DOCSLIB.ORG

INNOVATSIOON LAHENDUSED JA SÄÄSTVAD Lõuna-Ees Ja Inspiratsioonimarsruudid: Innovatsiooni- Innovatsioon 24

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
INNOVATSIOON LAHENDUSED JA SÄÄSTVAD Lõuna-Ees� Ja Inspiratsioonimarsruudid: Innovatsiooni- Innovatsioon 24 Tartu Külastuskeskus Raekoja plats 1A, Tartu Säästvad +372 744 2111 [email protected] www.visitsouthestonia.com www.visittartu.com lahendused Jõgevamaa Turismiinfokeskus Suur tn 3, Jõgeva +372 776 8520 [email protected] ja innovatsioon www.visitjogeva.com Võrumaa Turismiinfokeskus Loodusehituses, energiavaldkonnas, loomemajan- Jüri tn 12, Võru +372 782 1881 duses – igal pool, kus saab siduda loovad mõtted, [email protected] traditsioonilised teadmised, erialase oskusteabe ning www.visitvoru.ee Innovaatiline kanakuut. moodsa tehnoloogia, võib tunda innovatsiooni Põlvamaa Turismiinfokeskus Siin siblivad viis kana ilmselt hõngu. Kooli tn 1, Räpina, Räpina vald ei teagi, et nende osmiku Loodusehitaja Jaanus Viese juhendamisel erinevates savitehnikates valminud suveköögis Laaste lendab. Torupillitalu noorema põlve torupillimeister Andrus Taul Tootearenduse eesliinil. Nopri talumeierei perenaine Vilve Niilo katsetab uue toodangu, Põlvamaa katusele paigutatud Nii on see vähemalt Lõuna-Eestis, kus leidub palju Tudernal peegeldub koolitustel ja talgutel osalenute isetegemise rõõm. Juuli 2014, Põlvamaa. mulgi tõsidusega tööd murdmas. Juuli 2014, Valgamaa. kitsejuustuga. Juuli 2014, Võrumaa. +372 799 5001 päikesepaneelid [email protected] (2,8 kW) annavad aastaringi nutikaid tegijaid, kes on osanud ühendada vana ja www.visitpolva.ee elektrit peremehe 50 m2 uue, et panustada jätkusuutlikumate toodete-teenuste suurusele kergsavimajale. www.visitsetomaa.ee September 2014, Põlvamaa. ning keskkonnast hoolivate taaskasutuse lahenduste Kogukonnad ja Puit ja käsitöö Kohalik toit Otepää Turismiinfokeskus ja novaatorlike teadusrakenduste pakkumisele. Tartu maantee 1, Otepää, Otepää vald Häid puidu- ja käsitöömeistreid leiab Lõuna-Eestis ilmselt igast külast ja Igal paikkonnal on välja kujunenud oma põnevad toidutraditsioonid, nii ka Lõuna- Valgamaa Tartu loomemajanduskeskus, Räpina paberivabrik, võrgustikud kogukonnast. Mõnes paigas on nad lausa seljad kokku pannud, et oma tegemistele Eestis. Näiteks Võrumaa kohalikku toitu tutvustav Uma Mekk on ilmselt juba Eesti +372 766 1200 Asutus on avatud ka Võrtsjärve külastuskeskus, Energia talu, Pühajärve [email protected] Innovatsioon hoogu juurde anda. Näiteks Avinurme elulaadikeskuses ja sealses puiduaidas, piiridest kaugemalgi tuttav ühe piirkonna toidu kaubamärk. Just sellisel moel, oma www.otepaa.eu üksikkülastajale kodu- puhkekeskus, Tartu observatoorium, Maaülikooli kodukoha traditsioone ja kogukondade tavasid väärtustades, jõuavad meieni uued lehel esitatud aegadel. Jõgevamaa ja Tartumaa piires kulgev Peipsi-äärne Sibulatee kutsub huvilisi Alatskivi lossi käsitöökodades, Emajõe lodjaseltsis ja Luke käsitöökojas kohtab Valga Turismiinfokeskus mahekeskus – seda nimekirja võiks jätkata pikalt. või siis hästi unustatud ammused kodused maitsed. Kesk tn 11, Valga Teisi asutusi saab külastada vaid tutvuma unikaalse kultuuriruumiga, mida on juba sajandeid koos loodud. Üks selliseid mehi, kes oskavad puidust kõike meisterdada. grupiga ja selleks tuleb aeg Säästvate ja jätkusuutlike lahenduste alal leiab Lõuna- +372 766 1699 lõunaeestlaste moodi Käsitööle keskendunud kogukondi ja ettevõtteid on lugematu hulk, ühed ehk Olgu tegu Põltsamaa veinikeldri või Nopri talumeiereiga, Viljandi väikese õllepoe või eelnevalt kokku leppida, Eestist hulganisti näiteid, millega tasub lähemat piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri – nõnda kutsub end Peipsimaa ise. [email protected] kontakteerudes tuntumad kui teised, aga kõik hingega asja kallal. Astu sisse ja vaata, mida pakub Tammuri talurestoraniga Otepääl, Seto Tsäimaja või Kostja sibulataluga, Kõlleste www.valgamaa.ee Moesõnainnovatsioon võib tähendada geniaalset läbimurret Tartumaa Arendusseltsiga tutvust teha. Avastamist ja õppimist, samuti Lisaks Sibulatee võrgustikule leiab Lõuna-Eestist häid näiteid aktiivsetest kogu- Rõuge Sepp, Vana Jüri Seebikoja peremees, Maavillase kogukond Karulas, kommimeistrite või millise tahes teise kohaliku väikese toiduettevõttega – säravate Viljandi Turismiinfokeskus tehnoloogias ja novaatorliku idurma tähelendu, kuid ka vana ja ([email protected], +372 5302 9203). kogemuste vahetamist jagub igasse kohtumisse! kondadest ning koostöövõrgustikest veel ja veel: Valgamaal Sangaste Rukkiküla või Torupillitalu, Wiera küünlakoja, Antoniuse õue või Räpina loomemaja rahvas. Astu silmadega tegijad ootavad külalisi hääd ja paremat mekkima. Vabaduse plats 6, Viljandi uue põnevat sümbioosi. Just nii vaatavad asjale lõunaeestlased, Parmu ökoküla, Sänna kultuurimõis Võrumaal, Setomaa kokku hoidev kogukond, +372 433 0442 ligi ja tee kaupa – kahetsema ei pea sa kunagi, ikka üllatuma ja rõõmustama! otsides vastust küsimusele „kuidas anda kohalikule väikeette- 1. Eesti taimekasvatuse 14. Eesti maaülikooli 25. Helme Graanul Mooste mõisa meistrite hoov, Postitee võrgustik Põlvamaal. Kõiki üles lugeda ei 1. Kostja sibulatalu 12. Kohvik Fellin 24. Sangaste Rukkimaja [email protected] instituut mahekeskus taastuvate energiaallikate traditsiooniline sibulakasvatus, kohaliku tooraine oskuslik Sangaste rukkikultuur ja tooted, www.viljandimaa.ee võtlusele uus hingamine“. teaduskeskus, sordiaretus teadus- ja rakendusuuringud kasutamine pelletikütte jõua – lihtsam on kogukondadega eri paigus ise tutvust teha. 1. Avinurme puiduait 14. Olustvere mõisa kojad 28. Puidu- ja mööbli uued koostöömeetodid, kasutamine tipptasemel koostöövõrgustik Setomaa Turismiinfopunkt mahepõllumajanduses, õpitoad graanulite tootmises puidust käsitöö, käsitöö- ja villatuba, leivakoda, kompetentsikeskus J. Aamisepa 1, Jõgeva geograaline tunnus kokakunstis, kuulub Eesti 50 Sangaste, Valgamaa Pikk 12, Värska, Põlvamaa Kui ühendada traditsiooniline eluviis, esivanemate tarkus ja turismikeskus, õpitoad keraamikakoda, savikoda, puidu- ja mööblivaldkonna www.etki.ee Õssu küla Patküla, Valgamaa 1. Sibulatee 9. Pühajärve põhikool ja 15. Obinitsa seto seltsimaja Peipsi sibulale parima restorani hulka www.rukkimaja.ee +372 5682 1268 Võidu 3, Avinurme viinavabrik, õpitoad oskusteabe koondamine ja tänased tehnoloogiad, sünnivad loovad ning kestlikud lahen- +372 776 6901 Ülenurme vald, Tartumaa www.graanulinvest.ee võrgustiku koostöö, ühine Pühajärve haridusselts kogukonnakeskus, seto köök, Kolkja küla Kauba 11, Viljandi +372 523 7637 [email protected] Ida-Virumaa Olustvere jagamine, innovaatilised 58° 44' 30'' N : 26° 21' 56'' E mahekeskus.emu.ee +372 523 9134 piirkonna arendamine ja aktiivne kogukonna koostöö, töötoad Peipsiääre vald, Tartumaa kohvikfellin.ee 57° 55' 31'' N : 26° 19' 36'' E www.visitsetomaa.ee dused, mis võimaldavad ennast teostada, tulu teenida ja peale www.puiduait.ee Suure-Jaani vald, Viljandimaa tehnoloogiad +372 5304 4003 57° 58' 12'' N : 25° 53' 15'' E turundamine elukestva õppe edendamine ja www.sibulatee.ee/kostja-sibulatalu +372 435 9795 kauba veel maailma parandada. Vähemalt nii paistavad kinni- Obinitsa küla +372 527 5762 www.olustveremois.ee Väimela, Võru vald Peipsimaa Külastuskeskus 2. Palamuse vallavalitsus 58° 21' 55'' N : 26° 40' 10'' E Alatskivi, Alatskivi vald Pühajärve põhikooli toetamine +372 522 4056 58° 21' 48'' N : 25° 35' 47'' E 25. Linnu talu Meremäe vald, Võrumaa 58° 59' 9'' N : 26° 51' 54'' E +372 347 4280 Võrumaa Suur tee 25, Peipsiääre vald, tavat nutikad näited Lõuna-Eesti ettevõtlusmaastikult. Kõike energiasäästlik passiivmaja 26. Pühajärve puhkekeskus Tartumaa 58° 32' 59'' N : 27° 13' 14'' E kaubamärgi „Linnu talu – kuulus Sihva, Otepää, Valgamaa www.taarkatare.com 58° 33' 16'' N : 25° 33' 44'' E pmkk.vkhk.ee Tartumaa Kooli 4, Palamuse, Jõgevamaa 15. Tartu teaduspark päikeseküttel spaa www.sibulatee.ee 13. Rohelise Maja pood kollane“ kanamunade tootmine seda võib Lõuna-Eestisse uudistama tulla! www.rahvakool.page.tl/ +372 5620 3374 2. Avinurme elulaadikeskus +372 5661 1776 +372 5662 9329;+372 5563 9398 palamuse.kovtp.ee/uldinfo demokeskus, ettevõtete Pühajärve, Otepää +372 5648 0065 2. Lemmatu marjatalu ja kohvik Tagula küla Rahvakool.htm 57° 48' 37'' N : 27° 26' 23'' E käsitöö, piirkonna elulaadi 15. Bonifatiuse gildi kojad 57° 53' 29,91'' N : 27° 0' 47,94'' E [email protected] +372 776 2444 inkubatsioonikeskus www.pyhajarve.com 58° 36' 13'' N : 27° 7' 45'' E ja külaselts ökotooted nii poes kui ka kohvikus Tõlliste vald, Valgamaa +372 503 7044 arendamine, õpitoad kehakatte töökoda, ostukoda, www.visitpeipsi.com 58° 40' 54'' N : 26° 34' 36'' E Riia 181a, Tartu +372 766 5500 58° 1' 1'' N : 26° 26' 13'' E 16. Nedsaja külaselts uudne tootmistehnoloogia Koidu 2, Viljandi www.linnutalu.ee/ www.peipsimaa.ee Avinurme, Ida-Virumaa sepikoda, vitraažikoda, 29. Tuti talu www.teaduspark.ee 58° 2' 50'' N : 26° 27' 47'' E 2. Juula külaselts aktiivne külaselts, ja turustus [email protected] +372 767 9425 3. Lähte gümnaasiumi meedia +372 5309 5906 www.elulaadikeskus.ee paberikoda, õpitoad käsitööalased koolitused, Võrtsjärve külastuskeskus kogukonna koostöö, ühine 10. Sangaste Rukkiküla kogukonnateenused, matkad Sava küla +372 5568 7474 57° 51' 22'' N : 26° 22' 14'' E õppesuund 58° 21' 21'' N : 26° 40' 47'' E 27. Lasteaed Kaseke +372 552 1331 Väike-Turu tänav 8 töötoad Vaibla küla, Kolga-Jaani vald, piirkonna arendamine aktiivne külakogukond ja Mustoja looduskaitsealal koos Luunja vald, Tartumaa 58° 21' 52'' N : 25° 36' 9'' E kohalik televisioon energiasäästlik passiivmaja 58° 59' 5'' N : 26° 51' 49'' E Viljandi Rummi küla Viljandimaa Juula küla kohalike väikeettevõtete pillimehe ja toiduga www.lemmatumarjatalu. 26. Nakatu turismitalu 16. Eesti lennuakadeemia www.bonifatiusegild.ee Sõmerpalu vald, Võrumaa lihaveiste
Load more

Recommended publications
  • Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas
    VLÕRU INNA L EHT November 10 (128) 2017 Uus kergliiklusteede võrgustik Võru linnas Kaardil on näidatud Võru linnas asuvate kergliiklusteede ja tänavate lõikude pikkused, mis võimaldavad liikumisharrastajal komplekteerida endale sobiva pikkusega terviseringe. Terviseringi näide 1, pikkus 9 km: Kreutzwaldi/Petseri rist – raudteeülesõit – Kose tee – Taara tn ots – Kubija rollerirada – Kubija suusabaas – Männiku tn – Kubija tee – raudteeülesõit – Kreutzwaldi/Petseri rist. Selle marsruudi läbimisele kõndides kulub 1,5-2 h sõltuvalt kõnnikiirusest. Selline ajaline koormus on liikumisharrastajale kõndimise puhul igati paras. Terviseringi näide 2, pikkus 6,7 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Räpina mnt – Koreli sild – Koreli kaldaala kergliiklustee Luha tänavani – Luha tn – Pikk tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub 1h 15 min – 1h 30 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Terviseringi näide 3, pikkus 4,4 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Luha tänav – Koreli tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub mudilasel 1h – 1h 15 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Sportides ära unusta liiklusohutust! Pimedal ajal kasuta alati helkureid ja helkuritega riideid. Ole ettevaatlik hoovidest väljasõidukohtades – veendu, et sealt ei tule sõidukit! Võrumaa Mängude liikumispäevakud märkejaama ja nutikoodiga Võru spordihalli juures kolmapäeviti kell 8-22. Täpsem info ja ettepanekud: www.vorumaaspordiliit.ee Väike matemaatika ja tervis tuleb – leia oma rada! (Loe ka lk 4) ADVENDIKONTSERT PÜHAPÄEV, 3. DETSEMBER VÕRU KANDLES — 18:00 PILETID PILETILEVIST JA KOHAPEAL EELMÜÜGIST 7 / 10 € — KONTSERDIPÄEVAL 10 / 12 € SOODUSHIND ÕPILASTELE, TUDENGITELE JA PENSIONÄRIDELE — LAPSED KUNI 7A TASUTA. 2 Võru Linna Leht November 2017 Võru linnavolikogu KUU PILDIS peab haarama liidrirolli F.
    [Show full text]
  • Igal Kandil Oma Lugu
    Igal kandil oma lugu Valimik Võrumaa rahvajutte Võru, 2011 Väljaandja: Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Projektijuht: Inga Kuljus Koostaja: Ere Raag Keeletoimetajad: Luule Lairand, Signe Pärnaste Esikaane pilt: Viive Kuks „Tamme-Lauri tamm“ Kujundus ja küljendus: Priit Pajusalu, Seri Disain OÜ Trükk: Trükikoda Ecoprint ISBN 978-9949-21-904-9 Täname raamatu väljaandmist toetanud Kohaliku Omaalgatuse Programmi, lugude jutustajaid ja kodukoha pärimuse üles kirjutajaid ning kogumiku valmimisele kaasaaitajaid! 3 Head lugejad! „Nagu tamm kasvamiseks oma jõu ammutab teda kandvast ja toitvast mullapinnast, samuti pead sina oma minevikust enesele elujõu ammutama, ega tohi sellest kunagi lahti lasta, et mitte kaduda või hävida.“ (Peeter Lindsaar, 1973) Võrumaa rahvaraamatukogude töötajad tegelevad järjepidevalt kodulootööga ja raamatukogude ajaloo uurimisega 1980. aastast alates. Arhiividesse on saadetud päringud raamatukogude asutamise ja tegevuse kohta, on tutvutud arhivaalidega, küsitletud endisi raamatukogutöötajaid ja kohaliku kultuurielu edendajaid. Saadud materjalide põhjal on koostatud kartoteegid ja raamatukogude ajalugu on talletatud kroonikaraamatutesse. Vabariiklikul rahva- raamatukogude kroonikate ülevaatusel 1983. aastal saavutati esikoht. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal koostati 2007. aastal s k Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav kogumik e s „Raamatukogud Võrumaal“ . Võrumaa Keskraamatukogu sajandi- u t pikkune tegevus koondati 2009. aastal sõnas ja pildis juubeliteosesse a h „Võrumaa Keskraamatukogu
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Raamatukogud Võrumaal
    Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide
    [Show full text]
  • Soomusrong “Wabadus” Piusa Raudteejaamas Mälumänguturniiri Võitja Selgus Pärast Kahte Lisaküsimust
    VAPRILL 2019 ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 4 (144) Aprill 2019 Teataja Soomusrong “Wabadus” Piusa raudteejaamas esti Sõjamuuseum koostöös rahvast tervitasid Võru vallavanem EEV100 korraldustoimkon- Kalmer Puusepp, sõjamuuseumi naga on vedamas ühte suurt teadur Siim Õismaa, ajaloolane soomusrongi projekti nii Eesti Valdur Raudvassar ja Setomaa Vabariigi 100. aastapäeva auks kui ülemsootska Aare Hõrn. Esines ka Vabadussõja meenutamiseks. Puhkpilliorkester Kungla. Etteasted Soomusrong number 7 nimega kõlasid ka Orava Kooli õpilastelt, „Wabadus“ startis 4. jaanuaril kodutütardelt ja noorkotkastelt. Kehrast ning on viimastel kuudel Üritusest osavõtjatele pakuti peatunud mitmetes raudteejaama- kuuma magusat teed ja toitvat des, sealhulgas Võrumaal. suppi, mille valmistanud Nais- kodukaitse Võrumaa ringkonna Antslas peatus rong 21.-28. Vastseliina jaoskonna liikmed. veebruaril ja liikus edasi Võru Pidulikule, 11-päevasele rongi raudteejaama, kus oli avatud 1.-10. jaamas viibimisele aitasid kaasa märtsil. Rongis toimusid päevasel ka mitmed kohalikud asutused. ajal 45-minutilised ekskursioonid, Näiteks Piusa Külastuskeskuses giidideks nii sõjamuuseumi töö- oli võimalik tasuta vaadata filmi tajad, koostööpartnerid teistest “Noored kotkad” ning huvilistele Soomusrongi nr 7 “Wabadus” peatumine Piusa raudteejaamas. Fotod: Lisanna Elm muuseumidest kui ka kohalikud oli avatud Piusa Savikoda. ajalooentusiastid, kes oskasid jutustada soomusrongide ja Vaba- Reedel, 29. märtsil korraldas Seto- dussõja lugu. Mitmed Võru valla maa vald Petseri vabastamise koolid, mis linnale lähemal, kasu- aastapäeva tähistamise – vesteti tasid juba märtsi alguses võimalust lugusid ja lauldi Vabadussõjast, minna rongi ja näitusega tasuta loeti palvet lahingutes lahkunutele tutvuma. ja kõlasid aupaugud. 31. märtsil lahkus soomusrong Piusa raud- teejaamast. Järgmine peatus on Rong Võru valla territooriumil Verioral ning sealt edasi tahetakse jõuda veel 2019. aastal kõikjale Neljapäeval, 21. märtsil jõudis Eestis, kus on olemas raudtee.
    [Show full text]
  • Navi Küla Puurkaev-Pumpla Laiendamine
    Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine Tellija: AS Võru Vesi Projekti nr: 36-19 Staadium: Tehnoloogiline projekt Projektijuht: Indrek Tamberg Konsultant: Anni Mandel, Epp Lepamaa Kontrollija: Epp Lepamaa Tallinn, 2020. aasta Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine SISUKORD 1. Üldosa .................................................................................................................. 3 1.1. Projekti nimetus ............................................................................................... 3 1.2. Projekti tellija................................................................................................... 3 1.3. Projekti asukoht ............................................................................................... 3 1.4. Geodeetiline alusmaterjal .................................................................................. 3 1.5. Olemasolev olukord .......................................................................................... 3 1.5.1. Vee-ettevõtja ................................................................................................ 3 1.5.2. Üldist ........................................................................................................... 5 1.5.3. Olemasolevad ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatised ...................................... 9 2. Projektlahenduse valimine ..................................................................................... 12 2.1. Projekti lähteandmed .....................................................................................
    [Show full text]
  • Kust on Tulnud Vana Võrumaa Külanimed?
    Evar Saar Võru instituudi teadur, kes uurib kohanimesid Kust on tulnud Vana Võrumaa külanimed? Hajatalude ja väikeste külade maastikul Lõuna- ning Lääne-Võrumaal pärineb külanimede enamik inimeste nimedest – kunagistest talu- poegade lisanimedest. Põhja-Võrumaa (praeguse Põlvamaa) külad on suuremad ja vanemad. Nende nimed on tekkinud nii ammusel ajal, et kirjalikud allikad seda aega otseselt ei valgusta. Ometi ei sõltu tähen- duselt läbipaistva ja hämara materjali suhe Võrumaa külanimedes külade suurusest ja külaks olemise east. Ka hiljuti talunimest küla nimeks saanud nimede hulgas leidub palju naaberkeelte isikunimesid ja palju selliseid nimesid, mille päritolu jääbki tundmatuks. Artikkel põhineb aastatel 2009–2014 Eesti kohanimeraamatu (EKNR) jaoks tehtud uurimistööl ja annab põgusa, tutvustust ning eelreklaami pakkuva ülevaate sellest, mida lähimas tulevikus saab Eesti kohanime- raamatust just ajaloolise Võrumaa külanimede kohta lugeda. Sellel alal uuris Mariko Faster Hargla kihelkonda ja on kirjutanud põhiosa nendest märksõnaartiklitest. Evar Saar uuris ülejäänud seitset vana Võrumaa kihel- konda. Tööd tehti põhiliselt arhiiviallikatele ja revisjonide publitseeritud materjalidele toetudes. Esimene eesmärk oli saada ülevaade asustusajaloost mõisate ja põlis- külade (XVI saj allikates külaks peetud üksuste) kaupa. Nimede arengu jälgimine oli kindlamaks aluseks tõlgendusele, mille juures sai kasutada varasemaid piirkondlikke uurimusi (Valdek Pall Põhja-Tartumaast1, Marja 1 Pall, Valdek. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toimetanud M. Norvik. Valgus, Tallinn 1969. OMA KEEL 1/2015 19 Kallasmaa Saaremaast2 ja Hiiumaast3, Jaak Simm Võnnu kihelkonnast4), läänemeresoome kohanimede alast kirjandust, Eesti, Soome, Vene, Saksa, Läti isikunimeraamatuid ja teisi allikaid. Etümoloogiates püüti hoiduda pelgalt sõnavaralistest võrdlustest. Püüti pakkuda vaid selliseid nime päritolu seletusi, mis oleksid vähemalt tõenäolised paigapealse kohanime- süsteemi toimimise vaatevinklist, isegi siis, kui nime tegelikku ajaloolist tagapõhja pole suudetud kindlaks teha.
    [Show full text]
  • Ülevaade Potentsiaalsete Reisirongiliikluse Kasutajate Hulgast Ja Tagamaast
    Regio OÜ Riia 35, Tartu 50410 [email protected] www.regio.ee Ülevaade potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate hulgast ja tagamaast Tartu 2019 Sisukord 1. Eesmärk ja põhimõtted ....................................................................................................................... 3 2. Algandmed ......................................................................................................................................... 4 3. Metoodika ja töökäik ........................................................................................................................... 4 3.1 Peatuste jaotus rahvastiku tiheduse järgi ...................................................................................... 4 3.2 Peatuste jaotus sõlmedeks ja lõikudeks ........................................................................................ 5 3.3 Analüüsi tasemed .......................................................................................................................... 8 3.3.1 Ühistranspordiga etteveo tsoonid ........................................................................................... 8 3.3.2 Autoga (individuaalse) etteveo tsoonid ................................................................................... 8 3.3.3 Jalgrattasõidu tsoonid ............................................................................................................. 8 3.3.4 Jalgsikäigu tsoonid ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Innovation South Estonia
    Sustainable Tartu Visitors Centre Raekoja plats 1A (Town Hall Square), Tar tu Solutions +372 744 2111 [email protected] www.visittartu.com www.visitsouthestonia.com Jõgevamaa Tourist Information Centre and Innovation Suur St. 3, Jõgeva +372 776 8520 [email protected] www.visitjogeva.com In natural building, the energy sphere, creative Võrumaa Tourist Information Centre industry – everywhere where creative ideas, Jüri St. 12, Võru technological knowledge, professional know-how and +372 782 1881 modern technology can be joined, one can feel the [email protected] taste of innovation. www.visitvoru.ee An innovative chicken coop. Põlvamaa Tourist Information Centre The ve chicken living here At least this is how it is in South Estonia where there Kooli St. 1, Räpina, Räpina rural probably don't know that the The joy of self-activity of people who took part in trainings and communal workdays can be seen Chips are ying. A bagpipe maker from the younger generation, On the forefront of product development. Mistress of the Nopri dairy, municipality, Põlva County solar panels (2.8 kW) placed are many clever entrepreneurs who have managed in the summer kitchen in Tuderna, which was made using different clay techniques under Andrus Taul, working very hard at Torupillitalu. July 2014, Valga County. Vilve Niilo, trying out a new product, goat cheese. July 2014, Võru County. +372 799 5001 on their roof provide the watchful eye of natural builder Jaanus Viese. July 2014, Põlva County. [email protected] electricity for their master's to join the old and new to contribute into offering www.visitpolva.ee 50 m² clay house all year more sustainable products and services as well as Wood and Handicraft LÄÄNE- VIRU IDA- VIRU www.visitsetomaa.ee round.
    [Show full text]
  • Kogumik TEUK XVII Web.Pdf
    TEUK XVII TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE UURIMINE JA KASUTAMINE SEITSMETEISTKÜMNENDATSMETEISTKÜMNENDA KONVERENTSIKONVERENTSI KOGUMIKKOGU INVESTIGATIONINVESTIGATION AND USUSAGEAGE OOFF RENEWABLE ENERGYENERGY SOURCESSOURCES SEVENTEENTH CONFERENCE PROCEEDINGS TARTU, ESTONIA, 2015 Toimetaja / Compiled by: Elis Vollmer Keeleline toimetus: Karin Veske, Margit Lehis Toimetus on toetuse eest tänulik / Editorial staff is very grateful for the support: energia k tuv es s ku aa s t Ü M E Trükitud: OÜ Paar Printed by: Paar Ltd Kirjastaja: Eesti Maaülikool Publisher: Estonian University of Life Sciences © 2015 Eesti Maaülikool Estonian University of Life Sciences All Rights Reserved ISBN: 978-9949-569-06-9 (trükis) 978-9949-569-07-6 (pdf) 2 SISUKORD Eessõna EESTI HILJUTISED ÕPPETUNNID VÄIKETUULIKUTEGA Tuuliki Kasonen .......................................................................................................................................... 6 PÄIKESEENERGIA KASUTAMINE TALUS LÕUNA-EESTIS Mihkel Jakobson, Valdur Tiit .................................................................................................................... 16 BIOSÖE TOOTMINE TASUB ÄRA – PROOVITUD TEHNOLOOGIAGA 20 ERINE- VAST VÕIMALIKUST TOORMEST ÜHE PAINDLIKU PROTSESSIGA KUNI VIIS TOODET Ahto Oja, Harri Vesa ................................................................................................................................. 25 PÄIKESEENERGEETIKA JA PERSPEKTIIVID VESINIKUNA SALVESTAMISEL Tiit Kallaste .............................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Võru Maakonna Rohevõrgustik
    VÕRU MAAKONNA ROHEVÕRGUSTIK Koostas: Tuuli Veersalu Maastikuarhitekt (MSc) Oktoober 2015 Võru maakonna rohevõrgustik SISUKORD MÕISTED ................................................................................................................................. 3 1. ÜLDOSA .............................................................................................................................. 5 2. VÕRU MAAKONNA ROHELISE VÕRGUSTIKU ISELOOMUSTUS ........................................... 6 3. ROHELISE VÕRGUSTIKU TOIMIMIST TAGAVAD MEETMED ................................................ 14 3.1 Üldised tingimused .................................................................................................................... 14 3.2 Eritingimused ............................................................................................................................ 15 3.3 Konflikti lahendamine, leevendamine ...................................................................................... 16 4. ETTEPANEKUD ROHELISE VÕRGUSTIKU TÄPSUSTAMISEKS MAAKONNA TASANDIL ........... 18 5. SOOVITUSED ROHELISE VÕRGUSTIKU TÄPSUSTAMISEKS ÜLDPLANEERINGU TASANDIL ... 19 KASUTATUD ALLIKAD ............................................................................................................. 23 2 Võru maakonna rohevõrgustik MÕISTED 1 Elupaik - ümbrusest looduslike tingimuste poolest erinev ala, mis sobib eluks teatud looma-, taime- või seeneliikidele. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus - elusorganismide mitmekesisus nii maismaa kui
    [Show full text]
  • EESTI MAA-ALGKOOLID 1920–40. Ajalugu, Tüpoloogia, Väärtused Ja
    EESTI KUNSTIAKADEEMIA Kunstikultuuri teaduskond Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond Sandra Mälk EESTI MAA-ALGKOOLID 1920–40. Ajalugu, tüpoloogia, väärtused ja säilitamine MAGISTRITÖÖ Juhendaja: mag. art. Leele Välja Tallinn 2012 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 4 2. EESTI KOOLIARHITEKTUURI AJALUGU ...................................................................... 8 2.1. Rahvaharidus ja koolimajad omariikluse kehtestamiseni ............................................... 8 2.2. Kooliharidus ja koolimajade moderniseerimine omariikluse ajal ................................ 11 2.3. 1930. aastad ja kivikoolimajad ...................................................................................... 21 2.4. Kooliaiad maakoolide kohustusliku osana .................................................................... 24 2.5. Koolihoonete ümber- ja juurdeehitused ........................................................................ 27 2.6. Ruumijaotusest ja interjöörist ........................................................................................ 28 2.7. Haridusministeeriumi poolt korraldatud arhitektuurivõistlused.................................... 31 2.8. Põllutöökoja Ehitustalitus (1927.-32. aastatel A.R.T. Põllumajandusliidu Ehitustalitus) .............................................................................................................................................. 41 3. MAAKOOLIMAJADE ARHITEKTUURSED STIILISUUNDUMUSED
    [Show full text]