Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
Tellija: AS Võru Vesi Projekti nr: 36-19 Staadium: Tehnoloogiline projekt Projektijuht: Indrek Tamberg Konsultant: Anni Mandel, Epp Lepamaa Kontrollija: Epp Lepamaa
Tallinn, 2020. aasta
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
SISUKORD 1. Üldosa ...... 3 1.1. Projekti nimetus ...... 3 1.2. Projekti tellija...... 3 1.3. Projekti asukoht ...... 3 1.4. Geodeetiline alusmaterjal ...... 3 1.5. Olemasolev olukord ...... 3 1.5.1. Vee-ettevõtja ...... 3 1.5.2. Üldist ...... 5 1.5.3. Olemasolevad ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatised ...... 9 2. Projektlahenduse valimine ...... 12 2.1. Projekti lähteandmed ...... 12 2.2. Alternatiivide analüüs ...... 12 3. Planeeritavate tegevuste kirjeldus ...... 14 3.1. Planeeritavad ehitised ja seadmed ...... 14 3.1.1. Puurkaev-pumpla, veetöötlusjaam ...... 14 3.1.2. Nõuded rajatistele ...... 14 3.2. Ehitustööde planeerimine ...... 14 3.2.1. Load ja litsentsid ...... 14 3.2.2. Materjalide ladustamine ja transport ...... 15 3.2.3. Töövõtja ehitusplats ja selle korrashoid ...... 15 3.2.4. Objekti silt ...... 15 3.2.5. Olemasolevad kommunikatsioonid ja rajatised ...... 15 3.2.6. Ehitus-kaevetööde organiseerimine ja ehitusaegne liikluskorraldus ...... 15 3.2.7. Katsetamine ja tööde vastuvõtmine ...... 16 3.2.8. Koristamine ...... 16 3.2.9. Projektide ekspertiis ...... 16 3.2.10. Keskkonnakaitselised nõuded projekti piirkonnas ...... 17 3.2.11. Muinsuskaitseseadusest tulenevad nõuded projekti piirkonnas ...... 17 3.3. Kokkuvõte planeeritavatest tegevustest ...... 17 4. Kavandatud investeeringute mõju veehinnale ...... 18 LISAD ...... 19 Lisa 1 Projekti eelarve ja tööde mahud ...... 20 Lisa 2 Jooniste loetelu ...... 21 Lisa 3 Tellija kinnitatud lähteandmete tabel ...... 22 Lisa 4 Fotod ...... 23
2 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
1. Üldosa
1.1. PROJEKTI NIMETUS
Projekti nimetus: Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine Projekti staadium: Tehnoloogiline projekt Koostaja: Keskkonnalahendused OÜ Aadress: Laki 14a, 10621 Tallinn Registrinumber: 12832763 Kontaktisik: Indrek Tamberg E-post: [email protected] Telefon: +372 5109135 Kontrollija: Epp Lepamaa (kutsetunnistus nr 152025, Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7)
1.2. PROJEKTI TELLIJA
Projekti tellija: AS Võru Vesi Aadress: Ringtee 10, 65605 Võru Kontaktisik: Marko Tolga E-post: [email protected] Telefon: +372 782 8330
1.3. PROJEKTI ASUKOHT
Projekti asukohaks on Võrumaal Võru vallas Navi küla. 1.4. GEODEETILINE ALUSMATERJAL
Projekti aluskaardiks on kasutatud Maa-ameti hübriidkaarti. Käesoleva tehnoloogilise projekti koostamiseks ei teostatud eraldi geodeetilisi ja geoloogilise mõõtmisi. Sellest tulenevalt tehnoloogilise projekti koostaja ei vastuta mistahes ebatäpse info eest, mis tuleneb aluskaardilt. Töövõtjal tuleb koostada tööprojekt, mille käigus koostatakse vajalikud mõõtmistööd.
1.5. OLEMASOLEV OLUKORD
1.5.1. Vee-ettevõtja 01.04.2019 seisuga osutab AS Võru Vesi ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid viies kohalikus omavalitsuses kokku 50-s teeninduspiirkonnas: • Võru linnas; • Võru vallas (Kose, Verijärve, Sõmerpalu, Väimela ja Parksepa alevikud; Meegomäe, Võrumõisa, Kirumpää, Võlsi, Navi, Puiga, Orava, Osula, Järvere, Linnamäe, Kurenurme, Hänikese, Lasva, Pässä, Otsa, Kääpa, Tsolgo, Pikakannu ja Sooküla külad); • Antsla vallas (Antsla linn (sh Oe ja Lusti küla); Kobela ja Vana-Antsla alevikud; Tsooru, Kraavi, Visela, Vaabina, Uue-Antsla, Kuldre ja Pihleni külad); • Kanepi vallas (Kanepi alevik; Saverna, Maaritsa, Valgjärve, Ihamaru, Krootuse, Soodoma, Põlgaste, Kaagvere, Hurmi, Magari ja Erastvere külad); • Rõuge vallas (Haanja ja Ruusmäe külad). AS Võru Vesi peamised tegevusalad on järgmised: • joogivee puhastus ning tarbijate varustamine veega; • reovee puhastus ning selle ärajuhtimine; • sadevete ärajuhtimine; • jäätmemajanduse korraldamine; • tehnoloogiliste vahendite ja protsesside väljatöötamine;
3 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
• teadus ning rakendusuuringud inseneritegevuse sfäärile, vee ja heitvee analüüside teostamine; • konsultatsiooniteenuste osutamine. AS-il Võru Vesi on neli aktsionäri, kelleks on Võru linn (79,5%), Antsla vald (11,5%), Kanepi vald (4,6%) ja Võru vald (4,4%) (01.01.2020 seisuga). Ettevõttes töötab 2019. aasta alguse seisuga 32 inimest. Allikas: AS Võru Vesi
1.5.1.1. Vee-ettevõttele väljastatud vee-erikasutusload või kompleksload Allolevas tabelis on toodud AS-le Võru Vesi väljastatud vee-erikasutusload.
Tabel 1. AS-le Võru Vesi väljastatud vee-erikasutusload Vee Kehtivuse Kehtivuse Loa nr erikasutuse Vee erikasutuse iseloomustus algus lõpp piirkond Ihamaru Põhjavee võtmine rohkem kui 5 m³ küla, ööpäevas Ihamaru ja Krootuse külades L.VV/332261 01.01.2019 tähtajatu Krootuse asuvatest puurkaevudest ja heitvee küla juhtimine Krootuse ojja. Kanepi Kanepi alevikus, Põlgaste, Soodoma ja alevik, Hurmi külas põhjavee võtmine rohkem L.VV/331162 Põlgaste, kui 5 m³ ööpäevas ning Kanepi, 01.10.2018 tähtajatu Soodoma ja Põlgaste ja Soodoma puhastitelt Hurmi küla heitvee suublasse juhtimine. Lasva, Põhjavee võtmine rohkem kui 5 m3 Pässa, ööpäevas Lasva, Pässa, Kääpa ja Otsa L.VV/330963 01.06.2018 tähtajatu Kääpa ja külas ning heitvee suublasse juhtimine Otsa külad Lasva, Kääpa ja Otsa puhastitelt. Väimela Väimelas, Parksepas, Puiga ja Navi külas alevik, põhjavee võtmine rohkem kui 5 m3 Parksepa L.VV/330049 ööpäevas ning heitvee suublasse 01.04.2018 tähtajatu alevik, Puiga juhtimine Väimela, Parksepa ning Puiga küla ja Navi puhastitelt. küla Antsla linn, Vana-Antsla, Põhjavee võtmine ja heitvee suublasse L.VV/327076 01.01.2016 tähtajatu Tsooru ja juhtimine. Kraavi küla Põhjavee võtmine rohkem kui 5 m³ L.VV/326952 Orava küla ööpäevas ja heitvee suublasse 04.01.2016 tähtajatu juhtimine. Saverna, Põhjavee võtmine rohkem kui 5 m³ Valgjärve ja L.VV/326059 ööpäevas ja heitvee suublasse 01.05.2015 tähtajatu Maaritsa juhtimine. külad Põhjavee võtmine, heitvee ja L.VV/325657 Võru linn 01.01.2016 tähtajatu filtripesuvee suublasse juhtimine. Sõmerpalu Sõmerpalu alevikus, Osula ja Järvere alevik, L.VV/325540 külas põhjavee võtmine ja heitvee 01.01.2015 tähtajatu Järvere ja juhtimine suublasse. Osula külad Põhjavee võtmine rohkem kui 5 Erastvere L.VV/325507 m³/ööpäevas ja heitvee juhtimine Ahja 01.11.2014 tähtajatu küla jõkke.
4 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
Vee Kehtivuse Kehtivuse Loa nr erikasutuse Vee erikasutuse iseloomustus algus lõpp piirkond Kuldre ja Põhjavee võtmine üle 5 m3 ööpäevas ja L.VV/324945 Uue-Antsla 01.07.2014 tähtajatu heitvee suublasse juhtimine. küla Haanja ja Põhjavee võtmine üle 5 m3 ööpäevas ja L.VV/324576 Ruusmäe 01.04.2014 tähtajatu heitvee suublasse juhtimine. küla Allikas: Keskkonnaamet
1.5.1.2. Teenuste tariifid ja veeteenuse osutamise õiguslikud alused Võru Vallavolikogu 14.11.2018 otsusega nr 109 määrati Võru valla Väimela ja Parksepa alevikus ning Puiga, Navi ja Orava külas vee-ettevõtjaks alates 01.01.2019 AS Võru Vesi. Nimetatud otsust pikendati Võru Vallavolikogu 13.11.2019 otsusega nr 180. Võru Vallavolikogu 12.09.2018 otsusega nr 98 sätestati, et Võru valla Väimela, Parksepa, Navi ja Puiga piirkondades säilitatakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste tariifid 2017. aasta tasemel neli aastat pärast OÜ Võru valla Veevärk ühinemist AS-iga Võru Vesi. Samaaegselt investeeringute teostamisega on planeeritud esitada uus hinnataotlus Konkurentsiametile.
Tabel 2. AS Võru Vesi vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad, elanikkond Tasu reovee Tasu võetud vee eest, ärajuhtimise eest, ilma Teeninduspiirkond ilma käibemaksuta käibemaksuta (€/m3) (€/m3) Võru linn 0,98 1,54 Võru vald (Parksepa alevik, Väimela alevik, Puiga küla ja 0,84 1,00 Navi küla) Võru vald (v.a Parksepa alevik, Väimela alevik, Puiga küla ja 0,98 1,54 Navi küla) Antsla vald 0,98 1,54 Kanepi vald 0,98 1,54 Rõuge vald (endine Haanja valla 1,65 1,65 piirkond) Allikas: AS Võru Vesi koduleht: http://voruvesi.ee/
1.5.2. Üldist Navi küla asub Võru maakonnas Võru vallas. Võru vald moodustati 21. oktoobril 2017. aastal Lasva, Orava, Sõmerpalu, Vastseliina ja Võru valla ühinemise tulemusena. Valla pindala on 952 m2. Võru vald piirneb Setomaa, Antsla ja Rõuge vallaga. Põhjapoolses küljes asub Põlva maakond.
5 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
Veepoliitika raamdirektiivi rakendamiseks tuleb EL liikmesriikidel veemajanduse juhtimiseks koostada veemajanduskavad, et lahendada olulised veeprobleemid ning saavutada hea pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee seisund. Eestis on moodustatud kolm veemajanduskavade koostamisel aluseks olevat veemajanduse korraldamise põhiüksust ehk vesikonda: Ida-Eesti, Lääne-Eesti ning Koiva vesikond. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtutakse nii veeseadusest kui ka EL veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ). Ida-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavad koostatakse vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks vastavalt Ida- Eesti ja Koiva vesikonnas. Vesikondade veemajanduskavade lähtematerjalideks on koostamise ajal kehtinud esimese perioodi veemajanduskava, veemajanduskava koostamise eeltöödena või selle käigus valminud uuringud ja aruanded, ametlikud andmebaasid ning põhjavee alamvesikondade veemajanduskavad. Vabariigi Valitsus kinnitas Ida-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavad 07.01.2016. a. Võru vald kuulub Ida-Eesti vesikonda (sh Peipsi alamvesikonda) ja väike osa Võru valla lõunaosast kuulub Koiva vesikonda (Mustjõe alamvesikonda). Seega Võru valla veemajanduse areng on detailsemalt seotud Peipsi ja Mustjõe alamvesikondade veemajanduskavade ja nende eesmärkidega. Navi küla jääb Ida-Eesti vesikonna (Peipsi alamvesikonna) piiridesse (joonis 1). Allikad: Võru valla arengukava 2018-2030 Võru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020-2032 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, 07.01.2016 Koiva vesikonna veemajanduskava, 07.01.2016
Joonis 1. Eesti alamvesikondade kaart koos projektipiirkonnaga (joonisel märgitud punase ringiga) Allikas: Vabariigi Valitsuse määrus „Vesikondade ja alamvesikondade määramine“ (09.09.2010) RT I 2010, 64, 477
1.5.2.1. Elanikkond Vastavalt Statistikaameti 01.01.2019. aasta andmetele on Navi külas 214 elanikku ja Võru vallas 10 748 elanikku. Allikas: Statistikaamet
6 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
1.5.2.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus Allolevas tabelis on esitatud ÜVK teenuste kasutajate arv projektipiirkonnas. Projektipiirkonnas on ühisveevärgiga käesoleval hetkel liitunud 70 inimest. Navi küla ühisveevärgiga on haaratud puurkaevu lähiümbruse elamud ja Jaagumäe OÜ (suurim tarbija). Ühiskanalisatsioon Navi külas hetkel puudub, ent see on planeeritud välja ehitada Ehitaja tee aianduspiirkonnas, mis kuulub Võru reoveekogumisalale. Ülejäänud osal Navi külast (sh projektipiirkonnas) reoveekogumisala puudub.
Ühisveevarustusega mitte liitunud elanikud saavad joogivett isiklikest salv- ja puurkaevudest. Reovesi kogutakse veetihedatesse kogumismahutitesse või -kaevudesse, mida tühjendatakse äravedamisteenust pakkuva paakautoga. Kogumismahutite ja -kaevude tühjendamist tellivad kohalikud elanikud ja ettevõtted ise. Kogumiskaevude ja -mahutite tühjendamise ning septiku sette ja kuivkäimlate sisu purgimise võimalus on olemas Võru linna reoveepuhasti juures. Navi küla suuremad ettevõtted on Jaagumäe OÜ (põllumajandus, sigalad), Jaagumäe Agro OÜ (köögivilja-, kõrvitsaliste-, seene-, juurvilja- ja mugulviljakasvatus) ja Ilumäe Talu OÜ (köögivilja-, kõrvitsaliste-, seene-, juurvilja- ja mugulviljakasvatus).
Tabel 3. AS Võru Vesi Navi küla teeninduspiirkonnas elanike arv ja ÜVK teenusega ühendatud elanike arv 2018. aastal Ühiskanali- Ühisveevärgi Ühiskanali- Ühisveevärgi satsiooni Elanike teenuse satsiooni Asula teenuse teenuse arv 2018 kasutajate teenuse kasutajaid kasutajate osakaal kasutajaid osakaal Navi küla 214 70 33% 0 0 Allikad: Võru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020—2032
1.5.2.3. Põhjavesi Kesk-Devoni veekompleks on Võru maakonna peamine veevarustuse allikas. Põhjavesi on valdavalt Võru vallas suhteliselt kaitstud. Võru vallas paikneb ka Kvaternaari Võru põhjaveekogum, mis on halvas keemilises seisundis, mistõttu veevõttu sellest kogumist ei toimu. Navi külas kasutatakse Kesk-Devoni põhjaveekogumit. Põhjavesi on valdavalt suhteliselt kaitstud (joonis 2). Allikad: Võru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020-2032
Joonis 2. Projektpiirkonna põhjaveekaitstus Tähised: - Kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) - Nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) - Keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) - Suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) - Kaitstud (väga madal reostusohtlikkus) 7 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
Allikas: Keskkonnaministeeriumi koduleht aadressil https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/pohjavesi/pohjavee-kaardid-ja-aruanded
1.5.2.4. Pinnavesi Navi külas asuvad järgmised pinnaveekogud: • Albri järv (VEE2015800) – looduslik järv veepeegli pindalaga 0,4 ha; • Albri oja (VEE1003009) – oja pikkusega 2,4 km (koos lisaharudega); • Kasaku kraav (VEE1003007) – kraav pikkusega 0,6 km (koos lisaharudega), • Kogõrjärv (Tsopa Kogõrjärv) (VEE2125700) – looduslik järv veepeegli pindalaga 1,1 ha; • Navi kraav (VEE1003047) – kraav pikkusega 1,5 km (koos lisaharudega); • Oha järv (VEE2125610) – tehisjärv veepeegli pindalaga 1,3 ha; • Paabusuu kraav (Keeni kraav) (VEE1003010) – kraav pikkusega 2,2 km (koos lisaharudega); • Sakksaarõ kraav (Saksaare peakraav) (VEE1003006) – peakraav pikkusega 2,3 km (koos lisaharudega); • Savioro oja (Kanametsa kraav) (VEE1003003) – kraav pikkusega 5,3 km (koos lisaharudega); • Silmäläte (VEE4704800) – allikas; • Tsopa järv (Põrmu järv) (VEE2125600) – looduslik järv veepeegli pindalaga 9,2 ha; • Tsopa oja (VEE1003008) – oja pikkusega 2,3 km (koos lisaharudega); • Vanajõgi (VEE1004603) – jõgi pikkusega 4,4 km (koos lisaharudega); • Väiso peakraav (VEE1004700) – peakraav pikkusega 11,9 km (koos lisaharudega); • Võhandu jõgi (VEE1003000) – jõgi pikkusega 190,6 km (koos lisaharudega).
Nimetatud pinnaveekogude lähedale pole projekti raames töid planeeritud. Allikas: Keskkonnaregistri koduleht aadressil http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main
1.5.2.5. Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsealad projektipiirkonnas Navi külas kaitsealad puuduvad, ent seal on järgmiste kaitsealuste liikide leiukohad: • euroopa harjus (III kat). • võldas (III kat), • valge-toonekurg (III kat), • tiigilendlane (II kat), • pargi nahkhiir (II kat), • põhja-nahkhiir (II kat), • suurvidevlane (II kat), • saarmas (III kat). Mitte ükski eelpoolnimetatud kaitsealuste liikide leiukohtadest ei asu Navi pumbamaja kinnistul (katastri nr 91801:006:0284) ega selle vahetus läheduses. Allikad: Maa-ameti kitsenduste ja looduskaitse kaardirakendused, 11.2019 Keskkonnaregistri koduleht aadressil http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main
1.5.2.6. Kaitstavad muinsuskaitseobjektid projektipiirkonnas Navi külas asub kultuurimälestis Ohvriallikas „Silmaläte“, mida ümbritseb 50 meetrine kinnismälestise kaitsevöönd. Antud muinsuskaitseobjekti lähedusse pole käesoleva projektiga töid planeeritud, vaid kõik planeeritavad tööd jäävad Navi küla pumbamaja kinnistu (katastri nr 91801:006:0284) piiridesse. Allikad: Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, 11.2019 Kultuurimälestiste riiklik register http://register.muinas.ee/
8 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
1.5.2.7. Maaparandusehitised
Vastavalt Maaparandussüsteemide registrile on projektipiirkonnas (Navi külas) kaheksa maaparandussüsteemi, ent nende lähedal pole käesoleva projektiga tegevusi planeeritud.
Tabel 4. Maaparandussüsteemid projektipiirkonnas Reguleeritava Maaparandussüsteemi Eesvoolu Nimi võrgu maa-ala kood kogupikkus (km) kogupindala (ha) 2100300810020 Keeni 34,3 0,19 2100300810010 Keeni 7,9 0,19 2100300910001 Ilumäe talu 12,4 0 2100300020342 Ilumäe talu 5,3 0 2100470030010 Keeni 39,7 0,17 2100300020350 Sakssaare 124,8 4,21 2021261000010 Kuusiku 76,9 2,34 2100300810001 Ilumäe talu 4,3 0 Allikad: Põllumajandusameti maaparandussüsteemide register https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus, 11.2019
1.5.3. Olemasolevad ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatised
1.5.3.1. Puurkaevpumpla, veetöötlusjaam Navi küla veevarustus põhineb käesoleval hetkel ühel puurkaevul (katastri nr 10781; passi nr 2033), mis on rajatud 1967. aastal ning asub Pumbamaja kinnistul (kat nr 91801:006:0284). Puurkaev on 90 m sügavune. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 50 m ning selle piiresse ei jää hooneid, küll aga põllumaa. Vee-erikasutusloaga (L.VV/330049) on lubatud veevõtt aastas 32 000 m3 (8000 m3 kvartalis). Veevõtt toimub Kesk-Devoni põhjaveekihist. Puurkaevpumplal piirdeaed puudub, ent kinnistul on olemas juurdepääsutee. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti 2010. aastal. Puurkaevust pumbatav vesi ületab joogiveele esitatavaid nõudeid üldraua ja mangaani sisalduse osas. Seetõttu ehitati 2010. aastal puurkaevu juurde veetöötlushoone, kuhu paigaldati Miridoni veepuhastusseadmed ja veemahutid, millega tagati võrku antavas vees nõuetele vastava üldraua ja mangaani sisaldus. Veetöötlusprotsess on täielikult automatiseeritud ja toimib järgmiselt: puurkaevu vesi pumbatakse kontaktmahutisse, kus vesi aereeritakse õhuhapnikuga ja seejärel lisatakse väike kogus naatriumhüpokloriidi lahust (aitab oksüdeerida raskestisadenevat rauda jm vees lahustunuid aineid). Kontaktmahutis oksüdeerub vees lahustunud raud. Veemahutist voolab vesi edasi rauaeemaldusfiltrisse, kus toimub sadenenud raua väljafiltreerimine. Sade jääb filtermaterjali. Mangaani eraldamine toimub koos raua eraldamisprotsessiga. Puhas vesi kogutakse kokku filtri alumises osas olevate kogumis-jagamis torustike abil ning pumbatakse edasi veemahutisse (10 m3). Teise astme pump pumpab vee kogumismahutist tarbija süsteemi. Rõhu hoidmiseks süsteemis ja pumba sisse-välja lülitamiseks kasutatakse hüdrofoori ja rõhulülitit. Bakterioloogilise reostuse korral doseeritakse steriliseerimiseks süsteemi kloori otse kanistrist dosaatorpumba abil enne filtreid või peale filtreid. Filtermaterjali (kvartsliiv) tuleb regulaarselt läbi pesta: väikese tarbimise korral öösiti 1- 2 korda nädalas ning suure tarbimise korral igal öösel. Pesuks kasutatakse veemahuti vett ning pesuvee vajadus on 230 l/min, kuni 10 min jooksul ühe filtri kohta. Veetöötluseks kasutatavad seadmed on üldiselt heas seisukorras ning on koos tehniliste näitajatega toodud allolevas tabelis. 2019. a arvestamata vesi moodustas 11% välja pumbatud toorvee mahust.
9 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
Tavaolukorras vastab veetöötlusjaamast võrku antav vesi nõuetele, kuid kuna pumplasse on paigaldatud liiga väike veemahuti mahuga 10 m3, siis suuremate äkktarbimiste ajal (Jaagumäe OÜ veemahutite ja seadmete tarvis) võib veemahuti tühjaks saada. Mõõdistuse andmete järgi Navi küla veetarbimine tipptundidel võib saavutada 7,5 m3/h, kuid olemasoleva II-astme pumba tootlikkus on 5 m3/h. Kuna filtersüsteem ei ole sellise võimsusega, et suudaks puhastada otse ühisveevärgi võrku vajaminevaid vee koguseid, siis mingitel hetkedel pumbatakse võrku otse puurkaevust puhastamata raua- ja mangaanirikast joogivee nõuetele mittevastavat põhjavett. Taotluse materjalidele lisatud analüüsiaktides on näha, et raua ja mangaani sisaldus võib sellistel juhtudel ületada lubatud piirnormi 3-7 kordselt. Probleemi lahendamiseks tuleks paigaldada puurkaev-pumpla juurde suurem mahuti puhastatud vee hoidmiseks või suurendada veetöötlusseadmete võimsust. Veemahuti võiks toimida ka tuletõrjeveevõtukohana. Lisaks vajavad filtrimassid lähiajal väljavahetamist (plastmasstorustik filtrites on rauane). Filtripesuveel puudub hetkel eraldi veearvesti ning filtripesuvesi juhitakse kraavi. Praegusel veemahutil on ujukiga probleeme. Puurkaevpumplal puudub häireedastus ja ventilatsioon (hoone põrand on vesine). Fotod olemasolevast puurkaev-pumplast on toodud lisas 4.
Navi külas olevad varad ja varade alune maa antakse üle AS-ile Võru Vesi Võru Vallavalitsuse 14.01.2020 korraldusega nr 21. Käesoleval hetkel kuulub vara ja vara alune maa Võru vallale. Allikad: Võru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020-2032 Miridon OÜ põhiprojekt nr 10444 „Navi veetöötlusjaama projekteerimine ja ehitamine“, juuli 2010
Tabel 5. Olemasoleva veetöötlusjaama seadmed ja tehnilised näitajad Tootja Seade Tootlikkus Tõstekõrgus Lisamärkused (tüüp) Puurkaevupump, Nocchi 15 m3/h 55 m 1 tk Dosaatorpump, Aqua Water Naatriumhüpokloriti 0−2 l/h 1 tk Pumps (HC100) doseerimiseks II astme 5 m3/h Nocchi (MCX 2 tk töötavad pumbad, (kogutootlikkus 28 m 120/60T) paralleelselt, 1 tk reservis 3 tk 10 m3/h) Pentax Pesupump, 1 tk 14 m3/h 13 m (CRT100) Töötavad paralleelselt; filtermaterjaliks kvartsliiva erinevad Miridon OÜ Filterseade, 2 tk 2 m3/h x 2 fraktsioonid, katalüütiline (komplekteerija) filtermaterjal Aquamandix; filtreerimise kiirus 5 m/h Filtrite klapid, 4 Osmonics
tk (K521) 500 L – 1 tk Hüdrofoor, 2 tk Elbi 50 L – 1 tk Sensus (impulss 10 m3/h – 2 tk Veemõõtja, 3 tk tüüpi) 15 m3/h – 1 tk
10 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
1.5.3.2. Torustikud, pumplad ja rajatised Navi küla veetorustikku uuendati 2012. aastal. Veekaod on Navi küla veetorustiku rekonstrueerimise tulemusena vähenenud ning 2019. aastal oli aleviku keskmine veekadu alla 11%. Veetorustik on ehitatud PE veetorudest, kinnistu piiride juurde on paigaldatud liitumispunktideks maakraanid. Kokku on külas ühisveevärgi peaveetorustikku 3450 m. Täiendavalt tuleks ehitada külas 790 m veetorustikku, millega tagatakse teisel pool (Väimela pool) Põrmujärve juures asuvate kinnistute veega liitumise võimalused. Osaliselt on töödega alustatud 2013. aastal, mil ehitati 3-le kinnistule veetorustik liitumispunktidega kogupikkusega 430 meetrit. Navi külasse kuulub Võru linna piiri juures Tallinna mnt kõrval asuv Ehitaja tee suvilate piirkond, kuhu on ehitatud ja ehitatakse juurde aastaringseks elamiseks eramuid. Piirkonnas puudub hetkel ühisveevärk ja -kanalisatsioon, kuid piirkond ehitatakse välja Võru RKA ÜF projekti raames. Kokku on planeeritud rajada 59 liitumispunkti (sisaldab ka hoonestamata kinnistuid). Ehitaja tee piirkond kuulub Võru reoveekogumisalasse ning ühendatakse Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Vastavalt Maa-ameti andmetele on Navi külas tuletõrje veevarustus tagatud looduslike veevõtukohtadega Oha järvest ja Kaupluse-Navi töökoja tee kõrval olevast tiigist. Oha järve äärde on ligipääs tagatud. Olemas on ka veevõtukaev, kuid märgistus puudub. Poe juures olevale veevõtukohale on ligipääs tagatud. Märgistus ja veevõtukaev on samuti olemas. Tiigi mahuks on märgitud 1400 m3. Ehitaja tee aianduspiirkonda on planeeritud rajada üks hüdrant, et tagada asula tuletõrje veevarustus. Ühisveevärgitorustik kuulub Võru vallale ning vastavalt Võru Vallavalitsuse 14.01.2020 korraldusele nr 21 antakse Navi külas olevad varad ja varade alune üle AS-ile Võru Vesi. Ühiskanalisatsioon Navi külas puudub.
Allikad: Võru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020-2032
1.5.3.3. Reoveepuhasti Navi külas puuduvad ühiskanalisatsioon, reoveepumpla ja reoveepuhasti. Ehitaja tee aianduspiirkonnas (asub Võru reoveekogumisalal) ehitatakse välja ühiskanalisatsioon Võru RKA ÜF projekti raames. Piirkond ühendatakse Võru linna teenusepiirkonnaga. Rajatavate süsteemide omanikuks hakkab AS Võru Vesi ning vee-ettevõte hakkab piirkonnas osutama ühiskanalisatsiooniteenust. Allikad: Võru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020-2032
11 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
2. Projektlahenduse valimine Käesoleva projekti eesmärgiks on rekonstrueerida Navi küla puurkaev-pumplat, et ka tipptarbimiste ajal oleks võimalik kõiki tarbijaid varustada nõuetele vastava kvaliteetse joogiveega. Projekti raames on planeeritud teostada Võru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2019-2030 kirjeldatud vajalikud tegevused Navi küla puurkaev-pumpla (sh veetöötlusjaama) rekonstrueerimise osas lühiajaliste investeeringute programmis. Rekonstrueeritav rajatis teenindab nii elanikke kui ka tootmisettevõtteid. 2019. aasta andmetel oli müüdud vee kogus 14 509 m3/a, millest 997 m3/a (7%) müüakse elanikele ning ülejäänud 14 509 m3/a (93%) müüakse äriettevõttele. Projekti raames paigaldatakse puurkaev-pumplasse suurem veemahuti ja suurema võimsusega II-astme pumpa, ühildada puurkaev-pumpla AS Võru Vesi olemasoleva kaugjuhtimis ja -jälgimissüsteemiga SCADA (sh häireedastus), paigaldada ventilatsioon tehnohoonele, vahetada välja filtrimassid ja panna filtripesuveele eraldi veearvesti. Rekonstrueeritav puurkaev-pumpla hakkab teenindama Navi küla elanikke ja Jaagumäe OÜ (suurim tarbija). Puurkaev-pumpla laiendamisel rajatavat suuremat veemahutit on võimalik kasutada lisaks ka hädaolukordadeks ja tuletõrje veevõtukohana.
Tabel 6. Olemasolevad ja perspektiivsed veetarbimise kogused Vee tarbimine
Ühik Olemasolev Perspektiivne Elanikud m3/d 2,7 3,5 Juriidilised isikud m3/d 37,0 37,0 (Jaagumäe OÜ)
2.1. PROJEKTI LÄHTEANDMED
Projektipiirkonnaks on Navi küla pumbamaja kinnistu (katastri nr 91801:006:0284). Navi külas elab 01.01.2019 seisuga 214 inimest, kellest ühisveevärgiga on liitunud 80 elanikku. Kogu küla kompaktse hoonestusega ala on ühisveevärgiga liitunud. Lisaks on 12-l kinnistul (24 inimesel) olemas küll liitumisvõimalus, ent nad ei ole ühisveevärgiga liitunud. Ühiskanalisatsioon Navi külas puudub. Lähteandmetes on arvestatud elanike ja Jaagumäe OÜ veetarbimistega. Uusi liitujaid ei ole antud projekti raames ette nähtud. Statistikaameti andmetel (tabel RV092 „Prognoositav rahvaarv maakonna, soo ja vanuserühma järgi“) on Võru maakonna rahvaarv iga-aastaselt vähehaaval kahanenud ning prognoositakse selle jätkuvat vähenemist. Võrreldes 01.01.2018. a andmetega on Navi külas elanike arv langenud 222-lt 214-ni. 2019. aastal oli elanike ühiktarbimine 39 l/ööp. Olenemata rahvaarvu vähenemisest on Navi külas prognoositud elanikkonna ühikveetarbimise suurenemist. Perspektiivis on elanike arvu ühiktarbimine 50 l/ööp. Ühiktarbimise kasvu nähakse ette just paranenud joogivee kvaliteedi tõttu. Ehitaja tee aianduspiirkonnas (asub Võru reoveekogumisalal) on planeeritud välja ehitada ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning see ühendada Võru linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Keskmine leibkonna suurus Võru maakonnas 2018. a oli 2,17 inimest. Keskmine leibkonnaliikme netosissetulek oli 2016. a Võru maakonnas 543,2 eurot. Tellija kinnitatud projekti lähteandmete tabel on toodud Lisas 3.
2.2. ALTERNATIIVIDE ANALÜÜS
Alternatiive ei kaaluta puurkaev-pumpla ühildamisele kaugjuhtimis- ja jälgimissüsteemiga SCADA (sh häireedastuse paigaldamisele) ja ventilatsiooni paigaldamisele tehnohoonele, filtrimasside väljavahetamisele ja filtripesuveele eraldi veearvesti paigaldamisele. Lahenduse valikul on oluline, et praeguste ja prognoositavate tipptarbimiste ajal ei saaks veemahutis vesi otsa ning et vesi ei jääks mahutisse seisma üle kahe ööpäeva. 12 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
Puurkaev-pumpla tootlikkuse suurendamise alternatiivide hindamiseks kaaluti kolme teoreetilist varianti: Alternatiiv I –Navi küla Võru linna veevõrguga ühendamine. Vajalik oleks rajada ca 5 km uut veetorustikku ning KIK-i ühikhindade alusel oleks toru rajamise ühikhinnaks 65-100 eurot, see tähendab, et veetorustiku rajamine maksaks umbes 325 000 – 500 000 eurot, seega nimetatud alternatiivi rohkem edasi ei kaaluta.
Alternatiiv II – suuremate veemahutite paigaldamine. Vajalik oleks välja vahetada olemasolev veemahuti (10 m3) suurema veemahuti vastu (50 m3), et tagada elanikele ka tipptarbimiste ajal kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Täiendavalt on ettenähtud opereerimiskulude suurenemist 1000 €/a. Amortisatsiooniperiood on 40 a.
Tabel 7. Alternatiiv II rajamismaksumus ja amortisatsioonikulu aastas Aastane amortisatsiooni Rajamise maksumus/Teenuse nimetus Maksumus kulu 3 2 astme mahuti (50 m ) koos paigaldamisega 35 000,0 € 875,0 € (koos 10 m3 mahuti demontaažiga)
Alternatiiv III – täiendavate veetöötlusseadmete paigaldamine. Vajalik oleks paigaldada olemasolevale kaevule täiendavad veetöötlusseadmed, et tagada elanikele ka tipptarbimiste ajal kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Selleks tuleks paigaldada lisanduvad veetöötlusseadmed. Amortisatsiooniperiood veetöötlusseadmetel on 15 aastat. Lisaks tuleb filtrite sisu välja vahetada ca 5 aasta tagant. Filtrisisude väljavahetamise maksumuseks on hinnatud ca 2000 €. Täiendavate filtrite paigaldamisega suureneb ka elektrikulu. Täiendavalt on ettenähtud opereerimiskulude suurenemist 1000 €/a.
Tabel 8. Alternatiiv III rajamismaksumus ja amortisatsioonikulu aastas Aastane Rajamise maksumus/Teenuse nimetus Maksumus amortisatsiooni kulu Täiendavate veetöötlusseadmete rajamine koos elektri- ja 30 000,0 € 2400 € automaatika süsteemide uuendamisega
Kokkuvõte Kahe alternatiivi võrdlemise tulemusena selgus, et Alternatiiv II, suurema mahuti rajamine, on majanduslikult otstarbekam. Kuigi rajamismaksumuste osas ei ole suurt erinevust, siis amortisatsioonikulu osas on erinevused suuremad ning elanike jaoks on soodsam siiski mahuti välja vahetamine, kui täiendavate veetöötlusjaamade paigaldamine.
Tabel 9. Alternatiivide võrdlustabel
Rajamis- Aastane 30a 30a Maksumus (EUR) KOKKU maksumus amortisatsioonikulu investeering opereerimine Alternatiiv II 35 000 875 26 250 30 000 56 250 Alternatiiv III 30 000 2400 72 000 30 000 102 000
13 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
3. Planeeritavate tegevuste kirjeldus
3.1. PLANEERITAVAD EHITISED JA SEADMED
3.1.1. Puurkaev-pumpla, veetöötlusjaam Mõõdistuse andmete järgi Navi küla veetarbimine tipptundidel võib saavutada 7,5 m3/h, kuid olemasoleva II-astme pumba tootlikkus on 5 m3/h. Seega, arvestades 30% tarbimise kasvu (9,7 m3/h), peab asendama olemasoleva pumba 10 m3/h võimsusega pumba vastu. Projekti käigus paigaldatakse olemasolevasse puurkaev-pumpla kõrvale suurem vee kogumismahuti (50 m3) ja II-astme pump (10 m3/h). Lisaks ühildatakse puurkaev-pumpla kaugjuhtimis- ja jälgimissüsteemiga SCADA (sh paigaldada häireedastus), paigaldatakse ventilatsioon tehnohoonesse, vahetatakse välja filtrimassid ja filtripesuveele paigaldatakse eraldi veearvesti. Uut suuremat vee kogumismahutit on võimalik kasutada tuletõrje veevõtukohana ning veemahutis olevat puhastatud joogivett saab kasutada kriisiolukordades. Selleks otstarbeks peab lisaks paigaldada vähemalt 36 m3/h võimsusega tuletõrje veevõtu pumba. Planeeritud on olemasolev 10 m3 mahuti välja kaevata ja selle asemel paigaldada 50 m3 mahuti, mis tagaks tarbijatele ka tipptarbimiste ajal puhta joogivee. Projekti tulemusena vähenevad vee-ettevõtja kulud puurkaev-pumpla hooldusele ja remondile. Laiendatava puurkaev-pumpla asendiplaan on esitatud Lisas 2 joonisel 2. Puurkaev-pumpla tehnoloogiline skeem on toodud Lisas 2 joonisel 3.
3.1.2. Nõuded rajatistele Projekteeritavate objektide eluiga Konstruktsioonide, seadmete jm projekteeritavate objektide eluiga peab olema järgmine, kui ei ole sätestatud teisiti: Puurkaev-pumpla konstruktsioonid 40 aastat; Puurkaev-pumpla tehnoloogia 15 aastat; Elektripaigaldised 15 aastat; Automaatikaseadmed 15 aastat. Nõuded joogivee kvaliteedile Joogivesi peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ toodud nõuetele. Põhjavee seire Nõuded põhjaveeseirele on toodud vee-erikasutusloas nr L.VV/330049. Sanitaarkaitseala Kuna projekti käigus laiendatakse olemasolevat puurkaev-pumplat läbi suurema veemahuti paigaldamise, siis jääb puurkaevule kehtima 50 m sanitaarkaitseala.
3.2. EHITUSTÖÖDE PLANEERIMINE
3.2.1. Load ja litsentsid Ehitustööde teostaja (edaspidi Töövõtja) peab organiseerima oma tegevuseks vajalikud kooskõlastused, load ja litsentsid. Kõik lubade taotlemisega seotud kulutused katab Töövõtja. Omavalitsuses nõutud kinnituste, lubade ja protseduurireeglite kohta saab informatsiooni omavalitsusest. Töövõtja peab järgima kõiki asjassepuutuvate ametkondade, võrguvaldajate ja maaomanike poolt kohaldatud nõudeid, juhiseid ja piiranguid.
14 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
Kaevetööde tegemisel tuleb juhinduda kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirjadest.
3.2.2. Materjalide ladustamine ja transport Enne tarnet tehasest või töökojast peavad seadmed olema hoolikalt puhastatud, kaitstud vigastuste, mustuse ja korrosiooni eest ning pakendatud selliselt, et saadetised jõuaksid sihtpunkti ilma kahjustusteta olenemata ilmastikust või kasutatavast transpordiliigist. Kui materjalide transport toimub mööda asfalteerimata teed, on Töövõtja kohustus korraldada tolmu vähendamiseks tee niisutamine. Kõik niisutamisega seotud kulutused katab Töövõtja. Ladustusplatsi asukoht tuleb määrata koos Tellijaga.
3.2.3. Töövõtja ehitusplats ja selle korrashoid Töövõtja peab platsile tooma kõik vajalikud soojakud oma personali tarbeks, tagama, et platsil oleks vajalikul hulgal käimlaid ja pesemisvõimalus aastaringselt. Ladustuskohad peavad vastama ladustavate seadmete ja materjalide iseloomule ning ladustamistingimustele. Need tuleb paigaldada selliselt, et nad häiriks võimalikult vähe kogukonda ja et kõrvaliste isikute juurdepääs oleks maksimaalselt välditud. Töövõtja on täielikult vastutav platsi korrashoiu eest ja peab seda ka pidevalt jälgima. Töövõtja peab pidevalt korras hoidma platsi juurdepääsuteed, teed peavad olema kõva kattega ja ilma takistusteta läbitavad. Platsile ei tohi ladustada muda ega ehitusprahti, need tuleb transportida koheselt selleks ettenähtud kohtadesse. Töövõtja koristab ehitusplatsilt töö käigus tekkinud prahi ja prügi iga tööpäeva lõpus. Töövõtja peab ehitusplatsi korras hoidma ja likvideerima koheselt puudused, mida esitab järelevalve, Tellija või kohaliku omavalitsuse esindaja.
3.2.4. Objekti silt Objekti silt tuleb paigaldada tööpiirkonna otstesse ning põhitänavatega ristumise kohtadesse nähtavale kohale kogu ehitamise ajaks. Objekti sildi asukohad peavad tagama, et kogu töömaa alas oleks reaalselt näha nõutav info. Silt peab pidevalt olema puhas ja korrektne ning täidetud loetavalt. Objekti silt peab sisaldama Ehitusseadustikus nõutud infot (info ehitise, ehitusloa, ehitamise alustamise aja ja lõpetamise tähtaja, projekteerimisettevõtja, ehitusettevõtja ja omanikujärelevalve tegija kohta).
3.2.5. Olemasolevad kommunikatsioonid ja rajatised Töövõtja ei tohi demonteerida olemasolevaid süsteeme, rajatisi ja seadmeid enne, kui on korraldatud ajutised ühendused või uued süsteemid on võimalik töösse rakendada. Enne tööde alustamist peab Töövõtja olema absoluutselt kindel, et ei kahjustata ühtegi olemasolevat rajatist. Kui Töövõtja juhtub tööde käigus kahjustama olemasolevaid rajatisi sõltumata sellest, kas vastavad kohad olid märgitud või mitte, peab ta viivitamatult teavitama juhtunust Tellijat. Töövõtja peab võimalikud kahjustused korrastama omal kulul.
3.2.6. Ehitus-kaevetööde organiseerimine ja ehitusaegne liikluskorraldus Enne tööde alustamist peab Töövõtja esitama Tellija esindajale ehitus-kaevetööde kava ja tööplatsi organiseerimise skeemplaani, millel on näidatud soojakute, töökodade, laoplatside, võimalike juurdepääsuteede ja muude ehitusööde läbiviimiseks vajalike objektide asukohad. Samuti esitatakse võimalik ehituspiirkonna ajutise liikluskorralduse skeem. Töövõtja peab ise leidma optimaalsed, keskkonnasäästlikud ja kohalike elanike vajadusi maksimaalselt arvestavad lahendused valitud ehituspiirkonnas. Töövõtja peab ise pidama läbirääkimisi maavaldajatega juhul, kui tahab kasutada läbipääsuks või muuks otstarbeks maad, mis ei ole antud omavalitsuse omandis.
15 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
Töövõtja peab korras hoidma ja heaperemehelikult kasutama kõiki juurdepääsuteid, mis ei ole avalikud riigiteed. Töövõtja peab tagama ehituspiirkonnas pidevalt normaalsed liiklustingimused. Peale tööde lõpetamist tuleb kõigil sellistel teedel taastada esialgne seisukord võttes arvesse Tellija märkused.
3.2.7. Katsetamine ja tööde vastuvõtmine
3.2.7.1. Ehitustööde üleandmine Töövõtja peab ehitustöid dokumenteerima vastavalt seadustele. Ehitusdokumendid tuleb pärast ehitustööde lõppu anda üle omanikujärelevalve teostajale või esindajale, kes edastab need pärast kontrollimist Tellijale. Eksemplaride arv lepitakse kokku Tellijaga. Kasutusloa väljastamiseks omavalitsuse poolt peab Töövõtja lisaks eelnevale ette valmistama, komplekteerima ning sobivalt köidetuna esitama omanikujärelevalve teostaja või esindajale kasutusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid vastavalt Ehitusseadustikule. Omanikujärelevalve teostaja või esindaja väljastab Töövõtjale vastuvõtuakti siis, kui Töövõtja on täitnud järgmised kohustused: • kui ta on teinud taotluse väljastada vastuvõtuakt vastavalt Lepingule; • on teostanud katsetused vastavalt Lepingule, Töökirjeldusele ja tööprojektile; • on Tellijale üle andnud teostusdokumendid, sh joonised vastavalt Lepingule ja Töökirjeldusele; • on Tellijaile üle andnud kasutus- ja hooldusjuhendid ning käsiraamatud vastavalt Lepingule ja töökirjeldusele; • on koolitanud ja instrueerinud Tellija poolt nimetatud personali vastavalt Lepingule ja töökirjeldusele.
3.2.8. Koristamine Töövõtja koristab ehitusplatsilt töö käigus tekkinud prahi ja prügi iga tööpäeva lõpus. Kõik koristamistööde käigus tekkinud praht, prügi ja jäätmed kuuluvad Töövõtjale ja need eemaldatakse ehitusplatsilt ilma tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata ning ladustatakse legaalselt lubatud paigas. Kõik veokite poolt avalikele aladele (tänavatele jm) tööde ja ehitusplatsi koristamise käigus kantud pinnas ja muda eemaldatakse koheselt või omanikujärelevalve teostaja või esindajaga kokkulepitud korras. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, peab töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada omanikujärelevalve ja asjassepuutuvat maaomanikku rahuldaval moel. Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed, kõnniteed ja muud alad hoida puhtana. Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. Pärast teatud ehitusetapi lõppu ja testimist koristab (vajadusel) Töövõtja antud ehitusetapi käigus tekkinud prahi ja liigpinnase objektilt ja kõrvaldab kõik ajutised rajatised, platsitähistused, töövahendid, tellingud, materjalid, tarnitud seadmed ja ehitusmasinad ning -seadmed, mida tema ise või mõni tema alltöövõtjatest on antud etapis kasutanud. Lõppkoristus toimub seitsme päeva jooksul pärast pinnase taastamist. Tööde käigus tekkivad jäätmed, s.h. ohtlikud jäätmed, peab töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel. Kõik ohtlike jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab töövõtja.
3.2.9. Projektide ekspertiis Kõigile tööde käigus tehtavatele projektidele teostatakse vajadusel ekspertiis.
16 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
3.2.10. Keskkonnakaitselised nõuded projekti piirkonnas Kõik planeeritavad tööd jäävad Navi pumbamaja kinnistu (katastri nr 91801:006:0284) piiresse. Projekti piirkonnas puuduvad kaitsealad ning kaitsealuste liikide leiukohad.
3.2.11. Muinsuskaitseseadusest tulenevad nõuded projekti piirkonnas Projekti piirkonnas puuduvad kaitstavad muinsuskaitseobjektid.
3.3. KOKKUVÕTE PLANEERITAVATEST TEGEVUSTEST
Käesoleva projekti raames on planeeritud rekonstrueerida Navi küla puurkaev-pumplat, et ka tipptarbimiste ajal oleks võimalik kõiki tarbijaid varustada nõuetele vastava kvaliteetse joogiveega. Planeeritud on järgmised tegevused: • paigaldada olemasolevasse puurkaev-pumplasse suurem vee kogumismahuti ja suurema tootlikkusega II-astme pump; • ühildada puurkaev-pumpla AS Võru Vesi olemasoleva kaugjuhtimis- ja jälgimissüsteemiga SCADA (sh paigaldada puurkaev-pumplasse häireedastus); • paigaldada ventilatsioon tehnohoonele; • vahetada välja filtrimassid; • panna filtripesuveele eraldi veearvesti. Projekti kogumaksumuseks on 63 220 eurot (km-ta). Detailsem projekti eelarve on toodud Lisas 1. Projekti eeldatav kestvus on 01.08.2020−31.10.2021. Uusi liitujaid antud projektiga ette ei nähta. Allolevas tabelis on toodud kokkuvõtlikult projekti raames planeeritud tegevused Navi külas.
Tabel 10. Navi külas teostatavate investeeringute mahud
Nr Tegevus Ühik Arv 1 Veevarustus 1.1 2 astme mahuti (50 m3) koos paigaldamisega (koos 10 m3 mahuti demontaažiga) tk 1 1.2 2 astme pumpad koos paigaldamisega tk 2 1.3 Veetöötlusseadme filtermassi vahetus tk 1 1.4 Filtripesuvee imbkaev ja veearvesti tk 1 1.5 Pumpla ühendamine SCADA-ga tk 1
17 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
4. Kavandatud investeeringute mõju veehinnale Kavandatava investeeringu mõju arvutamisel veehinnale võetakse arvesse: • investeeringu amortisatsioonikulu • täienevad opereerimiskulud • täiendavad tekkivad vahendid seoses opereerimisega
Tabel 11. Investeeringute aastane amortisatsioonikulu Veevarustus EUR/a 2 astme mahuti (50 m3) koos paigaldamisega (koos 10 m3 mahuti 875,00 demontaažiga) 2 astme pumpad koos paigaldamisega 333,33 Veetöötlusseadme filtermassi vahetus 166,67 Filtripesuvee imbkaev ja veearvesti 166,67 Pumpla ühendamine SCADA-ga 533,33 Kokku 2075,00
*investeeringute ekspluatatsiooni ajaks on arvestatud torustikel 40 aastat ja tehnoloogilistel seadmetel 15 aastat. Lähtuvalt Konkurentsiameti metoodikast, saab tariifide arvutamisel arvesse võtta põhivara kulumise ainult seda osa, mis on soetatud ettevõtte vahendite eest. Toetusrahade (tagastamatu abi) eest soetatud osa tariifide arvutamisel ei arvestata. Eelduste kohaselt finantseeritakse käesolevaid investeeringuid 70% toetusrahadest. Seega veehinna arvestuses arvesse võetav amortisatsioon on 1452,50 EUR/a (2075*70%). Võru Vesi AS tarbimismahu (681 680 m3/a) juures tuleks investeeringu elluviimise mõjul veevarustuse tariifi arvestada lisaks 0,002 EUR. Veetöötlusjaama rekonstrueerimisega opereerimiskulud tõenäoliselt ei suurene. Kokku kujuneks täiendavate investeeringutega veeteenuse tariifiks 0,84+0,002 = 0,842 EUR (km-ta) ja 1,01 EUR (km-ga).
Tabel 12. Veeteenuste keskmine arve ja sissetuleku suhe Teenuste kulutus Elanike ühik- Teenuse kulukuse Tariifid, €/m3 leibkonnaliikme tarbimine määr, % kohta, €/kuus Vesi l/el/päev Vesi Vesi Hetke olukord 1,01 39 1,20 0,20% Prognoos peale 1,01 50 1,54 0,25% investeeringuid
Märkus: Hinnad on esitatud käibemaksuga Tabelis ära näidatud kulukuse määr arvestab majapidamiste kulusid koos käibemaksuga.
Uute tariifide juures on leibkonnaliikme keskmine vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu kuus 1,54 €, mis on ca 0,25% keskmisest leibkonnaliikme netosissetulekust. Teenuste kulukuse näitajad jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritavast maksimaalsest piirmäärast 4% allapoole. Seega, rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumide järgi oleks peale hinnatõusu Võru vallas vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad elanikele jõukohased ning vajaduse korral on olemas võimalused hinnataseme täiendavaks tõstmiseks.
18 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
LISAD
LISA 1 Projekti eelarve ja tööde mahud LISA 2 Jooniste loetelu LISA 3 Tellija kinnitatud lähteandmete tabel LISA 4 Fotod
19 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
LISA 1 PROJEKTI EELARVE JA TÖÖDE MAHUD
Nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus 2 astme mahuti (50 m3) koos paigaldamisega (koos 10 m3 mahuti demontaažiga) tk 1 35 000 € 35 000,00 € 2 astme pumpad koos paigaldamisega tk 2 2 500 € 5 000,00 € Veetöötlusseadme filtermassi vahetus tk 1 2 500 € 2 500,00 € Filtripesuvee imbkaev ja veearvesti tk 1 2 500 € 2 500,00 € Pumpla ühendamine SCADA-ga tk 1 8 000 € 8 000,00 € Ehitustööde maksumus kokku 53 000,00 € Uuringud, projekteerimine, 5% 2 650,00 € Projektijuhtimine, omanikujärelevalve, 4% 2 120,00 € Ettenägematud kulud, 5% 2 650,00 € Maksumus kokku 60 420,00 €
20 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
LISA 2 JOONISTE LOETELU
Joonis 1 Navi küla asendiplaan Joonis 2 Navi küla laiendatava puurkaev-pumpla asukoha plaan Joonis 3 Laiendatava puurkaev-pumpla tehnoloogiline skeem
21 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
LISA 3 TELLIJA KINNITATUD LÄHTEANDMETE TABEL
22 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
LISA 4 FOTOD
Joonis 4. Laiendatava puurkaev-pumpla sisevaade (veemahuti ja hüdrofoor) (foto tehtud 22.11.2019)
23 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
Joonis 5. Laiendatava puurkaev-pumpla sisevaade (rauaärastusfiltrid) (foto tehtud 22.11.2019)
24 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
Joonis 6. Laiendatava puurkaev-pumpla sisevaade (foto tehtud 22.11.2019)
25 / 26
Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine
Joonis 7. Laiendatava puurkaev-pumpla sisevaade (foto tehtud 22.11.2019)
26 / 26
Jänese Koroli Hõrimo Oha järv Nuka
Vana-Lukka PE 50 TVK Adra
PE 50 Uue-Adra Jossi PE 50 Võikari
PE 63 Tsopa järv
Navi PE 63 Märdi Põrmu järv PE 50
Märdimäe R50 2*PE 63 PK-Navi, kat nr 10781 Paabusuu kr PE 63 Rekonstrueeritav
PE 63
Magda PE 63 Sibula Navikõllase Silmäläte PE 50
PE 63 Mõtuse Madi Koroli-Trei Taga-Meltsa Mäe-Tepani Põrmu PE 63
Meltsa
Tepani PE 63 Juudakannusuu
PE 63 Tamme Elsa-Regina Vahe-Treimäe TVK Jaago Trei
PE 63
PE 40
Üla-Pedaste Kogõrjärv Halleri Madise
Vana-Oru
Hoobi
Töö nr: 36-19 Leppemärgid Tellija: AS Võru Vesi Keskkonnalahendused OÜ Töö nimetus: Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine Staadium: Olemasolev veetorustik TVK Tuletõrjeveevõtukoht www.keskkonnalahendused.ee [email protected] TEL: 5109135 Kuupäev: Katastri piir PK Puurkaev-pumpla Objekt: Võru maakond, Võru vald, Navi küla Kuja/sanitaarkaitseala Laki tn 14a, Tallinn 10621 31.01.2020 Projektijuht: Indrek Tamberg Mõõtkava: Leht: Navi küla asendiplaan Koostaja: Epp Lepamaa 1:5000 Joonise nr: 1 K1
Rajatav imbkaev K1 K1
Puurkaevu K1 sanitaarkaitseala, 50 m K1
K1
K1
K1 Rajatav uus mahuti,
K1 50 m3
Veetöötlusjaama hoone
Puurkaev nr 10781
Leppemärgid Olemasolev veetorustik TVK Tuletõrjeveevõtukoht Katastri piir PK Puurkaev-pumpla Kuja/sanitaarkaitseala
Tellija: AS Võru Vesi Töö nr: 36-19 Keskkonnalahendused OÜ www.keskkonnalahendused.ee Töö nimetus: Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine Staadium: [email protected] TEL: 5109135 Objekt: Võru maakond, Võru vald, Navi küla Kuupäev: Laki tn 14a, Tallinn 10621 11.02.2020 Projektijuht: Indrek Tamberg Mõõtkava: Leht: Navi küla puurkaevu asendiplaan Koostaja: Epp Lepamaa Joonise nr: 2 PS PI
Hüdrofoor LS.1 50L LS.3
LS.1.1
M LS.4
FILTER.1 FILTER.2 KOGUMISMAHUTI
Q=4m³/h 50m3 M LS.2 LS.5
2m³/h 2m³/h LS.6 M M
NaOCl
PT PI
PUURKAEV V1-2C
Hüdrofoor V1-2B 500L VÄLJUNDID
TINGMÄRGID: V1-2A
- MUDAFILTER - KUULKRAAN, PROOVIKRAAN V1-2 - VEEMÕÕTJA - POSITSIOONI NUMBER, d - mm
- KUULKRAAN, AVATUD PI - MANOMEETER
- KUULKRAAN, SULETUD PS - RÕHULÜLITI M
- AJAMIGA KLAPP PT - RÕHUANDUR
- TAGASILÖÖGIKLAPP - KIIRLIITEOTSIK
- PUMP - AM.ÜHENDUS; VOOLUPIIRAJA
- TORUSTIK LS - TASEMELÜLITI
Tellija: AS Võru Vesi Töö nr: 36-19 Keskkonnalahendused OÜ www.keskkonnalahendused.ee Töö nimetus: Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine Staadium: [email protected] TEL: 5109135 Objekt: Võru maakond, Võru vald, Navi küla Kuupäev: Laki tn 14a, Tallinn 10621 05.02.2020 Mõõtkava: Projektijuht: Indrek Tamberg Leht: Navi puurkaev-pumpla tehnoloogiline skeem Koostaja: Epp Lepamaa Joonise nr: 3