DOCSLIB.ORG

Pargihaldja Salalaegas

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Number 4 (45) oktoober 2013 Pargihaldja salalaegas Putukahaldja rühm Lasteaia salalaekasse oli peitnud end hald- haldjate pere. Pargihaldja peres on sel õppe- Martti Zeiger`it ja majandusosakonna ju- rõõmustasid õnneloosi ostjaid peaauhin- jas, kes ootas juba pikemat aega üles ärata- aastal kokku 66 haldjalast. hatajat Jaan Rüüberg`i dadega: AS Suwem, OÜ Virelton, OÜ Kapa mist – välja pääsemist. Koos Pargihaldja tulekuga märkasid Lasteaia mööbli, tasuta värvide ja toeta- Puit, Pop Salon, Leeri Lillesalong. Tänan ka Ühel jaanuarikuu päeval avasin salalaeka Putukahaldja lapsevanemad, et ka nende va suhtumise eest volikogu esimeest Ain kõiki töötajaid, lapsevanemaid, kes osalesid ning äratasin ta üles, sooviga, et ta tuleks ja lastele on vaja soojemaid ja kaasaegsemaid Lõivu; Mõistva ja toetava suhtumise eest ja aitasid kaasa meie laatade õnnestumise- jääks meie lasteaeda. Kuna haldjas oli juba ruume. Pikkade läbirääkimiste tulemuse- volikogu liikmeid. le, ning maitsvate maasikate eest Metsavahi ammustel aegadel saanud endale nimeks na saimegi vallavalitsuselt loa renoveerida Tänan südamest Putukahaldja töökat ja talu peremeest Aivar Kartsepp`a. Pargihaldjas, tahtis ta ka seda nime kanda. rahvamaja endised kohvikuruumid Putu- entusiastlikku peret, eesotsas õpetaja Heli Südamlikud tänusõnad kõigile suure pa- Alates märtsikuust kannab lasteaed Pargi- kahaldjate rühmaruumideks. Kuna rahalisi Parmasson`i, Evi Ivanova ja Juta Mõttus`ega. nuse eest lasteaia arendustegevusse! haldja nime. Pargihaldjas elab peidus sü- vahendeid oli vähe tuli enamus töödest ise Tänusõnad kuuluvad ka Maksimum Tänu Teile jagub meie südamesse sooja gaval, sügaval meie hinges, me kõik teame, ära teha, kasutades selleks nii rühma per- Ehitusgrupp OÜ-le, maaler Iivika Märdi- veel pikaks ajaks ning on mida koos lastega et ta on olemas, kuid mitte keegi pole Teda sonali, lastevanemate kui ka valla töömees- mäe`le ja valla töömeestele: Rain Oha`le, jagada. veel näinud, kuid me tunneme tema kohal te abi. Vajalikud värvid ja pahtli muretses Kalmer Helde`le ja Ülo Täht`ile. Pargihaldjas on õnnelik ning võib nüüd olekut. Tema põues on peidus palju erine- meile volikogu esimees. Rühma garderoobi Tänusõnu abivalmiduse, meeldiva koos- rahuliku südamega hakata jälgima lasteaia vaid salalaekaid mida ta avab vastavalt va- remontisime osaliselt õnneloosist saadud töö ja koos tegutsemise eest jagub veel tegemisi, olla toeks haldja perele ning pu- jadusele. Esimese laeka avas ta juba aprillis, raha eest. lastevanematele: Veroonika, Ahto ja Lauri geda kõikidele sügavale, sügavale põue, ja- et kinkida rühmadele nimed. Nimede valik Vaatamata paljudele takistustele, sekel- isa Toomas Järvpõld`ile ja nende vennale gada hingesooja ning sobival hetkel avada oli keeruline, sest nimi pidi olema seotud dustele, avasime rühmaruumi uksed au- Rauno Järvpõld`ile, Annabelli ja Isabelli isa järgmine salalaegas. haldja nimedega. Nii saidki kõige pisemad gustikuu viimasel nädalal. Pargihaldjas Key PÄästel`ile, Birgiti ema Hele Ots`ale, nimeks Putukahaldjas, pargi ääres asuv vaatas ja imestas ning otsustas avada oma Karl-Mattiase ema Margarita Ugodnikovile, Peatse kohtumiseni! rühm sai nimeks Lillehaldjas, Kääpal metsa salalaeka veel ühe sahtli – tänulaeka sahtli. Romeri ja Kaisa ema Anu Org`ile ning Lasteaiapere nimel ääres olev rühm sai nimeks Metsahaldjas Pargihaldja pere tänab positiivse otsuse Marleeni ema Marju Parvele ja töökatele direktor Inge Järvpõld ning koolimajas asuv rühm Linnuhaldja eest Lasva Vallavalitsuste liikmeid, valla- lastele Reelika ja Signe Ivanova`le. nime. Kõik nad koos moodustavad toreda vanem Juris Juhansoo`d, abivallavanem Samuti täname õnneloosi toetajaid, kes Pargihaldjas pidas mihklilaata 29. septembril oli mihklipäev – vana kaunis-tamiseks sai meisterdada õunaga rahvakalendri tähtpäev, millega lõppes pärga ja põsele näomaalingut teha. Pere- viiekuuline suvi ja algas talvepoolaasta. Pa- dele pakkus pinget spordivõistlus. Rahva- remini mäletatakse mihklipäeva vanasõna maja esikus oli avatud lasteaia nelja rühma „igal oinal oma mihklipäev“ järgi. Olgu nimedega (Putukahaldjas, Lillehaldjas, selle oinaga kuidas oli, aga kindel oli see, et Metsahaldjas, Linnuhaldjas) kohvikud. peeti pidu. Kõik seal müüdavad sügisannid ja vanema- Pargihaldja lasteaed tähistas suve lõp- te valmistatud maitsvad küpsetised läksid pu mihklilaadaga reedel, 27. septembril. kiiresti kaubaks. Paar päeva varem oli kori- Kui eelmisel aastal saime ilmataati tänada dori kujundatud näitus laste töödest, meis- imeilusa ilma eest, siis sellel aastal nii hästi terdustest ja põnevatest juurikatest. Nii, et ei läinud. Aga laat toimus ikka ja suuri ja pidu sai peetud ja talv võib tulla! väikseid laadalisi jätkus Lasva rahvamajja Oli tore ühisüritus, mille õnnestumisele paariks tunniks. aitasid kaasa kõik lasteaia töötajad, hoole- Üritus algas lasteaiatöötajate poolt eten- kogu, vanemad, külalised ja muidugi lap- datud lustaka näidendiga „Naeris“. Hiljem sed ise. said vanemad ja lapsedki näidendi korduses SUURED TÄNUD KÕIGILE! Kevadel lõpetasid Lasva lasteaia eelkooliealiste rühmas 12 poissi-tüdrukut, kes kõik ka kaasa teha. Peo juhtideks olid Pargihaldjas 2. septembril Kääpa koolis haridusteed alustasid. Inge ja Putukahaldjas Heli, kes tutvustasid Putukahaldja õpetaja Lasva Lasteaia koolieelikute rühmal oli lõpupidu. Pildil koos kasvatajate ja sõpradega: Merit laada tegutsemisvõimalusi. Laste lemmi- Heli Parmasson Hass, Rasmus Kont, Germo Kreutzberg, Raul Kuld, Alice Nassar, Kaisa Nool, Kenor Ploomsaar, kuks kujunesid batuut ja õnneloos. Enda Eliisabet Raju, Anti Punnar, Liis-Loreen Sepp, Helena Täht, Janne-Lisette Tull. Foto Kalju Kuusik Lehekülg 2 LASVA SÕNUM oktoober 2013 Lasva Vallavolikogus Meeldetuletuseks! Kõigile, kes on korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks loetud (vabasta- vastuvõetud otsustustest tud), on kohustus esitada iga järgmise aasta 20. jaanuariks Lasva Vallavalitsusele kirjalik kinnitus, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Samuti ko- 26.07.2013 danikel, kes kasutavad ühiselt jäätmekonteinerit, esitada palun avaldus uuesti. Teie prae- • Tuvastati Nõnova külas asuva ehitise (endine Nõnova rohujahuveski hoone) peremehe- gune leping kehtib 20. jaanuarini. Vastasel korral loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäät- tus ning võeti arvele Lasva valla omandina. meveoga liitunuks alates 21. jaanuarist. Vastava kinnituse blanketi leiate valla kodulehelt • Otsustati võõrandada otsustuskorras Lasva vallale kuuluv kinnistu nimetusega Kuivati. www.lasva.ee • Kehtestati Lasva valla üldplaneering. Volikogu esimees 20.09.2013 Ain Lõiv • Kinnitati Lasva valla 2013. aasta teine lisaeelarve. • Otsustati delegeerida maaüksuste sihtotstarvete määramise Lasva Vallavalitsusele. Täiendav info Euroopa Liidu toiduabi jagamise kohta • Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste läbiviimiseks moodustati kaks valimisja- Lasva vallas oskonna komisjoni. Lasva valimisjaoskonda nr 1 on moodustatud seitsmeliikmeline jaoskonnakomisjon (esimees Marianne Hermann), Kääpa valimisjaoskonda nr 2 – Lp. Lasva valla elanikud! kuueliikmeline jaoskonnakomisjon (esimees Angela Järvpõld). Lisaks on mõlemas jaos- Vähekindlustatud pered, kes ei ole käeoleval aastal veel saanud Euroopa Liidu toiduabi, konnakomisjonis kaks asendusliiget. palume kiiresti ühendust võtta Lasva valla sotsiaalosakonnaga, telefonidel 78 98247 või • Lõpetati Lasva valla valimiskomisjoni liikme M. Zeiger’i volitused seoses tema tagasias- 53 268 740. tumisega. Toetust saavad üksikisikud ja pered kelle sissetulek on ühe liikme kohta alla 300 € kuus. • Otsustati asutada Lasva valla ühisvee-ja kanalisatsiooni haldamiseks valla 100%-lise Puudega inimestel ei arvestata sissetulekute hulka riiklikku sotsiaaltoetust. osalusega äriühing nimega OÜ Lasva Valla Veevärk. Sotsiaalosakonna juhataja Angela Järvpõld Võrumaa Noorte Partnerlusseminar 13- 15 september kihas Kääpa kool noor- tore ka endast noorematega suhelda. Kõik test ja noortejuhtidest, kes olid kohale tul- osalejad olid töökad ja sõbralikud. Pean ära nud üle kogu Võrumaa. Just meie korralda- mainima, et Lasva valla noored lõid tege- da oli selleaastane ja juba neljandat aastat vustes väga aktiivselt kaasa ning hea meel järjest toimuv Võrumaa noorte Partner- oli vaadata, et nad tõesti olid seminarist hu- lusseminar. See on traditsiooniliselt kolme vitatud. Kuigi ma öösel Kääpale ei jäänud päevane ning kohal on Võrumaa aktiivsed ootasin põnevusega mõlemal hommikul noored ja noortejuhid nii koolidest, noor- tagasi minekut. Viimasel päeval tundsin tekeskustest, noorteklubidest kui noor- osalejate seal väikest väsimust, kuid kõik tevolikogudest. Ööbiti kaks ööd koolimajas olid siiski rõõmsad ja lahkusid positiivse ja kaks ning pool päeva olid täis erinevaid meeleoluga. Üritus läks igati korda, ning tegevusi. loodan, et järgmine aasta saan jälle osaleda. Selle aasta teema oli “Võrumaa noored Tänan väga Kääpa kooli ja kooli söökla eile, täna ja homme.” inimesi, kes väga suureks abiks olid. Ja li- Nii nagu ka pealkiri ütleb toimusid pea- saks tänan Kääpa kooli õpilasi, kes nii mised tegevused ning arutelud just selle osalesid kui ka igal võimalikul juhul abiks ümber, mida oleme teinud, mida hetkel tee- olid- Lota Vana, Linell Sikk, Linda-Loora me ja mis on tulevikus plaanis. Pruuli, Hanna Visnapuu, Hele Täht, Eliise- Laupäeva pakkus kõige suuremat elevust, Mariin Sepp ja Jane Tigasoo. sest ees ootas Võrumaa tulevikuvisioon ning üldise arengu juurde. Valmis üks suur seminari kohta ütleb: “Seekordsele partner- Kati Orav 2030 kujundamine. Selleks tulid meile appi ja vahva
Recommended publications
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis

    Kaart on Valmistatud Maa-Ametis

    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
  • Lasva Valla Üldplaneering

    Lasva Valla Üldplaneering

    Lõuna-Eesti Varahaldus OÜ LASVA VALLA ÜLDPLANEERING KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Juhtekspert: Kalev Sepp Tartu 2013 Lasva valla üldplaneeringu KSH aruanne SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA SISU ....................................................5 3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA METOODIKA.6 4. PLANEERINGU SEOSED TEISTE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMIS- JA ARENGUDOKUMENTIDEGA..............................................................7 4.1. Riiklikud ja maakondlikud arengudokumendid .............................................................7 4.2. Lasva valla arengudokumendid....................................................................................11 5. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS.................................................................12 5.1. Asukoht.........................................................................................................................12 5.2. Looduskeskkond...........................................................................................................12 5.2.1. Geoloogia ...............................................................................................................13 5.2.2. Põhja- ja pinnavesi .................................................................................................14 5.2.3. Maardlad.................................................................................................................16
  • Igal Kandil Oma Lugu

    Igal Kandil Oma Lugu

    Igal kandil oma lugu Valimik Võrumaa rahvajutte Võru, 2011 Väljaandja: Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Projektijuht: Inga Kuljus Koostaja: Ere Raag Keeletoimetajad: Luule Lairand, Signe Pärnaste Esikaane pilt: Viive Kuks „Tamme-Lauri tamm“ Kujundus ja küljendus: Priit Pajusalu, Seri Disain OÜ Trükk: Trükikoda Ecoprint ISBN 978-9949-21-904-9 Täname raamatu väljaandmist toetanud Kohaliku Omaalgatuse Programmi, lugude jutustajaid ja kodukoha pärimuse üles kirjutajaid ning kogumiku valmimisele kaasaaitajaid! 3 Head lugejad! „Nagu tamm kasvamiseks oma jõu ammutab teda kandvast ja toitvast mullapinnast, samuti pead sina oma minevikust enesele elujõu ammutama, ega tohi sellest kunagi lahti lasta, et mitte kaduda või hävida.“ (Peeter Lindsaar, 1973) Võrumaa rahvaraamatukogude töötajad tegelevad järjepidevalt kodulootööga ja raamatukogude ajaloo uurimisega 1980. aastast alates. Arhiividesse on saadetud päringud raamatukogude asutamise ja tegevuse kohta, on tutvutud arhivaalidega, küsitletud endisi raamatukogutöötajaid ja kohaliku kultuurielu edendajaid. Saadud materjalide põhjal on koostatud kartoteegid ja raamatukogude ajalugu on talletatud kroonikaraamatutesse. Vabariiklikul rahva- raamatukogude kroonikate ülevaatusel 1983. aastal saavutati esikoht. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal koostati 2007. aastal s k Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav kogumik e s „Raamatukogud Võrumaal“ . Võrumaa Keskraamatukogu sajandi- u t pikkune tegevus koondati 2009. aastal sõnas ja pildis juubeliteosesse a h „Võrumaa Keskraamatukogu
  • Võru Valla Teataja Oktoober 2020

    Võru Valla Teataja Oktoober 2020

    VSEPTEMBER 2018ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 9 (160) Oktoober 2020 Teataja Võru vallavalitsus tunnustas õpetajaid õru vallavalitsus nimetas lastevanematelt korduvalt head on paljude lasteaias läbiviidavate Vtänavused aastaõpetaja tagasisidet. Näide ühe lapsevanema ürituste hing ning süžeede autor, aunimetused ning tänas kõiki kirjast: “Ma ei tea, kas õpetajatele tema läbiviidud üritused jätavad nominente neljas kategoorias: ka “tunnistusi” õppeaasta lõpus alati sügava mulje. Merike Kobin aasta kooliõpetaja, aasta klassijuha- jagatakse, aga kui jagataks, siis mina on ka lasteaia laulu sõnade autor. taja, aasta lasteaiaõpetaja ja aasta paneksin sinna lapsevanemana Ta paistab silma näitleja meis- huvihariduse õpetaja. Õpetajate kindlasti vaid parimad hinded. terlikkusega, vürtsika asjakohase tunnustamiseks esitati tänavu 15 Õppe üleviimine veebi - hinne huumorisoonega, sõnaosavusega ettepanekut. “5” - see tuli suurepäraselt välja! ja hea mõttelennuga. Õppe- ja Õpetaja kasutas veebikeskkondi, kasvatustöös pöörab Merike suurt Tunnustamise eesmärk on väär- mis olid arusaadavad, õpetaja tähelepanu väärtuskasvatusele: Kristina Siska. Foto: Jaanus Tanilsoo tustada ja esile tõsta õpetajatöö oli valmis alati juhendama. Oli lapsed on tutvunud rahvaluule olulisust, tunnustada õpetajaid, märgata, kuidas õpetaja iga nädal väikevormidega, vanasõnadega, Aasta huvihariduse õpetaja auni- kelle töö ja isiklik eeskuju on katsetas üha uusi lahendusi kuni mõistatuste ja kõnekäändudega. metus omistati Osula põhikooli oluliselt kaasa aidanud laste ja lõpuks
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva

    Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva

    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
  • JÄRVEMUUSIKA Leidub Nii Suurtele Kui Väikestele

    JÄRVEMUUSIKA Leidub Nii Suurtele Kui Väikestele

    Number 11 (52) juuli 2015 15. august 2015 LASVA VALLA Pässä küla pargis LASVA LAAT JA JÄRVE TULEMUUSIKA Algus kell 10.00 TULE KAUPLEMA! Laadale sissepääs on kõigile tasuta. Kindlasti saab osta kohalikke tooteid. Platsitasu ei võeta, kuid eelnevalt on vajalik registreeruda (vt. www.lasva.ee). MÜÜ OMA VANAVARA TÄIKAL! Laadaplatsil on olemas koht ka täikale, kus saab müüa oma vanavara. Platsitasu ei võeta, kuid eelnevalt on vajalik registreeruda (vt. www.lasva.ee). TULE SPORTIMA! Laada ajal toimub Teine Lasva jõe- ja järvejooks, Võrumaa Pikamaajooksusarja etapp, korraldajaks Lasva Tervisespordi Selts. Kontakt: [email protected] TULE VEEDA MÕNUSALT AEGA! Algus kell 20.30 Tegevusi, võistlusi, vaatamist ja kuulamist laadal JÄRVEMUUSIKA leidub nii suurtele kui väikestele. Laadapäeva lõpetab Lasva Järvemuusika Vaatemäng Kavas: Georg Otsa laulude kontsert Laulavad JASSI ZAHHAROV ja VOLDEMARVOLDEMAR KUSLAP Saateks URMAS LATTIKAS klaveril Müstilise tuledemängu kaldalt ja järvelt annavad tulezonglöörid ““ZERKALA”ZERKALA” ja OÜ TULEKILD Tartust Sissepääs 5€ (lapsed vanuses kuni 14.a sissepääs tasuta) Järvemuusika pileteid saab osta ka laada ajal. Laada võistlustel on võimalik võita tasuta sissepääse Järvemuusikale! Rohkem infot: www.lasva.ee Kääpa Noortekeskus * Metsavahi Talu * Margus Järvpõld TOETAJAD: Toomas Maask * Ulla Torop * OÜ Kapa Puit * Helger Hirv MTÜ Lasva Tervisespordi Selts Sel suvel saavad Sooküla, Tsolgo, Kääpa ja Otsa külad endale väikesed mänguväljakud. Foto Martti Rõõm Valmimas on veesõidukite sildumiskoht Võhandu jõel, mida rahastatakse
  • Eesti Joed.Indd

    Eesti Joed.Indd

    SISUKORD SISSEJUHATUS 11 Mis on jõgi? 14 Jõgede nimedest 17 Vanad jõenimed 19 Eesti asupaik ja looduslikud tingimused 21 Jõgede tekkimine Eesti alal 21 Jõgede suurusest 26 Muid olulisi jõgede omadusi 33 Jõe-elustik 45 Jõed ja inimesed 54 JÕGEDE KIRJELDUSED 77 1. Narva jõgi − Velikaja jõgi (Нарова − Великая) 80 2. Piusa (Пимжа) jõgi 86 3. Võhandu jõgi 90 4. Emajõgi − Väike Emajõgi 95 5. Õhne (Omulupe) jõgi 102 6. Tänassilma jõgi – Ärmä jõgi 106 7. Põltsamaa jõgi 110 8. Pedja jõgi 115 9. Elva jõgi 119 10. Laeva jõgi 122 11. Amme jõgi 125 12. Ahja jõgi 128 Eesti jõed | 7 13. Kullavere jõgi 132 14. Kääpa jõgi 135 15. Avijõgi 138 16. Rannapungerja jõgi 141 17. Mustajõgi − Raudi kanal 145 18. Pühajõgi 148 19. Purtse jõgi 152 20. Kunda jõgi 156 21. Selja jõgi 159 22. Mustoja 163 23. Loobu jõgi 166 24. Valgejõgi 169 25. Pudisoo jõgi 173 26. Jägala jõgi 176 27. Soodla jõgi 182 28. Jõelähtme jõgi 185 29. Pirita jõgi 188 30. Vääna jõgi 192 31. Keila jõgi 196 32. Vasalemma jõgi 199 33. Vihterpalu jõgi 202 34. Kasari jõgi 205 35. Vigala jõgi 209 36. Velise jõgi 212 37. Liivi jõgi 215 38. Paadrema jõgi 218 39. Pärnu jõgi 221 40. Esna jõgi 226 41. Prandi jõgi 229 42. Lintsi jõgi 232 8 | Eesti jõed 43. Käru jõgi 234 44. Vändra jõgi 237 45. Navesti jõgi 240 46. Saarjõgi 244 47. Halliste jõgi 247 48. Raudna jõgi − Uueveski oja 250 49. Kõpu jõgi 253 50. Lemmjõgi 256 51. Reiu jõgi 258 52. Sauga jõgi 261 53.
  • Raamatukogud Võrumaal

    Raamatukogud Võrumaal

    Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide
  • Võru MP Seletuskiri

    Võru MP Seletuskiri

    VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Võru Maavalitsus OÜ Hendrikson & Ko Jüri 12, Võru Raekoja plats 8, Tartu Maakri 29, Tallinn www.hendrikson.ee töö nr 2131/14 Võru-Tartu 2018 2 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................... 4 1. VÕRUMAA RUUMILINE ARENG ............................................................ 6 1.1. RUUMILISE ARENGU VISIOON ................................................................... 6 1.2. RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI KOKKUVÕTE .................................................. 6 1.3. RUUMILISE ARENGU SUUNAMINE ÜLERIIGILISES PLANEERINGUS ........................... 9 1.4. RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED JA SUUNDUMUSED VÕRU MAAKONNAS. PLANEERINGULAHENDUSE PÕHJENDUSED ...............................................................10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE ............................. 14 2.1. KESKUSTE VÕRGUSTIK JA TOIMEPIIRKONNAD ...............................................16 2.1.1. Ettevõtlus ja töökohad ...............................................................19 2.1.2. Teenused .................................................................................21 2.2. LINNALISE ASUSTUSE ALAD ....................................................................24 2.3. MAALINE PIIRKOND .............................................................................26 2.4. SUUNISED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALADE JA JUHTUDE MÄÄRAMISEKS ÜLDPLANEERINGUTES .....................................................................27
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Keele Ajaloo Ja Murrete Õppetool

    Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Keele Ajaloo Ja Murrete Õppetool

    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE AJALOO JA MURRETE ÕPPETOOL Mariko Faster VÕRU- JA SETUMAA KOHANIMEDE DETERMINANDID Magistritöö Juhendaja professor Karl Pajusalu TARTU 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................4 1.1. Uurimuse eesmärk ................................................................................................4 1.2. Ainestik .................................................................................................................5 1.3. Varasemad uurimused ...........................................................................................7 1.4. Uurimisalast ..........................................................................................................8 1.4.1. Loodus ...........................................................................................................8 1.4.1. Ajalugu ........................................................................................................10 1.4.2. Keel .............................................................................................................15 2. Determinanditeooriat ..................................................................................................20 2.1. Determinandi mõistest ........................................................................................20 2.2. Determinantide hämardumine .............................................................................21 2.3. Kohanimede
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal

    Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal

    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
  • Kust on Tulnud Vana Võrumaa Külanimed?

    Kust on Tulnud Vana Võrumaa Külanimed?

    Evar Saar Võru instituudi teadur, kes uurib kohanimesid Kust on tulnud Vana Võrumaa külanimed? Hajatalude ja väikeste külade maastikul Lõuna- ning Lääne-Võrumaal pärineb külanimede enamik inimeste nimedest – kunagistest talu- poegade lisanimedest. Põhja-Võrumaa (praeguse Põlvamaa) külad on suuremad ja vanemad. Nende nimed on tekkinud nii ammusel ajal, et kirjalikud allikad seda aega otseselt ei valgusta. Ometi ei sõltu tähen- duselt läbipaistva ja hämara materjali suhe Võrumaa külanimedes külade suurusest ja külaks olemise east. Ka hiljuti talunimest küla nimeks saanud nimede hulgas leidub palju naaberkeelte isikunimesid ja palju selliseid nimesid, mille päritolu jääbki tundmatuks. Artikkel põhineb aastatel 2009–2014 Eesti kohanimeraamatu (EKNR) jaoks tehtud uurimistööl ja annab põgusa, tutvustust ning eelreklaami pakkuva ülevaate sellest, mida lähimas tulevikus saab Eesti kohanime- raamatust just ajaloolise Võrumaa külanimede kohta lugeda. Sellel alal uuris Mariko Faster Hargla kihelkonda ja on kirjutanud põhiosa nendest märksõnaartiklitest. Evar Saar uuris ülejäänud seitset vana Võrumaa kihel- konda. Tööd tehti põhiliselt arhiiviallikatele ja revisjonide publitseeritud materjalidele toetudes. Esimene eesmärk oli saada ülevaade asustusajaloost mõisate ja põlis- külade (XVI saj allikates külaks peetud üksuste) kaupa. Nimede arengu jälgimine oli kindlamaks aluseks tõlgendusele, mille juures sai kasutada varasemaid piirkondlikke uurimusi (Valdek Pall Põhja-Tartumaast1, Marja 1 Pall, Valdek. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toimetanud M. Norvik. Valgus, Tallinn 1969. OMA KEEL 1/2015 19 Kallasmaa Saaremaast2 ja Hiiumaast3, Jaak Simm Võnnu kihelkonnast4), läänemeresoome kohanimede alast kirjandust, Eesti, Soome, Vene, Saksa, Läti isikunimeraamatuid ja teisi allikaid. Etümoloogiates püüti hoiduda pelgalt sõnavaralistest võrdlustest. Püüti pakkuda vaid selliseid nime päritolu seletusi, mis oleksid vähemalt tõenäolised paigapealse kohanime- süsteemi toimimise vaatevinklist, isegi siis, kui nime tegelikku ajaloolist tagapõhja pole suudetud kindlaks teha.