Hausma-Linnumäe Puhkeala Keskkonnamõju Strateegiline

Hausma-Linnumäe puhkeala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine aruanne: 17.06.2009

Tellija: Pühalepa Vallavalitsus Koostaja: Andres Tõnisson

Tempa – Viimsi 2009

SISUKORD

Kokkuvõte ...... 3 1. Hausma-Linnumäe detailplaneeringuga seonduvad planeeringud ja kavad ...... 4 2. Keskkonnatingimused ...... 6 2.1. Taimestik...... 8 2.2. Kalmistu ...... 12 2.3. Biopuhasti...... 13 2.4. Televisioonimast ...... 15 2.5. Võimalik prügi ladestuskoht Hausmas...... 16 3. Kavandatud tegevuse iseloomustus...... 17 4. Mõju lühikirjeldus...... 20 4.1. Maastik...... 20 4.2. Taimestik...... 21 4.3. Inimeste tervis ja heaolu...... 21 4.4. Jäätmemajandus ...... 21 4.5. Kinnisvara väärtus...... 21 4.6. Veeküsimus ...... 21 4.7. Valla arengueesmärgid...... 21 5. Võimalikud planeeringu variandid...... 22 6. Võimalikud keskkonnanõuded...... 23 LISA 1. KSH programm ...... 24 LISA 2. KSH aruande avalik arutelu (12.06.)...... 29

Kokkuvõte

Hausma-Linnumäe puhkeala detailplaneeringuga1 kavandatakse Kärdla linna naabrusesse mitmete puhkerajatiste, tervisekeskuse, teenindushoone ja 13 elamukrundi moodustamist. Kitsendused ja piirangud on antud alal minimaalsed, samas on ala kujundamine väga vastutusrikas. Planeeritud kruntide asukohad on põhilises osas hästi kaalutletud, KSH-s on vaid mõned soovitused teistmoodi talitamiseks või siis täpsustamiseks (Teenurga krunt haljasmaaks, kalmistu laiendus Kärdla pool). Planeeringualal kehtivad rannast, biopuhastist ja kalmistust (nii muinsuskaitselised kui sanitaarsed) lähtuvad kitsendused, lisaks liinirajatiste ja teevööndite kitsendused. Alal on registreeritud arvukalt kaitsealuseid taimeliike, keda planeering kahjustab siiski minimaalses ulatuses.

Kuna hoonestusalad (va. tervisekeskus) on kavandatud Kärdla vahetusse lähedusse, ei kahjustata planeeringuga olulisi kooslusi, rohevõrgustikku, väärtuslikku maastikku. Sotsiaalne kasu planeeringu rakendamisest on oluline, Paluküla-Kärdla terviseradade ja aktiivsete liikumisharrastuste piirkond leiab kindlasti tänulikke kasutajaid. Planeeringujärgselt võib Kärdla üks väravatest saada atraktiivsema välimuse. Detailplaneeringuga ette nähtud osaüldplaneeringu muutused on kokkuvõttes positiivsed.

KSH aruande koostamisel on tänuväärset tööd teinud hiidlane Urve Pill. Töötasime tihedalt koos ka vallavalitsuse inimeste ja arhitekt Jüri Kuusemetsaga, seetõttu on KSH aruanne ja planeeringuettepanek valminud paralleelselt.

Andres Tõnisson 17.06.2009 keskkonnaekspert

1 Hausma-Linnumäe puhkeala detailplaneering. Dagopen OÜ Projektbüroo töö nr. 08-95. Tellija: Pühalepa vallavalitsus. Kärdla, november 2008.

Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem

1. Hausma-Linnumäe detailplaneeringuga seonduvad planeeringud ja kavad

Planeeringuala suurus (55 ha) tingib, et maakondlikud planeeringud ei määratle siin tegevusi kuigi täpselt. Olulisem nendest on 2003 kehtestatud maakonna väärtuslike maastike teemaplaneering, mille kohaselt kuulub DP ala, täpsemalt selle Hausma külla jääv osa, Kärdla-Hausma-Heilo väärtusliku maastiku koosseisu. Sama planeering määrab ranniku - Hausma teest mereni – maakondlikuks puhkealaks, millega DP suunitlus igati haakub.

Alljärgnevalt on lühendatud kokkuvõte väärtuslike maastike teemaplaneeringu (koostaja: Kristiina Hellström) Hausma külaga seonduvast osast:

Ala iseloomustus: Ala hõlmab rannalähedast ala Kärdlast Hiiessaare lennujaamani, s.h rohumaid ja kadastikke vastu linna idapiiri (Linnumägi). Kärdla meteoriidikraatri ringvall asub siin enam kui 50 m sügavusel maapinnast. Ala sisse jääb Kärdla surnuaed ja selle läheduses asuv vana paemurd. Põllumaad on valdavalt kasutusest välja langenud või kasutuses looduslike rohumaadena. Muus osas on tegemist 5 rikka alustaimestikuga loometsadega, kus kasvab peamiselt kuusk ja mänd. Rand on kivine, kitsa rannaniiduriba on vallutanud kadakad ning see kasvab jõudsalt metsa, varjates vaate merele. Kärdla lähipiirkonnana on ala atraktiivne nii eramu- ja suvilaehituseks ning linnaelanike puhkealana.

Hinnangud (1-3; väike-suur): Kultuurilis-ajalooline väärtus (2): põhiliseks väärtuseks on Kärdla surnuaed ja vana paemurd Esteetiline väärtus (3): ala teeb kauniks mere lähedus ja looalade rikkalik rohttaimestik Loodusväärtus (2): Linnumäe piirkonnas formeerub suur osa Kärdla põhjaveest Identiteediväärtus (1): peamiselt Kärdla elanike poolt väärtustatud Puhkemajanduslik potentsiaal (3): väärtuslik Kärdla puhkeala; kasutatakse ka suusatamiseks

Kasutustingimused: b Ala sobib suvilaehituseks. Ranna ehituskeeluvöönd on määratud üldplaneeringuga (selleks on rannamaantee – A.T.).

Hooldussoovitused: b Eelkõige on sobivad ehituskohad endised taluasemed ja külade kultuurmaad. Võimalusel tuleks järgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned hoolikalt maastikku sobitada. Uute madalpingeliinide rajamisel tuleks kasutada maa-alust kaablit. b Hooldust vajab eelkõige tee ja ranna vaheline ala, kus tuleks harvendada männikuid ja kadastikke ning võimalusel karjatada loomi, et säilitada vaateid merele. Võimalusel hoida kasutusel säilinud põllu- ja rohumaid külades. Loometsi võiks majandada püsimetsana või vähemalt vältida >2 ha suurust lageraiet.

Maakonna turismi arengukavas2 rõhutatakse aktiivse puhkuseteenuse pakkujate vähesust Pühalepa vallas ja perspektiivse terviseturismi tagasihoidlikku arengut kogu Hiiumaal. Vajalike tegevuste seas rõhutatakse Palade-Paluküla-Kärdla tervisespordikeskuse jätkuvat väljaehitamist.

Pühalepa valla arengukava (2009-2014) rõhutab otseselt Paluküla-Palade tervisespordikeskuse väljaehitamise vajadust. Tinglikult piiritletakse tervisespordiala arengukavas kui territooriumi, mis jääb Palade spordihoone ja Kärdla Mängude maja vahele. Kärdla lähiala, arengukavas piiritletud Tubala-Palade-Kukka joonega, on arengukava kohaselt perspektiivne turismi, puhkemajanduse, sportimise ja rekreatsiooni ala. Arengukava kohaselt on vajalikud tegevused sellel alal: mereäärse turismimarsruudi väljaehitamine koos kõige sinna juurde kuuluvaga, majutus- ja toitlustusasutuste toetamine infrastruktuuri väljaehitamisel. Üldistes raamides on Hausma-Linnumäe puhkeala DP seega otseselt arengukava toetav tegevus.

Pühalepa valla osa – Suursadama-Kärdla piirkonna - 2003 kehtestatud üldplaneering määratleb DP ala perspektiivse elamualana (Linnumäe küla ning Hausmas rannamaanteest lõunasse jääv ala), kaitsehaljastuse maad on määratud surnuaia ja puhasti kaitsetsoonides, tootmismaa Linnumäe tee äärsel kitsal maaribal, ärimaa televisiooni- ja mobiilsidemastide ümbruses.

Kehtivat ÜP-d muudakse detailplaneeringuga ulatuses, mida võib lugeda täpsustamiseks. See tähendab, et tegemist ei ole põhimõttelise ÜP muutmise ettepanekuga. Põhiline muudatuse koht on sotsiaalobjekti (tervisekeskus) tarvis maa reserveerimine Hausma tee

2 Hiiumaa turismi arengukava. Turismimaailm OÜ. 2006 6

ääres, alal, kus seni oli 50% ulatuses võimalik elamuehitus. Teised põhilised erinevused DP ja kehtiva ÜP vahel avalduvad järgmises:

• Röösna metsas on ka praegu elamuehituse võimalus, DP alusel oleks seal ette näha üksnes tervisekeskuse kompleksi püstitamine, säilitades samal ajal ümbruse metsa ehitistest vabana. • Elamuehituse alasid on laiendatud Posti-Rehemäe ristmikul, vähendatud Selveri- tagusel alal, kus peaks säilima avatud ratsutamismaastik, nn. hipoteraapia ala. Summaarselt (nii pindalaliselt kui elamukohtade mõttes) on elamuehituse võimalusi DP alusel isegi vähem kui on ÜP-s. See tähendab omakorda, et elamukohad on nüüd paremini läbi kaalutud. Väikeelamukrunte on 13, neist Selveri taga 7, Rehemäe-Posti tänavate liitumiskohas 5, kalmistu taga üks. Kruntide suurused > 0,3 ha. • Uus on toitlustuskoha võimalus Rehemäe teel (täpsemalt, nimeta teelõigul Rehemäe tee ja endise Kärdla mõisa moonakamaja vahel). Logistiliselt head kohta (linna ja aktiivse sportimisala kontaktvöönd, kraatri vall sümbolväärtusena) varjutab täna tagaplaanil asuv laohoone. • Detailsemad täpsustused (kergliiklustee, puhkerajatised, parklad, kelgumägi) ongi võimalik ette näha DP-s. ÜP oli selleks liiga üldine.

Hausma-Linnumäe puhkeala DP täpsustab kehtivat Suursadama-Kärdla piirkonna osaüldplaneeringut, rõhutades eriti puhkemajanduslikku külge.

Hausma-Linnumäe puhkeala DP ja KSH algatati Pühalepa vallas vastavalt 12.03.2007 (täpsustatult 23.09.2008) ning 27.11.2007. Vastavad teated ilmusid Ametlikes Teadaannetes, Hiiu Lehes, Pühalepa Teatajas. DP eskiisi ja KSH programmi tutvustati vallas avalikul väljapanekul 23.01.-06.02.2009. KSH programmi avalik arutelu toimus samas 09.02.2009. KSH programmi (LISA 1) on oma kirjaga (05.03.2009) heaks kiitnud Keskkonnaameti Hiiu- Lääne-Saare regioon.

KSH aruande avaliku arutelu väljapanek toimus 22.05.-11.06.2009. Vastav teade ilmus Hiiu Lehes 14.05. ja Ametlikes Teadaannetes 12.05. Aruannet tutvustav koosolek (12.06.) toimus Tempal, vallavalitsuses (LISA 2). Koosolekuks ei olnud KSH aruandele esitatud märkusi, ettepanekuid, parandusi. Koosolekul kokkulepitud väiksemate parandusega on aruandes arvestatud.

2. Keskkonnatingimused

Planeeringuala kuulub (Sepp, 1974) Palade abradeeritud moreentasandike, glatsiaalsete kõrgendike ja mereliivatasandike maastikulisse regiooni. Kõrgeim punkt Linnumägi (14 m) markeerib ühtlasi Kärdla meteoriidikraatri valli asukohta (Suuroja, 2001). Linnumäelt põhja- ja lõuna suunas langeb maapind ühtlaselt. Kristalne aluskord (kraatri vall) jääb maapinnalt u. 50+ meetri sügavusele. Kallutatud lubjakivid ja merglid (Ülem-Ordoviitsium) ulatuvad kõikjal pea maapinnani, mis tähendab kaitsmata põhjavett. Õhukese pinnakatte moodustavad liivsavi ja savi veeriste ja kruusaga. Röösna metsa kohal, kerkealast eemal, on pinnakate paksem – see on võimaldanud ka isetegevuslikku kruusa ammutamist (süvendid 2-3 m) 7

Hausma tee äärest. Muldadest valdavad planeeringualal rähk- ja klibumullad, niiskemates kohtades gleimullad.

Planeeringuala rand on lauge astanguga, maantee asub kõrgemal kui 3 m merepinnast. Kuna ranna ehituskeeluvöönd on maanteega piiritletud ning rannale kavandatakse vaid kergeid puhkerajatisi (mis ei eelda ehitusluba), siis siin on edaspidi (puhkekoha rajamisel) vajalik järgida kõrge üleujutusriski piiri, u. 1,5 m merepinnast. Sellise kõrguseni on ajuvee pealetung võimalik kord kümne aasta jooksul. Üldiselt ei kuulu Hausma rand üleujutusohtlike randade hulka (Läänemere ..., 2008). Pikaajaliste veetasemete analüüs Läänemere vaatlusjaamades veenab, et kõikjal (ka Hiiumaal) on merevee talvised maksimumtasemed aga kasvutrendis. Veetaseme maksimumid on näiteks Ristnas poole sajandiga kerkinud ca 11,2 mm/a ehk teisisõnu – suured veetulvad ulatuvad igal aastal sentimeetri võrra kõrgemale (Suursaar ja Sooäär, 2007).

Linnaservale iseloomulikult liigub planeeringualal peamiselt jalakäijaid, tervisejooksjaid, koerajalutajaid. Rehemäe tee naabrus on kasutuses ka hobuste koplina. Maanteeliiklus Rehemäe teel ja Hausma teel on suhteliselt tagasihoidlik (vastavalt 335 ja 247 autot ööpäevas, Heltermaa teel 3060 – Liiklusloenduse..., 2008), mis tänasel tasemel puhkemajandust ei sega.

Keskkonnaregistri kohaselt puuduvad planeeringualal maardlad, veekogud, veehaarded, kaitse- või hoiualad, vääriselupaigad, keskkonnaohtlikud objektid. Registris on arvel hulgaliselt kaitstavate taimeliikide kasvukohti. Planeeringualal puuduvad ka kultuurimälestised, küll ulatub siia aga Kärdla kalmistu (ajaloomälestis) kaitsetsoon.

Vaade Rehemäe teelt Kärdla suunas (paremal endine moonakamaja). Elamuehitus kavandatud valge maja taha

2.1. Taimestik

Planeeringuala taimestik on varasemalt hästi kirjeldatud, osalt tänu Kärdla lähedusele. Suhteliselt piiratud alal kasvab mitmeid looduskaitsealuseid taimi, põhiliselt käpalisi – ülevaade nende kaitsestaatusest on esitatud tabelis 1 (↓) ja joonistel 2 ja 3.

Planeeringuala kaitsealused taimed Tabel 1 Taime nimi LK kat. EPR* Kasvukoht kärbesõis, II NT, ohu piiril soolapp puhastist lõunas, Ophrys insectifera soolapp Kõlu mü. piiril soohiilakas, II VV, ohualt soolapp puhastist lõunas Liparis loeselii harilik muguljuur, II NT, ohu piiril rannaniidul Herminium monorchis balti sõrmkäpp, II - lodu Dactylorhiza baltica kare-jürilill, III VV, ohualt rannaklibul Cardamine hirsuta kahkjaspunane sõrmkäpp, III - soolapp Kõlu mü. piiril, Dactylorhiza incarnata soolapp Posti tn. ristis harilik käoraamat, III - lausaline Gymnadenia conopsea tumepunane neiuvaip, III - lausaline Epipactis atrorubens rohekas käokeel, Platanthera III - lausaline chlorantha hall käpp, III NT, ohu piiril lausaline Orchis militaris

* Eesti punases raamatu uuendatud variandis (käpaliste osas vt. Kull, 2009) on taimed jaotatud kuude kategooriasse (RE – hävinud, CR – äärmiselt ohustatud, EN – ohustatud, VV- ohualt, NT – ohu piiril, DD – andmed puuduvad). Kui liiki pole punases raamatus nimetatud, tähendab see üldjuhul hinnangut, et liik pole ohustatud (levila pole kahanenud).

Alljärgnevalt on (Tuulik, 1998 ning Leito & Tuulik, 2004 järgi) iseloomustatud planeeringuala kaitsealuste liikide üldist olukorda Hiiumaa kontekstis. Üldiselt ei hinnata viidatud töödes Hausma-Linnumäe DP alal kasvavaid liike Hiiumaal haruldasteks või märkimisväärselt ohustatuteks.

Kärbesõis on suurest, põhiliselt Vahemeremaades levinud putukõie taimeperekonnast kõige põhjapoolsema levikuga liik. Hiiumaal kasvab kärbesõis paealadel saare idaosas ja Kõrgessaare ümbruses. Üksikuid väikesi leiukohti on teada Kassaris, Kõpus, Nurstes, Harju ja Aruselja lähedal. Kasvukohtadeks on kadastikud, lood, puisniidud ja madalsood. 9

Joonis 2. Teise kategooria kaitsealuste taimeliikide esinemine planeeringualal

Soohiilakas on kollakasroheliste lehtedega rohekaõieline väike sootaim. Hiilakat on mõnikord rohu sees raske märgata, sest taim võib olla vaid 5-6 cm kõrgune ja kõigest mõne õiega. Soohiilaka kasvukohtadeks on madalsood. Meeleldi kasvab ta ka kalgiveeliste järvede kaldamätastel ja isegi kruusaaukude servadel (Haldi). Hiiumaal on suurimaks Kukka soo kasvukoht, kokku on Hiiumaal teada kümmekond kasvukohta. Eestis on soohiilakas levinud paiguti, peamiselt küll Lääne-Eestis.

Harilik muguljuur on Hiiumaal küllaltki levinud, eriti rannaniitudel ja niisketes kadastikes. Eesti piires on muguljuur tavaline saartel ja läänerannikul, sisemaal kuulub ta haruldaste taimede hulka. Muguljuur on lubjalembene.

Balti sõrmkäpp esineb Eestis kõikjal, kuid tavaliselt vähearvuliselt. Kasvukohtadeks on soo- ja rannaniidud, veekogude kaldad ja madalsood. Hiiumaal (Kassari rannaniit) avastati balti sõrmkäpp alles 1994. aastal (T. Kull, T. Tuulik), 1994. ja 1995. aastal leiti üks balti sõrmkäpa taim õitsemas ka Kõrgessaares. Viimasel ajal on leitud üha uusi isendirikkaid kasvukohti.

Kahkjaspunane sõrmkäpp on üks laiemalt levinud käpalisi Eestis ja ka Hiiumaal. Tema kasvukohtadeks on niiskemad niidud ja sood. Liik on väga varieeruv. Rannaniitudel kasvab sageli kahkjaspunase sõrmkäpa eksemplare, mille kõrgus on vaid 10 cm, sealjuures on õied väga tumedad. Taim võib olla ka 50-80 cm kõrgune, väga rohkeõieline ja laiade pikkade lehtedega. Kahkjaspunasele sõrmkäpale on iseloomulik, et seal, kus tänavu õitseb kümneid taimi, ei pruugi järgmistel aastatel enam ühtki õit leida. Jääb mulje, et selle liigi seemned idanevad hästi kohtades, kus pinnas on värskelt paljandunud (rattarööpad, värskelt kaevatud kraavid) ja taime areng seemnest õitsemiseni ei kesta väga kaua.

Harilik käoraamat on Hiiumaal küllaltki tavaline, teda on kutsutud ka jumala- või jeesukäeks, nagu ka temaga sarnanevaid käpa- ja sõrmkäpaliike. Sagedamini kohtab harilikku käoraamatut Ida-Hiiumaal, Kõrgessaare ümbruses ja teistel paepealsetel aladel, sest harilik käoraamat on lubjalembene taim. Tema kasvukohtadeks on niiskemad niidud, puisniidud ja metsalagendikud, kadastikud ja madalsood. Teda võib leida kogu Eestis.

Tumepunane neiuvaip on Hiiumaa luite- ja looaladele väga iseloomulik taim. Levikukaardil torkab silma selle taimeliigi puudumine suuremal osal Emmaste valla territooriumist, kuigi ka seal leiduks talle sobivaid lubjarikkaid kasvukohti piisavalt. Eesti piires leidub tumepunast neiuvaipa peamiselt vaid lääne- ja põhjaosas.

Rohekas käokeel on väga lubjalembene, mistõttu võib teda Hiiumaal leida peamiselt paesel pinnasel saare idaosas, Kassaris, Sõru-Tohvri ja Kõrgessaare ümbruses. Üksikuid taimi on leitud ka mujalt (Õngu, Harju). Eestis levib ta rohkem läänerannikul ja saartel, üksikute leiukohtadena siiski ka Lõuna- Eestis.

Hall käpp on Hiiumaal käpa liikidest kõige sagedasem, kasvades kadastikes, niitudel ja teeservades lubjarikkal pinnasel. Haruldasem on hall käpp saare kesk- ja lääneosas ning Kõpus. Eestis leidub halli käppa rohkem lääne- ja põhjaosas, üksikuid leiukohti on aga ka Lõuna-Eestis. Hall käpp ilmub küllaltki kiiresti inimese loodud uutele kasvukohtadele - teeservadesse, kraavipervedele ja mahajäetud põldudele, kuid võib sealt mõne aja pärast jälle kaduda. Püsivamad on puisniitudel, kadastikes ja niiskematel loopealsetel asuvad populatsioonid.

Riikliku keskkonnaseire allprogrammi (ohustatud soontaimede ja samblaliikide seire) raames jälgitakse planeeringualal, Posti tänava ja Rehemäe tee ristumiskohas kolme taimeliigi – kärbesõis, soohiilakas, balti sõrmkäpp – käekäiku (Rita Miller, KA). Planeeringuga kavandatud ehitusalade paigutus ei ohusta seirepunkti (kattuvus on minimaalne Teenurga krundi osas).

Kooslustest ehk elupaikadest katavad suurt osa planeeringualast kadastikud (5130). Selliselt registreeritud elupaigatüübis peaks kadakas katma vähemalt kolmandiku alast. Elupaik on meil enamasti laienev, tema seisundit on hinnatud (koos teiste Natura 2000 kooslustega) 11

üldiselt soodsaks. Planeeringualal ei kattu kadastike ja võimalike ehitusalade areaal mujal kui teenindushoone asukohas Rehemäe teest läände viiva raja ääres.

Joonis 3. Kolmanda kategooria kaitsealuste taimeliikide levik planeeringualal 12

Taimestiku osa kokkuvõttes võib väita, et:

• II kategooria liikide teadaolevad kasvukohad ei ole ehitustegevusest ohustatud. Võimalik tallamine-korjamine ohustab neid ka ilma planeeringuta. Taimede paiknemine niisketes kohtades on eeldatavasti siiski teatud tagatis, et võimalik inimeste juurdetulek planeeringualale neid ei ohusta • III kategooria taimi leidub nii tervisekeskuse, teenindusmaja kui ka Rehemäe tee äärsete kruntide kohal. Neid ei ole teada Selveri taga (Linnumäe põik kruntide asukohal). Planeeringu kehtestamisel on osade liikide (hall käpp, harilik käoraamat) kahjustamine ilmselt paratamatu. Laiem teave nende liikide kohta kinnitab, et suures plaanis nad ohustatud ei ole. Looduskaitseseaduse (§ 48, lg. 3) kohaselt nimetatud vähemalt 10%-line III kategooria liikide kaitsevajadus (registreeritud elupaikade pindalast) on nende levikut arvestades kindlasti juba täidetud (analüüsitud seda küll pole). Ka planeeringualal jääb suur osa (>50%) nende elupaikadest kohtadesse, kus pinnase muutmist ette ei nähta.

2.2. Kalmistu

Kärdla kalmistu asub planeeringuala keskel. Muinsuskaitseobjektina kuulub tema juurde ka kaitsevöönd, milles on teatud tegevusteks (mullatööd, puude mahavõtmine ja istutamine, ehitustööd – MKS § 25) vajalik saada Muinsuskaitseameti luba.

Kuna kalmistu laiendamist ei ole varem kavandatud ning kalmistu (aiaga piiritletud osa) senist struktuuri ei ole pikka aega muudetud, puudus siin otsene kohustus keskkonnakaitselise sanitaarkaitseala moodustamiseks. Pikka aega juhinduti Eestis (ja juhindutakse vaikimisi ka täna) 1984 aasta Tervishoiuministeeriumi ja Ehituskomitee kirjast olemasolevate kalmistute sanitaarkaitsetsoonide kohta (st. et olemasolevatele elamutele kehtib kuni 50 m, projekteeritavatel kuni 100 m laiune kaitsetsoon, mõlemal juhul tsentraalse veevarustuse korral).

Hilisema regulatsiooni - Sotsiaalministri vastava määruse (156, 28.12.2001) kohaselt tuleb uute matmispaikade rajamise või olemasolevate laiendamise korral moodustada sanitaarkaitseala. Olemasolevaid kalmistuid (mida ei laiendata) määrus ei käsitle. Määruses antakse viiteid veeseadusele ja viimase alusel sanitaarkaitseala projekteerimisele, samas ei käsitle veeseadus kalmistute kaitsetsoone mitte kuidagi.

Kärdla kalmistu ja selle reserveeritud laienduse puhul on seega korrektne ja piisav järgida 100 m laiust kaitsetsooni. Ühtegi olemasolevat elamut selles kaitsetsoonis ei asu (lähim talumaja, Minna, on 300 m kaugusel), ehitusõigusega (hoonestamata) krundid on Hausma tee ääres veidi kaugemal kui 100 m, DP-ga kavandatud elamuala piir jääb kalmistust 130 m kaugusele (teisele poole Rehemäe teed). Arvestades kaitsetsooni (100 m) ka kalmistu reserveeritud idasuunalisele laiendusele, ei ulatu see ikkagi kavandatud ehitusaladele tervisekeskuse või siis Kadri maaüksusel.

2.3. Biopuhasti

Biopuhasti (Hausma veepuhastusjaam) asub samuti planeeringuala keskel, tema toimimist planeeringuga muudetud ei ole. Kärdla Veevärk AS-le kuuluva puhasti juurde kuulub ka reoveesette komposteerimine. Ettevõtte töö puhasti juures on normeeritud vee erikasutusloa ja jäätmeloaga, millede kohaselt võib puhastist merre juhtida aastas kuni 300.000 m³ bioloogiliselt puhastatud reovett ning komposteeritavate jäätmete kogus ulatub aastas 300 tonnini. Puhastusrajatistele kaitsevööndeid x-raadiusega ei määrata, kaitsevööndiks on krundi piir. Küll aga määratakse puhastusrajatistele kujad (kus ei tohi olla hooneid või siis salvkaevusid). Hausma veepuhastusjaama kuja on, lähtuvalt võimsusest (>2000 ie) ja reoveesette täna lahtisest komposteerimisest, 150 m. Selline kaitsetsoon ulatub enam-vähem Rehemäe teeni.

Kuna DP ala asub Kärdla vahetus kontaktvööndis, kaitsmata põhjaveega alal, trasside naabruses, on kõikide ehitusõigusega (ja veekasutusega) kruntide puhul liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga loomulik. Hausma puhasti seisukohalt ei ole 12 elamukrundi, tervisekeskuse ja teenindushoone võimalik lisandumine veevärki eriliseks probleemiks. Eraldiseisev Kadri maaüksus võib kasutada ka plastikust kogumismahutit või ka bioloogiliselt puhastatud heitvett pinnasesse immutada, kui seda võimaldab põhjavee tase - peab immutuse lubamise eeldusena olema väljalaskekohast 1,2+ meetrit sügavamal.

Vee-ettevõtja seisukohalt on, eriti majandusliku tasuvuse poolest, veetarbimine isegi liiga madal ning liitujate arv võiks olla suurem. 2006 aasta veekasutuse andmete kohaselt võeti linna veehaardest 105.000 m³/a, mis teeb päevaseks veevõtuks umbes 290 m³ (lubatud kogus päevas on 480 m³). Kogu DP ala võimalik veekasutus elamute puhul jääb suurusjärku 1-2 m³/p, tervisekeskuse puhul sõltub veetarve hoone täpsemast funktsioonist ja suurusest. Ilmselt ei hakka aga võimalik tervisekeskus korraga vastu võtma üle 50 inimese. Rõhuga veeprotseduuridele orienteeritud ettevõtte (SPA) puhul oleks võimalik veetarve siis kuni 10 m³/p. Maksimaalselt võib Kärdla veevärk seega arvestada lisakoormusega kuni 15 m³/p.

Võrdluseks: 2007 aastal tekkis veekatastri andmetel reovett: Laulasmaa Resort (hotell 300 inimesele, töötajaid 100, mitmed saunad ja basseinid) – 74 m³/p, Kalvi mõis – 28 m³/p, Sagadi mõis – 8 m³/p, Palmse Parkhotell - 3 m³/p.

Kärdla kanalisatsioonivõrgu üheks probleemiks on olnud lisavee sattumine kanalisatsiooni (keskmiselt 67%, vihmadega isegi kuni 85% vooluhulgast), mis osundab põhjavee tungimisele torustikku. Ülemäärase veekoguse jõudmine Kärdla biopuhastile põhjustab omakorda seadme hüdraulilist ülekoormatust (Kärdla ÜVK-AK, 2003). Kui veevärgiga liituvad DP ala krundid, on see trasside lühiduse mõttes väikese riskiga – lühikese vahemaa tõttu ei tohiks torustik saada välismõjutusi.

Joonis 4. Põhjavee kaitstus ja pinnakatte iseloom planeeringualal 15

2.4. Televisioonimast

Põllumäel, planeeringuala vahetus naabruses, üldplaneeringus ärimaana määratletud alal, asuvad kaks masti: põhjapool madalam, lõunapool 103 m kõrgune. Mastid kuuluvad Levira AS-le, kes kasutab lõunapoolse masti otsas asuvat saatjat Hiiumaale telepildi edastamiseks. Teine mast on reservis (võimalik, et see on edasi renditud mõnele mobiilioperaatorile). TV- masti opereerimine tähendab paratamatult teatud muutust elektromagnetväljades, mast koondab mitmesugust (mitteioniseerivat) kiirgust.

Mastide püstitamine/käitamine ei eelda antud juhul kiirgustegevuse luba. Senise praktika kohaselt on mastide tegevusloa aluseks Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori Füüsika labori (TKI KL FL) ekspertiis. Masti (liinirajatis) kaitsevöönd on elektroonilise side seaduse alusel määratletud kas masti kõrgusega (kui mast seisab tõmmitsate abil) või siis 1/3 masti kõrgusega, kui mast seisab lisatoestuseta. Need kaitsevööndid on suunatud masti kaitsele ega kajasta mastide võimalikku keskkonnamõju. Viimane valdkond ei ole meie õigusruumis reguleeritud muul viisil kui TKI kooskõlastus ja operaatorite kohustus perioodiliselt tellida elektromagnetvälja mõõtmisi. Televisiooni- ja mobiilside maste ei loeta üldjuhul inimese tervisele ohtlikeks. On palju näiteid, kus need on püstitatud vahetult elamute naabrusesse. Televisioonimastidest näiteks Tallinn, Tartu, Narva, Kuressaare, Haapsalu, Kunda. Mobiilimastidest näiteks Tallinn, Mõisaküla, Kohila, Märjamaa.

Tallinna Teletorni (väga erinevad saatjad ja elektomagnetlainete koondajad) ümbruses teostati hiljuti (2007) TKI KL FL poolt ulatuslik mõõtmiste sari3, mille käigus mõõdeti elektromagnetvälja tasemeid ümber masti 22-s mõõtepunktis (kaugus mastist 0,1-1,8 km). Tulemused: sagedusalas 10-2000 MHz ei ületanud mitteioniseeriva kiirguse tase 1,8 V/m, mis on tunduvalt (suurusjärgu võrra) madalam kehtivast piirväärtustest (mis on kehtestatud Sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr. 38). Suurematel sagedustel (2000 MHz – 300 GHz) jäid mõõdetud võimsusvood tuhat korda väiksemaks, kui see on viidatud määruses piirväärtusena lubatud. Lihtsalt väljendudes: mastidest lähtuv kiirgus ei ole maapinnale jõudes normide mõistes ohtlik.

Mobiilside raadiosageduslik signaal hajub (nõrgeneb), nagu kera pindala ja raadiuse suhe, ehk lihtsamalt: signaali tugevus kahaneb võrdeliselt kauguse ruuduga. Kui telefon asub inimese ajust näiteks 3 cm kaugusel ja katuse antenn 3 m kaugusel, siis tugijaama signaal on (3:0,03=100 korda kaugemal ruudus) 10000 korda nõrgem, kui telefoni enda oma. Kõrgel masti otsas oleva antenni signaal on veelgi nõrgem. GSM tugijaama poolt eetrisse saadetava raadiosignaali nivoo on nii nõrk, et selle mõju inimesele ei ole täpselt mõõdetav, rääkimata sellest, et see saaks olla kuidagi kahjulik.

Maailmas on olemas erinevaid tervisekaitsealaseid norme, mis erinevad riigiti kuni sajakordselt samal põhjusel: nii nõrkade signaalide mõju ei ole võimalik ei mõõta ega hinnata. Tervisekaitseinspektsiooni mõõtmiste kohaselt (suulised andmed Tele2-st) on inimesel ebasoovitav viibida pikemat aega vahetult masti all, kaugusel 1-6 m mastist.

3 Vt. www.tervisekaitse.ee – rahva tervis/uuringud (vaadatud: 23.04.2009) 16

2.5. Võimalik prügi ladestuskoht Hausmas

KSH programmi arutelu käigus ja ka omal ajal ÜP koostamise käigus teadvustati prügi (haiglajäätmete ?) omaaegse ladestamise võimalikkust Hausma tee ääres. Maastikul nähtavad jäljed prügist puuduvad, maantee lähialal leidub (paratamatult) mõnevõrra olmeprügi, seda mitte rohkem, kui mujal sarnaste teede ääres. Ei Läänesaarte alamvesikonna veemajanduskavas (2006) ega ka Hiiumaa (tänaseks kehtetus) jäätmekavas (2006, täpsemalt selle lisas 3) nimetata varem maakonnas tegutsenud prügilate seas Hausma tee äärset ala kui jäätmete ladestuspaika. Kui prügi ladestamine üldse toimus, pidi see olema lühiajaline, lokaalne ja on tänasel päeval raskesti tuvastatav. Ligi 6 ha suuruse ala sondeerimine x- jäätmete leidmise nimel on piisavalt kallis tegevus ning suure tõenäosusega ei kujuta ka võimalikud jäätmed enam keskkonnale ohtu, mis vääriks selliseid kulutusi. Sotsiaalselt on õiglane, kui need kulud teeb krundi tulevane omanik-arendaja.

Näiteks: Keskkonnauuringute Kesklabori hinnakirja kohaselt tasutakse juhuproovi võtmisel kvalifitseeritud spetsialisti poolt nii tegelik töö kui ka kohale- ja ärasõit ajakuluna 350 kr/t, lisaks kulutused transpordile (oma auto korral 9 kr/km). Summadele lisandub käibemaks. Seega oleks üksnes oma autoga Tallinn-Hausma-Tallinn sõit (6 tundi) koos kohapealse 2 tunni tööga väärt u. 6000 krooni, millele lisanduks labori analüüside ja eksperthinnangu koostamise kulud. Jäätmeid ei pruugi aga esimese korraga ka leida.

Teoreetiline oht (jäätmete avamine, pakendi lõhkumine vms.) võib aset leida ehitustegevuse käigus. Valla seisukohalt on piisav, kui koos hoone projekteerimistingimustega, enne ehitusprojekti heakskiitu, kohustatakse maaomanikku teostama pinnase sondeerimist ehitustest mõjutataval alal. Ühtlasi saab maaomanik (ehitaja) kohustuse tööde koheseks katkestamise, kui prügilademeni jõutakse mitte sondeerimisega vaid vahetult ehituse käigus.

Kunagine kruusaauk Hausma tee ääres

3. Kavandatud tegevuse iseloomustus

Planeeringualal on häid eeldusi puhkemajanduse arendamiseks: a) vaba maa olemasolu, millel ei ole olulisi kitsendusi; b) Kärdla naabrus ja eriti linna kortermajade kui kontsentreerituma asumi lähedus; c) koolispordi harrastamise võimalused – gümnaasium ligikaudu 1 km kaugusel; d) seni pooljuhusliku kasutusega mererand; e) praktikas end tõestanud ratsutamisala; f) planeeringuga saab luua võimaluse Kärdla linnale Heltermaa maanteelt avaneva vaate parandamiseks.

Rehemäe tee äärest kaarjalt Linnumäe tänavani on ette nähtud valgustusega, umbes 700 m pikkuse terviserajaga paralleelse kergliiklustee kulgemine, mis ühilduks ida suunas Paluküla terviseradadega. Kergliiklustee on u. 500 m pikkuselt kavandatud ka rööpselt Hausma teega. Rannas, kergliiklustee naabruses nähakse ette ka puhkerajatiste püstitamise võimalus.

Kärdla kalmistule nähakse ette laiendus (Uus Kalmistu) ja 20-kohaline parkimisplats. Planeeringuga on võimalus veel täiendavalt määrata maa-ala (kuni 0,2 ha, puisniidulaadne) lemmikloomade matmispaik. Parim asukoht sellele oleks Surnuaia teest lõunas, tänase Kärdla kalmistu lõunanurga juurest üle tee. Jättes puhvriks näiteks 30 m laiuse metsariba, ei tohiks see kalmistu külastajaid häirida. Lemmikloomi ei maeta Hiiumaal just palju, nende omamine on aga kasvav trend. Äsja otsustati lemmikloomade matmispaik rajada ka Kuressaare kõrvale Kudjape kalmistu serva. Jõelähtmes, eramaal tegutsev lemmikloomade matmispaik on kasvanud pere-ettevõtteks.

Küllalt suur parkla (88 kohta) on ette nähtud ka Hausma tee äärse tervisekeskus ees, sama parklat saavad kasutada ka üle tee rannas viibijad. Tervisekeskus ongi kogu planeeringuala suurim (üldplaneeringu mõistes) muudatus. Väiksemad parklad (10 ja 14 kohta) on kavandatud tulevase kelgumäe (millel võib olla ka muid funktsioone) ja teenindushoone juurde. Teenindushoone funktsiooniks võiks olla sporditarvete laenutus, kohvik, pesemis- ja riidevahetuse võimalus, võistluste lähte- ja lõppjoon jne.

Kuivõrd kavandatud planeering muudab olemasolevat üldplaneeringut, seda on esitatud tabelis 2 (↓). Kui kohati võib märkida kergelt negatiivset mõju looduskeskkonnale (võrreldes kehtiva ÜP-ga), siis üldiselt valdab detailplaneeringus positiivne sotsiaalne mõju.

Planeeringulahenduse ÜP-d muutev iseloom ja keskkonnamõju (-,0,+) Tabel 2

Krunt, S (ha) Sihtotstarve, Sihtotstarve, Võrdlevalt ÜP-ga: Võrdlevalt ÜP-ga: DP uus sisu, võimalikud variandid ÜP – 2003* DP - 2009 mõju mõju sotsiaalsele looduskeskkonnale keskkonnale Röösnaranna (5,3) HK HK – 50 0 ++ 4 piknikukohta + rajad. PL - 50 Minivariante võib leida piknikukohtade asukohtadele, ranna kasutus toimub nii või teisiti Röösnamets (11,1) EV/HM HK – 70 + + Säilib puhver ümber kalmistu ja HL - 30 tervisekeskuse krundi Kadri (0,5) EV/HM EP 0 + Üksik privaatne elamukoht Tervisekeskus EV/HM AT -50 - ++ Asukoht, kus konflikte naabritega pole (2,7) BT - 50 ette näha, maastikuliselt sobiv: meri, mets, vaikus Uus-Kalmistu (0,8) HK KS - + Paratamatus tulevikus, kui kalmistu vajab maad. Teine võimalik laienemise suund oleks kohe kalmistu algus, teisel pool Surnuaia teed. Kavandatud uue kalmistuala vastas, teisel pool Surnuaia teed, on ühtlasi sobivaim koht lemmikloomade kalmistule (0,1...0,2 ha) Teenurga (0,5) T EP + 0 Elamukoha perspektiiv on otseses seoses saetööstuse tulevikuga. Kuna saetööstus (Rammar) sobib ka ärihoone tarvis, pole üksik elamukrunt antud asukohas kõige sobivam. Kasutusotstarve peaks olema sama, mis Kärdlas (äri). Või siis kaitsehaljastus 19

Elamukrundid (4) T EP + + Palju sõltub Kärdla ÜP-st. Kuna linna rööpselt Rehemäe üldplaneeringuga nähakse siin ette teega elamud, on elamumaa ka valla pool õige valik. Teetoa (0,7) EV BT 0 ++ Kraatri vall näiteks toitlustuskohana on positiivse sümboolse tähendusega, avar vaade lõunasse. Väärikas hoone oleks Kärdlat tutvustavaks maamärgiks. Kelgumäe (2,2) HL HL 0 ++ Variant on väiksema kelgumäe projekteerimine ka Teetoa juurde, linna poole Rehemäe teed. Saaks kasutada sama parklat, kraatri vall on ka kelgumäena sümboolne. Aga olemasolev pinnasemägi peaks saama suure kelgumäe asukohaks. Elamukrundid (7) EV EP 0 ++ Logistiliselt hea asukoht Selveri taga

* Lühendite selgitus: AT – tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutuse maa, BT – kaubandus/toitlustus/teenindushoone maa, EV – väikeelamumaa, EP – pereelamumaa, HK – kaitsehaljastuse maa, HL – looduslik haljasmaa, HM – looduslik puhkehaljasmaa, PL – puhkerajatise maa, T – tootmismaa. Osa lühendeid eri planeeringutest on sisuliselt kattuvad (EV ja EP).

4. Mõju lühikirjeldus

Lähtuvalt KSH eesmärgist ja planeeringu käigus selgunud asjaoludest, saab eristada seitse mõjutatavat keskkonnaaspekti. Osaliselt on need aspektid kattuvad (maastiku ja taimestiku küsimused, heitvee ja jäätmete teema), aspektide tähtsust on kaalutud järgmises peatükis.

4.1. Maastik

Osaliselt on planeeringuala määratletud väärtusliku maastikuna (Rehemäe teest idas). Suurim planeeringuga kavandatud muutus maastikule on tervisekeskuse maaüksus. Väärtuslike maastike planeeringuga ei ole tervisekeskuse rajamine siiski vastuolus, ka teemaplaneering rõhutab ala rekreatiivset kasutust ning uute hoonete kaalutletud rajamist. Tervisekeskus paikneks metsas, ei oleks kaugemale nähtav (kui, siis merelt) ning maastikupilti ei tükelda. Rehemäe teest läänes, juba Kärdla külje all, ei saa lisanduv (elamu)hoonestus samuti halvendada maastiku üldvaadet ega kasutatavust. Kärdla vajaks sellest suunast paremat vaadet. Teenindushoone atraktiivse lahendusega on võimalik Linnumäe piirkonna maastikulist väärtust oluliselt tõsta – hoone oleks nähtav laias ulatuses ja kui tema (näiteks) piklik põhiplaan ja (näiteks) sakiline katusejoon kuidagi markeeriks kraatri valli, oleks see teatud sümbolväärtus. Sellise domineeriva hoone puhul võiks ta olla isegi kõrgem kui 8,5 m, seda mitte mahu vaid konstruktsiooni arvel. Lage hipoteraapia ala tagab ka vaate püsimise Rehemäe teelt mõisa moonakamajale.

Vaade Rehemäe teelt. Paremal, laohoone ees, võimaliku teenindushoone asukoht

4.2. Taimestik

Nii nagu pt. 2.1. juba toodud järeldustest ilmeb, ei ole mõju taimestikule/kooslustele oluline. Ala taimerikkus on tingitud ehk üle keskmise heast uuritusest, ehitistega põhjustatav kahju taimedele on väikeses mahus paratamatu. Plaanipärane hipoteraapia (ravi hobustega) aitab samas hoida avatud kooslusi.

4.3. Inimeste tervis ja heaolu

Puhkeala väljaehitamine ongi suunatud tervise ja heaolu tõstmisele, sellest võidavad kõik ümbruskonna elanikud. Alati on muidugi ka neid, kes igasuguse muutuse vastu. Planeeringuala elamualad on elamiseks ohutud. Rehemäe tee äärsed krundid saavad tagasihoidliku liiklusmüra (u. 300 autot päevas) leevendamiseks rajada ise kõrghaljastuse. Hoonestus keskmise kaugusega 50 m maanteest on tervisele ohutu. Elamute kaugus Kärdla keskusest – 10 minutiline jalutuskäik – ei too kaasa täiendavat autoliiklust (nagu seda suurema linna laialivalgumine tavaliselt toob). Kavandatud Teenurga elamuala on kõige ebasobivam kogu DP alal (teede rist, eeldatavasti liigniiskus). Sobivam on Teenurga krunt määratleda sarnaselt AS Rammari krundiga Kärdlas (ärimaa) – see võimaldab ärimaade perspektiivis liitumist.

4.4. Jäätmemajandus

Planeeringu elluviimisega kaasneb enesestmõistetavalt uute elanike liitumine kohustusliku jäätmeveo lepinguga. Tänane planeeringuala metsa kohatine prahistatus ilmselt väheneb – uute elanike poolt ei ole ette näha ebaseaduslikku jäätmete metsa poetamist, sotsiaalse kontrolli kasv ilmselt kahandab ka jäätmete poetamist nö. külaliste poolt (õigemini, selleks leitakse uus ala).

4.5. Kinnisvara väärtus

Planeeringu kehtestamine tõstab kinnisvara väärtust kõikjal planeeringualal ja selle naabruses. Kava ei pruugi meeldida vaid Selveri taga paiknevatele väikemajadele.

4.6. Veeküsimus

Kõik elamualad (va. Kadri), teenindushoone ja tervisekeskus on liidetavad ühisveevärgiga. Ressurss puhta vee ja puhasti võimsuse osas on piisav.

4.7. Valla arengueesmärgid

Planeering toetab valla arengukavas kirjeldatud eesmärkide saavutamist. Peamine arengukavas väljendatud probleem – sotsiaalse kapitali vähenemine – võib antud projektist saada leevendust. Rohkemgi kui Pühalepa vallale on planeering kasulik aga Kärdla linnale – terviseradasid kasutavad ju valdavalt Kärdla elanikud. Oluline on Paluküla suusaraja pikendamine Kärdlani. 22

Küsimus, kas tervisekeskuse tõttu jääb Kärdla millestki ilma võib ju kerkida aga lõpuks on ka Kärdla seisukohalt parem variant tervisekeskus Hausmas kui et seda üldse pole. Hiiumaalgi on täheldatav inimeste koondumine suuremate keskuste lähistele (tinglikult siis valglinnastumine), Pühalepa vald saab siin linnalähedaste kruntidega pigem uusi elanikke, kui et olemasolevad valla elanikud vahetavad elukohta. Valla ja linna väljakujunenud piir on planeeringuala piires parajalt ebaloogiline, DP tasandab seda ebaloogilisust.

5. Võimalikud planeeringu variandid

Üldiselt on detailplaneeringu valikud hästi kaalutud ja põhimõttelisi muudatusi siin teha pole vajadust. Puhkeorientatsiooniga tegevuste kavandamine Kärdla külje all on iseenesest positiivne ja mingi teine arengusuund pole kuigi tõsine. Vaadates nüüd eraldi kõiki planeeringuga ettenähtud tegevusi (vt. ka tabel 2), saab nentida järgmist:

1) elamualade paigutus arvestab kommunikatsioonide olemasoluga, Kärdla üldplaneeringuga, tulevaste elanike tervise ja heaoluga. Senine üldplaneering saab täpsustatud – elamumaad jääb pindalaliselt isegi vähemaks ega nende asukohad on paremini kaalutud. Teenurga elamukoht ei ole kõige sobivam, ehkki ka mitte võimatu (foto ↓). Kui Kärdla linnas peaks sama krundi kõrvale tõepoolest kerkima tervisekeskus, oleks Teenurga elamukohana siiski ebasobiv. Parem on ka see ala määratleda ärimaana. 2) tervisekeskuse paigutusel ei ole planeeringuala piires alternatiivi. Tervisekeskus eeldab (veelgi) suuremat rahu, mere lähedust jne. Mets ümberringi on vägagi vajalik. Tervisekeskus ei sobiks näiteks teenindushoone asemele (mis on aktiivsem asukoht). Kuna tervisekeskuse ehitusalune pind on planeeringuala suurim, võib tema paigutamist üleskaevatud metsaalale lugeda ka maastikku taasvääristavaks. Tervisekeskuse suur parkla võimaldab paremini randa külastada. 3) teenindushoone asukohale pole samuti erilisi alternatiive. Hea on, kui ta jääb Rehemäe teest linna poole. Kõrgem koht kraatri vallil võimaldab asukoha legendi ärakasutamist. Kõrgem ja piklik hoone varjaks veidi ka saetööstuse töökodasid. Teenindushoone vaated ja orientatsioon saab olla vaid lõunasse. 4) kalmistu laiendus (Uus Kalmistu) on loomulik vajadus, võimalikke suundi selleks on kaks: kas nii nagu planeeringus (kagusuund kalmistu taga) või kohe kalmistu alguses teisele poole Surnuaia teed. Viimase plussiks on seos kalmistu uuema osaga, kalmistu vanem osa on just tagapool (ilmselt on vajalik variante täpsustada matmiseks sobiva pinnase osas ja saada MKA seisukoht. Kärdla linn on toetanud kalmistu laiendust pigem linnale lähemale). Võimaliku lemmikloomade matmispaiga ala sobiks aga ala Uue Kalmistu vastu, teisel poole Surnuaia teed. Puhvriks 30 m. Ala suuruseks piisab ilmselt 0,1...0,2 ha. 5) jalgradade, terviseraja, piknikukohtade, väiksemate parklate vajadus puhkealal on loomulik ja ei kahjusta keskkonda. 6) kelgumäe asukoht on ette nähtud pinnase ladustamise tulemusel tekkinud (h=5+ m) künkale, seega pole (tasase pinnamoe tingimustes) teisi reaalseid variante. Võimalik oleks olnud ka kelgumäe paigutamine teenindushoone kõrvale (taha), nõlvaga põhja suunas. Sinna (näiteks teenindushoone katuse pikendusena) võib aga edaspidi rajada ka mingi väiksema liuraja.

Posti ja Rehemäe tee rist (Teenurga)

6. Võimalikud keskkonnanõuded

Planeeringu iseloomu arvestades ei ole vajadust täiendavate keskkonnanõuete järele. Soovitada saab siiski:

1) tervisekeskuse projekteerimistingimuste kooskõlastamist Keskkonnaametiga, eesmärgiks projekteerimistingimuste parem sõnastus selles osas, kuidas ehitaja peab teatama võimalikust jääkreostusest, millal on ehitaja kohustatud tööd katkestama ja kuidas talitama reostuse likvideerimisel (nö. kohustused arendajale) 2) teenindushoone (mis asub tundlikumas paigas kui tervisekeskus) arhitektuurilise lahenduse avalik tutvustus Pühalepa vallas ja Kärdla linnas (eelnevalt ehitusprojekti kinnitamisele valla poolt)

7. Kirjandus

Kull, T. 2009. Orhideed Eesti punases raamatus 2008 aastal. Ööviiul, 7: 13-21. Leito, T., Tuulik, T. 2004. Hiiumaa kaitstavad taimeliigid. Hiiumaa Keskkonnateenistus. Liiklusloenduse tulemused. 2007 aasta. AS Teede Tehnokeskus/Maanteeamet. Tallinn, 2008, 123 lk. Läänemere Läänesaarte alamvesikonna piiresse jääva ranna ajuveeala piiride täpsustamine ja erinevate veeseisude kaart ning meetmeprogrammi koostamine. Koostaja: Tambet Kikas. Keskkonnaministeerium, leping 18-20/732. Kuressaare, 2008. Suuroja, K. 2001. Kärdla meteoriidikraater. EGK. Tallinn, 38 lk. Suursaar, Y., Sooäär, J. 2007. Decadal variation in mean and extreme sea level values along the Estonian coast of the Baltic Sea. Tellus, 59A: 249-260. Tuulik, T. 1998. Hiiumaa orhideed. Lääne-Eesti saarestiku BKA. Kärdla, 134 lk.

LISA 1. KSH programm

Pühalepa valla Hausma-Linnumäe puhkeala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

PROGRAMM kavand: 23.02.2009 (KA poolt heaks kiidetud: 05.03.2009)

1. KSH ulatus ja teostamine

Koostatav detailplaneering (DP) on algatatud esmalt Pühalepa Vallavalitsuse 12.03.2007 korraldusega nr 82. Seoses hiljem lisandunud ideega Röösna metsa tervisekeskuse maa reserveerimisest algatati Pühalepa Vallavolikogu 23.09.2008 otsusega nr 307 Hausma- Linnumäe puhkeala uus täpsustatud detailplaneering. Nimetatud otsusest tulenevalt tunnistas Pühalepa Vallavalitsus 25.09.2008 korraldusega nr 408 esimesena nimetatud korralduse kehtetuks. Planeeringuala pindala Hausma ja Linnumäe külades Kärdla linna vahetus naabruses on 55 ha. Planeeringuala keskkonnamõju ei ulatu oluliselt väljaspoole ning avaldub eelkõige väikeses liikluskoormuse kasvus Rehemäe ja Hausma teel ning Kärdla linna suunal (kui alale hakkab saabuma tervisespordi harrastajaid).

KSH on algatatud Pühalepa vallavalitsuse korraldusega nr. 428 (27.11.2007), arvestades Hiiumaa Keskkonnateenistuse (07.11.2007 kiri nr 31-12-1/51749) soovitusi. KSH algatamise vajadus tuleneb osaüldplaneeringu muutmise soovist, samuti ka vahetus naabruses paiknevatest võimaliku keskkonnamõjuga objektidest (kalmistu, reoveepuhasti, televisioonimast) ning keskkonnatundlikest kooslustest ja taimeliikidest.

DP ning KSH koostamise korraldaja on Pühalepa Vallavalitsus – Tempa küla, 92348 Pühalepa (kontaktisik: Mai Julge, 463 6845). DP koostaja on Dagopen OÜ Projektbüroo – Sadama 15, 92412 Kärdla (kontaktisik: Jüri Kuusemets, 463 2024). KSH koostaja Andres Tõnisson (KMH0064): Äigrumäe 19, 74014 Viimsi, Harjumaa. Tel: 60 999 40, 553 2515, e-post: [email protected]

2. Planeeringuala kirjeldus ja planeeringu/KSH eesmärk

Planeeringuala maastikuliseks teljeks on Põllumägi – merepinnast kuni 14 m kõrguseni ulatuv aluspõhjaline kõrgendik, mida markeerib Rehemäe tee. Põllumäe lagi ja servad on kas lagedad või võsastuvad, jalamist ida poole jääb metsane ala - Röösna mets. Põhjas, Hausma tee ääres, ulatub planeeringuala mereni, lõunas ligikaudu Selveri krundi jooneni. Valdab savikas pinnakate, mille all geoloogiliselt kaitsmata põhjavesi. Kaitsealuseid loodus- või muinsusväärtusi (peale Kärdla kalmistu) arendusalal ei ole, küll on aga piirkonnas registreeritud mitmeid kaitsealuseid (II ja III kat.) taimeliike.

Elamud planeeringualal puuduvad. Planeeringuala Rehemäe teest idas olev piirkond kattub osaliselt maakonnaplaneeringus määratud väärtusliku maastikuga (Kärdla-Hausma-Heilo). Planeeringuala sisaldab põhiosas reformimata riigimaad, mille eristamine eramaast ongi tinginud planeeringuala keeruka konfiguratsiooni. DP aitab kruntide moodustamisega korrastada senist pooljuhuslikku maakasutust. Maade munitsipaliseerimine võimaldaks toetada nii Pühalepa valla kui Kärdla linna arengueesmärke. Suurem osa planeeringualast, eriti just reoveepuhasti kaitsetsooni ja kalmistu kaitsetsooni jääv territoorium, jääb planeeringu kohaselt jätkuvalt kaitsehaljastuse maaks ja looduslikuks haljasmaaks.

Hausma-Linnumäe puhkeala DP muudab kehtivat Suursadama-Kärdla piirkonna osaüldplaneeringut (OÜP), rõhutades eriti puhkemajanduslikku külge. Nii nähakse detailplaneeringuga ette, lisaks kommunikatsioonide teenindamiseks vajalikele, järgmiste tähtsamate kruntide moodustamine:

• Tervisekeskuse krunt sissesõiduga Hausma teelt (u. 2,7 ha) • Väikeelamukrundid (12), neist Selveri taga 7 ning Rehemäe-Posti tänavate liitumiskohas 5. Krundi suurused > 0,3 ha. • Teenindushoone (toitlustus) krunt Rehemäe tee ääres, planeeritava kelgumäe naabruses

Planeeringualal on häid eeldusi puhkemajanduse arendamiseks: a) vaba maa olemasolu, millel ei ole olulisi kitsendusi; b) Kärdla naabrus ja eriti linna kortermajade kui kontsentreerituma asumi lähedus; c) koolispordi võimalused – gümnaasium ligikaudu 1 km kaugusel; d) seni pooljuhusliku kasutusega mererand; e) praktikas end tõestanud ratsutamisala; f) planeeringuga luuakse võimalused Kärdla linnale avaneva vaate parandamiseks.

Kärdla kalmistule nähakse ette 20-kohaline parkimisplats. Küllalt suur parkla (88 kohta) on ette nähtud ka tervisekeskus ees, sama parklat saavad kasutada ka üle tee rannas viibijad. Väiksemad parklad (10 ja14 kohta) on kavandatud tulevase kelgumäe (millel võib olla ka muid funktsioone) ja teenindushoone juurde.

Kehtivat OÜP-d muudaks detailplaneering ulatuses, mis eeldatavasti ei too kaasa olulist keskkonnamõju. Põhiline muutuse koht on sotsiaalobjekti (tervisekeskus) tarvis maa 26 reserveerimine alal, kus seni oli 50% ulatuses võimalik elamuehitus. Paralleelselt Kärdla linna üldplaneeringu valmimisega on Hausma-Linnumäe detailplaneeringuga hea võimalus teha OÜP korrektuuri. Põhilised erinevused DP ja kehtiva OÜP vahel avalduvad järgmises:

• Röösna metsas on ka praegu elamuehituse võimalus, DP alusel oleks seal ette näha üksnes tervisekeskuse kompleksi püstitamine • Elamuehituse alasid on laiendatud Posti-Rehemäe ristmikul, vähendatud Selveri- tagusel alal. Summaarselt (pindalaliselt) on elamuehituse võimalusi DP alusel isegi vähem kui on OÜP-s • Uus on toitlustuskoha võimalus Rehemäe teel • Detailsemad täpsustused (kergliiklustee, puhkerajatised, parklad, kelgumägi) ongi võimalik ette näha DP-s. OÜP on selleks liiga üldine

KSH eesmärk on hinnata planeeringulahenduse elluviimisega kaasneda võivat keskkonnamõju, kaaluda alternatiivseid lahendusvariante, esitada ettepanekuid keskkonnamõju leevendamiseks. KSH alusel saab planeeringulahendust korrigeerida ja seada keskkonnanõudeid.

3. Planeeringu elluviimisega kaasneda võiv keskkonnamõju

Hausma-Linnumäe puhkeala DP elluviimisega võivad kaasneda ja vajavad analüüsimist alljärgnevad keskkonnaküsimused:

3.1. Kavandatud DP seos teiste strateegiliste arengudokumentidega ehk küsimus, mil määral DP neid muudaks 3.2. Arendustegevust suunavate keskkonnatingimuste (eelkõige kooslused, taimestik, pinnakate, põhjavesi ja veereziim aga ka kehtivate kaitsetsoonide) kirjeldamine ja nende võimalik mõjutamine DP järgselt. 3.3. Taimestikuliselt väärtuslike piirkondade eristamine ja nende võimalik mõjutamine DP kaudu 3.4. Ümbruskonna sotsiaalse infrastruktuuri kirjeldus ja selle parandamise võimalused läbi DP 3.5. Prognoositav keskkonnakoormuse kasv: veevajadus, tekkiva reovee hulk, liikluskoormus 3.6. Ühisveevärgiga liitumise võimalikkus või siis kohtpuhastite kasutamise perspektiiv väikeelamute puhul 3.7. Kärdla Põllumäe tootmispiirkonna mõju perspektiivsele puhkealale 3.8. Arendusalade ruumilise paigutuse (variantide) täpsustamine, kus see on võimalik. 3.9. Lemmikloomade kalmistu perspektiiv 3.10. Ettepanekud rohevõrgustiku toimimise tagamiseks 3.11. Ettepanekud keskkonnanõuete ja/või seire määramiseks

Teadaolevalt on Röösna metsas, tervisekeskuse võimalikus asukohas, varasem ebaseaduslik prügiladestuskoht. Ladestuskoha geoloogiline uuring (prügi iseloom, ulatus, ohtlikkus) on KSH-st eraldi teostatav töö, mis tuleb läbi viia juba koos tervisekeskuse ehitusliku projekteerimisega (ja mille peaks finantseerima krundi omanik). Aruandes selgitatakse uuringu vajadust/sisu täpsemalt.

4. Isikud ja asutused keda DP elluviimine võib mõjutada

Isikud või asutused Huvi iseloom Teavitamine

Pühalepa valla ja Kärdla Elukeskkonna, kinnisvara, Teavitamine Hiiu Lehes, linna elanikud ettevõtluse väärtustamine Ametlikes Teadaannetes, valla kodulehel. Hiiu Maavalitsus Maakonna tasakaalustatud Kirjalik teavitamine KSH areng, olemasolevate programmi/aruande strateegiate ja arutelust planeeringute elluviimine Keskkonnaamet (Hiiu- KSH järelvalve, Kirjalik teavitamine KSH Lääne-Saare regioon) keskkonnanõuete programmi/aruande määramine arutelust Tervisekaitseinspektsioon, Võimalikud ettepanekud Kirjalik teavitamine KSH Pärnu TKT - Hiiumaa seoses Levira AS programmi/aruande osakond opereeritava telemasti ning arutelust tervisespordi rajatistega Eesti Vastavalt KeHJS-i § 37-le Kirjalik teavitamine KSH Keskkonnaühenduste esindab avaliku huvi programmi/aruande Koda (2009 – ERL): tagamisel valitsusväliseid arutelust [email protected] keskkonnaprganisatsioone

5. Programmi kavandi koostanud eksperdi (A.Tõnisson) andmed Vastavalt KeHJS § 34 lõikele 3

Geograafia teadusmagister, 1996 – Tartu Ülikool • Keskkonnamõju hindamise ja planeerimisalane kogemus 1997 aastast • Keskkonnaekspert (KMH0064) • Maakonnaplaneeringu koostamises osalemine: Harjumaa väärtuslikud maastikud ja rohevõrgustik. E-Konsult, 2001-2002 • Planeeringute KSH-d (alates 2005: Jõelähtme, Kaarma, Pühalepa, Käina, Kärdla, Kohila).

6. KSH ajakava, üldsuse kaasamine

KSH ajakava ja teavitust kirjeldab alljärgnev tabel. Programmi arutelul tutvustatakse KSH põhimõtteid ja protsessi, seda koos DP esialgse eskiisiga. 28

Etapp Aeg Teatamise koht või viis vallavalitsuse korraldus nr. Algatamine 27.11.2007 428 KSH algatamine Ametlikud Teadaanded (AT Algatamisest 04.12.2007 – 04.12.2007) teatamine

-AT – 19.01.2009 Programmi min. 7 päeva -Hiiu Leht – 15.01.2009 avalikustamisest ette -eraldi p. 4 nimetatud teatamine k o asutustele KSH programmi Programmi k -paberkujul vallamajas avalikustamine avalik 23.01.-06.02. k -elektrooniliselt valla väljapanek u veebilehel Programmi 09.02.2009 Tempa, Pühalepa vallamaja avalik arutelu 3 KSH programmi esitamine 25.02.2009 k kirjalikult Keskkonnaametile heakskiitmiseks u min. 14 u Keskkonnaamet teatab liht- KSH programmi heakskiitmine päeva jooksul d või tähtkirjaga jaanuar- KSH aruande koostamine märts, 2009 Aruande AT, Hiiu Leht, p. 4 avalikustamisest min. 7 päeva ette nimetatud asutused teatamine KSH aruande Aruande avalik avalikustamine min. 21 päeva väljapanek Aruande avalik .... arutelu KSH aruande heakskiitmine ja 30 päeva jooksul Keskkonnaamet teatab liht- seiremeetmete kinnitamine või tähtkirjaga

Programmi arutelul tehtud ettepanekutest-täpsustustest on uude kavandisse viidud sisse punktid 3.3. ja 3.9. Kohati, väikeses mahus, on parandatud programmi senist sõnastust.

Programmi koostas:

Andres Tõnisson 23.02.2009

LISA 2. KSH aruande avalik arutelu (12.06.)

Hausma-Linnumäe puhkeala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalik tutvustus ja arutelu

Pühalepa 12. juuni 2009

Algus kell 14.00 Lõpp kell 15.10 Juhatas: Riina Lilleõis Protokollis: Mai Julge Arutelust võtsid osa: Andres Tõnisson, Kai Vahtra, Riina Lilleõis ja Mai Julge

Andres Tõnisson andis ülevaate Hausma-Linnumäe detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest. Hausma-Linnumäe puhkeala detailplaneering täpsustab kehtivat Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringut. Üldplaneeringut muudetakse tervisekeskuse asukoha määramisega (seni kaitsehaljastus elamuehituse võimalustega). Planeeringus ettenähtud tegevused olulist keskkonnaohtu kaasa ei too. Kooslused, mis jäävad ehitiste alla, hävivad. Planeeritavate hoonete alla II kategooria kaitsealuseid liike ei jää, III kategooria liigid, mis jäävad, on mujal piisavalt hästi esindatud. Detailplaneeringuga nähakse ette 13 uue elamukrundi rajamist, millest 12 ühendatakse linna võrkudega. Krundid on suuremad, kui linnakrundid, see on sobiv üleminek linnast maale. Teenurga krunt, mis kahest küljest piirneb teega ja kolmandast küljest tootmismaaga, ei ole sobilik elamiseks. Arutelu tulemusel leiti, et pigem võiks see maa-ala jääda haljasalaks, kui tootmismaaks, mis on naaberkrundi kasutusotstarve.

Rand on maakonnaplaneeringus ette nähtud rohevõrgustiku alaks ja puhkealaks. Seda toetab ka käesolev detailplaneering, mis näeb randa ette puhkeala rajatised.

Puhkealaga haakub ka tervisekeskus, mis on Kärdlast paraja jalutuskäigu kaugusel. Kõrgus ei ole liiga kõrge, asukoht metsas ei varja vaateid. Ei tohiks kedagi häirida. Ükskõik, kes tervisekeskuse välja ehitab, vald võidab igal juhul. Planeeritav tervisekeskuse maht (ca 100 inimest) ei ole liiga suur. Keskusealuse maa oletatava jääkreostuse uurimine detailplaneeringu raames valla poolt ei ole mõistlik. Tõenäoliselt ei ole ohtlikku reostust, aga seda tuleks uurida koos tervisekeskuse ehitamisega. Sellega peaks tegelema ehitaja. Tervisekeskuse parkla on planeeritud päris suur. Parkla on liigendatud haljassaarekestega. Parkla suurus (80) tuleneb ka sellest, et ta teenindab mereäärset puhkeala.

Keskkonnaseadustik ei loe mastide tegevust ohtlikuks. Tervisekaitse on jõudnud järeldusele, et nähtavaid ohte ei ole. Mobiilimasti kiirgus on ühe kõne korral on mastis olles sama suur, kui mobiiltelefoni kiirgus kõne ajal. Kaugusega kiirgus kahaneb, järelikult tervisele ohtu ei kujuta.

Kalmistu kaitsetsoon on 100 m. Planeeringus on kalmistu laiendus kavandatud kalmistu taha. Samas võiks see olla ka kalmistu eesosa kõrval teisel pool Surnuaia teed. Mullastik on mõlemas kohas ühesugune. Planeerida võiks ka lemmikloomade kalmistu, mis oleks pisut eraldi metsa sees. Piisaks ca 0,1...0,2 ha. Arutelu käigus leiti, et kalmistu laienduse asukoht tuleks läbi rääkida Muinsuskaitseametiga, kuna tegemist on mälestise ja selle kaitsetsooniga. Kortermajade elanike jaoks oleks lemmikloomade kalmistu vajalik.

Teetoa teenindushoone on planeeritud sobivasse kohta kraatri vallile, kust on ilus vaade ümbruskonnale. Samuti on hea vaade teenindushoonele. Hoone projekt võiks olla tulenevalt asukohast huvitav ja eriline. Naabruses asuv laohoone ei sobi, aga seda saab varjata kõrghaljastusega.

Kalmistu taha on planeeritud üksik elamukrunt. Tekkis arutelu, kas see on sobilik koht elamiseks. Samas leiti, et ei ole ka põhjuseid, miks ei võiks seal elamukrunt olla.

Kelgumäe asukoht. Kelgumägi on planeeritud kohta, kuhu on juba ladustatud pinnast. Ei ole mõistlik kelgumäe asukohta muutma hakata. Samas leiti, et kelgumägi tuleb kujundada ohutuks ja laskumissuunad võsast puhastada.

Riina Lilleõis Juhataja Mai Julge Protokollija