DOCSLIB.ORG

Laste- Ja Noorsookirjandus 2008

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Laste- Ja Noorsookirjandus 2008 Eesti Lastekirjanduse Keskus EestikeelneEestikeelne laste-laste- jaja noortekirjandusnoortekirjandus 20082008 Kirjandusnimestik Koostanud Ülle Väljataga Tallinn 2009 Sisukord 1. Rahvaluule . 3 2. Luule A. Eesti kirjandus . 3 B. Väliskirjandus . 8 3. Proosa A. Eesti kirjandus . 9 B. Väliskirjandus . 22 4. Mitmesuguse sisuga kogumikud . 41 5. Näidendid . 42 6. Koomiksid . 43 7. Aime- ja rakendusliku sisuga kirjandus A. Eesti kirjandus . 43 B. Väliskirjandus . 49 8. Ususisuga väljaanded . 74 9. Võõrkeelne kirjandus . 74 10. Laste omalooming. Õpilasväljaanded . 76 11. Jätkväljaanded ja ajakirjad . 78 Sarjad Statistika 2 1. Rahvaluule 1001 ööd: kauneimad muinasjutud lastele > vt. nr. 151 Aisopose valmide varakamber > vt. nr. 153 Araabia ööd: tuhande ja ühe öö muinasjutud > vt. nr. 165 Elas kord... > vt. nr. 325 Grimm, Jakob ja Wilhelm. Muinasjutte > vt. nr. 202 Kaunimad vanakreeka müüdid > vt. nr. 221 Kreutzwald, Friedrich Reinhold. Lopi ja Lapi > vt. nr. 68 Petiška, Eduard. Vanakreeka muistendid ja pärimused > vt. nr. 273 Raven, Nicky. Beowulf: legend kangelasest > vt. nr. 286 Tristan ja Isolde ning armujook, mis neid kokku viis > vt. nr. 312 Ümber maailma 80 muinasjutuga > vt. nr. 324 2. Luule A. Eesti kirjandus 1. Arder, Ott. Millimallikas / koostanud Marika Arder; toimetanud Eve Leete; pildid joonistanud Priit Rea; kujundanud Epp Marguste. – Tallinn: TEA Kirjastus, 2008. – 38, [2] lk.: ill.; 16,5×18,5 cm. – (Lapse oma raamatukogu). – Sisu: Mõistke meest, kes kasvab veel; Lõbus suvi; Maasikad; Kapten; Suur ja seisev ripub seinal; Tore päev; Piimahambad; Muinasjutuline loom; Ellen ja lehm; Siidivend siil; Millimallikas; Kiisu ja uks; Laul tagumisest vagunist; Pisike puu; Kägu ja käbi; Lemmikfilm; Klaverikontsert; Suur rõõm ja väike mure; Õuna lõuna; Kas panna päkka või visata varvast; Kes hiilib aias otsatus; tiivuline uni; Väikemehe probleem; Lauluke; Kevadtalvise päikese all; Küünal; Lumemõistatus; Kuused; Eesli jõulupuu; Alla sõit. ISBN 978-9985-71-716-5 2. Eesti lasteluule kuldraamat / koostanud Reet Krusten; toimetanud Eve Leete; pildid joonistanud ja kujundanud Piret Mildeberg. – Tallinn: Tea Kirjastus, 2008. – 287, [1] lk.: ill.; 25,0×23,5 cm. – Sisu: Uudis; Unelaul; Kõige ilusam asi; Koolitee; Kasulik nõuanne; Mõistke meest, kes kasvab veel; Pisike puu; Väikemehe probleem; Tere hommikust ja õhtust / Ott Arder; Nukusõit / Jaan Bergmann; Tipa-tapa hällilaul; Patsu, patsu, kooki!; Emakene; Puder; Notsu laul; Tibukese unenägu; Kured tulevad!; Tipa kooliteel; Juss oli väike peremees...; Marjule; Sügisel; Uisutajad / Ernst Enno; Naerulind; Kiik; Parmulaul; Mustikametsas; Moosikeetja; Kõigi sõber – jõulumees; Jõulusoov; Jõulupäkapikud; Habemeajaja / Erika Esop; Viisk, Põis ja Õlekõrs / Ado Grenzstein-Piirikivi; Tammetiri / Paul Haavaoks; Kui ma ükskord natuke eksisin; Kui ma ükskord isa saapaid puhastasin; Linnupesa; Lapsed, kes laiale teele lähevad / Lehte Hainsalu; Uni tuleb; Varblased põllul; Linnuke; Väike jänes; Varane kuldnokk; Poisu tahab kooli; Oktoober; Talvehommik; Talispordilaul; Pühade tulekul; Enne pühi; Jõulutaadi ootel; Tiliseb aisakell; Varese jõulud / J. Oro (Julius Oengo); Vastlalaul / Peeter Jakobson; Kes see on?; Puudel Boodo laul; Mägra maja; Käiku rajava muti laul; Jonnieesel; Rähn rätsepaks / Helvi Jürisson; Äike / Juta Kaidla; Pääsukesed; Kooliminek; Talvel; Ootajad; Juur / Reinhold Kamsen; Vihmalugu; Sajajalgne; Aabits; Pagarilugu; Tantsulugu; Kass Karlotte; Luuletaja; Muinaslood; Pisuhännalugu / Kalju Kangur; Mina olen üksinda; Kevade on tulnud; Jalgrataste talveuni; Targad ja tubased; Täis / Jaan Kaplinski; Kui isa on kodus; Laulmata me laul ei jää; Koer poiss; Koer poiss; Kerge ja raske / Manivald Kesamaa; Mu koduke / August Kiiss; Kodu / Lydia Koidula; Teele, teele, kurekesed! / Friedrich Kuhlbars; Ise loom; Väiksed kuused; Usin masin; Paneks õige pada; Herilane sõidab jänest; Minevik ja tulevik; Hinge korter; Külgetõmbejõud; Maakera; Ilus lapsepõli / Henno Käo; Mu armas isakohake / Martin Körber; Harjavars on pikem mehest; Kaks kukke; Miisu sünnipäev; Uued uisud; Muti metroo; Hiire auto; Saunas; Kuri Muri / Uno Leies; Mu väike vend; Ilus ema; Kahekesi; Pikk isa; Rõõmus perekond; Jõuluvana tuleb; Vigurivänt; Pai laps / Ira Lember; Kodumaa; Palju ei olegi vaja / Maimu Linnamägi; Suur lärm; Jonn; Eks hea olla igaüks tahaks; Emakeel; Miks kirjutatakse raamatuid; Kolmed tähed; Magamaminek / Viivi Luik; Mured; Õhtul; Palve; Mine, lumi!; Kevad; Esimesel koolipäeval; Tule, lumi!; Arg Annekene; Teine süüdi; Kaval kiitus / Kersti Merilaas; Vigurivänt / Helgi Muller; Karujõmmi unelaul; Oakene; Tass; Mina; Meie laps; Mis on lapsel vaja?; Seitse paid; Hiire hüppamine; Viimane koolikell; Värviline sõit; Sada nägu; Pääsukese näärid; Jänku jõulupuu; Mida keegi jõuluks sai?; Tingel-tangel; Pillerpall; Jorupill jonn / Heljo Mänd; Suur õde; Hällilaul; Kärbes kiigub kõrre peal; Unetlagud; Meie vanaema; Tere, tere, lambatall!; Väike roosa põrsapoju; Võilill; Kevadkuul; Selged maikuu ilmad; Suvi; Juuli; August; 3 September; Esimene koolipäev; Karu talvelaul; Jõulusalm; Väikse venna jõulusalm; Krõlli jõulusalm; Kalad; Rongisõit; Üks poisinaaskel; Eesel; Ilus vaikne unetund; Eks ole; Kati karu; Jussi suss / Ellen Niit; Emakesele / Adele Oengo-Johanson; Hea vaim; Vastlapäeval; Läämi kaemi!; Jalgratta laul; Peenar; Väikese Mardi mardilaul; Kumb ja umb; Kiirkõne; Videvikku pidamas / Milvi Panga; Kaks kalameest; Esimene lumi; Suusasõit; Ohakas / Ralf Parve; Sõber; Musta notsu mäng / Adolf Rammo; Võilillevõi; Oina aru; Mere peremees; Külmas meres; Luige huige; Kevadest; Nääripäkapikk; Voki laul karule; Säinalaul; Pada ja katel; Tuhk ja tina / Eno Raud; Laul Pätust, eks pahandusi teeb; Laul kurbusest / Astrid Reinla; Pakasepoisid / Gunvor Rootsi; Lugemik, lugemiki; Vannituba / Paul-Eerik Rummo; Kiigulaul; Näopilt; Väikese õe laul; Kass küsib piima; riiukuked; Põrsapõli; Tuisupoisid; Lumelagu; Sügis mesilas; Lõngakerad; Pirukalaul; Ei tule meie teie poole; Vahva mees; Väikesed perenaised; Mõtelda on mõnus; Vari; Ma tunnen väikest Urmast; Kosmose jõgi on taevas; Mõnikord ma mõteln; Kes kuldseid õunu tahab / Hando Runnel; Nalja-kass; Siidisabad; Sõnamängupuud; Ämbrik ja ümblik / Valeria Ränik; Esimene kiri; Mäng; Tule meiega; Käed ja leib; Mis värvi on kodu; Kure sukad; Saunalugu; Maias sügis; Üks tähtis kuu; Saiad ja maiad; Kuldne kuljus loogapuul; Tasahilju / Olivia Saar; Mõttelinnud; Vaikselt / Eino Sepp; Vaat kus poisid!; Tige tikker; Kelle jäljed?; Untsuläinud lugu; Laul kolmest narrikesest; Kalpsadi-põrr; Lööb suvelaulu rohutirts; Laul kolmest kihulasest / Venda Sõelsepp; Äiu, lahke lapsukene; Uni tuleb; ehatäht kiirgab; Juba liigub lingi juurde; Palju tööd; Isa oodates; Uudishimulikud kassid; Jälle kevad; Krokodill / Karl Eduard Sööt; Vares ja koer / Agnes Taar; Suvisel maal / Jaanus Tamm; Ketramas; Punik / Jakob Tamm; Kevadel / Paul Tekkel, Jakob Hermann; Koer ja post; Mootorratturhiir; Arvutimäng; Tali läbi; Mai; Viisakusvisiit; Plekid; Üks veider kohtumine / Ilmar Trull; Esimesed sammud / Irma Truupõld; Ema ja laps; Emad ja lapsed; Kes on meie ema?; Kui ma...; Vanamemm; Kodujutt; Koju!; Emakeelne tere; Kodu; Koos; Peaaegu puudel; Hiire elu; Külmakuu; Kevad; September; Esimese klassi õpilane; Teise klassi õpilane; Oktoober; Kõige ilusam jõulupuu; Jõulumaal; Hea väikese tüdruku kiri; Ema kiri jõuluvanale; Pisikeste kaksikute kiri; Ema eest; Pisipõnni jõulusalm; Piimasupp; Vanatädi Anna; Paras paar; Saatke meile meile!; ABC; Kättemaks; Armas nukra näoga põnn; Isa-ema maa / Leelo Tungal; Onu Heino – tore mees; Onu Heino luges lehte; Kellassepaproua; Veider mees / Jaanus Vaiksoo; Vaarikate aegu / Muia Veetamm; Unelaul; Emmele; Kompuutri-issi; Kaks pilti; Nööp ja käbi; Linnast ära; Kui ma õpin; Sünnipäevasoov; Siis kui Madli maalis; Abivalmis laps; Vari; Isamaa / Heiki Vilep; Poisi kõnelus tähega enne magamaminekut; Tõuk ja liblikas; Poeskäik; Ära ütle, et ei oska / Wimberg (Jaak Urmet); Lapsed, tuppa! / Eduard Ludwig Wöhrmann. ISBN 978-9985-71-738-7 3. Hindrey, Karl August. Ants oli väikene saunamees: [värsslugu] / autori illustratsioonid; uuendanud Lauri Särg. – 2. trükk. – [Elva]: Lambri Raamat, [2008]. – 24 lk. koos kaanega: ill.; 24,5×16,5 cm. – Trükitud 1942. a. väljaandest (Eesti Kirjastus Tallinnas). ISBN 978-9985-9945-1-1 4. Hindrey, Karl August. Vanast oli Vaar...: jutt Vaarist, Moorist ja Seerist: [värsslugu] / [tekst ja pildid]: Karl August Hindrey; uuendanud Lauri Särg. – 2. trükk. – [Elva]: Lambri Raamat, [2008]. – [12] lk.: 24,5×18,5 cm. – Trükitud 1929. a. väljaandest (Oskar Luik’i kirjastus Tartus). ISBN 978-9985-9945-0-4 5. Hundi hundiratas / pildid joonistanud Raivo Järvi; kujundanud Epp Marguste. – Tallinn: TEA Kirjastus, 2008. – 37, [3] lk.: ill.; 16,5×18,5 cm. – (Lapse oma raamatukogu). – Sisu: Sõidurõõm; Istutasin riidepuu; Möllulaul / Priit Aimla; Trallitund / Mario Kivistik; Võrukaelad; Tatraveskid / Ira Lember; Hunt leidis hundiratta; Kaksiratsi; Kukerpall; Vigurivänt / Helgi Muller; Selvepood; Tele-pele laul; Munakeetja; Hapukapsapea; Koguja; Kuu kukkus vette / Ellen Niit; Soolane unenägu; Lapimaal / Milvi Panga; Kokkutulek; Must mees / Aivar Pohlak; Laul muinasjutust, mis on olemas ainult raamatus; Laul heleroosast toast / Astrid Reinla; Kuidas karust sai mesikäpp; Sametloom; Kui väljas sajab; Krussis sokid / Gunvor Rootsi. ISBN 978-9985-71-698-4 6. Isamaalaulud / koostanud Olivia Saar; toimetanud Eve Leete; illustreerinud ja kujundanud Urmas Viik. – Tallinn: TEA Kirjastus, 2008. – 126, [2] lk.: ill.; 13,5×25,0 cm. – (TEA lasteraamatute varalaegas). – Sisu: Mu isamaa, mu õnn ja rõõm / Johann
Load more

Recommended publications
  • Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas
    VLÕRU INNA L EHT November 10 (128) 2017 Uus kergliiklusteede võrgustik Võru linnas Kaardil on näidatud Võru linnas asuvate kergliiklusteede ja tänavate lõikude pikkused, mis võimaldavad liikumisharrastajal komplekteerida endale sobiva pikkusega terviseringe. Terviseringi näide 1, pikkus 9 km: Kreutzwaldi/Petseri rist – raudteeülesõit – Kose tee – Taara tn ots – Kubija rollerirada – Kubija suusabaas – Männiku tn – Kubija tee – raudteeülesõit – Kreutzwaldi/Petseri rist. Selle marsruudi läbimisele kõndides kulub 1,5-2 h sõltuvalt kõnnikiirusest. Selline ajaline koormus on liikumisharrastajale kõndimise puhul igati paras. Terviseringi näide 2, pikkus 6,7 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Räpina mnt – Koreli sild – Koreli kaldaala kergliiklustee Luha tänavani – Luha tn – Pikk tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub 1h 15 min – 1h 30 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Terviseringi näide 3, pikkus 4,4 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Luha tänav – Koreli tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub mudilasel 1h – 1h 15 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Sportides ära unusta liiklusohutust! Pimedal ajal kasuta alati helkureid ja helkuritega riideid. Ole ettevaatlik hoovidest väljasõidukohtades – veendu, et sealt ei tule sõidukit! Võrumaa Mängude liikumispäevakud märkejaama ja nutikoodiga Võru spordihalli juures kolmapäeviti kell 8-22. Täpsem info ja ettepanekud: www.vorumaaspordiliit.ee Väike matemaatika ja tervis tuleb – leia oma rada! (Loe ka lk 4) ADVENDIKONTSERT PÜHAPÄEV, 3. DETSEMBER VÕRU KANDLES — 18:00 PILETID PILETILEVIST JA KOHAPEAL EELMÜÜGIST 7 / 10 € — KONTSERDIPÄEVAL 10 / 12 € SOODUSHIND ÕPILASTELE, TUDENGITELE JA PENSIONÄRIDELE — LAPSED KUNI 7A TASUTA. 2 Võru Linna Leht November 2017 Võru linnavolikogu KUU PILDIS peab haarama liidrirolli F.
    [Show full text]
  • Pankrotis Ja Ärikeeluga Abilinnapea
    TELLIJATELE SEADUS Kindla käega karjakasvataja Pankrotis ja ärikeeluga Aasta parim piimakarjakasvataja Heli Sadam Peri POÜst on kind- la käega juht. “Kui juhid, aga la- abilinnapea sed igal ühel teha, nagu ta heaks arvab, siis asi ei toimi,” ütleb Sa- Paide abilinnapea Janno Lehemets on eraisiku pankrotis ja saanudaanud ärikeelu. Linna-Linna- dam. Põllumajandus volikogu esimees küsis olukorrale hinnangut justiitsministrilt jaa õiguskantslerilt.õiguskantslerilt. 6–76–7 Esmaspäev, 16. märts 2015 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK EUR/RUB NordPool Euribor nr 50 (5177) 3 eurot 1,0572 0,9459 9,1518 64,5063 26,06 0,098% Investor Reikop Saatejuht Marko Reikop on börsil raha keerutanud 13 aastat, olles teeninud kadestamisväärset tootlust ja saanud kõrvetada kahes börsikrahhis. 4–5 TÄNAPÄEVA inimesele peaks investeerimine olema elementaarne, leiab “Ringvaate” saatejuht Marko Reikop, kes tänu hajutatud portfellile oma rahaasjade pärast ei muretse. FOTO: LIIS TREIMANN/POSTIMEES/SCANPIX KOHTUASI INVESTOR KINNISVARA KOLUMN Viinaärimehed Euro üllatab kiire Ära lase ilusal vaidlevad Y2K pärast kukkumisega fassaadil end petta Kilvar Kessler: Mõne laenuplatvormi Viinatootja AlcorDistillery käib Tänavu dollari suhtes juba üle 12 Vanasse majja korterit valides pakutav “tagatisfond” ei ole eriseaduse kaubamärgi Y2K pärast kohut protsenti odavnenud euro lange- tasub hinnata, mis on seal kor- skandaalse ärimehe Urmas Vel- mise kiirus üllatab isegi analüüti- da tehtud ja kuidas. Paljud majad alusel tegutsev ja riikliku turvavõrgu lestega, kes peab end seotuks kuid ja investoreid. Kukkumisele on küll soojustatud, kui küttekulu osaks olev Tagatisfond. selle märgi kasutusõigusega on tuure juurde lisanud Euroopa pole kahanenud, hoiatab Mihkel Euroopa Liidus. 10–11 Keskpanga rahatrükk. 20–21 Oiderma 1Partnerist. 16–17 Tagatisfondi nõukogu esimees selgitab Tagatisfondi ülesandeid.
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Kergtee Avamine Osulas Valmis Parksepa Kooli Spordiväljak
    VOKTOOBER 2019ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 9 (149) Oktoober 2019 Teataja Investeering turvalisse keskkonda: kergtee avamine Osulas aiste tee bussipeatusest Osu- Osula kooli eestvedamisel liik- Rlani, küla sees ja edasi Vareseni lusohutust propageeriv aktsioon. kulgeva kergliiklustee avamine Õpetaja Viia Haller ja huvijuht Ülle toimus 5. septembri lõunal. Prog- Hummal kordasid üle Maantee- ramm algas Harri Lindmetsa ameti edukad kampaaniad ning meeleoluka lõõtsamänguga ja tri- olid ette valmistanud turvalise kitõukeratturite etteastega, millele liiklemise viktoriini. Noored said järgnes vallavanema tervitus ning ise ülekäigukohti märgistada koostööpartnerite tänamine (tänati sõnumiga „Peatu, vaata, veendu!”, mitmeid ameteid, ettevõtteid, millest saab praktilist kasu küla eraisikuid). Lindi, mida kaunis- elanikkond. Lisaks joonistasid tasid päris mudelautod, lõikaisid noored Osula keskusest koolini läbi vallavanem Kalmer Puusepp, kulgevale kergliiklusteele “takis- volikogu esimees Georg Ruuda, tusraja”, mis võimaldas pidulikule Maanteeameti Lõuna teehoiu avaüritusele tulnud inimestel män- osakonna juhataja Tarmo Mõttus guliselt mööda uut teed liikuda. ja Osula Põhikooli direktor Anti Kergtee projekti rahastati Riigi Ossis. Seejärel said kõik soovijad Tugiteenuste Keskuse (Euroopa süüa Naiskodukaitse poolt pakutud Regionaalarengu Fondi toetuse), pontšikuid ja aktiivselt aega veeta. Maanteeameti, Kaitseministee- riumi ja Võru valla vahenditest. Soovime kiita Osula kooliperet, kes kogu koosseisus üritusest osa LISANNA ELM võttis. Muide, kergtee avamise avalike suhete spetsialist eelüritusena toimus samal päeval 786 8800, 5345 0975 Kergtee avamisele tulnud ametnikud said tõukerattasõitu proovida. Foto: Tiina Männe arksepa Keskkooli spordiväljak kuidagi halvemates tingimustes Pavati 14. septembri lõunal. Kohal treenima. Suured tänud nendele Valmis Parksepa kooli spordiväljak viibisid Riigikogu liige Anneli Ott, toetajatele, kes objekti aitasid kas mitmed Võru vallavolikogu ja valit- rahaliselt panustada või olid nõu suse liikmed, kohalikud elanikud.
    [Show full text]
  • Nursipalu Harjutusvälja Teede Ja Väljaõpperajatiste Ehitusprojekt KMH Aruanne
    Töö number 2016-0033 Tellija Kaitseministeerium Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 4.09.2018 Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH aruanne Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH aruanne Versioon 3 [kooskõlastamiseks] Kuupäev 4.09.2018 Koostanud: Veronika Verš, Raimo Pajula, Vivika Väizene, Kristiina Nauts, Hendrik Puhkim, Andres Brakmann, Marju Kaivapalu, Kotkaklubi MTÜ, Akukon Eesti filiaal Oy Kontrollinud: Kaitseministeerium Projekti nr 2016-0033 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 3 / 118 Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH aruanne Sisukord KASUTATAVAD MÕISTED .............................................................................................. 7 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 8 2. NURSIPALU HARJUTUSVÄLJA TÄNANE KASUTUS JA KAVANDATAVAD TEGEVUSED ......................................................................................................................... 9 2.1. Asukoht .............................................................................................................. 9 2.2. Harjutusvälja kasutamine täna............................................................................. 10 2.3. Ülevaade kavandatavast tegevusest ....................................................................
    [Show full text]
  • Püha Võhandu Rahvausus Ja Pärimuses
    Püha Võhandu rahvausus ja pärimuses Heiki Valk Võhandu jõgi, mis voolab läbi Otepää, Urvaste, Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonna, on Eesti usundiloos erilisel kohal. Selle on kultuurilukku talletanud Urvaste kirikuõpetaja Johann Gutslaffi raamat Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda... (1644), mille ajendiks oli kaks aastat varem Osulas toimunud nn Pühajõe sõda (Gutslaff 1644: 30–42; vt ka Valk 2015). 1642. aasta 8. juuli öösel kogunes Osulasse ligi 80 talu- poega Kirumpää, Kasaritsa, Räpina ja Vastseliina mõisapiirkonda- dest, koos mõnede Venemaalt kutsututega. Kokkutulnud rüüstasid ja süütasid sealse uue vesiveski ning purustasid veskitammi. Vilja- ja saeveski hävitamise põhjuseks oli teadmine, et Võhandu jõgi on püha, kuna seal on pikse elukoht, ja et jõe voolu ei tohi seetõttu takistada – vastasel korral põhjustab jõgi kurja ilma ja põlluvilja ikaldust. 1641. aastal halvaks muutunud ilmade põhjuseks peeti Sõmerpalu mõisniku käsul jõele ehitatud uut veskit. Esimest korda oli veski hävitamiseks kogunetud juba sama aasta 1. mai hommikul. Siis tuli kokku 60 talupoega Koigu, Otepää, Valgjärve, Kaagvere ja Kõlleste mõisast, kuid need õnnestus mõisaproual ja appi kutsutud Tartu raehärral Claus Russel „hea sõnaga“ laiali saata. Käesoleva ülevaate eesmärk on võtta kokku jõe pühadusele viitav andmestik ning ühtlasi anda vastus küsimusele, kuidas ja kuivõrd kajastub nii Gutslaffi teadetes kui ka Pühajõe nimes peegelduv teadmine jõe pühadusest suulises pärimuses, eeskätt Eesti Kirjan- dusmuuseumi talletatud rahvaluulekogudes. 9 Heiki Valk Jõgi ja selle nimed Ametlikel andmetel on Võhandu jõgi Eesti pikim, 162 km, ja algab Saverna küla maadel, külasüdamest pool kilomeetrit edela pool (EJOKN 1986: 8; Eesti jõed 2001: 244–255). Tegelikult on siinkir- jutaja jaoks teadmata asjaoludel Eesti maateadusesse nähtavasti 1930.
    [Show full text]
  • Parksepa Keskkool on Suutnud Säilitada Oma Traditsioone Parksepa Keskkooli Direktori Intervjuu Teemal “145
    VSEPTEMBER 2018ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 10 (161) November 2020 Teataja Parksepa keskkool on suutnud säilitada oma traditsioone Parksepa keskkooli direktori intervjuu teemal “145. aastane Parksepa kool “ õuealal, juurde saanud kaasaegse Milline on Parksepa kooli tule- multifunktsionaalse spordiväl- vik? Kas kool jätkab veel 145 jaku pallimängudeks. On alanud aastat? esimese, 1875. aastal valminud koolihoone ümberehitustööd, Kui oleme uurinud meie kooli mille tulemusena sünnib Park- ajalugu, siis selgub, et pea igal sepa noortekeskus. Endiselt aga kümnendil on kooli juhtkonna ja tunneme puudust kaasaegselt õpetajaskonna ees seisnud küsimus ehitatud kooli staadionist. – kuidas edasi? Kui kool tegutses pikka aega põhikoolina, siis ei Arvata võib ka, et 11 aastat tagasi osatud ette näha, et 1989. aastast renoveeritud koolimaja vajab varsti on Parksepas keskkool, aga ometi jälle uuenduskuuri, seda enam kui nii juhtus, sest õpilaste arvu kasv võrdleme meie koolimaja uute või ja kohaliku kogukonna toetus äsja renoveeritud koolimajadega. viiski hariduselu piirkonnas just On ikka osatud ehitada uhkeid ja selles suunas. kaasaegseid koolimaju! Vahepealsetel aastatel olime taas Kindlasti on küsimus ka inimestes, sunnitud arutlema Parksepa kooli sest kool vajab pidevalt uute, ande- tuleviku üle – kas meie kooli kesk- kate ja aktiivsete töötajate liitumist kooliosa ikka jääb püsima? Aga jäi, koolielu huvitavamaks tegemisel. meie kooli 312-st õpilasest õpib Näiteks ootame huviringide juhen- praegu gümnaasiumiastmes 123 dajateks lastevanemaid-entusiaste, õpilast. kes tahaksid lastele midagi huvi- tavat õpetada. Arvan siiski, et kümne või 20 aasta pärast on siin kool ikka olemas. Kas Parksepa keskkooli õpilastest moodustati staadionile kooli 145. juubeliks vastav number. Foto: Taago Hektor Kes on need õpilased või vilist- ka 145 aasta pärast, seda ei oska lased, kelle üle kool on viimasel praegu küll ennustada.
    [Show full text]
  • 40 Aastat TV 10 Olümpiastarte 1971-2011
    Head asjad kestavadki kaua MARGUS ALLIKMAA, Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Koostanud Toimetaunud Korrektuur Teleriekraanil ja staadionil käib noortesaate „TV 10 olümpiastarti“ 41. hoo- aeg. Ükski teine sari pole nii kaua vastu pidanud. Või siiski — „Aktuaalne kaamera”, neil läheb juba 56. aastakäik. Kuid nemad on ka teisest kaaluka- tegooriast, raskekaallased, kui sporditeemalist metafoori kasutada. Kõigi üle- jäänud saadete hulgas on „TV 10 olümpiastarti“ võidukas liider, Eesti rekordi omanik. Isegi maailmas võiks saavutada kõrge koha, kui selles vallas kestvus- rekordite püstitamise arvestust peetaks! Kümneid hooaegu vältava telesaate tegemiseks ei piisa ainult säravast teostusest või hiilgavast stsenaariumist, ka tegijate entusiasm üksi ei aita. On ju 40 aasta jooksul vahetunud mitu generatsiooni saatejuhte, toimetajaid ja režissööre ning võib arvata, et nad ei ole tegutsenud ainult entusiasmist. Midagi peab veel olema! Mulle näib, et läbi aegade seob neid meeskondi armastus spordi vastu. Soov tuua võimalikult palju noori inimesi spordisaali- desse ja staadionitele, et tagada järelkasv tippspordis. Aga mitte ainult. Eks targad teleonud ja -tädid teavad, et nende käes on vägevad hoovad koolispordi ning üldse spordielu edendamiseks. Teisiti öeldes: arvan, et „TV 10 olümpiastarti” pika ea saladus on selle sarja korraldamise ja näitamisega seotud inimeste vastutustunne. Kõike seda ei kirjuta ma niisama, vaid isikliku kogemuse põhjal. Põhikooli ajal tegin päris palju sporti ja mõnedki tulemused olid oma vanusegrupis kor- ralikud. Loomulikult käisime palju piirkondlikel ja maakondlikel võistlustel, aga unistus oli ikkagi pääseda „TV 10 olümpiastarti“. Üritasime, mis me üri- tasime, meie pisike maakool oma tulemustega telesaadetesse välja ei murd- nud. Eks see pisut kurvaks tegi, aga tagantjärele mõeldes: sporti sai kõvasti tehtud ja ilmselt tänu sellele jäi mõnigi kahtlane ahvatlus, mida hiljem oleks tulnud kahetseda, tähelepanuta.
    [Show full text]
  • Kaitse Kodu! Nr. 6/2009
    KKAITSEAITSE LLUURERÜHMUURERÜHM ESTRIF-5ESTRIF-5 TTEENISEENIS PPOOLOOL AAASTATASTAT KKODU!KAITSELIIDUO AJAKIRIDNR 6 U(90/536) 2009! BBALKANILALKANIL BBALTIALTI KKETISTETIST MMÖÖDUSÖÖDUS 2020 AASTATAASTAT NNAISKODUKAITSEAISKODUKAITSE PIDASPIDAS 82.82. SÜNNIPÄEVASÜNNIPÄEVA NOORKOTKASTE OLÜMPIAMÄNGUD – VÕRDNE VÕIMALUS KÕIGILE VABARIIGI SÕJAKOOLI ASUTAMINE 90 AASTAT TAGASI JA SELLE ESIMESED LÕPETAJAD SIERRA-TANGO-OSCAR-NOVEMBER-ECHO: kutsung Iraagist Kuulutame välja Iraagi-teemalise fotokonkursi – STONE: kutsung Iraagist Saada meile oma parimad jäädvustused operatsioonilt „Iraagi vabadus“. Laekunud fotode seast valib žürii välja 30 fotot, mis eksponeeritakse näitusel 18.11.2009 Solarise keskuses. Peaauhinnaks on fotokaamera Canon Digital IXUS 980 IS. Nõuded fotole: originaalsuuruses JPEG fail, vähemalt 1-2 MB. Fotod oma kontaktidega palume saata hiljemalt 23.10.2009 andmekandjal CD/DVD- plaadil aadressil: Kaitseväe Peastaap Teavitusosakond Märgusõna “STONE” Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti või E-postile: [email protected] Lisainfo: tel 717 0825 www.elukutse.ee ETTEVÕTMIST TOETAVAD: KAITSEMINISTEERIUM, KAITSEVÄGI JA KAITSERESSURSSIDE AMET SISUKORD KAITSE KODU! 6’ 2009 (90/536) BALTI KETIST MÖÖDUS 20 AASTAT Vabadustule Tallinnast Vilniusse saatmine Balti keti teed pidi oli sümboolne austusavaldus selles rivis seisnutele .......................................6 LUURE KUI PUSLE VII: MEHHANISEERITUD LUURE – AGRESSIIVNE JA RÜNDAV Kiire tankide või lahingumasinatega sooritatud luureretk nõuab 12 põhjalikku ettevalmistust ja head koostööd ..............................................
    [Show full text]
  • Võru Valla Üldplaneering 2008
    Võru valla üldplaneering 2008 Lisa Võru Vallavolikogu määrus nr 42 09.04.2008.a. juurde VÕRU VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD I SELETUSKIRI 1. Üldosa…...…………….………………………………………………...…………..3 2. Võru valla ruumilise arengu põhimõtted….…...……………………...…………….4 2.1. Elamumaad..........................................................................................................4 2.2. Tööstusmaad, väiketootmis- ja ärimaad..............................................................4 2.3. Ühiskondlike hoonete maad................................................................................5 2.4. Puhke- ja virgestusalad........................................................................................5 2.5. Liiklusmaad.........................................................................................................5 2.6. Väärtuslikud põllumaad ja maastikud.................................................................5 3. Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused…………………...……...6 3.1. Üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramise põhimõtted...........................6 3.2. Keskuste maa ……...…………………………………………………………...6 3.3. Elamumaad………..…………………………………………………………....6 3.3.1 Tingimused arendamiseks ja projekteerimiseks väikeelamumaal.....................6 3.3.2.Tingimused arendamiseks ja projekteerimiseks korruselamumaal…..…….….7 3.3.3.Tingimused elamumaade arendamiseks ja elamute projekteerimiseks hajaasustusega aladel, väärtuslikel maastikel ja külamiljööga aladel…............…….8 3.4. Tööstusmaad……………………………………................................................8
    [Show full text]
  • Sõmerpalu Valla Arengukava 2006-2018
    LISA nr 1 Sõmerpalu vallavolikogu 25.09.2014 määrusele nr 10 Muudetud Sõmerpalu vallavolikogu 17.12.2015 määrusega nr 18 SÕMERPALU VALLA ARENGUKAVA 2006-2018 Head Sõmerpalu valla elanikud! Esimene valla arengukava koostati meie vallas 1991.aastal ja oli eelduseks omavalituse staatuse saamisel. Seejärel koostati Sõmerpalu Vallavalituse arengukava aastateks 2002- 2005. Seekordne Sõmerpalu valla arengukava vaatab ajas kaugemale ette, käsitledes perioodi 2006- 2018, mis arvestab ka Euroopa Liidu planeerimistsükliga. Arengukavas sõnastatud visioon ja määratletud strateegilised eesmärgid aitavad igapäevaste otsuste tegemisel õigel sihil püsida. Käesoleva arengukava eeliseks on kindlasti see, et arengukava koostamise protsessis oli esindatus igast eluvaldkonnast rohkearvulisem, kui see oli eelnevate arengudokumentide koostamisel. Suurem kaasatus tähendab kindlasti rohkem häid ideid, suuremat kompetentsi ja kindlamaid kokkuleppeid. Arengukava praktilisim osa on kolme aastat tegevuskava, kus on määratletud prioriteetsed tegevused, ressursivajadus ja vastutus tegevuskava elluviimise eest. Arengukava on aluseks ka valla eelarve koostamisele. Kavandatu elluviimist tuleb jälgida ja kuna keskkond meie ümber muutub vahel uskumatult kiiresti, on arengukava ehk tarvis ajakohastada. Kohustus arengukava kord aastas üle vaadata tuleneb ka seadusest. Sõmerpalu valla arengukava vaadatakse volikogus üle igal aastal enne 1. oktoobrit. Kõigil valla elanikel on võimalus hoida end toimuvaga kursis ning osaleda valla arengu kujundamisel oma ettepanekute ja tegevustes
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]