ürgoru matkarada ürgoru matkarada Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala on moodustatud Piusa jõe ürgoru, sealsete Devoni liivakivi paljandite ja loodusmaastike kaitseks. Ürgorg võeti kaitse alla juba 1962. aastal, kaitseala praegu- ne piir ja kaitse-eeskiri kehtivad 1997. aastast. Piusa jõgi saab alguse Plaani Külajärvest, mille kõrgus merepin- nast on 244,1 meetrit, ja suubub Pihkva järve, mis asub 30 meetri Võrumaa Keskkonna- kõrgusel üle merepinna. Oma 109 kilomeetri pikkusel teel kaotab jõe vesi kõrgust 212,4 meetrit! Tegemist on Eesti suurima languga jõega, keskmiselt 1,95 meetrit kilomeetri kohta. Kaitsealal on jõgi ma- dalaveeline, ca 10 meetri laiune, kuid jõe langus on sellel lõigul eriti suur – 70 m. Jõe võimast veejõudu on siin minevikus kasutanud 14 vesiveskit, enamik neist on tänaseks hävinud. Kaitseala valitseja: teenistus, Karja 17a, Võru 65608, tel (078) 68 360 Trükise väljaandmist toetas: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Tiisleri veskist allavett on Piusa jõgi piirijõeks setude ja võrokeste Vastseliina linnuse varemed vahel – jõest paremal on setu asustus ning vasakul võrokesed. Piusa jõe ürgoru Kaitsealal liikudes on hea meeles pidada, et matkaraja üldpikkus • prügi maha ei jäeta; nende parkimine väljaspool sel- on umbes 15 km. Olene- • lõkke tegemine ja telkimine leks ettenähtud teid ja parklaid valt matkajate võimetest on lubatud ainult selleks et- ei ole lubatud; ja valitud rajalõigu pik- tevalmistatud kohtades; • eramaa teed ja rajad on kasuta- kusest on rada sobiv • jalgratastega liiklemine väl- miseks päikesetõusust loojangu- ühe- või kahepäevaseks jaspool teid ja radu ning moo- ni; jalgsi- või paadimat- torsõidukitega liiklemine ja • kalapüük on kaitsealal keelatud. kaks. Lisaks matkarajale on kaitsealal tähistatud Piusa jõgi Fotod: Mati Kose, Rainer Kuuba, Urmas Tartes, Elga Mark-Kurik, Võru- jalgrattarada, mõnede maa Keskkonnateenistus Tekst: Pille Saarnits, Aulis Saarnits, Elga Mark- vaatamisväärsuste juurde pääseb ka autoga. Kurik Koostaja: Maris Kivistik Kirjastus: Eesti Loodusfoto 1. Piiri kõrts. Juba keskajast saadik on Vastseliina olnud oluline 6. Humal on kanepiliste sugukonda kuuluv peatuskoht Riia ja Pihkva vahelisel kaubateel. Selle tee äärde ehitati mitmeaastane vääntaim. Piusa jõeäärsetes met- Piiri kõrts hobupostijaamaga, mis on ära märgitud juba 1695. aasta sades kohtab humalat sageli ronimas mööda teedeatlases. puutüvesid üles 6–10 m kõrgusele. 2. Vastseliina linnuse püstitamist alustasid Tartu piiskop ja Liivi- 7. Sovhoosi laut. Varemetes ja nõgestesse kas- maa ordumeister ühiselt 1342. aastal tolleaegsele Pihkva vürstiriigi vanud endine sovhoosi “Võit” sigala on mäles- piirile sagedaste piiri- ja kaubandustülide tõttu. Vastseliina piirilin- tusmärk ühele ajajärgule meie maal. nus oli võimas ja oma välisarhitektuuri dekoratiivsuse poolest ainu- 8. Möldre (Make) veskis töötas 18. sajandi lõpul laadne ehitis kogu Eesti ja Läti alal. Pärast purustamist Põhjasõjas mõisa vasekoda. 19. sajandi lõpul ehitati veski linnust enam ei taastatud. teisele korrusele villatööstus, mis töötas selles 3. Vastseliina pargi rajas 1830. aastail mõisa omanik Q.v. Liphart. majas kuni 1980. aastate alguseni. Park oma ligi 200-aas- Humal taste põlispuudega on 9. Make (Möldre) müür on kaitse- väärt, et teha siin väike ala lõunaosa võimsaim: kallas on ringkäik. Peamisteks siin 21 m kõrge, paljandi kõrgus puuliikideks on tamm, on 16 m. Paljandi all on telkimis- lehis ja arukask, nõlva- võimalus. Müürist veidi allavett del on sage mägimänd. võib märgata kobraste tegutse- Parki on rajatud korra- misjälgi. Viimasel aastakümnel lik telkimiskoht. on Piusale tekkinud arvukalt kop- 4. Paabu müür (kalda ratamme. Jõe läheduses elutsevad kõrgus 9 m, paljand ka mink ja saarmas. 6 m). Rahvas nimetab 10. Otse Savioja veskitammi paljandit Paabu müü- Vastseliina park juures näeme 6,5 m kõrgust ja 70 riks kellegi Paabu- m pikkust pidevas kujunemis- nimelise sulaspoisi uppumiskoha järgi. staadiumis Savioja paljandit. 150 m 5. Kelba veski valmis 1933. aastal ning hakkas tööle Riiast tellitud allavoolu asub 5 m kõrgune Pärgi turbiiniga. Lihtjahvatamise kõrval tehti ka kruupe ja tangu. Varem müür. kasutati veejõudu ka laualõikuseks, hööveldamiseks ja laastulöömi- Vaade Make müürilt seks. 11. Tiisleri veski ehitati 1920. aastal. Veski jäi seisma 1944. aasta keva- 14. Matkaraja teine osa Kapera–Meremäe del, mil suurvesi viis paisu alla. Siin suubub Piusa jõkke oja, mis teelt kuni Võru–Obinitsa maanteeni kul- kunagi tähistas Võrumaa ja Petserimaa piiri. geb suures osas (u. 3,5 km) jõeluhtadel ja 12. Kalmetumägi (Kääpamägi) on 14 m kõrgune paljand, mis on geo- kaldaäärsetes metsades, kus kohati on loogiliselt tähtis devoni rüükalade leiukohana. Otse vette laskuvas tähiseks ainult matkajast vasakul looklev Kalmetumäes on kaks allikate poolt uuristatud koobast. Siin varja- Piusa jõgi. Kaitseala põhjapoolne, inim- sid inimesed end veel Teise maailmasõja päevil. Kalmetumäe oru puutumatum osa on suures osas metsaga perv on aga pärimuste järgi Põhjasõja aegne matmispaik. kaetud. Peamiselt kasvavad siin palumet- Kalmetumäe ja Jõksi müüri vastas asub Päevapööramise mägi sad-pohlamännikud (75%), kus enamlevi- (ka Hobuseselja nud liikideks alustaimestikus on pohl, mägi), mis on mustikas, kanarbik, karvane piiphein, kilpjalg ja jänesekapsas. Piusa metsad on teada muistse Jäälind ohvrikohana. väga head seenemetsad. 15. Jõgi Üle rippsilla ja on siin kiirevooluline, eriti kohtades, kus see ületab jõe- üle Päevapööra- sängi puistatud kivikülve. Kalanduslikult on Piusa jõgi väga väär- mise mäe on või- tuslik, sest ta kuulub nende väheste Eesti jõgede hulka, kus domi- harjus malik jätkata neerivaks liigiks on . Lõhilaste sugukonda kuuluv harjus on matka läbi Eestis ohustatud ning seetõttu ka kaitsealuseks liigiks kuulutatud. Hinniala küla Seetõttu on Piusa jõel kaitseala piires ning ka edasi allavett kehtesta- ülejärgmise raja- tud aastaringne kalapüügi keeld. Harjuse vaenlaseks on teine Piusa punktini Ka- jões elunev kaitsealune loomaliik – saarmas. Lisaks harjusele elavad pera–Meremäe Piusa jões veel lepamaim, võldas, trulling, haug, luts, ahven ning maanteel. harjuse konkurent – jõeforell. 16. Rebasniit Kalmetumägi on küllalt liigirikas, et pakkuda leidmisrõõmu asja- 13. Jõksi müür tundjale, avastamisrõõmu taimemäärajaga algajale ja lihtsat lille- on 15 m kõrgune paljand, mis on oma nime saanud põhja pool oleva rõõmu kõigile teistele. Piusa jõe kallastel võib kohata valdavalt küla järgi. Kaitseala paljandeid asustavad jäälinnud ja kaldapääsu- lamminiite ning niiskeid aruniite. Siinsetel niitudel asub elujõuline kesed – nemad suudavad siinsetesse kaldajärsakutesse pesakäike mustlaik-apollo populatsioon. Nende suurte valgete aeglase lennuga uuristada. Hästi meeldivad siinsed elupaigad ka vesipapile. liblikate arvukus on maksimaalne võilillede massilise õitsemise ajal. 17. Nakri müür. Kal- da kõrgus on siin 17 m, paljandi kõrgus 12 m. Müüri kohalt veidi edasi on männi- kus puhkekoht ja var- jualune. 18. Härma Mäemine müür ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim de- voni liivakivi paljand. Oruperve kõrgus Mustlaik-apollo küünib siin 43 meet- rini. 150 meetri pikkust lausalist paljandit on näha kuni 19 meetri kõrguseni. Tähelepanelik silm võib näha paljandites pesitsevaid putukaid. Siidimesilaste hulka kuuluv Colletes daviesanus Smith kae- vab liivakivisse vorstjaid pesa- käike, milles üksikkambri seinad on vooderdatud kileja Keldri veski näärmenõrega ja kamber ise on täidetud suiraga. Siinsetes paljandites võib pesaehitajana 19. Härma Alumine müür ehk Kõlgusniidu müür. See 20,5 m kõrgune tegutseda veel saviherilaste etteulatuv kalju on Piusa ürgoru üks kaunimaid oma erksavärviliste hulka kuuluv Odynerus savikihtide ja majesteetliku püramiidja kuju tõttu. Jõekäärus asuval spinipes. Nende kahe pesa- niidul on võimalik telkida ja lõket teha. ehitaja töövilju naudivad ka Matkarada lõpeb Võru–Obinitsa maanteel. Sinna võib kõndida otse mitmed pesades parasiteeri- mööda metsateed või jalgrada pidi, mis teeb kõrvalepõike Tamme vad herilased ja mesilased – paljandite juurde. näiteks kuldmesilased. Herilaste pesakäigud liivakivis Piusa jõe ürgoru kujunemine Piusa ürgoru kaunid müürid on keskdevoni liivakivi Gauja lademe Kvaternaaris olid Eesti alad korduvalt kaetud mandrijääga. Liustike liivakivi paljandid. Gauja lademest nooremaid, Amata lademe kivi- viimane sulamine algas Kagu-Eestis 13 000 aastat tagasi ning jää- meid leidub ainult Piusa jõe ürgoru esimeses, Vana-Vastseliina pargis sulaveed asusid kulutama Piusa ürgoru parempoolset (idapoolset) asuvas paljandis. Keskdevonis oli Euroameerika ürgmandris asuv põrkeveergu. Veeuuristuse tagajärjel kujunesidki valdavalt Piusa jõe Eesti triivinud ekvaatori lähedale. Soomest, Skandinaavia mäestikest, paremkaldal asuvad liivakivipaljandid. lähtunud hiidjõed kandsid Eesti aladele ohtrasti purdmaterjalisi kulumissaadusi (eri jämedusega liiva, aleuriiti, savi). Need setted Ettekujutus devoni ajastu elustikust põhineb organis- kuhjusid rannalähedases troopilises madalmeres, vähemal määral mide kivistunud jäänuste ehk kivististe leidude uurimi- jõesuudmeis. Piusa paljandeis esinev liivakivide põimkihilisus viitab sel. Devonit on nimetatud kalade ajastuks, sest tol ajal sellele, et liiv settis madalas veekogus, kus mõjusid lainetus ja tuuled. elas meredes arvukalt lõuatuid “kalu” – rüükalu, haide Aegade jooksul liiv tsementeerus – moodustus liivakivi. taolisi kõhrkalu, kopskalu, kiir- ja vihtuimseid kalu. Tõe- Eestis esindatud näoliselt vihtuimsetest kaladest kujunesid välja esime- Piusa jõe ürgorus esindatud settekivimid,