Kogumik TEUK XVII Web.Pdf

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kogumik TEUK XVII Web.Pdf TEUK XVII TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE UURIMINE JA KASUTAMINE SEITSMETEISTKÜMNENDATSMETEISTKÜMNENDA KONVERENTSIKONVERENTSI KOGUMIKKOGU INVESTIGATIONINVESTIGATION AND USUSAGEAGE OOFF RENEWABLE ENERGYENERGY SOURCESSOURCES SEVENTEENTH CONFERENCE PROCEEDINGS TARTU, ESTONIA, 2015 Toimetaja / Compiled by: Elis Vollmer Keeleline toimetus: Karin Veske, Margit Lehis Toimetus on toetuse eest tänulik / Editorial staff is very grateful for the support: energia k tuv es s ku aa s t Ü M E Trükitud: OÜ Paar Printed by: Paar Ltd Kirjastaja: Eesti Maaülikool Publisher: Estonian University of Life Sciences © 2015 Eesti Maaülikool Estonian University of Life Sciences All Rights Reserved ISBN: 978-9949-569-06-9 (trükis) 978-9949-569-07-6 (pdf) 2 SISUKORD Eessõna EESTI HILJUTISED ÕPPETUNNID VÄIKETUULIKUTEGA Tuuliki Kasonen .......................................................................................................................................... 6 PÄIKESEENERGIA KASUTAMINE TALUS LÕUNA-EESTIS Mihkel Jakobson, Valdur Tiit .................................................................................................................... 16 BIOSÖE TOOTMINE TASUB ÄRA – PROOVITUD TEHNOLOOGIAGA 20 ERINE- VAST VÕIMALIKUST TOORMEST ÜHE PAINDLIKU PROTSESSIGA KUNI VIIS TOODET Ahto Oja, Harri Vesa ................................................................................................................................. 25 PÄIKESEENERGEETIKA JA PERSPEKTIIVID VESINIKUNA SALVESTAMISEL Tiit Kallaste .............................................................................................................................................. 33 PV-MOODULI TOODANG SUURFARMIS Teolan Tomson .......................................................................................................................................... 45 TASAPINNALISE 2,5 M2 PÄIKESEPANEELI TÖÖ TULEMUSED AJAVAHEMIKUS SEPTEMBER 2014 KUNI OKTOOBER 2015 Veli Palge, Margus Arak, Erkki Jõgi ......................................................................................................... 52 KURENURME PÄIKESEELEKTRIJAAMAS ASUTAKSE ENERGIAT SALVESTAMA VESINIKUNA Viido Polikarpus, Tiit Kallaste .................................................................................................................. 58 KAHE FOTOELEKTRILISE PÄIKESEENERGIA KASUTAMISE SÜSTEEMI (PS) ANALÜÜS ESIMESE TÖÖTAMISAASTA ANDMETE ALUSEL. RAKENDUSLIKUD SOOVITUSED PS-I KASUTAMISEKS Valeri Saikovski ......................................................................................................................................... 70 HOONE ELEKTRISÜSTEEMI PARAMEETRID, MIS SOBIVAD UUENDUSTEKS (DRAIVERID). NEGATIIVSED ERIPÄRAD, MILLELE TULEB TÄHELEPANU PÖÖ- RATA, ET VÄLTIDA UUENDUSTE REALISEERIMISE EBAPIISAVA TASUVUSE JA MITTESOBIVA TEHNILISE KÕRVALMÕJU TEKET Valeri Saikovski, Raivo Teemets ............................................................................................................... 80 BIOENERGIA KASUTUS PÕLLUMAJANDUS- JA METSANDUSETTEVÕTETES INVESTEERINGUTOETUSE SAAJATE NÄITEL Jaana Prants ............................................................................................................................................... 88 MILLISEKS BIOKÜTUSEKS VÄÄRINDADA LOODUSKAITSELISTEL EESMÄR- KIDEL HOOLDATUD LAMMINIITUDE ROHTSET BIOMASSI? Indrek Melts, Marti Tutt, Katrin Heinsoo ................................................................................................. 96 EESTI SMEAR-JAAMA ANDMETE KASUTUS JÄTKUSUUTLIKU BIOMASSI TOOTMISE JÄLGIMISEL Steff en M. Noe, Alisa Krasnova, Dmitrii Krasnov, Ahto Kangur ........................................................... 104 MASTIMÕÕTMISED VÕIMALDAVAD HINNATA TUULEENERGIA RESSURSSI Marko Kaasik, Steff en M. Noe ................................................................................................................ 111 BIOETANOOLKÜTUSE MÕJU KAHETAKTILISE KOLBMOOTORI VÄLJUNDPA- RAMEETRITELE Arne Küüt, Risto Ilves, Jüri Olt ............................................................................................................... 118 BIOKEEMILISE HAPNIKUTARBE SENSOR-RIVID Kätlin Pitman, Merlin Raud, Timo Kikas ............................................................................................... 131 3 EESSÕNA 2015. aastal toimub konverents "Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine" juba 17. korda. TEUK on läbi aastate olnud üks põhilisi taastuvenergia valdkonna teadurite, praktikute, poliitikute ja lihtsalt hu- viliste kohtumispaiku. Käesoleva konverentsi fookuses on sel korral aasta lõpus toimuva glo- baalse Pariisi kliimakohtumise temaatika. Pariisi kliimakohtumise ees- märgiks on jõuda uute riikidevaheliste kokkulepeteni, et pidurdada kliima muutumist inimtegevuse mõjul ning vähendada lokaalset ja globaalset tööstussaastet. Konverentsil heidetakse pilk Eesti senisele kliimapolii- tikale kui ka ootustele peale uusi riikidevahelisi kokkuleppeid. Eriline tähelepanu on aspektidel, kuidas uued kokkulepped hakkavad meie ener- geetikasektori arengut mõjutama. Tavapärastele teadlaste ettekannetele on sel korral lisaks antud rohkem sõna ka ettevõtjatele ja praktikutele, et tutvustada edukaid kogemusi päi- keseenergia väikelahenduste vallas. Lisaks suulistele ettekannetele on esindatud ka posterettekanded väga laia teemaderingiga, alates erineva- test päikeseenergia teemalistest uuringutest Eestis, biojäätmete komp- leksse käitlemise potentsiaalist kuni hoonete elektrisüsteemi innovat- sioonide ja biosöe majandusliku rakenduseni. Päeva lõpetusena toimub Eesti taastuvenergia sektori hetkeseisu ja aren- guid käsitlev paneeldiskussioon „Energiapoliitika valikud karmistuva kliimapoliitika valguses“, mis võtab kokku eelnevates ettekannetes kä- sitletud teemad ning üritab prognoosida, kuhu taastuvenergia valdkond nii globaalselt, Euroopa mastaabis kui ka riiklikult liigub. Diskussioon võimaldab poliitikutel, teadlastel ja praktikutel ühiselt arutleda ees oota- vate arengusuundade üle. Huvitavaid ettekandeid ja head lugemist! Elis Vollmer Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskuse asejuhataja 4 FOREWORD Annual conference Investigation and Usage of Renewable Energy Sources is being held already 17th time. The conference has been the main meeting point for renewable energy sector politicians, scientists and practitioners throughout its history. The main focus of this year’s conference is the outcome of the global climate summit held in Paris later this year. The goal of the Paris summit will be new intergovernmental agreements to decrease human infl uence on climate change and reducing local and global pollution. Our confe- rence will look at Estonian climate policies so far as well as the possible future developments in Estonian energetics sector after the Paris climate summit. In addition to the regular scientifi c presentations, we also have higher focus on best practices from the entrepreneurs in solar energy sector. Be- sides oral presentations we also exhibit poster presentations with very diverse topics ranging from diff erent solar energy studies, biowaste treat- ment possibilities to building innovation developments and the economic feasibility of biochar production. The conference day is summarised with open discussion on "Options for renewable energy sector under the new more strict climate policies", bringing together all the ideas from previous presentations as well as trying to predict to where and how our energy sector will develop in glo- bal, European and local scale. The discussion enables politicians, scien- tists and practitioners to debate on oncoming development possibilities. Enjoy the articles and the conference presentations! Elis Vollmer Acting head of the Centre of Renewable Energy of Estonian University of Life Sciences 5 EESTI HILJUTISED ÕPPETUNNID VÄIKETUULIKUTEGA Tuuliki Kasonen Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Regati pst. 1, 11911 Tallinn e-post: [email protected] Annotatsioon Tuuleenergia Assotsiatsiooni all tegutsev Tuuleenergia Klaster uuris 2015. aastal, kui tootlikud on olnud Kredexi investeerimistoetusega soetatud väiketuulikud ning mida tuleks tulemustest õppida. Käesolev töö tutvustab Tallinna Tehnikaülikooli Elektro- energeetika Instituudi rohelise investeerimisskeemi ,,Väikeelamute rekonstrueerimise toetus” (Ulm ja Palu 2015) abil Eestis püstitatud väiketuulikute tootlikkuse analüüsi, järeldusi ja ettepanekuid tulevikuks. Märksõnad: tuuleenergeetika, väiketuulik, elektrituulik, tuulegeneraator, tasuvusaeg, KredEx. Sissejuhatus Sihtasutus KredEx pakkus 2012. aastal eraisikute väikeelamutele energiatarbe vähen- damiseks mõeldud renoveerimistoetust, mille raames sai taotleda 70% toetust ka elekt- rit tootvate taastuvenergiaseadmete, sh väiketuulikute kasutuselevõtmiseks. Rohelise investeerimisskeemi „Väikeelamute rekonstrueerimise toetuse“ maksimaalne määr oli 30 000 eurot taotleja kohta ning sellega fi nantseeritava väiketuuliku võrgupoolne võim- sus võis olla kuni 11 kW. Taastuvenergeetika väikelahenduste toetamise eelarvelised vahendid pärinesid saastekvootide müügist. Huvi taastuvenergia toetusmeetme vastu oli väga suur ning KredEx peatas kaks nädalat pärast toetusvooru algust taotluste vastu- võtu vahendite lõppemise tõttu (Kredex 2012). Kokku esitati 252 taotlust kogusummas 2 767 837,76 eurot, keskmine taotletav summa oli 10 983 eurot. Taastuvenergia toetust said 95 taotlejat, keskmine eraldatud summa oli 10 526,32 eurot. Toetust saadi 11 väiketuuliku, 64 päikesekollektori ja 25 PV-süsteemi paigaldamiseks (Talvar 2013). Et tegemist oli esimese taolise väiketuulikute
Recommended publications
  • Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas
    VLÕRU INNA L EHT November 10 (128) 2017 Uus kergliiklusteede võrgustik Võru linnas Kaardil on näidatud Võru linnas asuvate kergliiklusteede ja tänavate lõikude pikkused, mis võimaldavad liikumisharrastajal komplekteerida endale sobiva pikkusega terviseringe. Terviseringi näide 1, pikkus 9 km: Kreutzwaldi/Petseri rist – raudteeülesõit – Kose tee – Taara tn ots – Kubija rollerirada – Kubija suusabaas – Männiku tn – Kubija tee – raudteeülesõit – Kreutzwaldi/Petseri rist. Selle marsruudi läbimisele kõndides kulub 1,5-2 h sõltuvalt kõnnikiirusest. Selline ajaline koormus on liikumisharrastajale kõndimise puhul igati paras. Terviseringi näide 2, pikkus 6,7 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Räpina mnt – Koreli sild – Koreli kaldaala kergliiklustee Luha tänavani – Luha tn – Pikk tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub 1h 15 min – 1h 30 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Terviseringi näide 3, pikkus 4,4 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Luha tänav – Koreli tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub mudilasel 1h – 1h 15 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Sportides ära unusta liiklusohutust! Pimedal ajal kasuta alati helkureid ja helkuritega riideid. Ole ettevaatlik hoovidest väljasõidukohtades – veendu, et sealt ei tule sõidukit! Võrumaa Mängude liikumispäevakud märkejaama ja nutikoodiga Võru spordihalli juures kolmapäeviti kell 8-22. Täpsem info ja ettepanekud: www.vorumaaspordiliit.ee Väike matemaatika ja tervis tuleb – leia oma rada! (Loe ka lk 4) ADVENDIKONTSERT PÜHAPÄEV, 3. DETSEMBER VÕRU KANDLES — 18:00 PILETID PILETILEVIST JA KOHAPEAL EELMÜÜGIST 7 / 10 € — KONTSERDIPÄEVAL 10 / 12 € SOODUSHIND ÕPILASTELE, TUDENGITELE JA PENSIONÄRIDELE — LAPSED KUNI 7A TASUTA. 2 Võru Linna Leht November 2017 Võru linnavolikogu KUU PILDIS peab haarama liidrirolli F.
    [Show full text]
  • Igal Kandil Oma Lugu
    Igal kandil oma lugu Valimik Võrumaa rahvajutte Võru, 2011 Väljaandja: Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Projektijuht: Inga Kuljus Koostaja: Ere Raag Keeletoimetajad: Luule Lairand, Signe Pärnaste Esikaane pilt: Viive Kuks „Tamme-Lauri tamm“ Kujundus ja küljendus: Priit Pajusalu, Seri Disain OÜ Trükk: Trükikoda Ecoprint ISBN 978-9949-21-904-9 Täname raamatu väljaandmist toetanud Kohaliku Omaalgatuse Programmi, lugude jutustajaid ja kodukoha pärimuse üles kirjutajaid ning kogumiku valmimisele kaasaaitajaid! 3 Head lugejad! „Nagu tamm kasvamiseks oma jõu ammutab teda kandvast ja toitvast mullapinnast, samuti pead sina oma minevikust enesele elujõu ammutama, ega tohi sellest kunagi lahti lasta, et mitte kaduda või hävida.“ (Peeter Lindsaar, 1973) Võrumaa rahvaraamatukogude töötajad tegelevad järjepidevalt kodulootööga ja raamatukogude ajaloo uurimisega 1980. aastast alates. Arhiividesse on saadetud päringud raamatukogude asutamise ja tegevuse kohta, on tutvutud arhivaalidega, küsitletud endisi raamatukogutöötajaid ja kohaliku kultuurielu edendajaid. Saadud materjalide põhjal on koostatud kartoteegid ja raamatukogude ajalugu on talletatud kroonikaraamatutesse. Vabariiklikul rahva- raamatukogude kroonikate ülevaatusel 1983. aastal saavutati esikoht. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal koostati 2007. aastal s k Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav kogumik e s „Raamatukogud Võrumaal“ . Võrumaa Keskraamatukogu sajandi- u t pikkune tegevus koondati 2009. aastal sõnas ja pildis juubeliteosesse a h „Võrumaa Keskraamatukogu
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Raamatukogud Võrumaal
    Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide
    [Show full text]
  • Soomusrong “Wabadus” Piusa Raudteejaamas Mälumänguturniiri Võitja Selgus Pärast Kahte Lisaküsimust
    VAPRILL 2019 ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 4 (144) Aprill 2019 Teataja Soomusrong “Wabadus” Piusa raudteejaamas esti Sõjamuuseum koostöös rahvast tervitasid Võru vallavanem EEV100 korraldustoimkon- Kalmer Puusepp, sõjamuuseumi naga on vedamas ühte suurt teadur Siim Õismaa, ajaloolane soomusrongi projekti nii Eesti Valdur Raudvassar ja Setomaa Vabariigi 100. aastapäeva auks kui ülemsootska Aare Hõrn. Esines ka Vabadussõja meenutamiseks. Puhkpilliorkester Kungla. Etteasted Soomusrong number 7 nimega kõlasid ka Orava Kooli õpilastelt, „Wabadus“ startis 4. jaanuaril kodutütardelt ja noorkotkastelt. Kehrast ning on viimastel kuudel Üritusest osavõtjatele pakuti peatunud mitmetes raudteejaama- kuuma magusat teed ja toitvat des, sealhulgas Võrumaal. suppi, mille valmistanud Nais- kodukaitse Võrumaa ringkonna Antslas peatus rong 21.-28. Vastseliina jaoskonna liikmed. veebruaril ja liikus edasi Võru Pidulikule, 11-päevasele rongi raudteejaama, kus oli avatud 1.-10. jaamas viibimisele aitasid kaasa märtsil. Rongis toimusid päevasel ka mitmed kohalikud asutused. ajal 45-minutilised ekskursioonid, Näiteks Piusa Külastuskeskuses giidideks nii sõjamuuseumi töö- oli võimalik tasuta vaadata filmi tajad, koostööpartnerid teistest “Noored kotkad” ning huvilistele Soomusrongi nr 7 “Wabadus” peatumine Piusa raudteejaamas. Fotod: Lisanna Elm muuseumidest kui ka kohalikud oli avatud Piusa Savikoda. ajalooentusiastid, kes oskasid jutustada soomusrongide ja Vaba- Reedel, 29. märtsil korraldas Seto- dussõja lugu. Mitmed Võru valla maa vald Petseri vabastamise koolid, mis linnale lähemal, kasu- aastapäeva tähistamise – vesteti tasid juba märtsi alguses võimalust lugusid ja lauldi Vabadussõjast, minna rongi ja näitusega tasuta loeti palvet lahingutes lahkunutele tutvuma. ja kõlasid aupaugud. 31. märtsil lahkus soomusrong Piusa raud- teejaamast. Järgmine peatus on Rong Võru valla territooriumil Verioral ning sealt edasi tahetakse jõuda veel 2019. aastal kõikjale Neljapäeval, 21. märtsil jõudis Eestis, kus on olemas raudtee.
    [Show full text]
  • Navi Küla Puurkaev-Pumpla Laiendamine
    Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine Tellija: AS Võru Vesi Projekti nr: 36-19 Staadium: Tehnoloogiline projekt Projektijuht: Indrek Tamberg Konsultant: Anni Mandel, Epp Lepamaa Kontrollija: Epp Lepamaa Tallinn, 2020. aasta Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine SISUKORD 1. Üldosa .................................................................................................................. 3 1.1. Projekti nimetus ............................................................................................... 3 1.2. Projekti tellija................................................................................................... 3 1.3. Projekti asukoht ............................................................................................... 3 1.4. Geodeetiline alusmaterjal .................................................................................. 3 1.5. Olemasolev olukord .......................................................................................... 3 1.5.1. Vee-ettevõtja ................................................................................................ 3 1.5.2. Üldist ........................................................................................................... 5 1.5.3. Olemasolevad ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatised ...................................... 9 2. Projektlahenduse valimine ..................................................................................... 12 2.1. Projekti lähteandmed .....................................................................................
    [Show full text]
  • Kust on Tulnud Vana Võrumaa Külanimed?
    Evar Saar Võru instituudi teadur, kes uurib kohanimesid Kust on tulnud Vana Võrumaa külanimed? Hajatalude ja väikeste külade maastikul Lõuna- ning Lääne-Võrumaal pärineb külanimede enamik inimeste nimedest – kunagistest talu- poegade lisanimedest. Põhja-Võrumaa (praeguse Põlvamaa) külad on suuremad ja vanemad. Nende nimed on tekkinud nii ammusel ajal, et kirjalikud allikad seda aega otseselt ei valgusta. Ometi ei sõltu tähen- duselt läbipaistva ja hämara materjali suhe Võrumaa külanimedes külade suurusest ja külaks olemise east. Ka hiljuti talunimest küla nimeks saanud nimede hulgas leidub palju naaberkeelte isikunimesid ja palju selliseid nimesid, mille päritolu jääbki tundmatuks. Artikkel põhineb aastatel 2009–2014 Eesti kohanimeraamatu (EKNR) jaoks tehtud uurimistööl ja annab põgusa, tutvustust ning eelreklaami pakkuva ülevaate sellest, mida lähimas tulevikus saab Eesti kohanime- raamatust just ajaloolise Võrumaa külanimede kohta lugeda. Sellel alal uuris Mariko Faster Hargla kihelkonda ja on kirjutanud põhiosa nendest märksõnaartiklitest. Evar Saar uuris ülejäänud seitset vana Võrumaa kihel- konda. Tööd tehti põhiliselt arhiiviallikatele ja revisjonide publitseeritud materjalidele toetudes. Esimene eesmärk oli saada ülevaade asustusajaloost mõisate ja põlis- külade (XVI saj allikates külaks peetud üksuste) kaupa. Nimede arengu jälgimine oli kindlamaks aluseks tõlgendusele, mille juures sai kasutada varasemaid piirkondlikke uurimusi (Valdek Pall Põhja-Tartumaast1, Marja 1 Pall, Valdek. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toimetanud M. Norvik. Valgus, Tallinn 1969. OMA KEEL 1/2015 19 Kallasmaa Saaremaast2 ja Hiiumaast3, Jaak Simm Võnnu kihelkonnast4), läänemeresoome kohanimede alast kirjandust, Eesti, Soome, Vene, Saksa, Läti isikunimeraamatuid ja teisi allikaid. Etümoloogiates püüti hoiduda pelgalt sõnavaralistest võrdlustest. Püüti pakkuda vaid selliseid nime päritolu seletusi, mis oleksid vähemalt tõenäolised paigapealse kohanime- süsteemi toimimise vaatevinklist, isegi siis, kui nime tegelikku ajaloolist tagapõhja pole suudetud kindlaks teha.
    [Show full text]
  • Ülevaade Potentsiaalsete Reisirongiliikluse Kasutajate Hulgast Ja Tagamaast
    Regio OÜ Riia 35, Tartu 50410 [email protected] www.regio.ee Ülevaade potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate hulgast ja tagamaast Tartu 2019 Sisukord 1. Eesmärk ja põhimõtted ....................................................................................................................... 3 2. Algandmed ......................................................................................................................................... 4 3. Metoodika ja töökäik ........................................................................................................................... 4 3.1 Peatuste jaotus rahvastiku tiheduse järgi ...................................................................................... 4 3.2 Peatuste jaotus sõlmedeks ja lõikudeks ........................................................................................ 5 3.3 Analüüsi tasemed .......................................................................................................................... 8 3.3.1 Ühistranspordiga etteveo tsoonid ........................................................................................... 8 3.3.2 Autoga (individuaalse) etteveo tsoonid ................................................................................... 8 3.3.3 Jalgrattasõidu tsoonid ............................................................................................................. 8 3.3.4 Jalgsikäigu tsoonid ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Innovation South Estonia
    Sustainable Tartu Visitors Centre Raekoja plats 1A (Town Hall Square), Tar tu Solutions +372 744 2111 [email protected] www.visittartu.com www.visitsouthestonia.com Jõgevamaa Tourist Information Centre and Innovation Suur St. 3, Jõgeva +372 776 8520 [email protected] www.visitjogeva.com In natural building, the energy sphere, creative Võrumaa Tourist Information Centre industry – everywhere where creative ideas, Jüri St. 12, Võru technological knowledge, professional know-how and +372 782 1881 modern technology can be joined, one can feel the [email protected] taste of innovation. www.visitvoru.ee An innovative chicken coop. Põlvamaa Tourist Information Centre The ve chicken living here At least this is how it is in South Estonia where there Kooli St. 1, Räpina, Räpina rural probably don't know that the The joy of self-activity of people who took part in trainings and communal workdays can be seen Chips are ying. A bagpipe maker from the younger generation, On the forefront of product development. Mistress of the Nopri dairy, municipality, Põlva County solar panels (2.8 kW) placed are many clever entrepreneurs who have managed in the summer kitchen in Tuderna, which was made using different clay techniques under Andrus Taul, working very hard at Torupillitalu. July 2014, Valga County. Vilve Niilo, trying out a new product, goat cheese. July 2014, Võru County. +372 799 5001 on their roof provide the watchful eye of natural builder Jaanus Viese. July 2014, Põlva County. [email protected] electricity for their master's to join the old and new to contribute into offering www.visitpolva.ee 50 m² clay house all year more sustainable products and services as well as Wood and Handicraft LÄÄNE- VIRU IDA- VIRU www.visitsetomaa.ee round.
    [Show full text]
  • Võru Maakonna Rohevõrgustik
    VÕRU MAAKONNA ROHEVÕRGUSTIK Koostas: Tuuli Veersalu Maastikuarhitekt (MSc) Oktoober 2015 Võru maakonna rohevõrgustik SISUKORD MÕISTED ................................................................................................................................. 3 1. ÜLDOSA .............................................................................................................................. 5 2. VÕRU MAAKONNA ROHELISE VÕRGUSTIKU ISELOOMUSTUS ........................................... 6 3. ROHELISE VÕRGUSTIKU TOIMIMIST TAGAVAD MEETMED ................................................ 14 3.1 Üldised tingimused .................................................................................................................... 14 3.2 Eritingimused ............................................................................................................................ 15 3.3 Konflikti lahendamine, leevendamine ...................................................................................... 16 4. ETTEPANEKUD ROHELISE VÕRGUSTIKU TÄPSUSTAMISEKS MAAKONNA TASANDIL ........... 18 5. SOOVITUSED ROHELISE VÕRGUSTIKU TÄPSUSTAMISEKS ÜLDPLANEERINGU TASANDIL ... 19 KASUTATUD ALLIKAD ............................................................................................................. 23 2 Võru maakonna rohevõrgustik MÕISTED 1 Elupaik - ümbrusest looduslike tingimuste poolest erinev ala, mis sobib eluks teatud looma-, taime- või seeneliikidele. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus - elusorganismide mitmekesisus nii maismaa kui
    [Show full text]
  • EESTI MAA-ALGKOOLID 1920–40. Ajalugu, Tüpoloogia, Väärtused Ja
    EESTI KUNSTIAKADEEMIA Kunstikultuuri teaduskond Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond Sandra Mälk EESTI MAA-ALGKOOLID 1920–40. Ajalugu, tüpoloogia, väärtused ja säilitamine MAGISTRITÖÖ Juhendaja: mag. art. Leele Välja Tallinn 2012 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 4 2. EESTI KOOLIARHITEKTUURI AJALUGU ...................................................................... 8 2.1. Rahvaharidus ja koolimajad omariikluse kehtestamiseni ............................................... 8 2.2. Kooliharidus ja koolimajade moderniseerimine omariikluse ajal ................................ 11 2.3. 1930. aastad ja kivikoolimajad ...................................................................................... 21 2.4. Kooliaiad maakoolide kohustusliku osana .................................................................... 24 2.5. Koolihoonete ümber- ja juurdeehitused ........................................................................ 27 2.6. Ruumijaotusest ja interjöörist ........................................................................................ 28 2.7. Haridusministeeriumi poolt korraldatud arhitektuurivõistlused.................................... 31 2.8. Põllutöökoja Ehitustalitus (1927.-32. aastatel A.R.T. Põllumajandusliidu Ehitustalitus) .............................................................................................................................................. 41 3. MAAKOOLIMAJADE ARHITEKTUURSED STIILISUUNDUMUSED
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]