Vastseliina Vallavolikogu 28.08.2013 määruse nr 1-1.1/13 juurde
MUUDETUD Vastseliina Vallavolikogu 25.02.2015 määrusega nr 1-1.1/6
VASTSELIINA VALD
Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava
2013-2025
Vastseliina 2013 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
SISUKORD
SISSEJUHATUS ...... 4
1. ÕIGUSLIK ALUS ...... 4
1.1 Alamvesikonna veemajanduskavad ...... 4
1.2 Vastseliina valla tegevused Peipsi alamvesikonna kavas...... 7
1.3 Omavalitsuse arengukava ...... 9
1.3.1 Vastseliina valla arengukava 2012- 2018 , ...... 9
1.4 Planeeringud ...... 11
1.4.1 Võru Maakonnplaneering ( koostatud Võru Maavalitsuse poolt) ...... 11
1.4.2 Vastseliina valla Üldplaneering ...... 12
1.5 Võru maakonna valdade ühisprojekt ...... 13
1.6 Veeerikasutused ...... 13
1.7 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava ...... 16
2. KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD ...... 17
2.1 Keskkond ...... 17
2.1.1 Põhjavesi ...... 17
2.2 Sotsiaalmajanduslikud näitajad ...... 20
2.2.1 Lühiülevaade ...... 20
2.2.2 Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni teenuse kasutajad ...... 22
2.2.3 Leibkonna sissetulek ja maksevõime (keskmine, neto) ...... 22
2.2.4 Teenuse eest arvete tasumine (arvete laekumine, põhjused) ...... 23
2.2.5 Teenindava infrastuktuuri asutuse iseloomustus ...... 23
2.2.6 Veetarve ja veeheide elaniku kohta ...... 24
2.2.7 Veeheide2013 : ...... 24
2.2.8 Teenuseid mittekasutav elanikkond ...... 24
2.2.9 Kokkuvõte ...... 25
2.2.10 Valla investeeringud vee ja kanalimajandusse...... 26
1 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
3. OBJEKTID ...... 28
3.1 Ühisveevärgi objektid ...... 28
3.1.1 Puurkaevud – pumplad ...... 28
3.1.2 Veereservuaarid ...... 28
3.1.3 Veepuhatusjaamad ...... 28
3.1.4 Veetorustikud ...... 29
3.1.5 Tuletõrjehüdrandid ...... 30
3.2 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 31
3.2.1 Kanalisatsioonitorustikud ...... 31
3.2.2 Reoveepumplad ...... 32
3.2.3 Reoveepuhastuseadmed ...... 33
4. ÜHISVEEVÄRKI JA KANALISATSIOONI TEENINDAV ETTEVÕTE ...... 34
4.1 Finanats – majanduslikud näitajad ...... 34
4.2 Vee ja kanalisatsiooniteenuse tariifid ...... 35
5. ARENGUKAVA ...... 36
5.1 Piirkonnad ja arengusuunad...... 36
5.1.1 Vastseliina alevik ...... 37
5.1.2 Külaoru küla ...... 40
5.1.3 Vana- Vastseliina küla ...... 41
5.1.4 Viitka küla ...... 42
5.1.5 Loosi küla ...... 43
5.1.6 Kündja küla ...... 44
6. INVESTEERINGUTE KAVA ...... 45
6.1 Investeeringute kava ...... 45
7. FINANTSPROGNOOS ...... 48
8. FINATSEERIMISPLAAN ...... 53
2 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
LISA 1- Vastseliina valla puurkaevud
LISA 2- veeanalüüsi tulemused
KAARTIDE LOETELU
1. Vastseliina aleviku ja Külaoru vee- ja kanalisatsionirajatised ( M1:5000)
2. Vana- Vastseliina vee- ja kanalisatsioonirajatised (M1:5000)
3. Viitka veesüsteemi rajatised ( M 1:5000)
4. Loosi veesüsteemi rajatised ( M 1:5000)
5. Kündja veesüsteemi rajatised ( M 1:5000)
3 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
SISSEJUHATUS
Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ( ÜVK ) koostamise eesmärgiks on tagada läbi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise elukvaliteedi tõus vallas. Parandada ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni teenuse kvaliteeti võimalikult väikese keskkonnakoormusega.
Vastseliina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava (edaspidi ÜVK ) on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni korrastamine ja plaanipärane arendamine toetab otseselt põhimõtet luua eeldused valla asulate elanike, asutuste ja ettevõtete puhta joogiveega varustamiseks ning reovee ärajuhtimiseks ja nõuetekohaseks puhastamiseks.
Edaspidine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine ning veemajanduse korraldamine Vastseliina valla asulates peab toimuma kooskõlas käesoleva ÜVK arengukavaga
Käesoleva arengukava koostamisel on lähtutud Vabariigi valitsuse sellekohastest määrustest, standarditest ning EL direktiividest.
1. ÕIGUSLIK ALUS
1.1 Alamvesikonna veemajanduskavad
Vastseliina valla territoorium jääb sisuliselt Ida -Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonna territooriumile. Valla lõunaserv puudutab küll ka Koiva vesikonna territooriumit kuid ei oma olulist mõju.
Peipsi alamvesikonna veemajanduskava on kinnitatud Vabariigi Valitsuse korraldusega 01.04.2010 nr 118.
Peipsi veemajanduspiirkond hõlmab kas osaliselt või tervikuna 9 linna ja 64 valda üheksas maakonnas
Administratiivselt kuuluvad Eestis Peipsi alamveskikonna veemajanduskava piirkonda terve Põlvamaa ning peaaegu kogu Jõgevamaa (v.a Põltsamaa valla äärmine lääneserv). Ida- Virumaast kuulub terviklikult Lohusuu vald, suur osa Avinurme ja väike osa Tudulinna
Vallast. Lääne-Virumaast tervikuna kuuluvad Avanduse ja Rakke vallad ning Tamsalu linn, osaliselt
Tamsalu, Väike-Maarja ja Laekvere vallad Tartumaast jääb välja enamik Rannu ja Rõngu vallast ning Konguta valla lääneosa. Võrumaast kuuluvad piirkonda Vastseliina, Meremäe, Lasva ja Võru vald,
4 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Haanja ja Sõmerpalu valdade põhjaosa ning Urvaste ja Rõuge valdade kirdeosad, mis kokku moodustavad veidi alla poole maakonna territooriumist. Valgamaast kuulub piirkonda enamik Palupera vallast ja Otepää valla põhjaosa. Samuti kuulub piirkonda ligi pool Kolga-Jaani vallast Viljandimaal ja enamus Koeru vallast Järvamaal, Koigi valla idapool ning Järva-Jaani valla kagunurk. Peale eelnimetatute hõlmab piirkond veel Harjumaalt Loksa valla äärmise idaosa ja mõttelise osa Kuusalu vallast.
Peipsi veemajanduspiirkond hõlmab 19% Eesti territooriumist (ilma Peipsi järveta).
Peipsi alamvesikonna maismaa ja väikejärved moodustavad kokku 10420 km2
Eesti veestiku andmebaasi kohaselt on Peipsi alamvesikonnas 432 joge, oja ja kraavi (vooluveekogud, millele on antud kood ja/voi nimi). Jogede tuup ja seisundi hinnang on antud koigile 10 km2 suurema valgalaga vooluveekogudele, st. 266 joele, ojale ja kraavile kogupikkusega 3531 km. Sarnaselt teistele Eesti jogedele on ka Peipsi piirkonna joed luhikesed ja veevaesed, ule 50 km pikkusi jogesid on vaid 9. Vooluhulga ja valgla pindala poolest on suurim Emajogi (valgla 9960 km2, keskmine vooluhulk 60-75 m3/s).
Peipsi veemajanduspiirkond hõlmab väga eriilmelisi maastikke. Põhjast lõunasse liikudes esinevad järgmised maastikurajoonid: Pandivere kõrgustik, Alutaguse, Kesk-Eesti tasandik, Vooremaa, Võrtsjärve madalik, Kagu-Eesti lavamaa, Peipsi-äärne madalik, Otepää kõrgustik, Karula kõrgustiku põhjanõlv, Hargla nõgu ja Võru orund, Palumaa ja Haanja kõrgustik. Seega esineb piirkonnas nii tasaseid madalikke, ulatuslikke soid ja rabasid, paeplatoosid ja karstialasid, lainjaid moreentasandikke, voorestikke koos nende vahel paiknevate järvede ja soodega ning kõrgustikel paiknevaid järvederohkeid künklikke moreenmaastikke.
Olulisimaks veekogude kasutuse valdkonnaks piirkonnas peetakse puhkemajandust ja turismi, mis hõlmavad suplust, liikumist veesõidukitel, harrastuskalapüüki jm. Eeskätt on siin olulised suured jõed ja Peipsi järv. Kasvab huvi jõgede energia kasutamiseks. Väikese tootlikkuse ja negatiivse mõju tõttu kalastikule on hüdroenergia kasutamine piiratud.
Peamine joogiveeallikas on põhjavesi. Pinnavett alamvesikonnas joogiveeks ei kasutata.
5 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Joonis 1: vesikondade piirid ja Peipsi alamvesikond ( allikas: Peipsi alamvesikonna kava)
6 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
1.2 Vastseliina valla tegevused Peipsi alamvesikonna kavas.
Tabel 1. Joogivesi piirkonnas puudub Vana-Vastseliina veevärgi laiendamine Vastseliina 2020 ÜVK, AK joogivesi 1,5 hinnapakkuminejah tööprojekt 1,8 km trassi
Haja-asustuse veeprogramm (puur-, joogivee puudumine sahtkaevude, veetrasside rajamine) Vastseliina 2014 ÜVK, AK hajasustuses eelarvestus ei
Tabel 2. Punktreostus Vana- Vastseliina biopuhasti rek Vastseliina 2014 ÜVK amortiśeerunud 2 eelarve ei biopuhasti ehitus
kompaktsel puhasti ja hoonestusalal puudub trasside ehitus Viitka küla puhastussedmed Vastseliina 2015 ÜVK reovete käitlemine 0,6 eelarve ei 270m
puhasti ja reovete käitlemine trasside ehitus Loosi keskuse puhastusseadmed Vastseliina 2020 ÜVK; ÜP puudub 0,3 eelarve ei 300 m
reovee käitlemise ÜVK, ÜP, korraldamine imbväljakud, Hajaasustuse puhastussedmed Vastseliina 2014 AK hajaasustuses ei septikud, trassid
7 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Tabel 3. Põhjavesi Tarbmisest väljasolevate puurkaevude vältida põhjavee konserveerimine Vastseliina -2018 reostust
Tabel 4. Pinnavesi põhjasetetest ja risust Piusa jõe puhastamine Vastseliina 2016 puhastamine
Tuletõrje veevõtu kohtade (veehaarete) rajamine Vastseliina 2015 ÜP, AK
Eelprojekt Vanigõjärve (Savihoovi) Viitka külas paisu taastamine Vastseliina 2020 2,7 eelarve Jah - 2005 riigipiiri rajatis
Vastseliina valla taotlus täiendavateks muudatusteks vesikonna kavva tehakse peale Vastseliina valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kava kinnitamist vastavalt ja veekava investeeringute kavale.
8 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
1.3 Omavalitsuse arengukava
1.3.1 Vastseliina valla arengukava 2012- 2018
Arenguvisioon 2018
Vastseliina on heaolu keskkonda pakkuv elamiskoht
Puhas loodus, heakorrastatud elamud ja haljasalad, esmatasandi teenuste (haridus, tervishoiu ja sotsiaalhoole, kaubandus jne) mitmekesisus ning hea kvaliteet kujundavad Vastseliinast soositud elamispiirkonna. Eelistatud on nii tiheasustuses alevikuelu kui üksindust hindavad inimesed. Toimub elamuehituse kasv, suureneb alaliste elanike arv. Võru-Luhamaa magistraali lähiümbrusse jäävate asustustest kujuneb Võru lähitagamaa ning valla kasvupiirkond. Looduslähedane eluviis tagab vaimse (isiku ja ühiskonna vastastikune lugupidamine, lugupidamine enda vastu) ja füüsilise (igaühele vesi, õhk ja toit, peavari, soojus, turvalisus) ellujäämise.
Vastseliina on soodsa ettevõtluskliimaga majanduslikult mitmekesine piirkond
Vastseliina tööstusalad omavad optimaalset ja kvaliteetset tehnilist infrastruktuuri ning tagavad soodsa ning konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna. Hajuasutuses toimib alternatiivne tootmine ja traditsiooniline põllumajanduslik tootmine selleks sobivatel kõlvikutel.
Vastseliina on loodust säästva keskkonnakasutusega ajaloolist kultuuritraditsiooni väärtustav puhke- ja turismipiirkond
Piirkonna turismi- ja puhkemajanduse potentsiaal leiab mitmekülgset realiseerimist. Sealjuures jälgitakse säästva arengu põhimõtteid. Inimtegevuse mõju looduskeskkonnale ei ületa loodusliku taluvusvõime piiri. On tagatud väärtuslike looduslike koosluste ja kultuurmaastike ning ajaloolise pärandi säilitamine. On ärakasutatud looduslike ökosüsteemide võime pakkuda “teenuseid”.
9 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Tabel 5. Vastseliina valla arengukava 2008- 2018 TEGEVUSKAVA olu - Tegevus, ülesanne 2007 2008 2009 2010 2011 Kogu- Finant- Kelle vastutusala lisus maksumus seerimise allikad
B Valla veemajanduse arengukava 06 5000 10000 15000 30 000 KOV VV kaasajastamine
A Vana-Vastseliina 06 50000 50 000 SF, KOV VVK
kanalisatsiooni projekteerimine
A Rahu tänava kanalisatsiooni 06 KIK, VV rekonstrueerimine KOV
A Kündja pumpla rekonstrueerimine 06 + 80 000 KIK, KOV VV
A Vastseliina aleviku veevarustuse 06 35000 50000 85 000 SF, KOV VV projekteerimine (maakondlik ühisprojekt)
A Ühisveevärgi ehitamine Vastseliina 06 + + + 8 000 000 SF, KOV VVK alevik ( maakondlik)
10 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
1.4 Planeeringud
1.4.1 Võru Maakonnplaneering (koostatud Võru Maavalitsuse poolt) (Planeering kehtestati 01.juulil 2002.a)
Kokkuvõtlikult võib öelda, et maakonnaplaneering sätestab erinevate eluvaldkondade üldised arengusuunad järgnevateks aastateks. Tegemist on raamdokumendiga, mille koostamisel on püütud saavutada üldrahvalikku kokkulepet - millisena tahetakse näha Võru maakonda aastal 2010 ja kuidas seda saavutada
Visioon 2010
Toimib andmebaas põhjavee ja pinnavee kvantiteedi ja kvaliteedi kohta;
elanikud tarbivad kvaliteetset joogivett;
vee kasutamine on ratsionaalne ja säästlik;
toimub kinnikasvavate järvede ja jõgede puhastamine, on likvideeritud nende edasise eutrofeerumise põhjused;
nii elanikud kui ka ettevõtjad elavad ja tegutsevad keskkonnasõbralikult ning vastavalt kehtivatele seadustele.
Üldine eesmärk:
Nii põhjavee kui ka pinnavee seisund on paranenud ja inimesed kasutavad säästlikult kvaliteetset joogivett.
Lähemad eesmärgid:
Käivitatud on põhjaveeseire programm,
veemajanduse infrastruktuuri rekonstrueerimine
11 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
1.4.2 Vastseliina valla Üldplaneering (Töö nr. 612/04 2006 Teostas OÜ Hendrikson & Ko )
Tehnilise infrastruktuuri rajamise lähtealused:
Tehnovõrkude- ja rajatiste perspektiivsed asukohad määratletakse vastavalt üldplaneeringuga reserveeritavate uute elamu-, äri- ja tootmismaade paiknemisele ning sektorarengukavadega sätestatule
Planeeritavatesse kompaktse asustuse põhimõttel arendatavatesse uuselamupiirkondadesse tagatakse varustatus ühisveevarustuse- ja kanalisatsiooniga. Olemasolevad võrgud kaasajastatakse ja reserveeritakse maid täiendavate puurkaevude rajamiseks
Üldplaneeringus toodud seisukohad:
Vastseliina alevik, Vana-Vastseliina
→ Ühisveevärk- ja kanalisatsioonisüsteem renoveeritakse ja ehitatakse välja vastavalt arengukavas toodud investeerimisprioriteetidele.
→ Uued tiheasustuse põhimõttel rajatavad elamupiirkonnad liidetakse ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemiga.
Külad, hajaasustus
→Säästlikkuse tagamiseks korraldada veevarustus mitme kinnistu peale ühiselt, kasutades võimalusel olemasolevaid puurkaeve: hoiab kokku kaevu ehitamise kuludelt, tagab kaevude parema töörežiimi, vähendab põhjavee reostusohtu. Samuti korraldada ühist reoveekäitlust.
→ Salvkaevude vee kvaliteeti ohustab pinnase reostumine. Seetõttu peab kaevu asukoht olema võimalike reostusallikate (nt. kogumiskaevud, prügikastid, käimlad) suhtes põhjaveevoolu suunas ülesvoolu ja neist võimalikult kaugel (mitte vähem kui 10 m).
→ Reoveekäitluse lahendamisel on põhimõttelised lahendused omapuhasti või kogumismahuti. Väljaspool reoveekogumisalasid peab omapuhasti rajamisel arvestama, et selle kuja on vähemalt 10 m ning see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu (Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrus nr 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded).
→ Nn filtersüsteemide kasutamisel omapuhastina ja nende kaudu heitvee hajutatult pinnasesse immutamisel tuleb täita Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määruse nr 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord nõudeid. Nõrgalt kaitstud põhjaveega
12 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
piirkondades on bioloogiliselt puhastamata heitvee pinnasesse juhtimine keelatud. Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud.
→ Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama.
→ Kogumismahutite kasutamisel peab tagama reovee jõudmise neist reoveepuhastisse, selleks peaks reoveetekitaja sõlmima vastava lepingu puhastusseadmete haldajaga.
Pikaajalises perspektiivis on põhjavee säästmiseks ja kaitseks vajalik vallas läbi viia järgmised tööd ja uuringud:
→ Valla puur- ja salvkaevude täpne inventeerimine, selle alusel mittekasutatavate puurkaevude tamponeerimine;
→ Kogumiskaevude seisukorra ülevaatamine ning vastava registri loomine, vajadusel omanikele ettekirjutuste tegemine veekaitsenõuete täitmiseks.
1.5 Võru maakonna valdade ühisprojekt
Võrumaa valdade ühisprojekti “Võru maakonna valdade veemajanduse korraldamiseks jätkusuutliku organisatsiooni struktuuri väljatöötamine” (Infragate Eesti AS, 2008)
Eeltoodud dokument sisaldab alljärgnevaid osasid: a. Võrumaa veemajanduse organisatsioonimudeli projektid b. Võrumaa 6 vee- ettevõtet. Finantsanalüüsi raport koos lisadega c. Eelprojektid valdade infrastruktuurile
1.6 Veeerikasutused
Vee erikasutuse korral peab vee kasutajal olema alaline või ajutine vee erikasutusluba. Vee erikasutusloaga antakse vee erikasutajale õigus vee erikasutuseks loas täpsustatud tingimuste kohaselt. Vee erikasutusloa annab vee erikasutuse asukoha keskkonnaamet, kui vee erikasutus
13 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025 toimub merel, annab loa Keskkonnaministeerium. Vee erikasutuseks vajaliku alalise või ajutise loa taotlemise, andmise, tühistamise kord on kehtestatud keskkonnaministri määrusega.
Vee erikasutusluba peab olema, kui:
pinnaveekogust võetakse vett või ka jääd rohkem kui 30m3/ööpäevas;
võetakse põhjavett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist;
võetakse rohkem kui 5m3 põhjavett ööpäevas muudest kihtidest;
võetakse mineraalvett;
juhitakse heitvett ja teisi saastavaid aineid suublasse (suublaks saab olla kas veekogu või pinnas; kusjuures järgida tuleb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nõudeid);
toimub veekogu tõkestamine, paisutamine ja allalaskmine;
toimub veekogu süvendamine ja veekogu põhja pinnase paigaldamine;
veekogusse uputatakse tahkeid aineid;
toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine;
vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi.
Vee erikasutusluba ei ole vaja, kui majapidamisheitvett juhitakse pinnasesse oma maavalduse piires, kuid see tegevus peab vastama Vabariigi Valitsuse määrusega nr 99 kehtestatud nõuetele. Veekogu erikasutus on tasuline, vee erikasutuse tasu määrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega ning tasu arvutamise kord keskkonnaministri määrusega.
Tasu ei nõuta vee võtmisel põllumajandusmaa niisutamiseks või tiigikala kasvatamise tarbeks, vooluveekogu tõkestamisel tõkestusrajatistega ja vee võtmisel isikliku majapidamise tarbeks põhjaveest või omanikule kuuluvast veekogust (isikliku majapidamise tarbeks võetavat vett ei tohi edasi müüa vee erikasutuse eest tasumata).
Olulisemad vee kasutamist reguleerivad õigusaktid:
Veeseadus;
Vee erikasutuslubade väljaandmise ja tühistamise kord;
Vee erikasutuse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist;
Vee erikasutuse tasu arvestamise ja tasumise kord;
Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord.
14 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Keskkonnaamet on väljastanud alljärgnevad veeerikasutusload:
Tabel 6. veeerikasutust omavad isikud Vastseliina vallas Jrk nr. Ettevõte / isik Loa nr. Lubatud tegevus kehtivus
1. Riho Kanep L.VV/323218 Kõrvõ oja (VEE1000204) 28.05.2013- paisutamine 28.05.2018
2. Vello Rebane L.VV/323217 Veekogu paisutamine 12.06.2013- 12.06.2018
3. OÜ VAKS L.VV/323006 Põhjavee võtt ja heitvee 01.04.2013 - ärajuhtimine 31.03.2018
5 puurkaevu +1
4. AS Eesti Teed L.VV/300090 Heitvee ärajuhtimine 01.06.2010- 31.05.2015
5. Artur Birnbaum L.VV/321926 Mustoja (VEE1001000) 26.06.2012- paisutamine 26.06.2017
6. Kalju Palumäe L.VV/321548 Suur Kasvandulumbi 28.03.2012- paisutamine 28.03.2017
7. Aili Saks L.VV/321482 Nimetul ojal veekogu 07.03.2012- paisutamine 07.03.2017
8. Sirje Hussar L.VV/321373 Voki ojapaisutamine 10.02.2012- 10.02.2017
9. Ago Soodla L.VV/321287 Mustoja paisutamine 16.01.2012 16.01.2017
10. Aivar Ernits L.VV/318248 nimetu oja tõkestamine 15.01.2010- ja paisutamine 15.01.2015
11. Mati Tiisler L.VV/317315 Piusa jõe tõkestamine ja 16.09.2009- paisutamine 16.09.2014
12. FIE Villu Lepp L.VV/317316 Raagsilla oja tõkestamine 11.10.2009- ja paisutamine 11.10.2014
13. Vastseliina L.VT.VÕ-200189 Luhte paisjärve 17.11.2008- Vallavalitsus taastamine tõkestamise 16.11.2013 ja paisutamise teel
15 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
1.7 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava
Tabel 7. Kokkuvõte Lähteandmestik Hinnang olemasoleva Vajadus lähteeandmestiku lähteandmestiku kohta täiendamiseks või koostamiseks
Veemajanduskava Olemas ja võetud arvesse Ei vaja täiendamist
Vastseliina valla arengukava Olemas ja võetud arvesse Ei vaja täiendamist
Omvalitsustevaheline Olemas Ei vaja täiendamist ühistegevus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamisel
Võru Maakonna planeering olemas Vajab täiendamist
Valla üldplaneering olemas Ei vaja täiendamist
Põhjaveevarud Info olemas Ei vaja täiendamist
Tehnovõrkude joonised Info ebapiisav Vajalik täiendada
Vee- erikasutusload ettevõtete Info ebapiisav Vajalik uuendada andmeid kaupa
ÜVK aegunud Vajalik uuendada
16 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
2. KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD
2.1 Keskkond
2.1.1 Põhjavesi
Põhjavett käsitletakse veemajanduskavas põhjaveekogumitena. Tegemist on veemajanduskavades piiritletava põhjaveemahuga (veemajanduskavade aruandlusühik, põhjavesi, mida kasutatakse või soovitakse tulevikus joogiveeallikana kasutusele võtta, või mis on mingil muul moel oluline).
Eestis leiavad joogi- ja olmevee allikatena kasutamist mitmed põhjavee- kompleksid. Veekompleksid erinevad üksteisest nii leviku, lasumistingimuste, hüdrauliliste kui ka keemiliste näitajate poolest.
Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, see tähendab, kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100 m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest.
Peipsi alamvesikonnas levib 15 põhjaveekihi põhjavesi (vt Joonis 2 )
Vastseliina vallas kasutatakse peamiselt Devoni (Ülem (nr.12) ja Kesk-Devoni (nr.11) Joonisel 2) vett, ülejäänud põhjavee kompleksid lasuvad sügavamal ning vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega.
Devoni (D) (Kesk-Devoni veekompleks D2 Joonisel 2 nr. 11) levib kogu Lõuna-Eestis Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel alal ning on selle piirkonna tähtsaim veevarustusallikas. Selle moodustavad valged, kollakad või punakaspruunid liivakivid ja aleuroliidid savi vahekihtide ning –läätsedega. Üldse hõlmavad ligikaudu kolmandiku veekompleksi mahust savikad kivimid, mis nõrkade või keskmiste veepidemetena toimides moodustavad tõenäoliselt rea lokaalse levikuga survelisi veekihte, ent viimaste esinemine pole senini veel küllaldaselt tõestatud. Kesk-Devoni veekompleksi põhjapoolseks piiriks on ligikaudu Häädemeeste – Mustvee mõtteline joon. Veekompleks paljandub vaid kohati sügavamates jõeorgudes, mujalt katavad teda Kvaternaarisetted, mille paksus muutub valdavalt vahemikus 5–80 m.
Kesk-Devoni põhjaveekogum (11). Vettandvad kivimid on Kesk-Devoni ladestiku Gauja (D2gj), Burtnieki (D2br) ja Aruküla (D2ar) lademe savi vahekihtide ning läätsedega liivakivid ja aleuroliidid paksusega 50-200 m. Põhjavesi liigub vettandvate kivimite poorides. Põhjaveekogum toitub avamusalal sademeveest, Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi Elva 15.5, Otepää (15.5), Piigaste- Kanepi (15.4) ja Võru (15.3) aladelt infiltreeruvast veest ja lõunaosas ka Ülem-Devoni põhjaveekogumist (12) infiltreeruvast veest. Valdavalt on põhjaveekogumi põhjavesi vabapinnaline (survetu) ja reostuse eest kaitsmata, suure paksusega kvaternaarisetete all on põhjavesi surveline ja
17 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025 reostuse eest kaitstud. Põhjavesi infiltreerub allpool lasuvasse Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumisse, väljavoolualadeks on ka pinnaveekogud ja reljeefi madalamates kohtades madalsood.
Tegelik põhjaveeressurss on hinnanguliselt Ida-Eesti vesikonnas kuni 1 000 000 m3/d.
Inimtekkelistest ühenditest on olulisim nitraat
Joonis2: Põhjaveekogumid Peipsi alamvesikonnas (allikas Peipsi alamvesikonna veemajanduskava)
Kesk-Devoni põhjaveekogum (Joonisel 2 nr. 11) Vettandvateks kihtideks on Liivakivid ja aleuroliidid; k=1-3m/d
Lühikirjeldus: Vee kõrgenenud Fe2 +, Mn+ ja NH4 + sisaldus, põhjusekslooduslik anaeroobne keskkond. Paksu pinnakattega aladel on põhjavesi reostuse eest kaitstud. Kvalitatiivset seisundit võib mõjutada llumajandustootmine, kvantitatiivset seisundit praegune veevõtt ei mõjuta ja oluliselt suuremat veevõttu veekogumist ei kavandata.
18 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Ülem-Devoni põhjaveekogum (Joonisel 2 nr. 12). Vettandvateks kivimiteks on Ülem-Devoni Dubniki (D3db) ja Plavinase (D3pl) lademe karstunud ja lõhelised dolomiidid ning dolomiidistunud lubjakivid paksusega 15–30 m. Vesi liigub vettandvate kivimite lõhedes.
Olenevalt reljeefist on vesi vabapinnaline või surveline, surveline ja reostuse eest kaitstud suure paksusega kvaternaarisetete all. Põhjavesi infiltreerub läbi kohaliku veepideme (Plavinase lademe alumise osa merglilise savi vahekihtidega aleuroliidid – Snetna ja Gora kihid) allpool lasuvasse Kesk- Devoni põhjaveekogumisse (11).
Väljavoolualadeks on ka pinnaveekogud ja reljeefi madalamates kohtades madalsood. Vaadeldava põhjaveekogumi tegelik põhjaveeressurss on Ida-Eesti vesikonnas kuni 50 000 m3/d. Inimtekkelistest ühenditest on olulisim nitraat.
Ülem-Devoni põhjaveekogum (Joonisel 2 tähistatud nr. 12) Karstunud ja lõhelised dolomiidid ja lubjakivid; k=1-50 m/d
Lühiiseloomustus: Kõrgenenud Fe2 + sisaldus, mis on väiksem kui teistes Devoni põhjaveekogumites. Paksu pinnakattega aladel on põhjavesi reostuse eest kaitstud. Kvalitatiivset seisundit võib mõjutada õllumajandustootmine, kvantitatiivset seisundit praegune väike veevõtt ei mõjuta ja oluliselt suuremat veevõttu veekogumist ei kavandata.
Vastseliina vallas on eesti geoloogiafondi andmebaasi andmetel 30 töötavat puurkaevu. ( vt. lisa1 Puurkaevud)
19 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
2.2 Sotsiaalmajanduslikud näitajad
2.2.1 Lühiülevaade
Seisuga 01.01.2012 on Vastseliinas elanikke 2125, mis on 0,15% Eesti kogurahvastikust. Elanike arv on vähenenud 2005-2011 kokku 4,6%. Siin elavate ja töötavate inimeste sissetulekud on ühed madalaimad Eestis. 2011. aastal oli Eesti keskmine brutokuupalk 835 eurot, Vastseliina vallas 712 eurot (kohaliku omavalitsuse töötajatel 608 eurot) Lähiaastateks ei prognoosita eelarvestrateegias Vastseliina valla elanike keskmise brutokuupalga nominaalkasvu samas tempos keskmise palga nominaalkasvuga riigis keskmiselt. Vastseliina valla peamised ohud seisnevad piirkonna ääremaastumises (elukoht, otsused ja investeeringud mujal) ning väliskeskkonna surves rahvastiku arvukusele ja kvaliteedile. Väliskeskkonna surve (elanikkonna liikumine suurematesse keskustesse) tagajärjel võib tekkida olukord, kus kvalifitseeritud tööjõu ja elanikkonna suurus Vastseliinas väheneb. Sellega kaasneb maksumaksjate (tulubaasi) oluline vähenemine. Valla uus põlvkond rändab välja.
Kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) eelarved on seotud mitmete riigipoolsete otsustega: tulude ümberjaotamist mõjutavate poliitikatega ning riigi üldise majandusliku olukorraga. Eraldised tulevad KOV eelarvetesse kas toetusfondina või mõne muu sihtotstarbelise vahendina. Valla eelarvestrateegiat tehes püütakse jälgida: riigieelarve koostamist, eelmiste aastate kogemusi, kohalikke ja riiklikke poliitilisi otsuseid, sh eelarve mahtu muutvaid otsuseid (näiteks: ülesannete üleandmine riigilt KOV-le; otsused, mis mõjutavad maksude laekumist).
2009 aastast kuni 2011 aastani oli KOV lubatud võtta laenu ainult struktuurfondide toetuste korral omafinantseeringu tagamiseks. Eesti riigi jaoks oli vajalik, et majandussurutise tingimustes anda keskvalitsusele võimalus rakendada majanduse stabiliseerimise huvides operatiivseid ja paindlikke eelarvepoliitika meetmeid. Eesmärgiks oli tagada riigile majandussurutise tingimustes valitsussektori eelarvepositsiooni kontrollimiseks paremad hoovad, et võimaldada Eesti riigi jaoks Euroopa Liidu Maastrichti kriteeriumide täitmist valitsussektori eelarve puudujäägi osas. Eesti riigi prioriteediks oli võtta esimesel võimalusel kasutusele ühisraha euro. Kohaliku omavalitsuse üksuste ja nendest sõltuvate üksuste eelarvete puudujäägi mittepiiramine oleks raskendanud Eestil EL eelarve puudujäägi kriteeriumi täitmist, mis omakorda oleks ohustanud euro kasutuselevõttu.
2008 aastal alanud majanduskriis ei jätnud ka Vastseliina valda puutumata 2008. aastal alanud majanduskliima halvenemine on paratamatult avaldanud mõju ka Vastseliina valla tegevuskeskkonnale, tuues kaasa tulude vähenemise ning vajaduse piirata väljaminekuid. Vastseliina vald on keskkonna muutust tajunud õigel ajal ning seadnud kiiresti prioriteedid võimalustele vastavaks.
Majandussurutis on viinud omavalitsuse tulud vähenemisele (ilma projektialaste tegevuste tuludeta). Peamisest tuluallikast, üksikisiku tulumaksust, saadud tulu vähenes 2011. Aastal võrreldes 2010. aastaga -16 tuhat eurot, kuid 2011aasta võrreldes 2008 aastaga on vähenenud.
20 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Diagramm2: Vastseliina valla elanike sooline ja vanuseline jaotis ( 2012)
21 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
2.2.2 Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni teenuse kasutajad
Kokku 364 abonomenti (30 ettevõtet või organisatsiooni ja 334 eratarbijat), millest veearvestitega on varustatud 287 tarbijat ja normialusel arvestatakse veekulu 64 eratarbijale.
Tabel 8. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse kasutajad – Ettevõtted või organisatsioonid teenus Vastseliina Külaoru Vana- Loosi Kündja KOKKU vastseliina
Vesi + kanalisatsioon 14 - 4 - - 18
Vesi 6 4 2 - - 12
Tabel 9. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse kasutajad – Eratarbijad teenus Vastseliina Külaoru Vana- Loosi Kündja KOKKU vastseliina
Vesi+ kanalisatsioon 173 - 24 2 - 199
(veearvestiga)
Vesi 42 21 7 1 71
(veearvestiga)
Vesi+ kanalisatsioon 13 - 11 5 - 29
(arvestuslik)
Vesi (arvestuslik ) 30 2 2 - 1 35
2.2.3 Leibkonna sissetulek ja maksevõime (keskmine, neto)
Valla elanikeregistri andmetel jaguneb elanikkond 1100 leibkonnaks.
Leibkondade sissetulek on Vastseliina vallas madalam kui eesti keskmine kuid on võrdne Võru maakonna keskmise töötaja sissetulekuga.
Üldtunnustatud põhimõte on see, et elanik ei tohiks veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest teha oma sissetulekust kulutusi üle 4%.
22 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
väga hea maksevõime: teenuste hind alla 2% sissetulekust;
hea maksevõime: teenuste hind 2,0-3,0% sissetulekust;
rahuldav maksevõime: teenuste hind 3,0-4,0% sissetulekust;
mitterahuldav maksevõime: teenuste hind üle 4% sissetulekus
Tabel 10. Leibkonnaliikme netosissetulek kuus 2011, 2012( allikas: statistikaamet, 06.06.2013) 2011 2012
Võrumaa ( 2010 a. 267 €) 682,29 717,90
Vastseliina 699,70 716,90
Seega võib lugeda Vastseliina veetarbijate maksevõimet heaks. ( tarbijaid on 780 elanikku, kes kasutavad 19,3 m3 vett aastas) Ühe leibkonnaliikme kulutused veele ja kanalisatsiooniteenusele on 7,36 eurot/kuus. Mis moodustab kogusissetulekust 2,76%.
Otstarbekas on hoida kulutuste taset vee- kanalisatsiooniteenustele 2-4% vahel. Väiksemate kulutuste puhul Vastseliina vallas ei ole võimalik teenuse eest saadava rahaga hoida korras olemasolevaid veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteeme. Vajalikud investeeringud planeeritakse EL või siseriiklike abirahadega.
2.2.4 Teenuse eest arvete tasumine (arvete laekumine, põhjused)
Maksustamisperioodid on sõltuvalt veetarbimisest kas 1 kuu või 3 kuud. Tasumine üldjuhul maksustava perioodi järgneva kuu jooksul. Abonomentide ( lepingute) arv 351, sellest 36 on asutused ja 315 elanikkond. Probleemid esinevad 10-12 tarbijal ( 3,4 %) seega laekumine hea.
2.2.5 Teenindava infrastuktuuri asutuse iseloomustus
OÜ VAKS 100 % valla omandis. Põhitegevusesks soojatootmine, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haldamine. Kõrveltegevused on elamute ( kortermajade) hooldus, tänavavalgustuse hooldus ning erinevad elektrialased, san. tehnilised ja transpordialased teenustööd.
Töötajate arv 7 kellest 2 kontoris ( juhataja ja raamatupidaja). Ühisveevärgi teenusega tegeleb 2 töötajat.
Kogukäive aastal 2012 oli 168 341 eurot, ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni teenuse käive oli 38 345 eurot.
23 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
2.2.6 Veetarve ja veeheide elaniku kohta
Tabel 11. Tarbitud vesi 2012.a ( m3) Vastseliina Vana- vastseliina Loosi Kündja
Tarbitud vesi 24547 3363 267 97 kokku
Sh elanikkonale 18300 3202 267 97
Asutustele 6230 161 0 0
Veeetteveõtte 17 - - - omatarbevesi
Võrku pumbatud ja tarbitud vee kogused on samad sest osad tarbijad arvestatakse tarbimine normide alusel ( puuduvad veearvestid)
Lekked võimalikud vaid avariide korral.
2.2.7 Veeheide2008 :
Reoveepuhastil mõõdetud reovesi on 2012.a Vastseliinas 8320 m3 ja Vana- vastseliinas 1712m3
2.2.8 Teenuseid mittekasutav elanikkond
Ülejaanud valla hajaasustusega külades on hulganisti salvkaeve ning reovee kogumiskaeve. Külades, kus majad asuvad kompaktselt, on rajatud ühiselt ühisveevõtukohtadeks puurkaeve, kuid ühine kanalisatsioon puudub.
Kanalisatsioon lahendatakse lokaalselt vote arvesse keskkonna olukorda ja kasutades selleks sobivaid tehnoloogilisi lahendusi. Nõrgalt kaitstud põhjavee aladel ning reostustundlikel aladel on imbvaljaku rajamine keelatud. Reovee kogumine halvas seisukorras mahutitesse või immutamine pinnasesse võib hakata mõjutama joogivee kvaliteeti
Külades elamuehituse intensiivistumisel ning suuremate maatükkide elamukruntideks
24 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025 jagamisel osutub vajalikuks uute joogiveevõtu kohtade ning reovee kogumisalade moodustumine. Uue puurkaevu asukoha valikul tuleb arvestada asustuse kompaktsust. Alternatiivina tuleb kaaluda olemasolevatest puurkaevudest salvkaevude omanikele veevõimaluse saamist, seda kokkuleppel kinnistute omanikega ning puurkaevude valdajatega.
Puurkaevud, mis seisavad kasutuseta tuleb rekonstrueerida ja kasutada ühise veevärgisüsteemina. Puurkaevud, mida ei kasutata tuleb tamponeerida kinnistu omaniku poolt.
Salvkaevude joogivee parendamise lahendid hajaasustusaladel asuvates külades on salvkaevude joogivee kvaliteedi parandamine eelkoige vee tarbijatest (kaevude omanikest) sõltuv.
Valla investeeringud 2007-2012 on kokku 1493637 eurot sealhulgas KIK toetus 1192812 eurot ja valla omaosalus 300825 eurot.
2.2.9 Kokkuvõte
Tabel 12. Veemajanduse näitajad Indikaator Ühik Arv-näitaja märkused
Elanike arv in 2129 01.01.2013
(valla veebileht)
Leibkonnaliikme keskmine euro 218 Statistikaamet neto sissetulek aastas
Tööealiste elanike arv In 1084 2013 aasta seisuga.
Veearvete tasumine % 96 Väga hea (märts 2013)
Teenuse tarbijate arv Ab. arv tk 325 2012 a
El. arv in 780 k=2,4
Veetarve elaniku kohta M3/in/a 28
Summaarne veetarbimine M3 21866 Vastseliina, Vana- vastseliina, Loosi, Kündja
25 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
2.2.10 Valla investeeringud vee ja kanalimajandusse.
Tabel 13. Investeeringud veemajandusse Töö nimetus Aasta Maksumus Finantseerijad
Vastseliina Tiigi tn pumpla rek. 1998 535 850 KIK+ Vallavalitsus
Vastseliina ringkanali rek 1999 222 500 KIK+ Vallavalitsus
Vastseliina kanal. pumpla rek 2000 137 400 KIK+ Vallavalitsus
Võidu tn kanal trassi 2002 172 162 KIK+ Vallavalitsus projekteerimine ( Perametsa – Politseimaja
Võidu tn veetrassi projekteerimine ( 2003 40 000 Vallavalitsus Perametsa – Politseimaja )
Võidu tn veetrassi osaline ehitus 2003 41 772 Vallavalitsus (Muusikakool – Võidu tn lõpp
Võidu tn kanal trassi ehitus 2004 2 900 000 PHARE+ Vallavalitsus (Perametsa – Politseimaja )
Võidu tn veetrassi ehitus 2004 703 947 KIK+ Vallavalitsus (Perametsa – Politseimaja
Vana Vastseliina veetrassi I osa 2006 438 747 KIK+ Vallavalitsus ehitus
-
Vana Vastseliina veevarustuse 2006 106 672 KIK+ VAKS pumpla rek
Biotiikide puhastus (Vastseliina , 2006 290 073 KIK+ Vallavalitsus Vana Vastseliina )
Viitka pumpla rek 2006 103000. KIK+vallavalitsus
26 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Pikk tn ja Rahu tn vee ja kanal. 2007 287 302 .- KIK + Vallavalitsus Tööprojekt +
Võidu tn vee ja kanal. Tööprojekt+
Vana -Vastseliina veevarustussüsteemi II osa tööprojekt
Külaoru veetrass ja pumpla 2008 2100000.- KIK+vallavalitsus
Rahu tn kanal rek tööprojekt 112 100.- KIK + Vallavalitsus
Külaoru küla veevarustussüsteemi tööprojekt
Vana Vastseliina küla veesüsteemi II 383500.- Vallavalitsus osa osaline ehitus
Võidu –Pikk-Rahu tn kanal 2008 1486000.- KIK+vallavalitsus
Vastseliina aelviku vee ja 2008 KIK+vallavalitsus kanalisatsiooni eelprojek
Vastseliina aleviku vee- ja 2011 1 070 392 eurot KIK+vallavalitsus kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine
Vana-Vastseliina 2011 103 823 eurot KIK+vallavalitsus kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine
27 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
3. OBJEKTID
3.1 Ühisveevärgi objektid
3.1.1 Puurkaevud – pumplad
Info LISAS 1 Vastseliina valla puurkaevud
3.1.2 Veereservuaarid
Kaks reservuaari, kokku60 m3
50 m3 reservuaar seisund rahuldav
10 m3 reservuaar seisund rahuldav
3.1.3 Veepuhatusjaamad
Vastseliina veepuhastusseadmed
Asukoht: Vastseliina alevik
Projekteerimise aasta: 1997 a. (AS Veelux)
Käikuandmise aasta : 1998 a. (OÜ Märja)
Tehase tüüp: Fe-40/18 ( 4 tk )
Meetod: raua ja mangaani ärastus
Projekteeritud jõudlus: 20m3/h, 480 m3/d
Tehniline seisukord: hea
28 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Vana- Vastseliina veepuhastusseadmed
Asukoht: Vana- Vastseliina küla
Projekterimise aasta: 2003 (OÜ Märja)
Käikuandmise aasta: 2006 AS Valmap Grupp
Tehase tüüp: 2G 556/1354/132/XPO
Meetod: raua ja mangaani ärastus
Projekteeritud jõudlus: 1 m3/h, 24 m3/d
Tehniline seisukord: hea
3.1.4 Veetorustikud
Tabel 14. joogiveetrassid pikkus asula torustik mõõdud (m) seisukord
Vastseliina Võidu tn. Muusikakool- Tsahkna elamu DN40 530 uus
Võidu tn. Tiigi tn- Muusikakool DN100, malm 380 uus
Võidu tn. Politseimaja- Tiigi tn DN 100, malm 310 uus
Võidu 2A- Politseimaja DN 32...75, plast 574 uus
Politseimaja- Loosi elamu plast 194 uus
Loosi elamu- Võidu tn plast 220 uus
Politseimaja- Kooli tn plast ( vene) 185 uus
Loosi elamu- Ülase tn malm 225 uus
Loosi elamu- Rahu tn malm 312 uus
Politseimaja- Ambulatoorium plast 94 uus
Võidu tn- Lasteaed malm 80 uus
Võidu tn - Tööstuse tn lõpp andmed puuduvad 360 uus
Metsa tn- Niidu tn- Võru tn andmed puuduvad 535 uus
29 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Tööstuse tn- Gümnaasium andmed puuduvad 215 uus
Võidu tn 10- Rahu tn majad andmed puuduvad 280 uus
Võidu tn 8- Tööstuse andmed puuduvad 255 uus
Võidu tn 2a-Suusabaas andmed puuduvad 245 uus
Võidu tn 4- Perametsa andmed puuduvad 840 uus
KOKKU Vastseliina alevik 5834
Vana- Vana- Vastseliina tihedamini asustatud Vastseliina ala plast, DN32, 40, 63 1365 uus
Pumpla- Piiri kõrts DN 63 1050 uus
KOKKU Vana- Vastseliina 2415
Loosi Pumpla- korterelamu andmed puuduvad 180 uus
Pumpla- töökoda andmed puuduvad 60 uus
KOKKU Loosi 240
Kündja pumpla - korterelamu andmed puuduvad 145 vajab rek
pumpla- laut andmed puuduvad 70 ei kasutata
KOKKU Kündja 215
Külaoru Teedevalitsuse maja- külaoru DN 32...75, plast 2170 uus
KOKKU Külaoru 2170
KOKKU veetorustik 10874
3.1.5 Tuletõrjehüdrandid
Vastseliina alevikus kolm hüdranti:
Võidu- Rahu ristmik
Võidu tn 28 ( end. Politseimaja juures)
Gümnaasiumi juures
Võidu tn 29
30 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Tiigi-Uus tänavate ristmik
Võru tn 4
Hüdrandid on uued, kuid ei võimalda veevõttu tule kustustamise ajal seoses madala töösurvega. Vajalik eraldiseisva veevõtukoha rajamine.
Eraldiseisvad tuletõrje veevõtukohad:
Luhte paistiik Evaldi kinnistu ja Tabina Lepa kinnistu
3.2 Ühiskanalisatsiooni objektid
3.2.1 Kanalisatsioonitorustikud
Tabel 15. Kanalisatsioonitrassid Asula Torustik Mõõdud pikkus Seisukord
( m)
Vastseliina Ülepumpla- Muusikakool DN200, asbest 454 uus
Rahvamaja- ülepumpla andmed puuduvad 340 uus
Politseimaja- ülepumpla andmed puuduvad 428 uus
Ülase tn- Rahu tn- uus Politseimaja andmed puuduvad 672
Gümnaasium- ülepumpla andmed puuduvad 495 uus
Võidu tn 4- Politseimaja andmed puuduvad 500 uus
Võidu tn- Koidu tn andmed puuduvad 145 uus
Võidu tn 4- Perametsa sild andmed puuduvad 420 uus
Võidu tn 8- Tööstuse andmed puuduvad 275 uus
KOKKU Vastseliina alevik 3729
Vana- uus kortermaja- Vastseliina külaslistemaja plast 190 uus
31 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Töökoda- ülepumpla malm 325 uus
Virve elamu- ülepumpla malm 235 uus
KOKKU Vana- Vastseliina 750
Loosi korter elamu- biotiik andmed puuduvad 230 vajab rek
KOKKU Loosi 230
KOKKU kanalisatsioon
( m ) 4709
3.2.2 Reoveepumplad Tabel 16. Reoveepumplad Objekti nimetus Valmi- Keskmine Reovee Hinnang mise pumbtav kogumisreser- tehnilise aasta veekogus vuaaride arv ja olukorra kohta kogumaht
Vastseliina pumpla 2000 3,3 m3/h - hea rek
Vana- Vastseliina Andmed - Halb pumpla puuduvad
Tootmise tn 2004 - v.hea survepumpla tööstusala 2004 0 - v.hea survepumpla
Lasteaia survepumpla 2007 2 m3/ d - v.hea
Turu 2
Tsahkna survepumpla 2011 1 m3/d - v.hea Võidu tn 45
Aasa ja Niidu tn ristmik 2011 1 m3/d v.hea
Päästekomando hoone 2011 1 m3/d v.hea Võru tn 4
32 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
3.2.3 Reoveepuhastuseadmed
Vastseliina reoveepuhasti
Valdajaks on OÜ Vaks
Biopuhasti- ringkanal ja kolm biotiiki ( üldpindala 2835 m2)
Projekteerimise aasta: 1977
Uuendamise aasta: 2000
Seadmed: õhustaja 37 BER3
Segaja RW 3034-A 28/6-50
Jõudlus: 243 m3/d
Tehniline seisukord: rahuldav
Vana – Vastseliina reoveepuhasti
Valdaja on OÜ VAKS
Biotiikide pindala on 560 m2
Projekteerimise ja rajamise aasta: 1977
Tehniline seisukord: mitterahuldav
33 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
4. ÜHISVEEVÄRKI JA KANALISATSIOONI TEENINDAV ETTEVÕTE
OÜ Vaks omanik on 100% Vastseliina vald. Osakapitali suurus on 21 000 eurot. Ettevõtet juhib üheliikmeline juhatus.
OÜ Vaks tegeleb soojuse tootmise ja jaotamisega, vee- ja kanalisatsiooniteenuste ning elamumajadele teenuste osutamisega Vastseliina vallas.
OÜ VAKS tegutseb alates 2013 aastast iseseisva veeettevõttena Vastseliina vallas.
4.1 Finanats – majanduslikud näitajad
Tabel 18. OÜ VAKS tegevusalad Tegevusala % kogukäibest 2012 % kogukäibest 2011
Soojatootmine 67 64
Vesi ja kanalisatsioon 23 20
Teenustööd 10 16
Keskmine töötajate arv 7 7
Tabel 19. OÜ VAKS müügitulu ja kasum majandustegevusest 2011-2012 2012 2011
Müügitulu 168 341 163 238
Kasum kogu 405 8011 majandustegevusest
Tabel 20. Vee ja kanalisatsiooni teenuse fiants- majanduslikud näitajad 2010 - 2012 Aasta Tulud Kulud Kasum/kahjum
2010 38 059 37 966 93
2011 37 347 38 763 - 1 416
2012 38 345 43 408 -5 063
34 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
4.2 Vee ja kanalisatsiooniteenuse tariifid
Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad Vastseliina vallas
1m3 ühisveevärgist võetud vee eest tasu elanikkonnale 0,89 eurot (ilma käibemaksuta), hind koos käibemaksuga on 1,07 eurotettevõtjale 1,11 eurot (ilma käibemaksuta), hind koos käibemaksuga on 1,33 eurot.
1m3 heitvee ärajuhtimise eest tasu elanikkonnale 1,02 eurot (ilma käibemaksuta), hind koos käibemaksuga on 1,22 eurot ettevõtetele 1,27 eurot (ilma käibemaksuta), hind koos käibemaksuga on 1,52 eurot.
Abonenttasu vee - ja kanalisatsiooni olemasolul elanikkonnale 0,96 eurot (ilma käibemaksuta), hind koos käibemaksuga on 1,15 eurot ettevõtetele - veearvesti läbimõõt (mm) korrutatud 0,45 eurot (käesolevale hinnale lisandub käibemaks).
Abonenttasu ainult veevarustuse olemasolul elanikkonnale 0,45 eurot (ilma käibemaksuta), hind koos käibemaksuga on 0,54 eurot ettevõtetele - veearvesti läbimõõt (mm) korrutatud 0,32 eurot (käesolevale hinnale lisandub käibemaks).
Hinnad on kehtestatud Vastseliina Vallavalitsuse 29. novembri 2012 määrusega nr 2-1.2/10.
35 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
5. ARENGUKAVA
5.1 Piirkonnad ja arengusuunad
Vastseliina valla veevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide, investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel on ÜVK-s lähtutud järgnevast:
Ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni arendamise piirkonnana nähakes Vastseliina alevikku.
Käesolevas kavas kirjeldatakse täiendavalt Külaoru, Kündja, Loosi, Vana- Vastseliina ja Viitka külade ühist veevärgi- ja ühist kanalisatsioonisüsteemi ning nende arendamist.
Vastseliina valla veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamise eesmärgiks on:
Perioodi lõpuks (2025) on tagatud võimalus liituda ühisveevärgiga kõigile Vastseliina aleviku elanikele ning ühiskanalisatsiooniga kõigile ühisveevärgi veetarbijaile.
Vastseliina valla vee ja kanalimajandus vastab perioodi lõpuks EL vastavatele direktiividele.
Eesmärgi täitmisel lähtutakse alljärgnevatest tingimustest:
Eelisjärjekorras tuleb arendada ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni ÜVK piirkonnas Vastseliina alevikus
Vastseliina vallas väljaspool Vastseliina alevikku on kortermajade piirkonnas ja tihedamalt asustatud piirkonades tehniliselt ja majanduslikult mõtekam arendada ühist veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi
Alevikust väljaspool tingituna hajaasustusest tuleb veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamisel lähtuda eelkõige kvaliteetse joogivee tagamisest elanikkonnale. Olenevalt olukorrast ei pruugi kvaliteetse joogivee tagamine olla majanduslikult tasuv veeettevõtjale kuid on tehniliselt mõtekas (kortermajad, tihedama asustusega piirkonnad). Seetõttu on vajalik kaasta investeeringute tegemiseks tagastamatut abi.
Enne lõplike investeerimisplaanide tegemist tuleb uurida elanike seisukohta, et välja selgitada nende huvi ühisveevärgi teenuse vastu.
36 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Ühiskanalisatsiooni arendamisel tuleb tagada teenuse kättesaadavus a. esmajärjekorras ühisveevärgi tarbijalile b. alevikus ja külade keskustes kus eluasemed paiknevad tihedalt koos või kortermajades
kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisel tuleb see ehitada lahkvoolsena, et, mitte rikkuda vihmaperioodil reoveepuhastite töörežiimi. Võimalusel ja vajadusel jätta olemasolev kanalisatsioonitorustik tööle sadeveetorustikuna. Sadevesi juhtida kraavidesse.
Põhjavee kõrge rauasisalduse tõttu tuleb ühisveevärgi vee kvaliteedi tagamisel kasutada vastavaid joogivee nõuetekohast kvaliteeti tagavaid puhastusseadmeid
Osutatav ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenus peab olema jätkusuutlik, teenuse hind peab katma rajatiste korrashoiuks tehtavad kulutused
OÜ VAKS ja valla veemajanduse arendamisel lähtutakse “Võrumaa maakonna valdade veemajanduse korraldamiseks jätkusuutliku organisatsiooni struktuuri väljatöötamine” (Infragate Eesti AS 2008) projekti pakutud I alternatiivist: OÜ VAKs jätkab iseseisva vee- ettevõtena Vastseliina vallas.
5.1.1 Vastseliina alevik
Üldine olukord
Vastseliina alevikus elab ca 712 elanikku (01.01.2012 allikas:valla veebileht). Ühisveevärgiteenust kasutab 258 eratarbijat ehk 85 % elanikest ja 23 ettevõttet ning kanalisatsiooniteenust 186 eratarbijat (62% elanikest ) ja 14 ettevõtet. Kanalisatsiooniteenusega on kaetud 71 % vee tarbijatest. Teenusepakkujaks on OÜ VAKS Kanaliseeritav vesi juhitakse biopuhastitesse. Heitvee suubalaks on Piusa jõgi.
Veevärk
Alates 2003 aastast on pidevalt järk järgult rekonstrueeritud ja rajatud uusi trasse. Peatorustikust on rekonstrueeritud täielikult 2011 aastaks. Üldine torustike seisukord Vastseliina alevikus on väga hea.
Torustik toimib täna ringsüsteemina, mis võimaldab pumplate rikkete korral elanike veevarustust jätkata.
Prioriteetseim tegevus on laiendada veevärki aleviku nendesse piirkondadesse, kus täna ühisveevärk puudub või kuhu planeeritakse uusi elamukrunte ( vastavalt planeeringutele)
Vastseliina alevikku varustab kaks puurkaevu ( passi nr. 2191 ja 4549), ehitatud aastal 1968 ja 1978 mis töötavad koos. Paigaldatud on rauaeraldusseadmed.
37 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Ekspluateeritavaks veekompleksiks on Kesk- Devon. Vee kvaliteet tänu filtritele väga hea.
Torustiku pikkus 5 834 m ( OÜ VAKS haldusalas)
Kanalisatsioon
Ühiskanalisatsiooni torustik on samuti ehitatud erinevatel aegadel. Alates 2004 aastast on järk- järgult rekonstrueeritud ja arendatud uut torustikku. Kogu Vastseliina aleviku kanalisatsioonitorustik on rekonstrueeritud 2011 aastaks. Tööstuste ja töökodade juurde on paigaldatud õlipüüdurid.
Torustiku pikkus 5 318 m
Sademete ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelised seosed.
Enamasti valgub sadevesi haljasaladele, kus imbub pinnasesse. Lume sulamisel ja suuremate vihmadega satub kanalisatsiooni. Reovee vooluhulga ja reostuskoormuse ebaühtlust mõjutavad kõige rohkem ühiskanalisatsiooni juhitav sadevesi. Töökodade parkimisplatsilt kogutav sadevesi on otstarbekas bioloogilise reoveepuhasti efektiivsuse tagamiseks puhastada I klassi õlipüünistes ja juhtida otse suublasse. Olemasolevad töökodade parklad ja hoiuplatsid tuleb korrastada, vajamineva ala suurus tuleks üle vaadata ning sealt tuleks koguda ainult reostunud sadevesi intensiivselt kasutuses olevalt alalt. Perspektiivis rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik tuleb ehitada lahkvoolsena. Suhteliselt puhas vihma- ja lumesulamisvesi tuleb planeeringutega juhtida kraavidesse või immutada pinnasesse.
Üldistes huvides kasutatava ja tuletõrjevee võtmise kohad
Paigaldatud on kolm lisa hüdranti Võidu tänavale, Võru ja Aasa tänavatele. Tulevikus tuleb projekteerida ja ehitada joogiveepumplatest erinevatele puurkaevudele hüdrantide süsteem, mis võimaldaks päästeautode paakide täitmise vastavalt normkiirusele. Tuletõrjehüdrantide paigaldamiseks aleviku teistesse punktidesse tuleks projekteerida veetorustik vajaliku diameetriga.
ÜVK eesmärgid Vastseliina alevikus:
2024 aastal on kõigile aleviku elanikele tagatud võimalus liituda ühisveevärgiga
2024 on kõigil ühisveetarbijailvõimalus liituda ühiskanalisatsiooniga.
2024 kasutusel on uus puurkaev
2024 rekonstrueeritud on biopuhasti
38 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Tabel 21. ÜVK arendamisel teostatud ja kavandatavad tööd ( meetmed) Vastseliina alevikus Objekt Pikkus Maskumus või teostus aeg
Rahu ja Pikk tn vee- ja kanalisatsioonitrass ühte kaevikusse 710 m Ehitatud 2011
Võidu tn vee- ja kanal.trass ühte kaevikusse kuni vana Muusikakool 580 m Ehitatud 2011
Võidu tn kanalisatsioon Muusikakoolist kuni Tsahkna elamuni 530 m Ehitatud 2011
Võidu tn kanal. Muusikakoolist kuni Tsahkna elamuni 530 m Ehitatud 2011 projekteerimine
Ülase ja Tiigi tn vee – ja kanal. trass ühte kaevikusse 510 m Ehitatud 2011
Ülase ja Tiigi tn vee – ja kanal trass ühte kaevikusse projekteerimine 510 m Ehitatud 2011
Kooli tn vee – ja kanal trass ühte kaevikusse projekteerimine 260 m Ehitatud 2011
Kooli tn vee – ja kanal trass ühte kaevikusse 260 m Ehitatud 2011
Veetrass Loosi elamu kuni Rahu katlamajani projekteerimisene 320 m Ehitatud 2011
Veetrass Loosi elamu kuni Rahu katlamajani 320 m Ehitatud 2011
Tööstuse tn vee-ja kanal trass ühte kaevikusse projekteerimine 260 m Ehitatud 2011
Tööstuse tn vee-ja kanal trass ühte kaevikusse 260 m Ehitatud 2011
Kanal trass Võidu 23 juurest kuni ülepumplani projekteerimine 280 m Ehitatud 2011
Kanal trass Võidu 23 juurest kuni ülepumplani 280 m Ehitatud 2011
Ehitatud 2011
Kanal Tööstuse tn lõpust biopuhastini projekteerimine 120 m Ehitatud 2011
Kanal Tööstuse tn lõpust biopuhastini 120 m Ehitatud 2011
Gümnaasiumi piirkonna vesi ja kanal ühte kaevikusse 360 m Ehitatud 2011 projekteerimine
Gümnaasiumi piirkonna vesi ja kanal ühte kaevikusse 360 m Ehitatud 2011
Võru tn vesi ja kanal ühte kaevikusse projekteerimine 450 m Ehitatud 2011
Võru tn vesi ja kanal ühte kaevikusse 450 m Ehitatud 2011
Metsa ja Niidu tn vesi ja kanal ühte kaevikusse projekteerimine 490 m Ehitatud 2011
39 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Metsa ja Niidu tn vesi ja kanal ühte kaevikusse 490 m Ehitatud 2011
Biopuhasti rekonstrueerimine koos projekteerimisega 1 kmpl 200 000
Uus puurkaev Tiigi tn 1 objekt 13 000
Eraldiseisva veevõtukoha väljaehitamine 1 objekt 6 400
Tööde tegelikud maksumused selguvad hinnapakkumuste käigus
Vastseliina aleviku torustikud on toodud eraldi kaardil
5.1.2 Külaoru küla
Üldine olukord
Külaoru külas saab veevarustuse alevikust (rekonstrueeritud pumpla ja uus trass ehitati 2008 ) Trassi ja pumplat haldab OÜ VAKS. Ühisveevärgi joogiveeteenust kasutab 4 ettevõtet ja 23 eratarbijat. Lisaks on pumpla Vastseliina Hooldekodul. Heitvete kanaliseerimine toimub lokaalselt settekaevudesse.
Veevärk
2008 aastal ehitatud veetrass endisest teedevalitsuse pumplast alevikust annab võimaluse tarbida kvaliteetset joogivett 27 tarbijal.
Olemasolev ühisveevärk on ühendatud Vastseliina aleviku ühisveevärgiga.
Olemasoleva veetrassi pikkus on 2 170 m
Kanalisatsioon
Kanaliseerimine toimub lokaalselt. Perspektiivis jääb samuti lokaalsed lahendused. Oluliseks on vastavus keskkonnatingimustele. (biopuhasti, kogumiskaev või septik, imbsüsteemid, biokile süsteemid jne. )
40 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
5.1.3 Vana- Vastseliina küla
Üldine olukord
Vana – Vastseliinas külas kasutab OÜ VAKS ühisveevärgi teenust 45 tarbijat ja ühiskanalisatsiooni teenust tarbib 45 tarbijat. Heitveed juhitakse biopuhastisse ja suubalaks on Piusa jõgi.
Veevärk
Vana- Vastseliina veetorustik ja pumpla on rekonstrueritud 2006 a. Perspektiivis pikendada ühisveevärgi trassi eramuti piirkonda mis asub kahe Vastseliina tee vahelisel alal.
Vana- Vastseliinas ekspluateeritavaks kompleksiks on Kesk- Devoni veekompleks. Torustiku pikkus 2415 m tarbijate arv 40 eratarbijat ja 5 ettevõtet. Joogiveega on varustatud 100 elanikku.
Kanalisatsioon
Kanalisatsiooni torustik väljaehitatud kortermajade piirkonnas kokku 40 eratarbijat ja 5 ettevõttest tarbijat. Torustik on rekonstrueeritud 2011. aastal. Arendamise käigus tuleks ümber vaadata ühiskanalisatsiooni laiendamine teistesse küla tihedamalt asustatud piirkondadesse.
Torustiku pikkus ca 1309 m
Üldistes huvides kasutatava ja tuletõrjevee võtmise kohad
Tuletõrjevee võtmise kohana on planeeritud lahendada veevõtukohaga veekogust ja Piiri kõrtsi juurde on rajatud 2010 aastal tuletõrje veevõtu koht.
Sademete ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelised seosed.
Enamasti valgub sadevesi haljasaladele, kus imbub pinnasesse. Lume sulamisel ja suuremate vihmadega satub kanalisatsiooni. Reovee vooluhulga ja reostuskoormuse ebaühtlust mõjutab kõige rohkem ühiskanalisatsiooni juhitav sadevesi. Suhteliselt puhas vihma- ja lumesulamisvesi tuleb planeeringutega juhtida kraavidesse või immutada pinnasesse.
41 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
ÜVK eesmärgid Vana- Vastseliina külas:
2020 on tagatud tihedama asustusega alal ( korterelamute piirkond ja kahe Vastseliina tee vaheline ala ( II etapp ) ) Vana- Vastseliinas võimalus liituda soovijail ühisveevärgiga
2014 pumpla ja biopuhasti rekonstrueerimine
Vana-Vastseliina küla kompaktse hoonestusega ala nimetamine reveekogumisalaks hiljemalt 2014. aastal
2015 ühisveetarbijail on võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga
Tabel 22. ÜVK arendamisel teostatud ja kavandatavad tööd ( meetmed) Vana-Vastseliina objekt Pikkus maksumus
Kanal trassi rekonstrueerimine 660 m Ehitatud 2011
Kanalitrassi rekonstrueerimise projekteerimine 660 m Teostatud 2011
Biopuhastija pumpla rekonstrueerimine koos projekteerimisega 1 objekt 125 000
Veetrassi II etapi väljaehitus 850 m 108 650
Uus puurkaev 1 objekt 12 700
Täiendavad analüüsid ja joogivee kvaliteedi uuring 1 uuring 2 000
Tööde tegelikud maksumused selguvad hinnapakkumuste käigus
Vana- Vastseliina torustikud on toodud eraldi kaardil
5.1.4 Viitka küla
Viitka küla tarvitab Kesk- Devoni põhjaveekompleksi vett. Vett tarbivad kaks kortermaja kes kasutavad selleks erinevaid puurkaeve. Kortermaja puurkaev ( rekonstrueeritud 2006 ) ja vastav torustik kuulub vallale Ridamaja varustav puurkaev ja torustik kuulub elanikkonnale. Uus rajatud puurkaev koos pumplaga 2008 aastal.
Perspektiivis on ühendada valla pumplaga endine koolihoone, koguduse hoone ning mitmete eramute veevarustus, kes praegu saavad joogivett ühisest salvkaevust.
42 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Tabel 23. ÜVK arendamiseks kavandatavad tööd ( meetmed) Viitka külas objekt Pikkus/ ühik maksumus
Veetarssi projekteerimine 400 m 20 400
Veetrassi ehitus 400 m 640 000
Tööde tegelikud maksumused selguvad hinnapakkumuste käigus
5.1.5 Loosi küla
Loosi küla süsteem toidab ühte kortermaja. Heitveed kanaliseeritakse settetiiki. Kokku joogiveetarbijaid 9 ( 8 eratarbijat ja 1 ettevõte ), kanalisatsiooniteenust tarbivad 7 eratarbijat ja 1 ettevõte.
Vee ja kanalisatsioonitorustik on vana ja amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist ja veepuhastusseadmete paigaldamist.
Kasutusel olev puurkaevu vesi vastab üldjuhul normidele, vaid raua sisaldus lubatust kõrgem ( 2,1 mg/l )
Veetorustikku on kokku 240 m ja kanalisatsioon torustikku 230 m
Tabel 24. ÜVK arendamiseks kavandatavad tööd ( meetmed) Loosi külas Objekt Pikkus/ ühik maksumus
Pumpla rekonstrueerimine ( veepuhastusseadmete paigaldus ) koos 1 objekt Ehitatud 2012 projekteerimisega
Veetrassi ehitus Loosi elamuni koos projekteerimisega 240 m Ehitatud 2012
Veetrassi ehitus Loosi elamuni projekteerimine 240 m Teostatud 2012
Kanali trassi ja biopuhasti ehitus 230m 27 000
Tööde tegelikud maksumused selguvad hinnapakkumuste käigus
43 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
5.1.6 Kündja küla
Kündjas on ühisveevärgiga varustatud üks kortermaja.
Vee võtmiseks kasutatakse puurkaevu ( A- 497-M).
Ekspluateeritavaks põhjaveekompleksiks on Kvaternaar. Vee kvaliteet halb ( raud 5,0 mg/l ) Probleemideks on veepuhastusseadmete puudumine puurkaev-pumplas, vananenud torustik.
Veetorustikku kooku 215 m
ÜVK eesmärgid Kündja külas
2010 tagada kvaliteetne joogivesi olemasolevas ühisveevärgis.
Tabel 25. ÜVK arendamiseks kavandatavad tööd ( meetmed) Kündja külas objekt Pikkus / ühik maksumus
Pumpla rekonstrueerimine ( veepuhastusseadmete paigaldus ) koos 1 objekt 13 000 projekteerimisega
Veetrass Kündja majja 160 m 16 631
Veetrass Kündja majja projekteerimine 160 m 547
Tööde tegelikud maksumused selguvad hinnapakkumuste käigus
44 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
6. INVESTEERINGUTE KAVA
6.1 Investeeringute kava
Tabel 28. Investeeringud ÜVK täitmisel alates 2009-2025 Objekt Asukoht Pikkus/ ühik maskumus
Täiendavad analüüsid ja joogivee kvaliteedi Vana-Vastseliina 1 uuring Teostatud 2011 uuring
Rahu ja Pikk tn vee- ja kanalisatsioonitrass Vastseliina 710 m Teostatud 2011 ühte kaevikusse ehitus
Võidu tn vee- ja kanal.trass ühte kaevikusse Vastseliina 580 m Teostatud 2011 kuni vana Muusikakoolini ehitus
Võidu tn kanal. Muusikakool kuni Tsahkna Vastseliina 530 m Teostatud 2011 elamuni ehitus
Võidu tn kanal. Muusikakool kuni Tsahkna Vastseliina 530 m Teostatud 2011 elamuni projekteerimine
Ülase ja Tiigi tn vee – ja kanal trass ühte Vastseliina 510 m Teostatud 2011 kaevikusse ehitus
Ülase ja Tiigi tn vee – ja kanal trass ühte Vastseliina 510 m Teostatud 2011 kaevikusse projekteerimine
Kooli tn vee – ja kanalitrass ühte kaevikusse Vastseliina 260 m Teostatud 2011 projekteerimine
Kooli tn vee – ja kanal trass ühte kaevikusse Vastseliina 260 m Teostatud 2011 ehitus
Veetrass Loosi elamu kuni Rahu katlamaja Vastseliina 320 m Teostatud 2011 projekteerimine
Veetrass Loosi elamu kuni Rahu katlamaja Vastseliina 320 m Teostatud 2011 ehitus
Võru tn vesi ja kanal ühte kaevikusse Vastseliina 450 m Teostatud 2011 projekteerimine
45 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Võru tn vesi ja kanal ühte kaevikusse ehitus Vastseliina 450 m Teostatud 2011
Pumpla rekonstrueerimine Loosi 1 objekt Teostatud 2011 (veepuhastusseadmete paigaldus) koos projekteerimisega
Kanal trass Võidu 23 juurest kuni Vastseliina 280 m Teostatud 2011 ülepumplani projekteerimine
Kanal trass Võidu 23 juurest kuni Vastseliina 280 m Teostatud 2011 ülepumplani ehitus
Veetrassi ehitus Loosi elamuni Loosi 240 m Teostatud 2011
Veetrassi ehitus Loosi elamuni Loosi 240 m Teostatud 2011 projekteerimine
Kanalisatsioonitrassi rekonstrueerimine Vana-Vastseliina 660 m Teostatud 2011
Kanalisatsioonitrassi rekonstrueerimise Vana- Vastseliina 660 m Teostatud 2011 projekteerimine
Biopuhasti rekonstrueerimine koos Vana- Vastseliina 1 objekt 125 000 projekteerimisega
Tööstuse tn vee-ja kanal trass ühte Vastseliina 260 m Teostatud 2011 kaevikusse projekteerimine
Kanal Tööstuse tn lõpust biopuhastini Vastseliina 120 m Teostatud 2011
Gümnaasiumi piirkonna vesi ja kanal ühte Vastseliina 360 m Teostatud 2011 kaevikusse projekteerimine
Gümnaasiumi piirkonna vesi ja kanal ühte Vastseliina 360 m Teostatud 2011 kaevikusse
Eraldiseisva veevõtukoha väljaehitamine Vastseliina 1 objekt 70 000
Veetarssi projekteerimine Viitka 400 m 1303
Veetrassi ehitus Viitka 400 m 40 903
Kanalisatsioonitrassi ja biopuhasti ehitus Loosi 300m 26 462
Tööstuse tn vee-ja kanal trass ühte Vastseliina 260 m Teostatud 2011 kaevikusse
46 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Kanal Tööstuse tn lõpust biopuhastini Vastseliina 120 m Teostatud 2011 projekteerimine
Metsa ja Niidu tn vesi ja kanal ühte Vastseliina 490 m Teostatud 2011 kaevikusse projekteerimine
Metsa ja Niidu tn vesi ja kanal ühte Vastseliina 490 m Teostatud 2011 kaevikusse ehitus
Biopuhasti rekonstrueerimine koos Vastseliina 1 objekt 200 000 projekteerimisega
Uus puurkaev Tiigi tn Vastseliina 1 objekt 130 000
Veetrassi II etapi väljaehitus Vana-Vastseliina 850 m 108 649
Uus puurkaev Vana-Vastseliina 1 objekt 130 000
Pumpla rekonstrueerimine Kündja 1 objekt 130 000
(veepuhastusseadmete paigaldus) koos projekteerimisega
Veetrass Kündja majja Kündja 160 m 16 361
Veetrass Kündja majja projekteerimine Kündja 160 m 547
47 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
7. FINANTSPROGNOOS
[Muudetud Vastseliina Vallavalitsuse 25.02.2015 määrusega nr 1-1.1/6]
Vastseliina valla veemajanduse finantsprognoos on koostatud aastani 2026, arvestades rajatud infrastruktuuri kasulikku eluiga. Arvesse on võetud 2007-2012 kohaliku omavalituse tehtud investeeringute omaosalust, 2012. aastal OÜ VAKS tehtud investeeringut ning vee-ettevõtja planeeritud investeeringuid lähimaks neljaks aastaks.
48 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Tabel 29. Finantsprognoos aasta 1 2010 2011 2012 2013 2014 prognoos 2014 tegelik 2015 2016 abonentide keskmine arv -elanikkkond 2 361 sh veeabonendid 3 121 121 101 345 356 356 356 356 sh kanalisatsiooni abonendid 4 240 240 263 263 263 263 263 263 abonentide keskmine arv - asutus 5 sh veeabonendid 6 31 31 31 31 31 sh kanalisatsiooni abonendid 7 19 19 19 19 19 vesi, tootmismaht m3 8 24 191 23 294 23 587 23 832 24 000 24 532 24 250 24 250 sh elanikkond 9 17 460 17 628 17 747 17 700 17 700 sh asutus 10 6 372 6 372 6 785 6 550 6 550 kanalisatsioon, puhastatav maht m3 11 16 861 16 779 17 658 17 543 17 543 18 183 17 800 17 800 sh elanikkond 12 13 240 13 240 13 699 13 400 13 400 sh asutus 13 4 303 4 303 4 484 4 400 4 400 vee hind (euro/m3) 14 elanikkond 15 0,72 0,72 0,72 0,89 0,89 0,89 0,98 0,98 asutus 16 0,86 0,86 0,86 1,11 1,11 1,11 1,22 1,22 kanalisatsiooni hind (euro/m3) 17 elanikkond 18 0,77 0,77 0,77 1,02 1,02 1,02 1,13 1,13 asutus 19 0,93 0,93 0,93 1,27 1,27 1,27 1,40 1,40 vee abonenttasu (kuu) 20 elanikkond 21 0,45 0,45 0,45 0,45 0,45 0,45 0,45 0,45 asutus (keskmine) 22 4,70 4,70 4,70 4,70 4,70 4,70 4,70 4,70 kanalisatsiooni abonenttasu (kuu) 23 elanikkond* 24 0,51 0,51 0,51 0,51 0,51 0,51 0,51 0,51 asutus (keskmine) 25 4,18 4,18 4,18 4,18 4,18 4,18 4,18 4,18 vee mahupõhine müügitulu 26 elanikkond 27 15 539 15 689 15 789 17 346 17 346 asutus 28 7 073 7 073 7 578 7 991 7 991 vee abonenttasu tulu 29 elanikkond 30 1 863 1 922 1 897 1 922 1 922 asutus 31 1 748 1 748 1 740 1 748 1 748 tulu kokku VESI 32 38059 37347 38345 26 224 26433 27004 29008 29008 49 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Tabel 29. järg aasta 1 2010 2011 2012 2013 2014 prognoos 2014 tegelik 2015 2016 KOV toetus tegevuskuludeks 33 1638 3100 ettevõtja otsekulu 34 24005 24011 23749 26138 27569 sh ettevõtja amortisatsioon 35 1633 1403 1409 1409 1409 sh rent KOV-le 36 1600 1600 1600 3750 3750 ettevõtja üldkulu 37 3534 3900 3881 4102 4477 kulu kokku VESI 38 37966 38763 43408 27539 27911 27630 30240 32046 vee-ettevõtja investeeringud 39 493 0 2900 2900 23622 kasum/kahjum VESI* 40 93 -1416 -5063 323 -1478 -626 -1232 -3038 kanalisats.mahupõhine müügitulu 41 elanikkond 42 13505 13505 13971 15142 15142 asutus 43 5465 5465 5673 6160 6160 kanalisats.abonenttasu tulu 44 elankkond 45 1610 1610 1628 1610 1610 asutus 46 953 953 982 953 953 kokku tulu KANALISATSIOON 47 0 0 0 21532 21532 22254 23865 23865 ettevõtja otsekulu 48 19894 20140 20356 24416 24847 sh ettevõtja amortisatsioon 49 199 319 297 1103 1103 sh rent KOV-le 50 1600 1600 1600 3750 3750 ettevõtja üldkulu 51 3533 3900 3881 4102 4477 kokku kulu KANALISATSIOON 52 0 0 0 23427 24040 24237 28518 29324 kasum/kahjum KANALISATSIOON* 53 0 0 0 -1895 -2508 -1983 -4653 -5459 ettevõtte kasum/kajum tervikuna 54 5358 8011 405 86 eelmiste perioodide kasum/kajum 55 53054 58412 66423 66828 56 uute veeühenduste lisandumine 57 11 11 uute kanali ühenduste lisandumine 58 Investeering (KOV) 59 234 843,22 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Amortisatsioon (reinvesteering) KOV 60 5 871,08 5 871,08 5 871,08 5 871,08 5 871,08 5 871,08
50 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Tabel 29. järg 1 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2 3 356 356 366 366 366 366 366 366 366 366 4 263 263 263 263 263 263 263 263 263 263 5 6 31 31 31 31 31 31 31 31 31 31 7 19 19 19 19 19 19 19 19 19 19 8 24 250 24 250 24 550 24 550 24 550 24 550 24 550 24 550 24 550 24 550 9 17 700 17 700 18 000 18 000 18 000 18 000 18 000 18 000 18 000 18 000 10 6 550 6 550 6 550 6 550 6 550 6 550 6 550 6 550 6 550 6 550 11 17 800 17 800 17 800 17 800 17 800 17 800 17 800 17 800 17 800 17 800 12 13 400 13 400 13 400 13 400 13 400 13 400 13 400 13 400 13 400 13 400 13 4 400 4 400 4 400 4 400 4 400 4 400 4 400 4 400 4 400 4 400 14 15 1,08 1,08 1,10 1,10 1,10 1,10 1,10 1,10 1,10 1,10 16 1,34 1,34 1,36 1,36 1,36 1,36 1,36 1,36 1,36 1,36 17 18 1,25 1,25 1,43 1,43 1,43 1,43 1,43 1,48 1,48 1,48 19 1,54 1,54 1,74 1,72 1,72 1,72 1,72 1,76 1,76 1,76 20 21 0,45 0,45 0,45 0,45 0,45 0,45 0,45 0,45 0,45 0,45 22 4,70 4,70 4,70 4,70 4,70 4,70 4,70 4,70 4,70 4,70 23 24 0,51 0,51 0,51 0,51 0,51 0,51 0,51 0,51 0,51 0,51 25 4,18 4,18 4,18 4,18 4,18 4,18 4,18 4,18 4,18 4,18 26 27 19 116 19 116 19 800 19 800 19 800 19 800 19 800 19 800 19 800 19 800 28 8 777 8 777 8 908 8 908 8 908 8 908 8 908 8 908 8 908 8 908 29 30 1 922 1 922 1 976 1 976 1 976 1 976 1 976 1 976 1 976 1 976 31 1 748 1 748 1 748 1 748 1 748 1 748 1 748 1 748 1 748 1 748 32 31564 31564 32433 32433 32433 32433 32433 32433 32433 32433 51 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
Tabel 29. järg 1 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 33 34 27569 27569 27979 27979 27979 27979 27979 27979 27979 27979 35 1409 1409 1819 1819 1819 1819 1819 1819 1819 1819 36 3750 3750 3750 3750 3750 3750 3750 3750 3750 3750 37 4477 4477 4477 4477 4477 4477 4477 4477 4477 4477 38 32046 32046 32456 32456 32456 32456 32456 32456 32456 32456 39 40 -482 -482 -23 -23 -23 -23 -23 -23 -23 -23 41 42 16750 16750 19162 19162 19162 19162 19162 19832 19832 19832 43 6776 6776 7656 7568 7568 7568 7568 7744 7744 7744 44 45 1610 1610 1610 1610 1610 1610 1610 1610 1610 1610 46 953 953 953 953 953 953 953 953 953 953 47 26089 26089 29381 29293 29293 29293 29293 30139 30139 30139 48 24847 24847 24847 24847 24847 24847 24847 25 597,00 25 597,00 25 597,00 49 1103 1103 1103 1103 1103 1103 1103 1 853,00 1 853,00 1 853,00 50 3750 3750 3750 3750 3750 3750 3750 3750 3750 3750 51 4477 4477 4477 4477 4477 4477 4477 4477 4477 4477 52 29324 29324 29324 29324 29324 29324 29324 30074 30074 30074 53 -3235 -3235 57 -31 -31 -31 -31 65 65 65 54 55 56 57 58 59 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 60 5 871,08 5 871,08 5 871,08 5 871,08 5 871,08 5 871,08 5 871,08 5 871,08 5 871,08 5 871,08
* 2010-2012 Vee- ja kanalisatsioonikulud
[Muudetud Vastseliina Vallavolikogu 25.02.2015 määrusega nr 1-1.1/6]
52 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
8. FINATSEERIMISPLAAN
1. Projekti investeeringukulutustest kaetakse eeldatavalt 85% ulatuses välistest allikatest. Võimalikud finantseerijad võivad olla riik, Keskkonnainvesteeringute keskus, või EL struktuurfondid.
2. Kohalik omavalitsus finantseerib investeeringukulutusi eeldatavalt 15 % ulatuses. On võimalik, et kohaliku omavalitsusepoolne rahastamise vajadus võib suureneda kui saadakse muid vahendeid loodetust vähem.
53 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025
LISA 1
VASTSELIINA VALLA PUURKAEVUD vee- katastri passi seire puurimise maa- kaevu komp- süg a- vald, linn puurkaevu aadress puurkaevu liik X, lamb Y, lamb nr nr nr aasta kond seisund leks vus Vastseliina 10235 2296 D2 110 1968 Võru vald Loosi sigala tarbepuurkaev 6410606 691999 töötav Vastseliina 10241 2684 D2 170 1970 Võru vald Voki k üla, Halla karjalaut tarbepuurkaev 6405200 687346 Vastseliina 10334 176 D2 110 1954 Võru vald Loosi 8-kl. Kool tarbepuurkaev 6411816 690486 töötav Vastseliina 10335 1655 D2 165 1966 Võru vald Hinsa karjalaut tarbepuurkaev 6406864 691043 töötav Vastseliina 10336 A-497-M Q 47 1959 Võru vald Kündja küla, Kündja sigala tarbepuurkaev 6400166 690271 töötav Vastseliina 10609 2191 D2 101 1968 Võru vald Vastseliina alevik, Tiigi tn. 4 tarbepuurkaev 6403354 695679 töötav Vastseliina 10610 2338 D2 120 1968 Võru vald Vastseliina alevik , garaaž -töökoda tarbepuurkaev 6404297 694765 töötav Vastseliina 10611 3395 D2 130 1972 Võru vald Külaoru küla , end. Vastseliina haigla tarbepuurkaev 6405272 694555 töötav Vastseliina 10612 3410 D2 105 1972 Võru vald Vastseliina alevik, Petseri tee tarbepuurkaev 6403870 695732 likvid. Vastseliina 10613 4549 D2 105 1978 Võru vald Vastseliina alevik, Tiigi 4 tarbepuurkaev 6403354 695679 töötav Vastseliina 10614 4361 D2 105 1977 Võru vald Vastseliina alevik, keskus tarbepuurkaev 6403658 694801 töötav Vastseliina Vastseliina a levi k, Võidu tn 13, kompvek i- 10615 6081 D2 105 1989 Võru vald tööstus tarbepuurkaev 6403870 695732 Vastseliina 10616 6215 D2 130 1990 Võru vald Vastseliina alevik tarbepuurkaev 6403588 694766 töötav Vastseliina 10617 A-966-M D2 85 1963 Võru vald Tabina noorkarjalaut tarbepuurkaev 6412309 696366 töötav Vastseliina Vastseliina alevik ust 300 m läände, 10619 1164 D2 100 1964 Võru vald Perametsa loomalaut tarbepuurkaev 6403532 694709 likvid. Vastseliina 10621 4375 D2 55 1977 Võru vald Möldri küla, sigalad tarbepuurkaev 6405541 699631 töötav Vastseliina Kapera lüpsilaut ja 10625 1323 D2 100 1965 Võru vald noorkarjalaut tarbepuurkaev 6408082 697281 töötav Vastseliina Kapera k üla , elamukvart al (Järve ki nnistu 10626 1602 D2 90 1966 Võru vald 46002:001:2020 ) tarbepuurkaev 6407500 697601 töötav vee- katastri seire puurimise maa- kaevu passi nr komp- süg a- vald, linn pk_aadress puurkaevu liik X, lamb Y, lamb nr nr aasta kond seisund leks vus Vastseliina 10630 A-1002-M D2 115 1963 Võru vald Vastseliina alevik , keskuse töökoda tarbepuurkaev 6402873 699543 töötav Vastseliina 10633 2217 D2 91 1968 Võru vald Viitka k üla keskus tarbepuurkaev 6399090 698364 töötav Vastseliina 10636 4125 D2 160 1975 Võru vald Vastseliina suurfarm tarbepuurkaev 6402643 695268 töötav Vastseliina 10639 5223 D2 105 1983 Võru vald Viitka k üla , keskuse uus pk. tarbepuurkaev 6399411 698616 töötav Vastseliina 10643 51 D2 307,1 Võru vald Illi küla uuringupuurkaev 6402096 698477 likvid. Vastseliina 10644 60 D2 296,5 Võru vald Illi küla uuringupuurkaev 6402096 698477 likvid. Vastseliina 10661 327 D2-1 533,7 1963 Võru vald Tsiistrest 1 km põhja poole uuringupuurkaev 6398001 690716 likvid. Vastseliina Vastseliina alevik, 11425 575 D2 130 1951 Võru vald Tiigi ja Mäe tn vaatluspuurkaev 6403346 695653 konserv. Vastseliina 13112 A-296-B D2 152 1964 Võru vald Vastseliina v õitehas tarbepuurkaev 6403749 695396 Vastseliina 14436 4 D3 60 1998 Võru vald Heinasoo k üla tarbepuurkaev 6400419 695209 töötav Vastseliina 15181 12P D2 81 2000 Võru vald Illi küla, Külmaoja talu tarbepuurkaev 6402434 698373 töötav Vastseliina 16105 P 10 D2 140 2002 Võru vald Külaoru küla , hooldekodu tarbepuurkaev 6405272 694555 töötav Vastseliina 19113 593 593 Q 47 1959 Võru vald Kündja küla , Vahe-Petruse tarbepuurkaev 6401552 690252 töötav Vastseliina 19440 67/94 D2 128 1994 Võru vald Külaoru küla tarbepuurkaev 6406194 695548 töötav Vastseliina 19563 A-262-B D2 115 1964 Võru vald Vastseliina alevik, Petseri tee tarbepuurkaev 6403870 695732 ei tööta Vastseliina 19564 A-169-M D2 106 1956 Võru vald Vastseliina alevi k, võitehas tarbepuurkaev 6403749 695396 ei tööta Vastseliina 20056 2 D2 80 2004 Võru vald Kerepäälse küla tarbepuurkaev 6409719 697688 töötav Vastseliina Loosi küla, Poku katastriüksus 20991 E028 Q 18 2007 Võru vald 87401:002:0069 tarbepuurkaev 6410714 691456 töötav vee- katastri seire puurimise maa- kaevu passi nr komp- süg a- vald, linn pk_aadress puurkaevu liik X, lamb Y, lamb nr nr aasta kond seisund leks vus Vastseliina Mäe -Kõoküla küla , 23186 71070 D2 66 2007 Võru vald Polda 1 kinnistu tarbepuurkaev 6411703 698204 töötav Vastseliina 23187 71072 D3 46 2007 Võru vald Heinasoo küla , Pedaja kinnistu tarbepuurkaev 6399783 695900 töötav Vastseliina Heinasoo küla , 23188 71071 D3 40 2007 Võru vald Heinasoo kinnistu tarbepuurkaev 6401452 696012 töötav Vastseliina Loosi küla, Lättemäe katastr iüksus 23934 23934 D2 36 2008 Võru vald 87401:002:1161 tarbepuurkaev 6410765 691485 töötav Vastseliina Viitka k üla, Tsäpsi katastriü ksus 24780 21140 D3 66 2008 Võru vald 87402:001:0017 tarbepuurkaev 6398415 698463 töötav
Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013- 2025
LISA 2
VEEANALÜÜSI DE TULEMUSED
Rekonstrueeritud veetorustik
Rekonstrueeritud kanalisatsioonitorustik
Rekonstrueeritud survekanalisatsiooni- torustik
Reoveepuhasti väljalask Rekonstrueeritud veetorustik
Rekonstrueeritud kanalisatsioonitorustik Reoveepuhasti väljalask
Perspektiivne reovee kogumisala