Väljaandja: Nõva Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 183, 2509

Nõva valla arengukava 2004-2006

Vastu võetud 07.08.2003 nr 9

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 alusel ning arvestades volikogu liikmete ettepanekuid, arvamusi, Nõva Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Nõva valla arengukava aastateks 2004–2006 juurdelisatud kujul. 2.Määrus jõustub 1. septembril 2003. a.

Volikogu esimees Silja SILVER

Nõva Vallavolikogu 7. augusti 2003. a määruse nr 9 lisa

NÕVA VALLA ARENGUKAVA 2004–2006 Sissejuhatus Omavalitsuse arengukava on Eestis seadusega sätestatud. Arengukava ülesanne on luua sotsiaalselt ja majanduslikult elujõuline ning looduskeskkonnaga tasakaalus kogukond. Arengukava koostamine on järjepidev protsess, mille eesmärk on omavalitsuse areng pikemaks perioodiks. Arengu kavandamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse olemasolevatest tugevatest külgedest ja väliskeskkonna võimalustest ning püütakse vähendada nõrku külgi ning vältida ohte. Arengukava määratleb omavalitsuse identiteedi ning võtmevaldkonnad kohaliku ajaloo, kultuuri, paikkonna eripära, ärikeskkonna ja muu kohaliku kompetentsi abil. Nõva valla arengukava: – annab ülevaate Nõva valla olukorrast ja arenguprotsesside lähtealusest; – määratleb Nõva valla identiteedi ja kirjeldab tulevikuvisiooni; – määrab omavalitsuse arengusuunad pikemaks perioodiks; – defineerib eesmärgid ja määrab prioriteetsed tegevusvaldkonnad; – koostab tegevuskava lähiaastateks koos investeeringuvajaduste teadvustamisega; – kinnitab tulemuste seire ja tagasiside alused. Arengukava koostamise koordineerimiseks moodustatakse Nõva Vallavolikogu juurde arenduskomisjon, kaasatakse potentsiaalsed partnerid, kohalik kogukond ning erinevad huvigrupid. Valla arengukava on aluseks kohaliku omavalitsuse eelarve koostamisele ja eelarveväliste lisaressursside hankimisele projektide kaudu. Arengukava tutvustab valda ning avab potentsiaalsed võimalused investoritele ja koostööpartneritele. Vallavolikogu vaatab arengukava üle igal aastal ja vajadusel korrigeerib seda. I. Nõva valla olukorra analüüs 1.1. Geograafiline asend Nõva vald asub Lääne maakonna kirdeosas. Valla territoorium on loode-kagu-suunaliselt väljavenitatud kujuga, ulatudes põhjapiiril Soome laheni. Valla territooriumi pindala on 129,6 km2. Looduslikult asub Nõva vald Lääne-Eesti madalikul, on tasase pinnamoega, hõlmab suuri soolaamasid, mitmeid väikejärvi, ulatuslikke metsamassiive ja liivarandasid. Nõva valla keskus on Nõva küla, mis asub Lääne maakonna keskusest Haapsalust 48 km kaugusel ja Tallinnast 81 km kaugusel. Valda kuulub 8 küla: Nõva, Rannaküla, , , Nõmmemaa, , ja Peraküla küla. Külade kaugus vallakeskusest ulatub 17 kilomeetrini. Nõva valla naabervallad on Padise Harju maakonnas ning Oru ja Noarootsi Lääne maakonnas. 1.2. Ajalooline areng

Nõva valla arengukava 2004-2006 Leht 1 / 21 Nõva (Neyve) küla esmamaining pärineb aastast 1402. 1559. aastast on teateid Nõva (Newe) mõisa kohta. Ajalooliselt on Nõva vald moodustatud Nõva mõisa kogukonnast. Nõva kogukond on olnud liidetud Vihterpalu, Risti jt kogukondadega, kuulunud Risti kihelkonda ja Harju maakonda. 1950. aastast liideti Haapsalu rajooniga ja moodustati Nõva külanõukogu. Omavalitsusliku haldussüsteemi taastamise ja haldusreformi käigus muudeti külanõukogud valdadeks ning 16. jaanuaril 1992. aastal kinnitati ja kehtestati Nõva valla omavalitsuslik staatus. Esimese Eesti vabariigi ajal oli põllumajanduslik ühistegevus Nõva vallas aktiivne – eksporditi võid, liha, muna. Nõukogude perioodil tegutses valla territooriumil Nõva kolhoos. Ehitati uued tolleaegsetele nõuetele vastavad tootmishooned: suurfarmid Nurmele ja Vaisi külla, noorloomalaut ja kuivati-veski Variku külla ning töökojahooned Nõva ja Variku külla. 1993. aasta põllumajandusreformi käigus tekkisid kolhoosi baasil osaühingud: Variku PÜ, Vaisi PÜ, Madaramaa OÜ ja Hindaste PÜ. Kalapüük on alati kuulunud rannarahva tavade juurde ja olnud oluline sissetulekuallikas. Esimese Eesti vabariigi ajal püüti peamiselt lesta, talvel ka räime ja 1920.–1930. aastatel toimus aktiivne kilupüük. Kalapüügist üksi ära ei elatud ja kalurid hankisid lisatulusid talvise metsatööga. 1941. aastast hakati tegelema kalade organiseeritud kokkuostu ja töötlemisega (Eesti Kalakeskuse Nõva harukontoris). Tulemusena suurenes nii kalapüük kui kalatöötlemisega seotud palgatööliste arv. Põhiliseks kalaliigiks oli tursk, hooajati püüti ka räime ja lesta ning angerjat. Nt 1943. aastal püüti merest ligikaudu 600 tonni kala. Nõukogude perioodil tegutsesid Nõval erinimelised kalapüügi-, kokkuostu- ja töötlemisettevõtted. 1975. aastal loodud kalurikolhoosi Lääne Kalur (mille üks kalatöötlemispunktidest asus Nõval) baasil moodustati 1993. aastal eraettevõtted. Kooliharidust hakati Nõva vallas andma 1863. aastast. Esimene kool oli Erita külas köstrimajas. Alates 1920. aastast asub kool Nõva mõisa häärberis. Nõva avalik Raamatukogu asutati Tallinna Linnaarhiivi andmetel 1918. aastal.

Nõva vald on iseseisva omavalitsusüksusena kuulunud alati väiksemate valdade hulka. Loode-Eesti inimasustus on juba piirkonna geograafilise kujunemise tõttu olnud läbi aegade hõre. Asustuse tihenemist pole soosinud ei väheviljakas mullastik ega laiaulatuslikud sood. Vaatamata maalilisele loodusele on ka suvitajate hulk suurenenud alles viimasel kümnendil, kuna nõukogudeaegsed piiritsoonipiirangud hoidsid ära suvilakooperatiivide tekke. 1.3. Looduskeskkond 1.3.1. Pinnamood, mullastik, maakasutus, loodusvarad Nõva vald asub Lääne-Eesti madalikul. Pinnamood on enamjaolt tasane. Rannikuala on liigestatud endis- ja nüüdisaegsete rannavallide ja -luidetega, mis moodustavad ühe Eesti suurema luiteala. Muldade lähtekivimiks on mitmesuguse päritoluga liivad. Endisaegsetel rannaluidetel on kujunenud leedemullad, mis on tundlikud tallamise suhtes. Enamlevinud Nõva vallas on gleimullad. Põllumajanduslikuks kasutamiseks vajavad gleimullad liigniiskuse tõttu kuivendamist. Palju esineb soomuldi. Põllumuldade boniteet on enamjaolt madal. Muldade kivisus on rohke kuni väga rohke. Valla üldpindalast hõlmab metsamaa 39%, haritav maa 5%. Kuna põllumajanduslik tootmine on madalseisus, on suur osa põllumajandusmaast kasutamata. Valla maakasutusest annab ülevaate tabel 1. Tabel 1. Kõlvikuline struktuur Nõva vallas seisuga 01.01.2003 Kõlvik Pindala (ha) Haritav maa 659,25 Looduslik rohumaa 546,70 Metsamaa 4999,29 Õuemaa 35,65 Muu maa 6719,33 Kokku 12 960,22

Maakatastris on seisuga 01.01.2003 registreeritud 74% valla üldpindalast. Sellest 4999 ha ehk 52% moodustab metsamaa, 1206 ha põllumajandusmaa, 660 ha haritav maa ja 54,6 ha looduslik rohumaa. Metsamaast 28% on erasektori kasutada, 72% haldab Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond. Piirsalu metskonna Nõva metsandiku maakasutust iseloomustab tabel 2. Kinnistatud on seisuga 01.01.2003. a 502 maaüksust pindalaga 9590 ha. Tabel 2. Maakasutus Nõva metsandiku (kvartalid 110–225) lõikes Pindala Looduslik Metsamaa Sood (ha) Veed (ha) Teed (ha) Ehitised Muu maa Metsamaa kokku rohumaa Kokku (ha) Sh (ha) (ha) üldtagavara (ha) (ha) puistud (ha) (tm) 5255,5 146,2 2370,0 2329,6 2220,0 316,2 37,3 2,1 136,7 225 942

Vabariiklikusse maardlate registrisse on kantud viis Nõva vallas asuvat maardlat: Variku (ehitusliiv, 108,9 ha), Hindaste (ehitusliiv, 121,23 ha), Leedissoo (vähelagunenud turvas), Leedissoo ja Suursoo maardlad (hästilagunenud turvas). Variku maardlast on ehitusliiva kaevandatud, kuid aastaid tagasi, ning tänapäevaks on karjäär muutunud ohustatud liikidele sobivaks pelgupaigaks (vt 1.4.4).

Leht 2 / 21 Nõva valla arengukava 2004-2006 Maa-aineseid ehk maavarasid, mida ei ole riiklikus registris arvele võetud, kasutatakse oma tarbeks vähesel määral. Peamiselt tarbitakse liiva ja kruusa. Mõned varem kasutusel olnud väikekarjäärid (Tuhanõmme kruusakarjäär, Nõva metskonna karjäär) on eraomanduses, kaevandamist ei toimu. 1.3.2. Veestik Nõva vald piirneb põhjaosas Soome lahega. Suur osa rannikumerestja rannast on liivane. Liivarand on suure puhkemajandusliku tähtsusega. Liiv puhtas rannas «laulab» – tekitab häält, kui liivaterad üksteise vastu kindla nurga all hõõrduvad. Esineb ka kiviseid rannikulõike, nt Liivase ja Toomaninal, kus rändrahnude seas leidub haruldasi gneissbretšarahne – omapärase välimusega tardkivimeid. Toomaninal paljanduvad veepiiril jõhvi lademe paeplaadid rohkete kivististega. Vallas on mitmeid väikejärvi. Neist suurimad on Veskijärv, Hindaste järv ja Lepaaugu järv. Tuntud on ka Toatse järved ja Mustjärv.

Veskijärvepindala on 1,92 km2, suurim sügavus 3 meetrit. Järve ümbritsevad loode ja põhja poolt vanad luited, mujalt raba ja soostunud alad. Kaldavöötmes on põhi valdavalt liivane või turbane, kirdes ja idaosas ka kiviklibune, sügavamal mudane. Järv on segatoiteline. Järvekaldal on puhke- ja telkimiskoht, mille arendamise ja hooldamisega tegeleb RMK. Järv on populaarne harrastuskalapüüdjate seas (vt 1.3.3). Veskijärv on üksikobjektina looduskaitse all.

Hindaste järvepindala on umbes 0,8 km2, suurim sügavus 1,5 meetrit. Järve ümbritsevad soostunud alad, järv kasvab kinni. Hindaste järv on segatoiteline.

Lepaaugu järvepindala on ligikaudu 0,2 km2, keskmine sügavus 0,7 meetrit. Järve kaldad ja põhi on liivased, vaid idakallas on kohati soostunud. Järve keskosas on madalik. Lepaauk on tuntud harrastuskalurite seas (vt. 1.3.3).

Suur Toatse järvepindala on 220 m2, suurim sügavus ligi 2 meetrit. Järv on segatoiteline, osaliselt liivase põhjaga. Väike Toatse järv(pindala 40 m2) ja Mustjärv(pindala 200 m2) on huumustoitelised rabajärved. Jõgedest on suurimad Nõva jõgi ja Veskijõgi, mis kuuluvad Soome lahe vesikonda. Jõgesid on süvendatud ja õgvendatud. Veskijõepikkus koos ülemjooksuks loetava Tulimurru jõega on 12 km. Jõgi saab alguse Hindaste järvest ja suubub Keibu lahte. Jõe suue rändab, s.t tuul kuhjab liivavallid suudme ette ning jõgi peab merrepääsuks rajama uue tee. Nõva jõepikkus on 22 km. Jõgi saab alguse Leidissoo idaservast ja suubub samuti Keibu lahte. Nõva jõe suudmes (kohati ka keskjooksul) on probleemiks roostumine. Nõva vallas kasutatav põhjavesipärineb ordoviitsiumi ja ordoviitsiumi-kambriumi veekihtidest. Enne 1990. aastat esines põhjavee mõõdukat nitraatset reostamist. Suurfarmide kadumise järel 1990. aastatel nitraatide hulk vähenes. Põhjavesi on ulatuslikel aladel vähekaitstud, mida tuleb arvestada üldplaneeringu koostamisel. Põhjavee ressurss ületab vee tarbimismahu (vt 1.6.3). 1.3.3. Taimestik, loomastik, seenestik Taimestikon Nõva vallas mitmekesine. Esineb nii liigivaeseid rabasid kui ka liigirikkaid niite ja madalsoid. Liigirikkuse üheks põhjuseks on mulla lubjarikkus, mistõttu kasvab valla territoorimul nt üle 10 liigi orhideesid. Omapäraste taimekoosluste kaitseks on loodud kaitsealad (vt. 1.4.4). Nõva piirkonna metsad on eripära tõttu liigitatud Vihterpalu–Nõva metsade valdkonda. Metsade iseärasuse tingib nende paiknemine kehvadel läbiuhutud mereliivadel, millele omakorda lisandub ulatuslik soostumine. Lisaks on metsad tuntud tuleohtlikkuse poolest, kuuludes Nõva–Vihterpalu tuleohtlikku metsapiirkonda. Nõva valla männikud on mustika- ja pohlarohked, rabades kasvavad jõhvikad ja rabamurakad. Vaatamisväärsusteks on Peraküla jugapuud, vanal rannavallil kasvavad jässakad rannamännid ja õõnsad kuivanud männid ehk hongad. Väärtuslikke pärandkooslusiNõva vallas säilinud pole. Inventeeritud alad on võsastunud, väikese ulatusega või muul põhjusel väheväärtuslikud. Loomastikon samuti liigirohke. Puutumatud metsa- ja sooalad sobivad nii põtradele, karudele, ilvestele, huntidele, metssigadele kui ka valgejänestele. Avamaastikega on seotud halljänesed, metskitsed, mutid, siilid. Kiskjalistest on esindatud veel rebane, kährikkoer, kärp, nirk, mink, tuhkur, metsnugis, mäger, saarmas. Pisiimetajatest on ohtralt mügrit, uruhiiri, kaelushiirt, juttselg-hiirt, karihiiri. Nahkhiirtest leidub nt suurkõrva, põhja- ja veelendlast.

Nõva valla arengukava 2004-2006 Leht 3 / 21 Tähtsamad lindudepesitsusalad kuuluvad kaitsealade ja Natura 2000 võrgustiku koosseisu (vt 1.4.4). Nõva vanades majandustegevusest puutumata metsades elavad häirimise suhtes tundlikud linnuliigid – must- toonekurg, kassikakk, karvasjalg-kakk, metsis jt. Üle Nõva valla põhjaosa kulgeb oluline arktiliste lindude rändetee. Arvukad rändajad on aulid, sõtkad, vaerad, lagled, haned. Talvel on jäävaba rannikumeri talvitujatele oluliseks peatumis- ja toitumispaigaks, kus leidub piisavalt kala ja söödavat rannakarpi. Suvel peatuvad meres sulgivad linnud – hahad, kaurid, sõtkad, vaerad, kormoranid. Vallas on esindatud kõik 5 Eesti roomajaliiki, eriti iseloomulikud on rästik, nastik ja vaskuss. Kahepaiksetestleidub harilikku ja juttselg-kärnkonna ehk kõret, rabakonna, rohukonna, tiigikonna, tähnikvesilikku. Rannikumeri on suhteliselt kalarikas. Kalanduslikult on tähtsad lest, räim ja kilu, esineb ka siiga, angerjat, ahvenat, vimba, särge, säinast, tuulehaugi jt liike. Põhilised kalad Veskijärves on ahven, latikas, särg, roosärg, haug; Hindaste järves ahven, särg, haug, koger ja linask, Lepaaugus ahven, linask, koger. Väikeste rabajärvede kalastik on hapnikuvaeguse ja talvise ummuksilejäämise tõttu liigivaene. Nõva jõgi on oluline forellide kudemisala, kevadise suurveega tulevad sinna teib, vimb, säinas, haug. Sügisel tõusevad Nõva ja Veskijõkke jõesilm ning luts. Nõva ja Veskijões leidub vähesel määral jõevähki. Nõva ümbruses on uuritud seenteproduktiivsust (1980. aastatel) ja saadud kõrged näitajad (569 kg/ha). Saagikamad seened on tuhmuv pilvik, liivtatik, soopilvik, kitsemampel, männiriisikas. Niisketel sügistel kasvab siinsetes nõmme- ja palumetsades rohkesti riisikaid, pilvikuid ja puravikulisi. 1.3.4. Looduskaitse

Nõva valla piiresse jääb osaliselt kolm kaitseala – Nõva maastikukaitseala, Läänemaa Suursoo maastikukaitseala ja Leidissoo looduskaitseala. Kaitsealadel on uuendatud kaitse-eeskirjad.

Nõva maastikukaitsealamoodustati 1997. aastal endise taimestikukaitseala baasil (loodud 1985. a). Kaitseala on loodud Loode-Eesti omapäraste rannamaastike ja taimekoosluste kaitseks. Nõva valla piiresse jääb ligi pool kaitseala territooriumist. Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad seal II kategooriasse kuuluvad lääne-mõõkrohi, rand-ogaputk, mitmed orhideeliigid, loomadest II kategooria liigid apteegikaan, nõmmekiur, kassikakk, sookurg, metsis. Läänemaa Suursoo maastikukaitsealamoodustati 6. jaanuaril 1998. aastal endisele sookaitsealale (loodud 1981. a). Nõva valda kuulub suhteliselt väike osa kaitsealast – Veskijärvest põhja pool ja Hindaste järvest loodes ning idas (täpsemalt vt kaitseala kaitse-eeskirjast). Leidissoo looduskaitsealaloodi 5. novembril 2002. a Sendri soo ja Leidissoo raba maastikukompleksi ning sealsetes lagemadalsoodes esinevate kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks. Leidisoo looduskaitsealast jääb Nõva valda väike osa soost valla lõunaosas Nõva jõest läänes. Tegevus kaitsealadel toimub vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele ja kaitsealade kaitse-eeskirjadele. Kaitsealade sihtkaitsevööndites on keelatud igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, v.a juhul kui kaitseala kaitse-eeskiri lubab leevendusi. Nõva valla territooriumil puuduvad loodusreservaadid. Rahvusvahelised looduskaitsevõrgustikud haaravad Nõva vallast 3 osaliselt omavahel ja/või kaitsealadega kattuvat piirkonda. Nõva valla põhjapiirile jääb rahvusvaheliselt tähtis linnualaehk IBA-ala – – Rannaküla mereosa (pindala 14 260 ha). Kavandatavasse Natura 2000võrgustikku kuuluvad Nõva–Osmussaare ja Suursoo–Leidissoo linnu- ja loodushoiualad. (Natura 2000 alad moodustatakse Euroopa Liidu liikmesriikides looduslike liikide ja elupaikade kaitseks.) Kaitsealuseid üksikobjekteon vallas registreeritud 8 (vt tabel 3). Kinnitamisel on veel kaks objekti: Toomanina neugrundbretša Rannakülas ja Sarapiku kivi Sarapiku talus Hindaste külas. Kaitsealune tsoon üksikobjektide ümber on 5 meetrit, v.a Nõmmemaa kivikülv, mille kaitsetsooni raadius on 10 meetrit. Objektide valitseja on maavanem. Vanade kaitse-eeskirjadega on kaitse all Veskijärv (pindala 495 ha, kaitse all 1964. aastast) ja Nõva mõisa park. Üksikobjektid vajavad paremat tähistamist. Tabel 3. Kaitsealused üksikobjektid Nõva vallas Registrikood Objekti nimetus Objekti asukoht RRK 2 Eedu kivi Nõmmemaa küla, Nõmmemaa-Toa talu RRV 33a Hindaste kivikülv Hindaste küla, Suur-Aaviku talu RRV 33 Kadakakivi Hindaste küla, Sarapiku talu RRV 34 Männikivi Kürema küla, Kürema talu RRV 34a Kürema kivikülv Kürema küla, Kürema talu RRV 32 Nõmmemaa kivikülv Nõmmemaa küla, Nõmmemaa-Toa talu

Leht 4 / 21 Nõva valla arengukava 2004-2006 RRV 31 Linamaa kivi I Nõmmemaa küla, Mussa-Linamaa talu RRV 31a Linamaa kivi II Nõmmemaa küla, Mussa-Linamaa talu

I kategooria kaitsealustest liikidestpesitsevad või on on pesitsenud Nõva valla territooriumil must-toonekurg ja kaljukotkas, mererannikul on sage toitekülaline merikotkas, harva võib kohata kala- või madukotkast. I kategooriasse kuuluvad vähenenud arvukuse ning suures hävimisohus olevad liigid. II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Väljaspoole kaitsealade territooriume jäävad jugapuu kasvukohad Perakülas endisaegsetel metsakarjamaadel, mitmete käpaliste leiukohad, kivisisaliku ja kõre asurkonnad Variku liivakarjääris, mõned soo-loorkulli, mitmed metsise, sookure ja rukkiräägu pesapaigad. Tusari külas on kahjuks pesitsemise lõpetanud valge-toonekurg. Eesti Punase Raamatu liikidest esinevad Nõva vallas lisaks eespool nimetatutele randtarn, hall käpp, pääsusilm, karvasjalg-kakk, nõmmelõoke, hallõgija, hallhüljes ja saarmas (4. kategooria ehk tähelepanu vajavad liigid). Maailma Looduskaitse Liidu Punases Raamatus on ohulähedaste liikidena nimetatud jõesilm, koger, kobras ja orav. Ohuteguritest on levinuimad metsamajanduslik tegevus, avamaade võsastumine ja loomade häirimine. Meelde tasub tuletada, et Eestis on kaitse all kõik kahepaiksed ja roomajad, suurem osa linnuliikidest (v.a jahilinnud, vareslased ja mõned teised) ja paljud imetajaliigid. 1.4. Rahvastik

1.4.1. Rahvaarv, sooline ja vanuseline koosseis Valla elanike arv seisuga 01.01.2003 on 484, neist mehi 248 ja naisi 236. Alaliste elanike arv on viimase kümne aasta jooksul stabiilselt vähenenud (joonis 1). Kahanenud on ka majapidamiste arv, nt 1993. aastal oli vallas 244 majapidamist, 5 aasta pärast, s.o aastal 1998 – 227, 10 aasta pärast – aastal 2003 – 220 majapidamist (andmed on esitatud 1. jaanuari seisuga). Elanike arvu vähenemisel on kaks põhjust – negatiivne loomulik iive ja negatiivne mehhaaniline iive.

Joonis 1. Nõva valla elanike arv aastatel 1993–2003 1. jaanuari seisuga. Sündimus Nõva vallas on viimasel kümnendil vähenenud nullini – 2002. aastal ei sündinud ühtegi last (joonis 2). Suremus pole kahanenud ja loomulik iive on negatiivne.

Nõva valla arengukava 2004-2006 Leht 5 / 21 Joonis 2. Sündimus ja suremus Nõva vallas aastatel 1994–2002. Mehhaaniline iive on viimasel viiel aastal olnud samuti negatiivne. Sisse- ja väljarännet iseloomustab joonis 3.

Joonis 3. Sisse- ja väljaränne Nõva vallas aastatel 1995–2002. Nõva valla rahvastik vananeb. 1994. aastal oli eeltööeas (0–15 aastat) 25,3% valla elanikkonnast, 2003. aastal moodustasid eeltööealised vaid 16,5% kogu rahvastikust. Ka pensionäride statistiline arv on kümne aastaga suurenenud vaatamata pensioniea tõstmisele. Viimase kümne aasta jooksul on Nõva vallas elanike seas olnud ülekaalus naised. Alles 2002. aastal ületas meeste arv kahe võrra naiste arvu. 2003. aasta 1. jaanuari seisuga on vallas 248 meest ja 236 naist. Mehed on ülekaalus eeltööeas (70%) ja tööeas (53,7%). Pensionieas on naisi meestest rohkem (66,9%). Seletamatutel põhjustel moodustavad viimase kümnekonna aasta jooksul sündinud lastest peaaegu kolmveerandi poisslapsed. Elanikkonna vanuselist ja soolist struktuuri 2003. aastal kajastab tabel 4.

Tabel 4. Nõva valla elanike vanuseline ja sooline struktuur 2003. aasta 1. jaanuari seisuga

Keskmine rahvastiku tihedus Nõva vallas on 3,7 in/km2(2003. a 1. jaanuari seisuga). Rahvastiku tihedus jaotub ebaühtlaselt. Ligikaudu 74% rahvastikust elab kolmes suuremas külas (Nõva külas, Rannakülas ja Variku külas). Valla väikseimas külas – Perakülas elab 18 alalist elanikku. Mitmed külad on aegade jooksul suurematega liidetud, nt Tõldseri, Veski, Musa Nõmmemaaga; Sealepa, Kürema, Tatra Varikuga, Erita Nõvaga. Arutamisel on Erita küla ennistamine. 1.4.2. Rahvastikuprognoos

Leht 6 / 21 Nõva valla arengukava 2004-2006 Negatiivse iibe tõttu valla rahvaarv jätkuvalt kahaneb ja rahvastik vananeb. Üha vähem on noori peresid ja sünnitusealisi naisi. Noored saavad kesk- ja kõrghariduse mujal, leiavad väljaspool valda elu- ja töökoha ning ei pöördu siia tagasi. Paljud tööealised inimesed lahkuvad vallast töökoha puudumise ja Eesti keskmisest madalama palga tõttu, siiajäänud tunnevad suurt puudust noortekeskusest ning noorsoo- ja kultuuritöötajast. Iibe samaväärse kahanemise korral elab Nõva vallas aastal 2010 vaid ca 380 inimest, neist kuni 15-aastasi lapsi ~10%. 1.5. Sotsiaalne infrastruktuur 1.5.1. Haridus Nõva vallas Nõva külas asub Nõva Põhikool. Kooliharidust hakati Nõval andma 1863. aastal (vt.1.2). Koolimaja on endine mõisahoone, mis renoveeriti 2002. aastal. Kooliruumid vastavad kehtivatele nõuetele, klassid on hästi valgustatud ja inventar piisav. Õpilaste arv oli suurim 1970. aastatel, mil koolis õppis üle 100 õpilase. 1990. aastatel algas õpilaste arvu vähenemine, mis on eelkõige seotud madala sündivusega. Praegu (2002/2003. õppeaastal) õpib Nõva Põhikoolis 66 õpilast, 5 aasta pärast on õpilaste tõenäoline arv 34, st ~3,8 õpilast ühe klassi kohta ja kooli ähvardab sulgemine. Õpilaste ja kooli lõpetanute arvu iseloomustab tabel 5. Tabel 5. Õpilaste ja kooli lõpetanute arv Nõva põhikoolis aastatel 1994–2002 Aasta 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 Õpilaste 88 86 84 80 74 77 75 72 72 arv Kooli 10 4 10 13 12 6 3 7 11 lõpetanute arv

Nõva Põhikooli direktor on alates 1996. aastast Aino Aarniste. Koolis töötab (2002/2003. õppeaasta andmetel) 13 õpetajat, neist 11 omab pedagoogilist haridust. Pensionieas on 4 õpetajat. Puuduvad mõned ainespetsialistid (tööõpetus, füüsika, keemia, inglise keel) ja huvijuht, kuid olemasolev õpetajate kaader on püsiv ja õppetöö tulemused head. Kuna pedagoogid töötavad alakoormusega, on probleemiks nende madal töötasu. 2002/2003. õppeaastal on koolis 6 klassikomplekti, seega 3 liitklassi. Neist kaks algastmes ja üks põhikooli osas. Lisaainetest saab koolis õppida arvutiõpetust ja kristlikku eetikat. Väga heal tasemel on kooli sporditegevus (juhendaja Peeter Kallas). Koolis töötavad mitmed huvialaringid: mudilaskoor, spordi-, arvuti-, loovus- ja kunstiring. Pärast koolipäeva lõppu on võimalik viibida pikapäevarühmas. Nõva Põhikooli ruumes asub ka Nõva Külaraamatukogu (vt 1.5.2). Koostatud on Nõva Põhikooli arengukava. Kuigi on vähenenud Nõva Põhikooli õpilaste arv, on suurenenud päevakoolides õppiva elanikkonna koguarv (joonis 4). Tõusnud on elanikkonna huvi hariduse omandamise vastu. Omavalitsus seisab ülesande ees motiveerida hariduse omandanuid valda tagasi pöörduma.

Joonis 4. Päevakoolides õppivate elanike arv Nõva vallas aastatel 1994 ja 2000. Eelkooliharidushõlmab Nõva vallas eelkooli, kus käivad esimesse klassi astujad üks kord nädalas ühe õppeaasta jooksul. (Käesoleval aastal eelkooli ei toimunud.) Lasteaed vallas puudub. Vajadusel käivad eelkooliealised lapsed naabervaldade lasteaedades. Kesk-, kõrg- ja eriharidustsaavad vallaelanikud omandada väljaspool Nõva valda asuvates õppeasutustes.

Nõva valla arengukava 2004-2006 Leht 7 / 21 1.5.2. Kultuur Kultuurimajana kasutatakse Nõva vallas Nõva Põhikooli võimlahoonet. Lisaks spordiüritustele korraldatakse seal ka tantsuõhtuid jm üritusi. Variku Rahvamaja on müüdud AS Resvokile ja seal on sisseseatud mööblitööstus. Vallas tegutseb Peraküla harrastusteater, mille ettevõtmiseks on igasuvine vabaõhuetendus «Pildikesi Perakülast». Näitemäng tutvustab Peraküla ajalugu. Etenduse populaarsus on aastatega kasvanud ja üritus on hästi tuntud ka väljaspool valda. Ürituse eestvedajaks on Perakülas elav Viive Ernesaks. Vabaõhuetendus toimubPeraküla simmaniplatsil, kus on lava, pingid ja kiik. Seal korraldatakse ka teisi rahvaüritusi. Simmaniplatsi kõrval asub 2003. aastal ehitatud RMK teabekeskus (vt 1.7.5). Perakülas Põlluotsa talus on talumuuseum, kus asub üks Läänemaa paremini säilinud talukomplekse – alles on kõik 10 hoonet, neist 8 esialgsel kujul. Muuseumis on eksponeeritud talumööbel, mitmesugused tööriistad ja muud esemed. 1918. aastal asutati Nõvaavalik raamatukogu, mis praegu asub Nõva Põhikooli ruumes. Raamatukogus asub avalik internetipunkt, kus on püsiühendus internetiga. Nõva külas asub EELK Nõva kirik. Tegemist on ühe Eesti vanima puukirikuga (kinnitamata dendrokronomeetrilistel andmetel ehitatud aastal 1751). Kirik on pühendatud Pühale Olavile. Kirikuhoone on ehitatud rõhtpalkidest ja kaetud laudvoodriga. Kiriku orel pärineb 1885. aastast. Kirikus toimuvad mitmed kirikuüritused ja kontserdid. Nõva kirik on muinsuskaitse alla võtmisel. Kiriku juures asub valla ainuke kalmistu, mille kaardistamine ja inventariseerimine on pooleli. Kirikuaias asuvad Nõva mõisa paruniproua hauakivi ja mälestuskivi tuntud Eesti muusikutele Nõva vallas.

EELK kogudusse kuulub 73 liiget, neist enamik on pensionärid, juhtkond on 5-liikmeline. Kogudusel on ühine õpetaja Lääne-Nigula ja Noarootsi kogudusega. Koguduse juures tegutseb väike kirikukoor ja töötab pühapäevakool. Koguduse koor osales Läänemaa üldlaulupäeval Kullamaal ja vaimulikul laulupäeval Vormsis, on käinud ringreisidel Soomes ja Saaremaal. Nõva EKB kogudus on asutatud 1925. aastal. Koguduse palvemaja asub Perakülas. Koguduse tegevus on soikunud. Nõva Spordiklubikorraldab valla kehakultuuriüritusi. Traditsioonilised on kohalikud võrkpalli- ja korvpalliturniirid. Sporditegevuse baasiks on Nõva Põhikooli võimla, spordiväljak, jõusaal, riietumis- ja duširuumid ning inventar. Spordiväljakult saavad alguse suusarajad. Väga edukad on spordiklubi kergejõustiklased, kes on esindanud Eestit rahvusvahelistel võistlustel. Nõva Põhikooli Spordiklubikasutab samuti Nõva Põhikooli ruume ja inventari. Põhikooli õpilased on edukalt esinenud mitmetel maakondlikel võrkpalli-, kergejõustiku- ja suusatamisvõistlustel. Tegutsevad mitmed seltsid– Nõva Tuletõrjeselts, Nõva Jahimeeste ja Kalameeste Selts ning pensionärideühendus Kuldne Sügis. Aktiviseerumas on külaliikumine. Nõva Tuletõrjeseltsasutati 1998. aastal. Seltsi põhieesmärgid on: tulekustutuse päästetööde läbiviimine; Lääne maakonna päästeteenistuse ja kodanikukaitse süsteemis osalemine, seltsi päästekomando materiaal-tehnilise baasi parandamine, tuleohutusalase selgitustöö läbiviimine ja nõustamine ning tuleohutusjärelevalve teostamine. Vallas puudub noortekeskus, noorsoo- ja/või kultuuritöötaja, napib kultuuriüritusi ja ühiskondlikke vaba aja veetmise võimalusi. 1.5.3. Meditsiiniline teenindamine, sotsiaalhoolekanne Nõva ambulatooriumasub Nõva külas. Patsiente võtavad vastu velsker igal tööpäeval ja üldarst kaks korda nädalas Nõva ambulatooriumis ja korra nädalas Variku külas (munitsipaalkorteris). Perearsti, lastearsti ja eriarste vallas pole. Nõva vald kuulub Pürksis praktiseeriva perearsti teeninduspiirkonda, kuid sealne arst suure vahemaa tõttu siia koduvisiite ei tee. Nõva vallas puudub apteek, ravimeid saab tellida ambulatooriumis. Meditsiiniline inventar Nõva ambulatooriumis on puudulik. Sotsiaalhoolekandeeesmärk on toetada inimeste võimalikult iseseisvat toimetulekut nõustamise ja sotsiaalteenuste abil. Nõva vallas töötab sotsiaalhoolekandetöötaja (edaspidi sotsiaaltöötaja) ja 0,5 kohaga hooldustöötaja. Sotsiaaltöötaja peab ka sotsiaalregistrit. Valla elanikkonnast moodustavad vanaduspensionäridseisuga 01.01.2003 25%, üle 70-aastaseid vanureid on 9,3%. Üksi elavaid üle 70-aastaseid vanureid on 17, seadusjärgse ülalpidajata 6. Hooldaja on määratud 16 vanurile. Valdavalt hooldavad vanureid omaksed, hästi toimib nn naabriabi, vajadusel teeb kodukülastusi sotsiaaltöötaja. Kasutada saab munitsipaalomanduses olevat 4-kohalist sotsiaalkorterit, kus vanureid hooldab hooldustöötaja. Keskmiselt kasutab sotsiaalkorterit 2 inimest aastas. Sotsiaalkorteri kasutajaid oleks rohkem, kui hooldamine oleks paremini korraldatud.

Leht 8 / 21 Nõva valla arengukava 2004-2006 Lastega peresidon vallas 57, kolme ja enama lapsega peresid on 13 (tabel 6). Eestkostel ja perekonnas hooldamisel olevaid lapsi on 2. Alaealiste laste või õppuritega peresid, kus üks või mõlemad lapsevanemad on töötud, on 3, neis lapsi 11. Tabel 6. Lastega pered Nõva vallas Laste arv peres 1 2 3 4 5 Perede arv 28 16 17 4 2

Puudega inimesion vallas 24, neist üks laps. Puudega inimestel on võimalik laenutada invaabivahendeid, mida aitab vahendada ja kohale toimetada sotsiaaltöötaja. Puudega lapsele on võimaldatud Nõva Põhikoolis individuaalõppe saamine.

Valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetusedon järgmised: – sünnitoetus 500 krooni; – matusetoetus 500 krooni; – koolilõunatoetus 5 krooni (ühe lõuna kohta) igale Nõva Põhikoolis õppivale lapsele, lisatoetust saavad toimetulekuraskustes perede lapsed avalduste alusel; – I klassi lastele töövihikute kompenseerimine; – koolilõpetajate riiete ja jalanõude toetus; – paljulapseliste perede toetus; – spordi- ja suvelaagrites osalemise toetus; – ravimite, prillide, tehniliste abivahendite ja hooldusvahendite hankimise toetus; – transpordikulude ja küttepuude kompensatsioon üksikvanuritele, kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad. Sotsiaaltoetusi maksti valla eelarvest 2002. aastal 31 732 krooni. Sotsiaaltoetuse maht on aastatega suurenenud (tabel 7). Tabel 7. Valla eelarvest makstud sotsiaaltoetused aastatel 1999–2002

Riigieelarvest makstud toimetulekutoetuste hulk on samal ajavahemikul vähenenud (tabel 8), mis on üheks põhjuseks omavalitsuse poolt makstavate toetuste suurenemisele. Tabel 8. Riigi eelarvest makstud toimetulekutoetused aastatel 1999–2002 Aasta 1999 2000 2001 2002 Toetust saanud 79 34 19 25 perede arv Keskmine toetus 459 760 708 568 ühe taotluse kohta (kr) Toetuste summa 106 459 82 779 82 803 67 284 (kr), sh täiendav toetus 45 438 9076 0 7594 (kr)

1.5.4. Heakord, muinsuskaitse Nõva vallavalitsuse määrustega on kinnitatud valla heakorraeeskiri ning kasside ja koerte pidamise kord. Heakorratöödesse on kaasatud kooliõpilasi. Muinsuskaitseobjekte on Nõva vallas 26. Neist üks – Nõva kirikuaed – on kinnisvaraline objekt, ülejäänud on vallasvara. Kultuurimälestistest annab ülevaate tabel 9. Tabel 9. Kultuurimälestised Nõva vallas Jrk nr Reg nr Mälestise nimi Mälestise liik Mälestise asukoht 1. 4078 Nõva kirikuaed ajaloomälestis Nõva küla

Nõva valla arengukava 2004-2006 Leht 9 / 21 2. 16394 Kroonlühter kuue kunstimälestis Nõva kirik tulega, 19. saj. algus (pronks, kullatud) 3. 16395 Altar ja altariaed, kunstimälestis Nõva kirik 19. saj. (puit, õli) 4. 16396 Kantsel, 19. saj. kunstimälestis Nõva kirik (puit, õli) 5. 16397 Köstrikantsel, 19. saj. kunstimälestis Nõva kirik (puit, õli) 6. 16398 J. Preisbergi epitaaf- kunstimälestis Nõva kirik maal, L. Michelson, 1820 (õli, lõuend) 7. 16399 Kroonlühter kunstimälestis Nõva kirik viieteistkümne tulega, 19. saj. II pool (messing) 8. 16400 Kroonlühter kunstimälestis Nõva kirik viieteistkümne tulega, 19. saj. II pool (messing, klaas) 9. 16401 Seinalühter nelja kunstimälestis Nõva kirik tulega, 19. saj. (pronks, klaas) 10. 16402 Seinalühter nelja kunstimälestis Nõva kirik tulega, 19. saj. (pronks, klaas) 11. 16403 Seinalühter kolme kunstimälestis Nõva kirik tulega, 19. saj. (pronks, klaas) 12. 16404 Seinalühter kolme kunstimälestis Nõva kirik tulega, 19. saj. (pronks, klaas) 13. 16405 Seinalühter kahe kunstimälestis Nõva kirik tulega, 19. saj. (pronks, klaas) 14. 16406 Seinalühter kahe kunstimälestis Nõva kirik tulega, 19. saj. (pronks, klaas) 15. 16407 Laualühter, 19. saj. kunstimälestis Nõva kirik (messing, hõbetatud) 16. 16408 Laualühter, 19. saj. kunstimälestis Nõva kirik (messing, hõbetatud) 17. 16409 Tornikell, 1893 kunstimälestis Nõva kirik (pronks) 18. 16410 Tornikell, 1891 kunstimälestis Nõva kirik (pronks) 19. 16411 Orel, G. Terkmann kunstimälestis Nõva kirik (puit, metallviled) 20. 16412 Piibel, K. Mattiesen, kunstimälestis Nõva kirik Tartu, 1903 (tükis, nahkköide) 21. 16413 Vitraažaken, 19. saj. kunstimälestis Nõva kirik (klaas, paber) 22. 16414 Vitraažaken, 19. saj. kunstimälestis Nõva kirik (klaas, paber) 23. 16415 Ratasrist, 19/20. saj. kunstimälestis Nõva kirik (puit) 24. 16416 Veinikann, 19. saj. kunstimälestis Nõva kirik (messing, nikeldatud) 25. 16417 Ristimisvaagen, kunstimälestis Nõva kirik annet. 1914 (messing, hõbetatud) 26. 16418 Sepisaed, 19/20. saj. kunstimälestis Nõva kirik (raud)

Leht 10 / 21 Nõva valla arengukava 2004-2006 Muinsuskaitseseaduse kohaselt on vallavalitsuse ülesandeks teha Muinsuskaitseametile ettepanekuid kultuuriväärtusega asjade (ajutise) kaitse alla võtmiseks. Nõva vallas on mitmeid kultuuriväärtusega objekte, nt Peraküla munakivitee, meremõis, mis on seni kaitsmata. 1.5.5. Politsei ja päästeteenistus Valda teenindab Lääne Politseiprefektuuri konstaabel, kelle tööpiirkond on peale Nõva valla veel Oru ja Noarootsi vald. Loodud on 9-liikmeline abipolitseinike üksus. Läänemaad teenindab ka kaks turvafirmat – ESS Pärnu ja GSS. Põhilised seaduserikkumised on sissemurdmised maamajadesse ja suvilatesse, mis asuvad asustatud kohtadest kaugel ja millel puudub signalisatsioon. Nõva vald on madala kuritegevusega piirkond. Nõva külas asub 1998. aastal valminud Nõva tuletõrjedepoo ja tegutseb Nõva tugikomando. Nende kasutada on üks paakauto ja kaks tulekustustusautot.

1.6. Tehniline infrastruktuur 1.6.1. Maanteed, ühistransport, sadam Nõva valda läbivad kolm riigi kõrvalmaanteed: Harju-Risti–Riguldi–Võntküla, Vaisi–Kuijõe ja Nõva– Rannaküla maantee, neist viimane jääb kogu ulatuses Nõva valla piiresse. Riigiteede pikkus vallas on kokku 29,22 km, sellest kõvakattega 6,35 km. Nõva valla munitsipaalomandis olevaid teid on kokku 15,3 km, mis kõik on katteta ehk kruusteed. Probleemiks on puudulik teekate ja teede hooldus: pindamine, lumekoristus- ning libedustõrjetööd. Nõva Vallavolikogu ja -valitsuse koosolekul toimunud arutluse tulemusel otsustati eelisjärjekorras kõvakatet taotleda Harju-Risti–Riguldi–Võntküla maantee Nõva–Vihterpalu vahelisele lõigule. Kuigi Vaisi–Kuijõe kõvakatteta Vaisi–Variku vaheline lõik jääb tervenisti valla piiresse ja ühendab Variku piirkonda vallakeskusega, on taotletav lõik olulisema tähtsusega nii praegustele ettevõtjatele kui pikemas perspektiivis tulevastele investeerijatele. Samuti läbib Nõva–Vihterpalu lõiku rohkem sõidukeid. Nõva valda läbib rahvusvaheline nn euro-jalgrattatee (Keibu–Nõva–Rannaküla–). Valla keskust teenindab kaks ühistranspordiliini – Harjumaa Liinide autobuss, mis sõidab Tallinna suunas ja Läänemaa Liinide autobuss, mis ühendab valla asulaid maakonna keskuse Haapsaluga. Rannakülas paikneb Nõva sadamakoht, mida haldab AS Suntee. Taotlemisel on sadamapass. Lisaks on kasutusel mõned lautrikohad, kust pääseb merele väikeujuvvahendiga. 1.6.2. Elamufond Elamufond on enamjaolt erastatud. Korterelamuid on vallas 11 (Nõval 4, Varikul 2, Rannakülas 5). Korteriühistuid on loodud 5. Munitsipaalkortereid on 4, neist kahte kasutatakse meditsiini- ja sotsiaalabi andmiseks ning pensionäride huvitegevuseks, ülejäänud kahte pole käesoleval aastal kasutatud. 1.6.3. Veevärk, kanalisatsioon, puhastusseadmed Ühisveevarustus ja -kanalisatsioon on olemas Nõva, Variku ja Rannakülas. Välja on antud kolm veekasutusluba ettevõtetele. Nõvaühisveevärki haldab OÜ Nõva Kilk. Veesüsteemi varustab 1 puurkaev, mille tootlikkus vastab vajadustele ja olemas on ka veereserv. Vee kvaliteet vastab Eesti joogivee standardile, kuid divesiniksulfiidi (mis annab veele nn mädamuna lõhna ja ebameeldiva maitse) tase on lubatust kõrgem, samuti on kõrge rauasisaldus. Veesüsteem varustab kolme korter- ja ühte individuaalelamut, koolimaja ning kauplus-baar «Laimit». Nõva kanalisatsioonivõrgu pikkus on ca 2 km. Kanalisatsioonitrassid on amortiseerunud, toimub pinnasevee infiltratsioon kanalisatsioonitrassidesse, puhastatava vee hulk kasvab suurvee ajal. Kanalisatsioonivõrku on Nõval ühendatud kolme elamut, koolimaja ja kauplus-baar «Laimi», teenust tarbib -35% elanikkonnast. Puhastusseadmed töötavad alakoormusega. Variku külason loodud veeühistu. Veesüsteem varustab ühte elamut ja AS Resvokit. Vee kvaliteet on rahuldav. Nii vee- kui kanalisatsioonitrassi pikkus on ca 1,5 km. Trassid ja pumbajaam on amortiseerunud. Biotiigid on vanad, kuid seni puhastavad reovett efektiivselt. Rannakülashaldab vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ning puhastusseadmeid AS Suntee. Loomisel on veeühistu, mis võtaks puhastusseadme enda hallata. Veesüsteem varustab 5 elamut. Vee- ja kanalisatsioonitrassi pikkus on ca 1,8 km. Joogivee kvaliteet on hea, kuid vee hind on väga kõrge. Probleeme on ka biopuhastiga, mis töötab suure alakoormusega. Pumbamaja, biopuhasti ning vee- ja kanalisatsioonitrassid vajavad renoveerimist.

Nõva valla arengukava 2004-2006 Leht 11 / 21 Elamud, mis ei ole ühendatud ühisveevõrku, tarbivad oma majapidamise salv- või puurkaevudest pärinevat põhjavett. Puurkaeve on vallas kokku 106. Puurkaevude sügavus ulatub 16 meetrist 250 meetrini. Põhjavesi pärineb ordoviitsiumi ja ordoviitsiumi-kambriumi veekihtidest. Paljudes majapidamistes puuduvad reovee kogumis- ja puhastamisseadmed. Kogumiskaevude esinemisel on probleemiks nende tühjendamine, sest vallas puudub purgimissõlm (lähim asub 50 km kaugusel). Koostada tuleb valla veemajanduse ja kanalisatsiooni arengukava vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele ning kaart, mis sisaldab olemasolevaid ja projekteeritavaid puurkaeve, vee- ja kanalisatsioonitrasse, puhastusseadmeid, tuletõrje veevõtukohti ja sademe- ning drenaaživee äravooluvõimalusi. 1.6.4. Energeetika, elektrivõrk Nõva keskuses on tsentraalküttesüsteemiga ühendatud kaks 18 korteriga elamut, üks 4 korteriga elamu, Nõva Põhikooli peahoone ja võimla. Katlamaja projekteerimisel on põhikütusena arvestatud kivisütt, selle kalliduse tõttu kasutatakse praegu puitu. Kasuteguriks arvestatakse 60% ja trassikaoks 5%. Varikul asub samuti kahe katlaga katlamaja, mida haldab AS Resvok. Individuaalküte eramutes on mitmekesine, vähenenud on elektri hinnatõusu tõttu elektrikütte osakaal, põhiliselt kasutatakse puitu. Nõva valla tarbijate varustamine elektrienergiaga toimub Nõva 110/10 kV alajaama kaudu. Tarbijate varustuskindlustus ja pingekvaliteet on suhteliselt heal tasemel. Uuendamist vajab Nõva valla keskuses asuv tänavavalgustussüsteem, mis peaks hõlmama ka Nõva Põhikooli ümbruse.

1.6.5. Infokommunikatsioonid Nõva valda teenindab Eesti Posti Läänemaa Postkontori Nõva sidejaoskond.

Telefonsideteenuseid pakub Eesti Telefon kohalike telefonijaamade vahendusel. Enamus valla abonomentidest saab kasutada digitaalteenuseid. Paljud on ühendatud raadiotelefonisüsteemi RAS. Valla territooriumil asetsevad ka EMT tugijaam Varikul ja Radiolinja tugijaam Vaisil. Avalik internetipunkt asub Nõva Külaraamatukogus Nõva Põhikooli ruumes, loomisel on Peraküla internetipunkt. Vallaelanikud saavad tasuta internetiühendust kasutatada ka vallamajas. 2003. aastal avati Nõva valla kodulehekülg internetis, mida veel täiendatakse. Vallavalitsus annab välja valla infolehte. Teadete jaoks paigaldas Nõva Noortekogu koostöös Nõva Põhikooliga 2003. aastal 4 uut teadetetahvlit (Nõva, Variku, Ranna- ja Perakülla). 1.6.6. Jäätmemajandus Prügilaid Nõva valla territooriumil pole. Varasemad kohalikud prügilad Varikul ja Rannakülas korrastati 1996. aastal ja viidi metsastamiseks sobivasse seisukorda. Omavalitsus, ettevõtted ja eraisikud on sõlminud prügiveolepingud Ragn Sellsiga, kes ladustab prügi peagi suletavasse Pullapää prügilasse. Uus prügila rajatakse Paikusele. Prügivedu Nõva puhkealal korraldab RMK. Siiski esineb juhtumeid, kus olmepraht (vanametall, plastikaatpudelid jm) kuhjatakse metsaserva, metsadest võib leida ka nõukogude perioodist pärinevaid prügihunnikuid. Väga paljud vallaelanikud ladustavad prügi oma krundile. Nõva valla jäätmemajanduse arengukava, mis reguleeriks jäätmete sorteerimist, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumist jms, hakatakse koostama 2004. aastal, mil eeldatavasti on vastu võetud vastav seadusandlus ja maakondlik jäätmearengukava. 1.7. Majandus 1.7.1. Tööhõive 2003. aasta 1. jaanuaril oli tööealisi inimesi vallas 283 ehk 58% elanikkonnast. Kuna alates 2001. aastast puudub ametlik statistika töötajate kohta, on analüüsiks kasutatud 2000. aasta andmeid. 2000. aastal (1. jaanuari seisuga) oli tööeas 288 Nõva valla elanikku, s.o 54% kogu valla elanikkonnast. Töötajaid oli 299, neist 55% naised ja 45% mehed. Töötajatest vaid 177 ehk 59% olid tööealised inimesed, ülejäänud töötajad olid pensionieas. Pensionieas töötajatest moodustasid naised koguni 71%. Pensionäride osa töötajate koguhulgas on märgatavalt suurenenud, seda illustreerib joonis 5.

Leht 12 / 21 Nõva valla arengukava 2004-2006 Joonis 5. Pensionäride osa töötajate koguarvust aastatel 1994 ja 2000. Palgatööd tegi 56% töötajatest, suur osa oli hõivatud ka oma abimajapidamises või talus töötamisega. Tööhõiveliikide järgi annab töötavast rahvastikust ülevaate tabel 10. Väljaspool valda oli 2000. aastal tööd leidnud 38 inimest ehk 13% töötajatest. Tabel 10. Töötav vallarahvastik tööhõiveliikide ja soo järgi seisuga 01.01.2000 Palgatööl Oma talus Oma ettevõttes Oma Vabakutseline/ Töötajaid abimajapidamisesindividuaaltöötajakokku Mehed 94 15 2 22 4 135 Naised 76 30 0 54 2 164 Kokku 170 45 2 76 6 299

Tööealiste elanike arv, kes ei õpi ega tööta, on viimasel kümnendil vähenenud. Nt 1994. aastal ei töötanud ega õppinud 32,5% tööealisest elanikkonnast, 2000. aastal 24,5%. 2003. aasta 1. jaanuari seisuga on Nõva vallas registreeritud 12 töötut, s.o 4,2% tööealisest elanikkonnast. Töötuse põhjusteks on: – töötu vähene initsiatiiv, rahulolu toetusest äraelamisest; – alkoholism ja sellega kaasnev vähene kohusetunne; – Eesti keskmisest tunduvalt madalam palk; – erialase töö puudumine. 1.7.2. Teenindus ja ettevõtlus Nõva vallas tegutsevad kaubanduslikud ettevõtted on: – kauplus Kaseke FIE Haljand Kotelnikov; – kauplus Ranna pood FIE Viktor Sultsing; – kauplus-baar Laimi FIE Helve Laitamm. Lisaks teenindab vallaelanikke kauplusauto. Muudest ettevõtetest tegutseb Varikul Nõva valla suurim tööandja AS Resvoki mööblitööstus, kus töötab 48 inimest. Neist osa tuleb tööle väljapoolt Nõva valda. Rannakülas asub AS Merimetsa õmblustsehh, kus töötab 15 vallaelanikku. 1.7.3. Põllumajandus, metsandus

Põllumajanduson Nõva vallas olnud põline tegevusala (vt 1.2), kuigi põllumuldade boniteet on madal ja mullad kivised. Ligikaudu 90% haritavast maast on kuivendussüsteemidega, mida tänapäeval ei hooldata. Põllud on söötis ja võsastuvad. Nõukogude perioodil tegutsenud Nõva kolhoos jagunes pärast 1993. aasta põllumajandusreformi osaühinguteks. Tänaseks on neist säilinud PÜ Variku Põld ja Madaramaa OÜ, kuid nendegi tegevus on hääbumas. Põhjuseks on riigi põllumajanduspoliitika ja oskamatus töötada konkurentsi tingimustes. Puuduvad investeerijad, tehnoloogia vananeb, tootmise efektiivsus väheneb. Põhilised tegevusharud on kartuli, piima ja liha tootmine. Nõva valla metsadeston 28% on erasektori kasutada, 72% haldab Riigimetsa Majandamise Keskus. Nõva metsad kuuluvad Piirsalu metskonna Nõva metsandikku. Maastiku- ja looduskaitsealade metsad kuuluvad hoiumetsade kategooriasse, kus esmatähtis on keskkonnakaitse ja inimestele rekreatiivsete võimaluste loomine. Kaitsemetsade kategooriasse kuuluvad rannametsad, samuti metsise mängualad ja parkmetsad, kus on keelatud lõppraie.

Nõva valla arengukava 2004-2006 Leht 13 / 21 Peamised metsakasvukohatüübid on sambliku- (27%), kanarbiku- (19%), siirdesoo- (11%), sinika- (9%), pohla- (8%) ja madalsootüüp (7%). Metsamaa põhilisi näitajaid kajastab tabel 11. Tabel 11. Nõva metsandiku metsamaa iseloomustus ja keskmised takseernäitajad Metsamaa pindala (ha) Kasvava metsa Juurdekasv Puistute keskmine tagavara Lagedad Selguseta Puistud Kokku (tm) (tm/ha) (tm) (tm/ha) vanus (a) boniteet alad alad 7,2 33,2 2329,6 2370 225 942 95 7857 3,3 64 4,3

Raied toimuvad aastas ligikaudu 52 hektaril. Raietest annab ülevaate tabel 12. Peamised raiutavad puuliigid on mänd ja kask, mis moodustavad kehtivas metsaplaneeringus vastavalt 37% ja 34% kasvava metsa lõppraietel väljaraiutavatest puuliikidest ning 37% ja 43% hooldus- ja valikraiete kogumahust. Tabel 12. Nõva metsandiku aastakasutuse suurus ja raiete intensiivsus

Raiete pindala (ha/aastas) Raiutava Kasvava metsa väljaraie valgustus- harvendus- valik- ja lageraied kokku ala % (tm/a) % juurde- % raied raied turberaied metsamaast kasvust metsamaa üldtagavarast 13,3 26,4 10,9 1,3 51,9 2,2 1373 18 0,6

Metsauuenduslikke töid on kavandatud 10,7 hektaril, kultiveeritavateks puuliikideks on mänd ja kuusk. Põhiliseks metsakahjuriks on põder, mõnel aastal ka tuli, sest Nõva metsad kuuluvad tuleohtlike metsade hulka.

1.7.4. Kalandus, jahindus

Nõva valla territoorium kuulub Nõva- jahipiirkonda. Jahimaad hõlmavad 80 520 ha. Jahiobjektid on metssiga, põder, metskits, ilves, hunt ja kobras, peetakse ka linnujahti. Kalandus on olnud rannarahva põline tegevusala (vt 1.2.). Käesoleval ajal tegelevad Nõva vallas kalapüügiga OÜ Nõva Kondor, Ühistu Mereaul ja FIE-na registreeritud kalurid. Nõva valla keskonnaspetsialisti väljastatud piiratud kalapüügilubade alusel püüti 2002. aasta jooksul 10,129 tonni kala. Põhiline kalaliik oli lest, mis moodustas 98% kogu väljapüügist. Üle 20 kg püüti lõhet, siiga, angerjat, meriforelli ja ahvenat. Kalapüügikvootide vähendamise tõttu on väljastatavate võrgulubade arv vähenenud, mistõttu kahanevad ka kalurite töö- ja teenistusvõimalused. Sisevetel püüavad kala harrastuskalurid kalastuskaartide alustel. Ühe käsiõngega võib püüda igaüks ilma luba vormistamata, arvestades kehtivate püügiaegade ja piirangutega. 1.7.5. Turism ja puhkemajandus Turism on nii Nõva vallas kui Eestis tervikuna üks perspektiivsemaid majandusharusid. Nõva vallas on turismi arendamine alles algusjärgus. RMK (Riigimetsa Majandamise Keskuse) Nõva puhkealakoosseisu kuuluvad osa Nõva valla põhja- ja keskosast. Loodud on puhkerajatised Liivase rannas (kuuluvad nn Liivasenõmme teenindustsooni) ja Nõva metskonnahoone lähistel (Lepaaugu teenindustsoon), paigaldatud on mitmed infotahvlid. Loomisel on puhkeala teabekeskus Perakülas, kuhu tuleb majutusvõimalus 6 inimesele. Planeeritud on ka Lepaaugu telkimisala, Veskijärve piknikukoht ja looduse õpperada ning Peraküla looduse õpperada. Koostöös kohaliku elanikkonnaga täiendab ja täpsustab RMK oma planeeringuid ning suunab investeeringuid. Teostamisel on piirkonna looduse koormustaluvuseuuringud ja täpsema info kogumine puhkajate hulga, vajaduste jms kohta. Lisaks on puhkajate poolt puhke- ja telkimiskohtadena kasutusel järgmised korraldamata piirkonnad: Kännualuse rand (Toomaninast läänes), Suur Toatse järve ujumiskoht, Lepaaugu ümbrus, Veskijärve põhjakallas ja Veskijärve karjääri veekogude kaldad. Majutusteenustpakuvad vallas 4 ettevõtet: kaks eraettevõtet Rannakülas – Roosi turismitalu ja Laimi puhkemaja, üks Vaisi külas – Veskijõe puhkemaja ja RMK-le kuuluv Nõva puhkemaja Nõva külas. Roosi turismitalukorraldab matku Osmussaarele ja Nõva MKA-le, laenutab jalgrattaid (10 tk) ja korraldab jalgrattamatku. Turismitalus on ööbimisvõimalus 20 inimesele, kaminaruum 30-le ja saun. Talus on toimunud keeleõppeseminare ja laste integratsioonilaagreid. Laimi puhkemajason ööbimisvõimalus 4 külastajale. Veskijõe puhkemajaviies toas on võimalik majutada 14 inimest, lisakohtade võimalus. Külastajate päralt on köök, kaminaruum, võrkpalliväljak, grill, saun ja lõkkeplats. Puhkemaja läheduses asuvasse soometsa on rajatud laudtee, plaanis on korraldada loodusmatku.

Leht 14 / 21 Nõva valla arengukava 2004-2006 RMK Nõva puhkemajas Puravikon 8 kohta, majutatakse peamiselt jahituriste. Lähitulevikus võib oodata veel vähemalt ühe turismitalu rajamist. Laste-, noorte ja perelaagridon toimunud Nõva EELK Koguduse eestvedamisel Perakülas, Rannakülas ja Nõval. Arendamisel on mitmed uued projektid. Nõva Põhikooli lastele korraldab suvelaagrit Nõva Noortekogu. Nõva vald on populaarne puhkepiirkond, igal aastal on lisandunud uusi (saun)suvilaid ja suvitamise eesmärgil korrastatatud talumaju. Puhkemajanduseks ja turismi arendamiseks on Nõva vallas suured looduslikud eeldused. Suur on nõudmine majutus-, toitlustamis- ja matkakorraldusteenuse ning lastelaagrite järgi. 1.7.6. Planeering ja ehitustegevus

Vallal puudub üldplaneering. Tiheasustusalad vallas on kinnitatud maakonnaplaneeringuga. RMK poolt on koostamisel Nõva puhkeala koormustaluvusuuring. Ehitustegevus vallas on intensiivistumas. Põhiliselt ehitatakse suvemajasid mereäärsetesse piirkondadesse. Huvi elamukruntide vastu on suur.

1.7.7.Koostöö ja sõprussidemed Nõva vallal on kaks sõprusvalda: Tarvasjoe vald Soomes ja Saksi vald Lääne-Virumaal. Ühistegevuses on aktiivne Nõva Tuletõrjeselts. Koos korraldatakse üritusi ja õppusi ning vahetatakse kogemusi. Nõva kogudusel on sõprussuhted Tarvasjoe ja Munsala koguduse ning SVELS-iga Soomest ja Rensburgi kogudusega Saksamaalt. Ka teiste kogudustega tehakse tihedat koostööd. Nõva omavalitsuse koostöö nii vallasiseste kui - väliste ettevõtetega ning teiste omavalitsustega on ebapiisav. 1.8. Arengueelduste koondhinnang Nõva valla olukorda on hinnatud SWOT-analüüsi abil, mille põhjal tuuakse välja omavalitsuse tugevad ja nõrgad küljed, arenguvõimalused ning ohud. Arendustegevuse käigus kasutatakse ära valla tugevused ning võimalused, vähendatakse nõrkuste mõju ning püütakse vältida ohte. Tugevused: – puutumatu loodus, mis võimaldab arendada turismiteenust; – värskelt renoveeritud koolimaja, millele tuleb leida lisarakendust; – RMK puhkerajatised; – sadam; – loodusressurssid (puidu-, seene-, kala-, marjavarud); – vaba maa (sh põllumajandusmaa) olemasolu; – aktiivsed mittetulundusühingud (Nõva Spordiklubi, Peraküla teater, EELK koguduse tegevus, pensionäride ühendus); – madal kuritegevus. Nõrkused: – probleemne infrastruktuur (katteta maanteed, nende hooldus, interneti püsiühendus, ühisvee- ja kanalisatsioonivärk, ühistransport); – negatiivne iive; – vähearenenud ettevõtlus; – tööpuudus ja madalad töötasud; – noorte lahkumine vallast; – põllumajandusliku tootmise hääbumine, söötis põllumaa ja hooldamata maaparandusrajatised; – kalanduse madalseis; – kultuurielu puudulikkus; – ettevõtlike inimeste vähesus. Võimalused: – ökoturismi ja maastiku kasutamise arendamine (loodusmatkad, jahisadam, majutus-, toitlustusteenus, orienteerumisüritused ja -võistlused); – teeninduspiirkonnata süvaõppega keskkooli loomine; – uute elamupiirkondade rajamine; – sadama arendamine; – töötleva tööstuse arendamine; – alternatiivpõllumajanduse arendamine. Ohud: – kooli sulgemine; – omavalitsusliku staatuse kaotamine;

Nõva valla arengukava 2004-2006 Leht 15 / 21 – tööealise elanikkonna väljaränne; – põllumajandusmaa kasutuskõlbmatuks muutumine; – infrastruktuuri seisukorra halvenemine; – pessimismi (lootusetuse) suurenemine elanikkonna seas; – turismi reguleerimatusest tulenevalt turistide arvu suurenemine üle looduse taluvuspiiride. Valla arengukava avalikel aruteludel on kinnitust saanud, et valla tuumprobleemikson vähearenenud infrastruktuur – nii ettevõtluse arengu kui noorte püsimajäämise takistuseks on kõvakatteta kevad-sügis- talvisel hooajal sageli läbimatud ja suvel tolmupilvedesse mattuvad maanteed, samuti interneti püsiühenduse puudumine. Kohalik identiteetpõhineb eelkõige kohaliku kogukonna pikaajalistel põlvnemistraditsioonidel, kultuuripärandi kogumisel ja esitamisel (Peraküla teater, Põlluotsa muuseum, käsikirjaline ajalookogumik), maalilisel loodusel, looduslähedasel eluviisil ja loodusressursside otstarbekal ärakasutamisel. II. Arengustrateegia 2.1. Visioon Nõva vald 2010 Visioon on pilt soovitud tulevikust, siht, mille nimel tegutsetakse. Visioon Nõva 2010: • Nõva vald on iseseisev, kvaliteetset elukeskkonda, turvalisust, haritust ja ettevõtlikkust väärtustav omavalitsus; • infrastruktuur on kaasaegne (kõvakattega tee, interneti püsiühendus jne); • iive on positiivne; • ettevõtlus (sh turism) on arenenud; • vallas on süvaõppega keskkool; • rajatud on uus elamupiirkond nn noorteküla; • tööpuudus on madal ja palk konkurentsivõimeline; • vallas on noortekeskus, lasteaed, vanadekodu, täiskasvanute ja pensionäride ühendused, mitmekesised puhke- ja eneseteostusvõimalused, aktiivne huvi- ja kultuuritegevus; • loodus- ja maastikukasutus on mitmekülgne; • kasvanud on keskkonnateadlikkus; • tagatud on turvatunne. 2.2. Strateegilised eesmärgid Omavalitsuse konkurentsivõime tugevdamiseks tuleb väheste ressursside tõttu jõupingutused fokusseerida. Selleks on välja valitud strateegiliselt olulised eesmärgid, mille arendamine on omavalitsusele elulise tähtsusega. Nõva valla arendustegevuse kõige olulisemad eesmärgid on: • Nõva valla elanike heaolu parandamine ja piirkonna majandusliku elujõu ning konkurentsivõime suurendamine; • iibe tõstmine tööealise ja töövõimelise elanikkonna suurendamise ning loomuliku iibe tõstmise kaudu. 2.3. Prioriteetsed tegevusvaldkonnad Strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt on valitud prioriteetsed tegevusvaldkonnad. Need on: • tehnilise infrastruktuuri arendamine (kõvakattega maantee, interneti püsiühenduse loomine, puhastusseadmete kaasajastamine, ühistranspordiliikluse täiendamine jne); • töövõimaluste mitmekesistamine ning turismi- ja puhkemajanduse arendamine; • noortele peredele atraktiivse elukeskkonna loomine noorteküla, -huvikeskuse ning laste konkurentsivõimelise õppe- ja huvitegevusvõimaluste baasil. 2.3.1. Infrastruktuuri arendamine Infrastruktuuri arendamiseks tuleb realiseerida järgmised tegevused: • katta kõvakattega valda läbivad riigimaanteed, eelisjärjekorras Nõva–Vihterpalu vaheline lõik; • luua interneti püsiühenduse võimalus elanikele; • tõsta bussiliikluse efektiivsust, nii et kõigil küladel (mida bussiliinid läbivad) oleks igapäevane ühendus valla- ja maakonnakeskusega ning Tallinnaga; • rajada bussiootepaviljonid; • luua ühisvee- ja kanalisatsioonimajanduse probleemide lahendamiseks veeühistud ja taotleda ressursse seadmete uuendamiseks; • koostada valla veemajanduse ja kanalisatsiooni arengukava; • koostada valla jäätmemajanduse arengukava, korraldada jäätmete sorteerimine ja ohtlike jäätmete kogumine; • teha koostööd AS Sunteega sadama arendamiseks; • uuendada Nõva keskuse tänavavalgustussüsteem; • täiendada Nõva valla veebilehekülge; • muuta vallasisene infolevik efektiivsemaks; • säilitada munitsipaalkorterid ja kinnitada nende kasutamine sihtotstarbeliselt; • paigaldada vajalikud kiirusepiirangu-, asula-, külanimetusmärgid ja puhkekohtade viidad; • lõpetada maareform; • koostada valla üldplaneering.

2.3.2.Töövõimaluste mitmekesistamine, turismi- ja puhkemajanduse arendamine

Leht 16 / 21 Nõva valla arengukava 2004-2006 Majanduse arendamiseks tuleb realiseerida järgmised tegevused: • arendada valla infrastruktuuri (vt 2.3.1); • teha koostööd vallas paiknevate ettevõtetega, toetada olemasolevate ettevõtete kasvamist; • fikseerida valla maa tulevane maakasutus, kinnitada sobivad tootmis- ja tööstusmaad; • teha koostööd RMK-ga Nõva puhkeala piiresse jäävate korrastamata, kuid kasutusel olevate puhkealade (nt Kännualuse rand, Toatse järve kallas) väljaehitamiseks; • korraldada rahvaüritusi, ergutada elanike initsiatiivi ideede algatamiseks ja toetada projektide (nt Peraküla teatri, Peraküla polkafestivali, orienteerumisürituste ja -võistluste) elluviimist; • korraldada lastelaagreid, fikseerida põrandapinna üürihind koolimajas; • eksponeerida ja tutvustada valla vaatamisväärsusi (nt paigaldada viidad, trükkida voldikud); • teha koostööd turismitaludega, arendada majutus-, toitlustus- ja giiditeenust; • kasutada otstarbekamalt loodusressursse; • tõsta elanikkonna keskkonnateadlikkust; • leida koostööpartnereid süvaõppega keskkooli (ja internaadihoone) loomiseks Nõva Põhikooli juurde; • muuta põhikooli uus peahoone multifunktsionaalsemaks (nt täiskasvanute huviringid ja koolitus, noortekeskus, mudilaste päevakeskus); • jagada infot põllumajandustoetuste ja arenguvõimaluste kohta. 2.3.3. Atraktiivse elukeskkonna arendamine suunitlusega noortele peredele Iibe tõstmiseks Nõva vallas tuleks suuremat tähelepanu pöörata noorte inimeste vajadustele. Nõva Valla Noortekogu korraldatud küsitluse tulemusel (küsitlusel osales 51 inimest vanuses 14–37 aastat), soovitakse kõige enam kõvakattega teed, noorteüritusi, noortekeskust, kõrtsi, paremat bussiliiklust ja töökohti. Ometigi on noored optimistlikud – 50% küsitlusele vastanud naistest ja 46,8% meestest arvas, et elu Nõva vallas on paremaks läinud, samas arvas vaid 3,6% naistest ja 17,4% meestest, et olukord on halvenenud. 47% küsitlusele vastanuist seostab oma tulevikku Nõva vallaga, 43,2% arvab, et nende lapsed jäävad koduvalda. Noortele peredele atraktiivse elukeskkonna loomiseks on vaja: • arendada valla infrastruktuuri (vt 2.3.1); • arendada valla majandust (vt 2.3.2) • kinnitada elamuehituspiirkonnad ja noorteküla asukoht, riiklike toetuste abil rajada noorteküla infrastruktuur (teed, ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteem jne); • luua noorsoo- ja kultuuritöötaja ametikoht; • koostöös noortega luua noortekeskus Nõva Põhikooli ruumesse; • tõsta turvalisust (liiklus-, keskkonnajärelevalve jne); • asutada lasteaed ja rajada lastemänguväljak. 2.4. Eesmärkide saavutamise hindamine Valla arengukava elluviimise tulemuslikkuse seireks ja hindamiseks on vajalik tagasiside ning hindamiskriteeriumid. Põhilisteks kriteeriumiteks on iive ja majanduslik heaolu (keskmine töötasu), mille tõus osutab edukale arendustegevusele ning otstarbekale ressursikasutusele. Eesmärkide saavutamist saab detailsemalt hinnata järgmiste näitajate alusel: • elanike arv (migratsioon, sündimus); • tulumaksu laekumine, keskmine töötasu, töötuse määr; • vesivarustuse- ja kanalisatsioonihind; • ettevõtete ja töökohtade arv vallas; • majandusstatistika; • maakasutus; • kultuuriürituste, huviringide ja -keskuste arv; • õpilaste arv koolis; • valla eelarve, investeeringud. III. Tegevuskava Tegevuskava on koostatud aastateks 2004–2006. Tegevuskava kirjeldab tähtsamaid tegevusi, tegevuste koordineerijaid ning finantseerijaid. Vajalikud finantseeringud selguvad konkreetsete tegevuste või projektide eeltööde käigus. Tegevuskava on esitatud tabelina (tabel 13). Tabel 13. Nõva valla tegevuskava aastateks 2004–2006. Tegevus- Tegevused Tegevusaeg Finantseerijad valdkond Loodus- Pärandkoosluste inventuur 2004 PKÜ keskkond Keskkonna- ja 2004 Omavalitsus, RMK, Nõva loodusharidusliku Pk õppepäeva korraldamine

Nõva valla arengukava 2004-2006 Leht 17 / 21 Loodushariduslike ja - 2005 Omavalitsus RMK, fondid väärtuslike objektide tähistamine Sotsiaalne infrastruktuur Noortekeskuse loomine 2004 Omavalitsus Nõva Põhikooli Noorsoo- ja kultuuritöötaja 2004 Omavalitsus ametikoha loomine Nõva Põhikooli 2004 Nõva Põhikool arengukava uuendamine Munitsipaalkorterite 2004 Omavalitsus sihtotstarbe kinnitamine Hoolekande korraldamine 2004 Omavalitsus (sh vajadusel hooldustöötaja lisaametikoha loomine), sotsiaalkorteri renoveerimine Peraküla Polkafestivali 2004 MTÜ Peraküla, korraldamine omavalitsus Peraküla simmani 2004, 2005, 2006 MTÜ Peraküla, korraldamine omavalitsus Huvialaringide loomine 2005 Omavalitsus, fondid Mudilaste päevakeskuse 2005 Omavalitsus rajamine Laste mänguväljaku 2006 Omavalitsus, fondid rajamine Tehniline infrastruktuur Valla üldplaneeringu 2004 Omavalitsus koostamine Interneti püsiühenduse 2004 ET, ettevõtted, RMK, võimaldamine elanikele elanikud Veeühistute loomine 2004 Omavalitsus, veetarbijad Jäätmemajanduse 2004 Omavalitsus arengukava koostamine Nõva 2004 Omavalitsus tänavavalgustussüsteemi renoveerimine Liiklusmärkide ja viitade 2004 Omavalitsus, Maanteeamet paigaldamine Istepinkide paigaldamine 2004 Omavalitsus, teedevalitsus bussipeatustesse Veemajanduse ja 2005 Omavalitsus kanalisatsiooni arengukava koostamine Rannaküla kanalisatsiooni- 2005 Veeühistu, fondid ja veevarustussüsteemide rekonstrueerimine Sorteeritud jäätmete 2005 Omavalitsus kogumispunkti rajamine Bussipaviljonide ehitamine 2005 Omavalitsus, teedevalitsus Ohtlike jäätmete 2006 Omavalitsus kogumispunkti rajamine Majandus, turism Lastelaagrite korraldamine 2004, 2005, 2006 Nõva Põhikool, fondid Uute puhke- ja 2005 RMK telkimiskohtade korraldamine Valla kaardi paigaldamine 2006 Omavalitsus valla keskusesse Valla puhkemajanduslikke 2006 Omavalitsus, ettevõtjad võimalusi tutvustava voldiku väljaandmine

Kokkuvõte

Leht 18 / 21 Nõva valla arengukava 2004-2006 Nõva valla arengukava koostamise käigus koguti andmeid valla olukorra kohta, analüüsiti võimalikke tugevaid ja nõrku külgi ning väliskeskkonnast lähtuvaid võimalusi ja ohte. Arengu kavandamisel sõnastati valla tulevikuvisioon ja põhiprioriteedid, mille arendamine on esmatähtis. Prioriteetidest lähtuvalt määratleti olulised tegevusvaldkonnad ja tegevused, kuhu suunata mandri-Eesti väikseima valla vähesed rahalised ressursid. Võtmeküsimuseks Nõva vallas on kohaliku kogukonna säilimine, mis eeldab tööealise ja -võimelise elanikkonna suurenemist. Põhiprobleemiks on valla vähearenenud infrastruktuur, mille arendamine loob soodsamad tingimused nii elanikkonna kasvule kui ettevõtluse arengule. Prioriteetsed tegevused peaksid tõstma valla konkurentsivõimet elanike heaolu ja majandusliku arengu näol ning pidurdama iibe langust. Arengukava koostamisele kaasati kohalik kogukond ja erinevad huvigrupid. Nõva vallavalitsuse juurde moodustati arenduskomisjon, mille esimees on Tiit Randla ja liikmed Tiina Selart, Silja Silver, Aino Aarniste, Ülle Heinleht, Endel Heinleht, Eino Aru, Tõnu Osa, Arvi Hiie, Tõnu Eevardi ja Marju Erit. Valla arengukava koostamisel osalesid ka vallasekretär Elviira Uusorg, sotsiaalhoolekandetöötaja Ilme Peedoson ning RMK esindaja. Kohalike elanike kaasahaaramiseks korraldati kolm arengukava avalikku arutelu toimumiskohtadega Nõva, Variku ja Rannakülas. Aruteludel osalesid kohalikud ettevõtjad ja elanikud ning pensionäride ja noorte ühenduste esindajad. Valla arengukava on aluseks kohaliku omavalitsuse eelarve koostamisele ja eelarveväliste lisaressursside hankimisele projektide kaudu. Nõva vallavolikogu peab valla arengukava üle vaatama korra aastas ning vajadusel tegema muudatused. Valla arengukava on kooskõlas Lääne maakonna regionaalse arengukavaga.

Lisa 1

Kasutatud kirjandus

1. Eesti Punane raamat. Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon. Tallinn, 1998. 2. Eesti Valdade Rahvastik. Riigi Statistikaamet. Tallinn, 1994. 3. Eesti Valdade Rahvastik. Riigi Statistikaamet. Tallinn, 1995. 4. Eesti Valdade Rahvastik. Riigi Statistikaamet. Tallinn, 1996. 5. Noorkõiv, Rivo. Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise soovitused. Siseministeerium. Tallinn–Tartu, 2002. 6. Valdade rahvastik majapidamisarvestuse andmetel, 1998. Statistikaamet. Tallinn, 1998. 7. Vallarahvastik, 1999. Statistikaamet. Tallinn, 1999. 8. Vallarahvastik, 2000. Statistikaamet. Tallinn, 2000. Internetileheküljed: 1. www.muinas.ee 2. www.eklubi.ee/depoo 3. www.rmk.ee Käsikirjad: 1. Nõva Põhikooli arengukava 2001–2003. Nõva, 2001. 2. Nõva puhkeala planeering. Riigimetsa Majandamise Keskus. Tallinn, 2001. 3. Läänemaa Suursoo maastikukaitseala kaitsekorralduskava kavand. 4. Nõva maastikukaitseala kaitsekorralduskava kavand.

Lisa 2

Koosoleku protokoll Nõva valla arengukava avalik arutelu Toimumiskoht: Nõva vald, Rannaküla, AS Merimetsa tsehh Toimumisaeg: 17.05.2003 kell 11.00–13.30 Koosoleku juhataja: Tiit Randla, Nõva vallavolikogu liige, arenduskomisjoni esimees Protokollija: Marju Erit, arenduskomisjoni liige Koosolekul osalejad: A. Estendahl, I. Teslikova, E. Muhhin, P. Muhhin, A. Koppelmaa, Aivi Koppelmaa, A. Smirnova, K. Salumets, M. Koppelmaa, A. Koppelmaa, L. Erit, V. Sultsing. Koosoleku kava: 1. Arengukava ülesehituse ja eesmärkide tutvustus. 2. Prioriteetsete tegevuste arutelu. 3. Tegevuskava koostamine. Koosoleku sisu: 1. Tiit Randla tutvustab arengukava vajalikkust, ülesehitust, eesmärke;

Nõva valla arengukava 2004-2006 Leht 19 / 21 2. Marju Erit annab ülevaate arengukava kavandist. Prioriteetseteks tegevusteks kinnitati infrastruktuuri arendamine ja noorte olukorra parandamine. 3. Tegevuskava arutelul pakuti välja järgmised lähiaastatel realiseerimist vajavad tegevused: a. luua internetipüsiühenduse võimalus elanikele; b. paigaldada Rannaküla asulamärk, kiirusepiirangumärgid; c. paigaldada Nõva jõe silla juurde puhke- ja telkimiskoha viit; d. arutada RMK-ga Kännualuse ranna puhkeala arendamist ja tee rajamist üle Vanajõe; e. rajada uus bussiootepaviljon ja tuua bussipeatus üle nn kontorimaja ette; f. kirjutada tegevuskavasse veeühistu loomiseks vajalikud rahalised ressursid.

Lisa 3

Koosoleku protokoll Nõva valla arengukava avalik arutelu Toimumiskoht: Nõva vald, Nõva küla, Nõva Põhikool Toimumisaeg: 18.05.2003 kell 12.00–14.30 Koosoleku juhataja: Tiit Randla, Nõva vallavolikogu liige, arenduskomisjoni esimees Protokollija: Marju Erit, arenduskomisjoni liige Koosolekul osalejad: P. Heinleht, T. Selart, M. Kivistik, A. Kivistik, H. Ollema, A. Aarniste, Ü. Heinleht, E. Aru, Ü. Kübarsepp. Koosoleku kava: 1. Arengukava ülesehituse ja eesmärkide tutvustus. 2. Prioriteetsete tegevuste arutelu. 3. Tegevuskava koostamine.

Koosoleku sisu: 1. Tiit Randla tutvustab arengukava vajalikkust, ülesehitust, eesmärke; 2. Marju Erit annab ülevaate arengukava kavandist. Prioriteetseteks tegevusteks kinnitati infrastruktuuri arendamine ja noorte olukorra parandamine. 3. Tegevuskava arutelul pakuti välja järgmised lähiaastatel realiseerimist vajavad tegevused: a. luua internetipüsiühenduse võimalus elanikele; b. renoveerida tänavavalgustussüsteem; c. viia bussipeatus üle koolimaja juurde; d. paigaldada vallamaja juurde silmaga valgusti; e. parandada infolevikut vallas; f. paigaldada infotahvlid ja nendele ühistranspordi liiklemisgraafikud; g. luua noorsoo- ja kultuuritöötaja ametikoht; h. tihendada suhteid tööandjatega vallas; i. tõsta turvalisust; j. korraldada täiskasvanute täiend- ja ümberõpet; k. luua koolidesse huviringid; l. fikseerida põrandapinna üür koolimajas; m. rentida munitsipaalkorterid sihtotstarbeliseks kasutamiseks FIE-le majutusteenuse pakkumiseks turistidele; n. arendada bussiliiklust.

Lisa 4

Koosoleku protokoll Nõva valla arengukava avalik arutelu Toimumiskoht: Nõva vald, Variku küla, kauplus Kaseke Toimumisaeg: 19.05.2003 kell 16.00–16.45. Koosoleku juhataja: Tiit Randla, Nõva vallavolikogu liige, arenduskomisjoni esimees Protokollija: Marju Erit, arenduskomisjoni liige Koosolekul osalejad: A. Kalur, H. Kotelnikov. Koosoleku kava: 1. Arengukava ülesehituse ja eesmärkide tutvustus. 2. Prioriteetsete tegevuste arutelu. 3. Tegevuskava koostamine. Koosoleku sisu: Vaba arutelu kohaliku elu hääbumisest, probleemidest ja võimalikest lahendustest. Põhiprobleemiks lisaks vähearenenud infrastruktuurile põllumajanduse hääbumine.

Leht 20 / 21 Nõva valla arengukava 2004-2006 Nõva valla arengukava 2004-2006 Leht 21 / 21