EVAR SAAR Võrumaa Kohanimede Analüüs Enamlevinud Nimeosade
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 22 DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 22 EVAR SAAR Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut Väitekirja on kaitsmisele suunanud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti ja üldkeeleteaduse instituudi nõukogu 4. novembril 2008. Juhendaja professor Karl Pajusalu Retsensendid: phD Ritva Liisa Pitkänen (Helsingi ülikool) phD Marja Kallasmaa (Eesti keele instituut) Kaitsmine toimub 16. detsembril 2008 kell 12.15 Tartu Ülikooli nõukogu saalis. Keeleteaduse ja -tehnoloogia doktorikool ISSN 1406–1325 ISBN 978–9949–19–019–5 (trükis) ISBN 978–9949–19–020–1 (PDF) Autoriõigus Evar Saar, 2008 Tartu Ülikooli Kirjastus ww.tyk.ee Tellimus nr 493 SAATEKS Selle raamatu peategelane on Võrumaa inimene. Kohanimed, nendega seos- tuvad arusaamad ja ümbruse nägemise viis on kokku kogutud mitme tuhande põliselaniku käest, kellega mul on olnud rõõm kohtuda. Eriti tore on olnud näha avanemas tagasihoidlikke maainimesi, kes võrukeelse vestluse edenedes taipa- vad, et neilt ei tahetagi mingit erilist või ebamugavat informatsiooni, ainult koduümbruse kohanimesid, kindlaid ja meeldivaid sõnu, millega seostuvad paljud eredad sähvatused ja naljakad juhtumised vahel liigagi raskes elus. Kohanimede uurimise juurde jõudsin Eesti põhikaardi välitöö kaudu. Seda tööd olen 1995. aastast peale teinud tandemis Tõnu Raudsepaga, Eesti Kaardi- keskuse väsimatu toponüümikuga. Kui peaksin nimetama oma esimesi õpetajaid kohanimeasjanduse alal, oleksid need Tõnu Raudsepp ja Kaido Kama, kellega koos me aastate jooksul rohkem kui 60 valmis välitööga kaardilehte enne trükkiminekut läbi vaatasime. Nimeteaduse maailma juhtis mind Peeter Päll. Tänan Peetrit eeskuju ja nõu- annete eest, mille abil on sündinud ajaloolise Võrumaa kohanimeandmebaas. Pea- legi on Peeter isiksus, kelle ümber Eesti nimeuurijad täna koonduvad. Häid mõt- teid on andnud vestlused kõigi Nimeseltsi kuuluvate inimestega. Suure lugu- pidamise osaliseks saavad minu kolleegid Võru instituudis. Tänu meie väikese kollektiivi mõistvusele ja küünarnukitundele on leidunud lahendus ka kriisidele, mis suuremat materjalihulka analüüsiva töö ette võtnud uurijat ikka ees ootavad. Oma ülikoolipoolset õpetajat ja juhendajat Karl Pajusalu tänan selle eest, et ta ei kaotanud minu suhtes lootust, aga muidugi ka paljude asjalike märkuste eest töö kirjutamise käigus. Tööd eelretsenseerinud Ritva Liisa Pitkänen oli üht- lasi minu õpetajaks Helsingi ülikoolis veedetud poolaasta jooksul. Ritva Liisa märkused ja tähelepanekud osutusid väga kasulikeks. Tänan asjalike märkuste eest ka Marja Kallasmaad, väitekirja Eesti-poolset eelretsenseerijat. Janne Saarikivile kuulub mu tänu pikkade vestluste eest, mis on innustanud Võrumaa kohanimede uurimises uusi, tulevikku vaatavaid väljakutseid esitama. Janne märkused töö käsikirja suhtes olid läbinisti kreatiivsed, need puudutasid peamiselt nähtusi, mida tuleks Võrumaa ja üldse Eesti kohanimede puhul roh- kem esile tõsta. Väitekirja saksakeelse kokkuvõtte ja minu peatselt samal teemal ilmuva saksakeelse artikli ülevaatamise eest tänan Andreas Schorri, kelle mär- kuste ja küsimuste mõjul võttis nii mõnigi välja pakutud mõte paremini põhjen- datud kuju. Käsikirja läbilugemise ja paranduste tegemise eest tänan Helen Pladot. Kõgõ inämb taha meelen pitäq Manni, kinkaga ütenkuun mi seo veskikivi nii kavvõdalõ vöörütänü olõmi. Jõudu om andnu märk, et võrukõisi kotussõnime- kivile saa koda ümbre ja säält nakkas häid jauhvit tulõma. Elulõ om kibõnat andnu mi tütär Hipp, kinkalõ ma kõgõ rassõmbal kirutamisõ aol tei egä õdagu üte mänguaśa Barbi maja jaos. Lõpus saiq sooviq otsa ja tüügi sai valmis. Kähril 4. märtekuu pääväl 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................... 13 1.1. Uurimuse eesmärk ............................................................................. 13 1.2. Töö ülesehitus ja materjal .................................................................. 16 1.3. Sünkroonilise kohanimeuurimise kujunemine .................................. 19 1.3.1. Klassikaline etümoloogiasuund ............................................... 19 1.3.2. Probleemid sünkroonilise kohanimekogu kirjeldamisel ......... 20 1.3.3. Süntaktilis-semantiline struktuuriliigendus ............................. 22 1.3.4. Süntaktilis-semantilise mudeli kriitikat ................................... 23 1.3.5. Nimeandmispõhimõtete klassifitseerimine ............................. 25 1.3.6. Analoogia roll nimede tekkimisel ........................................... 30 1.3.7. Nimeleksikoni uurimine .......................................................... 32 1.3.8. Sotsioonomastika uute valdkondade avajana .......................... 34 1.3.9. Sünkrooniline kohanimeuurimine Eestis................................. 35 1.4. Nimede struktuuri puudutavad mõisted ............................................ 37 1.4.1. Põhimõisted nimeosa, nimeelement, põhiosa, täiendosa, kaheosaline nimi, üheosaline nimi .......................................... 38 1.4.2. Mõistete tähestikuline loend ................................................... 40 2. VÕRUMAA KUI KOHANIMEKESKKOND .......................................... 45 2.1. Ajaloolise Võrumaa alade loetelu ja kihelkondade pindala ............... 46 2.2. Asustuse kujunemise ja kohanimesüsteemi seosed ........................... 49 2.3. Isikunimede mitmekesisus ................................................................. 52 2.4. Loodus nimetekke suunajana ............................................................. 53 2.5. Asustuse struktuur 20. saj alguses ..................................................... 56 2.5.1. Vanad külad ............................................................................ 56 2.5.2. Hajatalud ja nendest kujunenud külad..................................... 59 2.5.3. Mõisad, karjamõisad ja vallanimed ......................................... 60 2.5.4. Kõrtsid ja veskid ..................................................................... 62 2.5.5. Koolimajad ja vallakeskused ................................................... 63 2.5.6. Metskonnad ja metsavahikohad .............................................. 63 3. NIME SAANUD KOHAD JA NIMEDE APELLATIIVSED PÕHIOSAD ............................................................................................... 65 3.1. Andmebaasi teave nimeobjektidest ................................................... 65 3.1.1. Nimetihedus ja kogumistihedus .............................................. 66 3.1.2. Millistele kohtadele on nimesid antud .................................... 67 3.2. Kõige levinumad apellatiivsed põhiosad ........................................... 69 3.2.1. Põhiosade esikümme – valdavalt kesksed terminid ................ 70 3.2.1.1. Mägi .......................................................................... 70 3.2.1.2. Suu ............................................................................ 71 3.2.1.3. Järv ........................................................................... 72 3.2.1.4. Niit ............................................................................ 72 7 3.2.1.5. Saar ........................................................................... 73 3.2.1.6. Org ............................................................................ 74 3.2.1.7. Oja ............................................................................ 74 3.2.1.8. Mõts .......................................................................... 75 3.2.1.9. Lomp ~ lump ............................................................. 75 3.2.1.10. Palo ~ palu .............................................................. 76 3.2.2. Põhiosad alates teisest kümnest – kohaliku eripära dominant .................................................................................. 77 3.2.2.1. Tarõ .......................................................................... 77 3.2.2.2. Nurm ......................................................................... 78 3.2.2.3. Mõisa ........................................................................ 79 3.2.2.4. Külä .......................................................................... 79 3.2.2.5. Kolk .......................................................................... 80 3.2.2.6. Kraav ........................................................................ 81 3.2.2.7. Lohk .......................................................................... 82 3.2.2.8. Kont ~ kunt ............................................................... 82 3.2.2.9. Kivi ........................................................................... 83 3.2.2.10. Laan ......................................................................... 83 3.2.2.11. Jõgi .......................................................................... 84 3.2.2.12. Läte .......................................................................... 84 3.2.2.13. Varik ........................................................................ 85 3.2.2.14. Perä ......................................................................... 85 3.2.3. Levinumad artefaktide nimetused põhiosadena ...................... 86 3.3. Kesksete liigisõnade osakaal eriliigiliste kohtade nimedes ............... 90 4. KÕIGE LEVINUMAD TÄIENDOSAD ................................................... 93