Kääpa, Lasva, Vastseliina, Võhandu Ja Väimela Jahipiirkonna Pindala Ja Piirikirjeldus1 [RTL 2009, 11, 131- Jõust

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kääpa, Lasva, Vastseliina, Võhandu Ja Väimela Jahipiirkonna Pindala Ja Piirikirjeldus1 [RTL 2009, 11, 131- Jõust Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.07.2009 Avaldamismärge: Kääpa, Lasva, Vastseliina, Võhandu ja Väimela jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus1 [RTL 2009, 11, 131- jõust. 01.02.2009] Vastu võetud 03.06.2005 nr 48 RTL 2005, 64, 920 jõustumine 17.06.2005 Muudetud järgmise määrusega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21.01.2009 nr 8 (RTL 2009, 11, 131) 1.02.2009 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 ja § 11 lõike 2 alusel. § 1. Kääpa jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Kääpa jahipiirkonna pindala on 6250 hektarit. (2) Kääpa jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Kääpa jahipiirkonna piir läheb Vana-Koiola–Tsolgo maantee ja Peri oja ristumiskohast mööda Peri oja Ilumetsa metskonna kvartali PW153 kagusihini; seejärel mööda Ilumetsa metskonna kvartalite PW153 ja PW120 kagusihti kvartali PW128 läänesihini, jätkudes mööda kvartali PW128 läänesihti Ilumetsa metskonna kvartali PW128 lõunasihini; edasi mööda Ilumetsa metskonna kvartali PW128 lõunasihti kvartali PW133 läänesihini ning mööda kvartali PW133 läänesihti sama kvartali lõunasihini; sealt mööda Ilumetsa metskonna kvartalite PW133 ja PW134 lõunasihti kvartali PW136 läänesihini ning mööda kvartali PW136 läänesihti Koolma–Tsolgo teeni; siitpeale mööda Koolma–Tsolgo teed Pikkjärve teeni; teeristist mööda Pikkjärve teed Koolma teeni, jätkudes mööda Koolma teed kinnistu Koolma 6 kirdepiirini ning mööda kinnistu Koolma 6 kirdepiiri Võhandu jõeni; sealt mööda Võhandu jõge Iskna jõeni ning mööda Iskna jõge Võru–Petseri raudteeni; edasi mööda Võru–Petseri raudteed Nõnova–Lehemetsa–Võru maanteeni ning mööda maanteed Võru linna ringteeni; siit mööda Võru linna ringteed Võru linna kõrgepinge alajaama teeni ning mööda alajaama teed Võru kõrgepinge alajaamani, jätkudes mööda kraavi Võhandu jõeni; edasi mööda jõge Kariojani ning mööda Karioja Põlva– Võru maanteeni Joosul; Joosult mööda Põlva–Võru maanteed karjääri teeni, jätkudes mööda karjääri teed Vana- Koiola–Tsolgo maanteeni ning mööda Vana-Koiola– Tsolgo maanteed Peri ojani. § 2. Lasva jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Lasva jahipiirkonna pindala on 9530 hektarit. (2) Lasva jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Lasva jahipiirkonna piir läheb Võru metskonna kvartali QB060 edelanurgast Võhadu jõe kaldal mööda kvartali QB060 lõunasihti Võru metskonna kvartali QB063 läänesihini; edasi mööda Võru metskonna kvartalite QB063 ja QB064 läänesihti kvartali QB071 loodenurgani; seejärel mööda Võru metskonna kvartalite QB071 ja QB072 põhjasihti kvartali QB072 kirdenurgani, jätkudes mööda Võru metskonna kvartalite QB072, QB076 ja QB079 kirdesihti Eha teeni; sealt mööda Eha teed Leevi–Lepassaare maanteeni, jätkudes mööda Leevi–Lepassaare maanteed Otsa–Lepassaare maanteeni; teeristist mööda Otsa–Lepassaare maanteed Obinitsa–Võru maanteeni ning mööda Obinitsa–Võru maanteed Võru–Petseri raudteeni; siitpeale mööda Võru–Petseri raudteed Lindora– Lepassaare maanteeni, jätkudes mööda Lindora–Lepassaare maanteed Põlva ja Võru maakonna vahelise piirini ning mööda maakondadevahelist piiri Pelska–Hellekannu maanteeni; edasi mööda Pelska–Hellekannu maanteed Võru–Obinitsa maanteeni; teeristist mööda Võru–Obinitsa maanteed Kõrgesilla–Loosi–Nõnovo maanteeni, jätkudes mööda Kõrgesilla–Loosi–Nõnovo maanteed Iskna jõeni; sealt mööda Iskna jõge Võru ja Lasva valla vahelise piirini; siitpeale mööda Võru ja Lasva valla vahelist piiri Märssoo peakraavini ning mööda peakraavi Iskna jõeni; edasi mööda Iskna jõge Võhandu jõeni ning mööda Võhandu jõge Võru metskonna kvartali QB060 edelanurgani. Kääpa, Lasva, Vastseliina, Võhandu ja Väimela jahipiirkonna pindala ja piirik... Leht 1 / 3 § 3. Vastseliina jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Vastseliina jahipiirkonna pindala on 17 600 hektarit. (2) Vastseliina jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Vastseliina jahipiirkonna piir läheb Võru–Obinitsa maantee ja Hellekunnu–Pelska maantee ristumiskohast mööda Hellekunnu–Pelska maanteed Võru ja Põlva maakonna vahelise piirini, jätkudes mööda maakondadevahelist piiri Lindora–Veriora maanteeni; sealt mööda Lindora–Veriora maanteed Obinitsa–Võru maanteeni, teeristist mööda Obinitsa–Võru maanteed Vastseliina metskonna kvartali 60 läänenurgani; seejärel mööda Vastseliina metskonna kvartali 60 edelasihti kvartali 60 lõunanurgani, jätkudes mööda Vastseliina metskonna kvartali 60 kagusihti Piusa jõeni ning mööda Piusa jõge Vastseliina–Vahtseliina maanteeni; siitpeale mööda Vastseliina–Vahtseliina maanteed Võru–Luhamaa maanteeni; teeristist mööda Võru–Luhamaa maanteed Illi–Ruusmäe maanteeni, jätkudes mööda Illi–Ruusmäe maanteed Uuri–Plaani maanteeni ning mööda Uuri– Plaani maanteed Plaani–Uue-Saaluse maanteeni; teeristist mööda Plaani–Uue-Saaluse maanteed Pari–Haanja maanteeni ja mööda Pari–Haanja maanteed Piusa jõeni; sealt mööda Piusa jõge Kündja–Holdi maanteeni ning mööda Kündja–Holdi maanteed Holdi–Palovere maanteeni; teeristist mööda Holdi–Palovere maanteed Käpamäe teeni, jätkudes mööda Käpamäe teed Poksijärve teeni ning mööda Poksijärve teed Mallika–Holsta maanteeni; edasi mööda Mallika–Holsta maanteed Kolotsi teeni ning mööda Kolotsi teed Holsta–Uue-Saaluse maanteeni; siitpeale mööda Holsta–Uue-Saaluse maanteed Uue-Saaluse–Räpo maanteeni ning mööda Uue- Saaluse–Räpo maanteed Iskna jõeni; siis mööda Iskna jõge Loosi–Nõnova maanteeni ning mööda Loosi– Nõnova maanteed Loosi–Kõrgesilla maanteeni; edasi mööda Loosi–Kõrgesilla maanteed Võru–Obinitsa maanteeni, jätkudes mööda Võru–Obinitsa maanteed Hellekunnu–Pelska maanteeni. § 4. Võhandu jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Võhandu jahipiirkonna pindala on 7310 hektarit. (2) Võhandu jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Võhandu jahipiirkonna piir läheb Kooraste–Sulbi ja Urvaste–Kanepi maantee ristumiskohast mööda Urvaste– Kanepi maanteed Võhandu jõeni, jätkudes mööda Võhandu jõge Erastvere metskonna kvartal EV171 idasihini; sealt mööda Erastvere metskonna kvartalite EV171, EV172 ja EV173 idasihti Võhandu jõeni; seejärel mööda Võhandu jõge Lutsu taluni ning mööda Lutsu talu teed Sulbi–Krootuse maanteeni, jätkudes mööda Sulbi– Krootuse maanteed Soodomo–Sulbi maanteeni; siit mööda Soodomo–Sulbi maanteed Võru–Tartu maanteeni; edasi mööda Võru–Tartu maanteed Painatuse sihini ning mööda Painatuse sihti Orajõeni; seejärel mööda Orajõge Kurgsoo kraavi suudmeni, jätkudes mööda Kurgsoo kraavi Kurgsoo raba teeni; sealt mööda Kurgsoo raba teed Antoni kraavini ning mööda Antoni kraavi Osula–Raiste maanteeni; siitpeale mööda Osula–Raiste maanteed Repi teeni ning mööda Repi teed Tiitsu taluni; siis mööda Soe oja Sõmerpalu ja Võru valla piirini, jätkudes mööda valdadevahelist piiri Soe ojani Kuninga talu juures; edasi mööda Soe oja Võru–Viljandi maanteeni ning mööda Võru–Viljandi maanteed Võru–Sulbi maanteeni; teeristist mööda Võru–Sulbi maanteed Osulani; Osulast mööda Võhandu jõge Jaska ojani ning mööda Jaska oja Linnamäe–Ruhingu maanteeni; sealt mööda Linnamäe–Ruhingu maanteed Tammevariku teeni ning mööda Tammevariku teed Urvaste–Kanepi maanteeni; teeristist mööda Urvaste–Kanepi maanteed Kooraste–Sulbi maanteeni. § 5. Väimela jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Väimela jahipiirkonna pindala on 7700 hektarit. (2) Väimela jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Väimela jahipiirkonna piir läheb Võru–Ridali–Tartu maantee ja Joosu–Ridali maantee ristumiskohast mööda Joosu–Ridali maanteed Kährimäe peakraavini, jätkudes mööda Kährimäe peakraavi Metsatalu teeni; sealt mööda Metsatalu teed Võru metskonna kvartali QB002 põhjasihini; edasi mööda Võru metskonna kvartali QB002 põhja- ning kvartalite QB004, QB005, QB006 ja QB007 lõunasihti Vahe talu teeni, jätkudes mööda Vahe talu teed Mõrgi–Joosu teeni; seejärel mööda Mõrgi–Joosu teed Mõrgi kraavini ning mööda Mõrgi kraavi Karioja ojani; siitpeale mööda Karioja oja Võhandu jõeni ning mööda Võhandu jõge Võru linna kõrgepinge alajaama kraavini; sealt mööda kõrgepinge alajaama kraavi alajaamani, jätkudes mööda alajaama teed Võru linna ringteeni; edasi mööda Võru linna ringteed Võru–Räpina maanteeni ning mööda Võru–Räpina maanteed Võru linna piirini; siit mööda Võru linna piiri Võhandu jõeni ning mööda Võhandu jõge Vagula järveni; sealt mööda Vagula järve põhjakallast Soe ojani, jätkudes mööda Soe oja Võru ja Sõmerpalu valla piirini Kuninga talu juures; edasi mööda valdadevahelist piiri Soe ojani, jätkudes mööda Soe oja Repi teeni (Tiitsu talu juures); siitpeale mööda Repi teed Osula–Raiste maanteeni ning mööda Osula–Raiste maanteed Antoni kraavini; sealt mööda Antoni kraavi Kurgsoo raba teeni, jätkudes mööda Kurgsoo raba teed Võru–Ridali–Tartu maanteeni ning mööda Võru–Ridali–Tartu maanteed Joosu–Ridali maanteeni. § 6.[Kehtetu – RTL 2009, 11, 131– jõust. 1.02.2009] § 7. Keskkonnaministri 14. mai 2003. a määruse nr 45 «Võru maakonna jahipiirkondade moodustamine» muutmine Leht 2 / 3 Kääpa, Lasva, Vastseliina, Võhandu ja Väimela jahipiirkonna pindala ja piirik... Muuta keskkonnaministri 14. mai 2003. a määrust nr 45 «Võru maakonna jahipiirkondade moodustamine»ja tunnistada kehtetuks selle määruse paragrahvi 1 punktid 7, 8, 20, 22, 23 ning paragrahvi 2 punktid 7, 8, 20, 22 ja 23. 1Kääpa, Lasva, Vastseliina, Võhandu ja Väimela jahipiirkonnad on moodustatud keskkonnaministri 14. mai 2003. a määrusega nr 45 «Võru maakonna jahipiirkondade moodustamine» moodustatud Kääpa, Lasva, Vastseliina, Võhandu ja Väimela jahipiirkondade baasil. Kääpa, Lasva, Vastseliina, Võhandu ja Väimela jahipiirkonna pindala ja piirik... Leht 3 / 3.
Recommended publications
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Uuriv Õppetöö B
    B. G. Forseliusc Seltsi Toimetised nr Studia Forseiiana I Uuriv õppetöö B. G. Forseliuse Seltsi XII suvekool Laelatu puisniidul augustis 2001. Selgitusi jagab Peeter Vissak (vt “Orhideedest...” lk 88). STUDIA FORSELIANA I UURIV ÕPPETÖÖ SISUKORD Madis Linnamägi. Studia Forseiiana...........................................................................................................3 JUHENDAJAD JAGAVAD KOGEMUSI Inge Unt. Uurimismeetod kui õpimeetod Johannes Käisi loomingus....................................................4 Maie Kitsing. Rahvusliku identiteeditunde kujundamine Eesti koolis................................................... 6 Viivi Rohtla. Uuriva õppetöö planeerimisest ja juhendamisest.......................................... ................... 8 Vilja Vendelin. Õpilasuurimistööde juhendamise kogemus Tartu Descartes’i Lütseumis............... 11 Anu-Merike Eenmäe. Rakvere Gümnaasiumi uurimistöö aluste kursusest......................................... 13 Silva Kärner. Uurimine kui õppevorm.....................................................................................................17 Tiiu Ojala. Uuriv õppimine ja ainetevaheline integratsioon ajaloo õpetamisel .................................18 Tiina Kapten. Uuriva õppetöö vajalikkusest ja võimalikkusest loodusainete õpetamisel............... ..21 Marje Loide. Uuriv õppetöö arendab last............................... ................................................................23 Eha Jakobson. Rahvusvahelised projektid väikekoolis........................................................................26
    [Show full text]
  • Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 08.01.2019, 7 Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 08.01.2019, 5- jõust. 11.01.2019] Vastu võetud 25.06.2009 nr 29 RT I 2015, 53, 9 jõustumine 10.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 12.08.2009 RTL 2009, 67, 988 24.08.2009 06.01.2015 RT I, 09.01.2015, 2 12.01.2015 30.03.2015 RT I, 02.04.2015, 4 05.04.2015 11.06.2015 RT I, 19.06.2015, 6 22.06.2015 26.12.2018 RT I, 08.01.2019, 5 11.01.2019 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Anguse jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus [Kehtetu -RT I, 19.06.2015, 6- jõust. 22.06.2015] § 2. Anna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Anna jahipiirkonna pindala on 13 520 hektarit. (2) Anna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Anna jahipiirkonna piir läheb Sikkemäe kinnistu idapiiri ning Albu ja Paide valla vahelise piirisihi ristumiskohast mööda Albu ja Paide valla vahelist piirisihti Jägala jõeni, jätkudes mööda Jägala jõge Järvamaa metskonna kvartali PD095 loodenurgani; sealt mööda Järvamaa metskonna kvartalite PD095, PD096 ja PD097 läänesihti Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Järvamaa metskonna kvartali PD104 loodenurgani; edasi mööda Järvamaa metskonna kvartali PD104 põhja- ja ida-, kvartali
    [Show full text]
  • Pankrotis Ja Ärikeeluga Abilinnapea
    TELLIJATELE SEADUS Kindla käega karjakasvataja Pankrotis ja ärikeeluga Aasta parim piimakarjakasvataja Heli Sadam Peri POÜst on kind- la käega juht. “Kui juhid, aga la- abilinnapea sed igal ühel teha, nagu ta heaks arvab, siis asi ei toimi,” ütleb Sa- Paide abilinnapea Janno Lehemets on eraisiku pankrotis ja saanudaanud ärikeelu. Linna-Linna- dam. Põllumajandus volikogu esimees küsis olukorrale hinnangut justiitsministrilt jaa õiguskantslerilt.õiguskantslerilt. 6–76–7 Esmaspäev, 16. märts 2015 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK EUR/RUB NordPool Euribor nr 50 (5177) 3 eurot 1,0572 0,9459 9,1518 64,5063 26,06 0,098% Investor Reikop Saatejuht Marko Reikop on börsil raha keerutanud 13 aastat, olles teeninud kadestamisväärset tootlust ja saanud kõrvetada kahes börsikrahhis. 4–5 TÄNAPÄEVA inimesele peaks investeerimine olema elementaarne, leiab “Ringvaate” saatejuht Marko Reikop, kes tänu hajutatud portfellile oma rahaasjade pärast ei muretse. FOTO: LIIS TREIMANN/POSTIMEES/SCANPIX KOHTUASI INVESTOR KINNISVARA KOLUMN Viinaärimehed Euro üllatab kiire Ära lase ilusal vaidlevad Y2K pärast kukkumisega fassaadil end petta Kilvar Kessler: Mõne laenuplatvormi Viinatootja AlcorDistillery käib Tänavu dollari suhtes juba üle 12 Vanasse majja korterit valides pakutav “tagatisfond” ei ole eriseaduse kaubamärgi Y2K pärast kohut protsenti odavnenud euro lange- tasub hinnata, mis on seal kor- skandaalse ärimehe Urmas Vel- mise kiirus üllatab isegi analüüti- da tehtud ja kuidas. Paljud majad alusel tegutsev ja riikliku turvavõrgu lestega, kes peab end seotuks kuid ja investoreid. Kukkumisele on küll soojustatud, kui küttekulu osaks olev Tagatisfond. selle märgi kasutusõigusega on tuure juurde lisanud Euroopa pole kahanenud, hoiatab Mihkel Euroopa Liidus. 10–11 Keskpanga rahatrükk. 20–21 Oiderma 1Partnerist. 16–17 Tagatisfondi nõukogu esimees selgitab Tagatisfondi ülesandeid.
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Lasva Valla Arengukava 2011 – 2020+
    Lasva vald LASVA VALLA ARENGUKAVA 2011 – 2020+ Lasva 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................... 2 ARENGUKAVA KOOSTAMISEST ........................................................................................................... 5 ASUKOHT JA ARENGULUGU.................................................................................................................. 6 1.1. Valla asukoht .................................................................................................................................. 6 1.2. Omavalitsuse tekkelugu.................................................................................................................. 6 1.3. Sümboolika..................................................................................................................................... 6 1.3.1. Lipp ......................................................................................................................................... 6 1.3.2. Vapp ........................................................................................................................................ 6 1.4. Rahvusvahelised sõprussuhted ....................................................................................................... 7 2. ARENGURESSURSID......................................................................................................................... 8 2.1. Loodusressursid.............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Orava Valla Üldplaneeringu Seletuskiri
    ORAVA VALLA ÜLDPLANEERING ORAVA VALLAVALITSUS ORAVA 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................4 2. ÜLDPLANEERINGUS KASUTATAVAD MÕISTED............................................6 3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALAD JA JUHUD ......................................................................................................................................9 4. MAAKASUTUSE JUHTOTSTARBED................................................................11 4.1. ÜLDISED MAAKASUTUSTINGIMUSED.......................................................11 4.2. ELAMUMAA (E)................................................................................................13 4.2.1. Planeeritud tegevused.......................................................................................13 4.2.2. Maakasutustingimused.....................................................................................13 4.3. ÄRIMAA (Ä).......................................................................................................15 4.3.1. Planeeritud tegevused.......................................................................................16 4.3.2. Maakasutustingimused.....................................................................................16 4.4. TOOTMISMAA (T)............................................................................................16 4.4.1. Planeeritud tegevused.......................................................................................17
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Põlvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Ahja Mooste Alaküla Vastse-Kuuste Ihamaru Põlva Räpina Valgjärve PÕLVA Mikitamäe Kanepi Veriora Mustajõe Värska Suuremetsa Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Põlvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 20 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Põlvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Põlvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-67-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre.
    [Show full text]
  • Põlva MP Seletuskiri
    PÕLVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ PÕLVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Põlva Maavalitsus OÜ Hendrikson & Ko Kesk 20, Põlva Raekoja plats 8, Tartu [email protected] Maakri 29, Tallinn www.hendrikson.ee töö nr 2131/14 Algatamine: Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldus nr 337 Vastuvõtmine: Põlva maavanema 21.01.2016 korraldus nr 1-1/16/12 Kehtestamine: Tartu-Põlva 2013-2017 PÕLVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................... 4 1. PÕLVAMAA RUUMILINE ARENG .......................................................... 5 1.1. RUUMILISE ARENGU VISIOON ................................................................... 5 1.2. RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI KOKKUVÕTE .................................................. 5 1.3. RUUMILISE ARENGU SUUNAMINE ÜLERIIGILISES PLANEERINGUS ........................... 8 1.4. RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED JA SUUNDUMUSED PÕLVA MAAKONNAS. PLANEERINGULAHENDUSE PÕHJENDUSED ................................................................ 9 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE ............................. 13 2.1.1. Keskuste võrgustik ja toimepiirkonnad .........................................14 2.1.2. Ettevõtlus ja töökohad ...............................................................18 2.1.3. Teenused .................................................................................19 2.2. LINNALISE ASUSTUSE ALAD ....................................................................22 2.3. MAALINE PIIRKOND .............................................................................24
    [Show full text]
  • Kust on Tulnud Vana Võrumaa Külanimed?
    Evar Saar Võru instituudi teadur, kes uurib kohanimesid Kust on tulnud Vana Võrumaa külanimed? Hajatalude ja väikeste külade maastikul Lõuna- ning Lääne-Võrumaal pärineb külanimede enamik inimeste nimedest – kunagistest talu- poegade lisanimedest. Põhja-Võrumaa (praeguse Põlvamaa) külad on suuremad ja vanemad. Nende nimed on tekkinud nii ammusel ajal, et kirjalikud allikad seda aega otseselt ei valgusta. Ometi ei sõltu tähen- duselt läbipaistva ja hämara materjali suhe Võrumaa külanimedes külade suurusest ja külaks olemise east. Ka hiljuti talunimest küla nimeks saanud nimede hulgas leidub palju naaberkeelte isikunimesid ja palju selliseid nimesid, mille päritolu jääbki tundmatuks. Artikkel põhineb aastatel 2009–2014 Eesti kohanimeraamatu (EKNR) jaoks tehtud uurimistööl ja annab põgusa, tutvustust ning eelreklaami pakkuva ülevaate sellest, mida lähimas tulevikus saab Eesti kohanime- raamatust just ajaloolise Võrumaa külanimede kohta lugeda. Sellel alal uuris Mariko Faster Hargla kihelkonda ja on kirjutanud põhiosa nendest märksõnaartiklitest. Evar Saar uuris ülejäänud seitset vana Võrumaa kihel- konda. Tööd tehti põhiliselt arhiiviallikatele ja revisjonide publitseeritud materjalidele toetudes. Esimene eesmärk oli saada ülevaade asustusajaloost mõisate ja põlis- külade (XVI saj allikates külaks peetud üksuste) kaupa. Nimede arengu jälgimine oli kindlamaks aluseks tõlgendusele, mille juures sai kasutada varasemaid piirkondlikke uurimusi (Valdek Pall Põhja-Tartumaast1, Marja 1 Pall, Valdek. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toimetanud M. Norvik. Valgus, Tallinn 1969. OMA KEEL 1/2015 19 Kallasmaa Saaremaast2 ja Hiiumaast3, Jaak Simm Võnnu kihelkonnast4), läänemeresoome kohanimede alast kirjandust, Eesti, Soome, Vene, Saksa, Läti isikunimeraamatuid ja teisi allikaid. Etümoloogiates püüti hoiduda pelgalt sõnavaralistest võrdlustest. Püüti pakkuda vaid selliseid nime päritolu seletusi, mis oleksid vähemalt tõenäolised paigapealse kohanime- süsteemi toimimise vaatevinklist, isegi siis, kui nime tegelikku ajaloolist tagapõhja pole suudetud kindlaks teha.
    [Show full text]
  • Ülevaade Potentsiaalsete Reisirongiliikluse Kasutajate Hulgast Ja Tagamaast
    Regio OÜ Riia 35, Tartu 50410 [email protected] www.regio.ee Ülevaade potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate hulgast ja tagamaast Tartu 2019 Sisukord 1. Eesmärk ja põhimõtted ....................................................................................................................... 3 2. Algandmed ......................................................................................................................................... 4 3. Metoodika ja töökäik ........................................................................................................................... 4 3.1 Peatuste jaotus rahvastiku tiheduse järgi ...................................................................................... 4 3.2 Peatuste jaotus sõlmedeks ja lõikudeks ........................................................................................ 5 3.3 Analüüsi tasemed .......................................................................................................................... 8 3.3.1 Ühistranspordiga etteveo tsoonid ........................................................................................... 8 3.3.2 Autoga (individuaalse) etteveo tsoonid ................................................................................... 8 3.3.3 Jalgrattasõidu tsoonid ............................................................................................................. 8 3.3.4 Jalgsikäigu tsoonid ................................................................................................................
    [Show full text]