DOCSLIB.ORG

Kaitse Kodu! Nr. 6/2009

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

KKAITSEAITSE LLUURERÜHMUURERÜHM ESTRIF-5ESTRIF-5 TTEENISEENIS PPOOLOOL AAASTATASTAT KKODU!KAITSELIIDUO AJAKIRIDNR 6 U(90/536) 2009! BBALKANILALKANIL BBALTIALTI KKETISTETIST MMÖÖDUSÖÖDUS 2020 AASTATAASTAT NNAISKODUKAITSEAISKODUKAITSE PIDASPIDAS 82.82. SÜNNIPÄEVASÜNNIPÄEVA NOORKOTKASTE OLÜMPIAMÄNGUD – VÕRDNE VÕIMALUS KÕIGILE VABARIIGI SÕJAKOOLI ASUTAMINE 90 AASTAT TAGASI JA SELLE ESIMESED LÕPETAJAD SIERRA-TANGO-OSCAR-NOVEMBER-ECHO: kutsung Iraagist Kuulutame välja Iraagi-teemalise fotokonkursi – STONE: kutsung Iraagist Saada meile oma parimad jäädvustused operatsioonilt „Iraagi vabadus“. Laekunud fotode seast valib žürii välja 30 fotot, mis eksponeeritakse näitusel 18.11.2009 Solarise keskuses. Peaauhinnaks on fotokaamera Canon Digital IXUS 980 IS. Nõuded fotole: originaalsuuruses JPEG fail, vähemalt 1-2 MB. Fotod oma kontaktidega palume saata hiljemalt 23.10.2009 andmekandjal CD/DVD- plaadil aadressil: Kaitseväe Peastaap Teavitusosakond Märgusõna “STONE” Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti või E-postile: [email protected] Lisainfo: tel 717 0825 www.elukutse.ee ETTEVÕTMIST TOETAVAD: KAITSEMINISTEERIUM, KAITSEVÄGI JA KAITSERESSURSSIDE AMET SISUKORD KAITSE KODU! 6’ 2009 (90/536) BALTI KETIST MÖÖDUS 20 AASTAT Vabadustule Tallinnast Vilniusse saatmine Balti keti teed pidi oli sümboolne austusavaldus selles rivis seisnutele .......................................6 LUURE KUI PUSLE VII: MEHHANISEERITUD LUURE – AGRESSIIVNE JA RÜNDAV Kiire tankide või lahingumasinatega sooritatud luureretk nõuab 12 põhjalikku ettevalmistust ja head koostööd ............................................... 20 Luurerühm ESTRIF-5 teenis pool aastat Balkanil SAKALA KAITSELIITLASTE VEEPÄEV MÖÖDUS LOODIL Sakalamaal lustisid kaitseliitlaste pered veega möllates ......................... 25 Lahingut andmata pole võimalik võita ..........................................................11 Luurerühm ESTRIF-5 teenis pool aastat Balkanil .........................................12 Paras Paar nõuab nutikust ........................................................................... 15 Kaitseliit Nõmmel enne ja nüüd ................................................................... 16 Vara valla mehed püstitasid major Valter Pedakule mälestuskivi ..............18 Sõjaväeline valik(uvabadus) .........................................................................23 18 “Koloneli laskmisel” olid parimad Valga politseinikud................................24 Vabariigi Sõjakooli asutamine 90 aastat tagasi ja selle Vara valla mehed püstitasid major Valter Pedakule esimesed lõpetajad ...................................................................................... 27 mälestuskivi Sõjakooli astumine oli gümnaasiumilõpetajale auasi .................................32 Naiskodukaitse pidas 82. sünnipäeva ..........................................................34 Võrumaa naised teenisid ringkonnale lipu saamiseks ise raha ..................36 Eestlannad tutvusid Norra lotade eluga.......................................................38 Rapla naiskodukaitsjad tähistasid aastapäeva jalgrattamatkaga .............39 Sakala naised võitsid propaganda- ja ajaloovõistluse ................................41 Noortejuhid veetsid kolm päeva isekeskis ...................................................42 Nagu vedur ees, nii vagunid järel .................................................................43 Noorkotkaste olümpiamängud – võrdne võimalus kõigile ...........................46 32 Jõuproov Rootsis andis ideid koduvõistlusteks ...........................................49 Sõjakooli astumine oli gümnaasiumilõpetajale Peipsi piirkonna lapsed õppisid ehtsatelt indiaanlastelt maailma auasi mõistmist ......................................................................................................51 Järva noorkotkad ja kodutütred käisid Saksamaal looduslaagris ..............52 Metsas valatud higi lähendas noormehi Kaitseliidule ................................53 Muinaslaager on parim viis tutvustada ajalugu ..........................................54 Viru noorkotkad sooritasid Rutjal hulga erikatseid .....................................55 NOORKOTKASTE OLÜMPIAMÄNGUD – VÕRDNE VÕIMALUS KÕIGILE Vanas Kreekas sündis ilus tava, et õigel mehel on või- 1649 duka sõja pidamisest hoopis olulisem käia aeg-ajalt Olümpia pühimas paigas Altises jumalustele oma Jõuproov Rootsis andis ideid koduvõistlusteks tegelikke väärtusi näitamas. Sport on meil au sees tänagi, kuid paraku mõõdavad esindusvõistlustel omavahel jõudu täiuslikkuseni timmitud lihasrobo- titest profid ja tavalistele headele meestele ei jää muud, kui pealtvaatajate pink laiaks istuda. Noorte Kotkaste olümpiamängud on leidnud tee, kuidas seni malevate võistkondades omavahel jõudu katsunud 16 tippsportlaste kõrval ka tavalised head mehed oma sportlikest saavutustest head meelt tunda saaksid. Loe ka lk 46–48. Foto: Taive Kuuse KAITSE KODU! NR 6’ 2009 3 PEATOIMETAJA VEERG Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. september 1925 VÄLJAANDJA KAITSELIIT Ilmub kaheksa korda aastas. PEATOIMETAJA: Ivar Jõesaar, kapten kpt Ivar Jõesaar TEGEVTOIMETAJA: n-ltn Taive Kuuse Hoidkem kokku – meid on palju MAKETT JA KÜLJENDUS: Matis Karu aitseliidus on kujunenud nii, et mitte keegi ei tea kunagi täpselt, palju meid on. Või kui personalitöötajad ongi sooritanud kangelasteo ning REKLAAM JA LEVI: Kaktiivseid võitlejaid ja passiivsed lambukesed kokku lugenud ning ük- Virgo Tamm, [email protected] sustesse sisse kirjutanud, ei saa me kunagi suurematel väliõppustel 100- TOIMETUS: protsendiliselt kokku. Ikka on umbes igal viiendal mehel loog lahti, ämm Riia 12, Tartu 51013 haige või naine ei luba. Või on masuaja moodsa lisandina tööd omavate Telefon 717 9155 meeste turjale laotud ka koondatud kolleegide ülesanded, mis riigikaitse- Faks 717 9150 lisele tegevusele reservõppekogunemistel aega ei jäta. Toimetuse e-mail: [email protected] Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots on kutsunud kaitseliitlasi ära kasutama soodsat olukorda, mis tekkis Kaitseliidu tagasitoomisel n-ö Trükitud ASi Printall trükikojas juurte juurde. Kaitseliidu lahinguüksused on mõeldud tegutsema liikme- te kodumaakonnas, kus maastik tuttav ja kodu lähedal. Ning mitte ainult Toimetus kaastöid ei konventsionaalset kaevikusõjaoskust ei oodata meilt. Kaitseliidu lahingu- retsenseeri ega tagasta. üksused peaksid olema kiirelt ümberpaisatavad ja tegutsemisvalmis ning suutma tuttaval maastikul otsida ja vastavalt ülesandele käsitada kas ter- KAITSELIIT INTERNETIS: roriste, vastase spetsnazi diversante või eksinud marjulisi-seenelisi. Selle- www.kaitseliit.ee ga toimetulekuks aga läheb vaja üksteise suurepärast tundmist ja kokku- www.alutaguse.ee harjutamist alates väikseimast üksusest ehk jaost. www.jogevamalev.ee laane.kaitseliit.ee Asja Pärnumaal lõppenud sõjalis-sportlik võistlus Sookoll andis mõnede- toompea.kaitseliit.ee le jagudele suurepärase võimaluse sellist koostööharjutust proovida. Kuid parnu.kaitseliit.ee ainult parimad meie seast olid Pärnumaal kohal. Teistel tuleb väljaspoole polva.kaitseliit.ee reservõppekogunemisi omavahelist läbikäimist ja koostööd harjutada, et rapla.kaitseliit.ee Kaitselidule pandud ootustele vastavalt toime tulla. Kuid kui igast kümne- tallinn.kaitseliit.ee mehelisest jaost on kaks alati puudu, ei jäägi üle muud kui loota, et mõni www.meredivisjon.ee mittekaitseliitlasest sõbralik naabrimees Kaitseliidule tõelise väljakutse www.hot.ee/laanemk tunnil appi tuleb. Kuid isegi sellisel õnnelikul puhul ei ole väljaõpetamata yhend.kaitseliit.ee reservväelastega täiendatud jagu sajaprotsendiliselt kiirreageerimisvõi- www.virumalev.ee meline, sest juurdetulnud meestega on vaja alles koostööd harjutada. Nii tartu.kaitseliit.ee tuleb juba täna jaopealikele südamele panna: võtke oma mehed kokku www.ut.ee/akmk ja otsustage, kuidas õppustevälisel ajal sisemist sidet alal hoida ja järg- valgamaa.kaitseliit.ee mine kord kõik see mees õppusele tuua. Meie endi poolt vabatahtlikult jarva.kaitseliit.ee endale võetud riigikaitseliste ülesannete täitmine ei oota ning ega külma Toimetuse kõnetund sõja järgne maailm ole ka ülepaisutatud lootustest hoolimata turvaliseks esmaspäeviti kell 13–15 paigaks muutunud. Tallinnas Toompea 8, tel 717 9027 Kaastööde saatmise tähtaeg Seepärast hoidkem kokku. Meid on palju, kuid paraku veel mitte piisavalt Kaitse Kodu! järgmisse numbrisse palju! KK! on 26. oktoober. 4 KAITSE KODU! NR 6’ 2009 UUDISED Naiskodukaitsjad on maailmatasemel orienteerujad Foto: Kärt Liekis õrus 19. septembril peetud sõjaväelaste orien- teerumise maailmameistrivõistlustel said kolm VEesti naiskodukaitsjat teateorienteerumises pronksmedali, teatab Eesti kaitseväe koduleht www.mil.ee. Eesti naiskonda kuulusid Kirti Rebane Naiskodukaitse Tallinna ringkonnast, Merike Van- juk Tartu ringkonnast ja Annika Rihma Põlva ring- konnast. Teateorienteerumise teist vahetust jooksnud Meri- ke Vanjuk ütles, et naiskond jooksis ühtlaselt hästi ja see tagas edu. Naiste teatevõistluse võitis Läti, teise koha saavutas Leedu. Naiste üldarvestuses saavutasid naiskodukaitsjad maailmameistrivõist- lustel samuti kolmanda koha. Eesti meeskond oli meeste üldarvestuses kuues. Meeste arvestuses võitis teatevõistluse Šveits, teiseks tuli Venemaa ja kolmandaks Soome. Eesti meeskond saavutas tea- tevõistluses 11. koha. Võistluste edukaim sportlane oli šveitslane Daniel Hubmann, kes saavutas esi- koha tava- ja lühirajal ning teatevõistluses. Šveits võitis ka meeste võistkondlikus üldarvestuses esi- koha. Naiste võistkondlikus üldarvestuses saavu- Sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel
Recommended publications
  • Download File

    Download File

    ENDANGERED BREEDS 1 ENDANGERED BREEDS SISUKORDcontents SISUKORD Estonian Native Cattle .............................................................................................................................................. 4 General ............................................................................................................................................................... 4 History................................................................................................................................................................. 4 Estonian Native Cattle today ....................................................................................................................... 8 Estonian Native Horse .............................................................................................................................................. 9 General ............................................................................................................................................................... 9 A hard working and hardy horse ................................................................................................................ 9 Famous already in ancient times ..............................................................................................................10 Great labour force .........................................................................................................................................12 Estonian Native Horse today .....................................................................................................................14
  • Preoccupied by the Past

    Preoccupied by the Past

    © Scandia 2010 http://www.tidskriftenscandia.se/ Preoccupied by the Past The Case of Estonian’s Museum of Occupations Stuart Burch & Ulf Zander The nation is born out of the resistance, ideally without external aid, of its nascent citizens against oppression […] An effective founding struggle should contain memorable massacres, atrocities, assassina- tions and the like, which serve to unite and strengthen resistance and render the resulting victory the more justified and the more fulfilling. They also can provide a focus for a ”remember the x atrocity” histori- cal narrative.1 That a ”foundation struggle mythology” can form a compelling element of national identity is eminently illustrated by the case of Estonia. Its path to independence in 98 followed by German and Soviet occupation in the Second World War and subsequent incorporation into the Soviet Union is officially presented as a period of continuous struggle, culminating in the resumption of autonomy in 99. A key institution for narrating Estonia’s particular ”foundation struggle mythology” is the Museum of Occupations – the subject of our article – which opened in Tallinn in 2003. It conforms to an observation made by Rhiannon Mason concerning the nature of national museums. These entities, she argues, play an important role in articulating, challenging and responding to public perceptions of a nation’s histories, identities, cultures and politics. At the same time, national museums are themselves shaped by the nations within which they are located.2 The privileged role of the museum plus the potency of a ”foundation struggle mythology” accounts for the rise of museums of occupation in Estonia and other Eastern European states since 989.
  • Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas

    Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas

    VLÕRU INNA L EHT November 10 (128) 2017 Uus kergliiklusteede võrgustik Võru linnas Kaardil on näidatud Võru linnas asuvate kergliiklusteede ja tänavate lõikude pikkused, mis võimaldavad liikumisharrastajal komplekteerida endale sobiva pikkusega terviseringe. Terviseringi näide 1, pikkus 9 km: Kreutzwaldi/Petseri rist – raudteeülesõit – Kose tee – Taara tn ots – Kubija rollerirada – Kubija suusabaas – Männiku tn – Kubija tee – raudteeülesõit – Kreutzwaldi/Petseri rist. Selle marsruudi läbimisele kõndides kulub 1,5-2 h sõltuvalt kõnnikiirusest. Selline ajaline koormus on liikumisharrastajale kõndimise puhul igati paras. Terviseringi näide 2, pikkus 6,7 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Räpina mnt – Koreli sild – Koreli kaldaala kergliiklustee Luha tänavani – Luha tn – Pikk tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub 1h 15 min – 1h 30 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Terviseringi näide 3, pikkus 4,4 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Luha tänav – Koreli tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub mudilasel 1h – 1h 15 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Sportides ära unusta liiklusohutust! Pimedal ajal kasuta alati helkureid ja helkuritega riideid. Ole ettevaatlik hoovidest väljasõidukohtades – veendu, et sealt ei tule sõidukit! Võrumaa Mängude liikumispäevakud märkejaama ja nutikoodiga Võru spordihalli juures kolmapäeviti kell 8-22. Täpsem info ja ettepanekud: www.vorumaaspordiliit.ee Väike matemaatika ja tervis tuleb – leia oma rada! (Loe ka lk 4) ADVENDIKONTSERT PÜHAPÄEV, 3. DETSEMBER VÕRU KANDLES — 18:00 PILETID PILETILEVIST JA KOHAPEAL EELMÜÜGIST 7 / 10 € — KONTSERDIPÄEVAL 10 / 12 € SOODUSHIND ÕPILASTELE, TUDENGITELE JA PENSIONÄRIDELE — LAPSED KUNI 7A TASUTA. 2 Võru Linna Leht November 2017 Võru linnavolikogu KUU PILDIS peab haarama liidrirolli F.
  • EESTI LIPP Peeter Grünfeldt, Minu Kodu”, 1930

    EESTI LIPP Peeter Grünfeldt, Minu Kodu”, 1930

    EESTI LIPP Peeter Grünfeldt, Minu kodu”, 1930 Eesti lipp, sa päiksekiiril Sinine ja must ja valge – kolme koduvärviga koduvärvid kaunimad lehvi uhkelt pilvepiiril teevad rõõmsaks meie palge, üle kalli kodumaa! kaunistades kodumaad. Kaua pidid ennast peitma, Andvad jõudu meile püüda, vaikselt ennast varjates, tubliduses töötada, pidid ennast põrmu heitma alust südamlikult hüüda; võõra vägivalla ees. “Ela, Eesti, ela sa!” Nüüd on lõpnud võõras voli, Eesti lipp, sa päiksekiiril vabaks saanud meie maa; lehvid jälle vabana, kõik, mis enne võõras oli, lehvi uhkelt pilvepiiril unelmina kadund ta. kolme koduvärviga! Alljärgnevad katkendid pärinevad on oma põhiolemuselt individualistli- klasside võimu vallutamise püüdu ja Juhan Viiganti pikemast kirjutisest kuma loomusega rahvaid maailmas.” Ja kasvatatud jätmatut nõudmistungi “Meie iseseisvus ja rahva tulevik”, täiesti õigesti kirjutas Eduard Laamann riigi vastu. Erakondade omavahelises mis ilmus ajakirja “Kaitse Kodu” ühes pikemas kirjutises: “Ei ole kaht- võitluses on aastate jooksul järjekind- veebruarinumbris 1934. aastal, kui lust, et üks meie rahva tervematest tun- lalt püütud alavääristada meie juhti- Eesti Vabariik sai 16-aastaseks. Nüüd gidest on tema individualism. “Ise olgu vaid riigimehi ja selle tulemusena on käib meie riik taas oma kuueteist- mees!” See on meie rahva üks õilsama- tekkinud laiade hulkade rahulolema- kümnendat vabadusaastat pärast 50 test elureeglitest. Hoolimata sotsialistli- tus ja pettumus olemasolevaga. See on aastat kestnud okupatsiooni. Kas ja kust ajavaimust, lõi see individualism tekitanud isegi teatud alaväärsustun- kui palju on elu vahepeal muutunud? ürgjõulise hooga läbi maauuenduses. net eestluse suhtes ja kahtlust meie rii- Isegi sotsialistid olid sunnitud talle alla ki loovais ja enesevalitsemise võimeis. …Isegi kõige suurem skeptik võrreldes vanduma. Rahva suhtumine maale on Möödunud põhiseaduse muutmine tänapäeva Eestit ennemaailmasõjaaeg- aga üks tema kõige sügavamatest elu- seaduslikus korras, kus rahvas oma ala- sega ei saa salata, et Eesti väline kui suhtumistest.
  • Eesti Vabariigi 1919. Aasta Maareform Kohila Vallas

    Eesti Vabariigi 1919. Aasta Maareform Kohila Vallas

    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikooli avatud ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo – ja arheoloogia instituut Ene Holsting EESTI VABARIIGI 1919. AASTA MAAREFORM KOHILA VALLAS Magistritöö Juhendaja: professor Tiit Rosenberg Tartu 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 1. MAASEADUSEST EESTIS ........................................................................................................................ 7 1.1 MAASEADUST ETTEVALMISTAV TEGEVUS........................................................................................... 7 1.2 MAASEADUSE VASTUVÕTMINE JA MAADE VÕÕRANDAMINE ............................................................... 9 1.3 VÕÕRANDATUD MAADE EEST TASU MAKSMINE ................................................................................ 10 1.4 RIIGIMAADE KASUTAMINE ................................................................................................................ 12 1.5 MAADE ERASTAMISE KÜSIMUS ......................................................................................................... 14 1.6 ERARENDIMAADE KORRALDAMINE ................................................................................................... 14 2. KOHILA VALD ........................................................................................................................................
  • Estonian Review E E S T I R I N G V a a D E VOLUME 19 NO 27 JUL 29 - AUG 4, 2009

    Estonian Review E E S T I R I N G V a a D E VOLUME 19 NO 27 JUL 29 - AUG 4, 2009

    Estonian Review E E S T I R I N G V A A D E VOLUME 19 NO 27 JUL 29 - AUG 4, 2009 FOREIGN NEWS FOREIGN NEWS Estonian Foreign Minister Pleased with Inclusion of Baltic Candidate in NATO Group of Wise Men 4 August - Estonian Foreign Minister Urmas Paet has expressed satisfaction over the inclusion of the Baltic states' common candidate, Latvian diplomat Aivis Ronis, in the NATO Group of Wise Men tasked with developing the alliance's new strategy. "Preparing a new strategic concept for NATO is an important process that involves many issues of significance for the Baltic states. For this reason, the Foreign Minister Urmas Paet during his visit to Afghanistan in March inclusion of the Baltic 2009, with Deputy Governor of Helmand Province Abdul Satar nations' common candidate Mirzakwal and chief doctor of Bost Hospital Dr. Enaytullah Ghafary. in NATO's so-called ‘Group of Estonia Helping to Treat the Sick in Afghanistan wise men’ is a significant event that creates a 2 August - The oxygen delivery system of the central hospital of Helmand wonderful situation for Province in Afghanistan, which Estonia helped the hospital procure, began Estonia, Latvia and Lithuania functioning this week. Bost Hospital is the best and biggest hospital in Helmand to continue close co- Province, with beds for 150 patients and 34 doctors on staff. Together with out- operation and NATO-themed patients, the hospital helps almost 300 people a day. The first patient to be treated consultations," the minister with the oxygen delivery system was a small Afghan boy.
  • Here Began the Regaining of Estonian Independence

    Here Began the Regaining of Estonian Independence

    The expansion of Hirvepark was accomplished after 1923 when the FROM A DENDROLOGICAL city obtained resources to tidy up and systematise the construction FALGI ROAD of the green belt. The work was led by city gardener H. Lepp. In order GARDEN INTO A PARK to expand Hirvepark, the city bought land from a private landowner. Hirvepark, located in front of the bastion, mainly on the area of the Hirvepark (deer park) was named after Hirveaed (deer garden) 5 HIRVE- moat and partly on the Wismar ravelin, dates back to when Tallinn was constructed in 1930 and located in the area of the park on the side of 21 removed from the list of citadels in 1857 after the Crimean War (1854– Toompea Street. The roe deer brought to Hirveaed, however, did not 1855). Later, the park area was rented to the Estonian Horticultural last very long but they did give the park its name. After the Second 25 Society with the aim to build a presentable dendrological garden and World War, a copy of the sculpture “Roe deer” by the sculptor Jaan an arboretum. The future park was then called the Garden of The Koort was brought to the park, which was later relocated to the 3 Horticultural Society. beginning of the streets Laia and Vaksali, where it stands to this day. The work began in 1865. At first, only drier and higher places could be In 1936, the entire park became the property of the city of Tallinn PARK TOOMPUIESTEE used for planting, mainly the side of Wismari Street, formerly known and was transformed into a public park for the townsfolk.
  • Vative Linguist, Was Born in the Family of a Lawyer in Tallinn on 13 August

    Vative Linguist, Was Born in the Family of a Lawyer in Tallinn on 13 August

    Linguistica Uralica XLVI Reviews 2010 3 IN MEMORIAM ANTS-MICHAEL UESSON Ants-Michael Uesson began to attend lectures on comparative linguistics, read by Professor Nils Holmer who was a most distinguished linguist with widely varied interests. In 1955 Ants-Michael Uesson passed Licentiate Examination in Nils Holmer’s subject . In 1961, Ants- Michael Uesson together with Nils Hol- mer and another fellow-student published an innovative article on language types, blood groups and areals of culture in the series on linguistic of ”Språkliga bi- drag” . Nils Holmer retired on a pension at the end of the 1960 s and since then his subject on comparative linguistics ceased to be in the university curriculum. However, by 1970 Ants-Michael Uesson had written and issued his manuscript ”On Linguistic Affinity. The Indo-Uralic Problem” in Malmö with the help of the publishers ”Förlag AS Eesti Post”, which was meant to become his doctoral disser - tation, however, the defence of the work turned out to be impossible. Thanks to the publication of his book, the general Ants-Michael Uesson , a prominent inno - public could more widely get acquainted vative linguist, was born in the family of with his work. a lawyer in Tallinn on 13 August 1926 . He Ants-Michael Uesson’s book demon - obtained his secondary education at the strates that forty years ago he held view - gymnasia of Westholm and Gustav Adolf points which strike as most contempo - in Tallinn . In his youth Ants-Michael rary today and therefore should again Uesson was arrested by the Gestapo, at be included into the current discussion the age of 18 he was a fighter for the liber - about the origin of Uralic languages ation of Estonia in the detachment of and their contacts with other language Admiral Johan Pitka until he had to groups.
  • Pankrotis Ja Ärikeeluga Abilinnapea

    Pankrotis Ja Ärikeeluga Abilinnapea

    TELLIJATELE SEADUS Kindla käega karjakasvataja Pankrotis ja ärikeeluga Aasta parim piimakarjakasvataja Heli Sadam Peri POÜst on kind- la käega juht. “Kui juhid, aga la- abilinnapea sed igal ühel teha, nagu ta heaks arvab, siis asi ei toimi,” ütleb Sa- Paide abilinnapea Janno Lehemets on eraisiku pankrotis ja saanudaanud ärikeelu. Linna-Linna- dam. Põllumajandus volikogu esimees küsis olukorrale hinnangut justiitsministrilt jaa õiguskantslerilt.õiguskantslerilt. 6–76–7 Esmaspäev, 16. märts 2015 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK EUR/RUB NordPool Euribor nr 50 (5177) 3 eurot 1,0572 0,9459 9,1518 64,5063 26,06 0,098% Investor Reikop Saatejuht Marko Reikop on börsil raha keerutanud 13 aastat, olles teeninud kadestamisväärset tootlust ja saanud kõrvetada kahes börsikrahhis. 4–5 TÄNAPÄEVA inimesele peaks investeerimine olema elementaarne, leiab “Ringvaate” saatejuht Marko Reikop, kes tänu hajutatud portfellile oma rahaasjade pärast ei muretse. FOTO: LIIS TREIMANN/POSTIMEES/SCANPIX KOHTUASI INVESTOR KINNISVARA KOLUMN Viinaärimehed Euro üllatab kiire Ära lase ilusal vaidlevad Y2K pärast kukkumisega fassaadil end petta Kilvar Kessler: Mõne laenuplatvormi Viinatootja AlcorDistillery käib Tänavu dollari suhtes juba üle 12 Vanasse majja korterit valides pakutav “tagatisfond” ei ole eriseaduse kaubamärgi Y2K pärast kohut protsenti odavnenud euro lange- tasub hinnata, mis on seal kor- skandaalse ärimehe Urmas Vel- mise kiirus üllatab isegi analüüti- da tehtud ja kuidas. Paljud majad alusel tegutsev ja riikliku turvavõrgu lestega, kes peab end seotuks kuid ja investoreid. Kukkumisele on küll soojustatud, kui küttekulu osaks olev Tagatisfond. selle märgi kasutusõigusega on tuure juurde lisanud Euroopa pole kahanenud, hoiatab Mihkel Euroopa Liidus. 10–11 Keskpanga rahatrükk. 20–21 Oiderma 1Partnerist. 16–17 Tagatisfondi nõukogu esimees selgitab Tagatisfondi ülesandeid.
  • Laste- Ja Noorsookirjandus 2008

    Laste- Ja Noorsookirjandus 2008

    Eesti Lastekirjanduse Keskus EestikeelneEestikeelne laste-laste- jaja noortekirjandusnoortekirjandus 20082008 Kirjandusnimestik Koostanud Ülle Väljataga Tallinn 2009 Sisukord 1. Rahvaluule . 3 2. Luule A. Eesti kirjandus . 3 B. Väliskirjandus . 8 3. Proosa A. Eesti kirjandus . 9 B. Väliskirjandus . 22 4. Mitmesuguse sisuga kogumikud . 41 5. Näidendid . 42 6. Koomiksid . 43 7. Aime- ja rakendusliku sisuga kirjandus A. Eesti kirjandus . 43 B. Väliskirjandus . 49 8. Ususisuga väljaanded . 74 9. Võõrkeelne kirjandus . 74 10. Laste omalooming. Õpilasväljaanded . 76 11. Jätkväljaanded ja ajakirjad . 78 Sarjad Statistika 2 1. Rahvaluule 1001 ööd: kauneimad muinasjutud lastele > vt. nr. 151 Aisopose valmide varakamber > vt. nr. 153 Araabia ööd: tuhande ja ühe öö muinasjutud > vt. nr. 165 Elas kord... > vt. nr. 325 Grimm, Jakob ja Wilhelm. Muinasjutte > vt. nr. 202 Kaunimad vanakreeka müüdid > vt. nr. 221 Kreutzwald, Friedrich Reinhold. Lopi ja Lapi > vt. nr. 68 Petiška, Eduard. Vanakreeka muistendid ja pärimused > vt. nr. 273 Raven, Nicky. Beowulf: legend kangelasest > vt. nr. 286 Tristan ja Isolde ning armujook, mis neid kokku viis > vt. nr. 312 Ümber maailma 80 muinasjutuga > vt. nr. 324 2. Luule A. Eesti kirjandus 1. Arder, Ott. Millimallikas / koostanud Marika Arder; toimetanud Eve Leete; pildid joonistanud Priit Rea; kujundanud Epp Marguste. – Tallinn: TEA Kirjastus, 2008. – 38, [2] lk.: ill.; 16,5×18,5 cm. – (Lapse oma raamatukogu). – Sisu: Mõistke meest, kes kasvab veel; Lõbus suvi; Maasikad; Kapten; Suur ja seisev ripub seinal; Tore päev; Piimahambad; Muinasjutuline loom; Ellen ja lehm; Siidivend siil; Millimallikas; Kiisu ja uks; Laul tagumisest vagunist; Pisike puu; Kägu ja käbi; Lemmikfilm; Klaverikontsert; Suur rõõm ja väike mure; Õuna lõuna; Kas panna päkka või visata varvast; Kes hiilib aias otsatus; tiivuline uni; Väikemehe probleem; Lauluke; Kevadtalvise päikese all; Küünal; Lumemõistatus; Kuused; Eesli jõulupuu; Alla sõit.
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva

    Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva

    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
  • Genuine South-Estonia Echtes Süd-Estland Aito Etelä-Viro

    Genuine South-Estonia Echtes Süd-Estland Aito Etelä-Viro

    Genuine South-Estonia Echtes Süd-Estland Aito Etelä-Viro TARTUMAA Tartu TurIsmIINFOKesKus Raekoja plats 14, TArtU )+372 744 2111, www.visittartu.com ELva TurIsmIINFOPUNKT Pikk 2, ELVA )+372 745 6141, www.elva.ee KaLLaste TurIsmIINFOPUNKT Keskväljak 1, KALLASte )+372 745 2705, [email protected] General information | Information | Yleisinfo Useful information | Gut zu wissen | Hyvä tietää INFOrmatION | INFOrmatIONSHILFE | YLEINEN INFOPUHELIN . )1188, 1182, 199, +372 740 4020 EmergeNCY | NOTDIENst | HÄTÄPUHELIN . )112 POLICE | POLIZEI | POLIIsi . )110 ROADSIDE assIstaNCE | PaNNENHILFE | TIEPALveLU . )1888 Free WIFI area | WIFI-AreaL (schnurloser Internet-Anschluss) | WIFI-verKKO . www.wifi.ee WeatHer INFOrmatION | WetterausKUNFT | SÄÄINFO . www.weather.ee CuLturaL INFOrmatION | KuLturINFOrmatION | KuLttuurI-INFO www.einst.ee, www.estonica.org Bus INFOrmatION | Bus-INFOrmatION | BussI-INFO . www.bussireisid.ee RAILROAD INFOrmatION | BAHNINFOrmatION | RautatIEINFO . www.edel.ee CurreNCY | WÄHruNG | RAHAYKSIKKÖ . 1 EEK = 15, 6466 EUR BANKS OPEN | ÖFFNUNgsZEIteN Der BANKEN | PaNKKIEN auKIOLOAJat . 9 .00-16 .00 National holidays | Staatliche Feiertage | Valtakunnalliset juhlapäivät 01.01 4.06 New Year’s Day | Neujahr | Uusivuosi Midsummer’s Day | Johannistag | Juhannuspäivä 4.0 0.08 Independence Day | Tag der staatlichen Unabhängig- Re-Independence Day | Wiederherstellungstag der keit | Itsenäisyyspäivä Unabhängigkeit | Uudelleenitsenäistymisen päivä 14.04 (06.04.2007) 4.1 Good Friday | Karfreitag | Pitkäperjantai Christmas Eve | Der Heiligabend