40 Aastat TV 10 Olümpiastarte 1971-2011

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

40 Aastat TV 10 Olümpiastarte 1971-2011 Head asjad kestavadki kaua MARGUS ALLIKMAA, Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Koostanud Toimetaunud Korrektuur Teleriekraanil ja staadionil käib noortesaate „TV 10 olümpiastarti“ 41. hoo- aeg. Ükski teine sari pole nii kaua vastu pidanud. Või siiski — „Aktuaalne kaamera”, neil läheb juba 56. aastakäik. Kuid nemad on ka teisest kaaluka- tegooriast, raskekaallased, kui sporditeemalist metafoori kasutada. Kõigi üle- jäänud saadete hulgas on „TV 10 olümpiastarti“ võidukas liider, Eesti rekordi omanik. Isegi maailmas võiks saavutada kõrge koha, kui selles vallas kestvus- rekordite püstitamise arvestust peetaks! Kümneid hooaegu vältava telesaate tegemiseks ei piisa ainult säravast teostusest või hiilgavast stsenaariumist, ka tegijate entusiasm üksi ei aita. On ju 40 aasta jooksul vahetunud mitu generatsiooni saatejuhte, toimetajaid ja režissööre ning võib arvata, et nad ei ole tegutsenud ainult entusiasmist. Midagi peab veel olema! Mulle näib, et läbi aegade seob neid meeskondi armastus spordi vastu. Soov tuua võimalikult palju noori inimesi spordisaali- desse ja staadionitele, et tagada järelkasv tippspordis. Aga mitte ainult. Eks targad teleonud ja -tädid teavad, et nende käes on vägevad hoovad koolispordi ning üldse spordielu edendamiseks. Teisiti öeldes: arvan, et „TV 10 olümpiastarti” pika ea saladus on selle sarja korraldamise ja näitamisega seotud inimeste vastutustunne. Kõike seda ei kirjuta ma niisama, vaid isikliku kogemuse põhjal. Põhikooli ajal tegin päris palju sporti ja mõnedki tulemused olid oma vanusegrupis kor- ralikud. Loomulikult käisime palju piirkondlikel ja maakondlikel võistlustel, aga unistus oli ikkagi pääseda „TV 10 olümpiastarti“. Üritasime, mis me üri- tasime, meie pisike maakool oma tulemustega telesaadetesse välja ei murd- nud. Eks see pisut kurvaks tegi, aga tagantjärele mõeldes: sporti sai kõvasti tehtud ja ilmselt tänu sellele jäi mõnigi kahtlane ahvatlus, mida hiljem oleks tulnud kahetseda, tähelepanuta. Teisiti pole see ka tänapäeval. Mitu head aastakümmet on ETV seadnud noortele sportlastele emotsionaal- seid eesmärke, pakkunud sarjas osalejate eakaaslastele kaasaelamist ja ees- kuju ning innustanud kehalise kasvatuse õpetajaid ja treenereid tegutsema. Usun, et samamoodi jätkub see ka tulevikus. Spordi hea käekäigu eest seisvate inimeste vastutustunne pole kadunud, vaid püsib nii siin- kui ka seal- ISBN 00000000000 Eesti Kergejõustiku Liit, 2012 pool ekraani. Seda usku kinnitab ka käesoleva kogumiku ilmumine. Trükk: Kuma Print Tervitused 3 „TV 10 olümpiastarti“ Aitäh teile, on üks imeline nähtus „TV 10 olümpiastardi“ MART SIIMANN, tegijad! Eesti olümpiakomitee president ERICH TEIGAMÄGI, Eesti Kergejõustikuliidu president Kui Tõnu Tammaru alustas 12. oktoobril 1971. aastal kell 20.15 Eesti Televi- sioonis saatesarja „TV 10 olümpiastarti“, ei kujutanud tema ega telekolleegid ette, millega nad hakkama said. Sündis saade, mis on püsinud ekraanil üle 40 Kergejõustik on Eestis olnud läbi aegade väga populaarne. Üks kergejõustiku aasta. Nüüd on omakorda raske ette kujutada ringhäälingujuhti, kes tahaks ja üldse meie spordisüsteemi alustalasid on laste võistlussari TV 10 Olümpia- ennast jäädvustada teleloos selle saatesarja eetrielu kustutajana. starti, spordivõistlus, mille olemasoluta tuleks see viivitamatult välja mõelda „TV 10 olümpiastarti“ ei ole ainult TV-saade, ei ole ainult hästi korraldatud ja käima lükata. Juba üle 40 järjestikuse aasta on Eesti Kergejõustikuliit kergejõustikuvõistluste noortesari. See on tähelepanuväärne sotsiaalne feno- koostöös Eesti Televisiooniga korraldanud laste kergejõustikusarja, millest men, mille kõrge eluea saladus teleilmas, kus enamik sarju tavaliselt üle paari- tehtud erisaated on õhutanud televaatajate ja eriti noorte spordivaimustust. kolme ja populaarsemad üle nelja-viie hooaja ei kesta, on tänini avamata. Meie kõigi ja eelkõige spordihuviliste koolinoorte rõõmuks on võistlussari Imeline nähtus on TV 10 Olümpiastarti ka spordimaailmas, kus halasta- juba aastakümneid edukalt toiminud. Siinkohal on sobiv algatajaid ja algatu- matu konkurents tiheneb mitte ainult sportlaste, vaid ka spordialade ja võist- sele kaasaaitajaid tänada ja tervitada. luste korraldajate vahel ning kus ekraaniaega saavad vaid tähtsad, säravad ja Samuti on paslik tänada kõiki neid noori, praegu juba täiskasvanuid, kes sponsorite heldet toetust nautivad heitlused. võistlus- ja võidurõõmu tundes sarjast entusiastlikult osa võtnud, saades indu Miks püsib uudisnäljases ja pealinnakeskses rahvusringhäälingus aastaküm- sellest edasisteks sammudeks spordi- ja eluteel. Paljude nendega puutume neid saade Eestimaa eri paigus omavahel mõõtu võtvatest poistest ja tüd- iga päev kokku spordiasja ajades, sageli rõõmsalt üllatudes, et nende aktiivse rukutest? Tavaliste Eesti koolide õpilastest, mitte imelastest ega eliitkoolide eluhoiaku kujunemisel on oma rolli mänginud tuntud võistlussari. väljavalitutest? Maailma kergejõustikuelus on üsna unikaalne võimalus üksteiselt mõõtu Ehk tasub põhjusi otsida inimloomusest. Lõputu tormamine, katastroofi- võtta ja teostada treeningutel omandatud oskusi telesaateks vormuval võist- uudised, särav ja ahvatlev suurilmamelu ei kisu üksnes endaga kaasa, vaid ka lusel. Sarja korraldamise köögipool pakub huvi nii meie Euroopa kolleegi- väsitab. Meis kõigis elavad lapsepõlv, kodukoht, mängud ja jõukatsumised, dele kui ka kergejõustikuaktivistidele väljastpoolt Vana Maailma. Tänu sarja aeg, mil energia voolas üle, reeglitest peeti kinni, mäng oli aus, võistlus oli aastakümnetepikkusele heale korraldamisele on ääretult meeldiv seda huvi väike ja võidurõõm suur. rahuldada. Mitme põlvkonna spordirahval on õnnestunud pika aja vältel järjepidevalt, Teosega, mida spordihuviline käes hoiab, soovib Eesti Kergejõustikuliit edu loovalt ja professionaalselt korraldada TV 10 Olümpiastardi võistlusi, milles võistlustel ning indu treeningutel kõikidele tänastele ja tulevastele noortele avaldub ehedalt spordi olemus — mäng, rõõm, eneseteostus, eneseületus, sportlastele, TV10 Olümpiastarti võistlussarja peategelastele, ning pealehak- koos lustimine. kamist võistluste organisaatoritele. Telerahval on õnnestunud pika aja vältel järjepidevalt, loovalt ja profes- sionaalselt tõlkida TV 10 Olümpiastardi võistlused telekeelde ja vormistada need saateks, mille vaatamine on ühendanud ja liitnud noorte sportlaste koo- liperesid, valla- ja linnarahvast, pakkunud äratundmisrõõmu võistlejate sõp- radele, sugulastele ning naabritele, pannud uhkusest särama vanemad, vana- vanemad, õed ja vennad. Võistlejad ise on aga saanud pealtvaatajaskonna, mille arvukuse üle tun- neks kadedust iga Eestis korraldatav spordivõistlus. 4 40 aastat „TV 10 olümpiastardiga” Tervitused 5 Sarja eestvedaja Ants Teder tegutses elava arvelauana Kristi Vahemaa Kui ütled Ants Teder, mõtled TV 10 Olümpiastarti. Ja vastupidi. Sarja sünni- aastast peakohtunikuna tegutsenud Teder jättis ajalukku kustumatu jälje. Jakob Westholmi gümnaasiumi kasvandikuna spordist nakatunud Teder võttis osa Teisest maailmasõjast Narva pataljoni võitlejana, tema parimad eluaastad möödusid represseerituna Vorkutas. Seejuures tuli ta Vorkuta meistriks kolmikhüppes ja kuulitõukes, samuti mängis kohalikus meeskonnas heal tasemel jalgpalli. Koju tagasi tulnuna hakkas Teder tööle Tallinna tselluloosi- ja paberikom- binaadis. Aktiivse mehena korraldas ta mitmeid võistlusi nii tsehhide kui ka Balti riikide vahel. „Alati oli oluline seltsielu, näiteks pidasime ühel korral hane söömise õhtu. Enamik üritusi olid perekondlikud,“ rääkis Teder 2005. aastal Eesti Spordilehele antud intervjuus. Kohtunikutööd alustas Teder 1963. aastal, ta rändas palju ringi kogu NSV Liidus. Tänu inglise, saksa ja prantsuse keele oskusele tegi Teder tihedat koostööd mitmete välismaa spordiajakirjadega, saates neile tähtsamate NSV Liidus peetud võistluste tulemusi. „1960ndate lõpus oli mul ühendus 15 väljaandega, kirjutasin Itaalia, AJALUGU Poola, Tšehhi, mõlema Saksamaa, isegi USA ajakirjadele,“ tõdes ta. PUNKTITABELI LEIUTAJA Ants Tederi elutööks ja prillikiviks sai aga ometi kümneid aastaid vastu pida- nud TV 10 Olümpiastarti. „Esimene võistlus on mul hästi meeles, päike paistis, ilm oli lausa kuldne,“ meenutas Teder 1989. aasta teleintervjuus. „Võistlus ei olnud rahvarohke, kuid iga punkti pärast käis rebimine. Mäletan, et Silva Oja võistles ja või- tis. Meestest jõudis paremate sekka Rein Sokk. Esimene aasta oli prooviaasta, meil ei olnud punktitabelit, kombineerisime, et summa näeks mitmevõistluse summana välja,“ rääkis Teder aegadest, kui iga ala tegi umbes 15 noort sport- last. Hiljem jõudis see arv saja kanti. 6 40 aastat „TV 10 olümpiastardiga” Ajalugu 7 Üks märksõna, mis Tederit iseloomustas, oli kahtlemata tagasihoidlikkus. Ka TV 10 Olümpiastardi leiutajaau ei soovinud ta endale võtta. Tema sõnul arenes idee sellisest formaadist Eesti Televisioonis, kui laste- saadete toimetus pöördus naabertoas olevate sporditoimetajate poole pal- vega mõelda välja sportlik lasteüritus. Saatesarja “ristiisal” Tõnu Tammarul polnud kahtlust — pidades silmas Eesti kunagiste kergejõustikukuningate Aleksander Kolmpere, Heino Lipu ja Rein Auna säravaid esinemisi ning eestlaste eriti head hetkeseisu tolleaegses NSV Liidu koondises, pakkus ta noortele välja kergejõustiku mitmevõistluse. TV 10 Olümpiastarti oli nii eriline võistlus, et kuuldus sellest jõudis kiiresti Eestimaalt väljapoole. „Näiteks Igor Ter Ovasejan saatis meile tervistustelegrammi, kus soovis head indu ja märkis, et ka tema alustas mitmevõistlejana,“ rääkis Teder. Huvi, toetus ja entusiasm andsid korraldajatele indu
Recommended publications
  • Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas
    VLÕRU INNA L EHT November 10 (128) 2017 Uus kergliiklusteede võrgustik Võru linnas Kaardil on näidatud Võru linnas asuvate kergliiklusteede ja tänavate lõikude pikkused, mis võimaldavad liikumisharrastajal komplekteerida endale sobiva pikkusega terviseringe. Terviseringi näide 1, pikkus 9 km: Kreutzwaldi/Petseri rist – raudteeülesõit – Kose tee – Taara tn ots – Kubija rollerirada – Kubija suusabaas – Männiku tn – Kubija tee – raudteeülesõit – Kreutzwaldi/Petseri rist. Selle marsruudi läbimisele kõndides kulub 1,5-2 h sõltuvalt kõnnikiirusest. Selline ajaline koormus on liikumisharrastajale kõndimise puhul igati paras. Terviseringi näide 2, pikkus 6,7 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Räpina mnt – Koreli sild – Koreli kaldaala kergliiklustee Luha tänavani – Luha tn – Pikk tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub 1h 15 min – 1h 30 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Terviseringi näide 3, pikkus 4,4 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Luha tänav – Koreli tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub mudilasel 1h – 1h 15 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Sportides ära unusta liiklusohutust! Pimedal ajal kasuta alati helkureid ja helkuritega riideid. Ole ettevaatlik hoovidest väljasõidukohtades – veendu, et sealt ei tule sõidukit! Võrumaa Mängude liikumispäevakud märkejaama ja nutikoodiga Võru spordihalli juures kolmapäeviti kell 8-22. Täpsem info ja ettepanekud: www.vorumaaspordiliit.ee Väike matemaatika ja tervis tuleb – leia oma rada! (Loe ka lk 4) ADVENDIKONTSERT PÜHAPÄEV, 3. DETSEMBER VÕRU KANDLES — 18:00 PILETID PILETILEVIST JA KOHAPEAL EELMÜÜGIST 7 / 10 € — KONTSERDIPÄEVAL 10 / 12 € SOODUSHIND ÕPILASTELE, TUDENGITELE JA PENSIONÄRIDELE — LAPSED KUNI 7A TASUTA. 2 Võru Linna Leht November 2017 Võru linnavolikogu KUU PILDIS peab haarama liidrirolli F.
    [Show full text]
  • Pankrotis Ja Ärikeeluga Abilinnapea
    TELLIJATELE SEADUS Kindla käega karjakasvataja Pankrotis ja ärikeeluga Aasta parim piimakarjakasvataja Heli Sadam Peri POÜst on kind- la käega juht. “Kui juhid, aga la- abilinnapea sed igal ühel teha, nagu ta heaks arvab, siis asi ei toimi,” ütleb Sa- Paide abilinnapea Janno Lehemets on eraisiku pankrotis ja saanudaanud ärikeelu. Linna-Linna- dam. Põllumajandus volikogu esimees küsis olukorrale hinnangut justiitsministrilt jaa õiguskantslerilt.õiguskantslerilt. 6–76–7 Esmaspäev, 16. märts 2015 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK EUR/RUB NordPool Euribor nr 50 (5177) 3 eurot 1,0572 0,9459 9,1518 64,5063 26,06 0,098% Investor Reikop Saatejuht Marko Reikop on börsil raha keerutanud 13 aastat, olles teeninud kadestamisväärset tootlust ja saanud kõrvetada kahes börsikrahhis. 4–5 TÄNAPÄEVA inimesele peaks investeerimine olema elementaarne, leiab “Ringvaate” saatejuht Marko Reikop, kes tänu hajutatud portfellile oma rahaasjade pärast ei muretse. FOTO: LIIS TREIMANN/POSTIMEES/SCANPIX KOHTUASI INVESTOR KINNISVARA KOLUMN Viinaärimehed Euro üllatab kiire Ära lase ilusal vaidlevad Y2K pärast kukkumisega fassaadil end petta Kilvar Kessler: Mõne laenuplatvormi Viinatootja AlcorDistillery käib Tänavu dollari suhtes juba üle 12 Vanasse majja korterit valides pakutav “tagatisfond” ei ole eriseaduse kaubamärgi Y2K pärast kohut protsenti odavnenud euro lange- tasub hinnata, mis on seal kor- skandaalse ärimehe Urmas Vel- mise kiirus üllatab isegi analüüti- da tehtud ja kuidas. Paljud majad alusel tegutsev ja riikliku turvavõrgu lestega, kes peab end seotuks kuid ja investoreid. Kukkumisele on küll soojustatud, kui küttekulu osaks olev Tagatisfond. selle märgi kasutusõigusega on tuure juurde lisanud Euroopa pole kahanenud, hoiatab Mihkel Euroopa Liidus. 10–11 Keskpanga rahatrükk. 20–21 Oiderma 1Partnerist. 16–17 Tagatisfondi nõukogu esimees selgitab Tagatisfondi ülesandeid.
    [Show full text]
  • Laste- Ja Noorsookirjandus 2008
    Eesti Lastekirjanduse Keskus EestikeelneEestikeelne laste-laste- jaja noortekirjandusnoortekirjandus 20082008 Kirjandusnimestik Koostanud Ülle Väljataga Tallinn 2009 Sisukord 1. Rahvaluule . 3 2. Luule A. Eesti kirjandus . 3 B. Väliskirjandus . 8 3. Proosa A. Eesti kirjandus . 9 B. Väliskirjandus . 22 4. Mitmesuguse sisuga kogumikud . 41 5. Näidendid . 42 6. Koomiksid . 43 7. Aime- ja rakendusliku sisuga kirjandus A. Eesti kirjandus . 43 B. Väliskirjandus . 49 8. Ususisuga väljaanded . 74 9. Võõrkeelne kirjandus . 74 10. Laste omalooming. Õpilasväljaanded . 76 11. Jätkväljaanded ja ajakirjad . 78 Sarjad Statistika 2 1. Rahvaluule 1001 ööd: kauneimad muinasjutud lastele > vt. nr. 151 Aisopose valmide varakamber > vt. nr. 153 Araabia ööd: tuhande ja ühe öö muinasjutud > vt. nr. 165 Elas kord... > vt. nr. 325 Grimm, Jakob ja Wilhelm. Muinasjutte > vt. nr. 202 Kaunimad vanakreeka müüdid > vt. nr. 221 Kreutzwald, Friedrich Reinhold. Lopi ja Lapi > vt. nr. 68 Petiška, Eduard. Vanakreeka muistendid ja pärimused > vt. nr. 273 Raven, Nicky. Beowulf: legend kangelasest > vt. nr. 286 Tristan ja Isolde ning armujook, mis neid kokku viis > vt. nr. 312 Ümber maailma 80 muinasjutuga > vt. nr. 324 2. Luule A. Eesti kirjandus 1. Arder, Ott. Millimallikas / koostanud Marika Arder; toimetanud Eve Leete; pildid joonistanud Priit Rea; kujundanud Epp Marguste. – Tallinn: TEA Kirjastus, 2008. – 38, [2] lk.: ill.; 16,5×18,5 cm. – (Lapse oma raamatukogu). – Sisu: Mõistke meest, kes kasvab veel; Lõbus suvi; Maasikad; Kapten; Suur ja seisev ripub seinal; Tore päev; Piimahambad; Muinasjutuline loom; Ellen ja lehm; Siidivend siil; Millimallikas; Kiisu ja uks; Laul tagumisest vagunist; Pisike puu; Kägu ja käbi; Lemmikfilm; Klaverikontsert; Suur rõõm ja väike mure; Õuna lõuna; Kas panna päkka või visata varvast; Kes hiilib aias otsatus; tiivuline uni; Väikemehe probleem; Lauluke; Kevadtalvise päikese all; Küünal; Lumemõistatus; Kuused; Eesli jõulupuu; Alla sõit.
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Kergtee Avamine Osulas Valmis Parksepa Kooli Spordiväljak
    VOKTOOBER 2019ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 9 (149) Oktoober 2019 Teataja Investeering turvalisse keskkonda: kergtee avamine Osulas aiste tee bussipeatusest Osu- Osula kooli eestvedamisel liik- Rlani, küla sees ja edasi Vareseni lusohutust propageeriv aktsioon. kulgeva kergliiklustee avamine Õpetaja Viia Haller ja huvijuht Ülle toimus 5. septembri lõunal. Prog- Hummal kordasid üle Maantee- ramm algas Harri Lindmetsa ameti edukad kampaaniad ning meeleoluka lõõtsamänguga ja tri- olid ette valmistanud turvalise kitõukeratturite etteastega, millele liiklemise viktoriini. Noored said järgnes vallavanema tervitus ning ise ülekäigukohti märgistada koostööpartnerite tänamine (tänati sõnumiga „Peatu, vaata, veendu!”, mitmeid ameteid, ettevõtteid, millest saab praktilist kasu küla eraisikuid). Lindi, mida kaunis- elanikkond. Lisaks joonistasid tasid päris mudelautod, lõikaisid noored Osula keskusest koolini läbi vallavanem Kalmer Puusepp, kulgevale kergliiklusteele “takis- volikogu esimees Georg Ruuda, tusraja”, mis võimaldas pidulikule Maanteeameti Lõuna teehoiu avaüritusele tulnud inimestel män- osakonna juhataja Tarmo Mõttus guliselt mööda uut teed liikuda. ja Osula Põhikooli direktor Anti Kergtee projekti rahastati Riigi Ossis. Seejärel said kõik soovijad Tugiteenuste Keskuse (Euroopa süüa Naiskodukaitse poolt pakutud Regionaalarengu Fondi toetuse), pontšikuid ja aktiivselt aega veeta. Maanteeameti, Kaitseministee- riumi ja Võru valla vahenditest. Soovime kiita Osula kooliperet, kes kogu koosseisus üritusest osa LISANNA ELM võttis. Muide, kergtee avamise avalike suhete spetsialist eelüritusena toimus samal päeval 786 8800, 5345 0975 Kergtee avamisele tulnud ametnikud said tõukerattasõitu proovida. Foto: Tiina Männe arksepa Keskkooli spordiväljak kuidagi halvemates tingimustes Pavati 14. septembri lõunal. Kohal treenima. Suured tänud nendele Valmis Parksepa kooli spordiväljak viibisid Riigikogu liige Anneli Ott, toetajatele, kes objekti aitasid kas mitmed Võru vallavolikogu ja valit- rahaliselt panustada või olid nõu suse liikmed, kohalikud elanikud.
    [Show full text]
  • Nursipalu Harjutusvälja Teede Ja Väljaõpperajatiste Ehitusprojekt KMH Aruanne
    Töö number 2016-0033 Tellija Kaitseministeerium Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 4.09.2018 Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH aruanne Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH aruanne Versioon 3 [kooskõlastamiseks] Kuupäev 4.09.2018 Koostanud: Veronika Verš, Raimo Pajula, Vivika Väizene, Kristiina Nauts, Hendrik Puhkim, Andres Brakmann, Marju Kaivapalu, Kotkaklubi MTÜ, Akukon Eesti filiaal Oy Kontrollinud: Kaitseministeerium Projekti nr 2016-0033 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 3 / 118 Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH aruanne Sisukord KASUTATAVAD MÕISTED .............................................................................................. 7 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 8 2. NURSIPALU HARJUTUSVÄLJA TÄNANE KASUTUS JA KAVANDATAVAD TEGEVUSED ......................................................................................................................... 9 2.1. Asukoht .............................................................................................................. 9 2.2. Harjutusvälja kasutamine täna............................................................................. 10 2.3. Ülevaade kavandatavast tegevusest ....................................................................
    [Show full text]
  • Püha Võhandu Rahvausus Ja Pärimuses
    Püha Võhandu rahvausus ja pärimuses Heiki Valk Võhandu jõgi, mis voolab läbi Otepää, Urvaste, Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonna, on Eesti usundiloos erilisel kohal. Selle on kultuurilukku talletanud Urvaste kirikuõpetaja Johann Gutslaffi raamat Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda... (1644), mille ajendiks oli kaks aastat varem Osulas toimunud nn Pühajõe sõda (Gutslaff 1644: 30–42; vt ka Valk 2015). 1642. aasta 8. juuli öösel kogunes Osulasse ligi 80 talu- poega Kirumpää, Kasaritsa, Räpina ja Vastseliina mõisapiirkonda- dest, koos mõnede Venemaalt kutsututega. Kokkutulnud rüüstasid ja süütasid sealse uue vesiveski ning purustasid veskitammi. Vilja- ja saeveski hävitamise põhjuseks oli teadmine, et Võhandu jõgi on püha, kuna seal on pikse elukoht, ja et jõe voolu ei tohi seetõttu takistada – vastasel korral põhjustab jõgi kurja ilma ja põlluvilja ikaldust. 1641. aastal halvaks muutunud ilmade põhjuseks peeti Sõmerpalu mõisniku käsul jõele ehitatud uut veskit. Esimest korda oli veski hävitamiseks kogunetud juba sama aasta 1. mai hommikul. Siis tuli kokku 60 talupoega Koigu, Otepää, Valgjärve, Kaagvere ja Kõlleste mõisast, kuid need õnnestus mõisaproual ja appi kutsutud Tartu raehärral Claus Russel „hea sõnaga“ laiali saata. Käesoleva ülevaate eesmärk on võtta kokku jõe pühadusele viitav andmestik ning ühtlasi anda vastus küsimusele, kuidas ja kuivõrd kajastub nii Gutslaffi teadetes kui ka Pühajõe nimes peegelduv teadmine jõe pühadusest suulises pärimuses, eeskätt Eesti Kirjan- dusmuuseumi talletatud rahvaluulekogudes. 9 Heiki Valk Jõgi ja selle nimed Ametlikel andmetel on Võhandu jõgi Eesti pikim, 162 km, ja algab Saverna küla maadel, külasüdamest pool kilomeetrit edela pool (EJOKN 1986: 8; Eesti jõed 2001: 244–255). Tegelikult on siinkir- jutaja jaoks teadmata asjaoludel Eesti maateadusesse nähtavasti 1930.
    [Show full text]
  • Parksepa Keskkool on Suutnud Säilitada Oma Traditsioone Parksepa Keskkooli Direktori Intervjuu Teemal “145
    VSEPTEMBER 2018ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 10 (161) November 2020 Teataja Parksepa keskkool on suutnud säilitada oma traditsioone Parksepa keskkooli direktori intervjuu teemal “145. aastane Parksepa kool “ õuealal, juurde saanud kaasaegse Milline on Parksepa kooli tule- multifunktsionaalse spordiväl- vik? Kas kool jätkab veel 145 jaku pallimängudeks. On alanud aastat? esimese, 1875. aastal valminud koolihoone ümberehitustööd, Kui oleme uurinud meie kooli mille tulemusena sünnib Park- ajalugu, siis selgub, et pea igal sepa noortekeskus. Endiselt aga kümnendil on kooli juhtkonna ja tunneme puudust kaasaegselt õpetajaskonna ees seisnud küsimus ehitatud kooli staadionist. – kuidas edasi? Kui kool tegutses pikka aega põhikoolina, siis ei Arvata võib ka, et 11 aastat tagasi osatud ette näha, et 1989. aastast renoveeritud koolimaja vajab varsti on Parksepas keskkool, aga ometi jälle uuenduskuuri, seda enam kui nii juhtus, sest õpilaste arvu kasv võrdleme meie koolimaja uute või ja kohaliku kogukonna toetus äsja renoveeritud koolimajadega. viiski hariduselu piirkonnas just On ikka osatud ehitada uhkeid ja selles suunas. kaasaegseid koolimaju! Vahepealsetel aastatel olime taas Kindlasti on küsimus ka inimestes, sunnitud arutlema Parksepa kooli sest kool vajab pidevalt uute, ande- tuleviku üle – kas meie kooli kesk- kate ja aktiivsete töötajate liitumist kooliosa ikka jääb püsima? Aga jäi, koolielu huvitavamaks tegemisel. meie kooli 312-st õpilasest õpib Näiteks ootame huviringide juhen- praegu gümnaasiumiastmes 123 dajateks lastevanemaid-entusiaste, õpilast. kes tahaksid lastele midagi huvi- tavat õpetada. Arvan siiski, et kümne või 20 aasta pärast on siin kool ikka olemas. Kas Parksepa keskkooli õpilastest moodustati staadionile kooli 145. juubeliks vastav number. Foto: Taago Hektor Kes on need õpilased või vilist- ka 145 aasta pärast, seda ei oska lased, kelle üle kool on viimasel praegu küll ennustada.
    [Show full text]
  • Kaitse Kodu! Nr. 6/2009
    KKAITSEAITSE LLUURERÜHMUURERÜHM ESTRIF-5ESTRIF-5 TTEENISEENIS PPOOLOOL AAASTATASTAT KKODU!KAITSELIIDUO AJAKIRIDNR 6 U(90/536) 2009! BBALKANILALKANIL BBALTIALTI KKETISTETIST MMÖÖDUSÖÖDUS 2020 AASTATAASTAT NNAISKODUKAITSEAISKODUKAITSE PIDASPIDAS 82.82. SÜNNIPÄEVASÜNNIPÄEVA NOORKOTKASTE OLÜMPIAMÄNGUD – VÕRDNE VÕIMALUS KÕIGILE VABARIIGI SÕJAKOOLI ASUTAMINE 90 AASTAT TAGASI JA SELLE ESIMESED LÕPETAJAD SIERRA-TANGO-OSCAR-NOVEMBER-ECHO: kutsung Iraagist Kuulutame välja Iraagi-teemalise fotokonkursi – STONE: kutsung Iraagist Saada meile oma parimad jäädvustused operatsioonilt „Iraagi vabadus“. Laekunud fotode seast valib žürii välja 30 fotot, mis eksponeeritakse näitusel 18.11.2009 Solarise keskuses. Peaauhinnaks on fotokaamera Canon Digital IXUS 980 IS. Nõuded fotole: originaalsuuruses JPEG fail, vähemalt 1-2 MB. Fotod oma kontaktidega palume saata hiljemalt 23.10.2009 andmekandjal CD/DVD- plaadil aadressil: Kaitseväe Peastaap Teavitusosakond Märgusõna “STONE” Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti või E-postile: [email protected] Lisainfo: tel 717 0825 www.elukutse.ee ETTEVÕTMIST TOETAVAD: KAITSEMINISTEERIUM, KAITSEVÄGI JA KAITSERESSURSSIDE AMET SISUKORD KAITSE KODU! 6’ 2009 (90/536) BALTI KETIST MÖÖDUS 20 AASTAT Vabadustule Tallinnast Vilniusse saatmine Balti keti teed pidi oli sümboolne austusavaldus selles rivis seisnutele .......................................6 LUURE KUI PUSLE VII: MEHHANISEERITUD LUURE – AGRESSIIVNE JA RÜNDAV Kiire tankide või lahingumasinatega sooritatud luureretk nõuab 12 põhjalikku ettevalmistust ja head koostööd ..............................................
    [Show full text]
  • Võru Valla Üldplaneering 2008
    Võru valla üldplaneering 2008 Lisa Võru Vallavolikogu määrus nr 42 09.04.2008.a. juurde VÕRU VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD I SELETUSKIRI 1. Üldosa…...…………….………………………………………………...…………..3 2. Võru valla ruumilise arengu põhimõtted….…...……………………...…………….4 2.1. Elamumaad..........................................................................................................4 2.2. Tööstusmaad, väiketootmis- ja ärimaad..............................................................4 2.3. Ühiskondlike hoonete maad................................................................................5 2.4. Puhke- ja virgestusalad........................................................................................5 2.5. Liiklusmaad.........................................................................................................5 2.6. Väärtuslikud põllumaad ja maastikud.................................................................5 3. Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused…………………...……...6 3.1. Üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramise põhimõtted...........................6 3.2. Keskuste maa ……...…………………………………………………………...6 3.3. Elamumaad………..…………………………………………………………....6 3.3.1 Tingimused arendamiseks ja projekteerimiseks väikeelamumaal.....................6 3.3.2.Tingimused arendamiseks ja projekteerimiseks korruselamumaal…..…….….7 3.3.3.Tingimused elamumaade arendamiseks ja elamute projekteerimiseks hajaasustusega aladel, väärtuslikel maastikel ja külamiljööga aladel…............…….8 3.4. Tööstusmaad……………………………………................................................8
    [Show full text]
  • Sõmerpalu Valla Arengukava 2006-2018
    LISA nr 1 Sõmerpalu vallavolikogu 25.09.2014 määrusele nr 10 Muudetud Sõmerpalu vallavolikogu 17.12.2015 määrusega nr 18 SÕMERPALU VALLA ARENGUKAVA 2006-2018 Head Sõmerpalu valla elanikud! Esimene valla arengukava koostati meie vallas 1991.aastal ja oli eelduseks omavalituse staatuse saamisel. Seejärel koostati Sõmerpalu Vallavalituse arengukava aastateks 2002- 2005. Seekordne Sõmerpalu valla arengukava vaatab ajas kaugemale ette, käsitledes perioodi 2006- 2018, mis arvestab ka Euroopa Liidu planeerimistsükliga. Arengukavas sõnastatud visioon ja määratletud strateegilised eesmärgid aitavad igapäevaste otsuste tegemisel õigel sihil püsida. Käesoleva arengukava eeliseks on kindlasti see, et arengukava koostamise protsessis oli esindatus igast eluvaldkonnast rohkearvulisem, kui see oli eelnevate arengudokumentide koostamisel. Suurem kaasatus tähendab kindlasti rohkem häid ideid, suuremat kompetentsi ja kindlamaid kokkuleppeid. Arengukava praktilisim osa on kolme aastat tegevuskava, kus on määratletud prioriteetsed tegevused, ressursivajadus ja vastutus tegevuskava elluviimise eest. Arengukava on aluseks ka valla eelarve koostamisele. Kavandatu elluviimist tuleb jälgida ja kuna keskkond meie ümber muutub vahel uskumatult kiiresti, on arengukava ehk tarvis ajakohastada. Kohustus arengukava kord aastas üle vaadata tuleneb ka seadusest. Sõmerpalu valla arengukava vaadatakse volikogus üle igal aastal enne 1. oktoobrit. Kõigil valla elanikel on võimalus hoida end toimuvaga kursis ning osaleda valla arengu kujundamisel oma ettepanekute ja tegevustes
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]