Soomusrong “Wabadus” Piusa Raudteejaamas Mälumänguturniiri Võitja Selgus Pärast Kahte Lisaküsimust

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Soomusrong “Wabadus” Piusa Raudteejaamas Mälumänguturniiri Võitja Selgus Pärast Kahte Lisaküsimust VAPRILL 2019 ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 4 (144) Aprill 2019 Teataja Soomusrong “Wabadus” Piusa raudteejaamas esti Sõjamuuseum koostöös rahvast tervitasid Võru vallavanem EEV100 korraldustoimkon- Kalmer Puusepp, sõjamuuseumi naga on vedamas ühte suurt teadur Siim Õismaa, ajaloolane soomusrongi projekti nii Eesti Valdur Raudvassar ja Setomaa Vabariigi 100. aastapäeva auks kui ülemsootska Aare Hõrn. Esines ka Vabadussõja meenutamiseks. Puhkpilliorkester Kungla. Etteasted Soomusrong number 7 nimega kõlasid ka Orava Kooli õpilastelt, „Wabadus“ startis 4. jaanuaril kodutütardelt ja noorkotkastelt. Kehrast ning on viimastel kuudel Üritusest osavõtjatele pakuti peatunud mitmetes raudteejaama- kuuma magusat teed ja toitvat des, sealhulgas Võrumaal. suppi, mille valmistanud Nais- kodukaitse Võrumaa ringkonna Antslas peatus rong 21.-28. Vastseliina jaoskonna liikmed. veebruaril ja liikus edasi Võru Pidulikule, 11-päevasele rongi raudteejaama, kus oli avatud 1.-10. jaamas viibimisele aitasid kaasa märtsil. Rongis toimusid päevasel ka mitmed kohalikud asutused. ajal 45-minutilised ekskursioonid, Näiteks Piusa Külastuskeskuses giidideks nii sõjamuuseumi töö- oli võimalik tasuta vaadata filmi tajad, koostööpartnerid teistest “Noored kotkad” ning huvilistele Soomusrongi nr 7 “Wabadus” peatumine Piusa raudteejaamas. Fotod: Lisanna Elm muuseumidest kui ka kohalikud oli avatud Piusa Savikoda. ajalooentusiastid, kes oskasid jutustada soomusrongide ja Vaba- Reedel, 29. märtsil korraldas Seto- dussõja lugu. Mitmed Võru valla maa vald Petseri vabastamise koolid, mis linnale lähemal, kasu- aastapäeva tähistamise – vesteti tasid juba märtsi alguses võimalust lugusid ja lauldi Vabadussõjast, minna rongi ja näitusega tasuta loeti palvet lahingutes lahkunutele tutvuma. ja kõlasid aupaugud. 31. märtsil lahkus soomusrong Piusa raud- teejaamast. Järgmine peatus on Rong Võru valla territooriumil Verioral ning sealt edasi tahetakse jõuda veel 2019. aastal kõikjale Neljapäeval, 21. märtsil jõudis Eestis, kus on olemas raudtee. soomusrong “Wabadus” Piusale. Avaüritusele oli kogunenud hinnan- LISANNA ELM guliselt paarsada inimest – lisaks Võru Vallavalitsuse kohalikele elanikele Vastseliina avalike suhete spetsialist Gümnaasiumi ja Orava Kooli õpilasi 786 8800, 5345 0975 ning õpetajaid, samuti vallavalit- suse ametnikke. Lauldi hümni, Avaüritusele oli kogunenud ligi paarsada inimest. Mälumänguturniiri võitja selgus pärast kahte lisaküsimust õru valla mälumänguturniiri ning teises voorus järgnesid Park- pealtvaatajates. Nimelt meeskondi V2019 käigus toimus kolm sepale Lääne-Utsali ja Võru linn. tunnustama saabunud vallavanem mängu – alustati 31. jaanuaril Kolmanda mängu võitis Parksepa, mõtles välja võimaliku kolmanda Puiga Põhikoolis, teine voor toimus teine koht läks Liinamäele ja kolmas küsimuse, mis jääb hetkel siiski 28. veebruaril Osula Põhikoolis Võru linnale. tulevasi mänge ootama. ning kolmandal korral kohtuti 22. märtsil Vastseliina Gümnaasiu- Üldarvestuses säilis võistluspinge Täname südamest kõiki koole mis. Nuputamissprintidel osalesid lõpuni. Kolmas koht kuulus 161 väga lahke vastuvõtu eest! Suur järgmised võistkonnad: Faasid, punkti kogunud Urvaste kihelkon- aitäh, Toomas Lokk, mälumängu Kiivi, Kollanokad, Kärgula, Kündja, nale. Mälumängu võitis Parksepa küsimuste koostamise eest ja Liinamäe, Lääne-Utsali, Nuputajad, meeskond, kuid seda vaid ülinapi Maarika Rosenberg – hea kolleeg, Osula, Parksepa, Sõmerpalu, Taga- eduga Võru linna ees. Nimelt oli kes kõik kultuurilised ideed tegu- küla, Tsooru, Urvaste kihelkond, kolme vooru kokkuvõttes mõlemal deks vormib! Vagulaveere Vägevad, Võhlud ja meeskonnal kogunenud võrdselt Võru linn. Seitsmeteistkümnest 178 punkti. Võitja väljaselgitamiseks LISANNA ELM loetletud meeskonnast kuusteist läks vaja koguni kahte lisaküsi- Võru Vallavalitsuse tegid kaasa kõik kolm mängu. must, sest ka esimesele küsimusele avalike suhete spetsialist Esimese vooru esikolmik oli Võru vastates saadi võrdne punktide 786 8800, 5345 0975 Parksepa mälumängurid Vastseliina Gümnaasiumis. Foto: Peep Kesler linn, Parksepa, Urvaste kihelkond arv. Olukord tekitas hasarti ka lk 2–3 valla uudised lk 4 kriisijuhtimine lk 5 elu-olu lk 6–7 noored ja haridus lk 8–9 sport ja tervis lk 10–11 kasulik lk 12 lugu vanast perepildist 2 VÕRU VALLA TEATAJA APRILL 2019 • Kinnitati haridusasutuste 2019. ning garanteeriti projekti omaosalus. • Määrati Kose alevikus Kelluka aasta eelarvelised hariduskulud. • Otsustati määrata elamu tänav 4 maa sihtotstarbeks ela- Märtsikuu • Kinnitati valla eelarvest maks- rekonstrueerimise toetuse taotluste mumaa. tavate toetuste taotluste vormid. menetlemise komisjoniks Võru • Määrati Võru vallas moodus- • Otsustati määrata erakorralist Vallavolikogu maaelukomisjon. tatavatele katastriüksustele vallas toetust ja sotsiaaltoetust puudega • Otsustati taotleda Võru valla lähiaadressid ja maasihtotstarbed lapse transpordikulude osaliseks Kahkva, Pääväkese ja Rõssa küla ning otsustati nõustuda maa riigi 5. märtsil toimunud kompenseerimiseks. lahkmejoone muutmist. omandisse jätmisega. vallavalitsuse istungil • Pikendati sotsiaaleluruumi üüri- • Otsustati võõrandada kirjaliku • Otsustati lammutada Võru vallale lepingut. enampakkumise korras vallavarana kuuluv hoone asukohaga Võrumõisa • Algatati riigihange “Parksepa • Otsustati rahastada osaliselt buss ISUZU, alghinnaga 45 000 tee 4/1, Võru linn. Keskkooli spordiväljaku ehitamine”. isiku hoolekandeteenust ning lõpe- eurot. • Arutati piletihinna kehtestamise • Kinnitati lihtsustatud korras tati ühe isiku hoolekandeteenuse • Otsustati kehtestada 15.-16. teemal avalikel bussiliinidel nr hangete “Eterniidi- ja ohtlike jäät- eest osaline tasumine. juunil 2019 toimuval Vastseliina XXV 2 ja 3 ning otsustati saata Kagu mete kogumisring Võru vallas” ning • Lõpetati hooldajale hooldaja- Maarahva Laadal ja laada ürituse Ühistranspordikeskusele Võru “Võru valla sõidukite liiklus- ja toetuse maksmine. raames 15. juunil 2019 Vana-Vast- valla ettepanekud ühistranspordi kaskokindlustuse ostmine 2019” • Moodustati projekti “Puue- seliina mõisapargis toimuval peol korraldamise osas. tulemused. tega inimeste eluaseme füüsiline kauplejatele kange (etanoolisi- • Otsustati heaks kiita kauplusauto • Väljastati projekteerimistingi- kohandamine” toetuse taotluste saldusega üle 22 mahuprotsendi) aruanne ning sõlmida 2019. aasta mused Väimela alevikus Pärna tee läbivaatamise ja toetuse saajate alkohoolse joogi jaemüügi keeld. toetamise leping. 20b kinnistule tootmishoone püsti- nimekirja koostamise komisjon. • Kuulutati välja avalikud konkursid Vigade tamiseks ja Varese külas Kilbimaa • Otsustati avada puuetega vabadele ametikohtadele. kinnistule katlamaja püstitamiseks. inimeste eluaseme füüsilise kohan- 19. veebruaril toimunud val- • Määrati erakorralist toetust ja • Väljastati ehitusload Otsa külas damise taotlusvoor. lavalitsuse istungil sotsiaaltoetust puudega lastele. Pauli kinnistule lauda lammutami- • Kuulutati välja avalik konkurss • Määrati nõustamisteenus raske parandus seks, Võlsi külas Tamulakalda tänav täiskasvanud isikutele tugiisiku • Kinnitati vallavalitsuse 2019. aasta puudega lapse perele. 2 kinnistule elamu püstitamiseks, leidmiseks. hankeplaan. • Määrati koduteenused neljale ärtsikuus ilmunud Võru Valla Kirikumäe külas Johansoni-Saare • Otsustati uuendada Pärna tee 7 • Kinnitati lihtsustatud korras isikule. MTeataja kaaneloost jäi teh- kinnistule päikeseelektrijaama projekteerimistingimuste ja ehitus- hanked “Orava katlamaja katla- ja • Lõpetati sotsiaaleluruumi üüri- nilise vea tõttu välja tunnustatav püstitamiseks ja Hanikase külas loa väljastamise menetlust. kaugküttetrassi rekonstrueeri- leping ning otsustati eraldada Helje Võõras. Jaska kinnistule puurkaevu püs- • Otsustati nimetada juhatuse mine ja ehitustööd”, “Tsolgo küla sotsiaaleluruum kolmele isikule. titamiseks. liige MTÜ-sse Võru Noortekeskus. tänavavalgustuse projekteerimine • Otsustati lõpetada hoolekan- • Kinnitati hajaasustuseprogrammi • Otsustati taotleda lisarahastust põhiprojekti staadiumis”, “Hädaolu- deteenuse osaline tasumine valla Võru valla noorsootöö eden- aruanne. projektile “500 kodu korda”. korra seaduses nõutud tegevuste eelarvest. daja on Helje Võõras • Otsustati maksta sihtotstarbelist • Anti nõusolek Osula Põhikooli teostamine ja dokumentide koos- • Otsustati rahuldada telesaate toetust Eesti Evangeelse Luterliku direktorile ainetundide andmiseks. tamine”, “Võru vallas Järvere külas Kodutunne rahaliste vahendite Juba kaugelt paistab, et ta on Kiriku Pindi Kogudusele Pindi kiri- • Anti nõusolek finantsosakonnale tänavavalgustuse ehitustöövõtt”, taotlus. noorsootöötaja, sest ta on sõbralik, kuaia ja seal paikneva kalmistu ning haridus- ja kultuuriosakonnale “Külgnihutusega traktori tagasahk • Kinnitati hallatavate asutuste osaleb aktiivselt külaelu eden- korrashoiuks. lauaarvutite soetamiseks. soetamine” ja nende tulemused. huvitegevustoetuse jaotus 2019. damisel ning on loonud noortele • Keelduti eluruumi üürileand- • Arutati Maksu- ja Tolliameti • Kinnitati hajaasustuse programmi aastaks. piirkonnas keskkonna, kuhu noored misest. koostööettepanekut, Vastseliina aruanded. • Otsustati eraldada vahendeid tahavad tulla ja tunnevad ennast • Otsustati seada liikluspiirangud Spordiklubi tegevustoetust, valla- • Väljastati projekteerimistingimu- reservfondist vallavalitsusele esi- hästi. Tema korraldatud üritused Võru valla teedele ja tänavatele maja keldriruumide rendilepingu sed Kose alevikus Kelluka tänav 4 tatud taotluste alusel. ja tegevused on huvitavad ja silma- üle 8 tonnise massiga transpor-
Recommended publications
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas
    VLÕRU INNA L EHT November 10 (128) 2017 Uus kergliiklusteede võrgustik Võru linnas Kaardil on näidatud Võru linnas asuvate kergliiklusteede ja tänavate lõikude pikkused, mis võimaldavad liikumisharrastajal komplekteerida endale sobiva pikkusega terviseringe. Terviseringi näide 1, pikkus 9 km: Kreutzwaldi/Petseri rist – raudteeülesõit – Kose tee – Taara tn ots – Kubija rollerirada – Kubija suusabaas – Männiku tn – Kubija tee – raudteeülesõit – Kreutzwaldi/Petseri rist. Selle marsruudi läbimisele kõndides kulub 1,5-2 h sõltuvalt kõnnikiirusest. Selline ajaline koormus on liikumisharrastajale kõndimise puhul igati paras. Terviseringi näide 2, pikkus 6,7 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Räpina mnt – Koreli sild – Koreli kaldaala kergliiklustee Luha tänavani – Luha tn – Pikk tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub 1h 15 min – 1h 30 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Terviseringi näide 3, pikkus 4,4 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Luha tänav – Koreli tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub mudilasel 1h – 1h 15 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Sportides ära unusta liiklusohutust! Pimedal ajal kasuta alati helkureid ja helkuritega riideid. Ole ettevaatlik hoovidest väljasõidukohtades – veendu, et sealt ei tule sõidukit! Võrumaa Mängude liikumispäevakud märkejaama ja nutikoodiga Võru spordihalli juures kolmapäeviti kell 8-22. Täpsem info ja ettepanekud: www.vorumaaspordiliit.ee Väike matemaatika ja tervis tuleb – leia oma rada! (Loe ka lk 4) ADVENDIKONTSERT PÜHAPÄEV, 3. DETSEMBER VÕRU KANDLES — 18:00 PILETID PILETILEVIST JA KOHAPEAL EELMÜÜGIST 7 / 10 € — KONTSERDIPÄEVAL 10 / 12 € SOODUSHIND ÕPILASTELE, TUDENGITELE JA PENSIONÄRIDELE — LAPSED KUNI 7A TASUTA. 2 Võru Linna Leht November 2017 Võru linnavolikogu KUU PILDIS peab haarama liidrirolli F.
    [Show full text]
  • Lasva Valla Üldplaneering
    Lõuna-Eesti Varahaldus OÜ LASVA VALLA ÜLDPLANEERING KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Juhtekspert: Kalev Sepp Tartu 2013 Lasva valla üldplaneeringu KSH aruanne SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA SISU ....................................................5 3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA METOODIKA.6 4. PLANEERINGU SEOSED TEISTE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMIS- JA ARENGUDOKUMENTIDEGA..............................................................7 4.1. Riiklikud ja maakondlikud arengudokumendid .............................................................7 4.2. Lasva valla arengudokumendid....................................................................................11 5. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS.................................................................12 5.1. Asukoht.........................................................................................................................12 5.2. Looduskeskkond...........................................................................................................12 5.2.1. Geoloogia ...............................................................................................................13 5.2.2. Põhja- ja pinnavesi .................................................................................................14 5.2.3. Maardlad.................................................................................................................16
    [Show full text]
  • Igal Kandil Oma Lugu
    Igal kandil oma lugu Valimik Võrumaa rahvajutte Võru, 2011 Väljaandja: Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Projektijuht: Inga Kuljus Koostaja: Ere Raag Keeletoimetajad: Luule Lairand, Signe Pärnaste Esikaane pilt: Viive Kuks „Tamme-Lauri tamm“ Kujundus ja küljendus: Priit Pajusalu, Seri Disain OÜ Trükk: Trükikoda Ecoprint ISBN 978-9949-21-904-9 Täname raamatu väljaandmist toetanud Kohaliku Omaalgatuse Programmi, lugude jutustajaid ja kodukoha pärimuse üles kirjutajaid ning kogumiku valmimisele kaasaaitajaid! 3 Head lugejad! „Nagu tamm kasvamiseks oma jõu ammutab teda kandvast ja toitvast mullapinnast, samuti pead sina oma minevikust enesele elujõu ammutama, ega tohi sellest kunagi lahti lasta, et mitte kaduda või hävida.“ (Peeter Lindsaar, 1973) Võrumaa rahvaraamatukogude töötajad tegelevad järjepidevalt kodulootööga ja raamatukogude ajaloo uurimisega 1980. aastast alates. Arhiividesse on saadetud päringud raamatukogude asutamise ja tegevuse kohta, on tutvutud arhivaalidega, küsitletud endisi raamatukogutöötajaid ja kohaliku kultuurielu edendajaid. Saadud materjalide põhjal on koostatud kartoteegid ja raamatukogude ajalugu on talletatud kroonikaraamatutesse. Vabariiklikul rahva- raamatukogude kroonikate ülevaatusel 1983. aastal saavutati esikoht. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal koostati 2007. aastal s k Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav kogumik e s „Raamatukogud Võrumaal“ . Võrumaa Keskraamatukogu sajandi- u t pikkune tegevus koondati 2009. aastal sõnas ja pildis juubeliteosesse a h „Võrumaa Keskraamatukogu
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • Tamula Rannapromenaad Uuenduskuuri Ootel
    VLÕRU INNA L EHT Oktoober 9 (138) 2018 Tamula rannapromenaad uuenduskuuri ootel Linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Risto Aim, linnaarhitekt Diana Vene ja ehitusspetsialist Kalmer Vislapuu kaalumas Tamula rannapromenaadi remontimise võimalusi. Foto: Ulis Guth uleva aasta kevadel on Võru linnavalitsusel kavas alustada Võru linna Kavandatavate tööde käigus on tarvis eemaldada amortiseerunud ühe visiitkaardi – Tamula rannapromenaadi – põhjalikku remonti. Tunnustused laudtee, asendada pinkide amortiseerunud puitosad, valgustus ja betoon- T Võru linna eelarvestrateegias on selleks otstarbeks 2019.–2020. aastal 2009. aastal kuulutas Eesti Maastikuarhitektide Liit välja kivisillutis, korrastada ripp-pinkide kandepostid koos vundamentidega, ette nähtud kokku 300 000 eurot. maastikuarhitektuuri teo, milleks valiti ülekaalukalt Tamula rannaala. rekonstrueerida purskkaev ja korrastada oaasi ümbritsevad betoonist 2009. aasta septembris valminud, ligi 1,1 miljonit eurot maksnud ja 2010. aastal valis Eesti Kodukaunistamise Ühendus Tamula tugipiirded. „2019. aasta kevadel alustame amortiseerunud puitkonst- umbes 800-meetrisel rannalõigul laiuv objekt, mille kaasrahastajaks oli rannapromenaadi konkursi „Kaunis Eesti Kodu 2010” parimaks ruktsioonide väljavahetamisega, korrastame ja lisame mõned täiendavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, on aja möödudes märkimisväärselt tervisespordirajatiseks. lasteatraktsioonid, kivikonstruktsioonidega seotud tööde algus selgub lä- vananenud ja lagunenud. 2018. aasta kevadel paigaldati Tamula järve kaldale
    [Show full text]
  • Esikaane Foto
    Foto: Piusa jõgi saadab matkajat. Nils Rebane Nils matkajat. saadab jõgi Piusa Foto: © Keskkonnaamet 2015 Keskkonnaamet © Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnainvesteeringute SA toetas väljaandmist Trükise Küljendus: AS Regio AS Küljendus: Kujundus: Areal Disain OÜ Disain Areal Kujundus: ääne-Virumaa L vald, Vinni eremäe ja Vastseliina vald, Võrumaa vald, Vastseliina ja eremäe M Kaart: AS Regio AS Kaart: Esikaane foto: Kõlgusniidu müür, Arne Ader Arne müür, Kõlgusniidu foto: Esikaane Toimetajad: Kerttu Elm, Margit Turb, Tiia Ilmet Tiia Turb, Margit Elm, Kerttu Toimetajad: maastikukaitseala maastikukaitseala Trükise koostaja: Helen Kivisild Helen koostaja: Trükise tähistatud valge-rohelise-valge värvimärgistusega. valge-rohelise-valge tähistatud kulgevast RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateest, mis on on mis matkateest, Peraküla-Aegviidu-Ähijärve RMK kulgevast Vinni-Pajusti Piusa jõe ürgoru jõe Piusa www.loodusegakoos.ee www.keskkonnaamet.ee juures asuvatel lõkkeplatsidel. Matkarada on osaks läbi Eesti Eesti läbi osaks on Matkarada lõkkeplatsidel. asuvatel juures [email protected] [email protected] lase teelt eksida. Lõket saab teha Kõlgusniidu ja Make müüri müüri Make ja Kõlgusniidu teha saab Lõket eksida. teelt lase Tel: 5304 3504 5304 Tel: Tel: 786 8360 786 Tel: pikkuses rõõmustab jõgi matkalist tasase veevulinaga ega ega veevulinaga tasase matkalist jõgi rõõmustab pikkuses Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti Karja 17a, Võru 65608 Võru 17a, Karja RMK Loodushoiu osakond Loodushoiu RMK Lindora
    [Show full text]
  • VAHTSÕLIINA KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu"
    VAHTSÕLIINA KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu" Palopäälne Piusa veeren. VAHTSÕLIINA KIHLKUND VAHTSÕLIINA KIHLKUNNA PIIR lätt hummogu puult Setomaa viirt pite ja müüdä Räpinä kihlkunna piiri. A tõõsõst külest juusk Põlva ja Rõugõ kihlkunna piiri pite nika ku Lätimaa ja Vinnemaani vällä. Kihlkunnal om suurust päält 600 km². Kerigukihlkund tetti siiä 1626. aastagal. Vahtsõliina rahva elo tan piirinukan olõ-i kerge olnu. Näil om pallo naabriid: vindläse, seto ja lätläse. Noidõ kombõ ja kiil omma hoobis tõistsugumadsõ. Seost veerest omma üle käünü ka mitmõ võõra väe. Vahtsõliina kant om jo aastagasato hoitnu piiri hummogu- ja õdagupoolitsidõ maiõ vaihõl. SUURÕMBA JA TÄHTSÄMBÄ KOTUSÕ VAHTSÕLIINA om vana kihlkunnasüä. Edimäne tiidmine Nõenhus’i vai Novõi gorodok’i kandsi kotsilõ om jo 1342. aastagast. Tuud Tarto piiskopi kandsi kotust om ildampa kutsut Vahtsõliina mõisas ja asundusõs. Seo ilma aigu om tälle pant ni- mes Vana-Vastseliina. Ildampa tekkü tiiristi pääle viil tõõnõ, vahtsõmb Vahtsõliina. Tuu om suur allõv vallamaja, kuulõ, puutõ ja kalmuaiaga. Vahtsõliina kerik om alõvist paar kilomiitret kavvõn. MISSO om kihlkunna lõunaotsan Riia-Pihkva kivitii veeren. Vana nime olli täl hoobis Pupgale (1561) ja Mischu (1738). Rahvas om kutsnu Misso kolka viil Pugola kolgas. Täämbäne Misso tegüsi vallamaja mano tiiristi pääle 20. aastagasaa alostusõn. Misson om kuul, kultuurimaja, kerigukõnõ, mõni puut ja mõtskund. Kalmuaid jääs Murati poolõ minnä suurõtii viirde. VAHTSÕLIINA KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu" ORAVA om kihlkunna põhapuulsõn otsan. Tuu kotus käve Vahtsõliina kandsi ala ja Liivi sõa aigu läts Petseri kluustrilõ. Sis oll külä nimi Suur-Vaigusitz.
    [Show full text]
  • 100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania
    100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania Estonia, of Treasures 100 100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania 1 This book is the joint initiative of and part of the cooperation between the National Heritage Board of the Republic of Estonia, the National Heritage Board of Republic of Latvia and the Department of Cultural Heritage under the Ministry of Culture of the Republic of Lithuania. The book is inspired by the European Year of Cultural Heritage 2018, supported within the framework of a Joint Programme between the European Union and the Council of Europe “2018 European Heritage Days” and has received a grant from the State Culture Capital Foundation of Latvia. Authors of texts: Aistė Bimbirytė-Mackevičienė, Janis Zilgalvis, Siim Raie, Triin Reidla Translation: Kristjan Teder, Madli Kullaste, SIA SERRES, Visuomenės specialaus mokymo ir konsultavimo centras Editing: Carolin Pihlap, Janis Zilgalvis, Nijolė Bitinienė, Reelika Niit, Rita Mikelionytė, Triin Reidla Designer: Tuuli Aule Printed by: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ, Laki 26, Tallinn, 12915 ISBN 978-9949-7293-0-2 (printed) ISBN 978-9949-7293-1-9 (pdf) Tallinn, 2018 100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania 2 3 This book is the joint initiative of and part of the cooperation between the National Heritage Board of the Republic of Estonia, the National Heritage Board of Republic of Latvia and the Department of Cultural Heritage under the Ministry of Culture of the Republic of Lithuania. The book is inspired by the European Year of Cultural Heritage 2018, supported within the framework of a Joint Programme between the European Union and the Council of Europe “2018 European Heritage Days” and has received a grant from the State Culture Capital Foundation of Latvia.
    [Show full text]
  • Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019
    ESTONIA CONSOLIDATED ANNUAL REPORT OF THE STATE FOR 2019 1. Management report The management report comprises the general economic indicators of the state (section 1.1) and the financial indicators of public sector and general government (section 1.2). Information on the general government staff indicators, the achieve- ment of the goals set in the government sector action plans and the state’s internal control systems is available in the Esto- nian version of the report. 1.1 General economic indicators of the state Over the past few years, the Estonian economy has % Annual domestic demand growth been in a good state in terms of employment, revenue 60 and export capacity. Economic growth has been a pos- 40 itive surprise, averaging 5% over the past three years. Regardless of the rapid growth, the Estonian economy 20 should not experience any material internal imbal- ances. 0 In 2019, actual economic growth slowed to 4.3%, and -20 7.7% at current prices. Business confidence indicators -40 weakened mid last year in both Estonia and partnering 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 countries. Behind this trend was the slowing interna- Annual private consumption growth tional trade and the deepening uncertainty in eco- nomic policy, which inevitably trickled through to our Source: Statistics Estonia Annual investment growth economy. As a result of a decrease in foreign demand, export growth experienced a downturn in the final % Annual GDP growth quarter. The main domestic demand components expe- 15 rienced slower growth in the second half of the year. In the fourth quarter, economic growth due to net taxes 10 on products was a strong 3.9%, whereas the value- added at whole economy level only increased by 2.6%.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]