LISA Vastseliina Vallavolikogu 29.10.2014 Määruse Nr 1-1.1/15

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

LISA Vastseliina Vallavolikogu 29.10.2014 Määruse Nr 1-1.1/15 LISA Vastseliina Vallavolikogu 29.10.2014 määruse nr 1-1.1/15 VASTSELIINA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2014 – 2022 Vastseliina 2014 SISUKORD KASUTATUD LÜHENDITE JA MÕISTETE SELGITUSED ...................................................... 3 SISSJUHATUS ............................................................................................................................... 4 VALLA ÜLDISELOOMUSTUS .................................................................................................... 5 Ajalooline kujunemine ................................................................................................................ 5 Asend ........................................................................................................................................... 6 Rahvastik ja asustus ..................................................................................................................... 7 VALLA JUHTIMINE ..................................................................................................................... 9 Missioon ...................................................................................................................................... 9 Vastseliina valla juhtimise struktuur ........................................................................................... 9 Valla juhtimiseks vajalik infrastruktuur .................................................................................... 10 Koostöö ...................................................................................................................................... 11 Avalik kord ja turvalisus ........................................................................................................... 12 SOTSIAALNE KESKKOND ....................................................................................................... 13 Haridus ja huviharidus ............................................................................................................... 13 Noorsootöö ................................................................................................................................ 14 Hinnang teemavaldkonnale „Haridus ja noorsootöö“ ............................................................... 15 Kultuur, sport, vaba aeg ............................................................................................................. 15 Kodanikuühendused ja külaliikumine ....................................................................................... 18 Hinnang teemavaldkonnale „Vaba aeg ja seltsitegevus“ .......................................................... 18 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ............................................................................................... 19 Hinnang teemavaldkonnale „Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid“ ............................................... 21 MAJANDUSKESKKOND ........................................................................................................... 22 Maakasutus ja planeeringud ...................................................................................................... 22 Kommunaalmajandus ................................................................................................................ 23 Ettevõtlus ................................................................................................................................... 24 Hinnang teemavaldkonnale „Ettevõtlus ja kommunaalmajandus“ ........................................... 26 LOODUSKESKKOND ................................................................................................................. 27 Keskkonnakaitse ja heakord ...................................................................................................... 27 Jäätmehooldus ........................................................................................................................... 28 Veemajandus ............................................................................................................................. 29 ARENGUVISIOON 2022 ............................................................................................................. 31 STRATEEGILISED EESMÄRGID AASTAKS 2020 ................................................................. 32 VASTSELIINA VALLA TEGEVUSKAVA 2015-2020............................................................. 33 AASTATE 2015-2020 INVESTEERINGUTE PLAAN ............................................................... 38 VASTSELIINA VALLA EELARVESTRATEEGIA 2014-2018 ................................................ 39 Vastseliina valla põhitegevuse tulud 2012-2018 ....................................................................... 46 Vastseliina valla põhitegevuse kulud 2012-2018 ...................................................................... 53 Vastseliina valla investeerimistegevus 2012-2018 .................................................................... 57 Vastseliina valla finantseerimistegevus 2012-2018 .................................................................. 60 VASTSELIINA VALLA ARENGUKAVA SEIRE JA HINDAMINE ....................................... 63 2 KASUTATUD LÜHENDITE JA MÕISTETE SELGITUSED ATS Avaliku teenistuse seadus EAS Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EL Euroopa Liit EMOL Eesti Maaomavalitsuste Liit KOKS kohaliku omavalitsuse korralduse seadus KOV kohaliku omavalitsuse üksus Likviidsed vahendid vahendid krediidiasutustes ning Eesti Pangas MAK riiklik maaelu arengukava Missioon eesmärgi ja olemasolu õigustuse määratlus Puhastatud eelarve eelarvest on mahaarvatud sihtfinantseeringud ja riigi tasandusfond Seire arenguprotsessi jälgiv tegevus Strateegia pikaajaliste eesmärkide saavutamise tegevuspõhimõtete kogum, mis on organisatsiooni juhtimise aluseks. Struktuurifond (SF) fond, mille kaudu Euroopa Liit toetab liikmesriigi arengut Struktuuritoetus riigi poolt antav rahaline abi, mida kaasrahastatakse EL struktuurifondidest SWOT vahend olukorra hindamiseks, nimetus tuleneb inglise keelest S (strengths – tugevused); W (weaknesses - nõrkused); O (opportunities – võimalused); T (threats – ohud) Tasandusfond riigieelarveline eraldis KOV-le, eraldamine toimub valemi alusel, mis arvestab KOV omatulude kujunemist ja elanikkonna vanuselist struktuuri TTK tasakaalus tulemuskaart Visioon tuleviku nägemus VOL Võrumaa Omavalitsuste Liit VVK vallavolikogu VV vallavalitsus 3 SISSJUHATUS „Vastseliina valla arengukava aastateks 2014-2022“ teadvustab valla sotsiaalmajandusliku olukorra, arengueeldused, probleemid, arengusuunad ja -eesmärgid; võimaldab otstarbekamalt koondada ja suunata ressursse, võimaldab eri huvigruppide koondamist arenguliste ühishuvide selgitamiseks, ühiste kokkulepete sõlmimiseks ja otsuste tegemiseks. Arengukava hõlmab kogu Vastseliina valla territooriumi. Alus- ja analüüsimaterjalidena on kasutatud Vastseliina valla arengukava 2005-2012, aastatel 2011-2013 läbiviidud arvamusküsitluste tulemusi, 2014 aastal läbi viidud rahvaarutelude ja koosolekute materjale, valla üldplaneeringut, jäätmekava, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava, energiamajanduse arengukava, kultuuritegevuse arengukava, valla terviseprofiili ning valla haridusasutuste arengukavasid. Arengukava kajastab valdkonniti Vastseliina valla tänast olukorda, arengutrende ja visiooni. Viie valdkonna puhul on läbi viidud SWOT ning püstitatud eesmärgid. Nendeks valdkondadeks on: - haridus ja noorsootöö; - vaba aeg ehk kultuur, sport, külaliikumine, seltsitegevus; - sotsiaalhoolekanne ja tervishoid; - ettevõtlus ja kommunaalmajandus; - looduskeskkond ja selle kaitse. Tegevuskavas on kokku lepitud tegevuste tähtajad ning vastutajad. Eraldi on välja toodud investeeringute vajadused ning eelarved. Arengukava on koostatud kogukonna ja ametnikkonna koostöös ning kajastab lisaks avalikule sektorile ka kolmanda sektori tegevusi. Arengukava koostamisele aitas kaasa SA Võrumaa Arenguagentuur. 4 VALLA ÜLDISELOOMUSTUS Ajalooline kujunemine Kihelkond oli eestlaste halduslik-territoriaalne üksus 19. sajandini, algselt ühte hõimu kuuluvate elanikega ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade liit. Kirikukihelkond oli maakoguduse piirkond ja ühtlasi kohalik omavalitsusüksus. 1925.aastal kihelkonnad kaotati ning luteriusu maakogudused muudeti territooriumiga seostamatuiks usuühinguiks. Tänu ainelise ja vaimse kultuuri iseärasustele - oma rahvarõivad, keelemurrak, eripärane rahvaluule jms - on kihelkond peamine eesti keele, rahvaluule ja etnograafia uurimisel aluseks olev territoriaalne üksus. (Eesti mõisaportaal...20.03.08) Vastseliina kihelkond (saksa keeles Neuhausen) asus Võrumaa kaguserval, ulatudes kitsa lookleva ribana piki Setumaa piiri Räpina kihelkonna lõunarajalt Lätimaani. Vastseliina kirikukihelkonna moodustumine algas 1626.aastal. Kihelkonnas paiknes 8 mõisat, neist 1 kirikumõis (Vastseliina kirikumõis) ning 6 peamõisat rüütlimõisatena koos 1 kõrvalmõisaga: Lasva (Eichhof) rüütlimõis; Loosi (Lobenstein) rüütlimõis; Misso (Illingen) rüütlimõis; Orava (Waldeck) rüütlimõis; Praakmanni (Brakmannshof) Loosi kõrvalmõis; Põhu e Tsorona (Braunsberg) rüütlimõis; Vastseliina (Schloß Neuhausen) rüütlimõis. Ajaloolisel Võrumaal (Kreis Werro) asuva Vastseliina kihelkonna enamik alasid jääb kaasaegsele Võrumaale. Ainult kihelkonna põhjaosa kuulub Põlvamaa koosseisu, moodustades Orava valla. Kihelkonna keskosa koos kirikuga kattub suurelt osalt Vastseliina vallaga, kuigi valla ja kihelkonna piirid ei ühti — valda kuulub ta lääneosas ka osa Rõuge kihelkonna alasid Vana-Saaluse mõisa
Recommended publications
  • Arhiivinimistu
    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
    [Show full text]
  • Vomaar08 26 LISA 1
    Kinnitatud Vastseliina Vallavolikogu määrusega 29.10.2008a nr 1-1.1/26 teenr teenimi teepikkus laius k_teeliik k_omand talud 2008 2009 2010 märkused 8740001 Viitka-Tserepi 1625 maantee KOV tee 2 8740002 Viitka-Variksaar 628,73 maantee KOV tee 3 remonditud 2007 8740003 Tsäpsi - Lauri 1780,44 maantee KOV tee 5 remonditud 2005 8740004 Viitka vana tee 2279,26 maantee KOV tee 9 137 606 2005 augud parandatud killustikuga, pindamine 2008 8740005 Saarde - Viitka 3153,82 maantee KOV tee 10 remonditud2003 8740006 Viitka-Palm 2431,68 maantee KOV tee 3 8740007 Viitka - Savihoovi 2814,62 maantee KOV tee 4 524 286 remonditud 2008 8740008 Viitka - Tael 618,66 maantee KOV tee 1 8740009 Viitka - Vatsa 2144,27 maantee KOV tee 2 41 500 remonditud 2006, remont 2008 8740010 Asunduse keskus 243,19 maantee KOV tee 6 2,5 x pindamine tänaval, 2007 8740011 Asunduse-Kutsar 1400,75 maantee KOV tee 3 * 8740012 Asunduse-Möldri 1826,84 maantee KOV tee 9 remonditud 2006 8740013 Kapera-Parmann 795,56 maantee KOV tee 3 8740014 Kapera-Kornitsa 1200,58 maantee KOV tee 3 * 8740015 Kapera-Savioja 1812,32 maantee KOV tee 2 8740016 Kapera-Pärg 939,21 maantee KOV tee 1 208 347 remonditud 2008 8740017 Möldri-Sõmer 222,62 maantee KOV tee 1 hooldus remont 2008 8740018 Kapera-Verrev 406,39 maantee KOV tee 2 145 030 remonditud 2008 8740019 Möldri - Puutka 2020,38 maantee KOV tee 7 remonditud 2007 8740020 Möldri-Mark 706,76 maantee KOV tee 2 * remonditud 2003 8740021 Möldri-Plessi 2373,31 maantee KOV tee 9 * remonditud 2003 8740022 Plessi-Raudvassar 495,12 maantee KOV tee 1 * 8740023
    [Show full text]
  • Setomaa Vald
    RÄPINA Tooste Meelva Raadama jv Meelva P I H K V A J Ä R V Suurmetsa Saareküla Toola- Köstrimäe Setommaaa a vald Raigla RÄPINA Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- L siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Beresje jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Leevaku Nulga Võõpsu Sillapää Risti- Kanassaare Jaanikeste palo Sülgoja Võõpsu j Lüübnitsa ä ä p t Rahumäe Kassi- h Varesmäe laane a Ruusa Võuküla P Audjassaare Suure- Veerksu Toomasmäe j Võika u Kirmsi d n a Laossina h õ Pahtpää V Pindi Tsirksi Kahkva MIKITAMÄE Männisalu Väike- Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Jõe- vaara Rõsna Podmotsa vaara Veriora L L Laho Kullamäe Popovitsa Velna i g Võpolsova Viluste õ Usinitsa Haavapää j Kremessova Vändra a VERIORA d Tonja Väike- Sarvemäe ä Karisilla Rõsna M Igrise Määsovitsa Kikka Lobotka Värska Verioramõisa Niitsiku Vinso Selise L Järvepää Päka Kostkova Nohipalo Rebas- mäe Treski Kahkva Õrsava Pääväkese Verhulitsa Lihtensteini Riihora Soe Kamnitsa Lutepää Rõssa VÄRSKA Sesniki Perdaku Orava Saabolda Samarina Kõivsaare Kõvera Nedsaja Saatse Kõrges- L Kundruse saare ORAVA Vivva Korela Litvina Madala Korgõ- Kolossova Jantra mõisa Säpina Rusima Kakusuu Kliima Hanikase Vaartsi j Madi a Kõliküla Rääptsova s Mäes- Marga u Pattina Luuska i saare Vedernika P Suure- Oro Liinamäe Voropi Otsa metsa Ulitina Lepassaare Tuderna Text Koidula Soena Piusa Kolodavitsa Praakmani Matsuri Helle- Ala- Tamme Talka kunnu Tsumba Jaanimäe Hilana Miku
    [Show full text]
  • Vastseliina Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arengukava 2013-2025
    Vastseliina Vallavolikogu 28.08.2013 määruse nr 1-1.1/13 juurde MUUDETUD Vastseliina Vallavolikogu 25.02.2015 määrusega nr 1-1.1/6 VASTSELIINA VALD Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025 Vastseliina 2013 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 4 1. ÕIGUSLIK ALUS .................................................................................................................................... 4 1.1 Alamvesikonna veemajanduskavad .............................................................................................. 4 1.2 Vastseliina valla tegevused Peipsi alamvesikonna kavas. ............................................................. 7 1.3 Omavalitsuse arengukava ............................................................................................................. 9 1.3.1 Vastseliina valla arengukava 2012- 2018 , ...........................................................................9 1.4 Planeeringud ................................................................................................................................ 11 1.4.1 Võru Maakonnplaneering ( koostatud Võru Maavalitsuse poolt) ..................................... 11 1.4.2 Vastseliina valla Üldplaneering .......................................................................................... 12 1.5 Võru maakonna valdade ühisprojekt
    [Show full text]
  • (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa Talu, Osula Küla
    Hajaasustuse programmist toetuse saajad 2018 Toetuse Nr Toetuse saaja/kaastaotleja Projekti nimetus suurus (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa talu, Osula küla - kvaliteetse joogivee tagamine(veepuhastusseadmed) 1038,50 2 Ats Aniott/Liis Aniott Atsi ja Mattiase, Tagaküla kanalisatsioonisüsteemi rajamine 2056,90 3 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi truubi vahetus 1514,77 4 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi kanalisatsiooni ehitus 2154,43 5 Madis Davõdov Lohu , Sika küla veesüsteemid 1388,91 6 Madis Davõdov Lohu , Sika küla kanalisatsioon 2887,97 7 Ene Andrejev Turnu talu, Tagaküla kanalisatsioon 1961,76 8 Aarne Rätsepp Nõela talu, Hanikase kanalisatsioonisüsteem 2225,00 9 Ainar Ilumäe Kapera kauplus, Kapera küla puurkaevu rajamine 3031,08 10 Mirelle Vetemäe Vahtse-Luka, Navi küla septik-imbsüsteemi ehitus 2733,60 11 Jane Kupp Vahtra, Lompka küla kaevu ja trassi ehitus 2713,50 12 Piia Raamat Jaama, Plessi küla salvkaevu rajamine 2347,69 13 Heljut Veske Saia kinnistu, Alaküla veevarustusüsteemide rajamine, puurkaev 6500,00 14 Adele Raag Tammiku talu, Loosu küla veesüsteemi rajamine 1132,30 15 Tiina Pettai Pedaja, Heinasoo küla juurdepääsutee, sh sild 5246,78 16 Reger Alla Pragi talu, Kirumpää küla ühisveevärgiga liitumine 4695,36 17 Helle Truija Nurmeotsa Kliima küla veesüsteemid 1067,71 18 Kristina Tiganik Kübarsepa, Majala küla kanalisatsioon 1744,67 19 Rein Toome Mändsaare, Hindsa küla kanalisatsioonisüsteem 2130,60 20 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi salvkaevu pump 473,93 21 Margus Parv Katla talu, Mõisamäe küla kanalisatsiooni rajamine 4720,00 22
    [Show full text]
  • Uuriv Õppetöö B
    B. G. Forseliusc Seltsi Toimetised nr Studia Forseiiana I Uuriv õppetöö B. G. Forseliuse Seltsi XII suvekool Laelatu puisniidul augustis 2001. Selgitusi jagab Peeter Vissak (vt “Orhideedest...” lk 88). STUDIA FORSELIANA I UURIV ÕPPETÖÖ SISUKORD Madis Linnamägi. Studia Forseiiana...........................................................................................................3 JUHENDAJAD JAGAVAD KOGEMUSI Inge Unt. Uurimismeetod kui õpimeetod Johannes Käisi loomingus....................................................4 Maie Kitsing. Rahvusliku identiteeditunde kujundamine Eesti koolis................................................... 6 Viivi Rohtla. Uuriva õppetöö planeerimisest ja juhendamisest.......................................... ................... 8 Vilja Vendelin. Õpilasuurimistööde juhendamise kogemus Tartu Descartes’i Lütseumis............... 11 Anu-Merike Eenmäe. Rakvere Gümnaasiumi uurimistöö aluste kursusest......................................... 13 Silva Kärner. Uurimine kui õppevorm.....................................................................................................17 Tiiu Ojala. Uuriv õppimine ja ainetevaheline integratsioon ajaloo õpetamisel .................................18 Tiina Kapten. Uuriva õppetöö vajalikkusest ja võimalikkusest loodusainete õpetamisel............... ..21 Marje Loide. Uuriv õppetöö arendab last............................... ................................................................23 Eha Jakobson. Rahvusvahelised projektid väikekoolis........................................................................26
    [Show full text]
  • Koondbilanss 2017
    Koondbilanss seisuga 2017 Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh. mäeeraldise nimetus - ümberhindamise ala uuritus Registri- loa omaja, loa number otsused Pind- kood aktiivne passivne aktiivne passivne aktiivne passivne [nr, kuupäev] kaart ala põlevkivi ühik: tuh.t Ida-Viru maakond 0100 T 943 368,0 1 078 988,9 -15 558,7 -4 902,0 -1 186,9 921 720,5 1 078 988,9 R 257 626,4 1 108 815,6 257 626,4 1 108 815,6 EESTI: Ahtme kaeveväli 0100 T 19 047,8 27 664,0 -0,9 19 047,0 27 664,0 [919,10.07.2008];[0 7 1,599.47 035,22.11.2001];[00 R 3 017,0 3 017,0 18,13.06.2001];[43, 11.12.2000];[6,14.0 2.1996];[61,09.11.1 995] Ahtme II kaevandus - Enefit 0100 T 6 911,8 -0,9 6 911,0 7 254.69 Kaevandused AS, KMIN-119 R EESTI: Aidu kaeveväli 0100 T 25 995,7 864,0 25 995,7 864,0 [941,23.09.2013];[9 3 1,227.20 19,10.07.2008];[6,1 R 1 068,4 6 124,6 1 068,4 6 124,6 4.02.1996];[42,16.1 0.1995] Aidu karjäär - Enefit Kaevandused 0100 T 608,7 343,0 608,7 343,0 3 2,555.01 AS, KMIN-075 R 126,4 503,6 126,4 503,6 EESTI: Estonia kaeveväli 0100 T 139 015,4 59 259,0 -7 214,5 -3 321,4 -1 063,9 127 415,6 59 259,0 [1-2/17/559,22.05.2 36 11,837.02 017];[657,09.07.201 R 104 143,0 12 854,0 104 143,0 12 854,0 5];[194,26.02.2015]; [1193,16.12.2013];[ 941,23.09.2013];[52 6,08.06.2012];[919, 10.07.2008];[107,29 .01.2008];[1073,27.
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • LISA KINNITATUD Vastseliina Vallavolikogu 28.11.2012 Määrusega Nr 1-1.1/22
    LISA KINNITATUD Vastseliina vallavolikogu 28.11.2012 määrusega nr 1-1.1/22 MUUDETUD Vastseliina vallavolikogu 25.02.2015 määrusega nr 1-1.1/5 Avalikult kasutatavate teede nimekiri tee kogupikkus pikkus (m)/ pikkus (m)/ tee nr. teenimi (m) KOV avalik omandivorm 8740001 Viitka-Tserepi 1635 1635 avalik 8740002 Viitka-Variksaar 530 530 avalik 8740003 Tsäpsi-Lauri 950 950 avalik 8740004 Viitka vana tee 1000 1000 KOV 8740005 Viitka-Saarde 3153 1312 1841 avalik/ KOV 8740006 Viitka-Palm 2430 1761 669 avalik/ KOV 8740007 Viitka-Savihoovi 3015 3015 KOV 8740008 Viitka-Olesk 455 455 avalik 8740009 Viitka-Vatsa 1267 490 777 avalik/ KOV 8740010 Asunduse keskus 243 243 KOV 8740011 Asunduse-Kutsar 663 663 avalik 8740012 Asunduse-Möldri 1827 204 1623 avalik/ KOV 8740013 Kapera-Parmann 692 692 avalik 8740014 Vastseliina-Kornitsa 214 214 avalik 8740015 Kapera-Savioja 1812 1812 avalik 8740016 Kapera-Pärg 940 940 avalik 8740017 Möldri-Sõmer 225 225 avalik 8740018 Möldri-Verrev 666 666 avalik 8740019 Möldri-Puutka 2114 1762 352 avalik/ KOV 8740020 Möldri-Mark 864 341 523 avalik/ KOV 8740021 Möldri-Plessi 2249 2249 avalik 8740022 Plessi-Raudvassar 495 495 avalik 8740023 Plessi-Ramp 255 255 avalik 8740024 Plessi-Kuhlap 315 315 avalik 8740025 Plessi-Hollo 887 609 278 avalik/ KOV 8740026 Möldri-Sikk 657 657 avalik 8740028 Asunduse-Roosiku 308 308 KOV 8740029 Vana-Vastseliina-Einla 472 241 231 avalik / KOV 8740030 Vana-Vastseliina park 1010 599 411 avalik/ KOV 8740032 Illi-Kaur 304 304 avalik 8740033 Illi-Mägi 296 296 avalik 8740034 Raadi-Mutsu 1584 854 730 avalik/
    [Show full text]
  • Võru Valla Teataja Oktoober 2020
    VSEPTEMBER 2018ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 9 (160) Oktoober 2020 Teataja Võru vallavalitsus tunnustas õpetajaid õru vallavalitsus nimetas lastevanematelt korduvalt head on paljude lasteaias läbiviidavate Vtänavused aastaõpetaja tagasisidet. Näide ühe lapsevanema ürituste hing ning süžeede autor, aunimetused ning tänas kõiki kirjast: “Ma ei tea, kas õpetajatele tema läbiviidud üritused jätavad nominente neljas kategoorias: ka “tunnistusi” õppeaasta lõpus alati sügava mulje. Merike Kobin aasta kooliõpetaja, aasta klassijuha- jagatakse, aga kui jagataks, siis mina on ka lasteaia laulu sõnade autor. taja, aasta lasteaiaõpetaja ja aasta paneksin sinna lapsevanemana Ta paistab silma näitleja meis- huvihariduse õpetaja. Õpetajate kindlasti vaid parimad hinded. terlikkusega, vürtsika asjakohase tunnustamiseks esitati tänavu 15 Õppe üleviimine veebi - hinne huumorisoonega, sõnaosavusega ettepanekut. “5” - see tuli suurepäraselt välja! ja hea mõttelennuga. Õppe- ja Õpetaja kasutas veebikeskkondi, kasvatustöös pöörab Merike suurt Tunnustamise eesmärk on väär- mis olid arusaadavad, õpetaja tähelepanu väärtuskasvatusele: Kristina Siska. Foto: Jaanus Tanilsoo tustada ja esile tõsta õpetajatöö oli valmis alati juhendama. Oli lapsed on tutvunud rahvaluule olulisust, tunnustada õpetajaid, märgata, kuidas õpetaja iga nädal väikevormidega, vanasõnadega, Aasta huvihariduse õpetaja auni- kelle töö ja isiklik eeskuju on katsetas üha uusi lahendusi kuni mõistatuste ja kõnekäändudega. metus omistati Osula põhikooli oluliselt kaasa aidanud laste ja lõpuks
    [Show full text]