Võru Maakonna Rohevõrgustik
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
VÕRU MAAKONNA ROHEVÕRGUSTIK Koostas: Tuuli Veersalu Maastikuarhitekt (MSc) Oktoober 2015 Võru maakonna rohevõrgustik SISUKORD MÕISTED ................................................................................................................................. 3 1. ÜLDOSA .............................................................................................................................. 5 2. VÕRU MAAKONNA ROHELISE VÕRGUSTIKU ISELOOMUSTUS ........................................... 6 3. ROHELISE VÕRGUSTIKU TOIMIMIST TAGAVAD MEETMED ................................................ 14 3.1 Üldised tingimused .................................................................................................................... 14 3.2 Eritingimused ............................................................................................................................ 15 3.3 Konflikti lahendamine, leevendamine ...................................................................................... 16 4. ETTEPANEKUD ROHELISE VÕRGUSTIKU TÄPSUSTAMISEKS MAAKONNA TASANDIL ........... 18 5. SOOVITUSED ROHELISE VÕRGUSTIKU TÄPSUSTAMISEKS ÜLDPLANEERINGU TASANDIL ... 19 KASUTATUD ALLIKAD ............................................................................................................. 23 2 Võru maakonna rohevõrgustik MÕISTED 1 Elupaik - ümbrusest looduslike tingimuste poolest erinev ala, mis sobib eluks teatud looma-, taime- või seeneliikidele. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus - elusorganismide mitmekesisus nii maismaa kui vee- ökosüsteemides, sisaldades ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitme- kesisust; liikide ja nende elupaikade mitmekesisus. Looduse hüved ehk ökosüsteemi teenused - inimese jaoks vajalikud ökosüsteemide omadused, mis jagunevad: 1) varustavad teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt nt toidu, vee, puidu jm materjalide näol; 2) reguleerivad teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi jm; 3) elu toetavad teenused, nagu aineringe, mulla- teke, fotosüntees, putuktolmeldamine, elupaigad; ning 4) kultuurilised teenused, millega loodus pakub inimestele esteetilist ja vaimset naudingut, on lõõgastumise kohaks ja uute teaduslike teadmiste allikaks. Looduslik kooslus - kooslus, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Pool-looduslik kooslus - on suhteliselt stabiilne, spontaanselt saabunud looduslike liikidega asustatud ökoloogiline kooslus, mis on välja arenenud pika aja jooksul mõõduka inimtegevuse (eelkõige karjatamine ja heinavarumine) tagajärjel. Seega on pool-looduslikud ökosüsteemid mitmesugused rohumaad, mida pole oluliselt mõjutatud kündmise, heinaseemne külvamise ega väetamisega. Eestis on traditsiooniliselt jaotatud loopealseteks, puisniitudeks (või ka puudeta aruniitudeks), lamminiitudeks ja rannaniitudeks. Metsanduse valdkonnas nõmmed ja metsahäilud. Põllumajandusmaastikus võib pool-looduslikeks ökosüsteemideks pidada ka põllu-, tee-, heki- ja kraaviservi, taluõuesid jm. elupaiku (Pärtel, Helm, Roosaluste, Zobel. ... lk 224-225). Maastik – tähendab inimeste arusaamas ala, mille omadused on tekkinud looduslike ja/või inimtegurite tegevuse tulemusena või nende koosmõjus. Maastik on tervik, mille looduslikke ja kultuurilisi osi tuleb vaadelda koos mitte eraldi, maastik areneb ajas, vastavalt looduses ja inimühiskonnas toimuvatele protsessidele (Euroopa Maastikukonventsioon 2000). Natura 2000 võrgustik - kaitstavate alade võrgustik Euroopa Liidus, mille eesmärk on säilitada ning ka taastada väärtuslikke ja ohustatud elupaigatüüpe, ühtlasi kaitsta ohustatud liike ning nende elupaiku. Natura 2000 võrgustik koosneb linnudirektiivi4 artikli 4 lõike 1 ja 2 alusel valitud linnualadest ning loodusdirektiivi artikli 3 lõike 1 ja artikli 4 alusel valitud loodus- aladest. Rohetaristu ehk roheline infrastruktuur – looduslikke alasid ühendav strateegiliselt planeeritud, ökoloogiliselt toimiv võrgustik, mis hõlmab mh kaitsealasid, põllumajandusmaid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid ning merealasid, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemi kvaliteeti ning aitavad puhverdada kliimamuutuse mõju. 1 Mõistete selgitused Looduskaitse arengukavast aastani 2020 (Keskkonnaministeerium 2012) kui tekstis ei ole viidatud teisiti. 3 Võru maakonna rohevõrgustik Roheline võrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis on planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini eristatav kui nn roheluse (produtsentide) domineerimisega ala. See on karkass nii ökoloogilisele kui kompenseerivate alade võrgustikule (Sepp, Jagomägi. 2002). Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. (Planeerimisseadus, jõustunud 01.07.2015) . Ökoloogiline koridor – ühendustee elupaigalaikude vahel, mis hõlbustab looma- ja taime- liikide isendite liikumist toitumis-, paljunemis- ja puhkealade vahel ning võimaldab liikidel levida. Ökosüsteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Ökosüsteemne lähenemine – olemasolevate loodusvarade terviklik, optimaalne ja teadus- põhine kasutamine, loodusväärtusi märkimisväärselt kahjustamata, tagades ökosüsteemi erinevate osade toimimise nende väljakujunenud sõltuvussuhteid arvestades ning neid võimalikult vähe kahjustades. 4 Võru maakonna rohevõrgustik 1. ÜLDOSA Maakonna rohevõrgustik on esmakordselt määratletud teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2005). Teemaplaneeringu eesmärk oli kujundada loodus- ja keskkonnakorralduslikult põhjendatumat ruumistruktuuri. Rohevõrgustik moodustab kompleksi mitmekesistest ökoloogiliselt toimivatest üksustest, mis tagavad väärtuslike elupaikade olemasolu (loodusväärtus) ning koos teiste väärtustatud aladega maastike sotsiaalsete, kultuuriliste ja majandusväärtuste säilimise. Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+ (2012) tulenevalt paikneb Võru maakond rahvus- vaheliselt ja riiklikult olulises rohevööndis (vt joonis 1). Võru maakonnas on rohevõrgustik täpsustatud kehtestatud üldplaneeringutega 2. Olemasolevat rohevõrgustiku struktuuri ja osatähtsust võib pidada heaks. Joonis 1. Eesti rohevõrgustiku riigi tasandi tuumalad ja koridorid (Eesti 2030+, 2012). Rohevõrgustiku kavandamise eesmärgid, säilitada elurikkust ja suurendada olemasolevate looduslike alade ruumilist ning funktsionaalset sidusust, kajastuvad käesoleval ajal Euroopa Liidu (EL) bioloogilise mitmekesisuse poliitikast alguse saanud rohetaristu strateegias . Rohetaristu strateegia viiakse ellu läbi integreeritud planeerimisprotsessi. Strateegiast lähtudes analüüsitakse rohevõrgustiku käsitlust ja toimimist. 2 Urvaste vallas on uus üldplaneering koostamisel. Misso ja Meremäe vallas on rohevõrgustikku täpsustav planeering koostamisel. 5 Võru maakonna rohevõrgustik Rohetaristu on nii linnas kui maal strateegiliselt planeeritud looduslike ja poollooduslike alade võrgustik, mis koos teiste keskkonnaelementidega võimaldab ökosüsteemi teenuseid (hüvesid). Rohetaristu ühendab mitmesuguseid rohealasid (sh vee ökosüsteeme), maismaa (sh ranniku) ja merealade füüsilisi tegureid. 3 Rohetaristu struktuurielemendid on erinevatel geograafilistel tasanditel paiknevad tuumalad, koridorid, puhveralad ja roherajatised, mis on Eestis juba valdavalt määratletud rohevõrgustikuna. 2. VÕRU MAAKONNA ROHELISE VÕRGUSTIKU ISELOOMUSTUS Võru maakonnas on suurtest riiklikest struktuuridest esindatud Karula tuumala (T1), tähistatud numbriga 1 joonisel 2. Riikliku tähtsusega rohevõrgustiku element on ka Hinojärve – Parmu tuumala (T2), mis laieneb üle riigipiiri Lätimaale ja Venemaale. Suurt tähtsust omavad maakondlikud rohevõrgustiku elemendid indeksiga T3 ja K3. Üldplaneeringutega täpsustatud rohevõrgustiku pindala on Võru maakonna territooriumil kokku 1 133,0 km 2, ja see hõlmab maakonna territooriumist ca 49%. Kaitstavaid alasid (hoiuala, kaitseala, maastikukaitseala, park) on maakonnas kokku 332,0 km 2, neist ca 258,0 km 2 (78%) on kaetud rohelise võrgustikuga. Rohevõrgustikuga ei ole kaetud enamus mõisa- parke, osaliselt ei kuulu rohevõrgustikku Uhtjärve hoiuala, Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, Haanja looduspark, Peetri jõe maastikukaitseala, Hino maastikukaitseala (valdavalt seal paiknevate haritavate maade tõttu). Maakonna ülemises kolmandikus läbib maastikke ida-läänesuunaliselt Valga-Petseri raudtee. Suuremad rohevõrgustiku tuumalad paiknevad maakonna läänepoolses osas raudtee ja Võru - Mõniste - Valga maantee vahelises sektoris, kus riigimaanteede võrk on kõige hõredam (vt joonis 2). Rohevõrgustiku elementide hierarhilised tasandid ja kasutatud indeksid on toodud tabelis 1. 4 3 Euroopa Komisjoni vastava ekspertkomisjoni määratlus. Määratlusi on mitmeid, siintoodud määratlus on võetud kasutusele riikidevahelises suhtluses, et tagada sarnane arusaamine. http://ec.europa.eu/environment/nature/ecosystems/ 4 Kasutatud on maakondliku rohevõrgustiku metoodilises juhendis (Sepp ja Jagomägi, 2002) toodud järke ja neile vastavaid indekseid. 6 Võru maakonna rohevõrgustik Tabel 1. Rohelise võrgustiku elementide määratlemise hierarhilised tasandid ja morfomeetrilised kriteeriumid.5 Koridori Koridori Tuumala Tuumala Järk/järgu tähis läbimõõt indeks indeks läbimõõt 10…20 km K1 riigi suur / G 6 T1 30…50 km 3…5 km K2 riigi väike G 7 T2 10 …20 km 1…2 km K3 maakonna suur / G 8 T3 3…5 km 300 …500 m