Nõva Valla Arengukava 2004-2006
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Väljaandja: Nõva Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 183, 2509 Nõva valla arengukava 2004-2006 Vastu võetud 07.08.2003 nr 9 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 alusel ning arvestades volikogu liikmete ettepanekuid, arvamusi, Nõva Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Nõva valla arengukava aastateks 2004–2006 juurdelisatud kujul. 2.Määrus jõustub 1. septembril 2003. a. Volikogu esimees Silja SILVER Nõva Vallavolikogu 7. augusti 2003. a määruse nr 9 lisa NÕVA VALLA ARENGUKAVA 2004–2006 Sissejuhatus Omavalitsuse arengukava on Eestis seadusega sätestatud. Arengukava ülesanne on luua sotsiaalselt ja majanduslikult elujõuline ning looduskeskkonnaga tasakaalus kogukond. Arengukava koostamine on järjepidev protsess, mille eesmärk on omavalitsuse areng pikemaks perioodiks. Arengu kavandamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse olemasolevatest tugevatest külgedest ja väliskeskkonna võimalustest ning püütakse vähendada nõrku külgi ning vältida ohte. Arengukava määratleb omavalitsuse identiteedi ning võtmevaldkonnad kohaliku ajaloo, kultuuri, paikkonna eripära, ärikeskkonna ja muu kohaliku kompetentsi abil. Nõva valla arengukava: – annab ülevaate Nõva valla olukorrast ja arenguprotsesside lähtealusest; – määratleb Nõva valla identiteedi ja kirjeldab tulevikuvisiooni; – määrab omavalitsuse arengusuunad pikemaks perioodiks; – defineerib eesmärgid ja määrab prioriteetsed tegevusvaldkonnad; – koostab tegevuskava lähiaastateks koos investeeringuvajaduste teadvustamisega; – kinnitab tulemuste seire ja tagasiside alused. Arengukava koostamise koordineerimiseks moodustatakse Nõva Vallavolikogu juurde arenduskomisjon, kaasatakse potentsiaalsed partnerid, kohalik kogukond ning erinevad huvigrupid. Valla arengukava on aluseks kohaliku omavalitsuse eelarve koostamisele ja eelarveväliste lisaressursside hankimisele projektide kaudu. Arengukava tutvustab valda ning avab potentsiaalsed võimalused investoritele ja koostööpartneritele. Vallavolikogu vaatab arengukava üle igal aastal ja vajadusel korrigeerib seda. I. Nõva valla olukorra analüüs 1.1. Geograafiline asend Nõva vald asub Lääne maakonna kirdeosas. Valla territoorium on loode-kagu-suunaliselt väljavenitatud kujuga, ulatudes põhjapiiril Soome laheni. Valla territooriumi pindala on 129,6 km2. Looduslikult asub Nõva vald Lääne-Eesti madalikul, on tasase pinnamoega, hõlmab suuri soolaamasid, mitmeid väikejärvi, ulatuslikke metsamassiive ja liivarandasid. Nõva valla keskus on Nõva küla, mis asub Lääne maakonna keskusest Haapsalust 48 km kaugusel ja Tallinnast 81 km kaugusel. Valda kuulub 8 küla: Nõva, Rannaküla, Variku, Vaisi, Nõmmemaa, Hindaste, Tusari ja Peraküla küla. Külade kaugus vallakeskusest ulatub 17 kilomeetrini. Nõva valla naabervallad on Padise Harju maakonnas ning Oru ja Noarootsi Lääne maakonnas. 1.2. Ajalooline areng Nõva valla arengukava 2004-2006 Leht 1 / 21 Nõva (Neyve) küla esmamaining pärineb aastast 1402. 1559. aastast on teateid Nõva (Newe) mõisa kohta. Ajalooliselt on Nõva vald moodustatud Nõva mõisa kogukonnast. Nõva kogukond on olnud liidetud Vihterpalu, Risti jt kogukondadega, kuulunud Risti kihelkonda ja Harju maakonda. 1950. aastast liideti Haapsalu rajooniga ja moodustati Nõva külanõukogu. Omavalitsusliku haldussüsteemi taastamise ja haldusreformi käigus muudeti külanõukogud valdadeks ning 16. jaanuaril 1992. aastal kinnitati ja kehtestati Nõva valla omavalitsuslik staatus. Esimese Eesti vabariigi ajal oli põllumajanduslik ühistegevus Nõva vallas aktiivne – eksporditi võid, liha, muna. Nõukogude perioodil tegutses valla territooriumil Nõva kolhoos. Ehitati uued tolleaegsetele nõuetele vastavad tootmishooned: suurfarmid Nurmele ja Vaisi külla, noorloomalaut ja kuivati-veski Variku külla ning töökojahooned Nõva ja Variku külla. 1993. aasta põllumajandusreformi käigus tekkisid kolhoosi baasil osaühingud: Variku PÜ, Vaisi PÜ, Madaramaa OÜ ja Hindaste PÜ. Kalapüük on alati kuulunud rannarahva tavade juurde ja olnud oluline sissetulekuallikas. Esimese Eesti vabariigi ajal püüti peamiselt lesta, talvel ka räime ja 1920.–1930. aastatel toimus aktiivne kilupüük. Kalapüügist üksi ära ei elatud ja kalurid hankisid lisatulusid talvise metsatööga. 1941. aastast hakati tegelema kalade organiseeritud kokkuostu ja töötlemisega (Eesti Kalakeskuse Nõva harukontoris). Tulemusena suurenes nii kalapüük kui kalatöötlemisega seotud palgatööliste arv. Põhiliseks kalaliigiks oli tursk, hooajati püüti ka räime ja lesta ning angerjat. Nt 1943. aastal püüti merest ligikaudu 600 tonni kala. Nõukogude perioodil tegutsesid Nõval erinimelised kalapüügi-, kokkuostu- ja töötlemisettevõtted. 1975. aastal loodud kalurikolhoosi Lääne Kalur (mille üks kalatöötlemispunktidest asus Nõval) baasil moodustati 1993. aastal eraettevõtted. Kooliharidust hakati Nõva vallas andma 1863. aastast. Esimene kool oli Erita külas köstrimajas. Alates 1920. aastast asub kool Nõva mõisa häärberis. Nõva avalik Raamatukogu asutati Tallinna Linnaarhiivi andmetel 1918. aastal. Nõva vald on iseseisva omavalitsusüksusena kuulunud alati väiksemate valdade hulka. Loode-Eesti inimasustus on juba piirkonna geograafilise kujunemise tõttu olnud läbi aegade hõre. Asustuse tihenemist pole soosinud ei väheviljakas mullastik ega laiaulatuslikud sood. Vaatamata maalilisele loodusele on ka suvitajate hulk suurenenud alles viimasel kümnendil, kuna nõukogudeaegsed piiritsoonipiirangud hoidsid ära suvilakooperatiivide tekke. 1.3. Looduskeskkond 1.3.1. Pinnamood, mullastik, maakasutus, loodusvarad Nõva vald asub Lääne-Eesti madalikul. Pinnamood on enamjaolt tasane. Rannikuala on liigestatud endis- ja nüüdisaegsete rannavallide ja -luidetega, mis moodustavad ühe Eesti suurema luiteala. Muldade lähtekivimiks on mitmesuguse päritoluga liivad. Endisaegsetel rannaluidetel on kujunenud leedemullad, mis on tundlikud tallamise suhtes. Enamlevinud Nõva vallas on gleimullad. Põllumajanduslikuks kasutamiseks vajavad gleimullad liigniiskuse tõttu kuivendamist. Palju esineb soomuldi. Põllumuldade boniteet on enamjaolt madal. Muldade kivisus on rohke kuni väga rohke. Valla üldpindalast hõlmab metsamaa 39%, haritav maa 5%. Kuna põllumajanduslik tootmine on madalseisus, on suur osa põllumajandusmaast kasutamata. Valla maakasutusest annab ülevaate tabel 1. Tabel 1. Kõlvikuline struktuur Nõva vallas seisuga 01.01.2003 Kõlvik Pindala (ha) Haritav maa 659,25 Looduslik rohumaa 546,70 Metsamaa 4999,29 Õuemaa 35,65 Muu maa 6719,33 Kokku 12 960,22 Maakatastris on seisuga 01.01.2003 registreeritud 74% valla üldpindalast. Sellest 4999 ha ehk 52% moodustab metsamaa, 1206 ha põllumajandusmaa, 660 ha haritav maa ja 54,6 ha looduslik rohumaa. Metsamaast 28% on erasektori kasutada, 72% haldab Riigimetsa Majandamise Keskuse Piirsalu metskond. Piirsalu metskonna Nõva metsandiku maakasutust iseloomustab tabel 2. Kinnistatud on seisuga 01.01.2003. a 502 maaüksust pindalaga 9590 ha. Tabel 2. Maakasutus Nõva metsandiku (kvartalid 110–225) lõikes Pindala Looduslik Metsamaa Sood (ha) Veed (ha) Teed (ha) Ehitised Muu maa Metsamaa kokku rohumaa Kokku (ha) Sh (ha) (ha) üldtagavara (ha) (ha) puistud (ha) (tm) 5255,5 146,2 2370,0 2329,6 2220,0 316,2 37,3 2,1 136,7 225 942 Vabariiklikusse maardlate registrisse on kantud viis Nõva vallas asuvat maardlat: Variku (ehitusliiv, 108,9 ha), Hindaste (ehitusliiv, 121,23 ha), Leedissoo (vähelagunenud turvas), Leedissoo ja Suursoo maardlad (hästilagunenud turvas). Variku maardlast on ehitusliiva kaevandatud, kuid aastaid tagasi, ning tänapäevaks on karjäär muutunud ohustatud liikidele sobivaks pelgupaigaks (vt 1.4.4). Leht 2 / 21 Nõva valla arengukava 2004-2006 Maa-aineseid ehk maavarasid, mida ei ole riiklikus registris arvele võetud, kasutatakse oma tarbeks vähesel määral. Peamiselt tarbitakse liiva ja kruusa. Mõned varem kasutusel olnud väikekarjäärid (Tuhanõmme kruusakarjäär, Nõva metskonna karjäär) on eraomanduses, kaevandamist ei toimu. 1.3.2. Veestik Nõva vald piirneb põhjaosas Soome lahega. Suur osa rannikumerestja rannast on liivane. Liivarand on suure puhkemajandusliku tähtsusega. Liiv puhtas rannas «laulab» – tekitab häält, kui liivaterad üksteise vastu kindla nurga all hõõrduvad. Esineb ka kiviseid rannikulõike, nt Liivase ja Toomaninal, kus rändrahnude seas leidub haruldasi gneissbretšarahne – omapärase välimusega tardkivimeid. Toomaninal paljanduvad veepiiril jõhvi lademe paeplaadid rohkete kivististega. Vallas on mitmeid väikejärvi. Neist suurimad on Veskijärv, Hindaste järv ja Lepaaugu järv. Tuntud on ka Toatse järved ja Mustjärv. Veskijärvepindala on 1,92 km2, suurim sügavus 3 meetrit. Järve ümbritsevad loode ja põhja poolt vanad luited, mujalt raba ja soostunud alad. Kaldavöötmes on põhi valdavalt liivane või turbane, kirdes ja idaosas ka kiviklibune, sügavamal mudane. Järv on segatoiteline. Järvekaldal on puhke- ja telkimiskoht, mille arendamise ja hooldamisega tegeleb RMK. Järv on populaarne harrastuskalapüüdjate seas (vt 1.3.3). Veskijärv on üksikobjektina looduskaitse all. Hindaste järvepindala on umbes 0,8 km2, suurim sügavus 1,5 meetrit. Järve ümbritsevad soostunud alad, järv kasvab kinni. Hindaste järv on segatoiteline. Lepaaugu järvepindala on ligikaudu 0,2 km2, keskmine sügavus 0,7 meetrit. Järve kaldad ja põhi on liivased, vaid idakallas on kohati soostunud. Järve keskosas on madalik. Lepaauk on tuntud harrastuskalurite