DOCSLIB.ORG

JÄRVEMUUSIKA Leidub Nii Suurtele Kui Väikestele

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
JÄRVEMUUSIKA Leidub Nii Suurtele Kui Väikestele Number 11 (52) juuli 2015 15. august 2015 LASVA VALLA Pässä küla pargis LASVA LAAT JA JÄRVE TULEMUUSIKA Algus kell 10.00 TULE KAUPLEMA! Laadale sissepääs on kõigile tasuta. Kindlasti saab osta kohalikke tooteid. Platsitasu ei võeta, kuid eelnevalt on vajalik registreeruda (vt. www.lasva.ee). MÜÜ OMA VANAVARA TÄIKAL! Laadaplatsil on olemas koht ka täikale, kus saab müüa oma vanavara. Platsitasu ei võeta, kuid eelnevalt on vajalik registreeruda (vt. www.lasva.ee). TULE SPORTIMA! Laada ajal toimub Teine Lasva jõe- ja järvejooks, Võrumaa Pikamaajooksusarja etapp, korraldajaks Lasva Tervisespordi Selts. Kontakt: [email protected] TULE VEEDA MÕNUSALT AEGA! Algus kell 20.30 Tegevusi, võistlusi, vaatamist ja kuulamist laadal JÄRVEMUUSIKA leidub nii suurtele kui väikestele. Laadapäeva lõpetab Lasva Järvemuusika Vaatemäng Kavas: Georg Otsa laulude kontsert Laulavad JASSI ZAHHAROV ja VOLDEMARVOLDEMAR KUSLAP Saateks URMAS LATTIKAS klaveril Müstilise tuledemängu kaldalt ja järvelt annavad tulezonglöörid ““ZERKALA”ZERKALA” ja OÜ TULEKILD Tartust Sissepääs 5€ (lapsed vanuses kuni 14.a sissepääs tasuta) Järvemuusika pileteid saab osta ka laada ajal. Laada võistlustel on võimalik võita tasuta sissepääse Järvemuusikale! Rohkem infot: www.lasva.ee Kääpa Noortekeskus * Metsavahi Talu * Margus Järvpõld TOETAJAD: Toomas Maask * Ulla Torop * OÜ Kapa Puit * Helger Hirv MTÜ Lasva Tervisespordi Selts Sel suvel saavad Sooküla, Tsolgo, Kääpa ja Otsa külad endale väikesed mänguväljakud. Foto Martti Rõõm Valmimas on veesõidukite sildumiskoht Võhandu jõel, mida rahastatakse Eesti-Läti programmi 2007–2013 raames toimuva projekti "Development of water tourism as nature and active tourism component in Latvia and Estonia" akronüümiga "Riverways" vahenditest. Projekti eestvedajaks on SA Võrumaa Arenguagentuur. Foto Martti Rõõm Lehekülg 2 LASVA SÕNUM juuli 2015 Vallavolikogus vastuvõetud otsustustest 17.04.2015 gule Tsolgo Arendusühing investeeringu- mine maakaabliga Lasva küla, Lasva vald, ka kuludokumendi esitamisel järgnevatel • Pikendati mittetulundusühin- toetust summas 4 900,00€ projekti EU48971 Võru maakond“ ning elektripaigaldiste ka- kuudel kuludokumendil näidatud summa guga Ühing Pikakannu kooli areng „Tsolgo Rahvamaja energiasäästlikkuse sutamiseks, remontimiseks, hooldamiseks kompenseerimiseni või kuni uue kuludoku- 13.08.2012.a sõlmitud vara tasuta kasutami- suurendamine“ elluviimiseks. ja likvideerimiseks. mendi esitamiseni; se lepingut (13.08.2012 nr 19.03-15/79) kuni • Muudeti Lasva Valla Lasteaia Pargi- • Kinnitati Lasva valla 2015. aasta esi- 6) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise tee- 31.12.2021.a. haldjas struktuur, ametikohad ja töötasu- mene lisaeelarve, mille tulemusena põhi- nuste maksumus – kuni 4m³ 1-liikmelise • Võeti vastu määrus millega kehtestati määrad. Seoses uue (viienda) rühma ava- tegevuse tulud suurenevad 53 547,56€, põ- pere kohta kuus ning kuni 3m³ iga järgneva Lasva valla munitsipaalkooli pedagoogide misega 01. septembrist 2015. a struktuuri hitegevuse kulud suurenevad 38 897,56€ ja pereliikme kohta kuus; töötasustamise alused. lisanduvad ametikohad: õppealajuhataja, investeerimistegevus suureneb 114 650,00€. 7)Tarbitud elektrienergia maksumus – kuni üks koht, koormusega 0,5, kuutöötasuga • Kehtestati toimetulekutoetuse arves- 35,00€ 1-liikmelise pere kohta kuus ning 22.05.2015 770,00€; muusikaõpetaja, koormusega tamisel aluseks võetavate eluruumi alaliste kuni 20,00€ iga järgneva pereliikme kohta • Otsustati võtta pikaajaline laen Kääpa 0,125 (alates 01. septembrist 2015. a – 0,625 kulude piirmäärad Lasva vallas. Määrust kuus; külas Laululava tee ja Kooli tee renoveeri- koormusega) ja 2015. aasta eelarvega kinni- rakendatakse alates 01. juulist 2015. a. Mää- 8) Majapidamisgaasi maksumus – kuni mise projekteerimise ja ehitamise maksu- tatud kuutöötasuga – 702,00€; õpetaja abi, ruse § 3 sätestab eluruumi alaliste kulude 20,00€ üheliikmelise pere kohta kuus ning muse katmiseks summas kuni 100 000,00€ üks koht, koormusega 1,0 2015. aasta eel- piirmäärad: kuni 10€ iga järgneva pereliikme kohta tagasimaksmise tähtajaga 10 (kümme) aas- arvega kinnitatud kuutöötasuga – 449,00€; "(1) Toimetulekutoetuse arvestamisel ar- kuus. Balloonigaasi kulu kompenseeritakse tat. senine logopeedi ametikoht koondatakse ja vesse võetavate jooksval kuul tasumisele vastavalt piirmäärale vajadusel ka kuludo- • Otsustati võtta laen Lasva lasteaia hoo- tulenevalt uue rühma vajadustest luuakse kuuluvate alaliste kulude piirmäärad on kumendi esitamisel järgnevatel kuudel ku- ne ehituskulude sildfinantseeringuks sum- uus ametikoht nimetusega eripedagoog-lo- järgmised: ludokumendil näidatud summa kompen- mas kuni 500 000,00€. gopeed – koormusega 0,5 ja kuutöötasuga 1) Üüri piirmäär kuni 2€ 1m² kohta kuus; seerimiseni või kuni uue kuludokumendi • Kinnitati Lasva valla teehoiukava aas- 749,00€. 2) Korterelamu haldamise kulud, sh remon- esitamiseni, kui järgnevatel kuudel on toi- tateks 2015–2016 kogusummas 42 330,00€ • Otsustati Lasva vallale kuuluva kinnis- diga seotud kulud kuni 2€ 1m² kohta kuus; metulekutoetuse taotlejal õigus toimetule- • Kinnitati Lasva valla 2014. majandu- asja (Pargi kinnistu) isikliku kasutusõigu- 3) Korterelamu renoveerimiseks võetud lae- kutoetust taotleda; saasta aruanne sega koormamise osaühingu Elektrilevi ka- nu tagasimakse kuni 2€ 1m² kohta kuus; 9) Maamaksukulud – kuni 0,10€ 1m² kohta • Võeti vastu määrus millega muudeti suks. Isikliku kasutusõiguse sisuks on õigus 4) Tsentraalküttega eluruumides kütteks üks kord aastas, mille arvestamise aluseks Lasva valla teede registrit. Valla registrisse omada kinnistul maatükiga püsivalt ühen- tarbitud soojusenergia maksumus – kuni on kolmekordne elamualune pind; lisati 2013. aastal riiklikku registrisse kan- datud elektripaigaldised ja teostada kõiki 4,00€ 1m² kohta kuus; 10) Hoonekindlustuse kulud – kuni 0,10€ tud Lasva-Kääpa kergtee pikkusega 4100m töid, mis on vajalikud elektripaigaldiste 5)Tsentraalkütteta (ahi-, gaasi- või elektri- 1m² kohta kuus; ning muudeti nr 3890061 all oleva Küti ves- ehitamiseks vastavalt osaühinigu Elektrile- küttega) eluruumides – kuni 2€ 1m² kohta 11) Olmejäätmete veotasu – kuni 3,00€ ki tee pikkuseks 645m. vi poolt tellitud OÜ Promerant tööprojek- kuus kuid mitte rohkem kui 450€ aastas 1-liikmelise pere kohta kuus ning kuni 2,00€ 26.06.2015 tile nr TL0252 „Pargi kinnistul asuva Lipu ühe leibkonna kohta. Kütte kulu kompen- iga järgneva pereliikme kohta kuus." • Otsustati maksta mittetulundusühin- 10/0,4 kv alajaama F0,4 kv õhuliini asenda- seeritakse vastavalt piirmäärale vajadusel Naabrivalve – hooli, märka, reageeri Hiljuti allkirjastati vallas kaks naabrival- elukeskkonda. et juba naabrivalve plakatite ülesseadmine randamiseks vega liitumise neljapoolset lepingut. Naab- Naabrivalve eesmärgiks on tõsta elanik- loob turvalisema elukeskkonna. 9. Naabrivalve piirkonna märgistami- rivalve piirkonna moodustamiseni jõudsid konna turvalisust kodudes ja lähiümbruses Mõtle juba täna, kuidas teil endal on võima- seks saate vajaliku arvu plakateid ning Tsolgo-Pille 24 ja Lauga 7 majapidamist.. elanike endi aktiivse tegutsemise tulemusel. lus üheskoos naabritega kodu ja koduümb- kleebised. Sektori vanemate Angela Järvpõllu ja Tiia Ühisesse tegevusse kaastakse naabrid, po- rus turvalisemaks muuta. Sõbralik naeratus 10. Naabrivalvega liitumine maksab Tamme sõnul otseseid vargusjuhtumid kü- litsei, kohalik omavalitsus ning naabrival- ja TERE naabrile olgu esimene samm, et 1 EUR liituja/majapidamise kohta ja aas- las viimasel ajal ei ole olnud,kuid elanike- ve ühing. Sel aastal möödub 15 aastat Eesti muuta tõeliseks koduks piirkond, kus elate. tamaks on samuti 1 EUR. Korteriühistu/ ga arutades jõuti arusaamisele, et on vaja Naabrivalve loomisest. Kokku on liitunud Kuidas liituda Naabrivalvega: juriidilise isiku liitumine on 10 EUR ja tugevdada turvaolukorda. Kui külarahvas üle 11 tuhande majapidamise enam kui 500 1. Naabrivalvega alustamise eelduseks aastamaks 10 EUR. hoolib üksteise tegemistest, siis see soodus- erinevast paigast Eestis. on Sinu huvi kodukoha turvalisuse pa- Meeldetuletamiseks mõned lihtsad randamise vastu turvasoovitused: 2. Jaga mõtet oma naabritega • Korralik uks ja lukk aitavad kodu 3. Naabrivalve liikumist võib tutvustada turvalisemaks muuta näiteks külapäeval, ühistu üldkoosolekul • Uksesilm aitab kindlaks teha, kes või ka näiteks naabrid hoovi kokku kut- ukse taga sudes • Ka kodus olles hoia välisuks lukus 4. Naabrivalvega liitumise soovi korral • Eramaja puhul aias töötades hoia valige endi hulgast tulevase naabrivalve majauks lukus, sest Sa ei näe ja ei kuule, sektori vanem mis teiselpool maja toimub 5. Sektori vanem esindab naabrivalve • Aiatööde lõpetades paiguta aiatöö- sektori liikmeid koostööpartneritega riistad kuuri, keldrisse või garaaži suhtlemisel • Kui jalgrattasõit tehtud vii see tuppa, 6. Täitke ühingust või Naabrivalve kuuri või garaaži. Aeda järelvalveta jättes kodulehelt saadud blanketil nimekiri võib sellest ilma jääda. Kehtib ka teiste Vasakult esimene Marek Väljari – Eesti Naabrivalve tegevjuht ja tema vastas Angela Järvpõld elanikest, kes soovivad naabrivalve lii- kergesti kaasavõetavate spordivahendite kumisega ühineda ja edastage nimekiri kohta, nagu rulluisud jne tab ka turvatunnet. Naabrivalve annab sel- Naabrite koostöö on piirkonna turvalisu- Naabrivalve ühingule Lisainfo leks esmase ja odavaima võimaluse. Külade se nurgakivi, mis toimib põhimõttel hooli, 7. Naabrivalve sektor saab alguse ühin- Lisainfot ja abi saab Naabrivalve kodule- elanikele viidi läbi ka naabrivalve koolitus, märka, reageeri. Naabrivalve abil
Load more

Recommended publications
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Lasva Valla Üldplaneering
    Lõuna-Eesti Varahaldus OÜ LASVA VALLA ÜLDPLANEERING KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Juhtekspert: Kalev Sepp Tartu 2013 Lasva valla üldplaneeringu KSH aruanne SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA SISU ....................................................5 3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA METOODIKA.6 4. PLANEERINGU SEOSED TEISTE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMIS- JA ARENGUDOKUMENTIDEGA..............................................................7 4.1. Riiklikud ja maakondlikud arengudokumendid .............................................................7 4.2. Lasva valla arengudokumendid....................................................................................11 5. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS.................................................................12 5.1. Asukoht.........................................................................................................................12 5.2. Looduskeskkond...........................................................................................................12 5.2.1. Geoloogia ...............................................................................................................13 5.2.2. Põhja- ja pinnavesi .................................................................................................14 5.2.3. Maardlad.................................................................................................................16
    [Show full text]
  • Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog
    Sahlbergia 21.2 (2015), 6-39 6 Estonian Additions to Silfverberg’s „Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae“ Coleoptera Catalog Uno Roosileht A faunistic list which updates H. Silfverberg’s “Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae” with respect to Coleoptera in Estonia is presented. The data is from specimens in the collection of the Estonian Museum of Natural History and from specimens collected by the author. The material were collected by hand, using nets and sifters and in recent years also using window and pitfall traps. The Estonian section of Silfverberg’s catalogue is updated with 308 species. – Sahlbergia 21(2): 6–39. Uno Roosileht. Estonian Museum of Natural History, Lai 29A, Tallinn 10133, ESTONIA, +372 5516547; e-mail: [email protected] Keywords: Coleoptera, faunistic list, Estonia Introduction H. Silfverberg’s catalogue of Coleoptera “Enumeratio 1961, Haberman 1962, Freude et al. 1964, 1967, 1971, renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Bal- 1974, Haberman 1968, Kryzhanovskii 1965, Miländer tiae” was published in 2010, containing distribution data 1978, Voolma et al. 1997, Heliövaara et al. 2004, 2014) for beetle species in Finland (F), Karelia (K), Sweden (S), were used to determine the species. Different catalogs, Norway (N), Denmark (D), Latvia (A), Lithuania (I) and checklists, lists and articles (Burakowski et al. 1978, 1979, Estonia (E). The collection of the Estonian Museum of 1980, 1981, 1986, 1990, 2000, Ferenca et al. 2002, Telnov Natural History contains species, collected in Estonia be- 2004, Telnov et al. 2007, 2008, Süda 2009, Silfverberg fore 2010, whose data have not been previously published, 2010, 2014, Tamutis et al.
    [Show full text]
  • VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade
    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna hetkeolukorra ülevaade Võru maakond Jaanuar 2019 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE 4 MAAKONNA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE 9 1. RAHVASTIK 9 1.1. Senised arengud 9 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused 12 2. MAJANDUSVALDKOND 13 2.1. Maakonna majanduse üldiseloomustus 13 2.2. Ettevõtluse tugistruktuurid 19 2.3. Ettevõtlusalad maakonnas 21 2.4. Turism 21 2.5. Kaugtöö 30 2.6. Omavalitsuste finantsid 30 2.7. Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 32 3. HARIDUSVALDKOND 33 3.1. Alusharidus 33 3.2. Üldharidus 35 3.3. Huviharidus 40 3.4. Kutseharidus 41 3.5. Noorsootöö 43 3.6. Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 45 4. SOTSIAAL-JA TERVISHOIUVALDKOND 46 4.1. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus 46 4.2. Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused 53 5. KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA. 53 5.1. Kodanikuühiskonna areng 53 5.2. Sport 57 5.3. Kultuur ja omapära 58 5.4. Peamised kodanikuühiskonna, eripära-, kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 63 6. TARISTU JA KESKKOND 64 6.1. Ühendused 64 6.2. Keskkond 66 7. HALDUSKORRALDUS JA MAINE 72 2 7.1. Halduskorraldus 72 7.2. Maine 74 7.3. Riiklikud struktuurid 76 KASUTATUD MATERJALID 78 3 LÜHIKOKKUVÕTE Rahvastik Võru maakond asub Kagu-Eestis, piirnedes lõunas Läti Vabariigi, idas Vene Föderatsiooni, põhjas, kirdes Põlva maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna administratiivseks keskuseks on Võru linn. Kokku on maakonnas haldusreformi järgselt 5 omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vallad ning Võru linn (vt joonis 1). Võru maakonna kogupindala on 2 773 km2, moodustades 6,1% Eesti Vabariigi pindalast.
    [Show full text]
  • Igal Kandil Oma Lugu
    Igal kandil oma lugu Valimik Võrumaa rahvajutte Võru, 2011 Väljaandja: Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Projektijuht: Inga Kuljus Koostaja: Ere Raag Keeletoimetajad: Luule Lairand, Signe Pärnaste Esikaane pilt: Viive Kuks „Tamme-Lauri tamm“ Kujundus ja küljendus: Priit Pajusalu, Seri Disain OÜ Trükk: Trükikoda Ecoprint ISBN 978-9949-21-904-9 Täname raamatu väljaandmist toetanud Kohaliku Omaalgatuse Programmi, lugude jutustajaid ja kodukoha pärimuse üles kirjutajaid ning kogumiku valmimisele kaasaaitajaid! 3 Head lugejad! „Nagu tamm kasvamiseks oma jõu ammutab teda kandvast ja toitvast mullapinnast, samuti pead sina oma minevikust enesele elujõu ammutama, ega tohi sellest kunagi lahti lasta, et mitte kaduda või hävida.“ (Peeter Lindsaar, 1973) Võrumaa rahvaraamatukogude töötajad tegelevad järjepidevalt kodulootööga ja raamatukogude ajaloo uurimisega 1980. aastast alates. Arhiividesse on saadetud päringud raamatukogude asutamise ja tegevuse kohta, on tutvutud arhivaalidega, küsitletud endisi raamatukogutöötajaid ja kohaliku kultuurielu edendajaid. Saadud materjalide põhjal on koostatud kartoteegid ja raamatukogude ajalugu on talletatud kroonikaraamatutesse. Vabariiklikul rahva- raamatukogude kroonikate ülevaatusel 1983. aastal saavutati esikoht. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal koostati 2007. aastal s k Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav kogumik e s „Raamatukogud Võrumaal“ . Võrumaa Keskraamatukogu sajandi- u t pikkune tegevus koondati 2009. aastal sõnas ja pildis juubeliteosesse a h „Võrumaa Keskraamatukogu
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Võru Valla Teataja Oktoober 2020
    VSEPTEMBER 2018ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 9 (160) Oktoober 2020 Teataja Võru vallavalitsus tunnustas õpetajaid õru vallavalitsus nimetas lastevanematelt korduvalt head on paljude lasteaias läbiviidavate Vtänavused aastaõpetaja tagasisidet. Näide ühe lapsevanema ürituste hing ning süžeede autor, aunimetused ning tänas kõiki kirjast: “Ma ei tea, kas õpetajatele tema läbiviidud üritused jätavad nominente neljas kategoorias: ka “tunnistusi” õppeaasta lõpus alati sügava mulje. Merike Kobin aasta kooliõpetaja, aasta klassijuha- jagatakse, aga kui jagataks, siis mina on ka lasteaia laulu sõnade autor. taja, aasta lasteaiaõpetaja ja aasta paneksin sinna lapsevanemana Ta paistab silma näitleja meis- huvihariduse õpetaja. Õpetajate kindlasti vaid parimad hinded. terlikkusega, vürtsika asjakohase tunnustamiseks esitati tänavu 15 Õppe üleviimine veebi - hinne huumorisoonega, sõnaosavusega ettepanekut. “5” - see tuli suurepäraselt välja! ja hea mõttelennuga. Õppe- ja Õpetaja kasutas veebikeskkondi, kasvatustöös pöörab Merike suurt Tunnustamise eesmärk on väär- mis olid arusaadavad, õpetaja tähelepanu väärtuskasvatusele: Kristina Siska. Foto: Jaanus Tanilsoo tustada ja esile tõsta õpetajatöö oli valmis alati juhendama. Oli lapsed on tutvunud rahvaluule olulisust, tunnustada õpetajaid, märgata, kuidas õpetaja iga nädal väikevormidega, vanasõnadega, Aasta huvihariduse õpetaja auni- kelle töö ja isiklik eeskuju on katsetas üha uusi lahendusi kuni mõistatuste ja kõnekäändudega. metus omistati Osula põhikooli oluliselt kaasa aidanud laste ja lõpuks
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Eesti Joed.Indd
    SISUKORD SISSEJUHATUS 11 Mis on jõgi? 14 Jõgede nimedest 17 Vanad jõenimed 19 Eesti asupaik ja looduslikud tingimused 21 Jõgede tekkimine Eesti alal 21 Jõgede suurusest 26 Muid olulisi jõgede omadusi 33 Jõe-elustik 45 Jõed ja inimesed 54 JÕGEDE KIRJELDUSED 77 1. Narva jõgi − Velikaja jõgi (Нарова − Великая) 80 2. Piusa (Пимжа) jõgi 86 3. Võhandu jõgi 90 4. Emajõgi − Väike Emajõgi 95 5. Õhne (Omulupe) jõgi 102 6. Tänassilma jõgi – Ärmä jõgi 106 7. Põltsamaa jõgi 110 8. Pedja jõgi 115 9. Elva jõgi 119 10. Laeva jõgi 122 11. Amme jõgi 125 12. Ahja jõgi 128 Eesti jõed | 7 13. Kullavere jõgi 132 14. Kääpa jõgi 135 15. Avijõgi 138 16. Rannapungerja jõgi 141 17. Mustajõgi − Raudi kanal 145 18. Pühajõgi 148 19. Purtse jõgi 152 20. Kunda jõgi 156 21. Selja jõgi 159 22. Mustoja 163 23. Loobu jõgi 166 24. Valgejõgi 169 25. Pudisoo jõgi 173 26. Jägala jõgi 176 27. Soodla jõgi 182 28. Jõelähtme jõgi 185 29. Pirita jõgi 188 30. Vääna jõgi 192 31. Keila jõgi 196 32. Vasalemma jõgi 199 33. Vihterpalu jõgi 202 34. Kasari jõgi 205 35. Vigala jõgi 209 36. Velise jõgi 212 37. Liivi jõgi 215 38. Paadrema jõgi 218 39. Pärnu jõgi 221 40. Esna jõgi 226 41. Prandi jõgi 229 42. Lintsi jõgi 232 8 | Eesti jõed 43. Käru jõgi 234 44. Vändra jõgi 237 45. Navesti jõgi 240 46. Saarjõgi 244 47. Halliste jõgi 247 48. Raudna jõgi − Uueveski oja 250 49. Kõpu jõgi 253 50. Lemmjõgi 256 51. Reiu jõgi 258 52. Sauga jõgi 261 53.
    [Show full text]
  • Raamatukogud Võrumaal
    Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Võru MP Seletuskiri
    VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Võru Maavalitsus OÜ Hendrikson & Ko Jüri 12, Võru Raekoja plats 8, Tartu Maakri 29, Tallinn www.hendrikson.ee töö nr 2131/14 Võru-Tartu 2018 2 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................... 4 1. VÕRUMAA RUUMILINE ARENG ............................................................ 6 1.1. RUUMILISE ARENGU VISIOON ................................................................... 6 1.2. RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI KOKKUVÕTE .................................................. 6 1.3. RUUMILISE ARENGU SUUNAMINE ÜLERIIGILISES PLANEERINGUS ........................... 9 1.4. RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED JA SUUNDUMUSED VÕRU MAAKONNAS. PLANEERINGULAHENDUSE PÕHJENDUSED ...............................................................10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE ............................. 14 2.1. KESKUSTE VÕRGUSTIK JA TOIMEPIIRKONNAD ...............................................16 2.1.1. Ettevõtlus ja töökohad ...............................................................19 2.1.2. Teenused .................................................................................21 2.2. LINNALISE ASUSTUSE ALAD ....................................................................24 2.3. MAALINE PIIRKOND .............................................................................26 2.4. SUUNISED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALADE JA JUHTUDE MÄÄRAMISEKS ÜLDPLANEERINGUTES .....................................................................27
    [Show full text]