Võru Seminar» TEATED VI (XLVIII) 15

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Võru Seminar» TEATED VI (XLVIII) 15 Pedagoogiline Ühing «Võru Seminar» TEATED VI (XLVIII) 15. oktoobril 1937. Ilmuvad 8 korda 'kestas. 6. aastakäik. S I S UV Ärvutusõpetuse psühholoogilisest küljest. — Joh. Käis. Võru Seminari pere üldni- mestik 1. okt. 1937. ja. Organisatsiooni teated. -------------1 ' ■■ -----.---- | (j, Ärvutusõpetuse psühholoogilisest küljest*). Joh. Käis. Uue kooli üheks ülesandeks õn — ajal palju kaugemale, kui antakse loen­ rajada õpetus psühholoogilisele alusele dada konkreetseid asju. Sageli oskavad ja kohastada teda lapse vaimse arene­ lapsed kooli tulles loendada 20-ni. Loen- misega. Selle eesmärgi saavutamine pole damisharjutused käivad kä edaspidi tehete aga sugugi kerge. Olulise tähtsusega õn eel ja 1. õppeaasta lapsed õpivad täiesti siin eksperimentaalse psühholoogia ja selgeks loendamise 100 piiris. pedagoogika uurimused. Loendamisel arenevad lastel järgmi­ Alljärgnevas toome mõned tulemu­ sed mõisted: 1) suurem ja väiksem — sed, mis õn leitud arvutuse algõpetuse mis arvudereas otsesel loendamisel sei­ uurimisel psühholoogilisest küljest. Pea­ sab kaugemal rea algusest, või mille tume nimelt 4 küsimusel: 1) Missuguste loendamiseks kulub rohkem aega, õn suu­ arvudega oskab opereerida algkooli tulija rem ; 2) ühesuurune — kui igal loendusel laps? 2) Mida võime arvata üksikute jõutakse ühe kaugele; 3) liitmine, s. o. tehete raskusest? 3) Missuguseid erilisi teise arvu juurdeloendamine; 4) lahuta­ vigu esineb loendusel ja arvutusel? 4) Mida mine, s. o, antud arvust tagasiloendamine. näitab arvutusvõtete analüüs? Viimastele nähtustele vihjab kä lihtne 1. tähelepanek: lapsed eelistavad liitmist Ärvutusõpetuse esimesel astmel pea­ 1-kaupa, sõrmedel. Hää arvutusoskuse me teadma, missugused arvumõisted õn omandamiseks aga õn tingimata tarvilik, algkooli tulijal lapsel juba selged, et et lapsed harjuksid liitma 2-, 3- jne. kaupa. mitte asjata aega viita eelharjutustega. Murdarv õn lapsele alla 10 aasta 7—8-aastane normaalselt arenenud laps tervik — väike tükk, väiksem ühik. Tege­ oskab arvutada 5 piiris. Järelikult õn likus eluski püsib see kujutelm — pool õige see töökorraldus esimesil koolipäevil, liitrit, pool kilo jne. õn iseseisvad ühi­ kui pärast mõningaid harjutusi liitmises kud. Murru kui osa mõiste tekib alles ja lahutamises 5 piiris peagi asutakse hiljem vastavate harjutuste abil. järgnevate arvumõistete läbitöötamisele. 2. Seda psühholoogilist seika ei arvesta Üksikute arvutusharjutuste ja -tehete mitmed tööraamatud ja -vihud, kus palju raskusest õn igal õpetajal ligikaudseid aega kulutatakse esimeste arvumõistete andmeid. Nii näiteks võib klassitöös (1—5) kujundamiseks. Seesugustes raa­ kohe tähele panna, et 1-kl. õpilased ei matutes õn nähtavasti jäljendatud saksa saa kaua hästi hakkama liitmisjuhtu- ja austria õpperaamatuid, kuid ei ole dega: 9+7, 7+8 jne., samuti vasta­ tähele pandud, et sääl lapsed tulevad vate korrutusülesannetega. Katseliselt kooli 6-aastastena. Mis õn vajalik seletada õn tehete ja ülesannete raskust uuritud 6-aastastele lastele, osutub juba iseendast üsna põhjalikult. Loomulikult õn al­ arusaadavaks 8-aastastele õpilastele. gastmel kergeimad konkreetsed üles­ Loendamisoskus aga ulatub samal anded, näit. võta 4 (5...) marja; anna 6 (4...) nööpi jne. Juba pisut raskem *) Kokkuvõte ettekandest seminaripere õn ülesanded sellisel kujul: Kuipalju kokkutulekul 24. juulil 1937. a. Põlvas. õunu õn siin? Mitu nööpi võtsid? Ja veelgi samm edasi: lisa 5-le 3, lahuta jutatud arvudega õn tehted (eriti liitmine) 8-st 2 jne. Kuid siiski õn arvutusõpetuse kergemad kui arvude kõrvukirjutami- eesmärk, saavutada kindlat ja kiiret arvu­ sel. Mitmekohaliste arvude liitmine ja tamist abstraktsete arvudega, sest kõik lahutamine ongi ainult sel viisil teosta­ kõrvalkujutlused õn segavad ja aeglus­ tav, kuid kä ühekohaliste arvude puhul tavad arvutamist Sellest järeldus: õige õn „tulbad" eelistatavamad. Kä korruta­ arvutusõpetus lähtub konkreetseist üles­ mine õn kergem, kui tegurid õn kirju­ andeist, kuid püüab võimalikult kiire­ tatud teineteise alla. Mitmeis me­ mini (siiski mitte kahjuks õpilasele) va­ toodikate aga ei arvestata seda seika; baneda kõrvalkujutlusist ja üle minna alles uuemais tööraamatuis õn hakatud harjutustele abstraktsete arvudega. Siin eelistama arvude üksteise alla kirjutamist. ei ole mõeldud muidugi nn. asiülesandeid Inglismaal ja Ameerikas õn see üldiselt (tekstülesandeid), mille eesmärk õn õpe­ tarvitatav kirjutusviis. tada matemaatilist mõtlemist. Kui tulbas esinevad arvud õn kõik Raskeim koht arvutusoskuse oman­ kas 1-, 2- või mitmekohalised, eksitakse damisel õn üleminek 10-st. See punkt arvutamisel vähem kui samade arvude tekitab raskusi sellele, kel pole veel sel­ esinemisel segamini, s. o. kui kahekoha­ get kujutlust 10-süsteemist. Laps just lisele arvule järgneb mitmekohaline, sel­ ei tunnegi seda süsteemi ja nii tuleb tal lele ühekohaline jne. Kergeim tehe õn palju jõudu kulutada selle raskuse võitmi­ liitmine, mille aluseks õn ju loendamine. seks. Didaktiliselt oleks üsna lihtne sama­ Raskuse järjekorras leiame päästarvuta- sugune ülesanne rooma numbritega, näit. misel: 1) kahe ühekohalise arvu liitmine, VII-j-VI=13, sest siin moodustub kahest 2) kahekohalise arvu liitmine ühekohali­ 5-st ikka 10. Tavaliste numbritega kirju­ sega ja 3) kahekohalise arvu liitmine tatud arvude puhul tuleb samuti eelharju­ kahekohalisega. Mitmekohaliste arvude tustena sooritada täiendamist küm­ päästliitmist tarvitatakse vaid juhtudel, neni ja lahendamist kahes järgus — mis taanduvad eelmistele, näit. 230-j-100; enne saadakse jäägina 10 ja siis lahuta­ 120-)-250 jne. Kahe kahekohalise arvu takse 10-st puuduv osa (13—8, 13—3=10, liitmine pääst peaks saavutatama 3. õppe­ 10-5=5). aastal. „Tulpadena“, s. o. üksteise alla kir- (Järgneb.) Võru Seminari pere üldnimestik 1. okt. 1937. a. Endised nimed õn märgitud ainult siil, kui nimemuutmine õn toimunud pärast kogu­ teose „Võru Õpetajateseminar“ ilmumist. Summad nimede järel tähendavad soori­ tatud makse. *) tähistab neid perelasi, kes pole veel seni astunud meie ühingu liikmeks. I 1935.--36. a. 1936.--37. a. 1937.--38. a. Ees- ja perekonnanimi ühes aadressiga Liikme-j Toe­ Liikme­ Toe­ Liikme-j Toe­ kapitali osamaks Kirjastus- maks tusfond maks tusfond maks tusfond 1. Aarna, Eet (Akerman, Eduard) — Kurenurme 10.- 2.- 0.50 2.- 0.50 2. Abel, Helle — Kanepi 5.— 2.- 0.50 2.— 0.50 2.— 0.50 *3. Abel, Herbert — Antsla 4. Aia, Jaan — Sipe algkool, Rebase pstk. 5.- 2.- 0.50 2.— 0.50 5. Aia, Johanna — Sipe algkool, Rebase pstk. 1.— 0.50 1.— 0.50 6. Aidla, Arvo—Vana-Nursialgk., Jugu pstk., Võru 5 — 2 — 0.50 2,- 0.50 7. Akerman, Jaan — Koikküla 5.-- 2.- 0.50 8. Alajõe, Valli — Koolivalitsus, Valga 5.— Aleksa, M. vt. Tuuling, E. 9. Alop, Elmar — Urvaste ag. — — — — 2.- 0.50 10. Alterman, Voldemar — Varblase 5, Tallinn 2.- 0.50 2.- 0.50 11. Altpere, Hilda — Jüri 23, Võru 12. Anissimov, Eugenie — Irboska pstk. 30 13. Annioti, Linda — Ahja p. ag. — — 2.— 0.50 *14. Annioti, Õie — Vaabina ag. 15. Anton, Alf. — Jaanimäe algk. Risttee pstk., Võru 2.- 0.50 2.- 0.50 2.— 0.50 16. Armulik, Rudolf — Võuküla algk., Toolamaa ag. 2.— 0.50 2.- 0.50 2.- 0.50 17. Aru, Elmar — Kivijärve algk., Laiuse 2.- 0.50 18. Audova, Teodolinde — Ühisgümn., Valga 19. Budkovsky, Anette — Leevi ag. 10.- 2.— 0.50 2.- 0.50 2.- 0.50 20. Budkovsky, Vitold — Vabaduspst. 12—2, Tartu 5.- 2.-- 2.- 21. Davel, Anna — Lilastvere algk., Torma 10.- 2.— 22, Dubkovsky, Regina — Põlva 5.— 2.— 0.50 2.- 0.50 23. Eher, Adelheid — Haanja ag. 1.— 1.— 24. Eier, Sinaida — Saalemaa algk., Madara ag. 25. Eisen, Ferdinand — Osula ag. 2.— *26. Eisenberg, Julius — 3. algk. Viljandi *27. Enson (Masikov), Irene — Lindi algk., Sarvi ag. 28. Greenberg, Karl — Vaksali tn., Petseri 10.- 0.40 29. Haagivang, Aug. — Kolepi algk., Kasaritsa 5- 2.- 0.50 2.- 0.50 2.- 0.50 30. Haidak, Voldemar — Kiuma ag. 2.— 0.50 2.— 1.— 31. Halgma, Jette — Kreutzvaldi tn. 48, Võru 32. Hallop, Leonhard — Rogosi ag. 10. - 2- 0.50 2.- 0.50 2- 0.50 33. Hein, Elia — Kolepi algk. Kasaritsa — — — — 2.— 0.50 34. Helisalu (Tulff), Johannes — Krüüdneri algk., Kambja-Sulaoja 2.— 35. Heljuste, Jaan — Maleva staap, Võru 10.- 0.40 36. Hiielo, Veronika — Väike-Veerksu algk., Kahkva 2.— 0.50 2.- 0.50 37. Hinnov, Paul — Prantsuse lütseum, Tallinn 10.- 0.40 38. Hirjel, Hugo — Peetri-Liisa algk., Mõniste 5 — 2.- 39. Hirvesoo, Hela — Lahe pstk., Võru 10.- 2 — 0.40 40. Hist, Elviine — Keskkool, Otepää — — 2.— 0.50 ■or 41. Hist, Jaan — Ühisgümnaasium, Võru —— 2.— 0.50 42. Hist, Roosa — Misso ag. 10.- 2 — 0.50 43. Hollo, Alfred — Tsiistre ag. 10.- 2 — 1.- 2.- 1.— 44. Horm, Valter — Pühavaimu 11, Tallinn 5.- 2.- 0.50 2.- 0.50 45. Humal, Anna — Krabilova algk., Liivamäe ag. 46. Härm, Paul, — Russovi 4—3, Tallinn 10.- 2.— 0.50 2.— 0.50 2 — 0.50 47. Härm, Valev — 3. algk. Võru 2.— 0.50 48. Ilus, Voldemar — Tuuliku algk., Taili ag. 49. Ivask, Albert — Adiste algkool, Põlva 2.- 0.50 2.- 0.50 2.- 0.50 50. Jaagomann, Leida — Issaku algk., Hammaste pt. *51. Jakobi, Johanna — Kahkva algk., Orava 52. Joonsoo, Jenny — Sipe algkool, Rebase pk. 2.- 2.- 0.50 53. Jõgeva, Berta — Tabina algk., Lepassaare 5.— 2.— 0.50 54. Järvet, Aade (Jakobson, Gabriele) — Mehi- koorma algk., Meeksi 10.- — — 2.- 0.50 1935.--36. a. 1936.--37. a. 1937.--38. a. Ees- ja perekonnanimi ühes aadressiga Liikme­ Toe­ Liikme­ Toe­ Liikme­ Toe­ kapitali osamaks Kirjastus- maks tusfond maks tusfond maks tusfond 55. Kaan, Hanna — Katarina 3, Võru 10.- 0.40 *56. Kahar, Helle (Krause, Olga) — Vastse-Nursi algkool *57. Kaldma, Feliks — Lilastvere algk., Torma 58. Kaldroo, Mall — Piiroja algk., Petseri 10.- 2.— 0.50 2.- 0.50 2. - 0.50 59. Kali, Osvald — Viimsi 2.— 0.50 2.— 0.50 60. Kalmet, Helene — Treski algk., Petseri 5.— 2.— 0.50 61. Kalmet (Kärtman), Richard — Kapera algk., Vastseliina 2.— 0.50 2.— 0.50 62. Karu, Marta — Naiskutsekool, Võru 63. Karulin, Maali — Koorküla ag. 5.- 64. Kasak, Joh. — Suislepa algk., Uue-Suislepa 1.— 1.— *65. Kaur, Hedvig — Jaanimäe algk., Säru 66. Keerpärg, Eevi — Värska 10.— 2.— 0.50 67. Kibena, Helene — Joosu algk., Aleksandri ag. 5.— 68. Kiisk, Amanda — Karula 2.- 0.50 2 — 0.50 69. Kikas, Karin — Jaanimäe algk., Säru 5.— 2.- 70. Kisand, Karl — Kreutzwaldi 9, Võru 10.- 2.- 1.- 2.— 0.50 2.- 0.50 71. Kitzberg, Johannes — Restu ag. — — 2.— 2.- 72.
Recommended publications
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Uuriv Õppetöö B
    B. G. Forseliusc Seltsi Toimetised nr Studia Forseiiana I Uuriv õppetöö B. G. Forseliuse Seltsi XII suvekool Laelatu puisniidul augustis 2001. Selgitusi jagab Peeter Vissak (vt “Orhideedest...” lk 88). STUDIA FORSELIANA I UURIV ÕPPETÖÖ SISUKORD Madis Linnamägi. Studia Forseiiana...........................................................................................................3 JUHENDAJAD JAGAVAD KOGEMUSI Inge Unt. Uurimismeetod kui õpimeetod Johannes Käisi loomingus....................................................4 Maie Kitsing. Rahvusliku identiteeditunde kujundamine Eesti koolis................................................... 6 Viivi Rohtla. Uuriva õppetöö planeerimisest ja juhendamisest.......................................... ................... 8 Vilja Vendelin. Õpilasuurimistööde juhendamise kogemus Tartu Descartes’i Lütseumis............... 11 Anu-Merike Eenmäe. Rakvere Gümnaasiumi uurimistöö aluste kursusest......................................... 13 Silva Kärner. Uurimine kui õppevorm.....................................................................................................17 Tiiu Ojala. Uuriv õppimine ja ainetevaheline integratsioon ajaloo õpetamisel .................................18 Tiina Kapten. Uuriva õppetöö vajalikkusest ja võimalikkusest loodusainete õpetamisel............... ..21 Marje Loide. Uuriv õppetöö arendab last............................... ................................................................23 Eha Jakobson. Rahvusvahelised projektid väikekoolis........................................................................26
    [Show full text]
  • Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas
    VLÕRU INNA L EHT November 10 (128) 2017 Uus kergliiklusteede võrgustik Võru linnas Kaardil on näidatud Võru linnas asuvate kergliiklusteede ja tänavate lõikude pikkused, mis võimaldavad liikumisharrastajal komplekteerida endale sobiva pikkusega terviseringe. Terviseringi näide 1, pikkus 9 km: Kreutzwaldi/Petseri rist – raudteeülesõit – Kose tee – Taara tn ots – Kubija rollerirada – Kubija suusabaas – Männiku tn – Kubija tee – raudteeülesõit – Kreutzwaldi/Petseri rist. Selle marsruudi läbimisele kõndides kulub 1,5-2 h sõltuvalt kõnnikiirusest. Selline ajaline koormus on liikumisharrastajale kõndimise puhul igati paras. Terviseringi näide 2, pikkus 6,7 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Räpina mnt – Koreli sild – Koreli kaldaala kergliiklustee Luha tänavani – Luha tn – Pikk tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub 1h 15 min – 1h 30 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Terviseringi näide 3, pikkus 4,4 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Luha tänav – Koreli tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub mudilasel 1h – 1h 15 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Sportides ära unusta liiklusohutust! Pimedal ajal kasuta alati helkureid ja helkuritega riideid. Ole ettevaatlik hoovidest väljasõidukohtades – veendu, et sealt ei tule sõidukit! Võrumaa Mängude liikumispäevakud märkejaama ja nutikoodiga Võru spordihalli juures kolmapäeviti kell 8-22. Täpsem info ja ettepanekud: www.vorumaaspordiliit.ee Väike matemaatika ja tervis tuleb – leia oma rada! (Loe ka lk 4) ADVENDIKONTSERT PÜHAPÄEV, 3. DETSEMBER VÕRU KANDLES — 18:00 PILETID PILETILEVIST JA KOHAPEAL EELMÜÜGIST 7 / 10 € — KONTSERDIPÄEVAL 10 / 12 € SOODUSHIND ÕPILASTELE, TUDENGITELE JA PENSIONÄRIDELE — LAPSED KUNI 7A TASUTA. 2 Võru Linna Leht November 2017 Võru linnavolikogu KUU PILDIS peab haarama liidrirolli F.
    [Show full text]
  • Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 08.01.2019, 7 Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 08.01.2019, 5- jõust. 11.01.2019] Vastu võetud 25.06.2009 nr 29 RT I 2015, 53, 9 jõustumine 10.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 12.08.2009 RTL 2009, 67, 988 24.08.2009 06.01.2015 RT I, 09.01.2015, 2 12.01.2015 30.03.2015 RT I, 02.04.2015, 4 05.04.2015 11.06.2015 RT I, 19.06.2015, 6 22.06.2015 26.12.2018 RT I, 08.01.2019, 5 11.01.2019 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Anguse jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus [Kehtetu -RT I, 19.06.2015, 6- jõust. 22.06.2015] § 2. Anna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Anna jahipiirkonna pindala on 13 520 hektarit. (2) Anna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Anna jahipiirkonna piir läheb Sikkemäe kinnistu idapiiri ning Albu ja Paide valla vahelise piirisihi ristumiskohast mööda Albu ja Paide valla vahelist piirisihti Jägala jõeni, jätkudes mööda Jägala jõge Järvamaa metskonna kvartali PD095 loodenurgani; sealt mööda Järvamaa metskonna kvartalite PD095, PD096 ja PD097 läänesihti Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Järvamaa metskonna kvartali PD104 loodenurgani; edasi mööda Järvamaa metskonna kvartali PD104 põhja- ja ida-, kvartali
    [Show full text]
  • Igal Kandil Oma Lugu
    Igal kandil oma lugu Valimik Võrumaa rahvajutte Võru, 2011 Väljaandja: Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Projektijuht: Inga Kuljus Koostaja: Ere Raag Keeletoimetajad: Luule Lairand, Signe Pärnaste Esikaane pilt: Viive Kuks „Tamme-Lauri tamm“ Kujundus ja küljendus: Priit Pajusalu, Seri Disain OÜ Trükk: Trükikoda Ecoprint ISBN 978-9949-21-904-9 Täname raamatu väljaandmist toetanud Kohaliku Omaalgatuse Programmi, lugude jutustajaid ja kodukoha pärimuse üles kirjutajaid ning kogumiku valmimisele kaasaaitajaid! 3 Head lugejad! „Nagu tamm kasvamiseks oma jõu ammutab teda kandvast ja toitvast mullapinnast, samuti pead sina oma minevikust enesele elujõu ammutama, ega tohi sellest kunagi lahti lasta, et mitte kaduda või hävida.“ (Peeter Lindsaar, 1973) Võrumaa rahvaraamatukogude töötajad tegelevad järjepidevalt kodulootööga ja raamatukogude ajaloo uurimisega 1980. aastast alates. Arhiividesse on saadetud päringud raamatukogude asutamise ja tegevuse kohta, on tutvutud arhivaalidega, küsitletud endisi raamatukogutöötajaid ja kohaliku kultuurielu edendajaid. Saadud materjalide põhjal on koostatud kartoteegid ja raamatukogude ajalugu on talletatud kroonikaraamatutesse. Vabariiklikul rahva- raamatukogude kroonikate ülevaatusel 1983. aastal saavutati esikoht. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal koostati 2007. aastal s k Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav kogumik e s „Raamatukogud Võrumaal“ . Võrumaa Keskraamatukogu sajandi- u t pikkune tegevus koondati 2009. aastal sõnas ja pildis juubeliteosesse a h „Võrumaa Keskraamatukogu
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Raamatukogud Võrumaal
    Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide
    [Show full text]
  • Soomusrong “Wabadus” Piusa Raudteejaamas Mälumänguturniiri Võitja Selgus Pärast Kahte Lisaküsimust
    VAPRILL 2019 ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 4 (144) Aprill 2019 Teataja Soomusrong “Wabadus” Piusa raudteejaamas esti Sõjamuuseum koostöös rahvast tervitasid Võru vallavanem EEV100 korraldustoimkon- Kalmer Puusepp, sõjamuuseumi naga on vedamas ühte suurt teadur Siim Õismaa, ajaloolane soomusrongi projekti nii Eesti Valdur Raudvassar ja Setomaa Vabariigi 100. aastapäeva auks kui ülemsootska Aare Hõrn. Esines ka Vabadussõja meenutamiseks. Puhkpilliorkester Kungla. Etteasted Soomusrong number 7 nimega kõlasid ka Orava Kooli õpilastelt, „Wabadus“ startis 4. jaanuaril kodutütardelt ja noorkotkastelt. Kehrast ning on viimastel kuudel Üritusest osavõtjatele pakuti peatunud mitmetes raudteejaama- kuuma magusat teed ja toitvat des, sealhulgas Võrumaal. suppi, mille valmistanud Nais- kodukaitse Võrumaa ringkonna Antslas peatus rong 21.-28. Vastseliina jaoskonna liikmed. veebruaril ja liikus edasi Võru Pidulikule, 11-päevasele rongi raudteejaama, kus oli avatud 1.-10. jaamas viibimisele aitasid kaasa märtsil. Rongis toimusid päevasel ka mitmed kohalikud asutused. ajal 45-minutilised ekskursioonid, Näiteks Piusa Külastuskeskuses giidideks nii sõjamuuseumi töö- oli võimalik tasuta vaadata filmi tajad, koostööpartnerid teistest “Noored kotkad” ning huvilistele Soomusrongi nr 7 “Wabadus” peatumine Piusa raudteejaamas. Fotod: Lisanna Elm muuseumidest kui ka kohalikud oli avatud Piusa Savikoda. ajalooentusiastid, kes oskasid jutustada soomusrongide ja Vaba- Reedel, 29. märtsil korraldas Seto- dussõja lugu. Mitmed Võru valla maa vald Petseri vabastamise koolid, mis linnale lähemal, kasu- aastapäeva tähistamise – vesteti tasid juba märtsi alguses võimalust lugusid ja lauldi Vabadussõjast, minna rongi ja näitusega tasuta loeti palvet lahingutes lahkunutele tutvuma. ja kõlasid aupaugud. 31. märtsil lahkus soomusrong Piusa raud- teejaamast. Järgmine peatus on Rong Võru valla territooriumil Verioral ning sealt edasi tahetakse jõuda veel 2019. aastal kõikjale Neljapäeval, 21. märtsil jõudis Eestis, kus on olemas raudtee.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Navi Küla Puurkaev-Pumpla Laiendamine
    Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine Tellija: AS Võru Vesi Projekti nr: 36-19 Staadium: Tehnoloogiline projekt Projektijuht: Indrek Tamberg Konsultant: Anni Mandel, Epp Lepamaa Kontrollija: Epp Lepamaa Tallinn, 2020. aasta Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine SISUKORD 1. Üldosa .................................................................................................................. 3 1.1. Projekti nimetus ............................................................................................... 3 1.2. Projekti tellija................................................................................................... 3 1.3. Projekti asukoht ............................................................................................... 3 1.4. Geodeetiline alusmaterjal .................................................................................. 3 1.5. Olemasolev olukord .......................................................................................... 3 1.5.1. Vee-ettevõtja ................................................................................................ 3 1.5.2. Üldist ........................................................................................................... 5 1.5.3. Olemasolevad ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatised ...................................... 9 2. Projektlahenduse valimine ..................................................................................... 12 2.1. Projekti lähteandmed .....................................................................................
    [Show full text]
  • Lasva Valla Arengukava 2011 – 2020+
    Lasva vald LASVA VALLA ARENGUKAVA 2011 – 2020+ Lasva 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................... 2 ARENGUKAVA KOOSTAMISEST ........................................................................................................... 5 ASUKOHT JA ARENGULUGU.................................................................................................................. 6 1.1. Valla asukoht .................................................................................................................................. 6 1.2. Omavalitsuse tekkelugu.................................................................................................................. 6 1.3. Sümboolika..................................................................................................................................... 6 1.3.1. Lipp ......................................................................................................................................... 6 1.3.2. Vapp ........................................................................................................................................ 6 1.4. Rahvusvahelised sõprussuhted ....................................................................................................... 7 2. ARENGURESSURSID......................................................................................................................... 8 2.1. Loodusressursid.............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Orava Valla Üldplaneeringu Seletuskiri
    ORAVA VALLA ÜLDPLANEERING ORAVA VALLAVALITSUS ORAVA 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................4 2. ÜLDPLANEERINGUS KASUTATAVAD MÕISTED............................................6 3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALAD JA JUHUD ......................................................................................................................................9 4. MAAKASUTUSE JUHTOTSTARBED................................................................11 4.1. ÜLDISED MAAKASUTUSTINGIMUSED.......................................................11 4.2. ELAMUMAA (E)................................................................................................13 4.2.1. Planeeritud tegevused.......................................................................................13 4.2.2. Maakasutustingimused.....................................................................................13 4.3. ÄRIMAA (Ä).......................................................................................................15 4.3.1. Planeeritud tegevused.......................................................................................16 4.3.2. Maakasutustingimused.....................................................................................16 4.4. TOOTMISMAA (T)............................................................................................16 4.4.1. Planeeritud tegevused.......................................................................................17
    [Show full text]