DOCSLIB.ORG

Pankrotis Ja Ärikeeluga Abilinnapea

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

TELLIJATELE SEADUS Kindla käega karjakasvataja Pankrotis ja ärikeeluga Aasta parim piimakarjakasvataja Heli Sadam Peri POÜst on kind- la käega juht. “Kui juhid, aga la- abilinnapea sed igal ühel teha, nagu ta heaks arvab, siis asi ei toimi,” ütleb Sa- Paide abilinnapea Janno Lehemets on eraisiku pankrotis ja saanudaanud ärikeelu. Linna-Linna- dam. Põllumajandus volikogu esimees küsis olukorrale hinnangut justiitsministrilt jaa õiguskantslerilt.õiguskantslerilt. 6–76–7 Esmaspäev, 16. märts 2015 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK EUR/RUB NordPool Euribor nr 50 (5177) 3 eurot 1,0572 0,9459 9,1518 64,5063 26,06 0,098% Investor Reikop Saatejuht Marko Reikop on börsil raha keerutanud 13 aastat, olles teeninud kadestamisväärset tootlust ja saanud kõrvetada kahes börsikrahhis. 4–5 TÄNAPÄEVA inimesele peaks investeerimine olema elementaarne, leiab “Ringvaate” saatejuht Marko Reikop, kes tänu hajutatud portfellile oma rahaasjade pärast ei muretse. FOTO: LIIS TREIMANN/POSTIMEES/SCANPIX KOHTUASI INVESTOR KINNISVARA KOLUMN Viinaärimehed Euro üllatab kiire Ära lase ilusal vaidlevad Y2K pärast kukkumisega fassaadil end petta Kilvar Kessler: Mõne laenuplatvormi Viinatootja AlcorDistillery käib Tänavu dollari suhtes juba üle 12 Vanasse majja korterit valides pakutav “tagatisfond” ei ole eriseaduse kaubamärgi Y2K pärast kohut protsenti odavnenud euro lange- tasub hinnata, mis on seal kor- skandaalse ärimehe Urmas Vel- mise kiirus üllatab isegi analüüti- da tehtud ja kuidas. Paljud majad alusel tegutsev ja riikliku turvavõrgu lestega, kes peab end seotuks kuid ja investoreid. Kukkumisele on küll soojustatud, kui küttekulu osaks olev Tagatisfond. selle märgi kasutusõigusega on tuure juurde lisanud Euroopa pole kahanenud, hoiatab Mihkel Euroopa Liidus. 10–11 Keskpanga rahatrükk. 20–21 Oiderma 1Partnerist. 16–17 Tagatisfondi nõukogu esimees selgitab Tagatisfondi ülesandeid. 18 TEGIJA 2 TOIMETUS Marju Lauristin Hakkab suurkorporatsioonide maksuauke sulgema Euroopa Parlamendi saadik Marju Lauristin misjoni töö on suunatud nende seaduses olevate ka- alustas tööd europarlamendi erikomisjonis, nalite avastamisele, mille kaudu suurkorporatsioo- mille ülesanne on uurida eeskätt Euroopas nid saavad oma raha niiviisi kantida, et nad ei mak- tegutsevate suurkorporatsioonide maksudest kõrva- sa makse nendes riikides, kus nad tulu loovad. Tema ÄRIPÄEV 16. märts 2015 lehoidumist ja selle takistamist. sõnul on kõrvalemineva raha suurust hinnatud kuni toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post [email protected] Lauristin kommenteeris ERRi raadiouudistele, et ko- triljoni euroni. TÄNA ÄRIPÄEVA VEEBIS Vaata interaktiivset galeriid Äripäeva veebist leiad põhjaliku ülevaate kunagise kuulsa äriperekonna Puhki kurvast saatusest nõukogude okupat- siooni ajal ja nende järeltulijate edukatest ettevõtmistest Soomes. Uuri interaktiivsest fotogaleriist, mis seisus on ku- nagi Puhkidele kuulunud kinnisvara praegu. UURI ARIPAEV.EE-ST PALJUD Puhkide ärid asusid Tallinnas Kalamajas. SÜNDMUS Kas ajakirjanikud võivad politiseeruda? Kas ajakirjanikud võivad politiseeruda? Kas poliitika ob- jektiivne käsitlemine on võimalik? Kas valimiseelsed kajas- ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA tuse reeglid tuleks Eestis üle vaadata? Neile ja teistele sarnas- tele küsimustele püütakse vastus leida Eesti Ajalehtede Liidu aastakonverentsil “Poliitika ja ajakirjandus: kilbiga või kil- bil?”. Perspektiivi ajakirjanduse olukorrale Euroopa finants- JUHTKIRI keskusest Londonist pakub Euroopa Ajalehtede Liidu presi- dent, Suurbritannia ülemkoja saadik ja kirjastaja lord Black of Brentwood. Pole siin pirtsutada midagi, HOMME Millisel ettevõttel tasub endale soetada kaubik? Eesti vajab investeeringuid LOE ÄRIPÄEVAST ahandusministeerium ei näe da me ise muuta ei saa, küll aga saame muu- Eestisse tulevate investeerin- ta praegust hoiakut, et nii- ja naasuguseid po- gute vähenemises problee- Eestisse in- le meil tarviski. Kahjuks jättis rahandusminis- mi ja leiab, et igasuguseid in- teerium ka selgimata, missugused investee- vesteeringuid pole meil üld- vesteerimi- ringud on Eesti riigi meelest head ja siiameeli- TALLINNA LINNATRANSPORDI AS Rse vajagi. tamist väärt, ja missugused need, mille peale KUULUTAB VÄLJA KONKURSI Äripäeva meelest on selline suhtumine se oluline peaks nina kirtsutama. arrogantne ning väärib korrigeerimist. Selli- takistus on Uute trammide liiniletuleku ja ühistranspordi teavitus- ne hoiak sobib olukorras, kus majandus mü- Jalad alla ja minema. Tõsi on rahandusminis- kampaania koostamisele ja läbiviimisele. hinal kasvab ja investorid ootavad järjekor- kõrged töö- teeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi ERRis Pakkumised esitada hiljemalt 25. märtsil 2015 kell 16.00 digitaalselt e- ras võimalust Eestisse tulla, rasked rahapa- jõumaksud. kajastamist leidnud väide, et Eesti maksusüs- posti teel aadressil [email protected] või tuua suletud kid käes. Niisugusest seisust on asi aga – natu- teem soosib neid ettevõtteid, mis on orientee- ümbrikus tellija aadressil Tallinn, Kadaka tee 62a, 12618. Pakkumisele ke liialdades – valgusaastate kaugusel. Eestis- ritud kasvule. See pole iseenesest paha. Kehv palume märkida märgusõna “TEAVITUSKAMPAANIA 2015”. Lisainformatsioon telefonil 643 4015 või 643 4005. se tulnud välisinvesteeringute maht oli eelmi- on lugu siis, kui Eestisse investeeringu teinud sel aastal kolm korda väiksem kui kümme aas- ettevõte hakkab siin kaela kandma, saab sel- tat tagasi. See peaks rahandusministeeriumi ja sirgeks ja rahakoti kopsakaks – ja kolib siis tõsiselt järele mõtlema panema, miks see nii Lätti, et seal kasumit soodsamalt välja võtta, on, selle põhjusi kainelt analüüsima, analüü- kui see on võimalik Eestis. Päris jama on siis, si tulemusi avalikkusega jagama ja välja pak- kui investor jätab suurema kasumi teenimi- kuma, kuidas muuta Eesti taas maaks, kus ra- se järele ringi vaadates Eesti hoopis kahe silma ha tahab kasvada. vahele – näiteks kõrgete tööjõumaksude pä- Tõsi, võrdlus kümne aasta taguse ajaga võib rast. Lätlastel on sotsiaalmaksulagi, meil mit- tunduda praegu natukene ülekohtune. Ma- te. Leedulased, eurotsooni noorimad liikmed, jandus kasvas praeguste mõõtkavade kohaselt aga kipuvad meilt järjest napsama neid inves- müstilised 9,8 protsenti, sisenõudlus oli tu- teeringuid, mis meilegi hädasti ära kuluksid. gev ja eksport tänasega võrreldes edukas. Eda- Venelased ja valgevenelased tegutsevad aktiiv- si tuli 2006. aasta 11,4protsendise kasvuga, selt Leedu kinnisvaraturul. Leetu meelitab in- 2007ndal hakkas kasv kahanema (7,1%). 2008. vestoreid võimalus suuremat tootlust teenida aastal lõi kriis valusalt sisse meilegi ja kaheko- kui Lääne-Euroopa riikides. Samas vaadatakse haliste kasvunumbrite asemel oli miinus ma- siiski nn Balti riike ühe piirkonnana – ent va- jas. Järgnesid pikad lahjad aastad, toimus üle- liku kitsamaks minnes ei ole me enam sugugi ilmne kainenemine ning kohale jõudis tead- esimene eelistus. mine, et ükski pidu ei kesta igavesti. Eestisse investeerimise oluline takistus on kõrged tööjõumaksud, millest Äripäeva veer- Kasv kidub. Eesti majanduskasv oli eelmisel gudel on palju kirjutatud. Käimasolevatelt Pakendiaruandlus koos aastal 2,1 protsenti ja mingit hüpet paremuse koalitsioonikõnelustelt ei ole esialgu tulnud poole pole ette näha. Pisukest paranemist on kindlat signaali, et need langevad uue võimu- pakendiekspertiisiga loota, aga ei midagi sellist, mis silma särama liidu sõlmitava leppe kohaselt. Kuna aga või- lööks või meenutaks aegu, mil majanduskasvu mukõnelusi dirigeeriva Reformierakonna mõõdeti kahekohaliste numbritega. Ebakin- programmis on tööjõumaksude langetamine Vaata www.toll.ee del ümbruskond on meile tulevate investee- sees, on siiski lootust, et vähemasti mingil ku- ringute mahu alla tõmmanud. Väliskeskkon- jul see tuleb. ÄRIPÄEV 16. märts 2015 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] REKLAAM 3 VALLUTA INFOMÄE TIPP Põhiosa alates € 75,- lisandub käibemaks Vajadus praktilistele ja funktsionaalsetele arhiiviriiulitele kasvab päev-päevalt. Avasta enda jaoks meie riiulilahendused! ajtooted.ee 4 KAANEL Anu Välba: Mulle meeldis väga mõte endast kui investeerijast ning ma olin valmis igas kuus 500 krooni selle jaoks kõrvale panema. ÄRIPÄEV 16. märts 2015 toimetaja Ave Lepik, tel 667 0111, e-post [email protected] Marko Reikopi telekolleeg on nüüdseks igakuist sissemakset suurendanud INVESTEERIMINE Marko Reikop: meeleldi oleksin investor Toomas. 13 aastat börsil JUHAN LANG [email protected] Tema ikkagi usaldab meid, tegelikult just siis Ta selgitab, et klientide seas on neidki, kes Ehkki mõlemad alustasid investeerimist on õige aeg investeerida.” puutuvad igapäevaselt aktsiaturgudega kok- 2002. aastal, Toomase eeskujul Reikop siis- Marko räägib, Reikop ei muretse iga päev, mis tema ra- ku ja tahavad ise otsuseid teha, ning teise osa ki börsidele ei läinud. Toonase Hansapan- mis ta ootused hast saab, ning teda ei tee ärevaks, et on osa moodustavad inimesed, kes pidevalt turge ei ga kaudu tegi ta esimesed investeeringud on, ja mina oma sissetulekust pangahaldurite kätte usal- jälgi. Just viimaste hulka kuulub ka Reikop, pärast seda, kui oli 2000ndate algul mitmel võtan kokku danud. Seda enam, et ajahorisont on seatud kes eelistab turgudest eemale hoida, kuid sa- aastal Nasdaq Tallinna korraldatud Raha- Saatejuht Marko Reikop on viimased 13 aas- selle poole, aastakümnete taha ning õige hetk praegus- mal ajal soovib oma rahal silma peal pidada. kompassi konverentsi konferansjeena esi- tat usaldanud 15% oma igakuisest sissetu- te investeerimisotsuste üle kohut mõista
Recommended publications
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis

    Kaart on Valmistatud Maa-Ametis

    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
  • Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas

    Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas

    VLÕRU INNA L EHT November 10 (128) 2017 Uus kergliiklusteede võrgustik Võru linnas Kaardil on näidatud Võru linnas asuvate kergliiklusteede ja tänavate lõikude pikkused, mis võimaldavad liikumisharrastajal komplekteerida endale sobiva pikkusega terviseringe. Terviseringi näide 1, pikkus 9 km: Kreutzwaldi/Petseri rist – raudteeülesõit – Kose tee – Taara tn ots – Kubija rollerirada – Kubija suusabaas – Männiku tn – Kubija tee – raudteeülesõit – Kreutzwaldi/Petseri rist. Selle marsruudi läbimisele kõndides kulub 1,5-2 h sõltuvalt kõnnikiirusest. Selline ajaline koormus on liikumisharrastajale kõndimise puhul igati paras. Terviseringi näide 2, pikkus 6,7 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Räpina mnt – Koreli sild – Koreli kaldaala kergliiklustee Luha tänavani – Luha tn – Pikk tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub 1h 15 min – 1h 30 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Terviseringi näide 3, pikkus 4,4 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Luha tänav – Koreli tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub mudilasel 1h – 1h 15 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Sportides ära unusta liiklusohutust! Pimedal ajal kasuta alati helkureid ja helkuritega riideid. Ole ettevaatlik hoovidest väljasõidukohtades – veendu, et sealt ei tule sõidukit! Võrumaa Mängude liikumispäevakud märkejaama ja nutikoodiga Võru spordihalli juures kolmapäeviti kell 8-22. Täpsem info ja ettepanekud: www.vorumaaspordiliit.ee Väike matemaatika ja tervis tuleb – leia oma rada! (Loe ka lk 4) ADVENDIKONTSERT PÜHAPÄEV, 3. DETSEMBER VÕRU KANDLES — 18:00 PILETID PILETILEVIST JA KOHAPEAL EELMÜÜGIST 7 / 10 € — KONTSERDIPÄEVAL 10 / 12 € SOODUSHIND ÕPILASTELE, TUDENGITELE JA PENSIONÄRIDELE — LAPSED KUNI 7A TASUTA. 2 Võru Linna Leht November 2017 Võru linnavolikogu KUU PILDIS peab haarama liidrirolli F.
  • Laste- Ja Noorsookirjandus 2008

    Laste- Ja Noorsookirjandus 2008

    Eesti Lastekirjanduse Keskus EestikeelneEestikeelne laste-laste- jaja noortekirjandusnoortekirjandus 20082008 Kirjandusnimestik Koostanud Ülle Väljataga Tallinn 2009 Sisukord 1. Rahvaluule . 3 2. Luule A. Eesti kirjandus . 3 B. Väliskirjandus . 8 3. Proosa A. Eesti kirjandus . 9 B. Väliskirjandus . 22 4. Mitmesuguse sisuga kogumikud . 41 5. Näidendid . 42 6. Koomiksid . 43 7. Aime- ja rakendusliku sisuga kirjandus A. Eesti kirjandus . 43 B. Väliskirjandus . 49 8. Ususisuga väljaanded . 74 9. Võõrkeelne kirjandus . 74 10. Laste omalooming. Õpilasväljaanded . 76 11. Jätkväljaanded ja ajakirjad . 78 Sarjad Statistika 2 1. Rahvaluule 1001 ööd: kauneimad muinasjutud lastele > vt. nr. 151 Aisopose valmide varakamber > vt. nr. 153 Araabia ööd: tuhande ja ühe öö muinasjutud > vt. nr. 165 Elas kord... > vt. nr. 325 Grimm, Jakob ja Wilhelm. Muinasjutte > vt. nr. 202 Kaunimad vanakreeka müüdid > vt. nr. 221 Kreutzwald, Friedrich Reinhold. Lopi ja Lapi > vt. nr. 68 Petiška, Eduard. Vanakreeka muistendid ja pärimused > vt. nr. 273 Raven, Nicky. Beowulf: legend kangelasest > vt. nr. 286 Tristan ja Isolde ning armujook, mis neid kokku viis > vt. nr. 312 Ümber maailma 80 muinasjutuga > vt. nr. 324 2. Luule A. Eesti kirjandus 1. Arder, Ott. Millimallikas / koostanud Marika Arder; toimetanud Eve Leete; pildid joonistanud Priit Rea; kujundanud Epp Marguste. – Tallinn: TEA Kirjastus, 2008. – 38, [2] lk.: ill.; 16,5×18,5 cm. – (Lapse oma raamatukogu). – Sisu: Mõistke meest, kes kasvab veel; Lõbus suvi; Maasikad; Kapten; Suur ja seisev ripub seinal; Tore päev; Piimahambad; Muinasjutuline loom; Ellen ja lehm; Siidivend siil; Millimallikas; Kiisu ja uks; Laul tagumisest vagunist; Pisike puu; Kägu ja käbi; Lemmikfilm; Klaverikontsert; Suur rõõm ja väike mure; Õuna lõuna; Kas panna päkka või visata varvast; Kes hiilib aias otsatus; tiivuline uni; Väikemehe probleem; Lauluke; Kevadtalvise päikese all; Küünal; Lumemõistatus; Kuused; Eesli jõulupuu; Alla sõit.
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva

    Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva

    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
  • Lasva Valla Arengukava 2011 – 2020+

    Lasva Valla Arengukava 2011 – 2020+

    Lasva vald LASVA VALLA ARENGUKAVA 2011 – 2020+ Lasva 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................... 2 ARENGUKAVA KOOSTAMISEST ........................................................................................................... 5 ASUKOHT JA ARENGULUGU.................................................................................................................. 6 1.1. Valla asukoht .................................................................................................................................. 6 1.2. Omavalitsuse tekkelugu.................................................................................................................. 6 1.3. Sümboolika..................................................................................................................................... 6 1.3.1. Lipp ......................................................................................................................................... 6 1.3.2. Vapp ........................................................................................................................................ 6 1.4. Rahvusvahelised sõprussuhted ....................................................................................................... 7 2. ARENGURESSURSID......................................................................................................................... 8 2.1. Loodusressursid.............................................................................................................................
  • Kergtee Avamine Osulas Valmis Parksepa Kooli Spordiväljak

    Kergtee Avamine Osulas Valmis Parksepa Kooli Spordiväljak

    VOKTOOBER 2019ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 9 (149) Oktoober 2019 Teataja Investeering turvalisse keskkonda: kergtee avamine Osulas aiste tee bussipeatusest Osu- Osula kooli eestvedamisel liik- Rlani, küla sees ja edasi Vareseni lusohutust propageeriv aktsioon. kulgeva kergliiklustee avamine Õpetaja Viia Haller ja huvijuht Ülle toimus 5. septembri lõunal. Prog- Hummal kordasid üle Maantee- ramm algas Harri Lindmetsa ameti edukad kampaaniad ning meeleoluka lõõtsamänguga ja tri- olid ette valmistanud turvalise kitõukeratturite etteastega, millele liiklemise viktoriini. Noored said järgnes vallavanema tervitus ning ise ülekäigukohti märgistada koostööpartnerite tänamine (tänati sõnumiga „Peatu, vaata, veendu!”, mitmeid ameteid, ettevõtteid, millest saab praktilist kasu küla eraisikuid). Lindi, mida kaunis- elanikkond. Lisaks joonistasid tasid päris mudelautod, lõikaisid noored Osula keskusest koolini läbi vallavanem Kalmer Puusepp, kulgevale kergliiklusteele “takis- volikogu esimees Georg Ruuda, tusraja”, mis võimaldas pidulikule Maanteeameti Lõuna teehoiu avaüritusele tulnud inimestel män- osakonna juhataja Tarmo Mõttus guliselt mööda uut teed liikuda. ja Osula Põhikooli direktor Anti Kergtee projekti rahastati Riigi Ossis. Seejärel said kõik soovijad Tugiteenuste Keskuse (Euroopa süüa Naiskodukaitse poolt pakutud Regionaalarengu Fondi toetuse), pontšikuid ja aktiivselt aega veeta. Maanteeameti, Kaitseministee- riumi ja Võru valla vahenditest. Soovime kiita Osula kooliperet, kes kogu koosseisus üritusest osa LISANNA ELM võttis. Muide, kergtee avamise avalike suhete spetsialist eelüritusena toimus samal päeval 786 8800, 5345 0975 Kergtee avamisele tulnud ametnikud said tõukerattasõitu proovida. Foto: Tiina Männe arksepa Keskkooli spordiväljak kuidagi halvemates tingimustes Pavati 14. septembri lõunal. Kohal treenima. Suured tänud nendele Valmis Parksepa kooli spordiväljak viibisid Riigikogu liige Anneli Ott, toetajatele, kes objekti aitasid kas mitmed Võru vallavolikogu ja valit- rahaliselt panustada või olid nõu suse liikmed, kohalikud elanikud.
  • Nursipalu Harjutusvälja Teede Ja Väljaõpperajatiste Ehitusprojekt KMH Aruanne

    Nursipalu Harjutusvälja Teede Ja Väljaõpperajatiste Ehitusprojekt KMH Aruanne

    Töö number 2016-0033 Tellija Kaitseministeerium Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 4.09.2018 Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH aruanne Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH aruanne Versioon 3 [kooskõlastamiseks] Kuupäev 4.09.2018 Koostanud: Veronika Verš, Raimo Pajula, Vivika Väizene, Kristiina Nauts, Hendrik Puhkim, Andres Brakmann, Marju Kaivapalu, Kotkaklubi MTÜ, Akukon Eesti filiaal Oy Kontrollinud: Kaitseministeerium Projekti nr 2016-0033 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 3 / 118 Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH aruanne Sisukord KASUTATAVAD MÕISTED .............................................................................................. 7 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 8 2. NURSIPALU HARJUTUSVÄLJA TÄNANE KASUTUS JA KAVANDATAVAD TEGEVUSED ......................................................................................................................... 9 2.1. Asukoht .............................................................................................................. 9 2.2. Harjutusvälja kasutamine täna............................................................................. 10 2.3. Ülevaade kavandatavast tegevusest ....................................................................

  • Kääpa, Lasva, Vastseliina, Võhandu Ja Väimela Jahipiirkonna Pindala Ja Piirikirjeldus1 [RTL 2009, 11, 131- Jõust

    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.07.2009 Avaldamismärge: Kääpa, Lasva, Vastseliina, Võhandu ja Väimela jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus1 [RTL 2009, 11, 131- jõust. 01.02.2009] Vastu võetud 03.06.2005 nr 48 RTL 2005, 64, 920 jõustumine 17.06.2005 Muudetud järgmise määrusega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21.01.2009 nr 8 (RTL 2009, 11, 131) 1.02.2009 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 ja § 11 lõike 2 alusel. § 1. Kääpa jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Kääpa jahipiirkonna pindala on 6250 hektarit. (2) Kääpa jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Kääpa jahipiirkonna piir läheb Vana-Koiola–Tsolgo maantee ja Peri oja ristumiskohast mööda Peri oja Ilumetsa metskonna kvartali PW153 kagusihini; seejärel mööda Ilumetsa metskonna kvartalite PW153 ja PW120 kagusihti kvartali PW128 läänesihini, jätkudes mööda kvartali PW128 läänesihti Ilumetsa metskonna kvartali PW128 lõunasihini; edasi mööda Ilumetsa metskonna kvartali PW128 lõunasihti kvartali PW133 läänesihini ning mööda kvartali PW133 läänesihti sama kvartali lõunasihini; sealt mööda Ilumetsa metskonna kvartalite PW133 ja PW134 lõunasihti kvartali PW136 läänesihini ning mööda kvartali PW136 läänesihti Koolma–Tsolgo teeni; siitpeale mööda Koolma–Tsolgo teed Pikkjärve teeni; teeristist mööda Pikkjärve teed Koolma teeni, jätkudes mööda Koolma teed kinnistu Koolma 6 kirdepiirini ning mööda kinnistu Koolma 6 kirdepiiri Võhandu
  • Püha Võhandu Rahvausus Ja Pärimuses

    Püha Võhandu Rahvausus Ja Pärimuses

    Püha Võhandu rahvausus ja pärimuses Heiki Valk Võhandu jõgi, mis voolab läbi Otepää, Urvaste, Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonna, on Eesti usundiloos erilisel kohal. Selle on kultuurilukku talletanud Urvaste kirikuõpetaja Johann Gutslaffi raamat Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda... (1644), mille ajendiks oli kaks aastat varem Osulas toimunud nn Pühajõe sõda (Gutslaff 1644: 30–42; vt ka Valk 2015). 1642. aasta 8. juuli öösel kogunes Osulasse ligi 80 talu- poega Kirumpää, Kasaritsa, Räpina ja Vastseliina mõisapiirkonda- dest, koos mõnede Venemaalt kutsututega. Kokkutulnud rüüstasid ja süütasid sealse uue vesiveski ning purustasid veskitammi. Vilja- ja saeveski hävitamise põhjuseks oli teadmine, et Võhandu jõgi on püha, kuna seal on pikse elukoht, ja et jõe voolu ei tohi seetõttu takistada – vastasel korral põhjustab jõgi kurja ilma ja põlluvilja ikaldust. 1641. aastal halvaks muutunud ilmade põhjuseks peeti Sõmerpalu mõisniku käsul jõele ehitatud uut veskit. Esimest korda oli veski hävitamiseks kogunetud juba sama aasta 1. mai hommikul. Siis tuli kokku 60 talupoega Koigu, Otepää, Valgjärve, Kaagvere ja Kõlleste mõisast, kuid need õnnestus mõisaproual ja appi kutsutud Tartu raehärral Claus Russel „hea sõnaga“ laiali saata. Käesoleva ülevaate eesmärk on võtta kokku jõe pühadusele viitav andmestik ning ühtlasi anda vastus küsimusele, kuidas ja kuivõrd kajastub nii Gutslaffi teadetes kui ka Pühajõe nimes peegelduv teadmine jõe pühadusest suulises pärimuses, eeskätt Eesti Kirjan- dusmuuseumi talletatud rahvaluulekogudes. 9 Heiki Valk Jõgi ja selle nimed Ametlikel andmetel on Võhandu jõgi Eesti pikim, 162 km, ja algab Saverna küla maadel, külasüdamest pool kilomeetrit edela pool (EJOKN 1986: 8; Eesti jõed 2001: 244–255). Tegelikult on siinkir- jutaja jaoks teadmata asjaoludel Eesti maateadusesse nähtavasti 1930.
  • Parksepa Keskkool on Suutnud Säilitada Oma Traditsioone Parksepa Keskkooli Direktori Intervjuu Teemal “145

    Parksepa Keskkool on Suutnud Säilitada Oma Traditsioone Parksepa Keskkooli Direktori Intervjuu Teemal “145

    VSEPTEMBER 2018ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 10 (161) November 2020 Teataja Parksepa keskkool on suutnud säilitada oma traditsioone Parksepa keskkooli direktori intervjuu teemal “145. aastane Parksepa kool “ õuealal, juurde saanud kaasaegse Milline on Parksepa kooli tule- multifunktsionaalse spordiväl- vik? Kas kool jätkab veel 145 jaku pallimängudeks. On alanud aastat? esimese, 1875. aastal valminud koolihoone ümberehitustööd, Kui oleme uurinud meie kooli mille tulemusena sünnib Park- ajalugu, siis selgub, et pea igal sepa noortekeskus. Endiselt aga kümnendil on kooli juhtkonna ja tunneme puudust kaasaegselt õpetajaskonna ees seisnud küsimus ehitatud kooli staadionist. – kuidas edasi? Kui kool tegutses pikka aega põhikoolina, siis ei Arvata võib ka, et 11 aastat tagasi osatud ette näha, et 1989. aastast renoveeritud koolimaja vajab varsti on Parksepas keskkool, aga ometi jälle uuenduskuuri, seda enam kui nii juhtus, sest õpilaste arvu kasv võrdleme meie koolimaja uute või ja kohaliku kogukonna toetus äsja renoveeritud koolimajadega. viiski hariduselu piirkonnas just On ikka osatud ehitada uhkeid ja selles suunas. kaasaegseid koolimaju! Vahepealsetel aastatel olime taas Kindlasti on küsimus ka inimestes, sunnitud arutlema Parksepa kooli sest kool vajab pidevalt uute, ande- tuleviku üle – kas meie kooli kesk- kate ja aktiivsete töötajate liitumist kooliosa ikka jääb püsima? Aga jäi, koolielu huvitavamaks tegemisel. meie kooli 312-st õpilasest õpib Näiteks ootame huviringide juhen- praegu gümnaasiumiastmes 123 dajateks lastevanemaid-entusiaste, õpilast. kes tahaksid lastele midagi huvi- tavat õpetada. Arvan siiski, et kümne või 20 aasta pärast on siin kool ikka olemas. Kas Parksepa keskkooli õpilastest moodustati staadionile kooli 145. juubeliks vastav number. Foto: Taago Hektor Kes on need õpilased või vilist- ka 145 aasta pärast, seda ei oska lased, kelle üle kool on viimasel praegu küll ennustada.
  • 40 Aastat TV 10 Olümpiastarte 1971-2011

    40 Aastat TV 10 Olümpiastarte 1971-2011

    Head asjad kestavadki kaua MARGUS ALLIKMAA, Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Koostanud Toimetaunud Korrektuur Teleriekraanil ja staadionil käib noortesaate „TV 10 olümpiastarti“ 41. hoo- aeg. Ükski teine sari pole nii kaua vastu pidanud. Või siiski — „Aktuaalne kaamera”, neil läheb juba 56. aastakäik. Kuid nemad on ka teisest kaaluka- tegooriast, raskekaallased, kui sporditeemalist metafoori kasutada. Kõigi üle- jäänud saadete hulgas on „TV 10 olümpiastarti“ võidukas liider, Eesti rekordi omanik. Isegi maailmas võiks saavutada kõrge koha, kui selles vallas kestvus- rekordite püstitamise arvestust peetaks! Kümneid hooaegu vältava telesaate tegemiseks ei piisa ainult säravast teostusest või hiilgavast stsenaariumist, ka tegijate entusiasm üksi ei aita. On ju 40 aasta jooksul vahetunud mitu generatsiooni saatejuhte, toimetajaid ja režissööre ning võib arvata, et nad ei ole tegutsenud ainult entusiasmist. Midagi peab veel olema! Mulle näib, et läbi aegade seob neid meeskondi armastus spordi vastu. Soov tuua võimalikult palju noori inimesi spordisaali- desse ja staadionitele, et tagada järelkasv tippspordis. Aga mitte ainult. Eks targad teleonud ja -tädid teavad, et nende käes on vägevad hoovad koolispordi ning üldse spordielu edendamiseks. Teisiti öeldes: arvan, et „TV 10 olümpiastarti” pika ea saladus on selle sarja korraldamise ja näitamisega seotud inimeste vastutustunne. Kõike seda ei kirjuta ma niisama, vaid isikliku kogemuse põhjal. Põhikooli ajal tegin päris palju sporti ja mõnedki tulemused olid oma vanusegrupis kor- ralikud. Loomulikult käisime palju piirkondlikel ja maakondlikel võistlustel, aga unistus oli ikkagi pääseda „TV 10 olümpiastarti“. Üritasime, mis me üri- tasime, meie pisike maakool oma tulemustega telesaadetesse välja ei murd- nud. Eks see pisut kurvaks tegi, aga tagantjärele mõeldes: sporti sai kõvasti tehtud ja ilmselt tänu sellele jäi mõnigi kahtlane ahvatlus, mida hiljem oleks tulnud kahetseda, tähelepanuta.
  • Kaitse Kodu! Nr. 6/2009

    Kaitse Kodu! Nr. 6/2009

    KKAITSEAITSE LLUURERÜHMUURERÜHM ESTRIF-5ESTRIF-5 TTEENISEENIS PPOOLOOL AAASTATASTAT KKODU!KAITSELIIDUO AJAKIRIDNR 6 U(90/536) 2009! BBALKANILALKANIL BBALTIALTI KKETISTETIST MMÖÖDUSÖÖDUS 2020 AASTATAASTAT NNAISKODUKAITSEAISKODUKAITSE PIDASPIDAS 82.82. SÜNNIPÄEVASÜNNIPÄEVA NOORKOTKASTE OLÜMPIAMÄNGUD – VÕRDNE VÕIMALUS KÕIGILE VABARIIGI SÕJAKOOLI ASUTAMINE 90 AASTAT TAGASI JA SELLE ESIMESED LÕPETAJAD SIERRA-TANGO-OSCAR-NOVEMBER-ECHO: kutsung Iraagist Kuulutame välja Iraagi-teemalise fotokonkursi – STONE: kutsung Iraagist Saada meile oma parimad jäädvustused operatsioonilt „Iraagi vabadus“. Laekunud fotode seast valib žürii välja 30 fotot, mis eksponeeritakse näitusel 18.11.2009 Solarise keskuses. Peaauhinnaks on fotokaamera Canon Digital IXUS 980 IS. Nõuded fotole: originaalsuuruses JPEG fail, vähemalt 1-2 MB. Fotod oma kontaktidega palume saata hiljemalt 23.10.2009 andmekandjal CD/DVD- plaadil aadressil: Kaitseväe Peastaap Teavitusosakond Märgusõna “STONE” Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti või E-postile: [email protected] Lisainfo: tel 717 0825 www.elukutse.ee ETTEVÕTMIST TOETAVAD: KAITSEMINISTEERIUM, KAITSEVÄGI JA KAITSERESSURSSIDE AMET SISUKORD KAITSE KODU! 6’ 2009 (90/536) BALTI KETIST MÖÖDUS 20 AASTAT Vabadustule Tallinnast Vilniusse saatmine Balti keti teed pidi oli sümboolne austusavaldus selles rivis seisnutele .......................................6 LUURE KUI PUSLE VII: MEHHANISEERITUD LUURE – AGRESSIIVNE JA RÜNDAV Kiire tankide või lahingumasinatega sooritatud luureretk nõuab 12 põhjalikku ettevalmistust ja head koostööd ..............................................