Kaitse Kodu! Nr. 6/2009

KKAITSEAITSE

LLUURERÜHMUURERÜHM ESTRIF-5ESTRIF-5 TTEENISEENIS POOLPOOL AASTATAASTAT KKODU!KAITSELIIDUO AJAKIRIDNR 6 U(90/536) 2009! BBALKANILALKANIL

BBALTIALTI KKETISTETIST MMÖÖDUSÖÖDUS 2020 AASTATAASTAT NNAISKODUKAITSEAISKODUKAITSE PIDASPIDAS 82.82. SÜNNIPÄEVASÜNNIPÄEVA NOORKOTKASTE OLÜMPIAMÄNGUD – VÕRDNE VÕIMALUS KÕIGILE

VABARIIGI SÕJAKOOLI ASUTAMINE 90 AASTAT TAGASI JA SELLE ESIMESED LÕPETAJAD SIERRA-TANGO-OSCAR-NOVEMBER-ECHO: kutsung Iraagist

Kuulutame välja Iraagi-teemalise fotokonkursi – STONE: kutsung Iraagist

Saada meile oma parimad jäädvustused operatsioonilt „Iraagi vabadus“. Laekunud fotode seast valib žürii välja 30 fotot, mis eksponeeritakse näitusel 18.11.2009 Solarise keskuses. Peaauhinnaks on fotokaamera Canon Digital IXUS 980 IS. Nõuded fotole: originaalsuuruses JPEG fail, vähemalt 1-2 MB.

Fotod oma kontaktidega palume saata hiljemalt 23.10.2009 andmekandjal CD/DVD- plaadil aadressil:

Kaitseväe Peastaap Teavitusosakond Märgusõna “STONE” Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti või E-postile: [email protected] Lisainfo: tel 717 0825 www.elukutse.ee

ETTEVÕTMIST TOETAVAD: KAITSEMINISTEERIUM, KAITSEVÄGI JA KAITSERESSURSSIDE AMET SISUKORD KAITSE KODU! 6’ 2009 (90/536) BALTI KETIST MÖÖDUS 20 AASTAT Vabadustule Tallinnast Vilniusse saatmine Balti keti teed pidi oli sümboolne austusavaldus selles rivis seisnutele ...... 6 LUURE KUI PUSLE VII: MEHHANISEERITUD LUURE – AGRESSIIVNE JA RÜNDAV Kiire tankide või lahingumasinatega sooritatud luureretk nõuab 12 põhjalikku ettevalmistust ja head koostööd ...... 20 Luurerühm ESTRIF-5 teenis pool aastat Balkanil SAKALA KAITSELIITLASTE VEEPÄEV MÖÖDUS LOODIL Sakalamaal lustisid kaitseliitlaste pered veega möllates ...... 25 Lahingut andmata pole võimalik võita ...... 11 Luurerühm ESTRIF-5 teenis pool aastat Balkanil ...... 12 Paras Paar nõuab nutikust ...... 15 Kaitseliit Nõmmel enne ja nüüd ...... 16 Vara valla mehed püstitasid major Valter Pedakule mälestuskivi ...... 18 Sõjaväeline valik(uvabadus) ...... 23 18 “Koloneli laskmisel” olid parimad Valga politseinikud...... 24 Vabariigi Sõjakooli asutamine 90 aastat tagasi ja selle Vara valla mehed püstitasid major Valter Pedakule esimesed lõpetajad ...... 27 mälestuskivi Sõjakooli astumine oli gümnaasiumilõpetajale auasi ...... 32 Naiskodukaitse pidas 82. sünnipäeva ...... 34 Võrumaa naised teenisid ringkonnale lipu saamiseks ise raha ...... 36 Eestlannad tutvusid Norra lotade eluga...... 38 Rapla naiskodukaitsjad tähistasid aastapäeva jalgrattamatkaga ...... 39 Sakala naised võitsid propaganda- ja ajaloovõistluse ...... 41 Noortejuhid veetsid kolm päeva isekeskis ...... 42 Nagu vedur ees, nii vagunid järel ...... 43 Noorkotkaste olümpiamängud – võrdne võimalus kõigile ...... 46 32 Jõuproov Rootsis andis ideid koduvõistlusteks ...... 49 Sõjakooli astumine oli gümnaasiumilõpetajale Peipsi piirkonna lapsed õppisid ehtsatelt indiaanlastelt maailma auasi mõistmist ...... 51 Järva noorkotkad ja kodutütred käisid Saksamaal looduslaagris ...... 52 Metsas valatud higi lähendas noormehi Kaitseliidule ...... 53 Muinaslaager on parim viis tutvustada ajalugu ...... 54 Viru noorkotkad sooritasid Rutjal hulga erikatseid ...... 55

NOORKOTKASTE OLÜMPIAMÄNGUD – VÕRDNE VÕIMALUS KÕIGILE

Vanas Kreekas sündis ilus tava, et õigel mehel on või- 1649 duka sõja pidamisest hoopis olulisem käia aeg-ajalt Olümpia pühimas paigas Altises jumalustele oma Jõuproov Rootsis andis ideid koduvõistlusteks tegelikke väärtusi näitamas. Sport on meil au sees tänagi, kuid paraku mõõdavad esindusvõistlustel omavahel jõudu täiuslikkuseni timmitud lihasrobo- titest profid ja tavalistele headele meestele ei jää muud, kui pealtvaatajate pink laiaks istuda. Noorte Kotkaste olümpiamängud on leidnud tee, kuidas seni malevate võistkondades omavahel jõudu katsunud 16 tippsportlaste kõrval ka tavalised head mehed oma sportlikest saavutustest head meelt tunda saaksid. Loe ka lk 46–48. Foto: Taive Kuuse KAITSE KODU! NR 6’ 2009 3 PEATOIMETAJA VEERG

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. september 1925

VÄLJAANDJA KAITSELIIT Ilmub kaheksa korda aastas. PEATOIMETAJA: Ivar Jõesaar, kapten kpt Ivar Jõesaar TEGEVTOIMETAJA: n-ltn Taive Kuuse Hoidkem kokku – meid on palju MAKETT JA KÜLJENDUS: Matis Karu aitseliidus on kujunenud nii, et mitte keegi ei tea kunagi täpselt, palju meid on. Või kui personalitöötajad ongi sooritanud kangelasteo ning REKLAAM JA LEVI: Kaktiivseid võitlejaid ja passiivsed lambukesed kokku lugenud ning ük- Virgo Tamm, [email protected] sustesse sisse kirjutanud, ei saa me kunagi suurematel väliõppustel 100- TOIMETUS: protsendiliselt kokku. Ikka on umbes igal viiendal mehel loog lahti, ämm Riia 12, Tartu 51013 haige või naine ei luba. Või on masuaja moodsa lisandina tööd omavate Telefon 717 9155 meeste turjale laotud ka koondatud kolleegide ülesanded, mis riigikaitse- Faks 717 9150 lisele tegevusele reservõppekogunemistel aega ei jäta. Toimetuse e-mail: [email protected] Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots on kutsunud kaitseliitlasi ära kasutama soodsat olukorda, mis tekkis Kaitseliidu tagasitoomisel n-ö Trükitud ASi Printall trükikojas juurte juurde. Kaitseliidu lahinguüksused on mõeldud tegutsema liikmete kodumaakonnas, kus maastik tuttav ja kodu lähedal. Ning mitte ainult Toimetus kaastöid ei konventsionaalset kaevikusõjaoskust ei oodata meilt. Kaitseliidu lahingu- retsenseeri ega tagasta. üksused peaksid olema kiirelt ümberpaisatavad ja tegutsemisvalmis ning suutma tuttaval maastikul otsida ja vastavalt ülesandele käsitada kas ter- KAITSELIIT INTERNETIS: roriste, vastase spetsnazi diversante või eksinud marjulisi-seenelisi. Selle- www.kaitseliit.ee ga toimetulekuks aga läheb vaja üksteise suurepärast tundmist ja kokku- www.alutaguse.ee harjutamist alates väikseimast üksusest ehk jaost. www.jogevamalev.ee laane.kaitseliit.ee Asja Pärnumaal lõppenud sõjalis-sportlik võistlus Sookoll andis mõnede- toompea.kaitseliit.ee le jagudele suurepärase võimaluse sellist koostööharjutust proovida. Kuid parnu.kaitseliit.ee ainult parimad meie seast olid Pärnumaal kohal. Teistel tuleb väljaspoole polva.kaitseliit.ee reservõppekogunemisi omavahelist läbikäimist ja koostööd harjutada, et rapla.kaitseliit.ee Kaitselidule pandud ootustele vastavalt toime tulla. Kuid kui igast kümne- tallinn.kaitseliit.ee mehelisest jaost on kaks alati puudu, ei jäägi üle muud kui loota, et mõni www.meredivisjon.ee mittekaitseliitlasest sõbralik naabrimees Kaitseliidule tõelise väljakutse www.hot.ee/laanemk tunnil appi tuleb. Kuid isegi sellisel õnnelikul puhul ei ole väljaõpetamata yhend.kaitseliit.ee reservväelastega täiendatud jagu sajaprotsendiliselt kiirreageerimisvõi- www.virumalev.ee meline, sest juurdetulnud meestega on vaja alles koostööd harjutada. Nii tartu.kaitseliit.ee tuleb juba täna jaopealikele südamele panna: võtke oma mehed kokku www.ut.ee/akmk ja otsustage, kuidas õppustevälisel ajal sisemist sidet alal hoida ja järg- valgamaa.kaitseliit.ee mine kord kõik see mees õppusele tuua. Meie endi poolt vabatahtlikult jarva.kaitseliit.ee endale võetud riigikaitseliste ülesannete täitmine ei oota ning ega külma Toimetuse kõnetund sõja järgne maailm ole ka ülepaisutatud lootustest hoolimata turvaliseks esmaspäeviti kell 13–15 paigaks muutunud. Tallinnas Toompea 8, tel 717 9027 Kaastööde saatmise tähtaeg Seepärast hoidkem kokku. Meid on palju, kuid paraku veel mitte piisavalt Kaitse Kodu! järgmisse numbrisse palju! KK! on 26. oktoober.

4 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 UUDISED Naiskodukaitsjad on maailmatasemel orienteerujad Foto: Kärt Liekis õrus 19. septembril peetud sõjaväelaste orien- teerumise maailmameistrivõistlustel said kolm VEesti naiskodukaitsjat teateorienteerumises pronksmedali, teatab Eesti kaitseväe koduleht www.mil.ee. Eesti naiskonda kuulusid Kirti Rebane Naiskodukaitse Tallinna ringkonnast, Merike Van- juk Tartu ringkonnast ja Annika Rihma Põlva ringkonnast.

Teateorienteerumise teist vahetust jooksnud Meri- ke Vanjuk ütles, et naiskond jooksis ühtlaselt hästi ja see tagas edu. Naiste teatevõistluse võitis Läti, teise koha saavutas Leedu. Naiste üldarvestuses saavutasid naiskodukaitsjad maailmameistrivõist- lustel samuti kolmanda koha. Eesti meeskond oli meeste üldarvestuses kuues. Meeste arvestuses võitis teatevõistluse Šveits, teiseks tuli Venemaa ja kolmandaks Soome. Eesti meeskond saavutas tea- tevõistluses 11. koha. Võistluste edukaim sportlane oli šveitslane Daniel Hubmann, kes saavutas esikoha tava- ja lühirajal ning teatevõistluses. Šveits võitis ka meeste võistkondlikus üldarvestuses esikoha. Naiste võistkondlikus üldarvestuses saavu- Sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel teateorienteerumises pronksme- tas esikoha Venemaa. KK! dalile tulnud naiskodukaitsjad Annika Rihma, Merike Vanjuk ja Kirti Rebane. Juurikarus avati kolonelleitnant Avingo mälestustahvel

aitseliidu ja Noorte Kotkaste kolonelleitnant Avingo tütretütar ja levapealiku ametit pidanud ohvitse- Pärnumaa maleva eestvedami- tema sugulane, Vändra vallavanem re Eesti Vabariigis. Juurikaru koolis Ksel avati 1. septembril Juurik- Peeter Reimann. õppis ta aastatel 1895–1898. Enne aru põhikooli fassaadil Kaitseliidu Avingot olid Kaitseliidu Pärnumaa Pärnumaa maleva kauaaegse pea- Kolonelleitnant Avingo juhtis Kait- malevat juhtinud kolonel Karl-Jo- liku kolonelleitnant Tõnis-August seliidu Pärnumaa malevat alates hann Laurits ja major Johannes Pul- Avingo (1887–1967) mälestustahvel. 1925. aastast kuni pöördelise 1940. ma. KK! Avamisel viibisid lisaks kooliperele aastani, olles seega üks pikimalt ma-

KAITSE KODU! TOIMETUS VABANDAB

Kaitse Kodu! eelmises numbris lk 46 avalda- tud artikli viimases lauses Noor- te Kotkaste võistlusmatkast Mini-Erna on toimetuse süül viga. Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm sõnas tegelikult: “Tuleval aastal korraldab võistluse Viru malev ja ma luban: jälgin isiklikult, et võistluse si- suline tase oleks noorkotkaste vääriline.”

Kaitse Kodu!

KAITSE KODU! NR 6’ 2009 5 KAITSETAHE Balti ketist möödus 20 aastat Vabadustule Tallinnast Vilniusesse saatmine Balti keti teed pidi oli sümboolne austusavaldus selles rivis seisnutele

Tekst: TAIVE KUUSE, kell 9 Tallinnas Toompea lossi aias les osalesid kõik kolm Balti riiki. nooremleitnant Pika Hermanni jalamil vabadustuli “Teame, et oleme väikesed rahvad. ja lähetati see teele Leedu pealinna Harva on nii, et hämmastame maa- aks aastakümmet tagasi, 23. Vilniusesse. Eestimaal kandsid va- ilma, ja veel harvem nii, et oleme augustil 1989 ulatasid enam badustuld Kaitseliidu Harju, Rapla, teistele eeskujuks. Aga Balti kett Kkui kaks miljonit inimest Lä- Järva ja Sakala maleva liikmed. oma selguse, rahumeelsuse ja mõ- tis, Leedus ja Eestis üksteisele käed, jukusega on olnud eeskuju,” sõnas moodustades 620 km pikkuse keti, BALTI KETT KUI RAHUMEELSUSE EESKUJU Arjakas ning tänas kõiki osalenuid mis sai alguse Toompea lossist eesti, läti ja leedu keeles. Tallinnas, läbis Riia ja jõudis Gedi- Vabadustule läitmise eel, 22. au- minase tornini Vilniuses. Balti keti gusti hommikul nimetas Riigikogu Eeskujuks olemist kinnitab asjaolu, korraldasid kolme Balti riigi rahvus- esimees Ene Ergma 20 aasta tagust et käesoleva aasta 30. juulil kan- likud liikumised: Eesti Rahvarinne, Balti ketti erakordseks sündmuseks, dis Ühinenud Rahvaste Hariduse, Läti Rahvarinne ja Leedu reformilii- mis oli kolme riigi ühispüüe ajaloo- Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon kumine Sajūdis. Kett lise tõe jaluleseadmi- (UNESCO) Balti keti dokumendi- loodi, et meenutada alti keti korraldasid kol- se ja enesemääramise pärandi maailma mälu registrisse. kogu maailmale 50 Bme Balti riigi rahvuslikud poole. “Maailm vaa- Sellesse registrisse on koondatud aasta eest Balti riiki- liikumised: Eesti Rahvarinne, tas meid siis ja vaatab unikaalsed dokumendid sündus- dele tehtud ülekohut, Läti Rahvarinne ja Leedu ka praegu. Meie riigid test või tegudest, mis on mõjutanud kui Nõukogude Liidu reformiliikumine Sajūdis. on ka täna koos. Vaja- kogu maailma. Neid kandeid on ja Saksamaa võimud me taas ühtsust, mis praeguseks kõigest 193, mis tõestab, katkestasid Molotovi-Ribbentropi aitab raskusi ületada, et ennekõi- et UNESCO maailma mälu registris paktiga Balti riikide õiguse iseseis- ke iseendale ja üksteisele näidata on ainult ülimalt olulised ja tähtsad vusele. Balti kett näitas kolme riigi inimlikku tugevust käia kõhklema- sündmused. “Balti kett jääb selgeks vabaduspüüdluse võimsust ja muu- tult edasi teel, mille oleme valinud,” teetähiseks sellel teel, mis viis 1991. tis oluliselt ajalugu, nõudes ligipää- sõnas Ergma. aasta augustis kolm Balti riiki uuesti su teabele, mis viis Molotovi-Ribben- maailma poliitilisele kaardile,” sõ- tropi pakti salajaste lisaprotokollide Ajaloolane Küllo Arjakas esitas oma nas Arjakas. ja nende allkirjastamise tulemuste sõnavõtus küsimuse, et mis sundis tunnistamise ja hukkamõistmiseni. inimesi tookord koonduma, et te- BALTI ASSAMBLEE JAGAS MEDALEID See tagas Eestile, Lätile ja Leedule kiks maailma pikim käepigistus, ja õigusliku võimaluse taastada kolme vastas, et selleks oli lihtne loosung: Balti Assamblee Eesti delegatsiooni riigi iseseisvus. vabadus ehk vabanemise lootus. Ta esimees ja Balti keti 20. aastapäeva nimetas Balti ketti ülevaks, kõige vabadustule teekonna Eesti eestve- Tähistamaks Balti keti 20. aasta- võimsamaks, kõige mõjurikkamaks daja Trivimi Velliste kinnitas, et ük- päeva süüdati tänavu 22. augustil ühiseks aktsiooniks läbi ajaloo, mil- sikute inimeste mõtte- ja tahtepin-

Fotod: Taive Kuuse Mootorratturid Toompeal vabadustule läitmist tervitamas.

Riigikogu esimees Ene Ergma nimetas Balti ketti erakordseks sündmuseks. 6 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 KAITSETAHE

valitsuste toel, Venemaa vangi- seerib Balti riikide vabaduse tahet. laagrites ja lõppude lõpuks ka “Soojendagu see tuli oma teekonnal passiivse vastupanuna Eesti, Läti kolme riigi rahva südameid ja val- ja Leedu igapäevaelus. Nn laulev gustagu meie teed tulevikku,” sõnas revolutsioon, mille hulka tuleb lu- Velliste. Vabadustuli liikus täpselt geda ka Balti kett, oli selle võitluse samal teel, mille läbis 20 aastat ta- kulminatsioon ja apoteoos,” tõdes gasi Balti kett, minnes läbi Eesti, Velliste. Tema sõnul tagab tõsiasi, Läti ja Leedu ning jõudes 23. au- et Balti keti dokumentatsioon on gusti pärastlõunal Leedu pealinna arvatud UNESCO maailma mälu Vilniusesse. Velliste usaldas tõrviku pärandi hulka, meie omariikluse- kaitseliitlaste kätte, kelle ülesanne le kogu inimkonna tunnustuse. oli viia sümboolne vabadustuli Ees- ti-Läti piirini ja anda seal üle Läti Silmapaistva panuse eest Balti esindajatele. keti algatamisel ja korraldamisel autasustati 22. augustil Eesti kaitseväe lahtist maasturit, Balti Assamblee medaliga 21 milles oli tulekandjana vabadustõr- inimest. Balti Assamblee tänas vikut teel Tallinnast Raplasse hoi- medaliga neid, kes andsid oma pa- dev Kaitseliidu Harju maleva liige nuse Balti ühtsuse tugevdamisse ja nooremleitnant Aare Hammer ja arendamisse ning toetasid igati Bal- autojuhina Kaitseliidu Tallinna mati koostööd, aidates kaasa Balti keti leva kaitseliitlane Harri Soans, saa- korraldamisele ja õnnestumisele. tis buss, milles Eesti, Läti ja Leedu Assamblee medalisaajate esindaja- parlamentide saadikud ning Balti na kõneles kunstnik Heinz Valk. Ta Assamblee liikmed. Kogu teekon- nimetas Balti ketti kolme alistatud na vältel kohtusid tuleviijad sada- rahva hüüdeks maa- de mootorratturite- ilmale. Tema meelest äesoleva aasta 30. juulil ga, kes sama päeva gutusest sünnib ajalugu ning Eesti peaks Balti keti ni- Kkandis UNESCO Balti keti hommikul Tallinnast ajalugu on selle eredaks näiteks ja metamine UNESCO dokumendipärandi maa- Toompealt teele asu- Balti tee selle ülemaailmselt tuntud maailmapärandi ilma mälu registrisse. sid, et viia mööda Balti kinnitus. Velliste juhtis tähelepanu, suurtegude hulka teed Tallinnast Vilniu- et ehkki oleme harjunud väitma, kinnitama kõigile, et ka väikesed sesse Pika Hermanni tipus lehvinud et Eesti iseseisvuse taastamine oli rahvad võivad tõusta suureks, kui riigilipp, mille neile oli usaldanud veretu, on see väide õige vaid osa- nad julgevad anda argises tühisuses Riigikogu esimees Ene Ergma. Nii liselt. “Veretu oli meie vabaduse oma hingele võimaluse puudutada tähistasid mootorratturid Balti keti taastamise lõpusirge. Balti riikide igavikulisi väärtusi. 20. aastapäeva. vabadusvõitlus algas sellest hetkest, kui kaks kiskjat kirjutasid 70 aastat TÕRVIK ASUS BALTI KETI TEELE Esimene peatus vabadustule tee- tagasi alla oma kurikuulsa salale- konnal Tallinnast Eesti-Läti piirile pingu. Vabadusvõitlus kestis Teise Seejärel läitis Trivimi Velliste Bal- tehti Rapla kirikuaias Vabadussõja maailmasõja lahinguväljadel, pärast ti vabaduse tõrviku, mis sümboli- mälestussamba jalamil, kuhu tuld sõda kolme maa metsades, oli tulnud tervitama mõniküm- paguluses vabade riikide Vabadustule süütas Trivimi Velliste. mend raplalast. Esimese tervitus- kõne pidas 20 aasta eest Rapla ale-

Silma- paistva panuse eest Balti keti algatamisel ja korraldamisel autasustati 22. augustil Balti Assamblee medaliga 21 inimest. Me- dali sai ka Heinz Valk. Kaitseliidu Harju maleva kaitseliitlane nooremleitnant Aare Hammer viis vabadustule Tallinnast Raplasse. KAITSE KODU! NR 6’ 2009 7 KAITSETAHE vivalitsust juhtinud Väino Sassi, kes Tseremoonia Rapla Vabadussõja mälestusmärgi juures. meenutas tookordseid meeleolusid kodukohas.

Rapla vallavanem Aare Heinvee üt- les, et Balti kett oli ajalooline sünd- mus, mida võib tähtsuselt kõrvutada Jüriöö ülestõusu ja Mahtra sõjaga. Seejärel tunnustas Trivimi Velliste Balti Assamblee nimel Raplamaa inimesi, kes kandsid Balti keti korraldamisel ja läbiviimisel olulist rolli. Meeleolu lõi Rapla laulustuudio Thea Paluoja juhatusel.

RAHVARÕIVAIS POISS JA TÜDRUK BALTI KETIS hea õnne peale välja minna ja oma linnast Vilniusesse sõitvad mootor- meelsuse näitamiseks juhust kasu- ratturid. Kaks vormilt erineva, kuid Balti vabadusõrvik läks Kaitseliidu tada,” selgitas mees. Tema sõnul oli sisult sarnase Balti keti aastapäeva Harju maleva liikme nooremseer- Balti keti ja Molotovi-Ribbentropi tähistava missiooniga meeskonda sant Aare Hammeri käest Kaitselii- paktiga kaasnenu selge ka tema tervitasid teineteist käeviibetega. du Rapla maleva liikme malevlase poegadele, sest kodune kasvatus oli Hans Hatto kätte, kelle ülesanne oli peres eestimeelne. “Nüüd on minu Türi lähedal Säreveres asuva Balti viia tuli Raplast Türile. Hatto rõhu- poeg juba neljandat põlve kaitseliit- keti mälestusmärgi juures tervitas tas, et ülesanne olla Balti vabadus- lane,” jätkas Hatto. “Omal ajal oli vabadustõrvikut saatva delegat- tõrviku kandja oli talle suur au. minu vanaisa Kaitseliidu Lääne ma- siooni lähenemist puhkpillimuu- leva Märjamaa kompanii jaopea- sika. Kaks rahvariides naist jooksid Kaitseliidu Rapla maleva tulekand- lik. Isa teenis Eesti sõjaväes kindral saabujate juurde ning pistsid kait- ja malevlane Hatto seisis 20 aastat Hundi käskjalana ja sai ajateenis- seliitlastest tulekandjatele ja Trivi- tagasi koos naise ning 15- ja 13-aas- tuse lõppedes kindralilt soovituse mi Vellistele pihku sinimustvalge tase pojaga Balti ketis Rapla piirist astuda Kaitseliitu. Ta liituski Märja- paberiga šokolaadikommid. Säre- mõni kilomeeter Türi poole. Tal oli maa kompaniiga, aga siis tuli sõda veres kõnelesid Türi vallavolikogu tookord kaasas kaks sõjaeelset sini- peale,” rääkis Hatto, kes ise astus esimees Theo Aasa, Türi vallava- mustvalget lippu. Hatto meenutas, Kaitseliitu 1992. aastal. Malevlane nem Toomas Marrandi ja augusti et üks tema rahvarõivaid kandnud Hatto on Kaitseliidu Rapla maleva alguseni Järvamaa maavanemana poeg hoidis Balti ketis kinni ühe sisekaitserühma rühmavanem. Sa- töötanud Üllar Vahtramäe. Theo Aa- tüdruku käest. “Tüdruk kandis samasse rühma kuulub ka tema poeg, sal oli kaasas kolm plakatit ja tõrvik, muti rahvariideid, kuid oli kuidagi kes on seega peres neljandat põlve mis olid Balti ketis Türil ka 20 aastat häbelik, et peab võõral poisil käest kaitseliitlane. tagasi. Marrandi selgitas, et mäles- hoidma. Nüüd on need noored abi- tusmärk, mille juures Balti vabaduse tuli peatus, on rajatud Türi inimeste elus ning elavad kenasti ja õnneli- BALTI KETI MÄLESTUSMÄRGID kult,” jutustas Hatto. initsiatiivil vahetult pärast Balti ketti Teel Tallinnast Türile möödusid ja sinna on istutatud kolm tamme, Ta meenutas, et eks veidi oli Bal- tuld kandev auto ja seda saatev mis esindavad kolme Balti riigi tuge- ti ketis seistes ka hinges kahtlust, buss Raplamaal Kärus asuvast Balti vust iseseisvumise teel. Ta soovitas sest rahvale oli ju kaua sisendatud, keti mälestusmärgist, kuhu olid va- kõigil, kes tookord Balti ketis osale- et Nõukogude Liit on tugev. “Tuli hepeatuseks kokku kogunenud Tal- sid, oma mälestused kirja panna, et

Türi vallavolikogu esimees Theo Aasa näitas 20 aasta taguseid plakateid.

Türi vallavanem Toomas Marrandi, käes vaba- dustulest süüdatud Järvamaa vabadustõrvik. 8 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 KAITSETAHE

Vabadustuli Türi linnas.

Raplas anti Balti vaba- dustõrvik üle Kaitse- liidu Rapla maleva liikmele Hans Balti vabadustule kandjad on jõudnud Türi lähedal Hattole. Säreveres asuva Balti keti mälestusmärgi juurde. jäädvustada selle ettevõtmise üksik- kelle ülesanne oli saata tuld teekon- TERVITAJAD TEE SERVAS asjad tulevastele põlvedele. nal Türilt Viljandisse. Oisu kandis võttis üks perekond kar- Kaitseliidu Järva maleva staabiülem Järvamaa tulekandja nooremseer- tuleid. Märgates, et tuld kandev auto kapten Vello Pops ja Türi üksikkom- sant Janis Baranin oli Balti keti ajal sõidab mööda, katkestasid nad töö, panii pealik nooremleitnant Heldur 12-aastane ning seisis rivis kodulin- haarasid ei tea kust sinimustvalged Meister koos Türi vallavanema Too- nas Türil vanaema ja vanaisa vahel. lipud ja tervitasid tule möödumist mas Marrandiga läitsid vabadustu- Baranin tunnistas, et tundis hirmu: uhkelt lehvitades. Viljandimaal sei- le tõrvikust ka Järvamaa tõrviku, et “Suur rahvamass, mis oli kokku sis ühel teeristil umbes kümneaas- ühtsuse ja vabaduse leek jääks soo- tulnud, hirmutas mind, mitte üri- tane tüdruk, käes suur sinimustval- jendama Järvamaa inimeste hingi. tuse sisu. Vanaisa oli Eesti sõjaväes ge kangas, ja lehvitas seda nii Balti Kõnede pidamise ajal mürisesid teeninud ja igasuguse nõukogude- vabaduse tule saateseltskonnale kui mälestuskivist mööda mootorrat- aegse parteitegevuse vastane. Olin ka igale mootorratturile, kes temast turid. kuulnud lugusid Eesti riigist ja selle möödus. Viljandi lossimäel eelnes taastamise lootusest ning oma riigi tule tervitamise tseremooniale sü- JÄRVAMAA ESIMENE NOORKOTKAS vabaduslootus mind ei hirmuta- damlik kontsert ansamblilt, mida nud.” Ta lisas, et sellest päevast on dirigeeris kultuuriminister Laine Türi kuulsa koori Suisapäisa eest- tal meeles uhke tunne: “Valjuhääl- Jänes. vedamisel lauldi üheskoos “Ärga- dajatest tuli teavet ja sain aru, et mi- ke, Baltimaad!”. Laulu ajal võtsid dagi olulist on toimumas.” Enne tulerongkäigu saabumist sel- inimesed üksteisel kätest kinni ja gitas teadustaja Indrek Sammul moodustasid maantee telgjoonele Janis Baranin oli tookord Türi skau- publikule aastatetaguste sündmus- mõnekümnemeetrise keti. Trivimi dirühma liige. Hiljem, 1992. aastal te kulgu ja tähtsust Eesti taasiseseis- Vellistele läks selline spontaanne oli just tema see, kes algatas Kaitse- vumisele. Balti Assamblee kolme Balti keti kordus väga hinge. Balti liidu Järva malevas Noorte Kotkas- riigi esindajate ja kaitseliitlastest Assamblee tunnustuse ja tänukir- te organisatsiooni taasasutamise tulekandjate saatel ning Trivimi jad said Balti keti eestvedajad Jär- ja oli ka esimene poiss Järvamaal, Velliste käes saabus hommikul Tal- vamaalt. Kaitseliidu Rapla maleva kes andis noorkotka tõotuse. Prae- linnas süüdatud vabadustuli Vil- tulekandja Hatto andis tõrviku üle gu töötab nooremseersant Baranin jandi Lossimägedesse Kaevumäele. Kaitseliidu Järva maleva tuleviijale Kaitseliidu Järva maleva staabis si- Taustaks kõlas taas “Ärgake, Balti- nooremseersant Janis Baraninile, despetsialistina. maad!”. Viljandi maavanem Lem- bit Kruuse, Viljandi linnavolikogu esimees Tarmo Loodus ja linnapea Järvamaalased moodustasid maantee telgjoonele mõneküm- Kalle Jents läitsid vabadustõrvikust nemeetrise keti. Trivimi Vellistele läks selline spontaanne kohaliku vabadustule. Balti keti kordus väga hinge. Kogu teekonna Linnapea Jents meenutas enda ela- vältel kohtusid musi 20 aasta tagusest ajast, kui te- tuleviijad magi osales Viljandimaal Balti keti sadade moo- korraldamisel. Tundelise kõne lõ- torratturitega, pus tõdes ta, et kui me täna räägi- kes asusid me raskest ajast ning sellest, et meil sama päeva läheb halvemini ja raha on vähe, hommikul tuleks meenutada, mis oli meil 20 Tallinnast aastat tagasi, kui alustasime oma Toompealt tee- riigi taasloomist sisuliselt nullist. le Vilniusesse. Tarmo Loodus aga palus kõigil ko-

KAITSE KODU! NR 6’ 2009 9 KAITSETAHE

Viljandi linnavolikogu esimees Tarmo Loodus palus inimestel hoida vabadust, mille eesti rahvas on erinevate tegude ja püüdluste kaudu saavutanud. Balti keti 20. aastapäeva tähistati ka teatejooksuga Tallinnast Riiga. halviibijatel võtta taas kord naabril AJALUGU TULEB MÄLETADA Ilves ja Vilniuses Leedu Vabariigi käest kinni, et hoida seda vabadust, president Dalia Grybauskaitė. mille eesti rahvas on erinevate tegu- 23. augusti pärastlõunal jõudis Tal- de ja püüdluste kaudu saavutanud: linnas päev varem süüdatud Balti Toomas Hendrik Ilves ütles oma “On tähtis, et kõik, kes midagi Ees- vabaduse tuli Vilniusesse, kus peeti kõnes, et ränk minevik ei õigusta ti riigi heaks ette võtsid, uskusid ja Eesti, Läti ja Leedu valitsusjuhtide meie tänaseid hädasid. Presidendi armastasid oma Eestit, mis lõpuks osavõtul Balti keti mälestustsere- meelest võiks meil alati olla ees- vabaks sai ja ka nüüd vaba on.” Bal- moonia. märk ehk vastus küsimusele, millist ti Assamblee poolt said tänatud ka Eestit tahame, sest see kannustaks Viljandimaa inimesed. Balti riikide peaministrid allkir- pingutama. “Küsigem siis, kuhu on jastasid seal ühisdeklaratsiooni, jäänud me kunagine tahe kellekski milles meenutatakse Balti ketti kui LILLIST VIISID TULE EDASI LÄTLASED või millekski saada. Kus on me ühi- ainulaadset rahumeelset demonst- ne soov kuhugi jõuda? Kui olevik Tuli läks Kaitseliidu Järva maleva tu- ratsiooni, mis viis Balti riikide taas- näib tume ja sihid tulevikuks sead- letooja käest Kaitseliidu Sakala ma- iseseisvumiseni. Eesti Vabariigi pea- mata, võetakse sageli edasikestmi- leva tulekandja veebel Jaak Põldma ministri Andrus Ansipi, Läti Vabariigi se usu kinnitusena appi minevik. kätte. Tema ülesanne oli saata tuld peaministri Valdis Dombrovskise ja Siis hakatakse rõhutatult meenu- Eesti-Läti piiri lähedale Lilli asulasse, Leedu Vabariigi peaministri Andri- tama oma ajaloo pöördelisi het- kus on ka tema enda kodu. Balti ke- us Kubiliuse allkirjastatud deklarat- ki olgu 90, 70 või 20 aastat tagasi. tiski seisis ta sealsamas piiri lähedal siooni kohaselt jätkavad Balti riigid Otsekui saanuks innukast ja edasi- koos viie lapse ja abikaasaga. Tema ühiseid püüdlusi, et mitte unustada püüdlikust noorest inimesest üleöö oli üks esimesi Eestis, kes Kaitseliitu 20. sajandi Euroopa ühist totalitaa- pensionär, kes lehitseb härdusega taaslooma hakkas, sest Sakala male- rset ajalugu ning tagada sellele ausa noorpõlvepiltide albumit. Mui- vas asutati Kaitseliit juba enne 1990. ja avatud hinnangu andmine. Pea- dugi on need pildid ilusad ja arm- aasta Järvakandi koosolekut, mida ministrid tervitasid ka Euroopa Par- sad. Neilt vaatab vastu innukus ja peetakse Kaitseliidu asutamiskoos- lamendi ning Euroopa Julgeoleku- värskus, ja mis peaasi, teadmine, et olekuks, ja Põldma oli Sakala maleva ja Koostööorganisatsioon (OSCE) kõik ootab alles ees,” kirjeldas Ilves asutajate seas. Ta ütles, et ei kartnud Parlamentaar se Assamblee hiljutisi hetkel valitsevat meelsust. “Meil midagi. “Olin 1969. aastal tudengina otsuseid ja algatust kuulutada 23. lasub kohustus ja vastutus täna julgeolekumeestele silma jäänud ja august üleeuroopaliseks stalinismi täisikka jõudnute ees. Me peame riigivastase tegevuse eest Eesti Põl- ja natsismi ohvrite mälestuspäe- pöörama end täna, Eesti eluloo uue lumajandusakadeemiast välja visa- vaks. etapi hakul, näoga tuleviku suunas. tud, nad olid mulle juba tuttavad,” Alles siis saame leida vastused riigi selgitas Põldma ja kinnitas, et tema JOOKSJAD BALTI KETI TEEL ja rahva ees seisvatele olemuslikele meelest polnud 20 aastat tagasi kar- küsimustele,” tõdes Ilves, tuletades Balti keti 20. aastapäeva tähistati ta midagi, tuli uskuda ja loota Eesti kõigile meelde, et minevikku mee- ka joostes. 22. augusti keskpäeval vabadust. nutada on oluline, kuid tulevikku alustasid jooksjad Balti keti distant- vaadata hädavajalik. KK! Lillis andis veebel Põldma Balti va- si läbimist Tallinnast Riiga (388 km) badustule üle lätlastele, selle võt- ja Vilniusest Riiga (290 km) – kokku MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKTI JA SELLE SALA- sid enda kanda Läti kaitseväelased. 678 km. Teatejooksu teekond oli JASTE LISAPROTOKOLLIDE KOHTA LOE LISAKS: Viljandi lossimägedes aga järgnesid jagatud ühe kilomeetri pikkusteks tule teelesaatmise tseremooniale lõikudeks. Kaasa joosta võisid kõik http://www.postimees.ee/?id=154989 ansambli Justament muusikalised soovijad. Tallinnas Vabaduse väl- http://www.postimees.ee/?id=154992 meenutused 20 aasta tagustest ae- jakul saatis jooksjad teele Eesti Va- http://www.epl.ee/artikkel/476120 gadest. bariigi president Toomas Hendrik 10 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 MAAILMAPILK

Tekst: MART HELME Lahingut andmata pole võimalik võita

ui Moskvas 1968. aastal Tšehhoslovakkiasse tungi- bentropi paktiga Euroopa mõjusfäärideks ning andsid mist kavandati, kerkis muu hulgas üles ka küsimus, teineteisele oma osas tegutsemiseks vabad käed. Koos Kkuidas käitub Varssavi pakti liikmesriikide väeük- Eesti ja Lätiga (pisut hiljem lisandus nimetatutele Lee- suste rünnaku korral Tšehhoslovakkia armee. Hakkab du) läks Nõukogude Liidu mõjusfääri ka Soome. Nagu vastu? Ühineb oma liitlastega “kontrrevolutsiooni” ma- teame, ei osutanud Balti riigid Nõukogude Liidule pak- hasurumiseks? Jääb neutraalseks? Enesestmõistetavalt ti salaprotokollide realiseerimisel mingit märkimis- oli tegemist kriitiliselt tähtsa küsimusega, vastusest mil- väärset poliitilist – sõjalisest rääkimata – vastupanu. lele sõltus mitte üksnes kogu ettevõtmise planeerimine, Teisiti oli lugu Soomega, kes sisuliselt samasuguses vaid koguni otsus selle kohta, kas relvajõude Tšehhos- rahvusvahelises isolatsioonis olevana nagu Balti riigid- lovakkia vastu üldse kasutada. Info saamiseks pöördu- ki alustas meeleheitlikku ja paljude meelest mõttetut ti Tšehhoslovakkias tegutsevate Nõukogude luurajate võitlust Nõukogude Liiduga. Selle võitluse mõttekus poole, kelle vastus oli kiire ja lakooniline: “Tšehhoslo- selgus argpükside pettumuseks kohe, sest soomlaste vakkia armee jääb kasarmutesse.” Loomulikult rahuldas vastupanu tõmbas Hitleri-Stalini salalepingule kriipsu see vastus Moskvat ja tankid läksid liikvele. peale. Soome keeldus olemast objekt ja käitus rahvusvahelise elu subjektina, kes räägib teda puudutavates Sama stsenaarium kordus tosin aastat hiljem, kui kää- otsustes kaasa – kui mitte teisiti, siis ennast kaitstes. rima hakkas Poola. Ka nüüd arutati Moskvas, kas ei peaks poolakatega toimima samuti nagu 1968. aastal Viimane näide sellest, kuidas enda eest väljaastumine tšehhidega. Ent ettevaatuse mõttes otsustati taas kõi- võib küll formaalselt lõppeda kaotusega, kuid säilitab gepealt luurajatelt järele küsida, kuidas käituks “liitlas- väikerahvale ometi tema riigi, on mullune Vene-Gruu- te” sissetungi korral Poola armee. Sedakorda oli vastus sia sõda. Ka siin kujutas Moskva ilmselt ette, et NATO teistsugune. “Poola armee hakkab võitlema,” kinnita- Bukaresti tippkohtumisel korvi saanud ja sel moel sid luurajad. Ning seekord tankid teele ei läinud. sisuliselt liitlasteta jäänud Gruusia ei julge enda kait- seks mõõka haarata. Grusiinid aga julgesid. Kuigi nad Siinkohal toodud näited illustreerivad kujukalt kaht kaotasid sõja ning lahkulöönud provintsid Abhaasia ja võimalikku stsenaariumi, mis seisavad iga agressiooni- Lõuna-Osseetia nüüd juba täiesti ametlikult Moskva ohtu sattunud riigi valitsuse ees. Üks on kergema vas- kontrolli alla läksid, jäi Moskvast sõltumatu Gruusia tupanu teed minek ja alistumine, millega purustuste riik oma läänemeelse valitsusega ometi alles. ja ohvrite vältimisest hoolimata paratamatult kaasneb moraalne häving ja võitja diktaat. Teine on agressorile Moraal, mis kõigest eespool kirjeldatust selgelt järel- vastupanu osutamine koos kõigi sellest tulenevate või- dub, on tõsiasi, et salalepingud, mida suurriigid on malike ohvrite ja purustustega, kuid samas ka võima- väikeriikide arvel läbi kogu ajaloo harrastanud ning lusega kui mitte võita, siis vähemalt säilitada lugupida- mida nad ilusale retoorikale vaatamata ka 21. sajandil mine enda vastu, moraalse üleoleku tunne ja mingigi edasi harrastavad, realiseeruvad tõrgeteta vaid seni, läbirääkimisruum. kuni väikeriigid ise neid lepinguid alandlikult aktsep- teerivad. Piisab vaid väikeriikide vastuhakust, kui need Tšehhoslovakkia ja Poola pole muidugi ainsad näited, kulisside taga sõlmitud lepingud hetkega tühistuvad mida me kirjeldatud dilemma kontekstis tuua võime. ja muu hulgas ka tehingu sõlminud suurriikide endi Et maailmas on taas aktuaalseks muutunud spekulat- suhetes uue olukorra kujundavad. Rääkimata sellest, sioonid suurriikide salatehingute üle, väärib siinkohal et moraalses plaanis tähendab ka kaotatud lahing ik- arutlemist seegi, kas salalepingud, suurriikide tehin- kagi antud lahingut ja tõenäoliselt aitab isegi halvasti gud väikeriikidega on vältimatud ja väikeriikidele ap- peetud sõda väikeriigi säilimisele rohkem kaasa kui rioorselt kohustuslikud või on väikeriikidel siingi siis- igasuguse lahinguta alistumine. Rääkimata moraalsest ki oma sõna kaasa rääkida. Parima näite leiame oma võidust, mille agressiooni ohvriks langenu vastuhaku õuelt. Teatavasti jagasid Stalin ja Hitler Molotovi-Rib- korral igal juhul pälvib. KK!

KAITSE KODU! NR 6’ 2009 11 MISSIOONIL

Luurerühm ESTRIF-5 teenis pool aastat Balkanil

Tekst: TOOMAS KARTING, viidi juba Kirnas läbi. Koos mängiti läbinutele tuli tuli ilmselt üht-teist nooremleitnant ka jalgpalli ja käidi saunas. meelde: soengud kästi lühikeseks ajada, habemed pidid olema aetud, elle seltskonna kaitseliitlas- ROK instruktorite valvsa pilgu ja ühtsest vormiriietusest rääkimata. te ja kaitseväelaste elus oli 11. karmi käe all algas pingeline väl- Keegi küll hommikul karjudes üles Saugust 2008 tähtis päev. Sellel jaõpe, mille läbivad kõik mis- ei ajanud nagu ajateenistuses, kuid päikesepaistelisel augustipäeval sioonidele saadetavad üksused. kell 8 pidi kõik see mees rivis olema. kogunes esimest korda teenistusse Baasväljaõpe on kõikidele missioo- Tundidesse mindi rivikorras. luurerühm ESTRIF-5. Teenistus al- niüksustele ühesugune, olenemata gas nüüdseks ajalooks saanud Ra- sellest, kas suundutakse Kosovosse Kui ROKs said administratiivsed huoperatsioonide Keskuses (ROK) või Afganistani. Erinevused tulevad toimingud korda aetud, varustus Paldiskis. Kogunemise eesmärgiks sisse missioonispetsiifilises välja- käes ja dokumendid korras, võis oli saada vajalik missioonieelne väl- õppes. Luurerühmal ESTRIF-5 kes- väljaõpe alata. Alustati klassitun- jaõpe ja suunduda veebruaris 2009 tis missioonieelne väljaõpe umbes dide ja tasemetestidega, et selgita- rahutagamismissioonile Kosovosse. neli kuud, millele järgnes juhtkon- da välja üksuse tugevad ja nõrgad na neljanädalane ja ülejäänud isik- kohad ning luua alus tulemuste ENNE BALKANIT koosseisu kahenädalane väljaõpe võrdlemiseks väljaõppe lõpul. See- Taanis, kus harjutati koostööd Taa- järel algasid harjutused maastikul. Kui minna ajas veel pisut tagasi, oli ni pataljoniga. Keskenduti jalaväe taktikale. Üksik- see rühm tegelikult juba varem koh- võitleja tasemest liiguti sujuvalt üle tunud. Kohtumispaigaks oli olnud Seltskond, kes ESTRIF-5 rühma va- jao ja rühma tasemele. Lisaks võeti Kaitseliidu Kirna õppekeskus. Koh- lituks osutus, oli kirju. Kokku tuli läbi missioonispetsiifiline õpe, mis tumise korraldas Kaitseliidu perso- mehi nii tsiviilelust kui ka kaitse- hõlmas vaatluspostide teostamist, naliosakond, kes tegeleski ESTRIF-5 väelasi erinevatest pataljonidest. motoriseeritud kontrollpunkte, lä- esialgse komplekteerimisega. Paari- Oli neidki, kes saabusid otse va- biotsimist ja massirahutuste ma- päevase seminari jooksul oli rühma rasemalt missioonilt. Kolmandik hasurumise õpet. Meeskond töötas liikmetel võimalik üksteist tundma meestest oli saanud missioonikoge- kokku. Väljaõppes oli nii häid kui ka õppida. Kaitseliit andis üksuse tu- muse Balkanil, Iraagis või Afganis- halbu päevi. levastele liikmetele ülevaade, mis tanis. Enamik meestest oli kuidagi neid ees ootab ja millised testid seotud Kaitseliiduga. Paljudele oli Missioonieelne väljaõpe ROKs lõp- peab isikkoosseis ROKs läbima. Mõ- missiooniväljaõppe puhul tegemist pes enne jõule ja mehed said min- ned sõdurioskusi kontrollivad testid uudse kogemusega. Ajateenistuse na rahulikult perede juurde pühi

12 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 MISSIOONIL pidama. Uus aasta tõi kaasa palju des valdkondades: operatsioonidel, Siiani korraldavad Kosovo serblased muudatusi. Muu hulgas likvidee- igapäevatöös ja meelelahutuses. Va- aeg-ajalt demonstratsioone Kosovo riti ROK, mille asemele taasloodi jadusel sai loota ka tagalatoetusele. riigi ja Euroopa Liidu politseimis- Kalevi pataljon. Selle spordiseltsi Eesti rühma läbisaamine nii Taani siooni EULEX reformide ning elu- järgi nime saanud jalaväepataljoni staabiohvitseride kui ka allüksuste- korralduse muudatuste vastu, kuid hingekirja kanti ka ESTRIF-5. Need ga oli väga hea. Meie oskusi ja väl- edutult. Demonstratsioonid vaibu- muudatused tõid kaasa üksjagu se- jaõpet hinnati kõrgelt, sama kõrgelt vad mõne tunniga ja enamasti suu- gadust. Näiteks ei olnud viimaste hinnati ka eestlasi kui kamraade, remate kahjudeta. See asjaolu on ka missioonieelsete päevadeni selge, kellega õlg õla kõrval treenida, õh- NATO rahuvalvejõudude Kosovos milliseid käiseembleeme peab meie tul koos aega veeta või palliplatsil (KFOR, Kosovo Force) üksuste töö- üksus missioonipiirkonnas kand- mõõtu võtta. koormust vähendanud. Üldjuhul ma. Lõpuks otsustati Kalevi pataljo- suudab kohalik politsei koostöös ni embleemi kasuks. Olukord Balkanil on viimase aasta- EULEXi üksustega konfliktipiir- ga palju muutunud. Pärast Kosovo konnas olukorra kontrolli alla võt- Jaanuaris õppisime tundma Taani iseseisvuse väljakuulutamist 17. ta. Siiski on KFOR ainus üksus Ko- kolleege ja nende töömeetodeid. 8. veebruaril 2008 on sovos, keda kohalik veebruaril 2009 maandus ESTRIF-5 olukord riigis mõ- aasväljaõpe on kõikide- elanikkond usaldab. eelgrupp Kosovo Vabariigi pealinna nevõrra stabilisee- Ble missiooniüksustele Samas mõistetakse, Priština lennuväljal, kuhu olid vastu runud. Selgituseks: on ühesugune, olenemata et KFORi osa ja õigu- tulnud luurerühma ESTRIF-4 võit- Kosovo elanikkonna sellest, kas suundutakse sed on vähenenud. lejad. Ees ootas kuus kuud väljakut- moodustavad suu- Kosovosse või Afganistani. KFORi peamiseks seid, võõraid ilmaolusid ja kodust remas osas mos- ülesandeks on jää- eemalolekut. lemitest albaanlaste kogukonnad, nud olukorra seire ning tegutsemi- põhjaaladel on Kosovo serblaste ne kolmanda jõuna kohaliku polit- BALKANIL õigeusklikud kogukonnad, lisaks sei ja EULEXi järel. mustlaste põgenikelaagrid ja üksi- Luurerühma ESTRIF-5 missioon kud segaasustusega asulad. KAITSELIITLANE MISSIOONIL oli mõneti erinev eelnevatest mis- sioonidest. Igal missiooniüksusel Albaanlased saavutasid pikaleve- Eestis kohtab negatiivset suhtumist on oma nägu, mille annavad talle ninud konfliktis lõpuks “võidu” ja kaitseliitlastesse. Sageli arvatakse, et üksuses teenivad sõdurid, juhtkond said oma riigi. Kosovo albaanlas- kaitseliitlane on habetunud luuser, ja kõrgem üksus, mille koosseisus tel enam vägivallaks põhjust ei ole. kes metsas paugutamas ja joomas teenitakse. Meil oli õnne. Kõige Probleeme üritatakse lahendada käib ning aeg-ajalt koguni metsa ja suurem õnn oli see, et meie üksus rahumeelselt ja läbirääkimiste teel. linna segi ajab. See suhtumine on ei sattunud kordagi tõsisematesse Siiski ei peeta kokkulepetest alati välja kujunenud üksikute ebakohta- konfliktidesse ega mässudesse. Mis kinni, mis aga on provokatsiooniks de põhjal, millest viimane leidis aset tähendab, et meie elu ei sattunud Kosovo serblastele. Kosovo serbla- ehk kümne aasta eest. Tänane kait- ohtu ja kogu üksus naasis kodu- sed omakorda ei saa enam Serbialt seliitlane on eesmärgile pühendu- maale kaotusi kandmata. nii palju toetust kui varasematel nud ja entusiastlik ega löö kartma ka aastatel, sest Serbia tahab pääseda raskeimas olukorras. Oma tööd teeb Teine suur õnn oli see, et meil vedas Euroopa Liitu. Kosovo serblased on ta professionaalselt. Lisaks on ta hea Taani pataljoniga, mille koosseisus seega nõutud ja nende vastupanu ja hinnatud kamraad nii Eesti kui ka ESTRIF-5 teenis. Vastu tuldi palju- hakkab raugema. rahvusvahelistes üksustes.

Foto: Erik Leedu Foto: Hare Unt

Massirahutuste mahasurumise (CRC ehk crowd riot control) harjutus Minek Prantsuse kopterile Puma. koostöös Taani kompaniiga.

KAITSE KODU! NR 6’ 2009 13 MISSIOONIL

Kaitseliitlane on mees või naine, tamise hooaeg. Ilmad on jätkuvalt oskavad kaitsejõud ära kasutada kes ei ole enda elukutseks küll vali- kuumad. Kuid vastutusalas tuleb missioonilt tagasipöördunud inim- nud sõduri ametit, kuid kelle soon- patrullida igal ajal ja iga ilmaga. Il- ressurssi. Riik on välja valinud 30 tes voolab sõduri veri. See on see, mastikul ei saa lasta mõjutada ope- meest, koolitanud nad välja, and- mis viib kaitseliitlasi ka missiooni- ratsioonide edukust. nud neile hea ja kalli varustuse, dele. Mitte ainult Kosovosse, vaid saatnud missioonile ja kui nad koju ka Iraaki ja Afganistani. Tsiviilelus Küll aga võib halb ilm mõjutada tagasi jõuavad, pannakse neile me- on hetki, mil metsas väljaõppel ma- kohalikke, kes näiteks tugeva vih- dal rinda, surutakse kätt ja soovi- distatud nädalavahetused ei paku masaju tõttu planeeritud demonst- takse jõudu edaspidiseks. Ning see kaitseliitlasele enam piisavat välja- ratsiooni ära jätavad. See teeb ker- väljaõpetatud ja kogemustega selts- kutset ja vajatakse midagi enamat. gemaks luuretöö ja üksuste plaanide kond saadetakse n-ö laia ilma õnne Üheks võimaluseks leida elus uusi ettevalmistamise. Vaadates ilmaen- otsima. väljakutseid, täiendada väljaõpet ja nustust, saab teha prognoose, kui saada sõdurile vajalikke kogemusi suur on tõenäosus, et järgmiseks Sageli ei hinnata Kosovo missioo- on siirduda missioonile. Kaitselii- päevaks välja kuulutatud meele- nilt saadud kogemusi eriti kõrgelt, tastele on antud lausa oma mis- avaldus üldse toimub. Kui ilmad on sest seal ei käi otsene lahingutege- sioon ESTRIF, kus neil on isikkoos- palavad, saab ootamist kannatava vus. Unustatakse aga rahvusvahe- seisu värbamisel paberitöö lükata hiline koostöö ja asjaolu, et sõdurid kaitseväelaste ees eltskond, kes ESTRIF-5 lisõhtule, mil päike on saanud väljaõppe, mida Eesti selge eelis. Srühma valituks osutus, oli loojas ja õhk jahe- kaitsejõud lähitulevikus ise ei ole üsna kirju. Kokku tuli mehi nii dam. võimelised andma. Näitena võib Missioon suudab tsiviilelust kui ka kaitseväelasi tuua helikopteritreeningud ja mas- jätta kaitseliitlastes- Missioonil tekib elu- sirahutuste mahasurumise väljaõp- erinevatest pataljonidest. se sageli positiivse rütm, kus kõik päe- pe koostöös Taani mehhaniseeritud jälje, mis ajendab vad on teatud mõt- jalaväekompaniiga, mis kasutavab neid hiljem jätkama kaitseväes või tes sarnased, kuid samas ka väga oma taktikas soomukite toetust. Kaitseliidus juba elukutselistena. erinevad. Aja jooksul õpid tundma Samas loob missiooni läbimine ka kohalikke tavasid ja tunnetama Et Kosovos on koos palju erinevate eelduse panustada tulevikus vaba- sealset elurütmi, mis omakorda on riikide üksusi ja nendega koos ka tahtlikuna rohkem Kaitseliidu väl- tihedas seoses ilmastikuga. See ai- lahingutehnikat, näeb nii mõnigi jaõppesse. tab planeerida ka enda tegevust ja Eesti sõdur esmakordselt, milline mõista, millal on parim aeg mingi on helikopter Black Hawk või soo- BALKANI KLIIMA asja tegemiseks. Ka sellise kliimaga mustransportöör APC. Ta kuuleb, harjub kiiresti vähemalt seniks, kui millist häält nad teevad või mis Kuus kuud möödub kiiresti. Viibi- lennukirattad taas kodumaa pinda tunne on nende sees sõita. Ta saab des viimaseid päevi missioonipiir- puudutavad. teada, millist taktikat ja varustust konnale iseloomulikus kuumuses, kasutavad teised riigid ja milline meenutad veebruari, mil saabusid PÄRAST MISSIOONI on elukorraldus missioonipiirkon- Kosovosse. Lumi oli kohati rinnuni nas asuvas sõjaväebaasis. ESTRIF- ja mägiteed läbipääsmatud. Koha- Mis saab kaitseliitlastest pärast mis- 5 treeniti välja oskustega osaleda likud vaevlesid küttepuude puudu- siooni? Aasta – pool aastat väljaõp- lahinguoperatsioonides. Me olime ses ja KFORi üksustel tuli tihtipea- pel ja pool aastat missioonil – on selleks valmis. Et olukord oli rahu- le tegelda nii lumme kinni jäänud kodust eemalolemiseks pikk aeg. lik ja kõike õpitut tarvis ei läinud, oli sõidukite abistamise kui ka kohali- Kui missiooni lõpp hakkab lähe- meie õnn, mitte õnnetus. kele küttepuude kättetoimetamise nema, hakatakse rohkem mõtlema ja sõiduteede puhastamisega. Ent kodustele asjadele ja sellele, mida Õhku jääb rippuma ka küsimus, kui- mais võis vaba aja veeta Eesti maja edasi teha. Majanduskriis on teinud das kasutab Kaitseliit ära missioo- terrassil 38-kraadises kuumuses ja oma töö ja mõnel ei ole võimalik nilt saabunud sõdureid. Kas neile seejärel end väikeses basseinis ja- tagasi pöörduda endisesse töökoh- leitakse rohkem rakendust, kasuta- hutada. ta, sest seda ei pruugi enam alleski takse nende teadmisi ja kogemust olla. Eestis puuduvad ka seadused, väljaõppes? Või lähevad nad lihtsalt Suvel vaheldub Kosovos 42-kraadi- mis nõuaksid, et tööandja peab tagasi oma üksusesse ja jätkavad sa- ne kuumus äikesetormidega. Har- kaitseliitlasele missiooni ajaks töö- mamoodi nagu enne missiooni? Ma vad ei ole vihmaperioodid, mil Taa- kohta säilitama. Palju põhineb lä- arvan, et see võiks olla mõtlemisai- ni tagalakompaniil käed-jalad tööd bisaamisel ettevõtete juhtkonnaga neks kõigile ülematele ja pealikele täis, et baasi territooriumilt vett ja isiklikel kokkulepetel. Kaitsevägi Kaitseliidus, kelle üksuses teenib välja pumbata. Augustis lõikavad ei garanteeri samuti töökohti, vähe- missioonikogemusega kaitseliitlasi. talumehed vilja ja tänavad on täis malt enam mitte. Ent loodetavasti arbuusimüüjaid. Tolmuste teede leiavad kõik siiski endale koha. Loodan, et neid mehi osatakse tu- ääres teevad poisikesed äri küpse- levikus enam väärtustada ja leida tatud maisitõlvikutega. Serblastele Teine küsimus, mis mind ennast neile paremat rakendust kui prae- algab rakia (puuviljaviin) valmis- pikka aega vaevab, on see, kuidas gu. KK!

14 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 HARITUD SÕDUR Paras Paar nõuab nutikust Fotod: Hannes Reinomägi Tekst: HANNES REINOMÄGI, Kaitseliidu Viru maleva propagandapealik

aitseliidu Viru maleva patrull- võistlus Paras Paar 2009 peeti K18.–20. septembrini Maidla valla territooriumil ja Aidu karjääris. Võist- luse mandaat, avamine ja loosimine Sonda vallavalitsuse juures olid eel- mänguks lahingupaaride karmile teekonnale, mille pikkuseks linnulennult oli paarkümmend kilomeetrit.

Teel lahendatavate ülesannete käigus tuli asetada töökorda ja õi- gesti välja sihtida kildmiin vastase soomustehnika hävitamiseks, läbida märkamatult ühe snaipripaari valva- tav enam kui ruutkilomeetri suurune ala ning vallutada värvikuulirelvadega Kaitseliidu Viru maleva kuulipilduja tulepunkt ja anda endale patrullvõistlusel Paras Paar seal saadud “vigastuste” kohast esma- 2009 autasustati kolme abi. Lõpuks tuli koostada lasketiirus edukaimat lahingupaari. kohtuniku valvsa pilgu all kildmiin ja seejärel tabada vallutatud kuulipil- veebel Alger Nurk ja dujast tingliku vastase kuulipilduja nooremleitnant Sven tulepunkti 400 meetri kauguselt, aga Neudorf koostasid pare- kui see ei õnnestunud, hävitada tu- musjärjestuse protokolli Kohtunik Koit Kulmar kontrollib võistlejate koostatud ja üles lepunkt käsirelvade tulega. Järgnes ning auhinnad ja diplo- seatud kildmiini enne selle plahvatama panekut. vastase jao (kümne õhupalli) rün- mid leidsid omanikud. damine kahe lahingugranaadiga ja Võistkondliku esikoha saavutasid (EOD) võistkond koosseisus Jaan allesjäänud õhupallidest vastaste hä- Aivar Raudsepp ja Heiki Väliste Tulp ja Raivo Elken ning kolman- vitamine käsirelvadega. Pärast vasta- Alutaguse malevast, teiseks tuli Pio- dad olid Viru maleva kaitseliitlased sest jagusaamist paigaldas võistkond neeripataljoni demineerimisrühma Ivo Pent ja Marko Moor. KK! omakoostatud kildmiini ja kohtunikud fikseerisid kogu selles kontroll- UUDISED punktis kulutatud aja. Kohtunik Koit Kulmar pani ülesseatud “käsitöö” viie JÄRVA MALEVA SÜGISÕPPUSE VÕITIS PAIDE ÜKSIKKOMPANII meetri kaugusel kahest siluetist plahvatama ja loetud tabamused andsid Tekst: ALO AASMAA, Kaitseliidu Järva malev lisapunkte võidu poole pürgimiseks. oeru lähistel 25.–27. septembrini peetud Kaitseliidu Järva maleva sügisõp- Olgu lisatud, et vastutegevus distant- puse Sügis 2009 võitis Paide üksikkompanii võistkond (nooremseersant sil koosnes rühmast kaitseliitlastest ja KUrmas Kõonurm, leitnant Indrek Reismann ning reamehed Alo Aasma ja kolmest snaipripaarist. Heigo Laaneoks) Vahipataljoni võistlejate ja Vao jahimeeste ees. Linnulennult veidi vähem kui 50 kilomeetri pikkuse võistluse stardis oli 12 Selle võistluse omapära seisnebki võistkonda, kellest õppuse raskuse ja muude olude tõttu lõpetas vaid kuus. Li- sõdurioskuste ja nutikuse kasuta- saks võistlustrassi läbimisele, mis kulges mööda põlde, heinamaid, metsateid misel, sest trassi läbimise kiirus ei ja kraavipervi ning isegi läbi tiheda võsa, tuli võistkondadel lahendada tosin- ole määrav. Pealegi ei kimbutanud konnas kontrollpunktis erinevaid ülesandeid alates takistusraja läbimisest ja vastutegutsejad ainult teedel, vaid paadiga sõitmisest kuni luureraporti koostamise ja linnalahinguni välja. Pat- kogu võistlusalal. rullvõistluse tagalaülema kapten Lauri Lipu sõnul pandi seekordsel võistlusel senisest enam rõhku kontrollpunktides lahendatavatele ülesannetele. “Eks iga Võistlejate arvates oli rada normaal- aastaga kasva ka võistkondade ootused võistluse osas. Et taset mitte alla lasta, ne. Tunda andis joogivee vähesus. tulebki pingutada ja huvipakkuvaid ülesandeid välja mõelda,” selgitas kapten Lõpetanuid ootasid Sondas kuum Lipp. KK! saun ja sõdurisupp. Korraldajad

KAITSE KODU! NR 6’ 2009 15 MÄLU Kaitseliit Nõmmel enne ja nüüd

Tekst: MERIKE JÜRJO Kaitseliidu tegevliikme kohustuseks oli häire korral poole tunni jook- uvi tõi Kaitseliidu ajaloouuri- sul vormis (vähemalt vormimütsi mise varamusse rõõmustava ja käelindiga) ning täies varustuses Stäienduse – Nõmme malevkon- kogunemispunkti ilmuda. na eestvõtmisel on ilmunud sõja- ajaloolase Leho Lõhmuse uurimus Mõtlemapanev on raamatus pub- “Kaitseliit Nõmmel”. Peaaegu saja- litseeritud salajast pitserit kandev leheküljeline raamat hõlmab ajava- dokument “KL Nõmme malevkon- hemikku 1917. aastast, kui Nõmmel na sisekaitsekava 1939”, mis on loodi esimene Omakaitse üksus väga konkreetsete ja üheste käsku- Eestis, tänase päevani. dega juhis. Samaaegselt figureeris malevkond ka seotuna üldisesse RASKE JA TÄNUVÄÄRT TÖÖ riigikaitsesüsteemi ja oli kriisiolu- korras allutatud Nõmmel paikne- Tuleb tunnistada, et Nõmme ma- nud Pioneerpataljoni ülema kui levkonna lugu on Kaitseliidu taas- toona veel iseseisva Nõmme linna loomise aegu käsitlevas raamatus garnisoni ülemale. Seega oli Kait- “Eesti eest! Pilguheit Kaitseliidu seliidu malevkond 1930. aastate lähiminevikku” jäädvustatud üsna lõpuks täpselt teadlik oma kohast nappide joontega. Needki killud malevkonna dokumendid fondi või ja ülesannetest üldises riigikaitse- jagunevad tollastest oludest põh- koguna arhiivis säilinud, vaid vahe- süsteemis ning kogu malevkon- justatuna Harju ja Tallinna maleva pealsete keeruliste aegade jooksul na tegevus oli suunatud süsteemi käsitluste vahel. Kas on see nii, aga kas hävitatud või hävinenud. Toi- toimimisele, selle harjutamisele ja tahaks ju väga loota, et just see on mikuid ja üksikuid arhivaale leidub, lihvimisele. Seda lugedes jooksis põhjuseks nõmmekate initsiatiivile mida nendib ka autor oma saatesõ- mõte kogu aeg paralleelrajal ja kü- oma ajaloo uurimise ja jäädvusta- nas, kuid teiste asutuste ja organi- sis, kas peaksime ka täna niimoodi mise vallas. Järelikult tuleb valjult satsioonide fondides (näit Pioneer- toimima, samamoodi valmis ole- hurraa hüüda, sest ärgitus, mida pataljon, Nõmme linnavalitsus, ma või mitte. loodeti rahvasuus Nõmme Vabatahtlik ogu sõjaeelse aja ulatu- kollaseks raamatuks Tuletõrjeühing jt). Kogu sõjaeelse aja ulatuses kumab kutsutud teosega Kses kumab ridade vahelt Paraku on nende do- ridade vahelt teadmine, kuivõrd “Eesti eest!” saavu- teadmine, kuivõrd orgaani- kumentide leidmine orgaaniliselt seotud oli malevkond tada, hakkab vilja liselt seotud oli malevkond Riigiarhiivi arvukates mändide vahele peituva Nõmme kandma. Oli ju kogu mändide vahele peituva fondides tohutut aega linna üldise eluga. See oli 1930. ajalooprojekti kand- Nõmme linna üldise eluga. ja tööd nõudev tege- aastatel eelkõige seltskondlikule vaimaks mõtteks kut- vus. See on teadmine, alusele rajatud Kaitseliidu tugev suda malevaid ja malevkondi oma mida peaksid tulevikus arvestama pluss. Seltskondlikud organisat- ajalugu põhjalikumalt uurima ja kõik Kaitseliidu Teise maailmasõ- sioonid tegutsesid koos omavalit- kirja panema. ja eelse üldajaloo uurijad. Arhiivis susüksusega ühise eesmärgi nimel tuleb palju otsida, aga leidmisrõõm luua Nõmmest mõnus ja turvaline Nõmmekad on oma löögirusika on seda suurem. kodu kõigile sealsetele asukatele. suunanud ka eesmärgile, kuhu Silma paistab see joon eriti malev- Kaitseliidu üldistav ajaloouurimine KAITSELIIT NÕMME ELUS konnapealike elulugudes – nende pole veel jõudnud. Leho Lõhmuse seltsieluline hõivatus oli märkimis- raamatu kandvaim osa keskendub Milline siis oli Kaitseliit Nõmmel väärne. esmalt Omakaitse, seejärel Nõmme 1920. ja 1930. aastatel? Malevkon- malevkonna Teise maailmasõja eel- na esmaseks ülesandeks oli opera- 1930. aastate lõpul oli Nõmmel um- sele ajaloole. Tulemus on seda hin- tiivselt astuda välja rünnaku puhul bes 300 kaitseliitlast, koos eriorga- natavam, et nagu Kaitseliidu puhul kehtiva riigikorra vastu ning seada nisatsioonidega küündis liikmete üldiselt, pole ka sõjaeelse Nõmme riigis jalule kord ja julgeolek. Iga arv 600ni. Aga kui palju oli elanikke?

16 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 MÄLU

Umbes 20 000. 1998. aasta sügisel kappav ratsamees, peaks kannusta- 1938 Riigikohtu otsusega 20 aastaks oli malevkonnas 263 liiget, 2000. ma Nõmme malevkonna (ja mitte sunnitööle. Uurimine tegi kindlaks aastal 219 liiget koos eriorganisat- ainult) taasloomise mälestusi jääd- tema seotuse NSVL luurega aastail sioonidega. Aga kui palju on prae- vustama, 1990. aastate dokumente, 1937–1938. gu Nõmmel elanikke? 1. jaanuari mälestusi ja fotosid koguma. Miks seisuga 38 438. Vastused tekitavad mitte järgmisena üllitada erinevate Omaette fenomeniks on Eesti ajaloo- intrigeerivaid mõtteid. silmade läbi nähtuna mälestusraa- kirjanduses kujunenud sõjaeelsete mat “Kuidas taasloodi Kaitseliitu pärisnimede kirjutamine. Autoritel MÕNINGAID MÕTTEID Nõmmel”? pole siin suurt midagi kaasa rääkida, sest paraadi juhivad Teine raamatus käsitletav teema Niipea, kui trükima- eho Lõhmuse raamatu keeletoimetajad, kel- on Omakaitse periood Saksa oku- sin käivitub, ärkab Lkandvaim osa keskendub le vaen läbiva suure patsiooni ajal. Omakaitse puhul oli trükikurat ja arvab, esmalt Omakaitse, seejärel algustähe vastu pä- paljuski tegu Kaitseliidu Teise maa- et võiks jälle mõne Nõmme malevkonna Teise risnimedes on silma- ilmasõja aegse analoogiga. See, tu- vembu visata. Ei ole maailmasõja eelsele ajaloole. paistev. Ajaloolasena leb tunnistada, on Kaitseliidu ajaloo sellest pääsenud ka ja isegi sel teemal mit- üldfoonil põhjalikumalt käsitlemata nõmmekad. Lisan ühe ajaloolise mes ristisõjas käinuna soovitan siiski teema. Selles peatükis figureerivad fakti täpsustuse. Raamatus on mai- sisemist enesekindlust ja ajalooliste juba vanade nõmmekate mälestu- nitud, et 1924. aastal oli malevkonna traditsioonide järgimist: võtame ees- sed, mis on hindamisväärt ajalooai- esimeseks instruktoriks Pioneerpa- kujuks Ajutise Valitsuse ja Asutava nes oma värvikuses ja detailides. taljoni leitnant Nikolai Trankmann. Kogu ning kirjutame ka edaspidi Pio- Seega mees, kes 1939. aastal müüs neerpataljon, Tallinna Garnisoni Ko- Taasloodud Nõmme malevkonna NSVL luurele Narva kaitserajatiste mandantuur ja Sõjavägede Staap. ajalugu on autor käsitlenud põgu- skeemid (lk 24). Paraku langes 1939. salt ja mainib, et ajaline distants on aastal juba Nikolai Trankmanni Aga autorile ja Nõmme malevkon- veel liiga lühike, et anda põhjalikke näole Patarei vangla trellide ruu- nale tänu tähelepanuväärse pa- hinnanguid. Nii on see tõesti, kuid duline vari, sest ta võeti vahi alla nuse eest ning häid plaane tulevi- aeg, see terava piigiga peatumatult veebruaris 1938 ja mõisteti 30. mail kuks! KK!

Veteranid meenutasid Keilas Kumna lahinguid

Foto: Eevi Kutpri Tekst: EEVI KUTPRI

umna teeristil asvua mälestuskivi juures Kpeeti 19. septembril 65 aasta taguste vastupanula- hingute mälestusteenistus. Kohale olid tulnud veel lahingu elus olevad veteranid üle Eesti. Sõna võtsid Kum- na lahinguid uurinud ajaloolane Mati Mandel, Kum- na lahingu veteran Roland Maurer jt. Kaitseliitlased seisid auvalves. Seejärel liiguti Harjumaa muuseumi, kus peeti ettekandekoos- olek ja oli kaetud pidulik laud, mille taga veteranid ja Pitka poiste kangelaslikkusele austust avaldama tulnud Kumna lahingupaika meenutava mälestuskivi juures. nende mõttekaaslased said meenutada minevikku. sõdisid mitte sakslaste käsilastena, vaid Eesti eest. Saks- Saksa sõjaväest deserteerunud eestlased pidasid 1944. laste ootamatult kiire Eestist taandumine jättis eestlased aasta septembri lõpul Keila ümbruses maha rea lahinguid ilma raskerelvastusest, vajaka oli kogenud ohvitseridest, Punaarmeega. Punaarmee põletas maha Keila kesklinna. noormeestel puudusid lahingkogemused, üksustel tanki- Kõige verisemad kokkupõrked olid 23. septembril Kum- tõrjerelvad jne. Punaarmeelaste ülekaal oli mäekõrgune. na teeristis, kus hukkus palju eesti mehi. Nende lahingu- Neil asjaoludel purunes kahjuks kogu Pitka Vabadussõja te taga oli eruadmiral Johan Pitka. Toonased Pitka poisid kordamise plaan. KK!

KAITSE KODU! NR 6’ 2009 17 MÄLU Vara valla mehed püstitasid major Valter Pedakule mälestuskivi

Tekst: UUDO JÕGI, rügementi. 4. piirikaitserügement Kaitseliidu Tartu maleva liige formeeriti Tartus. Formeerimiskes- kuseks asus aadressil Veski 35. Rü- artumaal Vara vallas Keressaare gementi võeti võitlejaid Tartust ja külas endise Loobri talu maa- Tartumaalt ning Võrumaalt ja Pet- Tdel avati 8. augustil 2009 major serimaalt. Rügemendi koosseisus Valter Pedaku mälestuskivi. Kivi oli tuntud inimesi, nt polüglott Pent avamisel seisid auvahtkonnas Kait- Nurmekund teenis seal kompanii- seliidu Tartu maleva I malevkonna ülemana, silmarst professor Viktor Põhja-Tartumaa üksikrühma võitle- Särgava esimese pataljoni arstina, jad. Miitingu avas Vara vallavanem hilisem metsateadlane Harald Re- Andres Kärp, kes kõneles ajaloolise bane reamehena tagalateenistuses. mälu vajadusest ja noorte isamaali- Rügemendiülemaks määrati major sele kasvatusest. Katte mälestuskivilt Valter Pedak. Rügement koosnes eemaldas Madis Avi, kes iseloomus- kolmest pataljonist ja suurtükipa- tas ülemöödunud sajandi viimasel tareist. 1944. aasta märtsis paiknes kümnendil sündinud meeste saa- osa allüksusi Vara vallas Matjama tust: nad pidid osalema Esimeses koolis. 1944. aasta aprillis-mais oldi maailmasõjas, võitlema Vabadus- Valter Pedak. kaitsel Mustvee-Praaga lõigul ja rü- sõja Eestile välja iseseisvuse, võtma gemendi staap asus Praagal. Mai- osa Teisest maailmasõjast ja lõpuks Landeswehriga kui ka Narva rindel, kuu lõpul viidi aga rügement üle veel kannatama Siberi vangipõlve ka võttis ta osa lahingutest Krasnaja Mikitamäe, Lübnitsa ja Värska kan- või tegutsema metsavennana. Mä- Gorka all. Ta sai kahel korral haava- ti piirikaitsele ja juunikuu lõpuks lestuskivi õnnistas Kaitseliidu Tartu ta. Kangelasteo eest 3. aprillil 1919 Pihkva alla lahingutesse pealetun- maleva kaplan lipnik Peeter Pae- Pihkva rindel Lesgi küla juures, kus giva Punaarmee vastu. Juuli lõpul nurm. Kõlasid aupaugud. ta juhtis raskelt haavatuna lahin- saadeti 4. rügement tagasi Eestisse gut, autasustati teda Vabadusristi II Narva jõe joonele Gorodenko alla, 19. SAJANDI VIIMASE KÜMNENDI MEES klassi 3 järguga. Pärast Vabadussõ- kus peeti ägedaid lahinguid. 18. da sai Pedakust kaadrisõjaväelane, septembril algas taganemine rin- Valter Pedak sündis 29. juulil 1895 ta teenis Petseris ja Värskas 2. diviisi delt ja 4. piirikaitserügement saa- Vara vallas Keressaare külas Loobri 7. jalaväerügemendi kompaniiüle- deti laiali, võitlejate taganemistee talus. Ta õppis kohalikus vallakoolis mana. lõikasid Avinurmes ja Porkunis läbi ja lõpetas Tartu Õpetatud Ühingu Punaarmee 249. diviisi väeosad. Kaubanduskooli. Seejärel kutsu- Pärast Eesti annekteerimist jäi ta ti ta tsaariarmeesse aega teenima. teenima 22. territoriaalkorpuses- Valter Pedakule algas siis metsa- Ajateenistuses lõpetas ta Peterhofi se. 1941. aasta juuni algul koondati vennaelu. Tema eluküünla kustutas 1. lipnike kooli. Valter Pedak võttis korpus Värska laagrisse, kus suu- KGBlase kuul 1948. aasta teisel jõu- osa ka Esimesest maailmasõjast, rem osa ohvitseridest arreteeriti ja lupühal, st 26. detsembril kodutalu aastast 1917 teenis vastloodud Eesti saadeti Norilski vangilaagritesse. läheduses, kuhu äraandja oli laskja väeosades. Valter Pedak jäi teenistusse. 1941. juhatanud. Võimud pidasid Valter aasta juuni lõpus suunati korpus Pedakut nii ohtlikuks, et viisid isegi Kaitseliitu astus Valter Pedak 18. Pihkva oblastisse, kus Valter Pedak tema surnukeha kaasa. novembril 1918. Pärast Tartu vallu- langes augustis Porohovi all vangi ja tamist punaste poolt 21. detsembril saadeti Saksamaale vangilaagrisse. Mälestusmärgi rajamise eest tuleb 1918 suundus ta Puurmani mõisa ja Sõjavangist vabanes ta 1942. aasta olla tänu võlgu Vara valla põllu- liitus seal Julius Kuperjanovi parti- suvel kurnatuna ja asus elama ko- mehele Madis Avile, kes tellis selle sanipataljoniga, kus temast sai kol- dutallu. Tartu kiviraidurilt Ain Ilveselt. Mä- manda roodu rühmaülem. Kolmas lestuskivi avamisele oli kogunenud rood oli moodustatud põhiliselt Ko- VIIMASED AASTAD: VÕÕRAS VÄES JA hulganisti rahvast nii Vara vallast davere kihelkonna kaitseliitlastest KODUMETSAS kui ka kaugemat. Kohal oli endi- ja rooduülemaks oli alamkapten se 4. piirikaitserügemendi võitleja Rudolf Kuslap. 1944. aasta veebruaris kuulutati Harald Rebane Tartust, ajakirjanik välja Eestis üldmobilisatsioon, mis ja poliitik Jüri Estam Tallinnast, sa- Valter Pedak tegi kaasa Vabadussõ- tõi juurde kümneid tuhandeid sõ- muti major Valter Pedaku venna- ja lahingud nii Lõunarindel, sõjas dalasi. Moodustati kuus piirikaitse- poeg Andres Pedak. KK!

18 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 IN MEMORIAM Vanemveebel Sven Harry Raabe 25. juuli 1925 – 23. aprill 2009

ven Harry Raabe sündis 25. juulil 200ni, kujunesid välja traditsioonid (ma- 1925 Tallinnas ja kasvas Vabadus- levkonna suvepäevad, osalemine linna- Ssõjas võidelnud Eesti mereväeohvit- osa korrakaitses jne). Eriti tuleb siinkohal seri perekonnas. Ta õppis Gustav Adolfi märkida vanemveebel Raabe tegevust Gümnaasiumis, kus osales Noorte Kot- linnaosa korrakaitsekomisjonis, kaitse- kaste töös ja mängis kooliorkestris viiu- liitlaste-abipolitseinike töö organiseeri- lit. Tolleaegses isamaalises õhkkonnas misel ja koostöö tagamisel politseiga. omandas ta sõjameheliku eluhoiaku ja vääramatu kaitsetahte. 1942. aastal astus Alates 10. aprillist 2003 oli Sven Harry Sven Harry Raabe vabatahtlikuna Sak- Raabe Kaitseliidu Tallinna maleva aulii- sa sõjaväkke ja sai 25. detsembril 1943 ge. Ta võttis aktiivselt osa järgmiste orga- Neveli rindel haavata. Tema sõjamehe- nisatsioonide tegevusest: Eesti Vigasta- vaprust tunnistavad Raudristi II klass ja tud Sõjameeste Ühing, Eesti Meremeeste haavatasaamise märk. Pärast sõda arre- Kogu, Vabadusvõitlejate Liit, Memento ja teeris KGB Raabe ja saatis ta poliitvangi- Eesti Poliitvangide Liit. Teenete eest Eesti na sunnitöölaagrisse, kust mees vabanes Vabariigi ees autasustati teda 9.veebrua- kaheksa aasta pärast. Kodumaale naasnud, lõpetas ril 2000 Kotkaristi Kuldristiga. Kaitseliit tunnustas Raabe hariduse Tallinna Polütehnikumi ja töötas see- sõjaveterani ja vabadusvõitlejat Kaitseliidu Valgeristi järel põllumajandusministeeriumi haldusalas. II ja III klassi ning teenetemärgi “Pro Partria” II ja III klassiga. Sven Harry Raabe pälvis novembris 2003 ka Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel astus Raabe Eesti Politsei eriteenete risti. 25. novembril 1991 Kaitseliitu, olles seega Kaitseliidu taasasutaja. 1993. aasta juunis omistati talle vanem- Kõige olulisemaks oma elus pidas Sven Harry Raabe veebli auaste ja sama aasta augustis asus ta Kaitselii- isamaad ja perekonda ning selles vaimus kasvatas ta du Tallinna maleva Lääne malevkonna pealiku ame- ka oma lapsi ja lapselapsi. Teeneka kaitseliitlase ja isa- tikohale. Sven Harry Raabe juhtis malevkonda palju maalase elutee katkes käesoleva aasta 23. aprillil ja ta aastaid, selle aja jooksul kasvas tegevust alustanud sängitati 28. aprillil Rahumäe kalmistu mulda. Helge rühm algul kompaniiks ja seejärel malevkonnaks. mälestus lugupeetud kaasvõitlejast jääb veel kauaks Kaitseliitlaste arv suurenes esialgsest 24 liikmest ligi saatma relvavendi Tallinna malevast.

Vaida sai noortejuht Vello Luide mälestustahvli Tekst: KERSTIN KÄÄRIK, noorteinstruktor allinna lähedal Vaidas avati auvalves seisvate kodutütar- de ja noorkotkaste ees 25. augustil legendaarse Sakala Tnoortejuhi Vello Luide mälestustahvel. Tahvel paigalda- ti Luide sünnikohta Sakala Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Sõprade Seltsi eestvõttel ja Kaitseliidu Sakala maleva toel. Luide sündis 8. veebruaril 1916 Rae vallas Vaida külas Soo- ne talus. Kooli läks ta Kodasoos. Eesti sõjaväes teenis Lui- de aastatel 1938–1939 Rakveres 5. üksik-jalaväepataljon kirjutajana. Pärast kooli tegutses ta Kodasoos ka noorkotkaste rühmajuhi ja juhendajana. Ta oli üks seitsmest, kes taastasid Viljandimaal kodanikualgatuse korras 3. juunil 1990 Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioonid, Vello Luide oli seltsi juhatuse liige, andis välja ajakirja Isa- luues Noorkotkaste ja Kodutütarde Sakalamaa Ühendu- maa Auks ning kuulus alates 1992. aastast lippurina Noorte se, mis organiseeris koolides noorkotkaste ja kodutütarde Kotkaste peastaabi koosseisu. 15. mail 1993 tänas Kaitselii- salku-rühmi ning töötas noortega kuni 20. märtsini 1993, du ülem teda Noorte Kotkaste organisatsiooni taastamise mil üldkoosoleku otsusega anti noorte juhtimine üle Kait- eest tänukirjaga. 27. septembril 1994 kaitses ta noortema- seliidule. Ühendus muutis oma nime vastavalt ennesõja- gistritöö ja sai noortemagistriks. Aastal 2000 autasustati aegsele Kaitseliidu määrusele Sakala Noorte Kotkaste ja teda Valgeristi III klassi teenetemärgiga. Luide suri 23. no- Kodutütarde Sõprade Seltsiks. vembril 2007. Ta on maetud Viljandi Metsakalmistule. KK!

KAITSE KODU! NR 6’ 2009 19 HARITUD SÕDUR Luure kui pusle VII Mehhaniseeritud luure – agressiivne ja ründav

Tekst: KRISTJAN KOSTABI, leitnant turi (High Mobility Multipurpose Wheeled Vehicle ehk HMMWV, tsiviilnimetusega Hummer) soomustatud esti kaitseväes pole mehhaniseeritud üksuste (kut- või soomustamata versiooni. Lisaks on luuresoomu- sutakse ka soomusluureüksusteks) luuretegevu- kina kasutusel ka M113, aga tavaliselt siiski eriluures, Esest eriti räägitud, aga ega selleks ole ka palju põh- näiteks keemialuures, radarikandjana jne. Kolm põhi- just olnud. Meil lihtsalt pole mehhaniseeritud üksusi. list versiooni on siiski HMMWV, soomustransportöör ja Scoutspataljonis kasutatavad Sisu XA-180-d (Pasi) on jalaväe lahingumasin. küll soomustatud, aga pigem on need jalaväe toetuseks kasutatavad soomustrans- Mehhaniseeritud luureüksuse ülesanne on eelkõige portöörid, mis pakuvad ehhaniseeritud üksu- kõrgema üksuse (pataljon, brigaad) lahinguülesande jalaväele soomuskaitsega Msed, kuhu kuuluvad täitmiseks vastase leidmine ja info kogumine. Lisaüles- transporti ja toetavad ja- jalaväe lahingumasinad ja annetena võib neid kasutada ka jalgsi liikuvate väike- laväelahingut distantsilt tankid, mis on loodud ka üksuste transpordiks ja evakuatsiooniks. Väiksematel, pardarelva või muu tege- ise vahetult või põhijõuna kompaniisuurustel mehhaniseeritud üksustel pole vusega. Loomulikult on lahingutegevuses osalema. vajadust eraldi luureüksuse järele ja luuret sooritavad nendega võimalik läbi viia sama kompanii või eskadroni eesjulgestusüksused, ka luuret, kui selleks on rühmas sooritab luuret tavaliselt üks masin. Luureüles- neil tunduvalt piiratumad võimalused kui tänapäevaste andeid täitva väiksema üksuse ülesanne on enamasti elektrooniliste seadmetega varustatud tanki või lahin- enda üksuse (kompanii, rühm) jaoks info kogumine, gumasinat kasutades. aga ka kõrgema üksuse infovajaduste täitmine.

Mehhaniseeritud üksused, kuhu kuuluvad jalaväe la- Mehhaniseeritud üksuste luure on kiire, agressiivne ja hingumasinad ja tankid, mis on loodud ka ise vahetult eelkõige ründava iseloomuga. Mehhaniseeritud üksu- või põhijõuna lahingutegevuses osalema, on kiired, ag- sed sõltuvad teistest üksusest ja lahingutoetusest. See- ressiivsed ja nende tegevus on eelkõige ründava iseloo- ga liiguvad nad enamasti koos lahinguüksustega. Meh- muga. Näiteks on tank rünnakul palju efektiivsem kui haniseeritud üksused tegutsevad ühendatult, seepärast kaitses. on nende lahingudrillid sarnased.

Mehhaniseeritud üksuste eelistatud lahinguliikideks Nagu kõigi teiste luureüksuste puhul, peavad ka mehha- on pealetung (attack), kohtumislahing (advance to con- niseeritud üksuste luurele maastikul eelnema kõik va- tact) ja jälitamine (pursuit). Loomulikult sooritavad jalikud luurealased prot- need üksused ka teisi manöövreid, nagu pete (decep- ehhaniseeritud luureük- seduurid: kaardiluure, tion), varitsus (ambush), vaatlus (overlook), positsioo- Msuse ülesanne on eelkõi- ülesande ja lahinguvälja nidel tegutsemine (reverse slope) jne. ge kõrgema üksuse lahingu- luurealane analüüs jne. ülesande täitmiseks vastase Ettevalmistamata luure Alljärgnevas kirjutises ei kajastu soomustatud tehnilise leidmine ja info kogumine. läbikukkumise võimalus luure soomukid, sest kuigi need üksused kasutavad sar- on väga suur ja mehhani- naseid soomukeid, ei kattu nende ülesanded tavaliselt seeritud üksuste luure läbikukkumine on järgnevatele otseselt mehhaniseeritud üksuste luurevajadustega. mehhaniseeritud üksustele väga raskete tagajärgedega. Hoolimata sellest, et tanki ja lahingumasina võimekus MEHHANISEERITUD ÜKSUSTE LUURE maastikul on suur ning nad suudavad olenevalt meeskonnast kiiresti ja hävitavalt reageerida, ei tohiks jätta Eri üksustes kasutatakse luurerühma tegevuseks erine- tegemata ühtki võimalikku eelanalüüsi. vat lahingutehnikat. USA versioon on kõrgema üksuse põhine. See tähendab, et tankipataljonile võidakse la- Luures on mõistlik kasutada samasuguseid masinaid hinguluuret teostada nii tankidega kui ka kasutades ja- nagu järeltuleval üksusel. Sama tehnika kasutamise laväe lahingumasinaid (Infantry Fighting Vehicles ehk tõttu on vastasel raske eristada, mis ülesandega üksus IFV Bradley), mis on tankipataljonis kasutusel juhtimis- maastikul tegutseb. Sellega omakorda suureneb võima- masinatena ja logistikaelemendis. Mehhaniseeritud lus vabamalt tegutsemiseks ja vastast on kerge eksitada jalavägi, mis kasutab enamasti Bradley ja Strykeri soo- ning oma tegelikku plaani saab kauem varjata. Maas- mukeid, kasutab luureüksustes samamoodi Bradley või tikuläbivusvõime on ühte tüüpi masinatel sama, seega Strykeri soomukeid. Olenemata pataljoni lahingutehni- pole vaja teha eraldi pioneeriluuret tehnika jaoks, sest kast, võidakse alati kasutada mitmeotstarbelise maas- näiteks teede ja sildade hindamist saab tankirühm järe-

20 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 HARITUD SÕDUR

LUURE LIIKUMISEL

Liikumisel vajavad mehhaniseeritud üksused edukaks edenemiseks luuret, kes suudaks liikuda samal kiirusel, samas suunas ja samal maastikul. See lihtsustab tunduvalt maastikul läbiviidavaid manöövreid ja kiirendab tegutsemist, sest kasutada on võimalik ühesuguseid taktikalis-tehnilisi protseduure ja drille.

Luuret võib läbi viia pidevas liikumises, “hüpetega” liikumisel või seistes. Liikuda võib isegi sügavale lahingu- ruumi, sest tugev soomus pakub kaitset, võimsad raa- diojaamad ulatuvad kaugele ja šokiefekt vastase kaitses on tagatud. Agressiivse luure läbiviimine ratassoomukil Komatsu (tüüp 97). Pidev liikumine eeldab väikest vastaseohtu, mistõttu letulevate tankide jaoks palju kiiremini teha kui maasti- maastiku läbivaatamine ei ole ka nii põhjalik. Liiku- kuautodel luurerühm. mist “hüpetega” kasutatakse vastase ohu suurenedes ja maastik vaadatakse läbi võimalikult varjatud posit- Kahuri, kiirlaskekahuri või suurekaliibrilise kuulipildu- sioonil seistes, alles seejärel liigutakse edasi. Positsioon ja laske- ja vaatlusvõime on elektrooniliste vahenditega peab pakkuma laskevõimalust, eriti oluline on see tan- suur ning ühtib järeletulevate jõudude võimega, mis on kide pikkadele kahuritele, mis ulatuvad üle šassii ning juba käigult võimelised valmisluuratud positsioonidelt mille tõste- ja langetamisnurk on piiratud. Liikumisel lahingu üle võtma või manöövrit sooritama (väljavahe- võimaliku kokkupuutejooneni vastasega leitakse po- tamine kohapeal või et- sitsioon ja vaadeldakse maastikku põhjalikumalt. Kui teliikumisega, tiibamine, ehhaniseeritud üksuste peatus on pikem, hõivatakse kiirkaitsepositsioonid, kus haaramine). Ka logisti- Mvõimekus luures on tänu rühmaülemad viivad kiiresti läbi kaardi- ja maastiku- liselt on kergem toetada nende tehnilistele võimalus- luure, määravad positsioonid, laskesektorid, kaudtule- samasuguse tehnikaga tele väga suur, kuid siin on ka punktid jms. üksust, sest laskemoon, mitmesuguseid piiranguid. kütus, sidetehnika, me- Nõrkus ja oht liikumisel on nii maastiku kui ka olukorra haanika ja taastus (recovery) on kõrgemal üksusel ole- vähene visuaalne kontroll ja oht sattuda varitsusele või mas ja ühildub luureüksuse tehnikaga. kontakti vastase suuremate jõududega. Mehhaniseeri- tud üksused alustavad sellisel juhul enamasti lahingut, VAATLUS samaaegselt lahinguluuret läbi viies, et selgitada, kas nad on sattunud kontakti võrdse, suurema või väikse- Vaatlus on põhiline luuretegevus maastikul, et avasta- ma jõuga. Varitsused küljelt on suure kerega soomus- da vastane. Mehhaniseeritud üksuste võimekus luures masinatele väga ohtlikud, aga neid pole ka võimalik on tänu nende tehnilistele võimalustele väga suur, kuid täielikult vältida, selleks on võimalik ennast ainult või- siin on ka mitmesuguseid piiranguid. Masinatel on malikult hästi ette valmistada. pardarelvade laskevõime väga hea tänu vaatlusvõime- le nii päeval kui ka öösel. Mitmekordse suurendusega TEGUTSEMINE KONTAKTIS vaatlusseadme ja termosihikute abil on võimalik vastane avastada juba kilomeetrite kauguselt ja ka kaevunud, Tank ja soomuk on suure soomuskaitse, tulejõu, kiiruse pealt lahtistest positsioonidest. Tänu pardarelva laser- ja šokiefektiga. Rünnakutele ja varitsustele peab kohe kaugusmõõtjaga sihikule on võimalik vastase kaugus ja vastama agressiivse täpne asukoht kiiresti välja selgitada. iikumisel vajavad mehhani- tule ja manöövriga. Lseeritud üksused edukaks Mehhaniseeritud Nõrkusena võib välja tuua, et selline tegevus vajab alati edenemiseks luuret, kes suudaks luureüksuste kontak- maastikku, mis pakub vaatlusvõimalusi ja vaatlejale en- liikuda samal kiirusel, samas tidrillides on üks va- dale varjet vastase tankitõrjerelvade eest. Sellist maas- ritsuse versioon “läbi suunas ja samal maastikul. tikku pole alati lihtne leida, seetõttu tuleb veel kord rõ- sõita”, ülejäänud hutada ettevalmistava kaardiluure olulisust. kontaktidrillid on mõeldud vastase ründamiseks. “Läbi sõita” ei tähenda, Võimalusi vaatluseks on alati, lihtsalt iga kord pole või- et tankirühm, kes selle asemel, et pardarelvadest tuld malik kasutada vaatlusseadmete maksimaalset distantsi. avada ja vastast väljapoolt tapmisala rünnata, tanktõr- Vaatlusseadmete abil on võimalik väga täpselt tuld juh- jerelvadega jalaväerühma eest võssa pageb ja kuhugi tida kilomeetrite kaugusele ja avastada vastase tegevus määramata kaugusesse vaatlema jääb. See tähendab lahinguruumis. Vaatluse läbiviimisel on oht muutuda ise lihtsalt tapmisalast välja sõitmist ja seejärel ründe- või seisvaks sihtmärgiks, sest tank või soomuk on sedavõrd toetuspositsiooni valimist. Kui vastasega saavutatakse suur, iseloomuliku kujuga ja eritab soojust. Positsiooni- kontakt, tuleb seda hoida ja vastase peab esimesel või- vahetus annab suurema ohutuse ja lisab vaatlusnurki. malusel hävitama.

KAITSE KODU! NR 6’ 2009 21 HARITUD SÕDUR

ISIKUOMADUSED

Soomustatud luureüksuse liikmete isikuomadused sarnanevad motoriseeritud luurajate omadega, lisame veel julguse, agressiivsuse ja otsustavuse kontaktis, mis muutuvad vajalikuks, kui luureülesande täitmine muutub lahingutegevuseks.

Mehhaniseeritud üksus peab kontaktis käituma etteval- mistatult, kiiresti ja ründavalt, tagades šokiefekti vastaste hulgas ja võites sellega eelise, et vastane ei võitle enam nendega, vaid olukorraga, millesse nad on äärmise ag- ressiivsusega surutud. Meeskond peab olema kokku töö- tanud ja tegutsema (vaatlema, informeerima, juhtima, sõitma, laskma ja laadima) nagu üks organism.

Soomukis või tankis luuret läbi viiv võitleja saab informatsiooni li- Lisaks tavalistele motoluuraja oskustele peavad need saks vaatepilust silmaga nähtavale ka mitmesugustelt anduritelt ja meeskonnad olema ka pädevad luuretehnikates ja vaatlusseadmetelt. -protseduurides, mis pikendab nende väljaõpet tunduvalt. Arusaamatus tegevuses, nõrk väljaõpe, segadus Kui enamasti on jalgsi liikuvatel või motoriseeritud luu- plaanis ja puudulikkus analüüsis põhjustavad viivitust reüksustel vajalik kontaktist väljuda, siis mehhanisee- tegevuses ning lasevad vastasel hoida initsiatiivi, mis ei ritud üksused viivad tavaliselt kontakti lõpuni kas ise, võimalda mehhaniseeritud luureüksusel oma ülesan- toetusüksusena või väljavahetamisega tagant tuleva net täita. üksusega. LOGISTIKA LUURE TULEGA Eestis olemasolevate soomustransportööridega on Mehhaniseeritud üksus võib luuret läbi viia ka väikse- võimalik luuret läbi viia, kuid sel juhul on ainus põhi- kaliibriliste pardarelvade tule või kaudtulega. Eelneva mõtteline eelis maastikuauto ees soomuskaitse, sest analüüsi põhjal peaksid üksusel olema teada vastase elektroonilisi suurendustega termovaatlusseadmeid võimalikud posit- ehhaniseeritud luureüksuste neil pole ja pardarelv on sama, mida kasutatakse jala- sioonid ning leitud väerühmades. endale varjatud kiir- Mkontaktidrillides on üks kaitsepositsioonid ja varitsuse versioon “läbi sõita”, Mehhaniseeritud üksuste hankimine ja ülalpidamine teed sinna. Positsioo- ülejäänud kontaktidrillid on on kallis, isikkoosseisu väljaõpetamine ja kokkuhar- nil avatakse vastase mõeldud vastase ründamiseks. jutamine aeganõudev, tehnika uuendamine kulukas. võimalike positsioo- Mehhaniseeritud üksus ei koosne ainult lahingute- nide pihta suurekaliibrilistest pardakuulipildujatest tuli gevuses osalevatest masinatest, vaid ka recovery- ehk ja tellitakse kaudtuld. Selline tegevus peaks sundima taastusmasinatest, suurest hooldusmeeskonnast ja vastase nende positsioonidel tegutsema ja üksus saab heast logistikavõimest. kinnituse, et vastane on eeldatavatel positsioonidel. KOKKUVÕTE Kui vastane on positsioonidel, järgneb lahing etteval- mistatud plaani järgi, ent kui pole, antakse sellest kõr- Mehhaniseeritud luure on soomustatud allüksuse (bri- gemale teada. Nõrkuseks on sellel tegevusel tegutsemis- gaad, pataljon) luurevahend. Tema tõelised eelised kaugus pardarelvadega ja piiratud kaudtule kasutamine avalduvad rünnakuoperatsioonides (ka vasturünna- luureks. Ohuks on loomulikult enese reetmine tule või kul), kus selle abil saab välja selgitada vastase täpseid positsioonidele liikumisega. Täieliku ebaõnnestumise lahingupositsioone, aidates nii leida nõrgemaid kohti toob vale analüüsi alusel või üldse ilma analüüsita te- vastase formatsioonis pea- gutsemine. oomustatud luureüksuse jõudude läbimurde tarvis. Sliikmete isikuomadused Oluline on kasutada sama KRIITILISED VAJADUSED sarnanevad motoriseeritud luurajate omadega, lisame tüüpi masinat, mida ka- Mehhaniseeritud üksusel on soomuskaitse, suur liiku- veel julguse, agressiivsuse sutab ülejäänud allüksus, miskiirus, hea vaatlusvõime, samas ka piiratud maas- ja otsustavuse kontaktis. sest see tekitab vastases tikuläbimisvõime ja tegutsemispiirangud. Samamoodi segadust, mis omakorda nagu teised üksused, sõltuvad nad lahinguvälja luu- suurendab vajalikku ül- realasest ettevalmistusest, kiirest ja otsustavast juhti- latusmomenti peajõudude rünnakule asudes. Kaitses misest, meeskonnast ja logistikast. Kui need elemendid saab parema vaatlustehnikaga luuresoomukeid kasu- on puudulikud, muutub tank või soomuk suureks soo- tada varajaseks hoiatuseks ja ka vastase rünnakurüt- mustatud kirstuks tervele meeskonnale ja nende nõrk mi häirimiseks, mis omakorda loob paremad eeldused tegevus mõjutab kõiki teisi. oma jõududele kaitses. KK! 22 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 HARITUD SÕDUR Sõjaväeline valik(uvabadus)

Tekst: MARTIN PLASER, julgeolekunõunik suutlikuks seireks on vaja instrukto- sioonides: noorkotkaste, noorte ja rite pidevat tähelepanu ja pühendu- noorkaitseliitlaste hulgas ning koolide orduvalt on ajakirjanduses ilmu- mist. Selle perioodi jooksul ei tohi riigikaitsetundides ja -laagrites. Selle nud Eesti kaitseväe erioperat- kandidaate vaatluse alt välja lasta. kõige koordineerimiseks ühe üksuse Ksioonide üksuse ESTSOF loomi- tarvis kulub suhteliselt palju ressursse, se ja arendamisega seotud lood. Üks KELLELE? mistõttu pole seda värbamiskampaa- viimatisi oli üksuse väidetava looja niat otstarbekas arendada üksuse- ja vaimse isa Rene Toomse suhtes Erioperatsioonide üksusesse soovi- keskselt. Erioperatsioonide kampaa- eriti vastuoluline. Mida nendest lu- tan sammud seada kõigil noormees- nia toetab kogu riigikaitsekampaaniat gudest järeldada? Arvan, et üksus on tel, kes arvavad, et suudavad seal ning otsib patriootlikemaist tugeva- elujõuline ja selle tegevust vaatavad toime tulla. Teid testitakse ja see on maid ja riigile ustavamaid. mitmed aplad kriitikud ning ootavad hea võimalus oma piiride tundma- väiksematki sammu, mis õigustaks õppimiseks. Peagi avastate, et piire Erioperatsioonid on noolepea, toimivate elementide lõhkumist. pole. Vähemvõimekatele antakse kaitseväe eliit, mis paraku saab tagasiside, mis võimaldab ennast anda teenimisvõimaluse vaid pa- Erioperatsioonide üksustest ja nen- tulevikuks paremini ette valmistada. rimatele. Eks oktoobri alguseks de olemusest võib ja peabki avalikult Kuigi avalikult on välja toodud mii- ole näha, kes ja kuidas julges kat- rääkima. Mul ei ole häbi tunnistada, nimumnõuded, ei näita need üksuse setest osa võtta. Tänased edukad et sellised üksused on iga riigi sõja- taset. Nimelt on miinimumnõuete kandidaadid on erioperatsioonide väe peamiseks sõdurite testimise eesmärk garanteerida katsetele tuli- kogemuse saavutades kaitseväe vahendiks. Ainult parimad suuda- jate tase, mis võimaldab seal toime erinevatele väeosadele headeks vad selle testi läbida. tulla, kuid ei garanteeri edu. instruktoriteks. Teadmiste raken- damine ja teadmiste koondamine Sel sügisel korraldas eriüksus juba MISMOODI OTSIDA? aitab luua teadmistepõhise eriope- mitmenda avaliku värbamiskam- ratsioonideväe, mis suudab kar- paania. Varasemad kobavad katsed Lühikese aja vältel sobib värbamiseks mistuvates tingimustes ka maail- avalikkusele üksuse kohta sõnu- ja suurema potentsiaaliga meeste makonkurentsis vastu pidada. meid anda on muutunud ühtseks ja leidmiseks kogu kaitsevägi. Peami- koordineeritud kampaaniaks koos- selt otsitakse eriüksuslasi lahingu- Et ajateenija jääks kaitsejõududesse, töös möödunud aastal loodud kait- kogemusega kaitseväelaste hulgast. on vaja talle tutvustada erinevaid te- seväe värbamiskeskusega. Eelkõige meeste seast, kes on ennast gevteenistuse võimalusi. Iga üksuse mitmetel missioonidel tõestanud väljaõppe eest vastutaja võib oma KEDA VÄRVATA? ja otsivad uusi väljakutseid ning ta- väeosa üle uhke olla, kui sealt läheta- havad kvalitatiivselt areneda. Valik tud kandidaat erioperatsioonide ük- Pingetaluvus? Füüsiline või vaimne? peab silmas pidama isikkoosseisu susesse ESTSOF vastu võetakse. See Sõdurite profiil ja missioonide eripä- arendamist pika aja vältel. näitab üksuse taset, sõdurite mo- rad? Tugevad või targad mehed? Täp- tivatsiooni ja loob soodsa pinnase sed kriteeriumid jätab iga üksus tead- Keskmise pikkusega perioodil nä- tervisliku konkurentsi tekkimiseks. likult avalikustamata. See on loogiline hakse värvatavatena nooremaid ja Seda sellepärast, et valikusse mahub ning kaitseb üksuse eripära ja sisulise- vähemkogenud sõdureid, kes pole ainult teatud hulk kandidaate ja vali- ma olemuse avalikustamise eest. võib-olla lahingukogemusega, kuid takse ainult parimad. teavad, milliseid nõudeid endale Palju on juttu “lihtsamatest” kritee- esitada, milliseid väljakutseid elult Välismaised kursused, mida liikme- riumidest, nagu füüsiline pingetalu- oodata ja kuidas oma sõjavälist kar- tele võimaldatakse, on rahvusvahe- vus. See kuulub parameetrite hulka, jääri suunata. Paljude suurriikide listele standarditele vastavad ja nen- mida on lihtne n-ö baastestidega kindralid on teinud karjääri just eri- de kõrgele tasemele viitab ka läbijate kontrollida ja mille arengu jälgimi- operatsioonide üksuste kaudu. edu hilisemas sõjalises karjääris. Vä- seks piisab MS Exceli tabelist. Moraa- listatud ei ole võimalus korraldada li, motivatsiooni ja muude kehatute Ülipikk värbamisperiood hõlmab üksuses eeltestid, et selgitada, keda omaduste kontrollimiseks ja jätku- teadvustamistööd noorteorganisat- üldse ESTSOFi katsetele lubada. KK! VÄRBAMISKAMPAANIA Periood 2009 2010 2011 2012 2015 2017 2019 2020 Lühike Tegevteenistuses kaitseväelased Keskmine Kaitseliit, sõjakool, noorteorganisatsioonid Pikk Noorkotkad, skaudid, koolid (riigikaitseõpe)

KAITSE KODU! NR 6’ 2009 23 HARITUD SÕDUR “Koloneli laskmisel” olid parimad Valga politseinikud

Tekst: VELLO JASKA, teatud hulga aega maha. Sihtmärgid katkestanuks. Lõppaeg selgus raja lä- Kaitseliidu Valgamaa maleva olid erinevatel kaugustel (10, 15, 20 ja bimiseks kulunud aja korrigeerimisel propagandapealik 25 m). Pärast laskmist kaitseriivistas karistus- ja lisapunktidega. võistleja relva, pani selle kabuuri või aitseliidu Valgamaa malevas rakmetaskusse ja jooksis järgmise LÄTLASED VAATLEMAS korraldatavate võistluste hulgas ülesande juurde, kus ta pidi hävita- Kon juba tavaks saanud kombi- ma automaadist lastes kõik kümme Tulemuste põhjal olid seekord neeritud mitmevõistlus “Koloneli rajal olevat “taldrikut”. Kui selleks kolm parimat võistlejat Andrei And- laskmine”. Tänavu peeti see 29. au- ettenähtud laskemoon (20 padrunit) reitšuk Valga politseijaoskonnast, gustil Valgamaal Õru vallas endise enne otsa sai, kui ülesanne täidetud, Martin Merirand Kaitseliidu Tartu Uniküla raketibaasi võistleja järgmisele malevast ja Andrus Sumberg Kait- lähedal oleval laske- õik see tuli sooritada alale edasi ei pääse- seliidu Valgamaa maleva Otepää polügoonil. Mitme- Kmitte aeglasemalt kui kuue nud. Kui “taldrikud” kompaniist. Võistkondlikult reas- võistluse eesmärk on minuti jooksul, vastasel juhul said purustatud, kii- tusid osalejad järgmiselt: Valga po- arendada osalejate loeti võistleja katkestanuks. rustas võistleja gra- litseijaoskond, Kaitseliidu Sakala laskeoskusi ja füüsi- naadiviskealale. Kolm malev, Kaitseliidu Valgamaa male- lisi võimeid ning süvendada jõust- granaati heideti täpsuse peale selleks va Valga üksikkompanii, Kaitseväe ruktuuride koostööd. Kõik võistlejad ettenähtud kaevikust vabalt valitud Võru Lahingukool, Kaitseliidu Val- kandsid välivormi, kaasas automaat- asendist. Iga möödavise andis taas gamaa maleva Otepää üksikkom- püss ja täiskaliibriline püstol, seljas karistussekundeid. panii ja Kaitseliidu Tartu malev. rakmed, peas kiiver ja ühes võetud Võistluste kulgu jälgisid Läti Cēsises individuaalne esmaabipakend. Järgmise ülesandena tuli 100 meetri asuva Zemessardze 27. pataljoni tiirus lasta automaadist vabalt valitud ülem major Ainārs Rauza ja sama KUUS MINUTIT VÕISTLUSPINGET laskeasendist ära allesjäänud laske- pataljoni kompaniiülem kapten Va- moon. Pärast automaadilaskmist kii- lentins Ciguzis. “Lätis korraldatakse Kombineeritud laskevõistlus algas rustas võistleja 25 meetri püstolilask- mitmesuguseid võistlusi, kuid sel- stardikäsklusega, mispeale võistleja mise joonele, kus laskis kaheksa lasku. list kombineeritud mitmevõistlust jooksis püstolitiiru, laadis relva ka- Siis jooksis ta märkleheni ja puudutas pole küll veel olnud,” ütlesid vaatle- heksa padruniga ja lasi nelja sihtmär- seda, mille peale peatas kohtunik jad. Nende külaskäigu eesmärk oligi ki (igasse kaks lasku). Iga möödalask ajamõõtmise. Kõik see tuli sooritada võistluste käiguga tutvuda, et hiljem andis lõppajale kümme karistusse- mitte aeglasemalt kui kuue minuti mõningaid elemente oma üksuse kundit juurde, tabatud lask võttis aga jooksul, vastasel juhul loeti võistleja laskevõistlustel rakendada. KK!

Cēsises asuva Läti Zemessardze 27. pataljoni esindajad koos Kaitseliidu Valgamaa maleva juhtidega nende kodumaleva staa- bihoone ees.

Võistleja rajal automaadiga sihtmärke hävitamas. 24 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 TERVE RAHVAS Sakala kaitseliitlaste veepäev möödus Loodil

Tekst: KRISTI ja URVE LOIT, da nuputamist vajavaid ülesandeid ne veepallide pihta. Kui pallid otsa veepäeval osalejad ja põnevust lisas jooksu ajal Eesti said, saabus suurem elevus – vee- kaardi koostamine. Metsamängus pallid asendati õuntega. Oli põnev lustasime 23. augustil Kaitse- oli kokkuvõttes kiireim ja osavaim katsumus, kes saab õunale pihta ja liidu Sakala maleva veepäe- perekond Pikk. Kuid tegelikkuses kes mitte; mõnel see õnnestus, mõ- Ava ettevalmistamisi juba kella olid tublid kõik, kes metsamängust nel seekord mitte. üheksa paiku hommikul raja üles- osa võtsid. paneku ja veepallide Mängiti ka Käsna-Kalle rahvaste- täitmisega. Abilisi nne metsamängurajale Tänusõnad metsa- palli, milles tavalist palli asendas oli lisaks Sakala ma- Eminekut tuli tõsta vesi mängu ettevalmis- vettimavast käsnast pall. Mäng oli leva inimestele ka ühest anumast teise, kasuta- tamise ja läbiviimise ääretult tasavägine ja kokkuvõt- Valgamaa malevast des selleks ainult joogikõrt. eest kuulusid eeskätt tes jäi üks võistkond teisele ainult ja Tartumaalt. Ilm Sakala maleva kaitse- punktiga alla. Nagu nimigi ütleb, oli kena, isegi päike piilus aeg-ajalt liitlasele Aimar Ojakäärule ja Põõ- oli Käsna-Kalle rahvastepall üks tõ- pilve tagant. Kõik oli juba valmis sapoiste rühma noorkotkale Armo siselt märg mäng, kuid see ei olnud seatud, kui kohale jõudsid ka teised Lebrettile, kes olid raja põhilised probleemiks – lusti jagus ja mäng veepäeval osalejad. ettevalmistajad ja ülesannete välja- meeldis kõigile. Eriti lustisid lap- mõtlejad. Osalejad leidsid, et rada sed, kes mängu lõpuks kallasid üle- PÕNEVAD SEIKLUSED METSAMÄNGURAJAL oli väga põnev ja tekitas elevust. jäänud vee emadele-isadele kaela. Vanemaid see vallatus eriti ei eh- Esimese asjana käisid veepäevali- KÄSNA-KALLE RAHVASTEPALL matanud, sest nemadki olid mängu sed tutvumiseks koos juhendajaga käigus juba üsna märjaks saanud. läbi metsamänguraja. Tutvumisrin- Kui metsarajal oli esimene elevus gi käigus seletati, kus mida ja kuidas välja raputatud, küpsetati ühiselt LÕPUKS KA RING ÜMBER LOODI PAISJÄRVE hiljem tegema peab ning mis üles- tule peal vorste ja söödi kõrvale anded ees ootavad. Seejärel mindi salatit. Magustoiduks oli veepäe- Seejärel tehti väikene kuivamispaus uuesti rajale, seekord juba kiireima va peakorraldaja Noorte Kotkaste – grilliti vahukomme. Sedagi tehti aja saavutamise nimel. Enne rajale Viljandimaa rühma Põõsapoisid eriliselt: kõigepealt tuli vahukomm minekut tuli tõsta vesi ühest anu- rühmajuhi Ene Lebretti küpsetatud tule peal ära küpsetada ning siis mast teise, kasutades selleks ainult kook, mis kahjuks üli- küpsise, šokolaadi ja joogikõrt. kiiresti otsa sai. Toidu ängiti ka Käsna-Kalle veel ühe küpsise va- kõrvale õpiti selgeks Mrahvastepalli, milles hele panna. Välja nägi Metsas ootasid osalejaid põnevad kõige vajalikumad tavalist palli asendas see siis nagu kihiline osavust nõudvad ülesanded: üle sõlmed: seasõrg, ka- vettimavast käsnast pall. võileib. Peamine on palgi ronimine, mäest alla sööstlas- lamehesõlm ja liuglev See oli tõsiselt märg mäng. aga see, et see suutäis kumine, palgivirna ületamine, ja et aas. oli maitsev ja kõik, kes ikka raskust lisada, siis sidusid kor- julgesid küpsetamise ette võtta, said raldajad paarilistel jalad kokku ning Et tegemist oli veepäevaga, jätkus sellega hästi hakkama. See tegevus osa distantsist tuli läbida sõbralikule see veega seotud mängudega, mille sobis ideaalselt just lastele, sest koostööle lootes. Veel tuli lahenda- hulgas oli õhupüssiga täpsuslaskmi- täiskasvanutel kippus maius kohati tule peal põlema minema.

Kui riideid olid päikese käes pisut kuivatud ja nende omanikud kõhud täis söönud, jätkusid vesised män- gud. Mängiti näiteks veemädamu- na. See mäng käis tavalise mäda- muna reeglite järgi, kuid palliks oli taas vett täis käsn – ja mida märjem, seda parem.

Päevaplaanis oli varasemalt väl- ja kuulutatud ka järvejooks. Et aga täiskasvanud olid päeva lõpuks juba üsna väsinud, püüdsid nad järvejooksust viilida. Lapsed võtsid lõpuks initsiatiivi enda kätte ja te- Veepäeval osalejad Kaitseliidu Sakala malevast. Foto: Urve Loit gid ise ringi ümber Loodi paisjärve.

KAITSE KODU! NR 6’ 2009 25 TERVE RAHVAS

Veepäeva korraldaja Ene Lebrett koos poeg Armo ja abikaasaga. Metsarajal ootasid võistlejaid ees veega seotud ülesanded. Pildil Foto: Urve Loit ületatakse purret. Foto: Ene Lebrett

Tingimusteks oli see, et kedagi ei seda ise ei paku, tuleks vihm kohale mast. Viljandimaalt olid esinda- tohi teele maha jätta. Kõigile väga tellida. Eks see ettepanek tehtud nal- tud noorkotkad ja kodutütred ning meeldis, et sai joosta – ennast lõpli- jaga pooleks, aga ega vahet ju oleks nende vanemad Põõsapoiste, Ja- kult välja elada ja viimasegi energia – kuiva kohta andis niigi otsida. kobsoni ja Tasujate rühmast. Noori välja anda. Kõik, kes enam joosta ja korraldajaid toetasid nagu alati ei jaksanud, võtsid endale usinate Päeva korraldamisel abiks olnud lapsevanemad. pealtvaatajate rolli. Kaitseliidu Sakala maleva kaitseliitlane Raul Astel ütles omadest Päeva lõpuks lendasid meist üle ka kogemustest ja tagasiside põhjal, et LÕBUS JA LAHE VESINE PÄEV Balti keti aastapäeva tähistavad len- oli lõbus ja vahva perepäev. Sellel nukid – see oli väga vahva hetk lõ- Õhtul jagati kõigile tänukirju. Ühi- arvamusel olid kõik osalejad – kok- petamaks Sakala rahva vallatut vee- selt arutati, mis päevast eriti meeldis ku ligemale 25 inimest nii Kaitselii- päeva. Värske õhk, päikesepaiste ja ja mida võiks teinekord veel teha. du Sakala ja Tartu malevast kui ka meeldiv seltskond on see, mis teeb Pandi ette, et ühel tõsisel veepäe- Naiskodukaitse Valga ringkonnast ka kõige vesisema päeva rõõmsaks val võiks ka vihma sadada ja kui ilm ja Valgamaa Pikassilla noorterüh- ja lõbusaks. KK! Kaitseliidu laskemeister on taas Alutaguse malev

Tekst: AARE NIINEPUU, leitnant aitseliidu 2009. aasta meistrivõistlused laskmises peeti 5. septembril Männiku lasketiirus, korraldajaks KKaitseliidu Tallinna malev. Osales 16 võistkonda 150 laskuriga 14 malevast ja Kaitseliidu peastaabist. Võisteldi kaheksas võistlusklassis ja võistkonna suurus võis olla kuni üheksa laskurit. Kohal olid malevate parimad laskurid, kelle hulgas on vabatahtlikke kaitseliitlasi, kaadrikaitseväela- si, kodutütreid, noorkotkaid ja naiskodukaitse liikmeid. Võistkondlikult võitis teist aastat järjest Alutaguse malev, teiseks tuli Tallinna maleva I võistkond ja kolmandaks Rap- la malev. Kolmanda ja kaheksanda koha punktide vahe oli tuua Anžela Voronova, kes on esindanud Eestit paljudel kõigest 115 punkti, mis näitab, et laskespordis on konku- rahvusvahelistel võistlustel nii Eesti koondvõistkonna kui rents malevate vahel muutunud tihedamaks ja laskespordi ka kaitsejõudude spordiklubi liikmena. populaarsus Kaitseliidus on kasvanud. See, et tänavu võistlusesse lisatud uue võistlusklassi ehk 9 2000. aastal vaid spordirelvadest peetava võistlustena mm püstoli (vabaklass) laskmise võitis Eela Saat Saaremaa alustanud meistrivõistlused on pärast lahingurelvi kasu- malevast, näitab, et naised on võimelised laskevõistlustel tavate laskmisalade lisamist muutunud kaitseväelaste, meestele konkurentsi pakkuma ja neid ka võitma. Teiseks kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate ja noorte hulgas üha po- tuli sellel võistlusalal Aleksei Osokin Viru malevast ja kol- pulaarsemaks. Osalevaid malevaid oli sellel aastal rohkem mandaks Margus Riso Harju malevast. kui mullu. Võiduka Alutaguse maleva võistkonna liikmed Kaitseliidu laskmise meistrivõistlused kajastusid tänavu on valdavalt pärit tugevast laskespordikeskusest Narvast, ka kaitseväe juhataja kinnitatud kaitseväe 2009. aasta kust on tulnud väga palju laskesportlasi. Näiteks võiks spordiürituste kalenderplaanis. KK!

26 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 SÕJAKOOL Vabariigi Sõjakooli asutamine 90 aastat tagasi ja selle esimesed lõpetajad

Tekst: ANDRES SEENE SÕJAKOOLI ASUTAMINE Oh te poisid, mis teil vaja, Sõjakool asutati sõjavägede ülemjuhataja 3. aprilli 1919 ega see pole lõbumaja: päevakäsuga nr 125. Selle käsu alusel määrati kooli see on vabariigi kool, formeerijaks peastaabi korraldusvalitsuse rivijaoskon- sõjakool, sõjakool. na ülem kapten (hilisem kolonel) Aleksander Simon (Kadettide laulust1) (1877–1960), kellest sai ka kooli esimene ülem (asus kooli ülema kohuseid täitma 5. aprillist). Ülemjuhata- ja suulise käsu kooli formeerimiseks oli kapten Simon OHVITSERIDE VAJADUSEST VABADUSSÕJAS saanud juba 1919. aasta veebruari lõpul.

Teadaolevalt tunti Vabadussõjas Eesti rahvaväe organi- Sõjakooli koosseisumäärustes nähti rivilises organi- seerimisel ja juhtimisel ohvitseridest puudust kõikidel satsioonis ette kolmerühmaline jalaväerood (120 ka- juhtimisastmetel. Nagu seda tagantjärele hinnati, võis detti), kaherühmaline suurtükipatarei (50 kadetti) ja miljoniline rahvas mobi- ratsarühm (25 kadetti). Suurtükiklass nimetati 15. mail liseerida 100 000-mehe- õjakooli koosseisu- 1919 ümber sõjakooli suurtükiväepatareiks. Ohvitseri- lise sõjaväe, mille puhul Smäärustes nähti kooli de ametikohtadena oli kooli koosseisudes ette nähtud eeldati, et ohvitsere on rivilises organisatsioonis kooli ülem, ülema adjutant, klasside inspektor, roodu- nende hulgas 5000 ehk ette kolmerühmaline jalaväe- ülem, kolm rühmaülemat, patareiülem, kaks patarei 5%.2 Eesti rahvaväe rin- rood, kaherühmaline suur- rühmaülemat ja ratsarühma (eskadroni) ülem. Kooli del asuvate üksuste oh- tükipatarei ja ratsarühm. ülema adjutandina tegutses alamleitnant Siiak, klas- vitseride koguarv ulatus side inspektori ja ühtlasi taktikalektorina alamkapten 1919. aasta keskpaigas natuke üle 1000 mehe.3 Juhtide Heinrich Paavija(a)n (hilisem kolonel Hendrik Pallandi; puudujääki ei vähendanud seejuures oluliselt ka asja- 1885–1943), kadettide roodu (hiljem pataljoni) ülema- olu, et sõjakooli formeerimise ajaks oli Eesti rahvaväe na oli tegev kapten (hilisem kolonel) Ludvig Jakobsen tegelikuks suuruseks erinevalt eeltoodud võimalikust (1893–1961). Patareiülem oli kapten (hilisem kolonel) mobiliseeritute arvust 60 000–70 000 isikut.4 Karl Kool (1891–1934), keda abistas rühmaülemana leitnant Martin Terras. Ratsarühma ülematena esine- Sõjakooli asutamise ettepaneku esitas ülemjuhataja vad rittmeister Alfons Parrison ja rittmeister Hammer. kindralmajor Johan Laidoner oma 31. märtsil 1919 kir- Jalaväekadettide rühmaülemateks leiti ka mõned ra- jas sõjaministrile: huaegse ettevalmistuse ja sõjakogemustega ohvitserid (alamleitnandid Hans Praegu kõikides väeosades suur puudus ohvitseridest vatud kooli tegevuseks Kaasik ja Richard Kent ja needki, kes on, on suuremalt osalt puudulikult ette saadi Tallinnas Tehnika ning leitnant Karl Metti). valmistatud. Kõik meie sõjavägi seisab paarikümne A tänavas endise raudtee Peale ohvitseride oli kooli enam ehk vähem vilunud ohvitseri peal, kelle read tehnikakooli ruumid. Sõjakool koosseisus töökomando ikka ja ikka harvemaks jäävad. ja eraisikutest teenijad tegutses sõjaministeeriu- (kokad ja koristajad). Õp- Kui enne võis mõtelda, et rahukongress Venemaa mi vahetus alluvuses. petöö läbiviimiseks kaa- kohta oma kindla sõna ütleb ja sellega sõja lõpetab, sati ka palgalisi lektoreid siis on see lootus põhjuseta olnud, ja meil tuleb tahes ja eriteadlasi. Kooli kursuse aluseks oli võetud Tsaari- ehk tahtmata edasi sõdida. Et vaenlase ülemvõimu Vene sõjaaegsete sõjakoolide (lipnikekoolide) õppeka- vastu seista, tuleb väeosasid täiendada. Selleks nõu- va. takse frondile ohvitserisi, meil aga pole neid saata. See puudus nõrgendab meie frondi vastupanemise Kooli tegevuseks saadi Tallinnas Tehnika tänavas asu- võimu ja võib aja jooksul, kui ohvitseride arv ikka ja vad endise raudtee tehnikakooli ruumid. Sõjakool ikka väheneb ja õigel ajal vastuabinõusid ei leita, ka- tegutses sõjaministeeriumi vahetus alluvuses. Koo- tastroofiliseks saada. li õppetöö alguseks on peetud 22. aprilli, mil ilmus ka esimene sõjakooli ülema päevakäsk oma allüksusele Et seda ära hoida, on ainsaks abinõuks avada sellekoha- ja toimus kooli pidulik avamine. Ülemjuhataja kind- ne kool ja hakata noori mehi, kes keskkooli hariduse on ralmajor Johan Laidoner tuletas kooli avamisel peetud saanud ja frondil sõdides on üles näidanud, et nendest sõnavõtus kasvandikele meelde, et tegemist pole enam sellekohase ettevalmistamise järele head ohvitserid või- monarhistliku sõjaväega, vaid demokraatliku vabariigi vad saada, ohvitseri ameti peale ette valmistama (Riigi- rahvaväega, mille kindlus seisneb vastastikusel sõbra- arhiiv (ERA), fond 495, nimistu 10, säilik 74, leht 4). likkusel ja üksteisest arusaamisel.5

KAITSE KODU! NR 6’ 2009 27 SÕJAKOOL

Kooli õppurkoosseis tuli formeeri- ÕPPETÖÖ da rahvaväelastest, kellel oli vähe- malt 7 või 8 klassi keskkooliharidust Õpeainetena õpiti esimesel jala- (mittetäielik keskharidus), millest väekursusel taktikat, topograafiat, aga väga jäigalt kinni ei peetud. sõjaväe administratsiooni, forti- Väeliigiti jagati klassidesse alles pä- fikatsiooni, kaitsekraavide kae- rast esialgset rivilist ettevalmistust. vamist (tranšei), kuulipildujate Tollase rooduülema Ludvig-Karl materiaalosa, suurtükiasjandust, Jakobseni (1893–1961) mälestuse sõjaväe seadusi ja määrustikke, kohaselt oli erinevatele traditsioo- eesti keelt, tervishoidu ja võimle- nidele rajatud eri väeliikidest koos- mist. Ratsaväeklassis lisandusid neva koondise vaoshoidmiseks eelmainituile hipoloogia (hobuse- peale tugeva käe vaja ka rohkesti teadus) ja praktiline ratsutamine. taktitunnet, et murda mõnegi väe- Suurtükiklassis õpiti lisaks sise- liigi partikularistlikke tendentse. ja väliballistikat, suurtüki ehitust Tema hinnangul oli Eesti esimesi (materiaalosa), laskeasjandust, riike, kus rajati kõikidele väeliiki- suurtükiväe taktikat ja läbiti nii dele ühine sõjakool.6 Mäletuste suurtüki- kui ka patareiõppusi. järgi polnud tollase kooli sisekord üleliia range, mistõttu esines nii Nädala tunnikavas oli 47 tundi omavolilist lahkumist kui ka muid (õppetöö toimus ka laupäeviti), distsipliinirikkumisi, millele järg- millest suurema osa hõlmasid ri- nenud karistused olid pigem süm- viõppused (11 tundi) ja kehaline boolse iseloomuga. Ka ohvitseride Vabariigi Sõjakooli kadeti pagun 1919. aastast. tegevus (turnimine ja vehklemine, ja õppurite vahekordi hinnati võrd- 6 tundi) ning määrustike õppimi- lemisi heaks ja vahetuks, mis tulenes ilmselt üldisest ne (4 tundi). Muude ainete maht nädalakavas oli 1–3 Vabadussõja-aegsest õhustikust, kus välise distsipliini tundi. vormidega ei liialdatud. Oma osa võis siin olla ka kooli boheemlike kalduvustega ülemal. Kindral Laidoner külastas sõjakooli korduvalt, hoidis ennast seal toimuvaga kursis ja suhtles kadettidega ka Ülalt antud korralduste kohaselt tuli esialgu piirduda vahetult. Ühe tollase rooduülema mälestuste kohaselt peamiselt õppurkoosseisu rividrilliga. Eesmärgiks oli oli ülemjuhataja 1919. aasta suvel ilmunud ühele See- eriilmelise väljanägemise ja ettevalmistusega ning rindel valdis läbi viidud taktikalisele õppusele. Ta palus anda suhteliselt vaba õhkkonnaga harjunud õppurkonnast roodule taktikalise ülesande, mille juhatajaiks pidid ühtse ja distsiplineeritud üksuse loomine. Seda olukorda olema ainult kadetid ise. Jäi mulje, nagu olnuks tege- kooli algpäevilt on iseloomustanud kokkuvõtvalt suurtü- mist mingisuguse kontrolliga. Pärast õppuste lõppu kiväepatarei esimese lennu kasvandik August Viljak. avaldati sõjakooli ülemale ja roodu kaadrile kiitust ning ülemjuhataja teatas, et jalaväekadetid ülendatakse juba Kokkutulnute rõivastis pakkus esialgu väga kirevat kümne päeva pärast, seega kolm nädalat kavatsetust pilti. Siin oli näha Vene “furaškasid” ja “papaahasid”, varem ohvitseriks.7 soomlaste järgi tehtud valgeid mütse, sinise kandiga ja valgete triipudega ja igasugu teisi peakatteid, ka Teadaolevalt oli kursuse ajal õppurite kasutada ainult Vene junkrukooli mütse, junkrupagunitega sineleid, üks eestikeelne õppematerjal – taktikaõpik ehk “Paa- lambanahkseid rõivaid, igasugu jalanõusid, soomus- vijani taktika õpperaamat”.8 Selle nimetus viitab, et rongide ja teiste väeosade varuka- ja mütsimärke. raamatu koostajaks oli kooli tollane klasside inspek- Ühesõnaga kirev ja elurõõmus üliõpilaste seltskond, tor ja taktikalektor kuhu eksinud ka mõned vanemad mehed, nagu seda ooli õppurkoosseis tuli alamkapten Heinrich olid kirjanik O[skar] Truu, advokaat Bock jt. Suur Kformeerida rahvaväelastest, Paavija(a)n. Et mit- osa tuttavad Tartust saadik, teised omavahel tutta- kellel oli vähemalt 7 või 8 klas- meid teoreetilisi aineid vad Tallinna, Narva, Pärnu ja teistest koolidest. Uued si keskkooliharidust, millest õpetasid pealinna sõja- hallikad ja pruunikad frentšid, kiivrid ja tankid aga väga jäigalt kinni ei peetud. väeasutustes töötavad muutsid selle kireva seltskonna õige kähku esimeseks ohvitserid põhitöö kõr- ja ühtlaseks Eesti kadettide pereks. Kui me peagi sel- valt, kannatas õppetöö kvaliteet (palju tunde jäi lihtsalt les ühtlases rõvastises, hästi joondunult ja püssitikke ära). Põhitöö kõrvalt ainet õpetavad ohvitserid polnud hästi püsti hoides sooritasime ringkäike linnas, siis eriti motiveeritud, sest selle eest saadavat lisatasu peeti olid isegi eesti rahvuslusele vaenulikud ollused jah- liiga väikeseks. Tollastes oludes puudus täpne õppeka- matanud Eesti väes valitsevast distsipliinist ja ühtlu- va. Iga lektor määras aine sisulise ulatuse ja eesmärgid sest. Ühtlasi kasvatas see rahva keskel usku ja lootust omal valikul, mistõttu kannatas õppetöö ühtlus. Nagu meie vägede kindlasse võidusse nii korratute kui ka hiljem tuli tõdeda, teostati õppetööd tollal endise Vene enam-vähem korralikkude vaenlase vägede vastu süsteemi alusel, milles maailmasõja kogemused veel ei (August Viljak. Mälestusi Sõjakooli 1. lennust. – ERA, kajastunud. Õpetati seda, mida osati, kuid need osku- fond 2124, nimistu 3, säilik 1691, lehed 1–13). sed polnud veel kuigi head.9

28 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 SÕJAKOOL

Esimene jalaväekursus lõpetas kooli 3. augustil 1919 Esimese maailmasõja lahingutegevuses Vene armee ri- (käsuga vabariigi sõjavägedele nr 135), seega kujunes dades oli osalenud eelnevalt 20 õppurit. Umbes sama õppetöö kestvuseks veidi üle kolme kuu. Esimene rat- palju oli ka neid, kelle eelnevad õpingud Vene lipnike- saklassi kursus simesel jalaväekursusel õpiti koolides või sõjakooli kursustel oli katkestanud revo- lõpetas 15. sep- lutsioon ja kodusõda. Nelja tulevast lipnikku (Friedrich tembril ja suur- Etaktikat, topograafiat, sõjaväe Sibul, Leonhard Puksov, August Michelstein ja Georg tükiväekursus administratsiooni, fortifikatsiooni, Birkholz (Jüri Kallaste)) oli autasustatud maailmasõja- kestis 5. oktoob- kaitsekraavide kaevamist, kuulipildu- aegse lahingutegevuse eest Vene Georgi (sõduri) risti IV rini. Esimese ja- jate materiaalosa, suurtükiasjandust, järguga, neist viimane oli pälvinud ka vastava autasu III laväekursuse lõ- sõjaväe seadusi ja määrustikke, eesti järgu ja talle anti hiljem ka Eesti Vabadusristi II liigi 3. petas lipnikuna keelt, tervishoidu ja võimlemist. järk. 106 kadetti (lisaks üks veneaegne junkur (kadett) ja hiljem koos suur- Valdavas osas koosnes esimene lend Vabadussõja tükiväepatarei lennuga veel kaks lipnikku, seega kokku õppursõduritest, kellest vaid ligi 30 ei olnud varem 109 lipnikku-jalaväelast), ratsaklassi 25 ja patareilennu osalenud mingis sõjategevuses. Haavata või põruta- 57 lipnikku. da saanuid Esimeses maailmasõjas või Vabadussõjas oli õppurkonnast vähemalt 20, neist mõned olid saa- Esimese kursuse järel alustati 6. augustil 1919 kohe nud vigastada kahel korral. Õppuritest oli üliõpilasi teist, mille kestust pikendati seoses sõja lõpuga ülem- või juba ülikooli (ka polütehnikumi) lõpetanuid üle juhataja käsul ühe aastani (jalaväekursust 31. augustini 30, täielikku gümnaasiumiharidust omas kuni 45 õp- 1920). Kooli õppurkoosseisu suurendati 28. oktoobril purit. Ülejäänud olid peamiselt gümnaasiumide ning 1919 jalaväe erialal kaherooduliseks kadettide pataljo- kommerts- ja kaubandus- niks, patarei ja eskadron jätkasid endises koosseisus. simese kursuse järel koolide vanemate klasside 1919. aasta sügisel asutati sõjakooli juures ka mereväe- Ealustati 6. augustil õpilased.12 Lisaks eesti rah- kadettide klass. Aasta hiljem arenes viimane eraldiseis- 1919 kohe teist kursust, vusest õppuritele võib leida vaks Mereväe Kadettide Kooliks, mis tegutses aastatel mille kestvust pikendati esimese lennu kasvandike 1920–1923. seoses sõja lõpuga ülemju- hulgast ka kohalike vähe- musrahvuste esindajaid, hataja käsul ühe aastani. Õppeainetena lisandusid teises sõjaaegses lennus kuigi esimestes teenistus- prantsuse ja inglise keel, sõjaajalugu, keemia, füüsika, lehtedes rahvuslikku kuu- mehaaniline trigonomeetria, diferentsiaalmatemaati- luvust esile ei toodud. Eriti esimese ratsaväekursuse ka, analüütiline geomeetria ja mitmed mereväe eriõp- õppurite hulgast on eristatavad saksa päritolu noor- peained. mehed.

Õppurkonna suurenedes tekkis vajadus avaramate ruu- Teenistuskohtadele määrati lõpetajate valiku alusel, mide järele. See leidis lahenduse 1920. aasta mais, kui kusjuures auastmes vanemad (portupeikadetid) ja pa- sõjakool paigutati Tondi kasarmutesse. Nn Vabadussõ- remate tulemustega lõpetanud said valikul eelise. Esi- ja vaimu asendumine rahuaja rutiiniga sundis ka tea- mese lennu lõpetaja Arnold Krupp on kirjeldanud seda tud ametikohale sobivate juhtide isikuomadusi ümber oma mälestustes. vaatama. Juba 1920. aasta mai lõpul “kauples” sõjavä- gede staabi ülem polkovnik Jaan Rink 2. diviisi ülemalt Vanemad portupeikadettid, kes kohtade valikul esi- sõjakooli ülema ametikohale alampolkovnik Villem mesed olid, valisid kõik kohad tagavarapataljonidesse Marderit (1882–1935), väites, et “sõjakool on päris rai- (peale E. Pajussoni, kes 1. polku tuli), samuti ka ena- sus ja selle all saate kah teie ise kannatama. Saadame muses nooremad portupeikadetid. Kadettidest läksid teile hääde ohvitseride asemele halbasid”.10 1920. aasta tagavarapataljonidesse vaid Kašan, Püss, Luts [major juunis määratigi alampolkovnik Marder sõjakooli üle- Artrur Kaschan (1898–1945), major Edmund Püss maks. Ta jäi sellele ametikohale kuni sõjakooli ühenda- (1899–1979), kolonelleitnant Alfred Luts (1899–1991); miseni Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste süsteemi. irooniana said just need kolm hilisemateks kõrgema sõjalise haridusega Eesti Vabariigi kaadriohvitseri- Teise sõjaaegse lennu lõpetas 1920. aasta 31. augustil deks – autori märkus] ja Veeber. Muidu kippusid kõik 151 lipnikku-jalaväelast (lisaks üks lõpetaja sõjaväe- mehed rindele tagasi. Mina olin kadettide hulgas ametnikuna), sama aasta 21. detsembril lõpetas samas järjekorras neljas lõpetaja; kuigi mul kohtade valik lennus 26 suurtükiväelast ja 18 ratsaväelast. Kolmas (I suur oli, ometi ei tekkinud kahtlustki, kuhu väeosasse rahuaegne) kursus alustas 1. oktoobril 1920, mil mindi minna. Minu vana väeosa – Võru rood – oli 1. polgu juba üle rahuaegsele kaadriohvitsere ettevalmistavale II rooduks muudetud ja ma lootsin jälle oma mees- õppekavale.11 te juurde tagasi saada. Peale ohvitseriks ülendamist saime kõik sõjakooli lõpetajad 2-nädalase puhkuse ja ESIMESE LENNU LÕPETAJAD 20. augustil ilmusime diviisi ülema kindral Tõnissoni palge ette. Diviisi staap asus Vaivaras. Härra kindral Kolmel erialal lõpetas 1919. aastal kokku 191 lipnikku, ei hakanud meilt üksikult raaporte ootama, vaid kä- kes olid sündinud ajavahemikus 1886–1902. Lennu õp- sutas kõiki väeosade kaupa rivisse. Siis pigistas meile purkonna keskmine vanus lõpetamisel oli 21 aastat. kõigile kätt, soovis edu ja õnne.

KAITSE KODU! NR 6’ 2009 29 SÕJAKOOL

“Ainult üks asi ei meeldi mulle,” tud, nagu määrustik nõudis. Kä- tähendas härra kindral, “et teie sutan rühma ahelikku ja annan hulgas on noori ohvitsere, kes liikumise suuna, ise aheliku taga tagavarapataljoni minna ta- seistes, käsutan aheliku edasi lii- havad!” Peale esinemist saadeti kuma, kuid ahelik ei liigu. Tai- meid, rindele minejaid, här- pan aheliku ette astuda, öeldes ra kindrali erarongiga Narva, “ahelik, minu järel”, ahelik hak- kuna Rakvere tagavarapataljo- kab kohe liikuma ja maha ei jäe ni mehed pidid hariliku rongi- keegi. Kõige aja olime suurtüki- ga edasi sõitma (Arnold Krupp. tule all. [...] Soomusronglastega Esimeses polgus. Mälestusesi järgmistesse lahingutesse minnes esimesest polgust (20. augus- ei teinud enam roodu ei rühma tist kuni 12. oktoobrini 1920). loendust, sest kuulsin hiljem, et – ERA, fond 2124, nimistu 3, minu poolt tehtud rühma loen- säilik 1850, lehed 156–163). dus tekitanud tubliste nalja soo- musrongi vanematele ohvitseri- Ka noore ohvitseri teenistuskoh- dele, kes loendust löögiosalt olid ta jõudmist ja rindel valitseva tähele pannud. Ei tahtnud enam reaalsusega tekkinud kontrasti teistele nalja-heameele põhju- on lipnik Arnold Krupp kirjelda- seks olla (Paul Martma. Sõjakoo- nud üsna kujukalt. li tarkus ja tegelik sõda. – ERA, fond 2124, nimistu 3, säilik 718, Mind oodati ja võeti vastu kui lehed 1–2). uudiseleiba. Oli mul ju uus munder seljas, uus rihm vööl, Sõdurite tollases keelepruugis mis Tallinna sadulseppade Vabariigi Sõjakooli esimese lennu vilistlane Peeter olevat sõjakoolist rindele läheta- poolt Inglise rihma eeskujul tal- Maasing, kes langes 1919. aasta lõpul Sala lahingus. tud lipnikke nimetatud ka “sama- lanahast tehtud. See oli paksem goniks”.13 See võrdlus isevalmista- kui sadularihm. Mõõga, mis sõjakoolist anti, tõin ka tud viinaga viitas ilmselt ohvitseride kiirele kodumaisele liinile, kuigi vaid risuks kaasas oli. Uuriti ja vaadeldi ettevalmistusest, mis võis tunduda paljudele esialgu mu varustust, uusi paguneid jne. Liinil olid ohvitserid väheväärtuslikuna. Vabadussõja lõpul võib täheldada ja sõdurid sel ajal kõik Inglise sõduri riietes ilma iga- mitmete esimese lennu kasvandike tõusu juba roodu- suguste eraldusmärkideta. Minagi peitsin hiljemalt ülema või rooduülema kohusetäitja ametikohale. oma frentši ära ja lahinguis käisin vanas Vene soldati sinelis, sest oli kuulda, et punased vangilangenud oh- Vabadussõja sõjategevuses hukkus või jäi kadunuks vitseridega eriti julmalt ümber käisid, pagunid nael- kolm sõjakooli esimese lennu lõpetanud lipnikku ja tega õlgadesse kinni lõid jne. Hiljem, kui mul nagaan üks suri haavatasaamise tagajärjel haiglas. Põtalovo taskus oli, siis käisin lahinguis täies vormis. Mul oli operatsioonis 1919. aasta oktoobris jäi kadunuks lipnik kindel teadmine, et elusalt ma end vaenlase kätte ei Gustav Parts (langes vangi ja piinati surnuks), temaga anna (Krupp, op. cit.). sama saatust jagas Viru rindel novembri algul lipnik Ni- kolai Lipinsky. 1919. aas- Saadud õpetuse mõningast kontrasti sõja reaalsusega ei aldavas osas koosnes ta lõpupäevil Viru rinde tunnetanud vastsed ohvitserid ainult välistes ilmingu- Vesimene lend Vabadussõja kaitselahingus Sala mõi- tes, mida kirjeldati eespool, vaid ka lahingutegevuses. õppursõduritest, kellest vaid sa juures langes esimese Lipnik Paul Martinovi (Martma) järgnevast kirjeldusest ligi 30 ei olnud varem osale- lennu kasvandik lipnik ilmneb üsna kujukalt ka sõjakoolis õpitud endiste Vene nud mingis sõjategevuses. Peeter Maasing.14 No- määrustike ja tegeliku rahvasõja õhustiku juhtimisvõ- vembri alguspäevil 1919 tete vastuolu. sai lahingus Pihkva suunal laiarööpmelise soomusron- gi nr 4 dessantroodu ülemana teeninud lipnik Heinrich 27. augustil 1919. a. seisime L.R. [= laiarööpmeline] Rammul haavata ja suri sama kuu lõpul haiglas.15 Vaba- Soomusrong No 3ega Irboska jaamas, peale Pihkva dussõja lõpul surid haigustesse esimese lennu lõpeta- äraandmist. Esimest korda tegi rongiülem minule nud lipnikud Ernst Ollik ja Aleksander Jürisson.16 Vaba- ülesandeks 20 sõduriga luurele minna Gredische [Go- dussõja-aegsest lennust said veel vähemalt viis lipnikku rodištše?] külasse ja see oma alla võtta. Saades üles- sõja lõpul lahingus haavata. Kokku vääristati sõjakooli ande, käsutan roodust 20 sõdurit välja (ühes püsside esimese lennu 16 kasvandikku lahingulise tegevuse eest ja ühe Levis-kuulipildujaga). Selgitan sõduritele üles- Vabadusristiga (neist ühte, eelmainitud Gustav Partsi, ande ja hakkan rongi löögiosa juures rühma loendust postuumselt). tegema enamlaste suurtükiväetule all, mis rongi löö- giosa tulistama oli hakanud. Märkan meeste-sõdurite Enamik värskeist lipnikest arvati Vabadussõja-järgse imestanud pilke ja olen ise imestanud sõdurite väga demobilisatsiooniga aastatel 1920–1921 reservi või said väheste teadmiste üle, kuid rühma loendus sai siiski esialgu ajapikendust hariduse täiendamiseks. Suur osa pikapeale selgituste abil tehtud, jaovanemad määra- esimese lennu lipnikest omandasid sõjaaegse teenistu-

30 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 SÕJAKOOL se eest õiguse tasuta haridusele kuni kõrgema õppeasu- lennuväe kui väeliigi uudsusega – see oli tollal alles loo- tuse lõpetamiseni. Lõpetanute hulgast võrsus mitmeid misjärgus ja vajas kaadrit. Kõrgema karjääriga hilisema- tuntud õigust- ja loodusteadlasi, insenere ning muude test lennuväelastest väärib esiletoomist hilisem üksiku elualade esindajaid. Neist paljud jätkasid riigikaitselist lennudivisjoni ülem major Evald Döring (1899–1977). tegevust kaitseliitlasena. Need, kes soovisid jätkata ra- Ka teise lennu lõpetajaist huaegset teenistust, pidid samadel alustel Vene lipni- õpetanute hulgast võrsus oli üheks hilisema kõrge- kekoolide lõpetanutega täiendama oma haridust alalis- Lmitmeid tuntud õigus- ja ma karjääriga ohvitseriks väe ohvitseride kursustel (aastatel 1920–1927). loodusteadlasi, insenere ning lennuväelane kolonel- muude elualade esindajaid. leitnant Eduard Reissaar Vabadussõjas osalemine mõjutas paljude hilisematki (1899–1989). Mitmed elukäiku. Nooremate juhtidena kogetud sõjaraskused ja kasvandikud jätkasid hiljem teenistust piirivalves, mille sellest tulenenud ühtekuuluvustunne motiveerisid pal- korraldamisele asuti samuti esimestel Vabadussõja-järg- jusid ühinema hiljem vabadussõjalaste liikumisega (kõi- setel aastatel. ge tuntumaks esimese lennu vilistlaseks neist oli hilisem Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu aseesimees Artur Sirk). KOKKUVÕTTEKS Vabadussõjalaste liikumises osalemine tõi pärast 1934. aasta poliitilisi muudatusi mitmetele esimese lennu kas- Vabariigi Sõjakooli asutamist tuleb vaadelda osana vandikele kaasa kohtuliku karistuse(kümmekonda isikut Vabadussõja-aegsest tagalakorraldusest. Kuigi esime- karistati kohtu korras tingimisi, reaalse vangistuse või se lennu kokku veidi alla 200 lõpetajat ei leevendanud sunnitööga), mitmed olid sunnitud lahkuma tegevtee- oluliselt ohvitserkonna üldist defitsiiti Vabadussõjas, nistusest või arvati seoses kohtuliku karistusega reserv- oli tollases olukorras vahest olulisemgi kooli ellukut- ohvitseride nimekirjadest välja. Peagi said paljudele sumine iseenesest. Kooli formeerimine tagas pealinna neist osaks Nõukogude võimu repressioonid. sisemist turvalisust ning süvendas rahvas ja rahvaväes enesekindlust ja usku oma võimetesse. Pikemalt jätkas Vabariigi Sõjakooli esimese lennu lõpe- tajatest tegevteenistust Eesti sõjaväes veidi alla 40 oh- Paljud õppursõduritest vabatahtlikud said alles sõja- vitseri (kes ülendati vähemalt kapteni auastmesse enne koolis teadmisi sõjaväe sisemisest korrast ja selle toi- Teist maailmasõda), mis moodustab veidi alla 20% mimise põhimõtetest. Vaatamata sellele, et väljaõppes lennu lõpetajaskonnast. Kolonelleitnandi auastmeni esines olulisi puudujääke, oli loodud alus, kust edasi jõudsid Eesti sõjaväes 1940. aastaks lennuväeohvitserid minna. KK! Hans Kitvel (1901–1942) ja Valfried Gutman (1900–1992) ning maaväes jätkanutest Alfred Luts (1899–1991). Vii- 1 Krupp, Arnold. Sõjakool. Vabariigi Sõjakooli I sõjaaegsest kursu- matinimetatu teenis enne Teist maailmasõda sõjavä- sest. – Riigiarhiiv (ERA), fond 2124, nimistu 3, säilik 1850, leht 132. gede staabi väljaõppe- ja operatiivosakonna ülemana 2 A. J. [Aleksander Jaakson] 1928. Kümme aastat õppetööd sõjaväe ning Teise maailmasõja ajal (1944) Saksa sõjaväevõi- õppeasutustes. – Sõdur, nr 6/7/8, lk 253. mudele allutatud eestlastest formeeritud üksuste kind- 3 Kröönström, Mati 2008. Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadus- sõjas 1918–1920. Dissertationes Historiae Universitatis Tartu- ralinspektori staabiülemana (Obersturmbannführeri ensis 16. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 178 (kättesaadav ka auastmes). Lisaks võrguteavikuna aadressil http://dspace.utlib.ee/dspace/bitst- eelnimetatud kolme- abadussõja sõjategevuses ream/10062/8180/1/kroonstrommati.pdf). le omandasid sõjalise Vhukkus või jäi kadunuks kolm 4 Org, J. 1938. Rahvaväe varustamine Vabadussõjas. Kõrgema Sõja- kõrghariduse (kind- sõjakooli esimese lennu lõpeta- kooli väitekirja lisa nr 5 koopia: andmed toidul olevate arvu graafiku alusel. – Riigiarhiiv (ERA), fond 2124, nimistu 2, säilik 532, leht 4. ralstaabi ettevalmis- nud lipnikku ja üks suri haava- 5 -ds-. 1919. Eesti Vabariigi sõjakooli avamine. – Maaliit 23.04, nr tuse) Eesti Kõrgemas tasaamise tagajärjel haiglas. 88, lk 3. Sõjakoolis jalaväek- 6 Jakobsen, Ludvig-Karl 1959. Esimesi Eesti kadette juhtimas. lassi lõpetanuist veel hilisemad majorid Artur Kaschan – Võitleja, nr 3/4, lk 5. (1898–1945) ja Edmund Püss (1899–1979) ning suurtü- 7 Jakobsen, Ludvig-Karl 1959. Esimesi Eesti kadette juhtimas. kiväelastest majorid Aleksander Reinhold (1895–1961) – Võitleja, nr 3/4, lk 5. ja Ralf Tõnurist (1899–1964). 8 Suure tõenäosusega peetakse silmas teost: Jalaväe taktika käsi- raamat. Tallinn: Sõjaministeeriumi Kirjastus, 1919. Rahuajal tegevteenistuses karjääri jätkanutest on pro- 9 Kasekamp, August 1929. Juhtide kasvatus ja väljaõpe sõjaväes portsionaalselt suurim osa just suurtükiväelasi, mis on möödunud sõdade, eriti Maailmasõja ja Vabadussõja kogemus- tel. Tallinn: Kõrgema Sõjakooli väitekiri, lk 79. Koopia Kaitseväe ka seletatav selle eriala ohvitseride vähesusega nii Vaba- Ühendatud Õppeasutuste õpperaamatukogus. dussõja ajal kui ka pärast selle lõppu. Teiste hulgas vää- 10 Riigiarhiiv (ERA= fond 495, nimistu 10, säilik 74. lehed 23–25. rivad siin esiletoomist hilisemad sõjaväe õppeasutus- 11 Sõjaministri 28. august 1920 päevakäsk nr 860. tes pikemat aega patareiohvitseride ja õppejõududena 12 Andmed 1919. aastal sõjakooli lõpetanute teenistuslehtedest. teeninud majorid Otto Treufeldt (1898–1942) ja Villiam – Riigiarhiiv (ERA), fond 646, nimistu 1, säilikud 29–31). Nortman (1896–1942). Suurtükiväelastest kasvandikest 13 Nõmmik, August 1975. Mälestusi Sõjakoolist. Käsikiri. Toronto, on üheks tuntuimaks 1944. aasta kaitselahingutes osa- leht 1. lenud major Richard Rubach (1899–1949). 14 Riigiarhiiv (ERA), fond 646, nimistu 1, säilik 10, lehed L 7, 9, 28–29, 44. Mitmete hilisemate lennuväeohvitseride esilekerki- 15 Riigiarhiiv (ERA), fond 495, nimistu 7, säilik 4521. mine kooli esimeste kasvandike hulgast on seletatav 16 Riigiarhiiv (ERA), fond 646, nimistu 1, säilik 10, leht 44.

KAITSE KODU! NR 6’ 2009 31 SÕJAKOOL

Paavo Loosberg Sõjakooli aasta- päevarivistusel Tartu Raekoja platsil Kaitseväe Ühenda- tud Õppeasutuse kuulajaid ja kadette tervitamas. Sõjakooli astumine oli gümnaasiumilõpetajale auasi Intervjuu Kõrgema Sõjakooli eakaaslasest vilistlase Paavo Loosbergiga

Tekst: OTT RAIDLA Kuivõrd mõjutas see teie otsust sõjakoo- Kas teie klassikaaslased läksid samuti li astuda? pärast gümnaasiumi sõjakooli? änavu kevadel 90. aastapäeva Sõjakooli tahtsin ma kindlasti astuda, Ainuüksi sõjakooli patareis oli pool tähistanud Kõrgemat Sõjakooli sest tol ajal oli gümnaasiumilõpetajal tosinat meie klassi poissi. Rääkima- Tväisas õppeasutuse sünnipäeval mõeldamatu mitte tahta sõjakooli. ta neist, kes olid veel jalaväes ja mu- mees, kel aastaid sama palju kui sõ- Sõjakooli oli aga raske pääseda, sest jal. Seega jätkasid väga paljud minu jakoolil. 1939. aastal Tondi Sõjakoo- sinna sai sisse ainult võistluseksamite klassikaaslased õpinguid sõjakoolis. li raskesuurtükiväe eriala lõpetanud eduka sooritamise korral. Ühest kül- Suurtükiväge loeti siis eliitväeosaks, Paavo Loosberg soostus jagama jest oli sõjakoolis õppimine prestiiži nii füüsiliselt kui ka akadeemiliselt Kaitse Koduga! kooliaja mälestusi. küsimus, teisest küljest andis reserv- võimekamad gümnaasiumilõpeta- ohvitseri staatus hiljem elus eelista- jad katsusid sinna pääseda. Mina Tean, et ka teie isa lõpetas samuti Tondi tud positsiooni riigiametitesse koha oleksin tegelikult tahtnud minna sõjakooli. saamiseks. mereväkke, aga et mereväkke võeti Minu isa oli enne Eesti õjakooli tahtsin ma iga kahe või kolme aasta tagant ja Vabariigi loomist kaug- Skindlasti astuda, sest Milliseid sisseastumiskat- et 1938. aasta oli n-ö vaheaasta, siis sõidukapten. Pärast tol ajal oli gümnaasiu- seid tollal olid? astusin sõjakooli. iseseisvuse väljakuu- milõpetajal mõeldamatu Läbida tuli kombi- lutamist 1918. aastal mitte tahta sõjakooli. neeritud eksam, mille Olete lõpetanud Jakob Westholmi Güm- oli tema see mees, kes hulka kuulusid näiteks naasiumi ja käisite Jaan Krossiga ühes lõi Eesti mereväele mereside. Ta jäi kirjatöö eesti keeles, eksamitöö klassis. On levinud jutud, et olite lausa mereside ülemaks kuni pensionile matemaatikas, 1500 meetri jooks pinginaabrid. minekuni 1934. aastal. Mu isa tegi ja lõuatõmbed. Sõjakooli ei saanud See peab paika, kuid samas ei pea Tondi sõjakoolis läbi kas esime- õppima noor, kes ei olnud võimeli- ka. On õige, et olime alates teisest se või teise Eesti kaadriohvitseride ne oma keha valitsema ega suutnud klassist kuni gümnaasiumi lõpuni rahuaegse kursuse ja lõpetas selle 10 või 15 korda lõuga tõmmata või ühes klassis. Pinginaabriks tegi Jaan 1924. aastal. üle kahemeetrise plankaia ronida. Kross mind ühes oma teoses (“Wik-

32 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 SÕJAKOOL mani poisid” – toim). Tegelikult ja sidekaablite vedamist, sest sidet temale üks müks, tema on maga- istus tema Gunnar Järve ja mina peeti telefonitsi. ma jäänud! Mh, see mees on ka enamasti Georg Lar- magama jäänud!” Siis pidi kolmas kaga, kes oli kindral uurtükiväge loeti siis eliit- Aspirandi kõige suu- mees müksama. Kui oli tavaline Andres Larka poeg. Sväeosaks, nii füüsiliselt rem rõõm oli siis, kui õppetund, sellist asja ei juhtunud. Nii et pinginaabriks kui ka akadeemiliselt võime- sai linnaloa – laupäe- Sõbrad omavahel passisid, et keegi tegi Kross mind ro- kamad gümnaasiumilõpetajad viti ja pühapäeviti magama ei jääks. Kui aga kõigele maanis, koolis olime katsusid sinna pääseda. võimaldati seda üsna vaatamata juhtusid omaette üks se- lihtsalt klassikaasla- sageli. Oli ka olukor- kund liiga kaua pilku maas hoidma sed. di, mil linnaload jäid kasutamata, ja koolijuhataja seda märkas, oli ka- sest õppetööd oli sedavõrd palju, et ristus üsna range, nii et ma ei mäle- Mis sai määravaks sõjakooli astumise tuli jääda kasarmusse ja katsuda õp- tagi, et seda mujal oleks juhtunud. otsuse langetamisel? petundides antud teadmistepagas See oli meie klassis kombeks, aruta- nädalalõpuga endale selgeks teha. Kuidas aspirandid õppetööst vaba aega sime neid asju. Kui läksin lõpuklas- Olgu see siis Vabadussõja ajalugu, sisustasid? si, olin juba mõttes otsuse teinud, et suurtükitaktika, laskeasjanduse Et suurtükivägi liikus ja opereeris kui aasta pärast kool läbi on, lähen teoreetiline osa, sisemäärustik või hobustega, siis pidime õppetöö kaitseväkke. Sõjakool andis lõpeta- mis iganes. Nii et aega, kui midagi kõrvalt leidma aega hobustega te- jatele reservohvitseri staatuse, see teha poleks olnud, vähemalt minul gelemiseks ja loomulikult oli mahti ei tähendanud, et oleksime kõik ei olnudki. Produktiivselt kasutata- ka sportimiseks. Kuulusin sõjakooli tahtnud saada kaadriohvitseriks. vat aega oli seevastu küll. soome pesapalli ja korvpallimees- Minu ja ka paljude teiste plaan oli konda, neil aladel tulime muu hul- saada reservohvitseri auaste ja min- Meenub teile mõni huvitav seik sõjakooli gas garnisoni meistriks. Vabal ajal sai na pärast seda ülikooli. ajast? teistest kompaniidest pärit sõprade- Oli üks major, ga üks-kaks korda õjakool andis lõpetajatele Milline maine oli tollal sõjaväelase elul gaasiasjanduse nädalas istuda as- reservohvitseri staatuse, see ja sõjakoolil? õppejõud, kes oli S pirantide kasiinos. ei tähendanud, et oleksime kõik Sõjakooli maine oli väga-väga hea. väga heasüdamlik Vestlesime, vahe- Hoolimata sellest, et elu ja õppimi- ja sümpaatne õpe- tahtnud saada kaadriohvitseriks. tasime kogemusi, ne olid seal pingerikkad. taja ning sai aru, et Minu ja ka paljude teiste plaan arutasime spordi- kui poisid olid vä- oli saada reservohvitseri auaste üritustega seondu- Milline nägi välja aspirandi päev? liõppuselt tulnud, ja minna pärast seda ülikooli. vat. Loomulikult Sõjakooli kompaniid tõusid kell 6 on neil mõnikord tuli alati ette relva- hommikul. Patarei tõusis aga juba raske kuiva teooriat kuulata. Vahel de puhastamist, riiete ja varustuse pool kuus, sest pidime pool tundi juhtus, et mõni poiss tukastas tunni eest hoolitsemist, ülevaatusi. See oli hobuseid puhastama. Kui puhas- ajal ja siis major kärkis võrdlemisi igapäevane elu väljaspool õppeaega tustöödelt tagasi tulime, oli aega rahulikult: “Teie seal! Teie naaber sõjakoolis. Sellist asja, et aspirandil kas pool või kolmveerand tundi on magama jäänud, andke talle üks hakkaks sõjakoolis igav, ei osanud voodite ja tubade korraldamiseks, müks! Kas te siis ei kuule? Andke mina ette kujutada. KK! pesemiseks ja enda korrastami- seks. Pärast seda mindi kõrval- majja suurde söögisaali hommi- kusöögile, söömine kestis samuti PAAVO LOOSBERG kas pool või kolmveerand tundi. Teise maailmasõja ajal läks Paavo Hommikusöök söödud, mindi vas- Loosberg Soome sõjaväkke, lõpetas tavalt õppekavale kas loengutesse Soome meresõjakooli ja teenis sõja või väliõppusele: ratsutustundi, lõpuni sealses mereväes. Pärast sõda suurtükiõppusele või patareihoo- siirdus ta Rootsi ja töötas aastatel nes asuvasse klassiruumi, kus har- 1947–1951 Rootsi Kuningliku Tehnika- jutati polügoonimudelil laskmist ülikooli fotograaﬁ a õppetooli assis- ja laske-eeskirja täitmist. Kella 12 tendina. Rootsist siirdus Paavo Loos- paiku oli lõunatund söögisaalis berg 1951. aastal Kanadasse. Hiljem ja pärast lõunapausi umbes sama on ta elanud ja töötanud pikka aega õppeplaan mis hommikulgi. Rat- ka Ameerika Ühendriikides. 1993. sutustunnid toimusid maneežis, aastal naasis ta kaheks aastaks tööle topograafiatunnid olid algul klas- Eestisse, teenides president Lennart Meri adjutandina. siruumis ja pärast Nõmme liiva- mägedes, kus tehti topograafilisi Praegu on Paavo Loosberg kolmekordne vanavanaisa ja peab Kanadas pen- töid. Seal õppisime suurtükiväe sionipõlve. Eesti asja ajamisest ei ole ta senini loobunud: toimekas vanahärra vaatluspunkti väljaehitamist ja töötab kaks päeva nädalas vabatahtlikuna Eesti Keskarhiivis Torontos, kus ta selle luuret, samuti sideasjandust tegeleb Eesti kultuuripärandi salvestamisega.

KAITSE KODU! NR 6’ 2009 33 NAISKODUKAITSE Naiskodukaitse pidas 82. sünnipäeva Esinaine: naiskodukaitsjad liiguvad seatud eesmärkide suunas

Tekst: TAIVE KUUSE, Naiskodukaitse Järva ringkonna tegevliige

aiskodukaitse tähistas 29. augustil Paide raekojas organi- Nsatsiooni 82. aastapäeva. Pidu- likust sünnipäevapeost võtsid osa kõigi Naiskodukaitse ringkondade esindajad, organisatsiooni sõbrad ja koostööpartnerid. Pidukõne pidanud Naiskodukaitse esinaise Airi Neve sõnul tasub aastapäevaks koguneda mõtete koondamiseks, ühis- te jõupingutuste tunnustamiseks ja järgmiste sihtide seadmiseks. Neve ütles, et Naiskodukaitse 82. aasta- päev pole pelgalt arvuline sümbol, vaid organisatsiooni elutsükli järje- kordne sõlmpunkt. Naiskodukaitse Saaremaa ringkond on teistele eeskujuks: ringkonna liikmete arv kasvas teiste ringkondade omast rohkem, nende tegemisi on kõige enam kajastatud meedias, Saaremaa RINGKONNAD ON NÄHTAVAL naised osalesid raskel Erna retkel jne. Saaremaa ringkonna esinaist Rita Loeli (vasakul) aga tunnustati tehtud töö eest Naiskodukaitse 82. aastapäeval hinnalise kingitusega. Eelmise aastapäeva sõnavõtus kes- Foto: Taive Kuuse kendus Airi Neve tõdemusele, et esinaine Võrumaa eeskuju, kes on või kolmest tuhandest liikmest,” Naiskodukaitsel on käimas paran- jõudnud mitmetesse vallakeskuses- avaldas Neve lootust. damise, korrigeerimise ja korrasta- se ja koolidesse, korraldades koha- mise ajajärk ning mõne aja pärast likele tervisepäevi, spordivõistlusi, KAKS NAISKONDA ERNA RETKEL jõuab organisatsioon uute kõrguste orienteerumismänge – ikka selleks, vallutamiseni. Tänavu möönis ta, et et Naiskodukaitse tegemistesse Väljaõppevaldkonnas on tähele- vallutatud mäetipud ei ole küll maa- laiemalt inimesi kaasata. Tallinna panu jätkuvalt suunatud baasväl- ilmaklassist, aga need on olemas ja ringkond on aga algatanud pro- jaõppe heal ja ühtlasel tasemel lä- naiskodukaitsjad jekti naiste kriisi- biviimisele. Esinaise hinnangul on liiguvad seatud ees- idukõne pidanud Naiskodu- kodu toetuseks ja seis selles vallas parem kui aasta märkide suunas. Pkaitse esinaise Airi Neve sõnul fotokonkursi “Eesti või paar tagasi, ent ometi on veel “Mulle näib, et ole- tasub aastapäevaks koguneda naine”. “Seega võin piisavalt arenguruumi nii vabataht- me suutnud teha mõtete koondamiseks, ühiste rõõmuga tõdeda, et like instruktorite kaasamisel kui ka end nähtavamaks jõupingutuste tunnustamiseks ja ootused ringkon- õppegruppi vajalikul arvul osalejate kui kunagi varem leidmisel. järgmiste sihtide seadmiseks. dade initsiatiivile ja ja seda ennekõike teotahtele on kuh- ringkondade te- jaga täidetud,” lau- Neve rõõmustas, et erialavaldkon- gevuse kaudu. Pea kõikjal on pöö- sus Neve. dade arendamisel on tänu tihedale ratud suuremat tähelepanu oma koostööle Kaitseliidu Kooliga astu- ringkonna tegevuse kajastamisele Tema kinnitusel on stabiliseerumi- tud üsna pikk samm. Lisaks aasta kohalikus meedias ja organisatsioo- se ja tõusu märke näha ka Naisko- alguses kinnitatud Naiskodukaitse ni tutvustamisele kõikvõimalikel dukaitse liikmeskonna suuruses. staabiassistentide väljaõppekavale avalikel üritustel.” Praegu tegutseb Naiskodukaitse ri- on Kaitseliidu Koolis väljatöötami- dades ligi 1300 tegevliiget. “See pole sel koolituskavad meditsiini ja ava- Näitena tõi Neve esile Saaremaa: küll teab mis suurus, kuid tänavuse like suhete valdkonnas – esmakord- sealsetes ajalehtedes on ilmunud aasta pingutused (130 uut tegevlii- selt kaks uut kursusekava ühe aasta sel aastal juba 20 kirjutist, mis seo- get kuue kuuga) annavad kindlust, jooksul. “See tähendab seitsme ini- tud Naiskodukaitsega. Ka nimetas et ükskord saame rääkida ka kahest mese jäägitut pühendumist nelja

34 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 NAISKODUKAITSE väärtusliku töönädala kestel. See on tegevuse arendamise, edendamise tegevuses. Soovime, et te jääksite raske, aga tänuväärt töö.” ja järjepidevuse hoidmise eest kin- meie kõrvale Eesti riigi kindlusta- giti Rita Loelile rahvusmotiividega mistöös täna, homme ja igavesti,” Neve hinnangul on esiletõstmist kiiktool. ütles major Niglas. Kodutütarde väärivat veel. Esinaine kiitis Võru- peavanem Angelika Naris kinnitas maa ja Saaremaa naiste edukat pin- Et organisatsiooni tugevdamise oma tervituses, et naiskodukaits- gutust Erna retkel. Kahe Naiskodu- eesmärgil on viimasel aastal olnud jad on erilised naised, kes suuda- kaitse võistkonna osalemine sellel üks võtmeküsimus liikmeskonna vad teha ka võimatu võimalikuks hirmraskel võistlusel on samuti es- kasvatamine, toodi aastapäeval esi- ning on selle kõige juures rõõmsa- makordne. Ta tunnustas esmaabi- le ka enim uusi liikmeid värvanud meelsed, teotahtelised ja kaunid. õpetajaid, kes üha julgemalt haa- ringkonnad. Mõne kuu eest Nais- “Püsige kaitseliitlastele toeks ja ravad initsiatiivi oma teadmiste ja kodukaitse Alutaguse ringkonna olge ka meie, kodutütarde, kõrval, oskuste edasiandmisel ning suuda- eestvõtmisel välja hõisatud värba- sest meil on teid väga vaja,” soovis vad läbi viia situatsioonülesandeid misvõistluse parimad olid Saarema, Naris. ka kõige keeruka- Sakala, Rapla ja Jõ- matel võistlustel. ulle näib, et oleme suutnud geva ringkond. Kaitseliidu keskjuhatuse liige ma- “Teame kõik, et Mteha end nähtavamaks jor Arno Kodu tervitas naiskodu- arenguruumi on kui kunagi varem ja seda Nimetatud ringkon- kaitsjaid ja tuletas meelde ütlust, kõikjal ja teha on ennekõike ringkondade tege- di premeeriti tun- et mees on perekonna pea ja naine alati rohkem, kui vuse kaudu, ütles Airi Neve. nustuskirjaga, millel kael. Major Kodu kinnitas, et kait- on tehtud. Igapäe- moto “Rohkem on seliitlastel on kindel oma pead kee- vaselt me ju ainult sellest räägime- parem”. Lisaks antakse neile või- rata, kui toeks on tugev kael. Paide gi, olgu siis aastapäev heade asja- malus muretseda oma ringkonda linnapea Kersti Sarapuu kiitis nais- de esiletõstmiseks ja tunnustamist avalike suhete ja suhtekorralduse te otsustamiskindlust ja julgust. vääriva tunnustamiseks,” sõnas töö tegemiseks vajalikke tehnilisi Ta kinnitas, et Paide linnal on nii Neve ja tänas eranditult kõiki nais- abivahendeid. Kaitseliidu kui ka Naiskodukaitse- kodukaitsjaid. ga tihe koostöö. Naiskodukaitsjaid Värbamisvõistluse eestvedaja, Nais- oli tulnud tervitama ka politseinik TUNNUSTUST TUBLIMAILE kodukaitse Alutaguse ringkonna Marju Tamsalu Eesti Politsei nais- instruktor Elle Vinni avaldas loo- ühenduse nimel. Tallinna nais- Naiskodukaitsel on tava tunnusta- tust, et aastas korra tublimate liik- kodukaitsjad edastasid esinaisele da tublimaid liikmeid ringkondade meskonna kasvatajate esiletoomine Kaitseliidu Tallinna maleva Nõm- aastapäevadel. Üle-eestilisel aas- muutub heaks tavaks. me malevkonna kingituse – raa- tapäeval pööratakse tähelepanu matu. Kaitseliidu Valgamaa malev eriliselt nimetamist väärivatele TERVITUSI LÄHEMALT JA KAUGEMALT kinkis Naiskodukaitsele raamatu hetkedele. Nii anti Paides Naisko- Valgamaa maleva ajaloost, kus dukaitse 82. aastapäeval üle hin- Kaitseliidu nimel edastas tervistus- mitu peatükki ka Naiskodukaitse naline kingitus Naiskodukaitse sõnad naiskodukaitsjatele Kaitselii- Valgamaa ringkonna loomisest, Saaremaa ringkonna esinaisele, du Järva maleva pealik major Arvi olemisest ja tegemistest. Pidulikku kauaaegsele Naiskodukaitse tegev- Niglas. “Kindlasti on naised innus- aastapäevaaktust jäi lõpetama Türi liikmele Rita Loelile. Pikaajalise ja tanud ka meid, mehi, olema tuge- kultuurimaja naisansambli Naized suure panuse eest organisatsiooni vad, vaprad, väsimatud Kaitseliidu kontsert. KK!

NAISKODUKAITSJA MEETA PENNER SAI 104-AASTASEKS allinna ringkonna naiskodukaitsjad külastasid 15. septembril Tallinnas Iru hooldekodus endist nais- Tkodukaitsjat Meeta Pennerit, kes sel päeval tähis- tas oma 104. sünnipäeva. Meeta Penner oli naiskodukaitsjate külaskäigust liigutatud ja meenutas, et tema oli omal ajal Naiskodukaitse Tallinna ringkonna Kalevi jaoskonna liige. Eriliselt meenutas ta korjanduse kor- raldamist, kus temal õnnestus koguda Naiskodukait- se tarvis kõige suurem summa. Meeta Penner hakkas naiskodukaitsjaks umbes 30-aastaselt Kaitseliiduga seotud abikaasa õhutusel. Naiskodukaitsja Erle Een- maa tunnistas, et heatujulise vanaprouaga oli meeldiv kohtuda ja ta lubas edaspidi Meeta Pennerit taas kü- lastada, et siis juba pikemalt Naiskodukaitse teemal Naiskodukaitsja Meeta Penner sai 15. septembril 104-aastaseks. Teda vestelda. KK! käisid tervitamas Tallinna ringkonna naiskodukaitsjad.

KAITSE KODU! NR 6’ 2009 35 NAISKODUKAITSE

Fotod: Merlit Maask

Võrumaa naised teenisid ringkonnale lipu saamiseks ise raha

Tekst: MERLIT MAASK, käiku. Üks eriti tormakas idee viidi letoimetamise ja moonaveo lubas Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna ellu juba järgmisel päeval. korraldada Kaitseliidu Võrumaa instruktor maleva tagalaülem leitnant Enn PANNKOOKIDEGA TEENITI 1500 KROONI Nurk. Seega tuli veel mõned liikmed evadel rääkis Kaitseliidu Võ- kampa kutsuda ja hommikul kooke rumaa maleva pealik kapten Lipuraha kogumisega tehti algust 6. küpsetama minna. KKalev Ader ühel nõupidamisel juunil Võrumaa laulupeol pannkoo- toredast ideest pühitseda 8. sep- ke müües. Kuna idee oli tekkinud Katla ja kõige muu vajalikuga oldi tembril, maleva aastapäeval kõikide alles eelmisel õhtul, tuli tegutseda Kubija laululaval valmis hommikul maleva üksuste lipud. Idee tekitas kibekiiresti. Helistati ürituse korral- kell 10. Alguses asetati katel tagasi- elevust, samas anti sel- dajale ja küsiti luba. Ülla hoidlikult puude varju. Sel ajal käisid lega käsk kätte ka Nais- ipuraha kogumisega eesmärgi nimel tegutse- veel laulupeo proovid ja ostjaid oli kodukaitsele hakata Ltehti algust 6. juunil jatele luba ka anti. Seejä- üsna vähe, sest kõrval toitlustati esi- tegutsema lipu saamise Võrumaa laulupeol rel hakati mõtlema, kust nejaid tasuta. Kuid naised ei jätnud nimel. Järgmisel päeval pannkooke müües. saada taigna tegemiseks jonni ja jäid kõigest hoolimata oma oli Võrus vabatahtlike toiduaineid ja moosi katlaga paigale. Mõne tunni möödu- juhatuste administreerimisõpe, kus koogi peale. Viimase lubas kookide des nihutasid nad katelt mõniküm- ringkonna instruktor Merlit Maask jaoks anda oma keldrist Võrumaa mend meetrit rahvale lähemale. Sel- võttis ühe teemana arutlusele või- ringkonna aseesinaine Sirje Lill. leks ajaks hakkas laulupeole tulema malused lipu soetamiseks raha ko- Antsla jaoskonna liige Airi Hallik- ka pealtvaatajaid, kellel kõhud kan- guda. Naised läksid lipuideest õhi- Konnula helistas oma küla toreda- gesti tühjad, ning oh imet, isuärata- nasse, sest olid seda juba eelmisel le talupidajale ja andis hetk hiljem vate pannkookide ostmine algaski. aastal arutanud, kuid mitmel põh- teada, et ka piim ja munad on järg- Naised olid üritusel kuni kella 23ni. jusel jäi plaan tookord katki. Kohe mise päeva ürituseks olemas. Jahu, Taignaks kulus kogu kaasavõetud hakati välja pakkuma rahateenimi- suhkru ja muud pisiasjad hankis toidukraam ja kõik küpsetatud koo- se võimalusi, millest kolm läksid ka ringkonna instruktor, katla koha- gid müüdi maha. Pärast seda oligi

36 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 NAISKODUKAITSE umbes kümnendik lipu soetami- võistkonnad orienteerumismängu seks vajalikust rahast koos. rajale. Oma stardijärjekorda ooda- tes said tudengid tutvuda kohaliku LOTERII-ALLEGRII MAAKAITSEPÄEVAL metsa ja selle andidega. Nigeeria poistele oli vägagi eksootiline korja- Teine administreerimisõppelt saata mustikaid ja pohli. dud idee, mis käiku läks, oli loterii korraldamine. Selle aeg ja koht oli Veel enne, kui võistkondadele start kindel: 23. juunil Võru maakaitse- anti, said nad kätte kaardi. Iga päeval. Õnneloosi korraldamise võistkonnaga oli igaks juhuks kaa- võttis enda peale ringkonna instruk- sas ka tugiisik, kes jälgis, et võist- tor Merlit Maask. Küsinud luba lin- lejad ei eksiks. Kontrollpunktides navalitsusest, hakkas ta otsima au- oli tugiisik vajadusel abiks tõlgi- hindu. Kõik need tulid sponsoritelt. na. Kontrollpunktides, mida oli Mõnedki Võrumaa ettevõtted and- kaheksa, tuli täita mitmesuguseid sid oma toodangut ja kaupa. Kõige Naiskodukaitse tegevusega seotud hinnalisem auhind oli Ränduri pubi ülesandeid. Eriliselt meeldisid tu- kliendikaart, millele oli laetud 500 dengitele maskeerimine, laskmine krooni. Kuid oli ka teisi väiksemate air-soft-relvadest, takistusrada ja summadega kinkekaarte, diivani- katelokiga vee keetmine. Ülesan- Võrumaa laulupeol pannkooke müües teeniti patju, malelaud, leivakastid, tabu- neteks olid veel teatejooks sõduri- esimene kümnendik lipurahast. rette ja muud. Ka naiskodukaitsjad varustusega, kannatanu kandmine, ise panid loosirattasse mitmesugu- Tartu Ülikooli rahvusvahelise suve- mõistatus ja granaadiheide. Pärast seid nii oma meisterdatud kui ka ülikooli 24 infotehnoloogiatudengi- väsitavat võistlust pidid tudengid ostetud auhindu: saunaviha, villa- le, kes olid kokku tulnud üle maail- ise keetma katelokkidega seljanka- seid sokke, okstest punutud korvi- ma. Kõige kaugemad külalised olid põhjast suppi. Kõhud täis, mindi kese, kaelaehteid, mobiiliripatseid, Nigeeriast ja Indiast, ent oli ka lähi- edasi Nursipalu harjutusvälja terri- vildikaid jpm. naabreid lätlasi, leedulasi ja venela- tooriumi uudistama. Kapten Gun- si. Ürituse korraldamisel lõi kaasa nar Ints tutvustas lühidalt vanu Õnneloos seati sisse infotelgis, kõr- veerandsada inimest. hooneid ja harjutusvälja alasid. val jagasid naiskodukaitsjad teabe- Päeva eredaimaks elamuseks ku- voldikuid ja nendele lastele õhu- Tudengite päev algas maleva staa- junes mõnelegi tudengile vaskussi palle, kes täpsusviskes märklauda bis organisatsiooni tutvustava nägemine. Oli neid, kes kartsid, ja tabasid. Soovijatele tehti näomaa- loenguga. Räägiti ka päeva sisust ja oli ka neid, kes teadsid, et Eestis linguid. Üritus algas kell 12, kuid soovijad said selga laigulise vormi. elab vaid üks mürgine madu ja see juba mõni minut varem oli tekki- Järgnes sõit veoautokastis Nursipal- on hoopis rästik. nud loteriipiletite järjekord. Õnne- lu. See meeldis kõigile ja nii mõnigi loos läks hästi. Mõnigi ostis mitu ütles, et ei ole midagi sellist varem Tagasiteel Võrru käidi lahingukoo- piletit, kuuldes, milleks loosi tulu kogenud. Kohale jõudnud, rivistati lis, kus tutvustava loengu pidas läheb. Tulu saadi umbes 4800 kroo- osalejad üles ja jagati viide võistkon- Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna ni. Seega oli kõvasti üle kolmandiku da. Kümneminutise vahega lähetati toetajaliige, kooli veebel vanemvee- rahast koos.

MASU ANDIS TUNDA

Ainus idee, mille kohta võib ütel- da, et see väga hästi ei toiminud, oli annetuste kogumine. Kirjutasime kohalikku lehte artikli ja lisasime ka rekvisiidid, kuhu sai annetusi teha. Teate saatsime ka ringkonna listi. Kuid paljud inimesed on majan- dussurutise tõttu raskes olukorras, arvatavasti seepärast kogusime ra- halisi annetusi vaid 1400 krooni.

ÜRITUS VÄLISTUDENGITELE

Kõige suurem summa lipufondi tuli Naiskodukaitset tutvustava päeva korraldamisest. Nimelt korraldati Naiskodukaitse Võrumaa ringkond korraldas Tartu Ülikooli rahvusvahelise suveülikooli info- 21. augustil aktiivne ja lõbus päev tehnoloogiatudengitele Naiskodukaitset tutvustava päeva. KAITSE KODU! NR 6’ 2009 37 NAISKODUKAITSE bel Tanel Aldošin ning kooli terri- tust tutvustades. Huvilised said rel- Võru maleva Võru üksikkompanii tooriumit tutvustas Naiskodukaitse vi vaadata ja katsuda. lipp. Pidulik tseremoonia peeti Rõu- liige ja lahingukooli teenistuja vee- ge linnusemäel. Lipu eine idee oli loterii kor- bel Madli Lainemaa. Lahingukoo- Selle üritusega kogu- pühitsesid Kaitselii- li tõmbenumbriks sai kahtlemata sid Naiskodukaitsjad Traldamine. Selle aeg ja du peakaplan ma- minek suitsusaarele. Sinna pääses pisut alla 8000 kroo- koht oli kindel: 23. juunil jor Aivar Sarapik ja küll ka silda mööda, kuid nii mõnigi ni. Võru maakaitsepäeval. Võrumaa maleva proovis minna takistust (rippredel) kap lan Mait Mölder. ületades. JA OLIGI AEG LIPP VASTU VÕTTA Lipu andsid ringkonna esinaisele Ludmilla Kordemetsale üle Võru ja Seejärel suunduti tagasi Kaitseliidu Pisut raha jäi siiski veel puudu, aga Antsla jaoskondade esinaised Liivi Võrumaa maleva staapi, kus oli kae- see osa võeti liikmemaksudest. Lipp Õim ja Marje Kangro. Lipuvardasse tud väike suupistelaud. Laud tühje- tehti Naiskodukaitse üldkavandi lõid naela Naiskodukaitse esinaine nes nagu iseenesest ning peagi oli järgi, mille autor on Priit Herodes. Airi Neve, Kaitseliidu Võrumaa ma- tudengitel jälle energiat tegutsemi- Lipu valmistas OÜ Lipuvabrik. leva pealik kapten Kalev Ader, Nais- seks. Viimase pooltunni sisustasid kodukaitse Võrumaa ringkonna Võrumaa maleva nooreminstruktor Võrumaa maleva aastapäeval õn- esinaine Ludmilla Kordemets ning nooremveebel Juhan Härra ja taga- nistati koos Naiskodukaitse Võru- Võru ja Antsla jaoskondade esinai- laülem leitnant Enn Nurk relvanäi- maa ringkonna lipuga ka Kaitseliidu sed Liivi Õim ja Marje Kangro. KK! Eestlannad tutvusid Norra lotade eluga

Foto: Eveli Sammalselg Tekst: EVELI SAMMELSELG, Naiskodukaitse Tallinna ringkonna instruktor

ugusti lõpus külastasid Naiskodukaitse esinaise asetäitja Kersti Podmošenski ja Tallinna ringkonna Ainstruktor Eveli Sammelselg Norra sõprusorgani- satsiooni Norges Lotteforbund ehk Norra lotasid. Osale- ti kahe aasta tagant peetaval lotade aastakonverentsil. Seal olid külas külalisteks ka Rootsi lotade esinaine ja Soome sõdurikodu esindaja.

Sarnaselt Naiskodukaitse keskkogule on lotate aastakonverents koht, kus antakse hinnang senisele tegevusele ja pannakse paika tulevikuplaanid. Kaheks päevaks kogunesid Oslo lähedale Olavsgaardi hotelli lotade esindajad igast regioonist. Päevad olid täis ettekandeid, sõnavõt- Norra lotade aastakonverents Oslos Olavsgaardi hotelli saalis. te ja vaidlusi. Arutluse all oli näiteks põhikirjamuuda- tus: kas lubada liikmeks astuda ka neil naistel, kellel ei NÄITEID NORRA LOTADE VÄLJAÕPPEST ole Norra kodakondsust? Sel aastal oli otsus eitav, kuid Valdkond Maht kuluaarides avaldati arvamust, et tõenäoliselt tuleb kü- simus lähiaastatel jälle arutlusele ja järgmine otsus võib Sissejuhatuskursus 10 tundi olla juba teistsugune. Arutati ka värbamisküsimusi. Esmaabi 6 tundi Organisatsiooniõpetus (segu Naiskodu- 16 tundi Norras on lotasid umbes sama palju nagu Eestis nais- kaitse baasväljaõppe organisatsiooniõpe- kodukaitsjaid. Erinevalt Naiskodukaitsest on Lottefor- tusest ja administreerimiskursusest) bundi tegevus valdavalt omatuludest sõltuv, sest riigi toetust saadakse vaid projektipõhiselt. See tähendab Totaalkaitse kursus 5 päeva näiteks, et lota vormi peab iga liige ise ostma (meie tõl- Avalik esinemine 1 nädalavahetus gi sõnul maksis tema vormikomplekt umbes 8000 Eesti Instruktorikursus 1 1 nädalavahetus krooni). Omatulu aitavad teenida nt lotadest instruktorid, kes osutavad teenust Norra kodukaitsele (Heime- Instruktorikursus 2 1 nädal) vernet). Norges Lotteforbund loodi 1928. aastal Soome Juhtimine 1 1 nädalavahetus lotade eeskujul. Lähemat teavet organisatsioonist saab Baaskursus (sõduriõpe) 18 tundi nende kodulehelt (http://www.lottene.no/). Naiskodu- kaitse ja Norges Lotteforbund on koostööd teinud aas- Defibrillaatori käsitsemise kursus 5 tundi taid. Näiteks on Eesti naised käinud Norras koormus- Lotade baaskursus 16 päeva matkal, Norra naised aga Eestis koormusmatkal. KK! Esmaabi situatsiooniülesannete koostamine 1 nädalavahetus

38 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 NAISKODUKAITSE Rapla naiskodukaitsjad tähistasid aastapäeva jalgrattamatkaga Meesterahva tõdemus: naised on sitkemad kui mehed – kurb, aga pidulik

Tekst: PIRKO PETERSON, noormeest, kes olid valmis alustama tagant, mis edela suunas sõites on Naiskodukaitse Rapla ringkonna 130 kilomeetri pikkust matka. Kell Eestis üsna harv. Õhtuks olid nii esinaine 8.20 alustasid Kristel Kaasiku, Ülle mõnelgi kiivririhmad põsele ja päi- Joona, Kaja Heinsaar, Liilia Keskü- keseprillid pähe päevitunud. estimaa suved on lühikesed ja la, Kadri Kesküla, Pirko Peterson ja Naiskodukaitsel suvisel ajal pal- Kaido Kaljend ning Allar Tamm pi- Esimene pikem vahepeatus oli Pär- Eju tegemisi, sestap tekkis Rap- dulikult ja turvaliselt kiivrites ja hel- nu-Jaagupis, kus pidasime kohvikus las aastaplaani paika pannes mõte kurvestides sõitu Järvakandi suunas. lõunatundi. Korralik soe praad ku- tähistada ringkonna aastapäeva Teel pidid ühinema Lemmi Võra- lus marjaks ära, oli ju 60 kilomeetrit jalgrattamatkaga: nii sai ühendada hanso, Piret Tamm ja Rita Merekivi. juba läbitud. Ja see oli pisut vähem kaks eesmärki – aastapäevapeo ja kui pool teekonnast. Pärast sööki füüsiliste võimete proovilepaneku. LÕUNATUNNIKS PÄRNU-JAAGUPISSE sai kohviku ees murul leibagi luusse Esialgu oli soov saada samal üritu- lastud ja kangeks jäänud jalalihaseid sel selgeks ka püstkoja ehitamise Saime umbes 3,5 km sõidetud, kui venitus- ja lõdvestusharjutustega kunst, kuid kehvad majandusolud juhtus esimene äpardus – Kaido turgutatud. Kristel Kaasiku tuttavad jätsid selle mõtte paremaid aegu Kaljendi rattal purunes tagumine Põrgupõhja retke päevilt (Pärnu- ootama. kumm. Ega midagi, kiire telefoni- maa mehed) nägid meid kohviku kõne Miidi Pindusele, kes pidi hil- ees ja lõmpsisid, et kas Raplamaa VAPRAIMATELE 130 KM jem autoga järele sõitma. Temal on masu ajal nii vaeseks jäänud, omakorda kärme käik rattapoodi ja et peate jalgratastega Pärnumaale Jalgrattamatka sihtkohaks sai valitud uue rehviga ta lõpuks kohale jõudis. sööma sõitma. Aga kuulnud, et meil Raplast 130 km kaugusel Pärnumaal Kaljend jäi tee äärde rehvi ootama, sama pikk ja pisut enamgi teekon- asuv kauni loodusega Kastna pool- teised liikusid edasi. Paarikümne nast veel ees, arvasid, et naised on saar, kus asub artikli autori mehe- minuti pärast tuli juba kõne, et uue ikka tõesti hullud. vanemate suvekodu Peetri talu. Et kummi saanud mahajäänu on alus- aastapäevaüritusest saaksid osa võt- tanud metsikut tagaajamist. Pärast ESIMESED MAHAJÄÄJAD ta ka need, kellele üle 100 kilomeetri pisikest pausi Järvakandis oligi kogu päevas jalgrattaga sõita on liiga suur seltskond – 11 inimest – koos. Kell 13.30 jätkus sõit Vahenurme katsumus, oli sihtpunkti võimalik suunas. Asfalttee oli väikese languse- jõuda ka Raplast rongiga Pärnusse Kokkulepe ilmataadiga pidas vett: ga ja tuul selja tagant, meie ise puha- sõites ja sealt 60 kilomeetrit Kastnas- sooja suvepäikest saime nautida nii nud – lausa lust oli sõita. Kahjuks ei se vändates. Tegelikult sai kohale ka rattaga sõites kui ka kahel järgneval jätkunud seda mõnu kauaks. Seits- maleva bussiga, mis koos järelkäruga päeval sihtpunktis olles. Isegi tuul me kilomeetri pärast algas kruusa- oli matkajatele ühtlasi turvamasinaks puhus enamiku teekonnast selja tee, mida oli äsja hööveldatud, seega ning viis Pärnumaale toidukraami ja muu varustuse.

Osa võtma olid oodatud lisaks naiskodukaitsjatele ka nende pereliik- med. On ju naistel tugevam tunne nii pikk sõit ette võtta, kui mõni meeshing ka kaasas on. Teekond sai valitud nii, et võimalikult palju vältida tiheda liiklusega Tallinna- Pärnu maanteed. Liiguti marsruudil Rapla – Järvakandi – Pärnu-Jaagupi – Vahenurme – Koonga – Tõstamaa – Kastna.

21. augusti hommikul kogunes Kait- seliidu Rapla maleva staabi juurde kuus vaprat naiskodukaitsjat ja kaks Loetud minutid stardini. Ees ootab 130 kilomeetrit.

KAITSE KODU! NR 6’ 2009 39 NAISKODUKAITSE lahtine kruus ja rusikasuurused kivid – nende vahel tuli otsida pisut sileda- mat kohta, et ratas koost ei rappuks. Rita Merekivi kommentaar: tulime ju ekstreemi otsima, muidu olekski asi liiga lihtne.

Järgmine peatus oli plaanitud 20 km pärast, kuid juba kümne kilomeetri järel hakkasid ilmnema esimesed väsimuse tunnused. Mat- kajate “saba” hakkas vägisi pikaks venima. Füüsiline vorm oli naistel üsna erinev, osa tahtsid sõita kiiremini, et rutem kohale jõuda, teistele – nimelt Piret Tammele ja Rita Me- Meeskonnatööd saab harjutada ka mängides. rekivile – aga hakkas tempo üle jõu käima. Helistasime turvabussi neile ka Kaido Kaljend ja Allar Tamm. Üle- Merekivi õpetas puupärleid voolima. vastu. Seniks jäid mahajääjad tasa jäänud seltskond jätkas jonnakalt See hakkas naistele nii meeldima, omas tempos edasi liikuma. rattasõitu. Tõstamaal ootasid meid et isegi õhtusöögi ajaks ei raatsitud Aive Küünarpuu ja Robert Grigorjev, nuga ja oksa käest panna. Ringkon- Järgmine pikem peatus oli Koonga kes olid tulnud rongiga Pärnusse ja na aastapäeva tähistasime Pirko Pe- kaupluse juures. Täiendasime vee- sealt mööda mereäärset vana Pärnu tersoni tütre Pireti retsepti järgi Rea varusid ja jäätis maitses maanteed mõnusate va- Lichti ja Kristel Kaasiku käe all val- hea. Sõidetud oli 90 ki- htuks olid nii hepeatustega Tõstamaa- minud küpsise-banaanitordiga. lomeetrit. Istumiskoht Õmõnelgi kiivririhmad le. Nende teekond kuju- hakkas vägisi sadula põsele ja päikeseprillid nes umbes 80 kilomeetri Pühapäeval peale Liilia Kesküla ja kuju võtma. Kellel olid pähe päevitunud. pikkuseks. Kaido Kaljendi rattaga koju sõita soo- jalad kangeks jäänud, vijaid ei olnud. Pakiti ennast bussi ja kellel käed tuimaks muutunud. Umbes 400 meetrit enne sihtpunk- autodesse ning rattad järelkärusse. Buss jõudis ka mahajäänutele jä- ti, möödudes Kastna vaatetornist, Õhtul kella kümne paiku raporteeris rele. Rohkem allaandjaid sel hetkel pakkusin välja, kas keegi tahaks ehk väsinud, aga õnnelik Liilia Kesküla te- veel ei olnud. tippu ronida ja head vaadet nautida lefonitsi kojujõudmisest. Teekond oli – keegi ei tahtnud. Ja lõpuks olimegi neil kulgenud tõrgeteta marsruudil LÕPUKS KOHAL! kohal. Hurraa! Kell hakkas saama ka- Kastna – Tõstamaa – Audru – Nurme heksa, teekond oli kestnud pisut vä- – Märjamaa – kodu (Kaljendil on see Teekond jätkus, enamasti samasu- hem kui 12 tundi. Peetri talus oota- Kodilas, Keskülal Kaereperes), seega gust lahtiste kividega kruusateed sid köetud saun ja maitsev õhtusöök vaid mööda asfalteed. Kaljendi kom- pidi, vahel sekka külakeskustes nende poolt, kes bussi või autoga mentaar: viimased 30 kilomeetrit mõned kilomeetrid asfalti. Pisikesi kohale olid vuranud. sõitsin ainult tahtejõuga, kogu aeg oli pause tuli nüüd juba rohkem ette, peas mõte, et ei saa olla nõrgem kui et “saba” kokku kerida. Aga moraal PUUPÄRLITÖÖTUBA JA MUUD LÕPUJUTTU Liilia; kui tema jõuab, jõuan ka mina. oli veel kõrge ja siht silme ees. Va- hepeal lasime tuju turgutamiseks Järgmise päeva sisustasime jalu- Lõpetuseks sobivad Kaido Kaljendi pisut laulugi. Pikema peatuse tegi- tuskäiguga vaatetorni ja mereran- sõnad: tuleb tunnistada, et naised me Tõhela rahvamaja juures, kus da ning Rea Lichti juhitud lõbusate on sitkemad kui mehed – kurb, aga Kaido Kaljend pühalikult tõotas, et meeskonnatööharjutustega. Rita pidulik. KK! kohe, kui kohale jõuab, uputab rat- ta merre. (Aga ette rutates ütlen, et just tema oli üks kahest – teine oli Liilia Kesküla –, kes ka tagasitee rat- tasadulas ette võttis.)

Jäänud oli veel kümmekond kilomeetrit Tõstamaale ja sealt kaheksa Kastna nina tippu. Mõne aja pärast teatas Kaja Heinsaar, et tema käed on nii valusad, et ei suuda enam sõi- tu jätkata. Jällegi telefonikõne Eno Hermannile, kes bussiga väsinut päästma tõttas. Kui buss järele jõu- dis, vandusid peale Heinsaare alla Pisike puhkus poolel teel.

40 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 NAISKODUKAITSE Sakala naised võitsid propaganda- ja ajaloovõistluse

artus Kaitseväe Ühendatud Õp- rumismängus kui ka meediaplaani peasutuste matkekeskuses 19. koostamisel. Ka nende tehtud vär- Tja 20. septembril peetud Nais- bamisplakat meeldis hindajatele kodukaitse üleriigilise avalike suhe- kõige enam. Tihedas konkurentsis te ja ajaloo võistluse võitis kindlalt jäi teisele kohale Läänemaa ring- Sakala ringkond. Esmakordselt pee- kond ja kolmanda koha said Pärnu- tud võistlusel tuli naiskodukaitsjatel maa naiskodukaitsjad. tunda nii Eesti kui ka Naiskodukait- se ajalugu, koostada meediaplaan Naiskodukaitse avalike suhete ja ja pressiteade. Kodutööna oli vaja ajaloo erialavõistlus oli esmakord- valmistada värbamisplakat. ne ja selle korraldas Naiskodukaitse Tartu ringkond. Osales 13 ringkon- ORIENTEERUMINE JA MEEDIAÜLESANDED da, puudusid vaid Tartu ja Rapla esindused. Esimene päev algas orienteerumis- ülesandega, kus vahepunktides tuli Tallinna ringkonna naiskodukaits- teada Eesti ja Naiskodukaitse ajalu- jad teadsid, et juba 1930. aastatel pidas Naiskodukaitse esimene esi- gu, panna kokku pusle ning tunda Sakala naiskodukaitsjate kodutööna valmi- naine Mari Raamot organisatsiooni ajakirjandusžanre. Erialavõistlusel nud plakat, mis meeldis kõige enam plaka- tähtsaimaks ülesandeks rahvusaa- tuli muu hulgas puhuda õhupal- teid hindama kutsutud naistele. Hindajad dete levitamist. Naiskodukaitse le, kusjuures puhumisel oli oluline olid valitud nii, et nad moodustaksid läbi- kannab tänapäeval edasi samu täpsus. Sakala naised tunnistasid, lõike sihtrühmast, keda Naiskodukaitsesse väärtusi. Organisatsiooni väärtuste et kõige keerukamaks ülesandeks oodatakse. osutuski õige läbimõõduga õhupal- levitamine on avalike suhete grupi li saamine. üks peamisi ülesandeid. KK! Sügav ja Jane Särg. “Selle neljaliik- Võistlust täiendasid oma ala profes- melise naiskonnaga võiks edaspidi Kirjutis on kokku pandud Naisko- sionaalide koolitused meediaplaani luurelegi minna,” ütles võistkonna dukaitse ringkondade avalike suhe- ja pressiteate koostamisest, kusjuu- liige Lembe Lahtmaa. Sakala naised te ja ajaloo võitlusel koostatud pres- res omandatud teadmisi rakendati olid teistest parimad nii orientee- siteadete põhjal. kohe võistlusülesannetes. Meedia- koolituse viis läbi Tartu Ülikooli Fotod: Taive Kuuse kommunikatsiooniosakonna juhataja Illari Lään. Praktilise töö käigus kirjutati 13 meediaplaani, mis läksid hindamisele. Osalejate hinnangul oli meediaplaani koostamise õppi- mine ja kohene näidise koostamine iseäranis kasulik Naiskodukait- se ringkondade avalike suhete töö edaspidiseks edendamiseks.

Teisel päeval hinnati kodutööna valminud värbamisplakateid ja õpi- ti pressiteate kirjutamist ajakirja Kaitse Kodu! tegevtoimetaja Taive Kuuse käe all.

ESMAKORDNE VÕISTLUS JA VANAD VÄÄRTUSED

Võidukasse Naiskodukaitse Saka- la ringkonna võistkonda kuulusid Sakala ringkonna naiskodukaitsjaid Kerstin Käärik (vasakult) ja Lembe Lahtmaa kuulamas Lembe Lahtmaa, Kerstin Käärik, Ene pressiteate koostamise lühikoolitust.

KAITSE KODU! NR 6’ 2009 41 NNoortejuhidoortejuhid vveetsideetsid kkolmolm ppäevaäeva iisekeskissekeskis

ord kahe aasta tagant kogunevad Kaitseliidu noor- va sisse mahtus mitmesuguseid õppepunkte, aga ka tejuhid laagrisse, kuhu nad oma rühma lapsi kaa- ekskursioon piirivalvekordonisse, matk, loeng inter- Ksa ei kutsu. Laager on mõeldud neile endile ko- netiohtudest ning sporti ja isetegevust. Laagripäevade gemuste vahetamiseks, isetegemise kogemiseks, uute jooksul viisid noorteorganisatsioonide peavanemad teadmiste ja oskuste õppimiseks ning ka tunnustuseks läbi ka kaks küsitlust, millest üks selgitas välja vaba- noortega tehtud töö eest. Esimene kord koguneti Hiiu- tahtlike noortejuhtide usalduse noorteorganisatsioo- maale, seejärel Jõgevamaale Rannale ja tänavu peeti nide vastu ja teine uuris noortejuhtide koolitusvajadu- Kaitseliidu eriorganisatsioonide noortejuhtide laagrit si. Kokku osales Võrumaa laagris 160 noortejuhti üle 21.–23. augustini Võrumaal Kirikumäel. Kolme päe- Eesti. KK!

Fotod: Anu Allekand

Laagri avamist kastis paduvihm. Kuid see ei seganud alati heas tujus ja hoogsaid noortejuhte. Ühtekuuluvustunnet tõestab ka ühise vihmakatte leiutamine. Noortejuhtide meelsusest tekkinud sünergia murdis ka ilmataadi tujud ja edasine laager möödus suurema sajuta.

Laagrisolijaid viiakse ikka laagripaiga lähedal asuvatesse põ- nevatesse või kaunitesse kohtadesse ekskursioonile. Seekord külastasid laagris olnud noortejuhid Luhamaa piirivalvureid. Uu- distada sai piirivalvekordoni ja -punkti ruume ning varustust, aga ka kuulata selgitusi piirivalve argitöö kohta. Kõigil oli võimalus näha üle 20 miljoni krooni maksnud mobiilset seadet, millega saab rehvidest katuseplekini läbi valgustada suuri veoautosid, et avastada võimalikku peidetud salakaupa (pildil).

Tuletõrjeolümpial osalesid neljaliikmelised võistkonnad igast malevast. Võistluse jooksul tuli lahti rullida tuletõrjevoolik, see kolmest kohast ühendada ja seejärel veejoa abil eemale toki otsa seatud pall maha ajada. Peagi selgus, et olulisem kui kiirus oli selle võistluse puhul täpsus, korrektsus ja oskus teha meeskon- natööd. Võistluse võitis Järva maleva noortejuhtide võistkond.

Nagu heale laagrile kohane, ootasid ka noortejuhte laagris mitmesugused tegevuspunk- tid. Ühes neist kutsuti rabamatkale Kirikujärve matkarajale. Enne rajale suundumist tõmbasid noortejuhid loosiga endale ühe rabataime kaardi. Seejärel tuli end tutvustada, öeldes enda eesnime ja perekonnanime asemel taime nime. Ning enda põhjalikuma tutvustamise asemel tutvustada loosiga tõmmatud taime. Kui teadmistest taime kohta jäi vajaka, tuli appi matkajuht, Võrumaa Osula rühmavanem Kaja Parker.

42 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 Vaata-jäta-meelde-mäleta-mäng maastikul. Rühmavanema Kaja Parkeri (paremal) palvel seisis iga maastikule tehtud ruudu kül- jele üks neljaliikmeline võistkond. Teatud aja jooksul püüti meelde jätte ruudu sisse asetatud esemeid. Seejärel pöörasid mängi- jad ruudule selja. Mängujuht võttis ära mõned esemed. Võistlejad keerasid ringi ja missugune võistkond märkas esimesena mõne eseme puudumist, sai punkti. See oli meeleolukas ja kiirelt käe- pärastest vahenditest üles seatav mäng maastikul, mida saab ka noortelaagrites rakendada.

Lisaks matkarajale oli võimalik kätt proovida ka liivakaartide tegemisel ja viltimisel. Pildil meisterdab Tartumaa noortejuht Annika Tõnurist viltimistehnikas maali. Nagu vedur ees, nii vagunid järel Torma rühmajuht Heli Keiv on eluga rahul

Tekst: TAIVE KUUSE, nooremleitnant parem. Ja vahepeal oli pojast saanud noorkotkas. Ta võttis juhi koha vastu. oorte Kotkaste Jõgeva maleva ja Kodutütarde Jõgeva ringkonna Esimene tutvus noorkotkaste ja ko- NTorma rühmajuht Heli Keiv üt- dutütardega sai tehtud maakond- leb, et ei jätaks oma rühma lapsi elu likus laagris, kuhu toonane Torma seeski maha. “Neis on positiivsust, poiste rühmajuht Mati Vesiko värs- jõudu, energiat, nad on lihtsalt tub- ke noortejuhi kaasa kutsus. “Kui lid. Te peate neid ise nägema, et aru ma kolm päeva seal laagris olin ol- saada,” on Keiv vaimustuses. “Nad on nud, mõtlesin, et oleksin ma seda kohe erilised. Ausad, sõbralikud, abi- kõike enne teadnud…,” meenutab valmid, sõnakuulelikud ja hea koos- noortejuht tookordset vaimustust. töö on mul ka nende vanematega.” “Laagris võlusid mind nii lapsed kui ka juhendajad. Väga tore seltskond.” TEISELE KUTSELE ANDIS JÄRELE Naine keeldus rühmajuhi ametist. Seejärel leidis Keiv koguduse juurde Kolm aastat hiljem üritas kodutütrest uue pühapäevakooliõpetaja Tiina 2002. aastal tuli Heli Keivi jutule tä- sugulane uuesti ja esitas teistkordse Katteli ja keskendus Torma noor- ditütretütar Mari-Ann ja kutsus sugu- kutse: tulgu ikka just Heli Keiv neid kotkaste ja kodutütarde rühmajuhi last Kaitseliidu noorteorganisatsioo- eest vedama. Et just samal ajal täitus ametile. Praegu on üle saja lapsega nide Torma rühma juhiks. Keivil olid Keivil Torma kiriku pühapäevakooli Torma rühm üks Eesti suurimaid. keerulised ajad, tütre tervis oli kaa- õpetajana 15. tegutsemisaasta, tun- “Sooviavaldusi tuleb kogu aeg juur- sasündinud südamerikke tõttu nõrk dus talle aeg küps uute väljakutsete de, suvelaagris võtsime taas uusi ning laps vajas tähelepanu ja ravi. vastuvõtmiseks. Ka oli tütre tervis liikmeid vastu,” kinnitab Keiv.

KAITSE KODU! NR 6’ 2009 43 Heli Keiv ei ole teiste inimeste kiit- aastal kodutütarde ja noorkotkaste ti üles ehitatud, suur rõhk praktikal, misel kitsi. Tunnustust jagub tal nii juhendamisel. kõike sai ise läbi teha,” on Heli Keiv Kaitseliidu Jõgeva maleva noorte- rahul. instruktori Olga Jürma aadressil, kes “Meil on terve pere selle asja sees,“ aitas tal end kurssi viia noorteorga- tunnistab Keiv. Tütar on kodutütar, KASVATAB EESKUJU KAUDU nisatsioonide seaduste, põhikirja ja poeg noorkotkas, abikaasa Peeter on töökorraldusega, kui ka kõigi teiste kaitseliitlane ja aitab noorterühma Noorte kasvatustöös peab Keiv täht- Jõgevamaa noortejuhtide suunas, tegevust vedada. “Ma leian, et nii saimaks isamaalist kasvatust ja dist- kes on tema sõnul väga kokkuhoi- ongi hea, üksinda sellist suurt kam- sipliini. “Noored saavad distsiplii- dev ja üksteist nõu ja jõuga toetav pa vedada ei jõua,” tõdeb Heli Keiv. ninõudest väga hästi aru. Mul ei ole seltskond. Koos abikaasaga käib ta kord näda- olnud lastega ühtegi käitumisprob- las ka Laiuse koguduse segakooris leemi mitte ühelgi üritusel,” kinni- TÄNULIK TOETAJATELE laulmas. tab ta. Isamaaline kasvatus käib aga iga tegevuse ja ettevõtmiste juurde. “Vald ja vallavalitsuse töötajad on Peeter Keiv on ka Kaitseliidu Jõgeva “Olen surmkindel, et kui täna-hom- väga palju Torma rühma aidanud. maleva ja Torma valla ühendatud me peaks tekkima vajadus Eesti riigi Ükskõik mis abi on vallalt tarvis, puhkpilliorkestri vanem ja orkestrit heaks välja astuda, on Torma noored pole kunagi ära öeldud,” jätkab haldava mittetulundusühingu juha- kõik nagu üks mees väljas,” lubab noortejuht tunnustamist. Ta räägib tuse esimees. Mõlemad kaasad on noortejuht. “Nad saavad aru, et see vallavalitsuse abivalmist vanems- Torma koguduse toimekad liikmed: on nende kodu, nende koduvald, ko- petsialistist Tiina Leebenist, kelle Peeter kiriku juhatuse esimees ja dumaakond, riik. Nad lihtsalt teavad kaks tütart olid samuti kodutütred, Heli nõukogu ja revisjonikomisjoni seda,” ei oska Keiv isamaalises kas- ja kiidab vallavanema Riina Kulli liige. “Oleme oma hobid ühenda- vatuses mingit maagiat leida. “Nagu mõistvat suhtumist. Torma rühmal nud ja saame nii perega palju koos vedur ees, nii vagunid järel,” annab ta on valla eelarves rida, millest on olla. Pere ja kodu on mulle elus kõi- vihje, et ei veena lapsi pelgalt käskude Keivi sõnul rühma tegevusele palge tähtsamad,” selgitab Heli Keiv. ja õpetustega, vaid ennekõike eeskuju abi. Vald omakorda on tunnus- Koos abikaasaga läbis ta ka ülerii- juga. tanud noortejuhi tegevust: 2008. gilise noortejuhi kursuse, mille esi- aastal omistati Heli Keivile Torma mene etapp oli sügisel Järvamaal Noortejuhi kinnitusel meeldib Tor- valla auraha avalikkuseni jõudnud ja teine kevadel Põlvamaal. “Mulle ma lastele kõige rohkem püssi lasta, väljapaistva tegevuse eest 2007. meeldis see kursus väga, see oli häs- võistlustel ja laagrites käia, aga ka 44 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 Foto: erakogu Pildil on 2008. aasta Jõgevamaa suvelaagris Helistan igaks juhuks sama küsimu- osalenud Torma I ja II rühma liikmed, kes sega ka Kodutütarde peavanemale saavutasid seal I ja II koha ning viisid kaasa Angelika Narisele. (Noorte Kotkas- ka suvelaagri rändkarika. te peavanemale Silver Tammele ei tasu helistada, sest tema on Tormast mõtteid selgitada ka aiamaa. Torma pärit ja käinud sealses lasteaias, kui kiriku aed on nende pere hooldada. Heli Keiv tollal esimesi aastaid töö- Seal kasvatab Heli Keiv muu hulgas tas – vaevalt, et ta oleks objektiiv- ka roose. Roosikasvatus on tema ne.) Naris ütleb, et tema ei oska Heli suur kirg. Ta suudab peast nimeta- Keivi inimlike puuduste ega nõr- da enamiku ligi 30 kasvatatava sordi kuste kohta küll midagi öelda, sest nime. Kiriku juures on tal ka köögi- ta ei ole neid märganud. “Tõesti, vilja peenramaa ja kasvuhoone. tegemist on usaldatava ja tööka ini- mesega, kellega on kindel ja kerge Talviti käib Keivi pere Kuremaal suhelda ning kes on väga hea rüh- ujumas. Heli Keiv tunnistab, et ta majuht,” ütleb Naris. Ta meenutab oli omal ajal üsna tugev sportlane, aastatagust Torma Noorte Kotkaste tegeles suusatamise ja pikamaa- rühma taasloomise 15. aastapäeva jooksuga. Hiljem selgub, et veel ja Kodutütarde rühma taasloomi- möödunud talvelgi saavutas ta valla se 10. aastapäeva pidulikku üritust talispordipäeval oma vanuseklassis Tormas, kus nad koos Silver Tam- suusatamises esikoha, nii et sportlik mega käisid. “Ka see pidu oli nii vorm ei ole kuhugi kadunud. hästi korraldatud, et tegi silmad ette nii mõnelegi maakondlikule aasta- Heli Keiv võtab kokku, et Kaitselii- päevapeole,” tõedeb Naris. dus saadud kogemused, teadmised, oskused, õppimine koos laste ja ENNAST PANUSTADES NAKATAD KA TEISI teiste juhendajatega ning kursustel osalemine on talle palju andnud. Muidugi olin ma tund aega varem Tundub, et ta elab rikast ja õnne- küsinud enam-vähem sama ka Heli palju muud. Tänavu peeti maakond- likku elu. “Mina olen rahul,” vas- Keivilt endalt: mis nipp see on, et lik laskejooksuvõistlus Kamaris, selle tab naine pärast pikka mõttepausi. ta ise on kõigega rahul ning ka kõik võitsid Torma lapsed teist aastat jär- “Mul on perekond, töökoht, lähe- lapsed, vanemad, vallajuhid, koo- jest. Maakondlikul noorte patrull- dased, sõbrad, noorkotkad, kodu- lijuhid, noortejuhid ja pere teda võistlusel tuli kolm Torma rühma tütred,” põhjendab ta. toetavad ning koostööd pakkuvad. võistkonda esikuuikusse, tüdrukute “Ega erilist nippi olegi, asi on ilm- võistkond koguni võitis kodutütar- TEISTE HINNANG: selt inimlikkuses ja isiksuses. Kui de võistluse ja nad esindasid Jõgeva LÕPMATULT POSITIIVNE INIMENE midagi ikka tahta ja südamega teha, ringkonda üle-eestilisel Ernakesel. on sellel ka tulemust, mida märga- Kui olen vestluse Heli Keiviga Torma takse. Siis tahetakse kaasa lüüa ja Tänavu 3. mail astus Heli Keiv Nais- lasteaias (kus Torma noortejuht õpe- toetada. Muidugi nõuab see enda kodukaitsesse ja temast sai Jõgeva tajana töötab) lõpetanud ja autosse suurt panustamist ja energiat,” on ringkonna liige. Mõte kiskus sinna istunud, haaran telefoni ja helistan Keivi sõnad. juba varemgi, aga et tänavust Nais- Kaitseliidu Jõgeva kodukaitse mälestuspäeva tähistati maleva noorteinst- raegu on üle saja lapse- Ta meenutab, kuidas Torma kirikus, ei tahtnud Keiv enam ruktorile Olga Jürma- Pga Torma rühm üks Eesti üks kodutütar olla otsustamisega viivitada. “Lugesin le ning palun tal äs- suurimaid. “Sooviavaldusi tuleb talle kord öelnud, et sa oled range ja ajad tõotuse oma kodukirikus, see oli nii jausutletu kohta kõik kogu aeg juurde, suvelaagris meid vahel ka viha- ilus üritus.” Naiskodukaitsjana oli ta ausalt ära rääkida. võtsime taas uusi liikmeid marssimas Jõgeval peetud võidupü- Sest minu meelest ei le, aga sa mõistad vastu,” kinnitab Heli Keiv. ha paraadil. “Kui mu oma rühma 12 ole võimalik, et üks ka nalja ja oled alati last seisab paraadil Kodutütarde ja inimene suudab oma olemas ning meile Noorte Kotkaste rivis, kuidas ma siis tegemistesse nii positiivselt suhtuda väga meeldib, et sa just selline oled. vaatan pealt,” põhjendab ta. ega poeta jutuajamise käigus ühte- “Selle hea tagasiside pärast tasub- gi kriitilist sõna eluolu, tegevuse ega ki seda kõike teha,” ütleb Heli Keiv Küsimusele, et kas tal vahel Kaitse- kaaslaste kohta, vaid tunneb kõigest ja palub, et ma kindlasti kiidaksin liidust kõrini ka saab, vastab Keiv rõõmu. Jürma hakkab minu mure artiklis ka tema töökaaslasi Torma selgelt ja kõvasti: ei! Küll tunnistab peale naerma ja kinnitab, et Heli Keiv lasteaiast, kes suhtuvad tema vaja- naine, et vahel ta ikka väsib. Mis ta ongi selline: “Kui ta midagi lubab, siis dustesse tööd ja hobisid sobitada siis teeb? “Lihtsalt puhkan,” kõlab ta teeb ning teeb seda hoole ja armas- nii mõistvalt ja on alati vastutuleli- vastus. Stressi aitab maandada ja tusega. On teistele eeskujuks.” kud. KK! KAITSE KODU! NR 6’ 2009 45 Foto: Taive Kuuse

NNoorkotkasteoorkotkaste oolümpiamängudlümpiamängud – võrdne võimalus kõigile

Tekst: TAIVE KUUSE, Järgmisel päeval algasid Jõgeva lin- sooritamisvõimalust kõigile sport- nooremleitnant na staadionil jõukatsumised. Esi- likele noorkotkastele”. Alade edu- mese päeva alad olid vibulaskmine, kaks sooritamiseks olid olulised nii eptembrikuu teisel nädalavahe- odavise, kiviheide, nöörseiklus, tea- üksikvõistleja panus kui ka mees- tusel korraldasid Noored Kot- tejooks ja keskmaajooks. Võistlus konnatöö, osavus ja isegi õnn. Skad Jõgeval oma olümpiamän- jätkus pühapäeval Jõgeva aleviku gud. Esmakordselt peetud võistlusel staadionil, kus tuli läbida takistusri- Vaarpuu ütles, et võistluseks ette- oli omanäoliste spor- ba ja parveralli. Võit- valmistumine algas jaanuaris, kui dialade tõttu võrdne rvestust peeti kahes jad selgusid võist- Jõgeva malevas moodustati kor- võimalus võimeid Avanuseklassis: 8–13-aas- kondlikus arvestuses, raldusmeeskond. Veendumaks, et näidata kõigil Noorte taste parimad olid Põlvamaa st iga noorkotkas ko- väljamõeldud võistlusalad on ka Kotkaste malevatel. poisid, 14–17-aastaste gus oma tubli saavu- tegelikult elluviidavad, prooviti Jõ- Arvestust peeti kahes seas võidutses Noorte tusega punkte kogu geva maleva noorte suvelaagris kõik vanuseklassis: 8–13- Kotkaste Võrumaa malev. võistkonnale, indi- olümpiamängude alad läbi. Nüüd, aastaste parimad olid viduaalsed panused septembris oli Vaarpuul hea meel, Põlvamaa poisid, 14–17-aastaste summeeriti ja nii selgusid parimad et võistlustel tekkis tugev hasart, seas võidutses Noorte Kotkaste Võ- Noorte Kotkaste malevad. sooritusi tehti võistluspingega. rumaa malev. PÕNEVAD ALAD Ka võistluse peakohtunik, Jõgeva Võistluse avarivistusel 11. sep- II rühma noorkotkaste rühmajuht tembril andsid kõik koheletulnud Võistluse peakorraldaja, Kaitselii- naiskodukaitsja Airiin Laaneväli noorkotkad kõva ja selge häälega du Jõgeva maleva noorteinstruk- märkas võistlusi saatvat positiivset sportlase vande, mille võttis vastu tori Kristian Vaarpuu kinnitusel ärevust. “Võistlejad pingutasid ja Jõgeva linnavolikogu esimees Ants seadsid korraldajad eesmärgi teha teised elasid kaasa.” Laaneväli tõ- Prii. Noorkotkastest sportlase van- mitmekesine võistlus, “mis ei oleks des, et võistluste teatud omapära- delugemise väärikust kinnitas ka- jõukohane ainult kindla ala tipp- sed täiendused muutsid ülesanded huripauk. sportlastele, vaid pakuks edukat võrdselt uudseks kõigile. Näitena

46 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 tõi ta odaviske, mida tavaliselt soo- käes hoida, tuletasime meelde vi- Fotod: Silver Tamm ritatakse kauguse peale, seekord bulaskmistehnikat. Vaatasime üle aga oli oluline tabamus, sest kaugus varustuse,” selgitas Vasilkovski. oli ette määratud – tabada tuli mär- ke, mis olid asetatud viie ja kümne Villu Vasilkovskile meeldis, et olüm- meetri kaugusele. “Avamisel kutsu- piamängude võistlused olid sellised, sin nii kohtunikke kui ka võistlejaid et kõigil olid võrdsed võimalused. üles aususele. Siis kannab pingutus “Lisaks oli vaja ka õnne ja kindlat vilja ja võistlus toimib hästi ning nii meelt. Võru poisid olid rahulikud ka läks,” rõõmustas Laaneväli. ja tasakaalukad ning toimisid hea meeskonnana,” tõdes ta. Tema Jõgeva maleva noorteinstruktor Olga meelest pakkus neile kõige enam Jürma ütles, et olümpial võitsid kõik. pinget teatejooks. Vibulaskmine oli “Need, kes on tugevamad sportla- enamikule tuttav, sest ka Võrumaa sed, saavad proovida uusi staadione maleval on vibud ja nendega laskja koguda uui kogemusi. Ja mitte nii mist on noortelaagrites harjutatud. tõsistel sportlastel kasvab huvi spor- ditegemise vastu,” sõnas Jürma. KOLMEKESI NELJA EEST Kiviheide. VÕRULASED TÄITSID EESMÄRGI Põlva noorteinstruktor Maive Tõe- mäe rääkis, et Põlva malev oli esin- Võru noorteinstruktor Villu Vasil- datud küll kahe võistkonnaga, kuid kovski oli juba 2008. aasta detsemb- vanemas vanuserühmas võistles nel- ris Noorte Kotkaste malevapealike ja asemel kolm noort. “On hea, et ka keskkogul öelnud välja lubaduse, nii lubati võistelda ja leiti lahendusi, et Noorte Kotkaste Võrumaa male- kuidas meie tulemust üldkonkurent- va 2009. aasta peamine eesmärk on sis arvestada,” rõõmustas Tõemäe. võita Noorte Kotkaste olümpia. Va- Näiteks teatejooksus jooksis üks silkovski tunnistas, et see lubadus oli võistleja kaks vahetust, paadisõidus välja hõisatud pigem jälle lubasid kohtuni- vajadusest sõnastada õrumaal eraldi olümpia kud kolme vanemat 2009. aastaks mingi Vvõitmisele ei keskendutud, noorkotkast toetama eesmärk kui selgest küll täideti ettevalmistus- ühe nooremate võist- veendumusest, et perioodil kõik tavapärased konna liikme. “Tähtis nii see peabki mine- nõuded ühele võistlusele on, et need, kes tulid, ma. Seega Võrumaal sõitmiseks ja nii see võit tuligi. said võistluskogemu- eraldi olümpia võit- se ja kaasalöömisvõi- misele ei keskendutud, küll täideti maluse. Ei ole ju nende süü, et üks ettevalmistusperioodil kõik tavapä- kaaslane ootamatult kõrvale jäi,” Nöörseiklus. rased nõuded ühele võistlusele sõit- selgitas Tõemäe. miseks ja nii see võit tuligi. Vanema vanuserühma võrulased viisid koju Noorte Kotkaste Põlva maleva noo- võidukarika, nooremad poisid said rema vanuserühma poisid esinesid viienda koha. eriti tublilt – nemad olid oma vanu- serühmas parimad. Korrektne ettevalmistus algas võist- konna valimisega. Võistlusele ei Valga maleva instruktor Kaimo saadetud juhuslikke poisse, vaid Vahtra tõdes, et usaldas meeskonna Vasilkovski palus Võrumaa rüh- moodustamise Tsirguliina koolipoi- majuhtidel nimetada kandidaate. si Mihkel Perlovi hooleks. “Kaimo Valiku tegemist raskendas asjaolu, Vahtra ütles, et vali poisid. Võtsin et samale nädalavahetusele kogu- siis need, keda tundsin ja teadsin, et nes mitmeid Võrumaa üritusi, kus nad on sporti teinud, ja kutsusin nad noored tahtsid osaleda. Siiski esi- kaasa,” ütles Mihkel Perlov, lisades tasid rühmajuhid oma kandidaa- uhkusega, et üks tema võistkonna did ja nii moodustati võistkonnad, liige hüppab kõrgust 1.80. Vanemas kuhu kuulus poisse Mõnistest, Võru astmes saavutasid Valgamaa male- I põhikoolist ja Vastseliinast. Võist- va noorkotkad viienda koha. konnad kogunesid kolm tundi enne Jõgevale sõitu Võru staadionile ja Võistlustel osalesid kõik malevad harjutasid veidi. “Proovisime oda peale Rapla ja Tartu. Harju ja Saare- Takistusriba. KAITSE KODU! NR 6’ 2009 47 maa olid saatnud võistlusele ainult vanema vanuserühma võistkonna, NOORTE KOTKASTE OLÜMPIAMÄNGUDE TULEMUSED Järva, Pärnumaa ja Sakala aga esinduse vaid noorema vanuserühma 8–13-AASTASTE VANUSEKLASS konkurentsi. I Noorte Kotkaste Põlva malev II Läti Jaunsardze võistkond Külalistena olid osalema kutsutud III Noorte Kotkaste Jõgeva malev ka Leedu küttide ja Läti Jaunsardze 14–17-AASTASTE VANUSEKLASS võistkonnad. Lätlased esinesid tub- I Noorte Kotkaste Võrumaa malev lit, viies kodumaale noorema vanu- II Noorte Kotkaste Alutaguse malev seklassi teise ja vanema kolmanda III Läti Jaunsardze võistkond koha karika. NOORTE KOTKASTE OLÜMPIAMÄNGUDE VÕISTLUSALAD KORDALÄINUD ETTEVÕTMINE VIBULASKMINE: tabada märklehte 10 meetri pealt (viis võistluslasku tabamuse peale). Noorte Kotkaste peavanem Silver ODAVISE: tabada märke 5 ja 10 meetri kaugusel (ülesanne sooritati viskeodadega, mis on Tamm meenutas, et esimest korda koopiad 12. sajandil kasutuses olnud odadest). mõtlesid noorkotkaste juhid spor- divõistlusele juba 2007. aastal, kui TEATEJOOKS: klassikaline 4x100 m, teate üleandmine teatepulga abil. koostati Noorte Kotkaste arengukava. KESKMAAJOOKS: noorem vanuseklass 1,6 km, vanem 3,2 km aja peale. Võistlus on tema meelest igati põh- KIVIVISE: noorem vanuseklass 3 kg kivi, vanem vanuseklass 5 kg kivi (kolm viset kauguse jendatud ka sellega, et Noorte Kot- peale). kaste tegevuses on sporditegemine NÖÖRSEIKLUS: joosta aja peale maastikul kinnitatuna karabiiniga köie külge, mis on paigu- määratletud sportlase erikatsetega. tatud ümber puude. Jõgeval peetud Noorte Kotkaste TAKISTUSRIBA: läbida aja peale vigu vältides. olümpiamängud oli hea märk ka PARVESÕIT: kaks võistkonda korraga, aerutada paadiga jõel märgini ja tagasi. maleva koostööst. Kui ettevõtmise peamised korraldajad olid maleva NOORTE KOTKASTE SPORTLASE ERIKATSE noorkotkad ja nende juhendajad, siis esmaabi tagamisel, sekreta- Noorkotka sportlase erikatse on sooritatud, kui noorkotkas: riaaditöös ja ajavõtmise juures olid jookseb 100 meetrit ajaga alla 14 sekundi; abiks ka naiskodukaitsjad eesotsas hüppab kaugust üle 4 meetri; Naiskodukaitse instruktori Ede Päh- hüppab kõrgust üle 120 sentimeetri; naga. Kogu korraldustööle pani õla viskab palli üle 40 meetri ja granaati üle 30 meetri; alla Jõgeva maleva kodutütarde te- jookseb 1000 meetrit ajaga alla 3 minuti ja 40 sekundi; gevust koordineeriv noorteinstruk- teeb vähemalt viis kätekõverdust; tor Olga Jürma. Punktikohtunikena tunneb kaht pallimängu ja nende reegleid; tegutsesid ja autasustamisel abista- tunneb treeningu põhimõtteid ja tervishoidu; sid Jõgeva ringkonna kodutütred. oskab ujuda vähemalt 25 meetrit Abiks olid ka kaitseliitlased. Noorte või Kotkaste olümpiamängude avami- on osalenud ühe spordiala treeningugrupis vähemalt ühe aasta ja jätkab treeningut. sel esines tervituse ja kõnega Kait- seliidu Jõgeva maleva pealik kapten Noorhauka sportlase erikatse on sooritatud, kui noorhaugas: Janno Rosenberg. Kui malev toimib jookseb 60 meetrit ajaga kuni 12 sekundit; koostöös, õnnestub iga üritus. hüppab kõrgust 75 sentimeetrit; hüppab kaugust 220 sentimeetrit; Tagasisidena anti teada, et võistlu- viskab palli 40 meetrit; sele tuleks teha rohkem reklaami püüab palli 10 meetri kauguselt; ja punktiarvestus võiks olla selgem seisab kätel või viskab hundiratast või käib 40 meetrit kolme raamatut pea peal kandes. ning kogu ürituse ajakasutus paremini läbi mõeldud. Rõhutati, et Noorte Kotkaste järgu- ja erikatsed on Kaitseliidu eriorganisatsioonis Noored Kotkad need tähelepanekud on pigem pi- kasutatav koolituskava, mille eesmärk on katsete ühtlustatud õpetamine ja sooritami- siettepanekud edaspidiseks, sest ne malevates, rühmades ja salkades koondustel ning erinevatel kursustel. Sisuliselt ja ettevõtmine õnnestus igati. Märku- otstarbelt on noorkotkaste erikatsed jaotatud kahte gruppi: kohustuslikud ja valikulised sed on heaks nõuandeks tulevikus erikatsed. Sport liigitub valikuliste erikatsete alla. Erikatse sooritanutel on õigus kanda olümpiat korraldavatele malevate- vastava erikatse märki vormisärgi paremal käisel. le. Oli ju tegemist esmakordse võist- lusega, mis kõigi osalejate meelest Andmed on võetud brošüürist “Noorte Kotkaste järgu- ja erikatsed” (Tallinn 2006) peab muutuma iga-aastaseks tavaks. KK!

48 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 JJõuproovõuproov RRootsisootsis aandisndis iideiddeid kkoduvõistlusteksoduvõistlusteks

Tekst: ANU LILLIPUU, le oli määratud stardiaeg. Korraga Pärastlõunal lähetati meid kollasele Kaitseliidu Valgamaa maleva startis kuus võistkonda – igale raja- rajale. Sellel rajal olid üllatusüles- noorteinstruktor le kaks. Kontrollpunktides ootasid anne – ronimissein – ja kaks punkti, ülesanded, mida pidid täitma võist- kus tuli määrata kaugusi. Esimeses aaremaa ja Valga kodutütred konna neljast liikmest oli vaja sammudega ontrollpunktides ootasid ning Tartu ja Harjumaa noor- kolm vastavalt võist- mõõta vahemaid läbi Skotkad osalesid 21.–23. augus- lejate enda valikule. Külesanded, mida pidid paraja võseriku ja tini Rootsis Vällinges noorte sõjali- Kõikidel radadel ja täitma võistkonna neljast teises hinnata silma- sel mitmevõistlusel, mille korraldas punktides olid kaasas liikmest kolm vastavalt ga puu ümbermõõ- Hemvärnets Stridsskola (Rootsi ko- võistkondade esinda- võistlejate enda valikule. tu, kaugust, kõrgust dukaitseorganisatsiooni Hemvärnet jad. Kõik punktikoh- maapinnast jne. lahingukool). 54 osaleva võistkonna tunikud rääkisid head inglise keelt seas oli kaheksa välisesindust (neli ja seletasid põhjalikult, mida peab ISEVÄRKI ORIENTEERUMISRAJAD Eestist, kaks Lätist ja kaks Norrast). tegema ja mida ei tohi teha. Arusaa- matusi ei tekkinud. Kui rajad läbitud ja puhates jõudu ROOTSIKEELSES MAAILMAS kogutud, tuli minna valikorientee- Sinise raja esimeses punktis tuli vi- rumise starti. Stardipaigas, kuhu Stockholmi sadamas, kus eestlasi sata granaati täpsuse peale. Mida võistlejad viidi autodega, said nood võttis vastu major Tommy Lacand- kaugemalt kasti viskasid, seda roh- kuulda esindajate viimaseid õpe- ler koos abilisega, ootasid Läti võist- kem punkte sai võistkond. Järgmi- tussõnu. Punkte rajal oli 40, millest konnad juba bussis. Esimene päev seks tuli sideülesanne: vaja oli kokku võistkond valis sobivad. Mida kau- kulus kohalike olude ja laagrirutii- panna raadiojaam, leida tähistatud gemal finišist kontrollpunkt asus, niga tutvumiseks ning saadi kätte ka rajal olevad matemaatilised tehted võistlusel kasutatavad spordirelvad, ja võtta omavahel ühendust raadio- mis said lasketiirus ka enda käe jär- jaamade abiga. Mida kiiremini see gi sisse lastud. Selleks kulus suurem tehtud sai, seda paremad olid ka osa õhtupoolikust. punktid.

Saabumisel laagripaika üllatati meid Ringiga jõudsime taas laagriplatsile, kingitustega: korralik sõjaväepüksi- kus saime tunnikese puhata, enne rihm, mida nii mõnel oligi hädasti kui anti start järgmisele, punase- vaja, ning kaasaskantav soojendus- le rajale. Sellel rajal tuli kõigepealt kotike, mis sai õhtul ka järele proovi- täita esmaabi situatsiooniülesanne, tud. Ka saime kätte võistlusalade ju- kus oli tarvis abi anda kahele tüd- hendid, millest enamik olid kahjuks rukule, keda oli vigastanud “hullu- rootsikeelsed ja nende mõistatami- nud ja kirvega vehkiv mees”. Järg- seks kulus üksjagu aega. Juhenditele nes asjade otsimine: igas märgitud olid lisatud ka võistkondade numb- sektoris oli teatud hulk militaarseid rid, mis oli vaja kinnitada vasakule esemeid, mis oli tarvis loodusest jalale (võistlejatel sinine number, üles leida. Asja lihtsustas pisut see, esindajatel punane). et kasutada oli tabel otsitavate ese- mete piltidega. Seejärel jõudsime Ja oligi käes võistluse pidulik avami- taas ringiga laagripaika, kus ootas ne. Kõik see käis rootsi keeles, õn- lõunasöök. neks tegid major Lacandler ja välis- eestlannast major Irma Palm meile pärast eraldi selgitustööd võistluse kohta.

VÄRVILISED RAJAD

Võistlus peeti kolmel rajal: punasel, Üllatusülesanne tuli sooritada roni- sinisel ja kollasel. Igale võistkonna- misseinal.

KAITSE KODU! NR 6’ 2009 49 seda rohkem andis punkte. Aega oli 80 minutit ja finišisse pidid kõik kolm rajale läinud võistkonnalii- get jõudma koos, kuigi rajal võisid nad liikuda eraldi. Eesti võistlejatele oli eriline ronida mööda kaljuseid kõrgendikke, ent kaugemad punktid olid üsna künklikul maastikul ja need künkad koosnesid valdavalt kivist. Mõnigi otsis otsemat teed ja avastas ühel hetkel, et ta asub kal- ju otsas ning punkt on umbes 2,5 meetrit temast allpool. Keegi siiski metsa ei jäänud ega ära eksinud. Ja kogemuse võrra oldi jälle rikkamad.

Pärast õhtusööki peeti veel üks orienteerumisvõistlus, mis pidi olema väga lihtne, aga osutus pa- rajaks pähkliks. Kolmeliikmelisest võistkonnast üks või kaks liiget läksid starti, said sealt kaardi ja pi- Saaremaa tüdrukud laskeharjutusel. did leidma üsnagi keerukalt peidetud kontrollpunkti. Ei olnud kerge mõista, milline oli see punkt, kuhu lasketiiru, kus kasutati reedel sisse- Eestlastest olid edukaimad Har- pidi välja jõudma. Kui lõpuks õige lastud spordirelvi. Esimene ala oli ju poisid, kes võistlesid end 869,5 punkt leiti, oli vaja vastata valikvas- tiirulaskmine. Igast võistkonnast punktiga 16. kohale, Saaremaa tüd- tustega küsimusele. Iga vastuse taga asus tulejoonele jällegi kolm võist- rukud saavutasid 729 punktiga 36. oli järgmise punkti koordinaat. Kui lejat. Esimeses tiirus lasksid kolm koha, Valga tüdrukud 700 punktiga vastasid valesti ja läksid seetõttu võistkonda korraga püstiasendist 40. koha ja Tartu poisid 627,5 punk- valesse punkti, ootas kohale jõudes märklehte. Järgnes laskmine põlvelt tiga 45. koha. Tüdrukute arvestuses kiri “Sorry, wrong liikuvasse märk- olid Saaremaa neiud küll teisel ja answer!!” (Vaban- esti võistlejatele oli väga eriline lehte, mis oli 6 se- Valga tüdrukud kolmandal kohal, dust, vale vastus!!). Eronida mööda kaljuseid kõrgen- kundit nähtav ja kuid kokku oligi vaid neli tüdruku- Ning võistlejal tuli dikke, ent kaugemad punktid olid 6 sekundit peidus te võistkonda. tagasi minna ja va- üsna künklikul maastikul ja need ning niimoodi kaks lida järgmine vas- künkad koosnesid valdavalt kivist. korda. Saaremaa ROOTSI ILMATEATE TÄPSUS tusevariant. Kui tüdrukud olid lask- esimene võistleja oli omad punktid mises väga edukad, ka kohtunikud Lõpetuseks veel paar sõna Rootsi kätte saanud, tuli ta tagasi finišisse, kiitsid neid. ilmateate täpsusest. Reede õhtul leidis sealt järgmise kaardi ja andis mõtlesime telki mitte kütta, sest selle edasi järgmisele võistlejale. Järgnes laskejooks, kus võistkonna õhtu oli soe ja samasuguseks tõo- kolm liiget asusid kõigepealt laske- tas jääda öö. Ent major Tommy Iseenesest oli see väga huvitav ja positsioonidele, igal liikmel viis las- Lacandler soovitas siiski tuli üles hoopis isesugune orienteerumis- ku ja võistkonna kohta 10 langevat teha, sest öösel kella 3 ajal hakkavat mäng. Kui oleks vaid kohe alguses märklehte, seejärel 400 meetri jooks sadama. Skeptilistena me muidugi asjale pihta saanud! Noored leidsid, ja taas laskmine – lamades langeva- seda ei uskunud, kuid igaks juhus et selliselt võiks õpetada orientee- tesse märklehtedesse. Arvesse läk- lasksime siiski telkidesse pisut soo- rumist noorematele ja algajatele. sid nii tabamistäpsus kui ka kiirus. ja. Ja ole sa lahke, enne kella kolme öösel hakkaski vihma sadama! Ja Kell 21 pakuti ööoodet ning kooli Vaevalt olime saanud laagrisse ta- sadas ka laupäeva hommikul. orkester demonstreeris vigurmarssi gasi, kui juba tuli minna takistusraja ja mängis kauneid meloodiaid kogu starti. Takistusrada oli 1,5 kilomeet- Kui vihmast hakkas kõrini saama, maailmast. Ja oligi päev otsas, sest rit pikk ja sisaldas natuke ronimist, uurisime major Lacandlerilt, et mil- kell 22 kuulutas signaalpasun ööra- natuke tasakaaluharjutusi, natuke lal sadu lõpeb. Ta vaatas mõtlikuna hu. roomamist ja natuke vastupidavust. taevasse ja vastas, et keskpäeval. Igatahes Valga tüdrukutele oli see Pool kaksteist läksidki pilveluugid kinni. Siis tekkis juba huvi, millal LASKETIIRUS JA TAKISTUSRAJAL nende endi sõnul kerge võrreldes koduvõistluste takistusradadega, päike välja tuleb. Vastus oli, et kell Pühapäeval pakkisid võistlejad as- kus on pori, kraave, võsa ja kõike 14 ning 13.50 piilus päike pilve tajad kokku ja alustasid teekonda muud. gant ja ilm läks soojaks. KK! 50 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 Peipsi piirkonna lapsed õppisid ehtsatelt indiaanlastelt maailma mõistmist

Tekst: PIRET KAUR, laste elus kesksel kohal. Üheks olu- Laagris oli võimalus õppida vibu- Jõgeva Kodutütarde ringkonna Voore lisemaks indiaanlaste riituseks on laskmist ja osaleda täpsuslaskmis- rühma noortejuht higistamistelgis ehk indiaanisau- võistluses. nas käimine. Seda said proovida ka õgevamaal Puurmani vallas Kir- laagrilised. Libliknaine õpetas unenäopüüdja na õppekeskuses peeti 29. ja 30. valmistamist. Legendi järgi kasuta- Jjuulil Peipsi piirkonna noortele Higistamistelgi ettevalmistusena takse unenäopüüdjat kõikide heade (kelle hulgas oli palju kodutütred ja tehti väikesed palvekotikesed, mis ja halbade unenägude tabamiseks. noorkotkad) indiaanilaager, mis või- riputati kaela. Lapsed ehitasid in- Unenäopüüdja tegemiseks läks vaja maldas kohtuda Tohono O’odhami diaanlase juhtimisel pajuokstest painduvat puuoksa, värvilist nööri, hõimu (Arizona, USA) indiaanlase karkassi, mis kaeti tugevast riidest sulgi ja pärleid. Kõik said selle tege- Rupert Encinase (indiaaninime- kattega. Telgi keskele kaevati auk, misega väga hästi hakkama. ga Ba’ag Da ehk Lendav Kotkas) kuhu pandi lõkkes kuumaks aetud ja tema tütre Kimimila ehk Liblik- kivid. Laagrilised istusid ümber ki- Lastes tekitasid rõõmsat elevust et- naisega. Tõlgina oli kaasas Ave Oit. vide. Toodi sisse vesi ja telk suleti. tevalmistused tantsurituaalideks, Laagri eesmärgiks oli suurendada Tseremooniameister puistas kivide- mille juurde kuulus näomaalingu- teadlikkust Ameerika põlisrahvaste le seedrit ja seejärel ohverdas neile te tegemine. Indiaanlastele pole tarkusest ja kultuurist, õppida tole- vett, mis tekitas auru. Tseremoo- tants meelelahutus, vaid sideme rantsust, oskust paremini tunnetada nia käigus austati nelja püha alge- hoidmine rahva ja vanematega. Iga ümbritsevat keskkonda ja arendada lementi: tuld, vett, õhku ja maad. tants on pühendatud mõnele ele- harmoonilist elutunnetust. Kõike saatsid laul ja trummilöögid. mendile, loomale või sündmuse- Lendava Kotka sõnul on laulul ter- le. Ühendriikides kutsutakse seda HIGISTAMISTELK EHK INDIAANISAUN vendav jõud ja trummilöögid mee- pow-wow-pidustusteks ning sel- nutavad südamelööke. lest on saanud indiaanlaste kokku- Esimesel laagripäeval tutvustati kuulumise ja elluärkamise sümbol. Ameerika põlisrahvaste ajalugu ja Õhtul küpsetati maitsvaid indiaani- Pow-wow’ juurde kuulub rituaalne tänapäeva, traditsioone ja maail- leibu, mida söödi mee ja moosiga. tants vastavas riietuses. Riietus on manägemust. Tuletati meelde, kus dekoratiivne ja järgib traditsiooni. asuvad meie juured ja jõud, kuidas UNENÄOPÜÜDJA JA RITUAALNE TANTS Liikumist saadab ühtlane trum- elada looduse ja ligimestega har- mirütm. Kodumaal tantsivad in- moonias ning tunnetada oma kohta Teist päeva tervitati päikesetõusut- diaanlased tundide viisi, tundma- maailmas. seremooniaga. Tervitati ja õnnistati ta väsimust. Tantsima haarati kõik loodust ning kõiki osalejaid, joodi laagrisolijad ja igale lapsele kingiti Lendav Kotkas kuulub oma hõimu vett. Kõikide imestuseks nägid laagri- mälestuseks suur sulg. traditsioonide säilitamise komi- lised sel hommikul taevas vabaduse teesse ning on oma rahva pärimuse ja julguse sümbolit kotkast. See hetk Indiaanilaager oli meeldejääv ning kandja ja taaselustaja. Pühad tsere- oli väga eriline ning ühendas indiaan- sai teoks tänu paljudele toetajatele mooniad ja uskumused on indiaan- lasi ja noorkotkaid-kodutütreid. ja aktiivsetele noortejuhtidele. KK!

KAITSE KODU! NR 6’ 2009 51 Ülemises reas vasakult teine Märt Mölter ja kolmas Tanel Tamm. Alt teises reas vasakult esimene (halli nokkmütsi ja roosa salliga) Angela Mettus, neljas (hallis rohelise süda- mega pluusis) Gertu Margus ja tema kõrval Helen Truska. Pilt on tehtud Falkensteini mäe otsas, kuhu ronisime 28. juulil. Järva noorkotkad ja kodutütred käisid SSaksamaalaksamaal llooduslaagrisooduslaagris

Tekst: ANGELA METTUS, tus ronida ka kahe mäe otsa. Paar misega. Konverentsi lõpul tehti Naiskodukaitse Järva ringkond päeva enne laagri lõppu korraldati nimekiri ideedest, mida võiks ette rahvusvahelise kliimakonverentsi võtta, et globaalset soojenemist ta- uuli viimasel nädalal (25. juu- imitatsioon, kus osalejad esindasid kistada. Näitena toodi välja tehaste list 1. augustini) korraldas erinevaid riike ja organisatsioone. maksustamise võimalus, vajadus JEuroopa Liidu väikelinnade Gertu sattus esindama Brasiiliat, teha rohkem teavitustööd kodani- ühendus Douzelage Saksamaal Helen Eestit ja poisid Siberit. Kõik ke ning riikide seas jne. looduslaagri, kuhu oli kutsutud osalejad pidi esinema kaheminu- esindused seitsmest Euroopa rii- tilise ettekandega oma kodupaiga Laager paiknes Baieri metsa- gist: Eestist, Saksamaalt, Poolast, olukorrast seoses kliima soojene- de keskel ja ööbimiseks olid seal Inglismaalt, Belgiast, Kreekast ja Tšehhist. Eesti esindus oli viieliik- meline: kodutütred Helen Truska EUROOPA LIIDU VÄIKELINNADE ÜHENDUS DOUZELAGE ja Gertu Margus ning noorkotkad Märt Mölter ja Tanel Tamm, noo- Douzelage on Euroopa Liidu linnade ühendus, kuhu kuulub üks väikelinn igast liikmesrii- ri saatis naiskodukaitsja Angela gist. Nimi Douzelage tuleb prantsuskeelsetest sõnadest douze (kaksteist) ja jumelage Mettus. (ühendamine, vennastumine). Nimelt on ühendusel 12 asutajaliiget – üks linn igast Eu- roopa Liitu kuulunud riigist 1991. aastal, mil Douzelage harta Prantsusmaal Granville’is Looduslaagri läbiv teema oli glo- allkirjastati. Praeguseks on ühenduse liikmed Altea (Hispaania), Bad Kötzting (Saksamaa), baalne soojenemine ja selle taga- Bellagio (Itaalia), Bundoran (Iirimaa), Granville (Prantsusmaa), Holstebro (Taani), Houffa- järjed maailmale. Lisaks keskkon- lize (Belgia), Meerssen (Holland), Niederanven (Luksemburg), Preveza (Kreeka), Sisimbra nateemalistele aruteludele käidi (Portugal), Sherborne (Ühendkuningriik), Karkkila (Soome), Oxelösund (Rootsi), Judenburg ekskursioonil rahvuspargis ja Bad (Austria), Chojna (Poola), Kőszeg (Ungari), Sigulda (Läti), Sušice (Tšehhi Vabariik), Türi Kötztingis ning eestlastel õnnes- (Eesti), Zvolen (Slovakkia) ja Prienai (Leedu).

52 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 Rahvusvahelise kliimakonverentsi imitatsioon. Vasakult teine Helen Truska, kes esindas Ees- tit, ja kolmas Gertu Margus, kes esindas Brasiiliat...... ning poisid, kes esindasid Siberit. erinevatele rahvastele omased likus majas põrandal. Võrreldes meste poolest. Seega oli see teist- majad. Tüdrukud magasid brasii- suvelaagritega, mida Kaitseliit on sugune ja põnev kogemus. Laagris liapärases majas riidest võrkkiike- noortele korraldanud, erines see leitud sõpradega loodame suhelda des, poisid aga Tšiilile iseloomu- laager nii teema poolest kui ka ini- edaspidigi. KK!

METSAS VALATUD HIGI LÄHENDAS NOORMEHI KAITSELIIDULE

Tekst: AKO SÄÄLIK, Torma rühma noorkotkas

is võib olla põhjus, et kaheksa noormeest vanuses 16–18 Maastat loobuvad neljaks päe- vaks kõigist tsivilisatsiooni hüvedest ja elavad metsas? Esitasin endale seal metsas supilusikast veidi suurema sa- pöörilabidaga auke kaevates, parvel 40 kilomeetrit mööda jõge sõudes, kaevikus magades, kätekõverdusi tehes ja kõhu- lihaseid treenides mõttes sageli selle küsimuse. Kas selline on normaalne aja- veetmisviis? Mitte ehk just normaalne, aga huvitav ja hariv kindlasti. 17.–20. augustini Jõgevamaal Kirnas peetud laagris õpiti metsas hakkama saama, relva käsitsema, granaate kasutama jpm. Võin veendumusega öelda, et instruktorid muutsid metsaelu juhendades nelja päeva jooksul kõik kaheksa Jõgevamaa noor- Iga ülesande lahendamisel on edukuse tagatis täpne ja sujuv meeskonnatöö. kotkast mehelikumaks. Mitte ühegi poisi suust ei tulnud virinat raske olukorra ega enda suutmatuse või viitsimise kohta. Suruti hambad risti ja tehti, mis on kõigil ühine. Mida rohkem veedetakse koos aega, seda lähedamaks vaja. mehed muutuvad ja meeskonnatöö paraneb, sai selgeks laagris. Seepä- Ennekõike oli kogu metsaselu õnnestumine meeskonnatöö. Vigu aru- rast üritan edaspidi käia läbi kõik sellised laagrid ja õppused. Peatselt tati koos, arvamusi avaldati avameelselt. Oli tunda ühtsustunnet, mis loodan saada ka Kaitseliidu liikmeks. Laagri eesmärk oligi tutvustada peakski ühes korralikus üksuses olema. Mehed ei peaks olema pelgalt noorkotkastele kaitseliitlaste sõdurioskusi. Kõik laagris osalenud poi- ülemuse mängukannid, vaid sõbrad, vennad. Seda enam, et tee ja olustik sid on juba avaldanud soovi Kaitseliiduga liituda. KK!

KAITSE KODU! NR 6’ 2009 53 Muinaslaager on parim viis tutvustada ajalugu

Fotod: Ülle Kaasik Tekst: KAIDI SITS, Muinasaja rollimänge korraldav Kaitseliidu Lääne maleva mittetulundusühing Kalevite Kan- noorteinstruktor ge Rahvas lisas oma meeskonnaga veelgi rohkem põnevust. Nende aitseliidu Lääne maleva kodu- eestvõtmisel jagati laagrirahvas nel- tütred ja noorkotkad õppisid jaks hõimuks. Hõimunoored val- K21.–24. juulini Martna vallas mistasid õpikojas endale pehmik- Toominga talus suvelaagris tundma mõõgad, millega peeti maha tuliseid eestlaste esiajalugu. võitlusi. Pärast pikka harjutamist katsusid hõimud omavahel jõudu Laagri tegevuses, riietuses ja toitu- ka näitlemises, mõõgavõitluses ja des mindi tagasi 11.–12. sajandis- osavusmängudes. Sellised laagrid se, kui Eestimaa pinnal tegutsesid on parim viis tutvustada noortele viikingid: küpsetati karaskit, tehti ajalugu. Laagris osalesid noored kalja, ehitati püstkoda, valmistati kõikidest Läänemaal tegutsevatest lõhnakotikest. Toiduks pakuti kruu- rühmadest. Kohal oli 39 kodutütart, biputru, kama, seajalgu, ooteks nä- 37 noorkotkast ja 28 korraldajat-ju- riti eestimaiseid juurvilju. hendajat. KK! Tulge kokku.

Siniste hõim. Võitlusse.

Püstkoja ehitus. Mõõklejate kool.

54 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 Viru noorkotkad sooritasid Rutjal hulga erikatseid

Tekst: HANNES REINOMÄGI, Ligi paarkümmend laagrilist said lisaks laagrikokkade Kaitseliidu Viru maleva propagandapealik erilise tänu osaliseks seoses väga hea tööga kokatarkus- te omandamisel. nam kui pooled Noorte Kotkaste Viru maleva suvelaagris osalenutest kirjutasid tagasisidelehele, et Igale laagrilisele jäi mälestuseks tunnistus aktiivsest osa- Eneile meeldis laagris kõik. Ja mitte ainult seetõttu, lemisest Noorte Kotkaste Viru maleva suvelaagris. KK! et 8. juuli keskpäeval, kui 47 poissi ja kaheksa tüdrukut Rutja laagri avarivistusel laagriülema, Noorte Kotkas- Fotod: Hannes Reinomägi te Viru maleva pealiku lipnik Tarmo Matti avakõnet kuulasid, paistis päike. Lisaks tagasisidelehtedele kinnitas ka laagrimeeleolu, et sobitati uusi tutvusi, naudi- ti head seltskonda, peeti maha toredad pallilahingud. Lahedaks peeti ka telgis magamist. Puudust tunti vaid võimalusest rohkem püssi lasta. Kõlama jäi ka soov, et edaspidi võiks laager kauem kesta.

Külalistena olid kohal Noorte Kotkaste Harju maleva salk eesotsas Harju maleva pealiku Tarmo Ameri ja Artur Kõrraniga ning Sõmeru valla noorkotkaealistest poistest kokku pandud salk, mida juhtis Ida Politsei- Neli rühma on üles rivistatud ja valmis tegelema järgmise alaga. prefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja pat- rullitalituse juhtivkonstaabel Annela Floren. Laagris moodustati neli rühma, valiti rühmajuhid ning laagri- elu noorkotkaste katsete ja erikatsete õppimiseks algas. Värsketele rühmapealikele jagati ametikohustuste täit- miseks vilega kaelapael. Oma ala asjatundjad Kaitseliidu Viru malevast õpetasid noortele pioneeri, koka, laskuri ja luuraja erikatseteks vajalikke teadmisi. Ühtlasi testi- sid nad laagri viimasel päeval noorkotkaste teoreetilisi teadmisi ja hindasid praktilise töö oskusi. Kümme poissi tunnistati pioneeriala tundjateks, kolmeteistkümne- le anti luba koka ja seitsmele kokaabi erikatse märgi kandmiseks. Laskuri nõuded suutis täita neli poissi, luurajaks sobis seitse ja vaatlejaks üksteist noorkotkast. Lisaks noorkotkaste erialade õppimisele jagus laagris aega ka pal- limängule.

Värsketele rühma- pealikele jagatakse ametikohustuste täitmiseks vilega kaelapaelad. Pildil saab rühmapealiku tunnuse virulaste laagri külaline Harju Toit maitses hea, sest laagrikokkadele olid hoole ja innuga abiks esinduse pealik. noorkotkad ise. KAITSE KODU! NR 6’ 2009 55 VIKTORIIN: VIIS KÜSIMUST MÄNGUNURK 1. Pildil olija (1874–1965) on tuntud Ühendkuningriigi Kooliaasta algul kogunevad uued peaministri (1940–1945 ja 1951–1955) ja 1953. aasta No- rühmad. Taas on uute tutvuste sobi- beli kirjanduspreemia laureaadina. Tema sõjaväelasekar- jäär algas 14-aastasena, kui ta astus Harrow’ poistekoolis tamise aeg. Proovige lõbusat mängu, kadetikorpusesse. 1893. aastal astus ta Sandhursti sõja- mis aitab murda seni veel võõraste väeakadeemiasse, kus õppis ratsaväeohvitseriks, sest inimeste kohmetust ja annab samas ratsaväelased ei pidanud õppima matemaatikat, milles teavet mängukaaslaste kohta. ta oli üsna nõrk. Võttis osa mitmest sõjalisest konﬂ iktist, suuremalt jaolt sõjakirjasaatjana. Oli kuulsamaid Teise maailmasõja aegseid poliitikuid. Eriti tuntuks sai ta 1946. aasta Fultoni kõne järgi, kus LANGEVARJUKULL kõlas esimest korda mõiste raudne eesriie. 2. Pildil on 1932. aastal Leon Johansoni projekti ETTEVALMISTUS: Vaja läheb suurt lina järgi valminud Eesti jaamahoone, mille saksla- või mõnda muud kangast. Mängijaid sed juba 1944. aastal hävitasid. Raudteejaam võib olla 10–20. Nad moodustavad ise eksiteeris 1931–1968 ja pärast jaamahoone ringi ja võtavad lina ringi keskele. hävimist kasutati selleks üht samasse ansamb- lisse kuulunud raudteelaste elamut. Sellest jaa- Üks mängija poeb lina alla ja ülejää- mast on laulnud ka Ivo Linna. Mis jaam see oli? nud võtavad lina servast kinni.

MÄNGU KÄIK: Ringi keskel lina all olev 3. Pildilolev laev ehitati 1910. aastal Dumbartonis Šotimaal. Laeva ostis osaühing Kalandus ja 1932. aastal saabus see mängija mõtleb välja mingi omaduse, Tallinna. Laev kohandati heeringapüügi baaslaevaks ja ta mis võiks käia mitme ringis seisva teenis kalapüügiﬂ otilli emalaevana Islandi ümbruses Norra mängija kohta. Ta hüüab selle välja merel kuni 1936. aastani. 1941. aasta augustis elas laev üle palvena selle kirjeldusega sobivatel Teise maailmasõja ühe traagilisema episoodi. Transporti- mängijatel kohad vahetada. Ta hüüab des Punaarmeesse mobiliseerituid Tallinnast Kroonlinna sai laev Saksa pommituslennukeilt raskeid tabamusi ning näiteks: kõik, kellel on kodus vend, juhiti madalikule. Laeval oli umbes 3500 meest (mõninga- vahetagu kohad! Selle peale kergita- te allikate kohaselt isegi 5000 meest), nende hulgas ka ligi vad ülejäänud mängijad lina, et need, 40 Eesti kõrgemat ohvitseri, kes olid 1940. ja 1941. aasta kellel on vend, saaksid selle alt uuele arreteerimislainest kõrvale jäänud. Mis oli selle traagilise saatusega laeva nimi? kohale joosta ning seal lina äärest kinni krabada. See, kes oli enne lina 4. Küsitavat toodet ei valmistatud Nõukogude Lii- dus kuni 1960. aastateni. Alles aastal 1968 ilmus keskel ja hüüdis teistele palve kohad see müügile tollases Eesti NSVs ja sai nimeks Tiri- vahetada, üritab jooksmise ajal ka aga-Tõmba. Ühtekokku jõuti seda toodet valmista- endale lina ääres koha leida. See, kes da vaid 1,5 tonni, sest vahele tuli taas partei karvane kohavahetamisega viimaseks jääb, ei käsi ja ”Lääne ees lömitamine” tuli lõpetada. Toot- saagi kohta, vaid jääb ise lina alla uut mist jätkati 1979. aastal Saksamaalt ostetud seadmetega. Pildil toote nõukogudeaegne pakend. Mis käsklust andma. Nüüd hüüab tema toode see on? näiteks: kõik, kellel on seljas midagi 5. Küsitava laulu algsed prantsusekeelsed sõnad kirjutas aastal valget, vahetavad koha! Mäng jätkub. 1871 Eugène Pottier (1816–1887; pildil tema haud Pariisi Père- Liikuda tuleb üsna keerulises olu- Lachaise’i kalmistul), aastal 1888 viisistas selle Pierre Degey- korras. Kindlasti jääb keegi lina taha ter (1848–1932). Eesti keeles avaldati küsitava laulu sõnad kinni, keegi ei suuda piisavalt kiiresti 1905. aastal Voldemar Grünstammi (1876–1913/1914) tõlkes. Seda laulu on tõlgitud paljudesse keeltesse. Paljudele maailma lina servast haarata jne. Võib juhtuda rahvastele sümboliseerib küsitav laul otses või kaudses mõttes ka, et väljahüütud kirjeldus käib kõi- vabadusvõitlust. Eestlastele seostub küsitav laul küll kahjuks gi mängijate kohta, siis tuleb siblida pigem okupatsiooniga. Mis laul see on? linapuntras. Igal juhul on mängus sa- gimist ja nalja palju. KÜSIMUSED KOOSTAS ÜLIÕPILASTE MÄLUMÄNGU KLUBI Lõbusat linaloopimist ja tutvumist!

Mäng on võetud Maria Tammingu VASTUSED

noortemagistritööst “Õpime läbi “Internatsionaal”. 5. mi. mängu”. närimiskum- nimega esialgse Näts, 4. Eestirand. 3. jaam. Virtsu 2. Churchill. Winston 1.

56 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 RISTSÕNA

KAITSE KODU! NR 6’ 2009 57 VARIA

RAVIMTAIMED SUMMARY 20 YEARS FROM THE BALTIC FREEDOM CHAIN SÜGISE SÖÖDAVAD JUURED On the 23rd of August 1989 more than two million people in Estonia, Latvia and Lithua- Tekst: REIN SANDER, bioloog, Kubja ürditalu peremees nia reached hands to each other while form- ing the Baltic Freedom Chain of 620 km long õik rohtsed püsikud korjavad suve lõpuks from Toompea in Tallinn until the Gediminas juurtesse talvevarusid. Sügis ongi juur- Tower in Vilnius in order to call the world to te korjamise aeg – siis on juurtes kõige condemn the secret protocols of Molotov- K Ribbentrop Pact by which the independence rohkem kasulikke aineid, olgu tegu toidu- või ravimtaimedega. Muidugi võib juuri korjata ka of the Baltic countries was destroyed. The fi re of the Baltic Freedom was lit in Tallinn on the varakevadel, enne taimekasvu algust. Aga sel 22nd of August for the celebration of the 20th juhul peame väga täpselt teadma, kus mingi anniversary of the Baltic Chain and thereaf- taim kasvab. Sügisel juhatavad meid vajaliku ter the fi re was taken to Vilnius through Riga. taime juurde vähemasti närbuvad lehed ja In Estonia the members of Kaitseliit carried varred. the torch of the freedom fi re. They made a Hea ja kasulik taim metsamatkal on tedre- few stops on the way, including near the monuments of the Baltic Chain in Käru and maran. See on 20–30 cm kõrgune roosõieline Särevere. At the same time the motor cy- püsik. Kõikide teiste roosõieliste seas torkab clists started their Baltic Chain Anniversary ta silma sellega, et tema õitel on ainult neli ride from Tallinn to Vilnius (Baltic Chain Run kroonlehte. Tedremarana kollased õied puh- 2009). Relay runners passed the routes of kevad juunis, kuid üksikuid õisi leiame veel Vilnius-Riga and Tallinn-Riga per sections of enne sügisesi öökülmasidki. Tedremaran on one kilometre. Baltic Assembly awarded 21 Tedremaran. meil üsna tavaline, ta kasvab niisketel niitudel, people for the great contribution to the ini- puisniitudel, siirdesoodes, lodudes ja kraavikallastel. Talle meeldib toitainete- tiation and organisation of the Baltic Chain. rikas madalsoomuld. Taime varrelehed on lühirootsulised, suurte abilehtedega Pp. 6–10. ning jätavad mulje lehemännasest. Peened nõtked varred kasvavad välja tume- RECONNAISSANCE SQUAD ESTRIF-5 SERVED pruunist piklikust risoomist. Tedremaranat on kasutatud peamiselt kõhuvalu ja AT BALKAN FOR SIX MONTHS kõhulahtisuse korral. Vanarahvas pruukis neil puhkudel pitsikese tedremara- Estonian reconnaissance squad ESTRIF- naviina. Ent maranajuurtest võib keeta lihtsalt teed. Risoom puhastatakse pee- 5 served in Kosovo on the staff of NATO nikestest lisajuurtest, peatakse, tükeldatakse. Neid juuretükke võetakse paar peacekeeping forces Kosovo Force (KFOR) teelusikatäit kruusitäie keeva vee kohta, keedetakse kümmekond minutit ja from February to August 2009. Estonians lastakse jahtuda. Seda teed juuakse leigelt. Kangem tõmmis on ka valuvaigis- served on the staff of the Danish battalion. tava toimega, kõlbab väiksemate haavade puhastamiseks ja suu loputamiseks Most of the reconnaissance squad members hambavalu korral. had some links with Kaitseliit. The reconnaissance squad got a good preparation in Estonia Sügiseti võib maiustada ka soo-nõianõgese juur- and Denmark. As the Estonians served in Ko- tega. Need on umbes sõrmejämedused, valkjad ja sovo at lucky time when there were no serious natuke sõlmelised. Soo-nõianõges on meil üsna confl icts, they could well concentrate on the tavaline umbrohi niiskematel põldudel ja niiduser- training apart from patrolling. The mission is vadel. Tal on vastakud süstja labaga lehed. Puna- over for now and the men are back at home kad õied on tähkjas õisikus, sügisel jäävad ülemis- but the question is how to use here the skills te lehtede kaenaldesse alles ogajate tipmetega not taught in Estonia like helicopter trainings, õietuped. Nõianõgese juured kõlbavad kasutada crackdown of mass riots, etc. Pp. 12–14. ka toorelt, kuid on mõnusamad küpsetatult, sool- NAISKODUKAITSE HELD ITS 82nd vees keedetult või hautatult. ANNIVERSARY Tavaline taim pea kõikjal teeservadel ja põllupee- Women’s corps of Kaitseliit Naiskodukaitse nardel on ka tõlkjas, mida rahvasuu kutsub rakvere held its 82nd anniversary on the 29th of Au- raipeks. Tõlkja tunneb sügisel ära varte tippudes gust in Paide Town Hall. Airi Neve, chair- Tõlkjas. olevate hõredate viljakobarate järgi; viljad on väi- woman of Naiskodukaitse said in the anni- kese hernetera suurused, ümmargused, terava tipukesega. Meil peetakse tõlk- versary speech that it is worth of trouble to jat tüütuks umbrohuks, kuid tema jäme juurikas on huvitava mõrkja maitsega, gather for the members at the anniversary meenutades natuke mädarõigast. Puhastatud ja riivitud juur on parem äädikaga to concentrate the thoughts, acknowledge marineeritult; metsas saab hapuka maitse lihtsalt jänesekapsa lehtedega. the common efforts and establish the fur- ther goals. She arrived at the truth that the Kuivematel niitudel kasvab siin-seal harilik piimjuur. Piimjuure pikad lineaalsed units of Naiskodukaitse are visible in the lehed ja jäme õisikuvars on äratuntavad veel sügishallade aegugi. Juured kõl- media due to being introduced at any public bavad toiduks keedetult või hautatult. Häda korral võib neid süüa ka toorelt. events. For example, 20 articles concerning Piimjuur maitseb nutuke puisemalt kui aedades kasvatatav mustjuur. Naiskodukaitse were published in Saaremaa Juurte puhul peaks vältima igasuguste putkede juuri, sest nende hulgas on kaks county newspaper during a year. The mem- väga mürgist liiki. KK! bership of the organisation has also started to grow more vitally than before. Pp. 34–35.

58 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 www.tacticalshooting.ee

KKASAS TTEADSITE,EADSITE, EET...T...

USA politsei sajast tulevahetuses välja tulistatud kuulist tabavad soovitud objekti keskmiselt vaid 17;

80% tulevahetustest peetakse distantsilt alla 5 m, neist omakorda valdav osa distantsil 2 m või alla selle. Mõelge siinjuures eelmises punktis toodud tabavusprotsendile;

enamik kriitilisi olukordi tekib kas pimedas või napi valgustuse korral, nii et klassikalises laskespordis viljeldava selge sihikupildi ja sujuva päästmisega pole siis midagi teha. Sihikud pole lihtsalt nähtavad;

erinevalt kurjategijatest, kes elavad väljaspool normaalset ühiskonda raamistavat õigusruumi, peate teie suutma oma märklaua identifitseerida, sest vastutate iga väljatulistatud kuuli eest;

ründaja võib läbida 7 m pikkuse distantsi 1,5 sekundiga. Kui kiirelt suudate teie (näiteks riiete all olevast kabuurist) relva haarata ja teha tabava lasu?

Taktikalise laskmise keskus korraldab käsirelva koolitusi, mis aitavad toime tulla just ülalpool kirjeldatud olukordades. Vaata lähemalt meie kodulehelt www.tacticalshooting.ee. Kaitseliitlastele on koolituste allahindlus 50%.

Lisaks müüme vintpüsse (Smith & Wesson MP 15, Saiga .223), püstoleid (Glock, STI International) ja külmrelvi (Bökeri taktikalised noad) ning enne ostmist saab meilt küsida konsultatsiooni relva ja varustuse valikuks. Paljusid relvi saab enne ostu ka kohapeal proovida, sest STI meie poes on olemas lasketiir.

Glock

Saiga Smith & Wesson MP

Aadress: Kopli 103, Tallinn Koduleht: www.tacticalshooting.ee Telefon: 5688 0888 E-post: [email protected] Militaar- ja jahikaubad

- rõivad - jalatsid - rakmed, vestid, taskud - kaitsmed - ellujäämis-ja ronimisvarustus - toidupakid - joogi-ja keedusüsteemid - relvapuhastusvahendid - laskemoon ja komponendid Nüüd avatud kauplus ka Tartus Riia mnt. 128

Kauplus Tutermaal Kauplus Tartus Gladius PX Gladius PX Tutermaa keskus Riia mnt. 128 Tallinn-Keila mnt. 22 km Tartu linn Avatud: T-R 10:00-18:00 Avatud: T-R 10:00-18:00 L 10:00-15:00 L 10:00-15:00