Teataja Lla 1

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Teataja Lla 1 VMÄRTS 2019 ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 3 (143) Märts 2019 Teataja Võru vald tunnustas 2. veebruaril toimus Vastseliina 2Rahvamajas Eesti Vabariigi 101. aastapäevale pühendatud pidu- lik vastuvõtt. Võru vallavolikogu esimees Aare Hollo ja vallavanem Kalmer Puusepp tunnustasid sil- mapaistvaid vallakodanikke. Võru valla aukodanik on Silja Otsar Ta on toimekas ja särav inimene, kes tegeleb korraga mitmete projektidega. Ta on väga hea aja plaaneerija ja seetõttu jõuab ka palju korda saata. Teda austavad ja armastavad nii kolleegid kui õpilased. Ta on eeskujuks oma teadmiste ja oskustega noore- matele põlvkondadele. Tänu temale on koolides, kus ta töötab, musitseerimine populaarne. Tema Võru valla tunnustuse saanud inimesed. Foto: Maidu Jaason koostatud kontserdikavad on alati läbimõeldud, elamuslikud ja kaunid. tegudel niisama seista või vaikselt aktiivselt Judoklubi REI treenin- Aasta külaelu edendajad on Malle Puolakainen – pikaajalise Tema koorid on esindanud valda hääbuda. Kui mõnikord ei ole tema gutel. 2018. aasta eest on tal ette Osula Külaselts ja Kairi Lepla ja mitmekülgse tegevuse eest nii maakonnas, vabariigis kui ka ideedega kaasatulijaid, siis ei jäta ta näidata muljetavaldav võistluste õpetajana; välismaal. 2018. aastal tunnus- jonni, vaid on valmis üksinda tulest tulemuste nimekiri: lisaks Eestis Osula Külaselts on silma paistnud tati teda Eesti Kooriühingu poolt ja veest läbi minema, tõestades, et toimunud võistlustele kadettide huvitavate ideede ja ettevõtlikku- Reet Käär – pikaajalise ja mit- dirigent-muusikaõpetaja tiitliga. tema idee on väärt järgimist. See Euroopa karikasarja etapid Saksa- sega. Nende tegevusi on märgatud mekülgse tegevuse eest külaelu inspireerib teisigi taas kaasa lööma. maal, Tšehhis, Portugalis, Euroopa Võrumaal ja kaugemalgi. Seltsi edendajana; Ta on alati märganud tublisid kadettide meistrivõistlused Bosnia koostööprojektid on aidanud Aasta hariduselu edendaja inimesi enda ümber ja seisnud selle Hertsegovinas ja mujal. Erilisemad paikkonna elu muuta atarktiiv- Valdur Helm – pikaajalise eduka on Kristi Pettai eest et, tegusad inimesed saaksid on saavutused Eesti judovõist- semaks ning ühendanud sellesse töö eest muusikaõpetajana; tunnustatud. Nüüd on aeg ka tema luste A-klassis ja juunioride klassis kogukonda jäävaid erinevaid seltse Teda iseloomustab teiste inimeste tööd tunnustada. pronksmedalite näol. 2019. aasta ja ettevõtjaid. Heaks parneriks on Merit Süving – kohusetundliku eest hoolitsemine, pühendumine alguses tuli ta A-klassi meistri- nad kohalikule koolile kogukon- eduka töö eest õpetajana; oma tööle ja meeskonna aren- võistlustel teist korda Eesti noorte naürituste korraldamisel. Selts damisele. Ta on edendanud kooli Aasta tegu on näitus ja raamat meistriks. väärib tunnustust piirkonna küla- Geenart Nagel – pikaajalise ja mit- ja kogukonna vahelist koostööd, “Lapivaip 100. Minu Eesti elu aktiivse edendamise, positiivse mekülgse tegevuse eest õpetajana; toetanud kolleege mitmekülgse, täna” – Ilme Aim ja Sirje Pakler maine kujundamise ja kogukonna innovaatilise ning arendava Võru valla tulevikulootus on liitmise eest. Vilve Niilo – kohusetundliku eduka õppetöö korraldamisel. Lisaks iga- Nad on olnud aktiivsed käsitöö- Emil Aništšenko töö eest õpetajana; päevasele õppetööga tegelemisele meistrid ja uute ideede ellukutsujad. Kairi Lepla on olnud külavanem peab ta äärmiselt oluliseks kaasava Koos käivitasid nad üle-eestilise Teda iseloomustatakse kui äge- 2016. aastast. Oma tegevusega Inga Leelanss – kultuuripärandi hariduse põhimõtteid. Samuti on ettevõtmise, millega ühinesid ka date asjade algatajat, tegudele on ta muutnud külaelu põne- ja traditsioonide hoidmise eest. ta toetanud gümnaasiumi õppe teised Eestimaa käsitöötegijad-vai- kaasajat, vastutusvõimelist teos- vaks ja teguderohkeks. Tema arendamist ja kaasajastamist ning bameistrid. Koostöös valmis ilus tajat. Ta on noor, kes teeb kõike eestvedamisel alustas tegevust Peokülalisi tervitavas programmis teinud väga tulemuslikku tööd näitus kingitusena Eesti 100. sün- südamega ja pühendumisega. kohalik käsitööklubi, ta on muut- esilinastus Vastseliina Noortekes- hariduse väärtustamisel. Ta on nipäevaks. See kingitus värvikate Ta osaleb aktiivselt vabariiklikel nud seltsiruumid hubaseks, tema kuse filmiringi esikteos “Miks on Võrumaa koolijuhtide juhatuse lapivaipadena räägib erinevaid Eesti Õpilasesinduse Liidu poolt korraldatud üritused on meelde- Eestis hea elada?”; esinesid valla liige ning aktiivne uute ideede lugusid ja need lood on jäädvus- korraldatavatel sündmustel, maa- jäävad ja väljasõidud harivad. Ta ühendlastekoorid (Sirli Hellamaa, väljapakkuja ja rakendaja. tatud fotodena suurepärasesse kondlikel hariduselu ning noori on nagu küla süda, kelle juurde Merle Konsi ja Silja Otsari juhen- albumisse. Kingitus on rännanud puudutavatel üritustel, koolielu ja saab tulla nii noor kui vana oma damisel). Solistidena astusid üles mööda Eestit ja loodetavasti leiab kogukonda kaasavates tegemistes. rõõme ja muresid rääkima. Hanna-Lysette Täkker, Rainer Luht, Aasta kultuurielu edendaja oma päriskodu ERMis. Õppetöös on ta püüdlik, kohuse- Henri Helekivi, Reio Helekivi ning on Silja Viljar tundlik ja töökas. Ta paistab silma viiulit mängis Hellika Otsar. Prog- tehnilise taibu ning leidlikkusega. Vallavalitsuse tänukirjad rammi juhtis Vastseliina Rahvamaja Ametinimetusi on tal palju, aga Aasta sportlane on Randel Noormees õpib Võru muusikakoolis kunstiline juht Alice Kirsipuu. eesmärk ikka üks: pakkuda oma Päästel kitarri ja on õppinud ka profes- Valla tänukirjad said järgmised kodukandi rahvale ilusaid elamusi sionaalide juures helitehnikat. kodanikud: MAARIKA ROSENBERG ja tutvustada meie paikkonda ka Ta on silmapaistev noor sportlane, Ise on ta öelnud nii: ”Tahan olla Võru Vallavalitsuse kodust kaugemal. Ta on inimene, kelle tahtejõud ja visadus on viinud kaasteeliste jaoks inimene, keda Tõnu Vaask – pikaajalise ja mitme- kultuurispetsialist kes ei lase väärt ideedel ega tehtud soovitud tulemusteni. Ta osaleb usaldatakse”. külgse tegevuse eest kultuuritöös; lk 2–3 maakonnas, vallas lk 3–5 EV101 tähistamine; haridus lk 6 ettevõtlikkus lk 7 elanikule kasulik lk 8 vana pilt jutustab loo Loosi küla peolauast 2 VÕRU VALLA TEATAJA MÄRTS 2019 Jagati maakondlikud kõrgeimad autasud õru kultuurimajas Kannel meeskonnaga on Riina viinud läbi Vtoimus 21. veebruaril Eesti loendamatu arvu esmaabikur- Vabariigi 101. aastapäevale suseid, lastelaagreid, abistanud pühendatud pidulik vastuvõtt, puudust kannatavaid peresid, kus Võrumaa Arenduskeskuse viinud läbi koolialguse ranitsa- juhatuse liige Tiit Toots ja nõu- kampaaniaid, korraldanud toiduabi kogu esimees Ülo Tulik andsid jagamist ning teinud palju muud. üle Võru maakonna vapimärgi ja teenetemärgid. Ena Poltimäe on Võru maakonna keskkonnavaldkonda juhtinud Võru maakonna vapimärgi pälvis 30 aastat, praegu juhatab ta kuut pikaaegne armastatud treener ja maakonda hõlmavat Keskkonnaa- võrkpallitraditsioonide edasikandja meti Lõuna regiooni. Ena oskab Aksel Saal. Tema poisid on moo- kõike näha südamega ja hoida sidet dustanud terve Eesti koondise, inimestega. Keskkond pole ju ainult tema õpilased on olnud paljude hoidmiseks, vaid ka kasutami- Ülo Tulik, Leili Väisa, Ena Poltimäe, Aune Saal, Aksel Saal, Tiiu Kolk, Regina Ausmaa, Tiit Toots. Foto: Margus Muts välisriikide klubides edukalt pal- seks: elamiseks ja majandamiseks. limas, paljud tema õpilastest on Enale on iseloomulik pragmaatiline Tunnustuse pühendunud töö Vastuvõtule ja auhinnatsere- vanavanemate olulisust iga inimese kasvanud rahvusvaheliselt tuntud argumenteeritud suhtlemisviis, eest said veel Mõniste piirkonna mooniale eelnes kontsert-aktus elus. treeneriteks. mis aitab koostööle ka need, kelle pereõde Milla Liiv, Rõuge piir- pealkirjaga Imäpuu. Lavastaja huvid ilmselgelt ristuvad. Nende konna pereõde Aune Saal, Antsla Helena Kesonen seadis lavale Lisainfo: Võru maakonna teenetemärgid omaduste toel on paljud keskkonna piirkonna tantsujuht Leili Väisa, maakonna tuntud ja vähemtuntud pälvisid Riina Paat ja Ena Polti- hoidmise ja kasutamise alased Rõuge piirkonna kultuurielu eden- artistid ning tegi lavastuse kaudu AIGI PALL mäe. Riina Paat on Eesti Punase vastasseisud lahenenud nii, et daja Tiiu Kolk, pikaajaline õpetaja Eesti Vabariigi 101. aastapäeva SA Võurmaa Arenduskeskuse Risti Võrumaa seltsi pikaaegne maakond areneb ja ka loodus on Regina Ausmaa ja dirigent ning puhul kummarduse meie vanaema- kultuurispetsialist sekretär ja eestvedaja. Koos oma hoitud. muusikapedagoog Valdur Helm. dele ja vanaisadele ning rõhutas 5912 9200, [email protected] • Otsustati võõrandada Osula külas ride hõõglampide asendamiseks. osale – Elektrilevi OÜ kasuks. asuv vallavara enampakkumise • Väljastati ehtitusload Parksepa • Otsustati hüvitada isikliku sõi- Veebruar Võru vallas korras. alevikus Tehnika tn 10 kinnistule LPG duauto kulusid õpilastranspordi • Otsustati mittetulundusühingule vedelgaasi mahuti paigaldamiseks, korraldamisel. 5. veebruaril toimunud mused Võru maakonnas Võru vallas Käsitöö Kodu anda tasuta kasutusse Hutita külas Tamme kinnistule • Kinnitati Võru valla üldharidus- vallavalitsuse istungil Väimela alevikus Pärna tee 7 väl- Võru vallale kuuluva kinnistu Mõisa kasvuhoone rajamiseks, Tuderna koolide ja huvikooli struktuur ning jastatud projekteerimistingimuste park osa. külas Tuderna-Kõrtsi kinnistule palgamäärad. • Kinnitati hanke “Võru valla käi- ja ehitusloa üle. • Otsustati taotleda Võru vallale puurkaevu rajamiseks. • Kinnitati Võru valla noortekes- dukorralduse teenus 2019–2021” • Arutati Võrumõisa 4 büroohoone
Recommended publications
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas
    VLÕRU INNA L EHT November 10 (128) 2017 Uus kergliiklusteede võrgustik Võru linnas Kaardil on näidatud Võru linnas asuvate kergliiklusteede ja tänavate lõikude pikkused, mis võimaldavad liikumisharrastajal komplekteerida endale sobiva pikkusega terviseringe. Terviseringi näide 1, pikkus 9 km: Kreutzwaldi/Petseri rist – raudteeülesõit – Kose tee – Taara tn ots – Kubija rollerirada – Kubija suusabaas – Männiku tn – Kubija tee – raudteeülesõit – Kreutzwaldi/Petseri rist. Selle marsruudi läbimisele kõndides kulub 1,5-2 h sõltuvalt kõnnikiirusest. Selline ajaline koormus on liikumisharrastajale kõndimise puhul igati paras. Terviseringi näide 2, pikkus 6,7 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Räpina mnt – Koreli sild – Koreli kaldaala kergliiklustee Luha tänavani – Luha tn – Pikk tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub 1h 15 min – 1h 30 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Terviseringi näide 3, pikkus 4,4 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Luha tänav – Koreli tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub mudilasel 1h – 1h 15 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Sportides ära unusta liiklusohutust! Pimedal ajal kasuta alati helkureid ja helkuritega riideid. Ole ettevaatlik hoovidest väljasõidukohtades – veendu, et sealt ei tule sõidukit! Võrumaa Mängude liikumispäevakud märkejaama ja nutikoodiga Võru spordihalli juures kolmapäeviti kell 8-22. Täpsem info ja ettepanekud: www.vorumaaspordiliit.ee Väike matemaatika ja tervis tuleb – leia oma rada! (Loe ka lk 4) ADVENDIKONTSERT PÜHAPÄEV, 3. DETSEMBER VÕRU KANDLES — 18:00 PILETID PILETILEVIST JA KOHAPEAL EELMÜÜGIST 7 / 10 € — KONTSERDIPÄEVAL 10 / 12 € SOODUSHIND ÕPILASTELE, TUDENGITELE JA PENSIONÄRIDELE — LAPSED KUNI 7A TASUTA. 2 Võru Linna Leht November 2017 Võru linnavolikogu KUU PILDIS peab haarama liidrirolli F.
    [Show full text]
  • Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 08.01.2019, 7 Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 08.01.2019, 5- jõust. 11.01.2019] Vastu võetud 25.06.2009 nr 29 RT I 2015, 53, 9 jõustumine 10.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 12.08.2009 RTL 2009, 67, 988 24.08.2009 06.01.2015 RT I, 09.01.2015, 2 12.01.2015 30.03.2015 RT I, 02.04.2015, 4 05.04.2015 11.06.2015 RT I, 19.06.2015, 6 22.06.2015 26.12.2018 RT I, 08.01.2019, 5 11.01.2019 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Anguse jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus [Kehtetu -RT I, 19.06.2015, 6- jõust. 22.06.2015] § 2. Anna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Anna jahipiirkonna pindala on 13 520 hektarit. (2) Anna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Anna jahipiirkonna piir läheb Sikkemäe kinnistu idapiiri ning Albu ja Paide valla vahelise piirisihi ristumiskohast mööda Albu ja Paide valla vahelist piirisihti Jägala jõeni, jätkudes mööda Jägala jõge Järvamaa metskonna kvartali PD095 loodenurgani; sealt mööda Järvamaa metskonna kvartalite PD095, PD096 ja PD097 läänesihti Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Järvamaa metskonna kvartali PD104 loodenurgani; edasi mööda Järvamaa metskonna kvartali PD104 põhja- ja ida-, kvartali
    [Show full text]
  • Igal Kandil Oma Lugu
    Igal kandil oma lugu Valimik Võrumaa rahvajutte Võru, 2011 Väljaandja: Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Projektijuht: Inga Kuljus Koostaja: Ere Raag Keeletoimetajad: Luule Lairand, Signe Pärnaste Esikaane pilt: Viive Kuks „Tamme-Lauri tamm“ Kujundus ja küljendus: Priit Pajusalu, Seri Disain OÜ Trükk: Trükikoda Ecoprint ISBN 978-9949-21-904-9 Täname raamatu väljaandmist toetanud Kohaliku Omaalgatuse Programmi, lugude jutustajaid ja kodukoha pärimuse üles kirjutajaid ning kogumiku valmimisele kaasaaitajaid! 3 Head lugejad! „Nagu tamm kasvamiseks oma jõu ammutab teda kandvast ja toitvast mullapinnast, samuti pead sina oma minevikust enesele elujõu ammutama, ega tohi sellest kunagi lahti lasta, et mitte kaduda või hävida.“ (Peeter Lindsaar, 1973) Võrumaa rahvaraamatukogude töötajad tegelevad järjepidevalt kodulootööga ja raamatukogude ajaloo uurimisega 1980. aastast alates. Arhiividesse on saadetud päringud raamatukogude asutamise ja tegevuse kohta, on tutvutud arhivaalidega, küsitletud endisi raamatukogutöötajaid ja kohaliku kultuurielu edendajaid. Saadud materjalide põhjal on koostatud kartoteegid ja raamatukogude ajalugu on talletatud kroonikaraamatutesse. Vabariiklikul rahva- raamatukogude kroonikate ülevaatusel 1983. aastal saavutati esikoht. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal koostati 2007. aastal s k Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav kogumik e s „Raamatukogud Võrumaal“ . Võrumaa Keskraamatukogu sajandi- u t pikkune tegevus koondati 2009. aastal sõnas ja pildis juubeliteosesse a h „Võrumaa Keskraamatukogu
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Võru Valla Teataja Oktoober 2020
    VSEPTEMBER 2018ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 9 (160) Oktoober 2020 Teataja Võru vallavalitsus tunnustas õpetajaid õru vallavalitsus nimetas lastevanematelt korduvalt head on paljude lasteaias läbiviidavate Vtänavused aastaõpetaja tagasisidet. Näide ühe lapsevanema ürituste hing ning süžeede autor, aunimetused ning tänas kõiki kirjast: “Ma ei tea, kas õpetajatele tema läbiviidud üritused jätavad nominente neljas kategoorias: ka “tunnistusi” õppeaasta lõpus alati sügava mulje. Merike Kobin aasta kooliõpetaja, aasta klassijuha- jagatakse, aga kui jagataks, siis mina on ka lasteaia laulu sõnade autor. taja, aasta lasteaiaõpetaja ja aasta paneksin sinna lapsevanemana Ta paistab silma näitleja meis- huvihariduse õpetaja. Õpetajate kindlasti vaid parimad hinded. terlikkusega, vürtsika asjakohase tunnustamiseks esitati tänavu 15 Õppe üleviimine veebi - hinne huumorisoonega, sõnaosavusega ettepanekut. “5” - see tuli suurepäraselt välja! ja hea mõttelennuga. Õppe- ja Õpetaja kasutas veebikeskkondi, kasvatustöös pöörab Merike suurt Tunnustamise eesmärk on väär- mis olid arusaadavad, õpetaja tähelepanu väärtuskasvatusele: Kristina Siska. Foto: Jaanus Tanilsoo tustada ja esile tõsta õpetajatöö oli valmis alati juhendama. Oli lapsed on tutvunud rahvaluule olulisust, tunnustada õpetajaid, märgata, kuidas õpetaja iga nädal väikevormidega, vanasõnadega, Aasta huvihariduse õpetaja auni- kelle töö ja isiklik eeskuju on katsetas üha uusi lahendusi kuni mõistatuste ja kõnekäändudega. metus omistati Osula põhikooli oluliselt kaasa aidanud laste ja lõpuks
    [Show full text]
  • Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse
    Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae XxxvI Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse AGNE TRUMMAL 9.09.1973 – 6.11.2005 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36 Maavalla Koda Tartu Ülikool Õpetatud Eesti Selts Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse Tartu 2007 Koostajad: Ahto Kaasik, Heiki Valk Toimetaja: Heiki Valk Korrektuur: Katrin Soon, Mari-Ann Remmel Resümeede keeletoimetaja: Mariko Veldi Kujundaja ja küljendaja: Pille Niin Esikaanel: Pael Samma hiiepuu tüvel. Foto Ahto Kaasik Tiitellehe pöördel: Agne Trummal Muinsuskaitseameti juhatajana. Foto Erik Riikoja Raamatu väljaandmist on toetanud: Muinsuskaitseamet, Hasartmängumaksunõukogu, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ISSN 1406-8486 ISBN 978-9949-151-75-2 Sisukord Heiki Valk Saateks 9 Preface 15 Agne Trummal Konverentsi “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme” avasõna 17 Greetings to the conference Historical Natural Sanctuaries Yesterday, Today, Tomorrow” 20 Ahto Kaasik Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail 23 Historical natural sanctuaries – values on the borderland between nature and culture 72 Aare Kasemets Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused 77 Cultural and natural heritage of holy natural places: preconditions for sustainability 128 Heiki Valk Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk 135
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Eesti Joed.Indd
    SISUKORD SISSEJUHATUS 11 Mis on jõgi? 14 Jõgede nimedest 17 Vanad jõenimed 19 Eesti asupaik ja looduslikud tingimused 21 Jõgede tekkimine Eesti alal 21 Jõgede suurusest 26 Muid olulisi jõgede omadusi 33 Jõe-elustik 45 Jõed ja inimesed 54 JÕGEDE KIRJELDUSED 77 1. Narva jõgi − Velikaja jõgi (Нарова − Великая) 80 2. Piusa (Пимжа) jõgi 86 3. Võhandu jõgi 90 4. Emajõgi − Väike Emajõgi 95 5. Õhne (Omulupe) jõgi 102 6. Tänassilma jõgi – Ärmä jõgi 106 7. Põltsamaa jõgi 110 8. Pedja jõgi 115 9. Elva jõgi 119 10. Laeva jõgi 122 11. Amme jõgi 125 12. Ahja jõgi 128 Eesti jõed | 7 13. Kullavere jõgi 132 14. Kääpa jõgi 135 15. Avijõgi 138 16. Rannapungerja jõgi 141 17. Mustajõgi − Raudi kanal 145 18. Pühajõgi 148 19. Purtse jõgi 152 20. Kunda jõgi 156 21. Selja jõgi 159 22. Mustoja 163 23. Loobu jõgi 166 24. Valgejõgi 169 25. Pudisoo jõgi 173 26. Jägala jõgi 176 27. Soodla jõgi 182 28. Jõelähtme jõgi 185 29. Pirita jõgi 188 30. Vääna jõgi 192 31. Keila jõgi 196 32. Vasalemma jõgi 199 33. Vihterpalu jõgi 202 34. Kasari jõgi 205 35. Vigala jõgi 209 36. Velise jõgi 212 37. Liivi jõgi 215 38. Paadrema jõgi 218 39. Pärnu jõgi 221 40. Esna jõgi 226 41. Prandi jõgi 229 42. Lintsi jõgi 232 8 | Eesti jõed 43. Käru jõgi 234 44. Vändra jõgi 237 45. Navesti jõgi 240 46. Saarjõgi 244 47. Halliste jõgi 247 48. Raudna jõgi − Uueveski oja 250 49. Kõpu jõgi 253 50. Lemmjõgi 256 51. Reiu jõgi 258 52. Sauga jõgi 261 53.
    [Show full text]
  • Raamatukogud Võrumaal
    Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide
    [Show full text]
  • Soomusrong “Wabadus” Piusa Raudteejaamas Mälumänguturniiri Võitja Selgus Pärast Kahte Lisaküsimust
    VAPRILL 2019 ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 4 (144) Aprill 2019 Teataja Soomusrong “Wabadus” Piusa raudteejaamas esti Sõjamuuseum koostöös rahvast tervitasid Võru vallavanem EEV100 korraldustoimkon- Kalmer Puusepp, sõjamuuseumi naga on vedamas ühte suurt teadur Siim Õismaa, ajaloolane soomusrongi projekti nii Eesti Valdur Raudvassar ja Setomaa Vabariigi 100. aastapäeva auks kui ülemsootska Aare Hõrn. Esines ka Vabadussõja meenutamiseks. Puhkpilliorkester Kungla. Etteasted Soomusrong number 7 nimega kõlasid ka Orava Kooli õpilastelt, „Wabadus“ startis 4. jaanuaril kodutütardelt ja noorkotkastelt. Kehrast ning on viimastel kuudel Üritusest osavõtjatele pakuti peatunud mitmetes raudteejaama- kuuma magusat teed ja toitvat des, sealhulgas Võrumaal. suppi, mille valmistanud Nais- kodukaitse Võrumaa ringkonna Antslas peatus rong 21.-28. Vastseliina jaoskonna liikmed. veebruaril ja liikus edasi Võru Pidulikule, 11-päevasele rongi raudteejaama, kus oli avatud 1.-10. jaamas viibimisele aitasid kaasa märtsil. Rongis toimusid päevasel ka mitmed kohalikud asutused. ajal 45-minutilised ekskursioonid, Näiteks Piusa Külastuskeskuses giidideks nii sõjamuuseumi töö- oli võimalik tasuta vaadata filmi tajad, koostööpartnerid teistest “Noored kotkad” ning huvilistele Soomusrongi nr 7 “Wabadus” peatumine Piusa raudteejaamas. Fotod: Lisanna Elm muuseumidest kui ka kohalikud oli avatud Piusa Savikoda. ajalooentusiastid, kes oskasid jutustada soomusrongide ja Vaba- Reedel, 29. märtsil korraldas Seto- dussõja lugu. Mitmed Võru valla maa vald Petseri vabastamise koolid, mis linnale lähemal, kasu- aastapäeva tähistamise – vesteti tasid juba märtsi alguses võimalust lugusid ja lauldi Vabadussõjast, minna rongi ja näitusega tasuta loeti palvet lahingutes lahkunutele tutvuma. ja kõlasid aupaugud. 31. märtsil lahkus soomusrong Piusa raud- teejaamast. Järgmine peatus on Rong Võru valla territooriumil Verioral ning sealt edasi tahetakse jõuda veel 2019. aastal kõikjale Neljapäeval, 21. märtsil jõudis Eestis, kus on olemas raudtee.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]