DOCSLIB.ORG

Avalik Kirjalik Enampakkumine

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Avalik kirjalik enampakkumine Maa-amet korraldab avalikul kirjalikul enampakkumisel riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade kasutamiseks andmist vastavalt riigivaraseadusele ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusele nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord" (Kord). Pakkumisi saab kirjalikult esitada teate avaldamisest kuni 18.01.2017 kella 10:30ni. Keskkonnaministri 10.11.2016 käskkirja nr 1-2/16/1118 alusel antakse põllumajanduslikuks kasutamiseks järgmised riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad: 1. Harju maakond Anija vald Kihmla küla Liivaaugu kinnisasi (14001:001:0722; 9,34 ha; kasutusala pindala 6,07 ha; (M)) alghind 76.-, tagatisraha 19.-; 2. Harju maakond Harku vald Muraste küla Käokinga kinnisasi (19801:001:2269; 27367 m2; kasutusala pindala 2,49 ha; (M)) alghind 80.-, tagatisraha 20.-; 3. Harju maakond Jõelähtme vald Jõelähtme küla Vaarika kinnisasi (24501:001:0438; 4,97 ha; kasutusala pindala 4,97 ha; (M)) alghind 183.-, tagatisraha 46.-; 4. Harju maakond Jõelähtme vald Jõelähtme küla Vasara kinnisasi (24501:001:0439; 4,78 ha; kasutusala pindala 4,78 ha; (M)) alghind 206.-, tagatisraha 52.-; 5. Harju maakond Jõelähtme vald Liivamäe küla Kajaka kinnisasi (24501:001:0256; 5,97 ha; kasutusala pindala 5,65 ha; (M)) alghind 116.-, tagatisraha 29.-; 6. Harju maakond Jõelähtme vald Võerdla küla Pinu kinnisasi (24501:001:0375; 4,18 ha; kasutusala pindala 4,18 ha; (M)) alghind 100.-, tagatisraha 25.-; 7. Harju maakond Padise vald Määra küla Põllupealse kinnisasi (56202:002:0477; 6,89 ha; kasutusala pindala 6,89 ha; (M)) alghind 375.-, tagatisraha 94.-; 8. Harju maakond Rae vald Kurna küla Kuuse kinnisasi (65301:001:3356; 9,59 ha; kasutusala pindala 9,59 ha; (M)) alghind 96.-, tagatisraha 24.-; 9. Harju maakond Rae vald Kurna küla Vainu kinnisasi (65301:001:3357; 6,00 ha; kasutusala pindala 5,9 ha; (M)) alghind 59.-, tagatisraha 15.-; 10. Harju maakond Rae vald Suursoo küla Miili kinnisasi (65301:001:3362; 1,36 ha; kasutusala pindala 1,28 ha; (M)) alghind 63.-, tagatisraha 16.-; 11. Harju maakond Rae vald Ülejõe küla Kooli kinnisasi (65301:011:0104; 2,66 ha; kasutusala pindala 2,66 ha; (M)) alghind 138.-, tagatisraha 35.-; 12. Harju maakond Rae vald Ülejõe küla Topi kinnisasi (65301:001:3544; 9,31 ha; kasutusala pindala 9,31 ha; (M)) alghind 506.-, tagatisraha 127.-; 13. Harju maakond Viimsi vald Äigrumäe küla Liiva kinnisasi (89001:010:0953; 11,65 ha; kasutusala pindala 11,65 ha; (M)) alghind 146.-, tagatisraha 37.-; 14. Harju maakond Viimsi vald Äigrumäe küla Äigru kinnisasi (89001:010:0951; 6,98 ha; kasutusala pindala 6,76 ha; (M)) alghind 97.-, tagatisraha 24.-; 15. Hiiu maakond Pühalepa vald Valipe küla Lepistukopli kinnisasi (63901:001:1158; 3,22 ha; kasutusala pindala 2,47 ha; (M)) alghind 29.-, tagatisraha 7.-; 16. Ida-Viru maakond Avinurme vald Adraku küla Rattapõllu kinnisasi (16401:001:0196; 27674 m2; kasutusala pindala 1,87 ha; (M)) alghind 130.-, tagatisraha 33.-; 17. Ida-Viru maakond Lüganuse vald Aa küla Vahe kinnisasi (43701:003:0195; 6,52 ha; kasutusala pindala 6,44 ha; (M)) alghind 301.-, tagatisraha 75.-; 18. Ida-Viru maakond Lüganuse vald Soonurme küla Kraavi kinnisasi (44901:001:0345; 4,65 ha; kasutusala pindala 4,58 ha; (M)) alghind 165.-, tagatisraha 41.-; 19. Ida-Viru maakond Mäetaguse vald Kiikla küla Tiigimäe kinnisasi (49801:002:0155; 19,69 ha; kasutusala pindala 13,47 ha; (M)) alghind 703.-, tagatisraha 176.-; 20. Ida-Viru maakond Vaivara vald Puhkova küla Kesavälja kinnisasi (85101:001:0593; 1,41 ha; kasutusala pindala 1,41 ha; (M)) alghind 70.-, tagatisraha 18.-; 21. Ida-Viru maakond Vaivara vald Soldina küla Pajusoo kinnisasi (85101:003:1261; 39,03 ha; kasutusala pindala 21,8 ha; (M)) alghind 1 238.-, tagatisraha 310.-; 22. Jõgeva maakond Jõgeva vald Kassinurme küla Helmi kinnisasi (24802:006:0553; 15,99 ha; kasutusala pindala 14,51 ha; (M)) alghind 317.-, tagatisraha 79.-; 23. Jõgeva maakond Jõgeva vald Kassinurme küla Villemi kinnisasi (24802:006:0555; 23,51 ha; kasutusala pindala 21,61 ha; (M)) alghind 274.-, tagatisraha 69.-; 24. Jõgeva maakond Jõgeva vald Kassinurme küla Villu kinnisasi (24802:006:0178; 7,57 ha; kasutusala pindala 7,57 ha; (M)) alghind 80.-, tagatisraha 20.-; 25. Jõgeva maakond Jõgeva vald Võduvere küla Järve kinnisasi (24801:001:0563; 5,77 ha; kasutusala pindala 5,77 ha; (M)) alghind 388.-, tagatisraha 97.-; 26. Jõgeva maakond Jõgeva vald Õuna küla Vastla kinnisasi (24802:006:0749; 3,98 ha; kasutusala pindala 2,95 ha; (M)) alghind 29.-, tagatisraha 7.-; 27. Jõgeva maakond Saare vald Tuulavere küla Ääre kinnisasi (71301:001:0343; 3,52 ha; kasutusala pindala 3,07 ha; (M)) alghind 74.-, tagatisraha 19.-; 28. Jõgeva maakond Tabivere vald Uhmardu küla Saariku kinnisasi (77301:001:0268; 6,24 ha; kasutusala pindala 6,24 ha; (M)) alghind 128.-, tagatisraha 32.-; 29. Järva maakond Kareda vald Müüsleri küla Kooli kinnisasi (28801:001:0134; 5,61 ha; kasutusala pindala 5,22 ha; (M)) alghind 534.-, tagatisraha 134.-; 30. Järva maakond Kareda vald Müüsleri küla Pärdi kinnisasi (28801:001:0138; 6,78 ha; kasutusala pindala 6,53 ha; (M)) alghind 401.-, tagatisraha 100.-; 31. Järva maakond Koigi vald Vaali küla Lohu kinnisasi (32501:001:0193; 6,65 ha; kasutusala pindala 5,69 ha; (M)) alghind 550.-, tagatisraha 138.-; 32. Järva maakond Paide vald Mäeküla Ärinurga kinnisasi (56504:001:0310; 10,45 ha; kasutusala pindala 10,45 ha; (M)) alghind 928.-, tagatisraha 232.-; 33 Järva maakond Türi vald Kolu küla Kõltsipõllu kinnisasi (83601:002:0272; 3,77 ha; kasutusala pindala 3,42 ha; (M)) alghind 90.-, tagatisraha 23.-;. 34. Järva maakond Türi vald Kolu küla Mõisapõllu kinnisasi (83604:001:0116; 4,42 ha; kasutusala pindala 3,63 ha; (M)) alghind 96.-, tagatisraha 24.-; 35. Lääne maakond Hanila vald Pivarootsi küla Sepapõllu kinnisasi (19501:001:0444; 6,81 ha; kasutusala pindala 6,81 ha; (M)) alghind 133.-, tagatisraha 33.-; 36. Lääne maakond Hanila vald Vatla küla Kõrtsipõllu kinnisasi (19501:001:0403; 8,06 ha; kasutusala pindala 7,45 ha; (M)) alghind 61.-, tagatisraha 15.-; 37. Lääne maakond Lihula vald Tuhu küla Kihva kinnisasi (41101:001:0474; 42,49 ha; kasutusala pindala 41,78 ha; (M)) alghind 1 103.-, tagatisraha 276.-; 38. Lääne maakond Martna vald Keskküla Kelluka kinnisasi (45203:003:0153; 26,89 ha; kasutusala pindala 25,58 ha; (M)) alghind 280.-, tagatisraha 70.-; 39. Lääne maakond Martna vald Kuluse küla Sepametsa kinnisasi (45201:001:0355; 27,68 ha; kasutusala pindala 5,57 ha; (M)) alghind 120.-, tagatisraha 30.-; 40. Lääne maakond Noarootsi vald Saare küla / Lyckholm Kraavivahe kinnisasi (52001:001:1145; 19,03 ha; kasutusala pindala 18,55 ha; (M)) alghind 68.-, tagatisraha 17.-; 41. Lääne maakond Noarootsi vald Suur-Nõmmküla / Klottorp Kasteheina kinnisasi (52001:001:1146; 8,46 ha; kasutusala pindala 7,58 ha; (M)) alghind 33.-, tagatisraha 8.-; 42. Lääne-Viru maakond Kadrina vald Pariisi küla Vahipõllu kinnisasi (27202:001:0130; 8,29 ha; kasutusala pindala 7,44 ha; (M)) alghind 118.-, tagatisraha 30.-; 43. Lääne-Viru maakond Rakke vald Kõpsta küla Liblika kinnisasi (66001:001:0385; 7,47 ha; kasutusala pindala 6,04 ha; (M)) alghind 410.-, tagatisraha 103.-; 44. Lääne-Viru maakond Rakke vald Mõisamaa küla Kuldristiku kinnisasi (66001:001:0317; 44802 m2; kasutusala pindala 4,36 ha; (M)) alghind 131.-, tagatisraha 33.-; 45. Lääne-Viru maakond Rakke vald Mõisamaa küla Rohevindi kinnisasi (66001:001:0318; 49541 m2; kasutusala pindala 4,95 ha; (M)) alghind 149.-, tagatisraha 37.-; 46. Lääne-Viru maakond Vihula vald Karula küla Veskivälja kinnisasi (88701:001:0685; 11,59 ha; kasutusala pindala 11,06 ha; (M)) alghind 717.-, tagatisraha 179.-; 47. Põlva maakond Kanepi vald Rebaste küla Kahkapõllu kinnisasi (28501:001:0478; 4,83 ha; kasutusala pindala 4,42 ha; (M)) alghind 314.-, tagatisraha 79.-; 48. Põlva maakond Kõlleste vald Prangli küla Kurvi kinnisasi (35401:001:0173; 6,76 ha; kasutusala pindala 4,47 ha; (M)) alghind 195.-, tagatisraha 49.-; 49. Põlva maakond Laheda vald Joosu küla Ojakalda kinnisasi (38501:001:0025; 1,10 ha; kasutusala pindala 0,97 ha; (M)) alghind 8.-, tagatisraha 2.-; 50. Põlva maakond Laheda vald Joosu küla Ojaääre kinnisasi (38501:001:0024; 2,04 ha; kasutusala pindala 1,8 ha; (M)) alghind 14.-, tagatisraha 4.-; 51. Põlva maakond Mikitamäe vald Lüübnitsa küla Adramaa kinnisasi (46501:001:0256; 3,57 ha; kasutusala pindala 2,3 ha; (M)) alghind 90.-, tagatisraha 23.-; 52. Põlva maakond Mikitamäe vald Võõpsu küla Heinasoo kinnisasi (46501:001:0209; 4,32 ha; kasutusala pindala 4,32 ha; (M)) alghind 28.-, tagatisraha 7.-; 53. Põlva maakond Mooste vald Säkna küla Metsaotsa kinnisasi (47302:001:0187; 3,89 ha; kasutusala pindala 3,54 ha; (M)) alghind 15.-, tagatisraha 4.-; 54. Põlva maakond Mooste vald Terepi küla Rohumaa kinnisasi (47301:001:0175; 22,09 ha; kasutusala pindala 21 ha; (M)) alghind 94.-, tagatisraha 24.-; 55. Põlva maakond Vastse-Kuuste vald Logina küla Mõraluha kinnisasi (87201:001:0101; 4,79 ha; kasutusala pindala 3,77 ha; (M)) alghind 16.-, tagatisraha 4.-; 56. Põlva maakond Värska vald Litvina küla Serpova kinnisasi (93401:001:0309; 15,39 ha; kasutusala pindala 5,77 ha; (M)) alghind 420.-, tagatisraha 105.-; 57. Põlva maakond Värska vald Lutepää küla Tamme kinnisasi (93401:005:0013; 3,97 ha; kasutusala pindala 2,68 ha; (M)) alghind 182.-, tagatisraha 46.-; 58. Põlva maakond Värska vald Saabolda küla Tsõõriksoo kinnisasi (93401:001:0286; 13337 m2; kasutusala pindala 1,33 ha; (M)) alghind 30.-, tagatisraha 8.-; 59. Põlva maakond Värska vald Sesniki küla Lilliniidu kinnisasi (93401:008:0051; 1,27 ha; kasutusala pindala 0,89 ha; (M)) alghind 29.-, tagatisraha 7.-; 60. Põlva maakond Värska vald Sesniki küla Piusa kinnisasi (93401:001:0160; 5,53 ha; kasutusala pindala 4,21 ha; (M)) alghind 23.-, tagatisraha 6.-; 61. Pärnu maakond Are vald Kurena küla Ojalauda kinnisasi (14901:001:0129; 2,11 ha; kasutusala pindala 2,11 ha; (M)) alghind 60.-, tagatisraha 15.-; 62.
Recommended publications
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis

    Kaart on Valmistatud Maa-Ametis

    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
  • Vastseliina Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arengukava 2013-2025

    Vastseliina Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arengukava 2013-2025

    Vastseliina Vallavolikogu 28.08.2013 määruse nr 1-1.1/13 juurde MUUDETUD Vastseliina Vallavolikogu 25.02.2015 määrusega nr 1-1.1/6 VASTSELIINA VALD Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025 Vastseliina 2013 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 4 1. ÕIGUSLIK ALUS .................................................................................................................................... 4 1.1 Alamvesikonna veemajanduskavad .............................................................................................. 4 1.2 Vastseliina valla tegevused Peipsi alamvesikonna kavas. ............................................................. 7 1.3 Omavalitsuse arengukava ............................................................................................................. 9 1.3.1 Vastseliina valla arengukava 2012- 2018 , ...........................................................................9 1.4 Planeeringud ................................................................................................................................ 11 1.4.1 Võru Maakonnplaneering ( koostatud Võru Maavalitsuse poolt) ..................................... 11 1.4.2 Vastseliina valla Üldplaneering .......................................................................................... 12 1.5 Võru maakonna valdade ühisprojekt
  • Põlva Valla Külavanemad Läksid Üle Piiri

    Põlva Valla Külavanemad Läksid Üle Piiri

    Põlva valla külavanemad läksid üle piiri Andres Vijar Himmaste külavanem Himmaste küla 1638 Aktiivse kogukonnaga küla Põlva külje all ühine piir linnaga Jakob Hurda sünnikoht Elanikke 506 , palju noori suurim vanusegrupp 25-35 aastat 2010 valiti külavanem, asutati külaselts Põlvamaa aasta küla 2016 Eestimaa lastesõbralik küla 2017, tiitel omistatud üle-eestilisel külade ümarlaual Viljandis - Maapäeval Himmaste küla Maapäeval Põlva valla külavanemate seltsing Külavanemaid on Põlva vallas valitud aastast 2006. Samal aastal kinnitati ka esimene külavanema statuut vallas. Kahe-kolme aastaga said paika kümmekond külavanemat. Vald sai aru külavanema olemasolu külas aktiviseerib kogukondlikku elu ja külavanem on vajalikuks vahelüliks suhtluses küla ja vallavõimu vahel. Külavanemate valimise stimuleerimiseks kehtestas vald külade toetuste korra selliselt, et toetust said taotleda organiseerunud, ehk külavanemaga külad. Külavanemad said aeg-ajalt vallamaja kokku ja tekkis vajadus ja mõte luua ka katusorganisatsioon, mis koordineeriks eelkõige omavahelist suhtlemist ja viiks ellu projekte, mis on kõiki külasid hõlmavad. Kaalumisel oli MTÜ või seltsing. Põlva valla külavanemate seltsing 2011 aastal asutati Põlva valla külavanemate seltsing, kinnitati põhikiri, valiti usaldusisik (eestkõneleja) ja laekur. Seltsinguleping sõlmiti 19.09.2011. Uuendatud leping sõlmiti 30.03.2015. Viimane uuendus tehti 2018. Kokku hetkel 21 lepinguosalist külavanemat. Leping sätestab seltsingu liikmete õigused ja kohustused. Sisaldab seltsingu juhtimise
  • (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa Talu, Osula Küla

    (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa Talu, Osula Küla

    Hajaasustuse programmist toetuse saajad 2018 Toetuse Nr Toetuse saaja/kaastaotleja Projekti nimetus suurus (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa talu, Osula küla - kvaliteetse joogivee tagamine(veepuhastusseadmed) 1038,50 2 Ats Aniott/Liis Aniott Atsi ja Mattiase, Tagaküla kanalisatsioonisüsteemi rajamine 2056,90 3 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi truubi vahetus 1514,77 4 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi kanalisatsiooni ehitus 2154,43 5 Madis Davõdov Lohu , Sika küla veesüsteemid 1388,91 6 Madis Davõdov Lohu , Sika küla kanalisatsioon 2887,97 7 Ene Andrejev Turnu talu, Tagaküla kanalisatsioon 1961,76 8 Aarne Rätsepp Nõela talu, Hanikase kanalisatsioonisüsteem 2225,00 9 Ainar Ilumäe Kapera kauplus, Kapera küla puurkaevu rajamine 3031,08 10 Mirelle Vetemäe Vahtse-Luka, Navi küla septik-imbsüsteemi ehitus 2733,60 11 Jane Kupp Vahtra, Lompka küla kaevu ja trassi ehitus 2713,50 12 Piia Raamat Jaama, Plessi küla salvkaevu rajamine 2347,69 13 Heljut Veske Saia kinnistu, Alaküla veevarustusüsteemide rajamine, puurkaev 6500,00 14 Adele Raag Tammiku talu, Loosu küla veesüsteemi rajamine 1132,30 15 Tiina Pettai Pedaja, Heinasoo küla juurdepääsutee, sh sild 5246,78 16 Reger Alla Pragi talu, Kirumpää küla ühisveevärgiga liitumine 4695,36 17 Helle Truija Nurmeotsa Kliima küla veesüsteemid 1067,71 18 Kristina Tiganik Kübarsepa, Majala küla kanalisatsioon 1744,67 19 Rein Toome Mändsaare, Hindsa küla kanalisatsioonisüsteem 2130,60 20 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi salvkaevu pump 473,93 21 Margus Parv Katla talu, Mõisamäe küla kanalisatsiooni rajamine 4720,00 22
  • Igal Kandil Oma Lugu

    Igal Kandil Oma Lugu

    Igal kandil oma lugu Valimik Võrumaa rahvajutte Võru, 2011 Väljaandja: Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Projektijuht: Inga Kuljus Koostaja: Ere Raag Keeletoimetajad: Luule Lairand, Signe Pärnaste Esikaane pilt: Viive Kuks „Tamme-Lauri tamm“ Kujundus ja küljendus: Priit Pajusalu, Seri Disain OÜ Trükk: Trükikoda Ecoprint ISBN 978-9949-21-904-9 Täname raamatu väljaandmist toetanud Kohaliku Omaalgatuse Programmi, lugude jutustajaid ja kodukoha pärimuse üles kirjutajaid ning kogumiku valmimisele kaasaaitajaid! 3 Head lugejad! „Nagu tamm kasvamiseks oma jõu ammutab teda kandvast ja toitvast mullapinnast, samuti pead sina oma minevikust enesele elujõu ammutama, ega tohi sellest kunagi lahti lasta, et mitte kaduda või hävida.“ (Peeter Lindsaar, 1973) Võrumaa rahvaraamatukogude töötajad tegelevad järjepidevalt kodulootööga ja raamatukogude ajaloo uurimisega 1980. aastast alates. Arhiividesse on saadetud päringud raamatukogude asutamise ja tegevuse kohta, on tutvutud arhivaalidega, küsitletud endisi raamatukogutöötajaid ja kohaliku kultuurielu edendajaid. Saadud materjalide põhjal on koostatud kartoteegid ja raamatukogude ajalugu on talletatud kroonikaraamatutesse. Vabariiklikul rahva- raamatukogude kroonikate ülevaatusel 1983. aastal saavutati esikoht. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal koostati 2007. aastal s k Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav kogumik e s „Raamatukogud Võrumaal“ . Võrumaa Keskraamatukogu sajandi- u t pikkune tegevus koondati 2009. aastal sõnas ja pildis juubeliteosesse a h „Võrumaa Keskraamatukogu
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest

    Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest

    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
  • Esikaane Foto

    Esikaane Foto

    Foto: Piusa jõgi saadab matkajat. Nils Rebane Nils matkajat. saadab jõgi Piusa Foto: © Keskkonnaamet 2015 Keskkonnaamet © Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnainvesteeringute SA toetas väljaandmist Trükise Küljendus: AS Regio AS Küljendus: Kujundus: Areal Disain OÜ Disain Areal Kujundus: ääne-Virumaa L vald, Vinni eremäe ja Vastseliina vald, Võrumaa vald, Vastseliina ja eremäe M Kaart: AS Regio AS Kaart: Esikaane foto: Kõlgusniidu müür, Arne Ader Arne müür, Kõlgusniidu foto: Esikaane Toimetajad: Kerttu Elm, Margit Turb, Tiia Ilmet Tiia Turb, Margit Elm, Kerttu Toimetajad: maastikukaitseala maastikukaitseala Trükise koostaja: Helen Kivisild Helen koostaja: Trükise tähistatud valge-rohelise-valge värvimärgistusega. valge-rohelise-valge tähistatud kulgevast RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateest, mis on on mis matkateest, Peraküla-Aegviidu-Ähijärve RMK kulgevast Vinni-Pajusti Piusa jõe ürgoru jõe Piusa www.loodusegakoos.ee www.keskkonnaamet.ee juures asuvatel lõkkeplatsidel. Matkarada on osaks läbi Eesti Eesti läbi osaks on Matkarada lõkkeplatsidel. asuvatel juures [email protected] [email protected] lase teelt eksida. Lõket saab teha Kõlgusniidu ja Make müüri müüri Make ja Kõlgusniidu teha saab Lõket eksida. teelt lase Tel: 5304 3504 5304 Tel: Tel: 786 8360 786 Tel: pikkuses rõõmustab jõgi matkalist tasase veevulinaga ega ega veevulinaga tasase matkalist jõgi rõõmustab pikkuses Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti Karja 17a, Võru 65608 Võru 17a, Karja RMK Loodushoiu osakond Loodushoiu RMK Lindora
  • VAHTSÕLIINA KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu"

    VAHTSÕLIINA KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu"

    VAHTSÕLIINA KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu" Palopäälne Piusa veeren. VAHTSÕLIINA KIHLKUND VAHTSÕLIINA KIHLKUNNA PIIR lätt hummogu puult Setomaa viirt pite ja müüdä Räpinä kihlkunna piiri. A tõõsõst külest juusk Põlva ja Rõugõ kihlkunna piiri pite nika ku Lätimaa ja Vinnemaani vällä. Kihlkunnal om suurust päält 600 km². Kerigukihlkund tetti siiä 1626. aastagal. Vahtsõliina rahva elo tan piirinukan olõ-i kerge olnu. Näil om pallo naabriid: vindläse, seto ja lätläse. Noidõ kombõ ja kiil omma hoobis tõistsugumadsõ. Seost veerest omma üle käünü ka mitmõ võõra väe. Vahtsõliina kant om jo aastagasato hoitnu piiri hummogu- ja õdagupoolitsidõ maiõ vaihõl. SUURÕMBA JA TÄHTSÄMBÄ KOTUSÕ VAHTSÕLIINA om vana kihlkunnasüä. Edimäne tiidmine Nõenhus’i vai Novõi gorodok’i kandsi kotsilõ om jo 1342. aastagast. Tuud Tarto piiskopi kandsi kotust om ildampa kutsut Vahtsõliina mõisas ja asundusõs. Seo ilma aigu om tälle pant ni- mes Vana-Vastseliina. Ildampa tekkü tiiristi pääle viil tõõnõ, vahtsõmb Vahtsõliina. Tuu om suur allõv vallamaja, kuulõ, puutõ ja kalmuaiaga. Vahtsõliina kerik om alõvist paar kilomiitret kavvõn. MISSO om kihlkunna lõunaotsan Riia-Pihkva kivitii veeren. Vana nime olli täl hoobis Pupgale (1561) ja Mischu (1738). Rahvas om kutsnu Misso kolka viil Pugola kolgas. Täämbäne Misso tegüsi vallamaja mano tiiristi pääle 20. aastagasaa alostusõn. Misson om kuul, kultuurimaja, kerigukõnõ, mõni puut ja mõtskund. Kalmuaid jääs Murati poolõ minnä suurõtii viirde. VAHTSÕLIINA KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu" ORAVA om kihlkunna põhapuulsõn otsan. Tuu kotus käve Vahtsõliina kandsi ala ja Liivi sõa aigu läts Petseri kluustrilõ. Sis oll külä nimi Suur-Vaigusitz.
  • Pankrotis Ja Ärikeeluga Abilinnapea

    Pankrotis Ja Ärikeeluga Abilinnapea

    TELLIJATELE SEADUS Kindla käega karjakasvataja Pankrotis ja ärikeeluga Aasta parim piimakarjakasvataja Heli Sadam Peri POÜst on kind- la käega juht. “Kui juhid, aga la- abilinnapea sed igal ühel teha, nagu ta heaks arvab, siis asi ei toimi,” ütleb Sa- Paide abilinnapea Janno Lehemets on eraisiku pankrotis ja saanudaanud ärikeelu. Linna-Linna- dam. Põllumajandus volikogu esimees küsis olukorrale hinnangut justiitsministrilt jaa õiguskantslerilt.õiguskantslerilt. 6–76–7 Esmaspäev, 16. märts 2015 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK EUR/RUB NordPool Euribor nr 50 (5177) 3 eurot 1,0572 0,9459 9,1518 64,5063 26,06 0,098% Investor Reikop Saatejuht Marko Reikop on börsil raha keerutanud 13 aastat, olles teeninud kadestamisväärset tootlust ja saanud kõrvetada kahes börsikrahhis. 4–5 TÄNAPÄEVA inimesele peaks investeerimine olema elementaarne, leiab “Ringvaate” saatejuht Marko Reikop, kes tänu hajutatud portfellile oma rahaasjade pärast ei muretse. FOTO: LIIS TREIMANN/POSTIMEES/SCANPIX KOHTUASI INVESTOR KINNISVARA KOLUMN Viinaärimehed Euro üllatab kiire Ära lase ilusal vaidlevad Y2K pärast kukkumisega fassaadil end petta Kilvar Kessler: Mõne laenuplatvormi Viinatootja AlcorDistillery käib Tänavu dollari suhtes juba üle 12 Vanasse majja korterit valides pakutav “tagatisfond” ei ole eriseaduse kaubamärgi Y2K pärast kohut protsenti odavnenud euro lange- tasub hinnata, mis on seal kor- skandaalse ärimehe Urmas Vel- mise kiirus üllatab isegi analüüti- da tehtud ja kuidas. Paljud majad alusel tegutsev ja riikliku turvavõrgu lestega, kes peab end seotuks kuid ja investoreid. Kukkumisele on küll soojustatud, kui küttekulu osaks olev Tagatisfond. selle märgi kasutusõigusega on tuure juurde lisanud Euroopa pole kahanenud, hoiatab Mihkel Euroopa Liidus. 10–11 Keskpanga rahatrükk. 20–21 Oiderma 1Partnerist. 16–17 Tagatisfondi nõukogu esimees selgitab Tagatisfondi ülesandeid.
  • Epp Tamm Bakalaureusetöö 2011

    Epp Tamm Bakalaureusetöö 2011

    Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Etnoloogia osakond Epp Tamm Suitsusauna teadvustamine vaimse kultuuripärandina Võru valla elanike seas Bakalaureusetöö Juhendaja Ester Võsu (MA) Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Saunakultuuri varasem uuritus............................................................................................... 4 Suitsusaun kui osa vaimsest kultuuripärandist: kohaliku kogukonna initsiatiiv ja UNESCO................................................................................................................................ 6 Töö ülesehitus ........................................................................................................................ 8 1. Allikad, metodoloogia............................................................................................................ 9 1.1. Välitööde piirkonna, uuritud saunade ja informantide üldine tutvustus ......................... 9 1.2. Metodoloogia ................................................................................................................ 13 2. Vaimne kultuuripärand......................................................................................................... 17 Suitsusaun vaimse kultuuripärandina Võrumaal.................................................................. 19 3. Suitsusauna teadvustamine pärandina Võru valla elanike jaoks.........................................
  • Põlvas Avati Pidulikult Keskväljak

    Põlvas Avati Pidulikult Keskväljak

    PÕLVA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE INFOLEHT PMS 285 PMS 877 PMS 355 CMYK 90 / 48 / 0 / 0 CMYK 0 / 0 / 0 / 0 CMYK 94 / 0 / 100 / 0 RGB 0 / 115 / 207 RGB 255 / 255 / 255 RGB 0 / 155 / 58 Nr 8 (6) • 27. juuni 2018 Põlvas avati pidulikult keskväljak Põlvas avati laupäeval, 23. juunil linna keskväljak koos pargi, kõnniteede, lipuväljaku, purskkaevu ning mitmete atraktsiooni- dega – seni oli Põlva üks väheseid ilma keskväljakuta väikelin- nu. Väljak avati maakondliku Võidupüha tähistamise ja piduliku kontserdiga. Võidupüha tähistamine vid, kuid osapoolte hea tahe ja algas mälestusjumalateenis- oskus kokkulepe saavutada on tusega Põlva Maarja kirikus tänaseks jõudnud suurepärase ja selle järgnes pärgade panek tulemuseni. Loodetavasti saab Põlva vabadussambale. Pidu- sellest paigast ka Põlvale oluli- likult mindi üheskoos uuele ne arengumootor.” väljakule, kus lõõtsapealinna- Avamistseremooniale järg- le kohaselt tervitasid rahvast nes tore etteaste maakonna lõõtspillihelid. Tutvuda sai rahvatantsijatelt, kellelt võtsid Kaitseliidu Põlva maleva, Põl- esinemisjärje üle Uku Suviste ja va politsei jaoskonna ja Pääs- Riivo Jõgi kvintett. Pärast kont- teameti tehnika väljapanekuga, serti toimus Kaitseliidu poolt Naiskodukaitse pakkus soovi- toodud võidutule pidulik vastu- jaile sõdurisuppi. võtmine ja jagamine Põlvamaa Keskväljaku avamisel võt- valdadele, küladele ja kõigile sid sõna riigihalduse minister teistele soovijatele. Esines Põl- Janek Mäggi, EV100 juhtrüh- va linna puhkpilliorkester. ma liige Toomas Kiho, Eesti Pimedal ajal valgustab väl- Arhitektide Liidu programmi jakut ligi 60 valgustit, 96 meet- “Hea avalik ruum” projekti- rit LED ribasid ja 28 veejoast juht Kalle Vellevoog, väljaku koosnev valgustatud purskkaev. arhitektid Egon Metusala, He- Väljak on haljastatud kokku len Rebane ja Kaie Kuldkepp 1600 istikuga, mille seas on nii ning Põlva vallavanem Georg lilli, kõrrelisi kui puid-põõsaid.
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul