DOCSLIB.ORG

Hausma-Linnumäe Puhkeala Keskkonnamõju Strateegiline

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Hausma-Linnumäe Puhkeala Keskkonnamõju Strateegiline Hausma-Linnumäe puhkeala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine aruanne: 17.06.2009 Tellija: Pühalepa Vallavalitsus Koostaja: Andres Tõnisson Tempa – Viimsi 2009 2 SISUKORD Kokkuvõte .................................................................................................................................. 3 1. Hausma-Linnumäe detailplaneeringuga seonduvad planeeringud ja kavad .......................... 4 2. Keskkonnatingimused ............................................................................................................ 6 2.1. Taimestik......................................................................................................................... 8 2.2. Kalmistu ........................................................................................................................ 12 2.3. Biopuhasti...................................................................................................................... 13 2.4. Televisioonimast ........................................................................................................... 15 2.5. Võimalik prügi ladestuskoht Hausmas.......................................................................... 16 3. Kavandatud tegevuse iseloomustus...................................................................................... 17 4. Mõju lühikirjeldus................................................................................................................ 20 4.1. Maastik.......................................................................................................................... 20 4.2. Taimestik....................................................................................................................... 21 4.3. Inimeste tervis ja heaolu................................................................................................ 21 4.4. Jäätmemajandus ............................................................................................................ 21 4.5. Kinnisvara väärtus......................................................................................................... 21 4.6. Veeküsimus ................................................................................................................... 21 4.7. Valla arengueesmärgid.................................................................................................. 21 5. Võimalikud planeeringu variandid....................................................................................... 22 6. Võimalikud keskkonnanõuded............................................................................................. 23 LISA 1. KSH programm .......................................................................................................... 24 LISA 2. KSH aruande avalik arutelu (12.06.).......................................................................... 29 3 Kokkuvõte Hausma-Linnumäe puhkeala detailplaneeringuga1 kavandatakse Kärdla linna naabrusesse mitmete puhkerajatiste, tervisekeskuse, teenindushoone ja 13 elamukrundi moodustamist. Kitsendused ja piirangud on antud alal minimaalsed, samas on ala kujundamine väga vastutusrikas. Planeeritud kruntide asukohad on põhilises osas hästi kaalutletud, KSH-s on vaid mõned soovitused teistmoodi talitamiseks või siis täpsustamiseks (Teenurga krunt haljasmaaks, kalmistu laiendus Kärdla pool). Planeeringualal kehtivad rannast, biopuhastist ja kalmistust (nii muinsuskaitselised kui sanitaarsed) lähtuvad kitsendused, lisaks liinirajatiste ja teevööndite kitsendused. Alal on registreeritud arvukalt kaitsealuseid taimeliike, keda planeering kahjustab siiski minimaalses ulatuses. Kuna hoonestusalad (va. tervisekeskus) on kavandatud Kärdla vahetusse lähedusse, ei kahjustata planeeringuga olulisi kooslusi, rohevõrgustikku, väärtuslikku maastikku. Sotsiaalne kasu planeeringu rakendamisest on oluline, Paluküla-Kärdla terviseradade ja aktiivsete liikumisharrastuste piirkond leiab kindlasti tänulikke kasutajaid. Planeeringujärgselt võib Kärdla üks väravatest saada atraktiivsema välimuse. Detailplaneeringuga ette nähtud osaüldplaneeringu muutused on kokkuvõttes positiivsed. KSH aruande koostamisel on tänuväärset tööd teinud hiidlane Urve Pill. Töötasime tihedalt koos ka vallavalitsuse inimeste ja arhitekt Jüri Kuusemetsaga, seetõttu on KSH aruanne ja planeeringuettepanek valminud paralleelselt. Andres Tõnisson 17.06.2009 keskkonnaekspert 1 Hausma-Linnumäe puhkeala detailplaneering. Dagopen OÜ Projektbüroo töö nr. 08-95. Tellija: Pühalepa vallavalitsus. Kärdla, november 2008. 4 Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem 1. Hausma-Linnumäe detailplaneeringuga seonduvad planeeringud ja kavad Planeeringuala suurus (55 ha) tingib, et maakondlikud planeeringud ei määratle siin tegevusi kuigi täpselt. Olulisem nendest on 2003 kehtestatud maakonna väärtuslike maastike teemaplaneering, mille kohaselt kuulub DP ala, täpsemalt selle Hausma külla jääv osa, Kärdla-Hausma-Heilo väärtusliku maastiku koosseisu. Sama planeering määrab ranniku - Hausma teest mereni – maakondlikuks puhkealaks, millega DP suunitlus igati haakub. Alljärgnevalt on lühendatud kokkuvõte väärtuslike maastike teemaplaneeringu (koostaja: Kristiina Hellström) Hausma külaga seonduvast osast: Ala iseloomustus: Ala hõlmab rannalähedast ala Kärdlast Hiiessaare lennujaamani, s.h rohumaid ja kadastikke vastu linna idapiiri (Linnumägi). Kärdla meteoriidikraatri ringvall asub siin enam kui 50 m sügavusel maapinnast. Ala sisse jääb Kärdla surnuaed ja selle läheduses asuv vana paemurd. Põllumaad on valdavalt kasutusest välja langenud või kasutuses looduslike rohumaadena. Muus osas on tegemist 5 rikka alustaimestikuga loometsadega, kus kasvab peamiselt kuusk ja mänd. Rand on kivine, kitsa rannaniiduriba on vallutanud kadakad ning see kasvab jõudsalt metsa, varjates vaate merele. Kärdla lähipiirkonnana on ala atraktiivne nii eramu- ja suvilaehituseks ning linnaelanike puhkealana. Hinnangud (1-3; väike-suur): Kultuurilis-ajalooline väärtus (2): põhiliseks väärtuseks on Kärdla surnuaed ja vana paemurd Esteetiline väärtus (3): ala teeb kauniks mere lähedus ja looalade rikkalik rohttaimestik Loodusväärtus (2): Linnumäe piirkonnas formeerub suur osa Kärdla põhjaveest Identiteediväärtus (1): peamiselt Kärdla elanike poolt väärtustatud Puhkemajanduslik potentsiaal (3): väärtuslik Kärdla puhkeala; kasutatakse ka suusatamiseks Kasutustingimused: b Ala sobib suvilaehituseks. Ranna ehituskeeluvöönd on määratud üldplaneeringuga (selleks on rannamaantee – A.T.). Hooldussoovitused: b Eelkõige on sobivad ehituskohad endised taluasemed ja külade kultuurmaad. Võimalusel tuleks järgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned hoolikalt maastikku sobitada. Uute madalpingeliinide rajamisel tuleks kasutada maa-alust kaablit. b Hooldust vajab eelkõige tee ja ranna vaheline ala, kus tuleks harvendada männikuid ja kadastikke ning võimalusel karjatada loomi, et säilitada vaateid merele. Võimalusel hoida kasutusel säilinud põllu- ja rohumaid külades. Loometsi võiks majandada püsimetsana või vähemalt vältida >2 ha suurust lageraiet. Maakonna turismi arengukavas2 rõhutatakse aktiivse puhkuseteenuse pakkujate vähesust Pühalepa vallas ja perspektiivse terviseturismi tagasihoidlikku arengut kogu Hiiumaal. Vajalike tegevuste seas rõhutatakse Palade-Paluküla-Kärdla tervisespordikeskuse jätkuvat väljaehitamist. Pühalepa valla arengukava (2009-2014) rõhutab otseselt Paluküla-Palade tervisespordikeskuse väljaehitamise vajadust. Tinglikult piiritletakse tervisespordiala arengukavas kui territooriumi, mis jääb Palade spordihoone ja Kärdla Mängude maja vahele. Kärdla lähiala, arengukavas piiritletud Tubala-Palade-Kukka joonega, on arengukava kohaselt perspektiivne turismi, puhkemajanduse, sportimise ja rekreatsiooni ala. Arengukava kohaselt on vajalikud tegevused sellel alal: mereäärse turismimarsruudi väljaehitamine koos kõige sinna juurde kuuluvaga, majutus- ja toitlustusasutuste toetamine infrastruktuuri väljaehitamisel. Üldistes raamides on Hausma-Linnumäe puhkeala DP seega otseselt arengukava toetav tegevus. Pühalepa valla osa – Suursadama-Kärdla piirkonna - 2003 kehtestatud üldplaneering määratleb DP ala perspektiivse elamualana (Linnumäe küla ning Hausmas rannamaanteest lõunasse jääv ala), kaitsehaljastuse maad on määratud surnuaia ja puhasti kaitsetsoonides, tootmismaa Linnumäe tee äärsel kitsal maaribal, ärimaa televisiooni- ja mobiilsidemastide ümbruses. Kehtivat ÜP-d muudakse detailplaneeringuga ulatuses, mida võib lugeda täpsustamiseks. See tähendab, et tegemist ei ole põhimõttelise ÜP muutmise ettepanekuga. Põhiline muudatuse koht on sotsiaalobjekti (tervisekeskus) tarvis maa reserveerimine Hausma tee 2 Hiiumaa turismi arengukava. Turismimaailm OÜ. 2006 6 ääres, alal, kus seni oli 50% ulatuses võimalik elamuehitus. Teised põhilised erinevused DP ja kehtiva ÜP vahel avalduvad järgmises: • Röösna metsas on ka praegu elamuehituse võimalus, DP alusel oleks seal ette näha üksnes tervisekeskuse kompleksi püstitamine, säilitades samal ajal ümbruse metsa ehitistest vabana. • Elamuehituse alasid on laiendatud Posti-Rehemäe ristmikul, vähendatud Selveri- tagusel alal, kus peaks säilima avatud ratsutamismaastik, nn. hipoteraapia ala. Summaarselt (nii pindalaliselt kui elamukohtade mõttes) on elamuehituse võimalusi DP alusel isegi vähem kui on ÜP-s. See tähendab omakorda, et elamukohad on nüüd paremini läbi kaalutud. Väikeelamukrunte on 13, neist Selveri taga 7, Rehemäe-Posti tänavate liitumiskohas 5, kalmistu taga üks. Kruntide suurused > 0,3 ha. • Uus on toitlustuskoha
Load more

Recommended publications
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Ja Keskkonnainstituut
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
    [Show full text]
  • Pühalepa Valla Terviseprofiil
    PÜHALEPA VALLA TERVISEPROFIIL 2011 Pühalepa valla terviseprofiil 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 Pühalepa valla üldiseloomustus ................................................................................................. 6 1.0.1 Pindala....................................................................................................................... 6 1.0.2 Asustustihedus........................................................................................................... 7 1.0.3 Laekunud tulumaks ühe elaniku kohta...................................................................... 7 1.1 Rahvastik.......................................................................................................................... 7 1.1.1 Aastakeskmine rahvaarv ........................................................................................ 8 1.1.2 Rahvastiku soo- ja vanusjaotus ................................................................................. 9 1.1.3 Elussündide arv ....................................................................................................... 10 1.1.4 Surmajuhtude arv .................................................................................................... 11 1.1.5 Loomuliku iibe kordaja ..........................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Lisa 1 Pühalepa Valla Teede Nimed
    Lisa 1 Pühalepa Vallavolikogu 28.05.2013 määrusele nr 53 „Teede, tänavate ja väikekohtade kohanime määramine“ Pühalepa valla teede nimed asukoht tee nr tee nimi Ala küla 6390020 Ala tänav Ala küla 6390166 Andruse tee Ala küla 6390164 Lasteaia tee Ala küla 6390162 Lauda tee Aruküla 6390470 Aksli tee Aruküla 6390235 Andruse tee Aruküla 6390471 Antsu tee Aruküla 6390260 Männi tee Aruküla 6390259 Pihla tee Aruküla 6390258 Sarapiku tee Aruküla 6390240 Sooniku tee Aruküla/ Heltermaa küla 6390239 Aruküla tee Aruküla/ Heltermaa küla 6390475 Aruküla põik Aruküla/ Soonlepa/ Sarve küla 6390250 Paulema tee Aruküla/Soonlepa küla 6390483 Vilu tee Hagaste küla 6390296 Jaagu tee Hagaste küla 6390295 Nurga tee Hagaste/ Puliste küla 6390297 Liiva tee Harju küla 6390326 Harjulauda tee Harju küla 6390427 Jaagu tee Harju küla 6390425 Jõe tee Harju küla 6390327 Kalda tee Harju küla 6390426 Matsu tee Hausma küla 6390139 Andrusemäe tee Hausma küla 6390138 Antonimäe tee Hausma küla 6390004 Hausma tee Hausma küla 6390410 Kaassoo tee Hausma küla 6390413 Kõivutalu tee Hausma küla 6390368 Laasi tee Hausma küla 6390409 Lepiku tee Hausma küla 6390374 Ludmilla tee Hausma küla 6390369 Matsa–Kuusiku tee Hausma küla 6390412 Metsavahi tee Hausma küla 6390408 Minna tee Hausma küla 3710043 Posti tänav Hausma küla 3710044 Põllu tänav Hausma küla 6390370 Röösna tee Hausma küla 6390373 Surnuaia tee Hausma küla 6390375 Tooma tee Hausma küla 6390376 Uue-Kadaka tee Hausma küla 6390371 Veepuhastusjaama tee Hausma/ Paluküla 6390005 Soovälja tee Hausma/ Paluküla 6390365 Tõnise–Otsa
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Hiiumaa Sadamate Ja Lautrikohtade Ülevaade 2. Osa
    3.3 Käina vallas paiknevad sadamad FURTSELLAARIA KAI 58°47 ΄21˝N, 22°46 ΄15˝E Üldandmed Asukoht Orjaku küla, Käina vald, Hiiumaa Kasutusele võtmise aeg 1960-tel Olulisemate ehitiste 1989 valmimise/rekonstrueerimise aeg Territoorium 1336 m² Akvatoorium Määramata Omandivorm Era Valdaja, operaator, hooldaja Omanik AS Balti Bussi Grupp, valdajat pole Kontaktisik Meelis Simulant Kontakttelefon 5043424 E-post [email protected] Detailplaneering Jah Sadamaregister Ei ole Arengukava Ei ole 62 Navigatsioonilised andmed ja juurdepääs Max süvis sadamas 2,5 m Tuulte ja lainetuse eest kaitstus Kaitstud põhja- ja idakaare tuulte eest Max süvis faarvaatris 2,7 m Faarvaatri tähistus Lateraalsüsteemi toodrid, liitsiht Olulisemad maamärgid, mõni paigale Katused iseloomulik looduslik iseärasus Kaugus üldkasutatavast teest 70 m Juurdepääsutee kate, seisukord, piirangud Mustkattega tee Tingimused ja teenused Kaide arv, kaikohtade arv 3 kaid (60 m) Kaide konstruktsioon, nende seisukord Metallsulundsein, vai-paneel, rahuldav Ruumid sadama töötajatele Puuduvad Kala vastuvõtu, hoiu, töötlemise ja müügi Kala tõstetakse käsitsi kastidega kaile, võimalused sealsamas müükse Hooned/ruumid kalapüügivarustusele Puuduvad Remondi- ja hooldusvõimalused Puuduvad Veeskamise võimalused Kraanaga Aluste ületalve hoidmise võimalused Kai peal Muud abihooned, rajatised Puuduvad Elektrivarustus, kaldavool Puudub, kokkuleppel kas valla sadamast või Tuletorni kailt Veevarustus Puudub Jäätmete ja reovee kogumine Ei ole Kasutatavad päästevahendid Ei ole Reostustõrje vahendid Ei ole Tankimise
    [Show full text]
  • Hiiu Maakonna Transpordiuuring (2014)
    Hiiu maakonna transpordiuuring 2014 1 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1. Tööga seotud liikumised .......................................................................................... 4 2. Õpilaste liikumised .................................................................................................. 9 3. Regulaarsed liikumised ...........................................................................................12 4. Ühistranspordi vastavus liikumisvajadusele ...............................................................14 Lisa 1. Regulaarsete liikumiste maatriks 2 Sissejuhatus Transpordikasutus sõltub elanike liikumisvajadusest. Inimeste liikumised on enamasti eesmärgipärased olles seotud kindla ajaperioodiga, liikumise lähtekoha ja soovitud sihtkohaga. Liikumisviisi valikut mõjutab seejuures liikumiste vahemaa ja liikumisviisi kättesaadavus. Lühemate vahemaade puhul eelistatakse pigem jalgsi käimist ning jalgrattakasust. Eelkõige on lühemad liikumised asulatesisesed või kahe naaberasula vahel. Pikemate vahemaade läbimisel tekib vajadus motoriseeritud transpordi järele. Siinjuures on oluline roll ühistranspordil. Kuna just pikemate vahemaade läbimisel sõltutakse enam transpordisüsteemi optimaalsest toimimisest ja eelkõige bussiühenduse kättesaadavusest, keskendutakse antud töös eelkõige asulatevahelistele liikumistele. Ühistranspordi kasutatavust mõjutab enim selle teenuse kättesaadavus. Olulisimateks kriteeriumiteks
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Lisa 3 Hiiumaa Väärtuslike Maastike Register
    LISA 3 HIIUMAA VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE REGISTER Koostaja: Kristiina Hellström Sissejuhatus Hiiumaa väärtuslikke maastikke inventeeriti märtsist 2001 kuni detsembrini 2002. Väärtuslike alade kohta koostati register ning pandi lühidalt kirja nende kasutustingimused ja hooldussoovitused. Töö teostajaks oli FIE Kristiina Hellström (maastikuarhitekt-konsultant). Kaardimaterjali vormistas digitaalsel kujul Urve Pill (MTÜ Uurimiskeskus Arhipelaag). Metoodilise alusena kasutati töös Keskkonnaministeeriumi väljaannet “Väärtuslike maastike määratlemine: metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas” (Tallinn, 2001). Nii maastike inventeerimine kui registri koostamine toimus koostöös Maavalitsuse esindaja Tammo Estaga (majandusarengu osakonna juhataja). Koostööd tehti kõikide valdade esindajatega, Hiiumaa Keskkonnateenistusega (Maie Jeeser), Hiiumaa Muuseumi peavarahoidja Helgi Põlloga, Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse (praeguse Hiiumaa Kaitsealade Administratsiooni) töötajatega (Ruuben Post, Kai Vahtra). 2001. a. oktoobris korraldati kõikides valdades rahvakoosolekud, kus tutvustati väärtuslike maastike määratlemise metoodikat ja eelvaliku alasid ning küsitleti osavõtjaid nende eelistuste osas. Väärtuslike maastike mõistet ja alade valikut on tutvustatud ka kohalikes lehtedes. Hiiumaa rahvusmaastike ehk üle-eestilise tähtsusega väärtuslike maastike väljaselgitamisel kasutati spetsialistide abi ning rahvaküsitlust. Hiiumaa väärtuslike maastike hindamine ja piiritlemine Väärtuslike maastike eelvalik tehti kaardianalüüsi ja valdades
    [Show full text]
  • Hiiumaa Sadamate Ja Lautrikohtade Ülevaade
    Hiiumaa sadamate ja lautrikohtade ülevaade Töö tellija: MTÜ Hiiukala Töö läbiviija: OÜ Navigare Hiiumaa 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Ülevaate koostamise põhimõtted ................................................................................................. 4 1.1 Mõisted ........................................................................................................................................ 4 1.2 Andmete kogumine ................................................................................................................... 5 1.3 Andmete esitamine .................................................................................................................... 6 1.4 Andmete analüüs ....................................................................................................................... 6 2. Hiiumaa sadamate ja lautrikohtade üld- ja kontaktandmed ..................................................... 7 3. Hiiumaa sadamate ülevaade ...................................................................................................... 20 3.1 Kärdla linnas paiknevad sadamad ........................................................................................ 20 3.2 Pühalepa vallas paiknevad sadamad ................................................................................... 26 3.3 Käina vallas paiknevad sadamad ............................................ Error! Bookmark not defined. 3.4 Emmaste vallas paiknevad sadamad ...................................... Error! Bookmark not defined. 3.5 Kõrgessaare
    [Show full text]