Rabivere Turbatootmisala Kuivendamise Ning Kuivendusvee Suublasse Juhtimise

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise

keskkonnamõju hindamise aruanne

Töö nr 15-065

Tallinn 2015

Agenda OÜ Aadress: Lõõtsa 2A, 11415 Tallinn Reg. kood: 12117061 Tel: (+372) 637 2711 GSM: (+372) 5463 0936 a/a: EE311010220220304220 E-post:[email protected] KMKR: EE101458072 www.keskkonnabüroo.ee

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

Keskkonnamõju hindasid:

Jan Johanson (litsents KMH0134) tehnikateaduste magister ekspertgrupi juht ......

Vivian Ilves loodusteaduste diplom spetsialist/assistent

Piret Toonpere tehnikateaduste magister Natura hindamise ekspert

Janek Kivi loodusteaduste bakalaureus looduskaitse spetsialist

Liis-Erliken Vinne tehnikateaduste magister assistent

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

SISUKORD

1. ÜLDOSA ...... 6 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 6 1.2 Kavandatava tegevuse õiguslikud alused ...... 7 1.3 Kavandatava tegevuse seos planeeringute ja arengukavadega ...... 7 1.3.1 Raplamaa maakonnaplaneering ...... 7 1.3.2 Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ...... 8 1.3.3 Kohila valla üldplaneering ja arengukava ...... 8 1.3.4 Looduskaitsearengukava aastani 2020 ...... 9 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...... 10 2.1 Asend ja territooriumi kirjeldus (maakasutus ja omand, asustus, taristu) ...... 10 2.2 Maa-ala geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused ...... 11 2.3 Pinna- ja põhjavee seisund...... 12 2.4 Võimalikud pinnasereostused ...... 14 2.5 Kaitstavad loodusobjektid (sh Natura alad) ...... 14 2.5.1 Rabivere maastikukaitseala ...... 15 2.5.2 Rabivere loodusala ...... 15 2.5.3 Elupaigatüübid ...... 16 2.6 Muud piirangud ...... 18 2.7 Peatüki kokkuvõte ...... 18 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ...... 20 3.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus (tootmisala kuivendamine)...... 20 3.2 Alternatiivse tegevuse kirjeldus (null-alternatiiv) ...... 20 4. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS (HINDAMINE) ...... 21 4.1 Mõju maastikule ja pinnasele ...... 21 4.2 Mõju pinna- ja põhjaveele (veerežiim ja vee kvaliteet) ...... 22 4.2.1 Turbatootmisala kuivendamise koormus eesvoolule ...... 22 4.3 Mõju inimese heaolule ja varale ...... 26 4.3.1 Müra ...... 26 4.3.2 Tolm ...... 27 4.4 Mõju taimedele ja loomadele ...... 27 4.5 Mõju kaitstavatele objektidele ...... 27 4.6 Võimalikud keskkonnaavariid...... 27

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

4.7 Koosmõju teiste tegevustega ...... 28 4.8 Mõju loodusvarade kasutamise otstarbekusele ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide vastavus säästva arengu põhimõtetele ...... 29 4.9 Peatüki kokkuvõte ...... 29 5. NATURA ASJAKOHANE HINDAMINE ...... 32 5.1 Mõju Rabivere loodusalale ...... 32 5.2 Leevendavad meetmed Rabivere loodusala kaitse-eesmärkidele ...... 34 5.3 Alternatiivsed lahendused ...... 35 5.4 Kokkuvõte ...... 35 6. LEEVENDAVAD MEETMED ...... 36 7. ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE, SOBIVAIMA ALTERNATIIVI VALIK ...... 37 8. KESKKONNASEIRE JA AUDITEERIMISE VAJALIKKUS ...... 39 9. ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSIST JA AVALIKUSTAMISEST, RASKUSTEST, MIS ILMNESID KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEL ...... 41 10. HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE ...... 43 11. KASUTATUD MATERJALID ...... 45

ARUANDE TEKSTILISAD:

LISA 1 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 12.03.2015. a kiri nr HJR 7-6/15/3970-3 Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise algatamise kohta

LISA 2 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 07.09.2015. a kiri nr HJR 6-7/15/7076-11 keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise otsusega

LISA 3 Heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programm

LISA 4 Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu (29.07.2015) protokoll ja arutelul osalejate nimekiri

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

LISA 5 Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjad ja kirjade vastused

LISA 6 Terviseameti kesklaboris teostatud lahtiste veekogude vee analüüsi protokollid

LISA 7 Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu (25.01.2016) protokoll ja arutelul osalejate nimekiri

LISA 8 Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjad ja kirjade vastused

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

1. ÜLDOSA

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Keskkonnamõju hindamise algatamise aluseks on AS TURVAS (edaspidi arendaja) esitatud vee erikasutusloa taotlus Rapla maakonnas Kohila vallas Hageri külas asuva Rabivere turbatootmisala (teenindusmaa pindala 136,68 ha, sh mäeeraldis 112,72 ha) kuivendusvee juhtimiseks suublasse (joonis 1.1). Vee erikasutus seisneb Rabivere turbatootmisalalt kuivendusvee juhtimises Maidla jõkke ja AANDU1 kraavi. Vee erikasutusluba taotletakse Rabivere turbatootmisala maavara kaevandamisloa nr Rapm-011 (väljastatud 03.07.2000) kehtivusaja lõpuni s.o kuni 03.07.2025.

Joonis 1.1. Punasega on näidatud kuivendatava Rabivere turbatootmisala mäeeraldis ja pruuni joonega mäeeraldise teenindusmaa (kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS kaardirakendust)

Taotletava ala puhul on tegemist olemasoleva avatud turbatootmisalaga. Rabivere turbatootmisala on projekteeritud ja väljaehitatud kolmes etapis Rapla EPT poolt aastatel 1960–1972 ning seal on maavara kaevandatud ehk turvast toodetud juba 40–50 aastat. Mõnel pool on kunagised tootmisalad juba ammendunud ning nende kohale on korrastusprojekti alusel rajatud jõhvika- ja mustikaistandused.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

Turba tootmisprotsessi oluline osa on tootmisalakuivendamine ja veekõrvaldus, kus juhitakse settebasseinides või settimiseks rajatud kraavilaiendistes puhastatud vett eesvooludesse (Maidlajõgi ja AANDU 1 kraav). Veeseaduse [1] § 8 lõige 2 punkt 13 kohaselt on vee erikasutusluba vajalik, kui juhitakse vett suublasse maavara kaevandamise eesmärgil. Hetke seisuga taotletakse tootmisalale vee erikasutusluba esmakordselt.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse [2] (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 1 punktile 31 ja § 11 lõike 3 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik, kui taotletakse luba rohkem kui 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmiseks, näiteks kuivendamiseks või raadamiseks. Lähtudes eelnevast ning tuginedes KeHJS § 3 punktile 1, § 6 lõike 1 punktile 31, § 9, § 11 lõikele 2, 3 ja 11 ning veeseaduse § 9 lõikele 5 ja 7 algatas Keskkonnaamet arendaja esitatud vee erikasutusloa taotluse alusel Rabivere turbatootmisala kuivendamiseks ning kuivendusvee suublasse juhtimise KMH.

KeHJS § 31 põhjal on keskkonnamõju hindamise eesmärgiks anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

1.2 Kavandatava tegevuse õiguslikud alused

AS TURVAS esitas (volitas selleks Agenda Keskkonnabüroo OÜ-d) 13.02.2015 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse (HJR 7-6/15/3970), mille eesmärgiks on kuivendada Rapla maakonnas Kohila vallas Hageri külas Rabivere turbatootmisala ning juhtida kuivendusvesi ühe väljalasuga Maidla jõkke ja kahe väljalasuga AANDU 1 kraavi.

Keskkonnamõju hindamine algatati Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 12.03.2015. a kirjaga nr HJR 7-6/15/3970-3 lähtudes KeHJS seaduse § 3 punktist 1, § 6 lõike 1 punktist 31, § 9, § 11 lõikest 2 ning veeseaduse § 9 lõigetest 5 ja 7. Keskkonnaamet teatas keskkonnamõju hindamise algatamisest Ametlikes Teadaannetes 25.03.2015 a.

1.3 Kavandatava tegevuse seos planeeringute ja arengukavadega

1.3.1 Raplamaa maakonnaplaneering

Rapla maakonnaplaneering [3] on kehtestatud 22.09.1999.Rapla maavanema korraldusega nr 916. Maakonnaplaneeringud on riigi ja regiooni tasandil koostatavad planeeringud, mille peamine eesmärk on riigi ruumilise arengu vajaduste väljendamine. Planeerimisseaduse [4] § 56 kohaselt on maakonnaplaneeringu ülesanded järgmised:

- tasakaalustatud ja kestliku asustuse, sealhulgas keskuste võrgustiku toimimist ja rahvastiku paiknemist suunavate oluliste tingimuste määramine ja keskuste planeerimise põhimõtete määratlemine; - transpordivõrgustiku ja muu taristu, sealhulgas riigimaanteede, avaliku raudtee, veeteede, lennuväljade ja sadamate võimaliku asukoha määramine; - regionaalse tähtsusega jäätmekäitluskohtade, sh prügilate võimaliku asukoha määramine; - avalike veekogude kasutamise üldiste põhimõtete määramine; - maardlate ja kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määramine;

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

- kultuuripärandi säilitamiseks üldiste kasutustingimuste määramine; - väärtuslike põllumajandusmaade, maastike ja looduskoosluste säilitamiseks üldiste kasutustingimuste määramine; - oluliste puhke- ja virgestusalade ning nende üldiste kasutustingimuste määramine; - rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine; - riigikaitseliste alade ja nende mõjualade paiknemise ning nende üldiste kasutustingimuste määramine; - üldplaneeringu koostamiseks suuniste andmine; - muude üleriigilisest planeeringust tulenevate või käesolevas lõikes nimetatud teemadega seonduvate ülesannete lahendamine - Rapla maakonnaplaneeringu looduskaitse kaardil on taotletav Rabivere turbatootmisala märgitud turbaväljana, mille maakasutuse piirangud on seotud maavarade kaevandamisega. Muid kitsendusi ja täpsemaid arengusoovitusi kehtiv maakonnaplaneering kõnealustele aladele ei sätesta. Rapla maakonnaplaneeringu täpsustamist ja täiendamist on korraldatud erinevate teemaplaneeringute kaudu.

Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337 algatati uue Rapla maakonnaplaneeringu „Rapla maakonnaplaneering 2030+“ koostamine, mille lähteseisukohad on välja töötanud Siseministeerium. Lähteseisukohtades on muuhulgas välja toodud, et koostatavas maakonnaplaneeringus määratletakse üldised kasutustingimused maardlates ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud aladel.

1.3.2 Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

Rapla maakonnas kehtestati 05.02.2003. a maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ [5], mille üheks olulisemaks eesmärgiks on loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine. Teemaplaneeringu kaks olulisemat alateemat on „Roheline võrgustik“ ja „Väärtuslikud maastikud“. Roheline võrgustik koosneb tuumaladest ja koridoridest, mis on ühendatud ühtselt toimivaks tervikuks. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jm tegevuste korral tuleb arvestada nõudega, et roheline võrgustik jääks toimima, tugialade suurust oluliselt ei vähendata ega lõigata läbi rohelisi koridore. Võrgustiku toimimiseks ei tohi tugialades looduslike alade osatähtsus langeda alla 90%. Kasutusest välja langenud karjäärid tuleb korrastada.

1.3.3 Kohila valla üldplaneering ja arengukava

Kohila valla üldplaneering [6] on kehtestatud Kohila Vallavolikogu 27.04.2004. a otsusega nr 106. Valla üldplaneeringu kaardil on taotletav Rabivere turbatootmisala märgitud kohaliku tähtsusega turbatootmisalana. Üldplaneeringus on märgitud, et valla eesmärk on tagada olemasolevate maavarade mõistlik kasutamine ning et olemasolevad turba- ja maa-ainese varud suudavad rahuldada valla vajadused. Samuti on välja toodud, et lähtudes looduskaitse ja hüdrograafia seisukohtadest, ei ole turbatootmise territooriumi laiendamine Rabivere maardlas võimalik. Kui üldplaneeringu kohaselt jääb taotletav mäeeraldis rohelise võrgustiku ja Natura alale, siis Maa-ameti kaardirakenduse [7] ja EELIS’e andmebaasi [8] kohaselt jääb see Natura 2000 võrgustikku kuuluva Rabivere loodusala kõrvale.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

Kohila valla arengukavas 2015–2025 [9] ja arengustrateegias “Kohila vald aastani 2025” [10], mis on mõlemad kinnitatud Kohila Vallavolikogu 29. septembri 2015 a. määrusega nr. 19, maavara kaevandamisega seotud temaatikat otseselt ei käsitleta. Küll aga rõhutatakse säästva arengu ja jätkusuutlikkuse põhimõtte olulisust.

1.3.4 Looduskaitsearengukava aastani 2020

Looduskaitse arengukava aastani 2020 [11] rõhutab, et uute alade kasutuselevõtu asemel on vajalik eelistada kaevandamise jätkamist juba kuivendusest rikutud aladel, sh mahajäetud turbakaevandamisaladel. Rabivere turbatootmisala on kasutusel olnud aastakümneid, seega ei lähe kavandatav tegevus Looduskaitse arengukavaga vastuollu.

Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ [12] rõhutab meie oma loodusvarade kasutamise vajadust majandussektori puhvrina juhul, kui globaalne majandus tõrgub.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

Käesolevas peatükis kirjeldatakse Rabivere turbatootmisala, sealseid geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi, võimalikke pinnasereostuseid ja kaitstavaid loodusobjekte. Kavandatava tegevuse mõjuala maksimaalse suuruse määrab kuivenduse mõju ulatus tootmisalaga külgnevale rabaalale.

2.1 Asend ja territooriumi kirjeldus (maakasutus ja omand, asustus, taristu)

Kohaliku tähtsusega Rabivere turbatootmisala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Hageri külas. Mäeeraldis koosneb kolmest eraldiseisvast maalapist, mis paiknevad ühel Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul (tunnus: 31701:006:0850), mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks Maa-amet. Arendajal on sõlmitud nimetatud ala kasutamiseks Maa-ametiga maa rendileping. Maa sihtotstarve on 100% turbatööstusmaa.

Taotletav Rabivere turbatootmisala teenindusmaa pindala on 136,68 ha, sh mäeeraldise pindala 112,72 ha. Turbatööstusmaa piirneb edelast Jassi kinnistuga (tunnus: 31701:006:0154). Lõunast kaguni piirab ala Rabivere raba, mis kuulub Vardi metskond 86 (tunnus: 31701:006:0001) kinnistu koosseisu ning idas on ühine piir Jürikaasiku kinnistuga (tunnus: 31701:004:0380). Vardi metskond 84 (tunnus: 31701:001:0001) asub mäeeraldise kirde- ja põhjaservas ning Vardi metskond 121 (tunnus: 31701:001:0484) jääb samuti põhja poole. Läänes ja osaliselt ka loodes paikneb riigimaa, millele ei ole katastriüksust loodud.

Piirkonna lähimad majapidamised asuvad Rabivere turbatootmisalast lõuna pool: Nigula majapidamine (tunnus: 31701:006:0038) ~550 m kaugusel, Lootuse (tunnus: 31701:006:0117) ~570 m kaugusel, Rätsepa (tunnus: 31701:006:0330) ~700 m kaugusel ning Ursu majapidamine (tunnus: 31701:006:1142) ~740 m kaugusel. Ligikaudu 740 m kirdes asub Rohuaia (tunnus: 31701:004:1360) ja 750 m läänes Sooaluse majapidamine (tunnus: 31701:005:0261). Valla keskus Kohila jääb Rabivere turbamaardlast linnulennult ~3,3 km kaugusele kirdesse ning Hageri alevik ~1,5 km kaugusele loodesse.

Toodangu väljaveoks on läbi turbatootmisala rajatud tee. See on ühenduses ~610 m mäeeraldise piirist lääne pool kulgeva püsikattega Hageri-Kodila-Kuusiku kõrvalmaanteega (tee nr 20101, piiranguvöönd 50 m) ning ~850 m kirdes paikneva Aandu teega (tee nr 20127, piiranguvöönd 50 m). Mõlemad teed ristuvad ca 1,6 km mäeeraldisest põhja pool kulgeva Kernu-Kohila teega (tee nr 11220).

Kitsendusi põhjustava piiranguna mäeeraldise piires on Maa-ameti kaardirakenduses näidatud keskmist tootmisala ümbritseva Maidla jõe kalda piiranguvööndit. Looduskaitseseaduse § 37 lõige 3 punkt 5 ütleb, et kalda piiranguvööndis on keelatud maavara kaevandamine. Kuna Rabivere tootmisalal paiknev osa Maidla jõest süvendati just kuivendamise eesmärgil aastakümneid tagasi ning siiani on alal turbatootmisega tegeletud, omaks tegevuse ümberkorraldamine oluliselt suuremat looduskaitselist mõju. Antud juhul tuleks lähtuda ka sellest, et looduskaitseseaduse § 37 lõike 3 punktides 5 ja 6 sätestatud piirangud ei laiene maavara või maa-ainese kaevandamise tulemusena tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle mäeeraldise teenindusmaal, kuni kaevandamisega rikutud maa korrastatuks tunnistamiseni kaevandamisloa andja poolt.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

Lisaks piirab kogu mäeeraldist kagust edelani Natura 2000 võrgustikku kuuluv Rabivere loodusala. Natura asjakohane hindamine on toodud peatükis 5.

Ümbruskonnas asub ka teisi maavara kaevandamise eesmärgil kasutatavaid mäeeraldisi. Kõige lähemal on Rabivere turbatootmisalast ~4 km kaugusel loode suunas asuvad kohaliku tähtsusega Sutlema I ja Sutlema II lubjakivikarjäärid (katastritunnused: 31701:001:0153 ja 31701:001:0366). ~6 km kagus paikneb samuti kohaliku tähtsusega Reinu lubjakivikarjäär (tunnused: 66903:001:0103 ja 66903:001:0105). Kavandatava tegevuse koosmõju teiste ümbruskonna tegevustega on käsitletud peatükis 4.7.

2.2 Maa-ala geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused

Hagudi turbamaardla Rabivere tootmisala paikneb Põhja-Eesti platool Ülem-Ordoviitsiumi Kõrgessaare kihistu (O3kr) avamusalal [7]. Ordoviitsiumi settekivimite (kogupaksus 250 m) ülemise osa (30–50 m) moodustavad savikad lubjakivid, mis sügavamal asenduvad poolafaniitsete mugulja tekstuuriga lubjakividega [13]. Ladestu lamamiks on Alam- Kambriumi Tiskre kihistu (Ca1ts) liivakivid ja aleuroliidid [14]. Paleosoilisi kivimeid katab vaadeldaval alal suhteliselt õhuke (4–10 m) Kvaternaari pinnakate (Q), mis liigestub Holotseeni vanusega sooseteteks (bIV) ning Pleistotseeni vanusega Balti jääpaisjärvelisteks b (lg III jr 3) ja glatsiaalseteks seteteks (g III jr3). Soosetted on esindatud mitmesugust liiki turbaga ja nende lamami moodustavad Balti jääpaisjärve aleuriitsed savid või saviliivad ja liivsavi täitega moreen ning nende paksus ei ületa vaadeldaval alal 2 meetrit. Glatsiaalsete setete paksus tootmisalal ja selle ümbruses on 1–5 m [13].

Tegemist on piirkonnaga, kus esineb karsti. Rabivere turbatootmisala mäeeraldisest ~1 km kaugusel kirdes asub Aandu karstiala (KLO4000001) ja ~1,6 km loodes Hageri karstiala (KLO4000018) (joonis 1.1), mis mõlemad kuuluvad kaitstavate looduse üksikobjektide nimistusse. Aandu karstiala (objekti pindala ~16 ha) võeti riikliku kaitse alla 1961. aastal Rapla rajooni RSN TK otsusega nr 122 [8]. Põhja-lõunasuunalises ja 800 meetri pikkuses Aandu karstiorus on mitmeid kurisuid (neeluauke), kuhu neeldub Rabivere rabast alguse saav Teemanti oja. Kurisudest põhja poole jäävad mitmed langatuslehtrid. Hageri karstiala (objekti pindala ~2 ha) on loodud 1959. aastal [8]. Karstiala toitub Rabivere rabast algava magistraalkraavi kaudu saabuvast veest ning moodustab suurvee ajal ajutise karstijärve, samas kui suviti võib jääda hoopis kuivaks. Hageri karstiorg on umbes 300 m pikkune ja pindmiste karstivormidega, karstihäilu sügavus on kuni 2,5 m. Suurim kurisu on üle 30 m lai ja neelab üle 60 l/s. Karstialalt saab alguse~1,5 km pikk maa-alune jõgi [8]. Keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määruse nr 27 [15] § 1 lõige 3 kohaselt on kaitstava üksikobjekti ümber 50 meetri raadiuses piiranguvöönd, kui keskkonnaminister pole määranud väiksemat ulatust.

Huvitava geoloogilise nähtusena paikneb Rabivere raba all loode-kagu-suunaline aluspõhjaline mattunud org [7]. Kuni Hagerini jälgib orundi kulgu Maidla jõgi, edasi kagu suunas aga Rabivere ja Kõnnu rabade alune vagumus [14]. Nimetatud mattunud org ei mõjuta kuidagi tegevust turbatootmisalal.

Rabivere turbatootmisala piires saab välja eraldada Kvaternaari setetega seotud pinnaseveekompleksi (Q) ning aluspõhjalised Ordoviitsiumi (O) ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksid (O-Cm) [13, 14]. Kvaternaari veekompleks liigestub soosetete (b IV) ja glastiaalsete setete veelademeks (g III jr3) [13]. Soosetete veelademe vesi on vabapinnaline, veetaseme sügavus tootmisalal on 1,0–2,0 m maapinnast (looduslikul kuivenduseta alal

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

0,0-0,5 m). Veetaseme aastase kõikumise amplituud ei ületa 0,5 m. Glatsiaalsete setete veelade on seotud moreenis hajusalt levivate liiva- ja kruusarikkamate läätsede ja vahekihtidega, veetaseme sügavus on 1,5–4,0 m maapinnast. Savikama täitega moreen on vettpidav. Vettkandvate setete filtratsioonikoefitsient on 0,1–5,0 m/d, salvkaevude deebitid ei ületa tavaliselt 0,1 l/s. Keemiliselt on vesi HCO3-Ca või HCO3-Mg-Ca-tüüpi, mineralisatsiooniga 0,3–0,5 g/l, küllaltki kõrge karedusega (4,8–8,3 mg ekv/l) ning veele vastab ph 7,1–7,7 [13]. Glatsiaalsete setete vesi on hüdrauliliselt seotud soosetete vee ja Ordoviitsiumi põhjaveega.

Valdavalt lõheliste ja karstunud lubjakivide, dolomiitide ja merglitega seotud survelise põhjaveega Ordoviitsiumi veekompleksi paksus on vaadeldaval alal 170–180 m [13]. Vabapinnalist veetaset võib jälgida vaid maardlast ida ja lääne pool levivatel alvaritel. Veetaseme aastase kõikumise amplituud on 1,2–1,8 m. Kivimite filtratsioonikoefitsient on 2-10 m/d ning põhjavesi on keemiliselt HCO3-Mg-Ca-tüüpi, mineralisatsiooniga 0,2–0,5 g/l [13]. Ordoviitsiumi põhjavett kasutatakse ka kohalikus veevarustuses.

Ordoviitsiumi–Kambriumi 25–30 m paksune liivakivide ja aleuroliitidega seotud veekompleks levib kogu piirkonna ulatuses ning on ühtlasi peamiseks veevarustuse allikaks. Veekompleks on surveline (survetase kuni 40 m ü.m.p) ja lasub maapinnast keskmiselt 100–160 m sügavusel [14]. Kivimite filtratsioonikoefitsient on 0,5–3 m/d. Keemiliselt koostiselt on Ordoviitsiumi– Kambriumi põhjavesi HCO3-Cl-Na-Ca-tüüpi, harvemini HCO3-SO4-Ca-Mg-tüüpi ning selles lahustunud mineraalainete üldsisaldus jääb ~0,4 g/l juurde [14]. Vesi on pehme, üldkaredus jääb vahemikku 2–4 mg-ekv/l. Põhiliseks probleemiks on veekompleksi suur rauasisaldus.

2.3 Pinna- ja põhjavee seisund

Hagudi raba toitub põhiliselt sademetest, madalsoo osas ka põhjaveest. Turba vesi on mage, mineralisatsiooniga 0,03–0,07 g/l (harva 0,28 g/l), väga pehme (üldine karedus 0,1–0,9 mg ekv/l) ja happelise reaktsiooniga (pH 4,1–7) [13]. Happelisuse, kõrge orgaanilise aine sisalduse, pruunika värvuse ning spetsiifilise lõhna ja maitse tõttu soosetete vett joogiks ei tarvitata. Happelise reaktsiooniga vesi soodustab maardla ümbruses lubjakivide karstumist.

Rabivere turbatootmisalal on turba tootmisega tegeletud üle 40 aasta ning nüüdseks on kogu mäeeraldis kaetud toimiva kuivendusvõrguga. Kuivenduskraavid on hinnanguliselt ~1 m sügavused (foto 2.1) ja asuvad üksteisest 20–22 m kaugusel ning kogujakraavid on ~1–2 m sügavused. Vahetult eesvoolu ette on rajatud kraavilaiendid heljumi setitamiseks, kus vee voolukiirus on väiksem ja turbaheljum settib kraavi põhja. Settimine tagab turbaheljumi minimaalse sattumise eesvooludesse, milleks on Maidla jõgi (VEE1098300) ja AANDU1 kraav. Tuleohutuse tagamise meetmena on turbatootmisalale rajatud kolm tuletõrjetiiki. Turbapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 63,5–65,5 m ning kasulik kiht on täies ulatuses võimalik isevoolselt kuivendada.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

Foto 2.1 Kuivenduskraav Rabivere turbatootmisalal (foto: J. Johanson)

Maidla jõgi saab alguse Rabivere tootmisala põhjaservast ja suubub Keila jõkke selle vasakult kaldalt, 25,6 km kaugusel suudmest. See toitub peamiselt karstiallikatest ja on kogu ulatuses süvendatud ja õgvendatud. Jõe pikkus on ~23,4 km, laius 3,5–5 m ja sügavus 0,2–0,7 m [16]. Voolukiirus on muutlik, jäädes vahemikus 0,1–1,0 m/s. Maidla jõe valgala pindala on 78,8 km² ning seda iseloomustab põllumajanduslik ja metsanduslik maakasutus – kogu ala on kuivendatud kuivenduskraavidega. Samuti asuvad valgalal mitmed asulad (Hageri, Sutlema, Maidla ning Ääsmäe), mille reovee väljalasud on suunatud Maidla jõkke. 2010. aastal koostatud Lääne- Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt on Maidla jõgi 1B-tüüpi (heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed valgala suurusega 10–100 km) vooluveekogu, mille seisund on kesine [17]. Maidla jõe ümber on 100 m ulatuses kalda piiranguvöönd.

Tootmisala idaosast juhitakse kuivendusveed AANDU1 kraavi, mis on ühenduses Aandu karstialal voolava Teemanti ojaga. AANDU1 kraavi seisund on rahuldav (kraavi on vastavalt vajadusele heljumist puhastatud) ning selle kaudu on võimalik kuivendusvett eesvoolu juhtida. EELIS’e andmetel on karstiala seisund Madise talu ümbruses (tunnus: 31701:004:1161) ebarahuldav, sest sealne piirkond on kohati risustatud. Toomassoni (tunnus: 31701:002:0601) ja Tori talu juures on karstiala ümbrus jällegi heakorrastatud. Samuti on märgitud, et oja toiteala ehk Rabivere raba on osaliselt kuivendatud.

Eesti põhjaveekaitstuse kaardi [7] kohaselt asub Rabivere turbamaardla nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Piirkonna põhjavee looduslik kaitstus peegeldub eelkõige lämmastikühendite sisalduses põhjavees. Aastatel 1991–2011 analüüsiti Kohila piirkonnas Siluri-Ordoviitsumi põhjaveekihti kui kõige maapinnalähedasemat selle seisundi kirjeldamiseks [14]. Rabivere turbatootmisalale lähimates mõõtmispunktides (puurkaevud nr 14401, 23156, 25329 ja 25798) uuringu käigus lämmastikühendite kõrgendatud sisaldust ei tuvastatud.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

Kohila valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2007–2017 [19] kohaselt kasutatakse ühisveevarustuses Ordoviitsiumi põhjavee kõrval põhiliselt Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) veekompleksi põhjavett, mille peamiseks probleemiks on suur rauasisaldus. Rauasisaldus põhjavees võib sageli tõusta üle 0,5 mg/l, mistõttu on praktiliselt kõik ühiskaevude pumbamajad nüüdseks varustatud rauaärastuse filtritega [14].

2.4 Võimalikud pinnasereostused

2.5 Kaitstavad loodusobjektid (sh Natura alad)

Joonis 2.1. Rabivere raba kaitsealaluste alade paiknemine (kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS kaardirakendust ja EELISe andmebaasi)

Natura standardandmebaasi põhjal on Rabivere loodusalal registreeritud 14 kaitsealust linnuliiki, kellest enamik on haudelinnud. EELIS’e [8] andmetel paiknevad turbatootmisala läheduses (0,5–1 km) kolme kaitsealuse linnuliigi elupaigad – rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola). I kaitsekategooriasse kuuluva väike-konnakotka (Aquila pomarina) püsielupaiga sihtkaitsevöönd jääb turbatootmisalast 2,7 km kaugusele. EELISe andmetel Rabivere turbatootmisalal alal ega selle vahetus läheduses kaitsealuseid looma- või taimeliike, nende elupaiku või leiukohti ei asu. Loodusalal kaitstava taimeliigi

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne eesti soojumika lähim registreeritud leiukoht jääb turbatootmisalast 580 m kaugusele. EELIS’e andmetel on registreeritud piirkonnas seitse soojumika kasvukohta (joonis 2.2).

Joonis 2.2. Loodusalal kaitstava taimeliigi eesti soojumika leiukohad (kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS kaardirakendust ja EELISe andmebaasi)

2.5.1 Rabivere maastikukaitseala

Rabivere maastikukaitseala (MKA) (KLO1000246) asub Rapla maakonnas Kohila vallas Adila, Hageri, Kadaka, Malivere, Poikma, Rabivere ja Rootsi külas ning Rapla vallas Koigi, Kuku ja Roa külas. Rabivere raba (1926 ha) ja Parkovi (232 ha). Rabivere MKA kaitse- eeskiri on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2005. a määrusega nr 252. Kaitseala pindala on 2169,1 ha. Rabivere maastikukaitseala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), lubjarikkal mullal kuivad niidud (6210*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), looduslikus seisundis rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Samuti eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica), soomaastiku, erinevate sootüüpide, sealse elustiku ning kohalike veevarude kaitse ja säilitamine.

2.5.2 Rabivere loodusala

Rabivere loodusala (EE0020316) (maismaaosa pindalaga 2152,9 ha, siseveekogude pindala 16,2 ha) on Natura 2000 võrgustiku loodusalade hulka arvatud vabariigi valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615. Loodusalal kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120),

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ja II lisas nimetatud liiki eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica).

2.5.3 Elupaigatüübid

Järgneva kirjelduse koostamisel on lähtutud EELIS’e andmebaasis, riiklikes seirearuannetes ning Rabivere maastikukaitseala kaitsekorralduskavas 2011–2020 esitatud informatsioonist.

Mäeeraldisest 500 m raadiusesse jäävad mitmed erinevad elupaigatüübid (joonis 2.3): siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad) (6210*), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (6530*), looduslikus seisundis rabad (7110*),siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), huumustoitelised järved ja järvikud (3160).

Joonis 2.3. Rabivere raba kaitstavad elupaigatüübid (kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ameti WMS kaardirakendust ja EELISe andmebaasi)

Rabivere turbatootmisalale lähim elupaigatüübi huumustoitelised järved ja järvikud eraldis moodustab 12,28 ha suuruse ala. Inventeeritud elupaiga seisundihinnangud puuduvad. Eraldise lähim piir jääb turbatootmisalast ~32 m kaugusele.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

Rabivere turbatootmisalale lähim elupaigatüübi kuivad niidud lubjarikkal mullal eraldis moodustab 0,68 ha suuruse ala. Eraldise lähim piir jääb turbatootmisalast ~500 m kaugusele. Elupaigatüübi esinduslikkus ja looduskaitseline väärtus on hinnatud 0,34 ha heaks (B) ning 0,29 ha suurusel alal on esinduslikkus ja looduskaitseline väärtus on hinnatud rahuldavaks (C) (Poollooduslik kooslus on kaardistatud ja inventeeritud 2010. a, inventeeris M. Mesipuu.).

Loo/alvari elupaigatüübi eraldised on kaardistatud ja inventeeritud 2010. aastal (inventeeris M. Mesipuu), ning Pärandkoosluste Kaitse Ühingu (PKÜ) korraldatud inventuuril (inventeeris E. Leibak). Turbatootmisalale lähimad elupaigatüübi eraldised moodustavad 0,92 ha suuruse ala. Eraldise lähim piir jääb turbatootmisalast ~420 m kaugusele. Elupaigatüübi esinduslikkus ja looduskaitseline väärtus on hinnatud 0,77 ha heaks (B) ning 0,15 ha suurusel alal seisundihinnangud puuduvad.

Sinihelmika ja puisniitude poollooduslikud kooslused on kaardistatud ja inventeeritud 2010. aastal (inventeeris M. Mesipuu). Rabivere turbatootmisalale lähim sinihelmika kooslus, mille piir jääb turbatootmisalast ~340 m kaugusele, moodustab 2,47 ha suuruse ala. Elupaigatüübieraldise esinduslikkus ja looduskaitseline väärtus on hinnatud heaks (B). Lähima puisniitude eraldise piir jääb turbatootmisalast ~500 m kaugusele ja moodustab 2,98 ha suuruse ala. Elupaiga 1,81 h suurusel alal on esinduslikkus määratudheaks (B) ja looduskaitseline väärtus on määratud väga heaks (A). Elupaigatüübi eraldis pindalaga 1,17 ha on määratud väheesinduslikuks (D) ja looduskaitseline väärtus rahuldavaks (C).

Looduslikus seisundis rabade elupaigatüüp on määratud ning kaardistatud Natura pilootprojekti raames. Elupaigatüüpi esineb suurte massiividena hajusalt üle Rabivere loodusala. Turbatootmisalaga piirneb üks eraldis, pindalaga 269,17 ha. Elupaiga esinduslikkus on määratud väga heaks (A) ja looduskaitseline väärtus on määratud heaks (B). Rabivere turbatootmisalale lähima siirde- ja õõtsiksoo elupaigatüübi eraldis moodustab 4,01 ha suuruse ala. Inventeeritud elupaiga seisundihinnangud puuduvad. Eraldise lähim piir jääb turbatootmisalast ~450 m kaugusele. Liigirikaste madalsoode poollooduslik kooslus on kaardistatud ja inventeeritud 2010. aastal (inventeeris M. Mesipuu). Rabivere turbatootmisalale lähim kooslus jääb turbatootmisalast ~440 m kaugusele, moodustades 1,67 ha suuruse ala. Elupaiga eraldise esinduslikkus on määratud heaks (B) ja looduskaitseline väärtus on määratud väga heaks (A).

Elupaigatüübid rohunditerikkad kuusikud ning siirdesoo- ja rabametsad määrati ja kaardistati Natura pilootprojekti raames. Turbatootmisalale lähim rohunditerikaste kuusikute elupaigatüübi eraldis moodustab 2,39 ha suuruse ala. Inventeeritud elupaiga seisundihinnangud puuduvad. Eraldise lähim piir jääb turbatootmisalast ~220 m kaugusele. Turbatootmisalale lähim (~60 m kaugusel) siirdesoo- ja rabametsade eraldis moodustab 15,5 ha suuruse ala. Inventeeritud elupaiga seisundihinnangud puuduvad.

Puiskarjamaade poollooduslik kooslus on kaardistatud ja inventeeritud 2010. aastal (inventeeris M. Mesipuu). Rabivere turbatootmisalale puiskarjamaad kooslus jääb turbatootmisalast ~410 m kaugusele, moodustades 1,72 ha suuruse ala. Elupaiga eraldise esinduslikkus ja looduskaitseline väärtus on määratud heaks (B).

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

2.6 Muud piirangud

Muinsuskaitsealasid, kultuurimälestisi ja pärandkultuuriobjekte kõnealuse mäeeraldise alal ega selle vahetus läheduses ei asu. Mäeeraldise lähedal paiknevate Aandu ja Hageri karstialade kirjeldused on toodud peatükis 2.2.

2.7 Peatüki kokkuvõte

Kohaliku tähtsusega Rabivere turbatootmisala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Hageri külas, Hagudi turbamaardlas. Mäeeraldis koosneb kolmest eraldiseisvast maalapist, mis paiknevad ühel Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul, mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks Maa-amet. Rabivere turbatootmisala teenindusmaa pindala on 136,68 ha, sh mäeeraldis 112,72 ha. Toodangu väljaveoks on läbi turbatootmisala rajatud tee, mis on ühenduses ca 610 m mäeeraldise piirist lääne pool kulgeva püsikattega Hageri-Kodila-Kuusiku kõrvalmaanteega (tee nr 20101) ning ca 850 m kirdes paikneva Aandu teega (tee nr 20127).

Turbatööstusmaa piirneb valdavalt Rabivere raba ning põllu- ja metsamaadega. Lähim majapidamine asub turbatootmisalast ca 550 m kaugusel lõunas (Nigula kinnistu, katastritunnus 31701:006:0038), lähimaks asulaks on ca 1,5 km kaugusel loodes paiknev Hageri alevik. Valla keskus Kohila jääb linnulennult ~3,3 km kaugusele kirdesse. Kitsendusi põhjustavaks piiranguks on keskmist tootmisala ümbritseva Maidla jõe kalda piiranguvöönd. Antud osa Maidla jõest on aga rajatud just turbatootmisala kuivendamiseks. Lisaks piirab kogu mäeeraldist kagust edelani Natura 2000 võrgustikku kuuluv Rabivere loodusala.

Rabivere turbatootmisala paikneb Põhja-Eesti platool. Selle geoloogilise läbilõike moodustavad Alam-Kambriumi Tiskre kihistu liivakivi ja aleuroliit [14], Ordoviitsiumi savikad lubjakivid ja poolafaniitsed mugulja tekstuuriga lubjakivid [13] ning Kvaternaari pinnakate. Viimane liigestub Holotseeni vanusega sooseteteks ning Pleistotseeni vanusega Balti jääpaisjärvelisteks ja glatsiaalseteks seteteks. Vaadeldaval alal esineb mitmeid karstinähtusi. Rabivere mäeeraldisest ~1 km kaugusel kirdes asub Aandu karstiala ja ~1,6 km loodes Hageri karstiala, mis mõlemad kuuluvad kaitstavate looduse üksikobjektide nimistusse. Samuti on mõlemad karstialad turbatootmisalaga eesvoolude kaudu ühenduses.

Turbatootmisala piires saab välja eraldada kolm põhilist veekompleksi: Kvaternaari setetega seotud pinnaseveekompleks (liigestub soosetete ja glastiaalsete setete veelademeks), Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks [13, 14]. Soosetete veelademe vesi on vabapinnaline, veetaseme sügavus maapinnast on tootmisalal 1,0–2,0 m (looduslikul kuivenduseta alal 0,0–0,5 m) ning seda rabavee iseärasuste tõttu joogiveena ei tarvitata. Glatsiaalsete setete veelademe veetaseme sügavus maapinnast on 1,5–4,0 m ning vesi on hüdrauliliselt seotud nii soosetete vee kui ka Ordoviitsiumi põhjaveega. Survelise põhjaveega Ordoviitsiumi veekompleksi paksus on 170–180 m [13] ning see on üks põhilisi kohaliku veevarustuse allikaid. Ordoviitsiumi–Kambriumi 25–30 m paksune kõrge rauasisaldusega veekompleks on teiseks peamiseks veevarustuse allikaks. Veekompleks on surveline ja lasub maapinnast keskmiselt 100–160 m sügavusel [14]. Eesti põhjaveekaitstuse kaardi [7] kohaselt asub Rabivere turbamaardla nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Aastatel 1991–2011 läbi viidud Kohila piirkonna Siluri-Ordoviitsumi põhjaveekihi (kõige maapinnalähedasem) uuringus Rabivere turbatootmisalale lähimates mõõtmispunktides siiski reostust ei tuvastatud [14].

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

Rabivere turbatootmisalal on turba tootmisega tegeletud üle 40 aasta ning kogu mäeeraldis on kaetud toimiva kuivendusvõrguga. Kuivendusvesi juhitakse Maidla jõkke (VEE1098300) ja AANDU1 kraavi. Maidla jõgi saab alguse Rabivere tootmisala põhjaservalt, toitub peamiselt karstiallikatest ja suubub Keila jõkke. Maidla jõe valgala pindala on 78,8 km² ning seda iseloomustab põllumajanduslik ja metsanduslik maakasutus, samuti asuvad valgalal mitmed asulad (Hageri, Sutlema, Maidla, Ääsmäe), mille reovee väljalasud on suunatud Maidla jõkke. 2010. aastal koostatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt on Maidla jõe seisund kesine [17]. Tootmisala idaosast juhitakse kuivendusveed AANDU1 kraavi, mis on ühenduses Aandu karstialal voolava Teemanti ojaga.

Rabivere loodusalaga kattub Rabivere maastikukaitseala, mille kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse. Samuti soomaastiku, erinevate sootüüpide, sealse elustiku ning kohalike veevarude kaitse ja säilitamine. Kavandatud tegevuse alast 500 m raadiusesse jäävad järgmised elupaigatüübid: siirdesoo- ja rabametsad, kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad), lood (alvarid), sinihelmikakooslused, puisniidud, looduslikus seisundis rabad, siirde- ja õõtsiksood, liigirikkad madalsood, rohunditerikkad kuusikud, puiskarjamaad ning huumustoitelised järved ja järvikud.

Keskkonnamõju hindamise käigus ekspertgrupi liikmete poolt läbi viidud välivaatluste ajal (17.09.2015) taotletavate mäeeraldise alal ega selle lähiümbruses visuaalsel vaatlusel ühtegi reostuse allikat ei tuvastatud. Muinsuskaitsealasid, kultuurimälestisi ja pärandkultuuriobjekte kõnealuse mäeeraldise alal ega vahetus läheduses ei asu.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS

Rabivere turbatootmisala on ülejäänud Hagudi turbamaardlast (Rabivere rabast) eraldatud aastatel 1960–1970 rajatud piirdekraavidega, mida tootmise ajal jooksvalt hooldatakse. Turbatootmisala kuivendatakse isevoolselt lahtiste kraavidega, mille rajamisel on arvestatud asjaoluga, et kuivendamise mõjul turvas tiheneb ning vajub. Seega on veejuhtmed projekteeritud piisava sügavusega tagamaks kuivenduse toimimise ka pärast turba vajumist. Kuivenduskraavidest voolab vesi kogujakraavidesse, mille kaudu vesi juhitakse eesvooluks olevatesse Maidla jõkke ja AANDU1 kraavi. Vahetult eesvoolu ette on heljumi väljasetitamiseks rajatud kraavilaiendid, kus vee voolukiirus on väiksem ja turbaheljum settib kraavi põhja. Settimine tagab turbaheljumi minimaalse sattumise eesvooludesse.

3.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus (tootmisala kuivendamine)

Rabivere turbatootmisala kuivendamiseks poole sajandi vältel kasutatud isevoolne kuivendussüsteem on ennast õigustanud nii tehnoloogilisest kui keskkonnakaitselisest aspektist ning sedavõrd laiaulatuslikku ning kompleksselt toimiva süsteemi muutmist ei ole kavandatud. Kavandatav tegevus on edasi kasutada olemasolevat kuivendusvõrgustikku (magistraalkraavid, kogumiskraavid) ja seda hooldada (peamiselt puhastamine). Igasuguse alternatiivse kuivendamis- ja veepuhastussüsteemi väljaehitamine tootmisala töötamise tänases etapis ei ole mõistlik ning sellega kaasneksid täiendavad olulised ümberkorraldus tööd. Eeltoodust lähtuvalt puuduvad pikaajaliselt toiminud kuivenduslahendusel reaalsed alternatiivid.

3.2 Alternatiivse tegevuse kirjeldus (null-alternatiiv)

Kavandatud tegevuse null-alternatiiv tähendab seda, et kuivenduskraavide hooldust ja puhastamist ei jätkataks, mistõttu kuivendussüsteem lõpuks lakkab töötamast. Kuivendamata rabas puudub võimalus turbatootmiseks, mistõttu pikemas perspektiivis lakkaks turba kaevandamise võimalikkus ning tekib täiendav mahajäetud turbatootmisala. Keskkonnamõju hindamise käsitletakse ning võrreldakse kavandatava tegevusega ka null-alternatiivi

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

4. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS (HINDAMINE)

Peatükis hinnatakse Rabivere turbatootmisalal kavandatava tegevuse mõju pinnasele ning pinna- ja põhjaveele (veerežiim ja kvaliteet). Analüüsitakse kavandatava tegevuse mõju inimese heaolule ja kohalikule elustikule ning kirjeldatakse koosmõju teiste tegevustega ja võimalikke keskkonnaavariisid. Samuti analüüsitakse loodusvarade kasutamise otstarbekust. Hinnatavate valdkondade suhtes antakse mõju hinnangud ekspertgrupi poolt, kasutades selleks eksperdi oskusi prognoosida tekkivaid mõjusid (erialased teadmised, tööstuslike ja looduslike protsesside füüsikaline tundmine jms). Selle juures kasutatakse teadaolevat informatsiooni, interaktiivseid andmebaase, võimalusel analoogia meetodit jne. Vajadusel on tehtud täiendavaid välivaatlusi ning mõõtmisi kohapeal välitööde käigus.

4.1 Mõju maastikule ja pinnasele Rabivere turbatootmisalal on turba tootmine toimunud juba aastakümneid ning nüüdseks on kogu mäeeraldis kaetud toimiva kuivendusvõrgustikuga. Erinevates uuringutes on turba kuivendamise mõju ulatust hinnatud erinevalt. Kui U. Valk andmetel ulatub kuivenduskraavide mõju rabaaladel vaid 15–20 m kaugusele [20], siis erinevate turbamaardlate geoloogilised ja keskkonnamõju hindamised on näidanud, et rabas ulatub kuivenduse mõju keskmiselt 80-100 m kaugusele [21,22]. Kuivendamise mõju on suurim mäeeraldise piirist 20–30 m kaugusel (nn oluline mõjuraadius) ning kauguse suurenedes mõju olulisus väheneb [20,23]. OÜ Eesti Geoloogiakeskuse 2005. aastal koostatud Eesti mahajäetud turbatootmisalade revisjoni aruandes [24] on näidatud, et sarnastes oludes võib kuivenduse mõju ulatuda maksimaalselt kuni 150 meetrini, kus see on juba tühine [25].

Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõjuraadius ulatub mäeeraldisega külgnevatele Rabivere maastikukaitse- ja loodusaladele ning antud piirkonnas on kuivendamise mõju juba aastakümneid tagasi välja kujunenud. Kuivenduse olulisse mõjuraadiusesse (~30 m) jääval rabamaastikul on rabataimestik osaliselt asendunud kuivalembesema taimestikuga (kuused, kased, pohlad, mustikas jt). Olulisest mõjuraadiusest eemaldudes suureneb sademetevee roll ja selle sesoonne muutlikkus, mistõttu kaugemal pole mõju enam silmaga jälgitav.

Võrreldes algse loodusliku olukorraga on Rabivere turbatootmisväljadel muutunud maapinna kõrgus. Freesitud väljade absoluutkõrgused on Rabivere raba keskme pool valdavalt 65,5 m ning äärealadel jäävad vahemikku 63,5–64,5 m ü.m.p. Ümbritseva maapinna absoluutkõrgused ulatuvad valdavalt 1–2 m kõrgemale. Rabivere turbatootmisala kasulik kiht on võimalik kogu ulatuses kuivendada isevooluliselt [13], kuid kuivenduskraavide süvendamise käigus ei ole veel jõutud maksimaalse sügavuseni. Kraavide põhjade absoluutkõrgused on erinevad, jäädes tootmisala idaosas valdavalt ~64–65 m juurde ja lääne pool ~62,5–63,3 m juurde [26, 27, 28]. Veepindade kõrguste vahe eesvooludes ja tootmisalal lubab turbalasundi isevoolulist kuivendamist järgmiste absoluutkõrgusteni: läänepoolse ploki piires kuni 62,2 m, keskmise ploki piires kuni 62,3 m ning idapoolses plokis kuni 61,6 m [13]. Seega on Rabivere turbatootmisala läänepoolses plokis võimalik kraave süvendada veel valdavalt vähem kui 1 m võrra, keskmises plokis valdavalt ~2 m ja idapoolses plokis paiguti isegi kuni 3 m. Turbavälja täiendava kuivendamise ja kaevandustegevuse jätkamise mõjul muutub turba pinna kõrgus ümbruskonnaga võrreldes veel madalamaks. Tootmisala Natura 2000 alaga piirnevas servas on kuivenduse võimaliku mõju vältimiseks ette nähtud meetmed

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

(pt 6). Põllu- ja metsamaadega piirnevates külgedes pole olulist mõju ette näha, kuna antud alad on kaetud kuivendusvõrguga.

Kui lähtekriteeriumiks võtta olukord nüüd, mil kaevandamistegevus on juba pikka aega toimunud ning eeldades, et arendaja rakendab vastavaid leevendusmeetmeid, on kavandatava tegevuse mõju maastikule mäeeraldise piires ja ümber nõrgalt negatiivne (hindepall „-1“). Rabivere turbatootmisala maastiku ilme võrreldes loodusliku rabaga on juba selgelt muutunud. Tegevuse lõpetamine tähendaks aastakümneid kasutuses olnud turbatootmisala kuivendamise lõpetamist, mis muudaks ajapikku ala turbatootmiseks kõlbmatuks ning kujuneks maha jäetud turbatootmisala. Seega on null-alternatiivi hinnang mõõdukalt negatiivne (hindepall „-2”).

4.2 Mõju pinna- ja põhjaveele (veerežiim ja vee kvaliteet)

Turbatootmisala kuivendamise puhul on olulisteks aspektideks mõju pinnaveerežiimile ja kvaliteedile. Rabivere turbatootmisalale on rajatud kuivendusvõrk, mille eesmärk on alandada pinnaveetaset. Nagu eelnevalt mainitud (pt 4.1), on kuivendamise oluliseks mõjuraadiuseks 20-30 m ning maksimaalseks mõjuraadiuseks 150 m, kus see on juba tühine. Vaadeldavas piirkonnas on kuivendamisega kaasnev alanduslehter juba välja kujunenud ning prognoositav mõju jääb põhiliselt olemasoleva mõjuraadiuse piiridesse.

Enamus ümbruskonna registreeritud tarbepuurkaeve toituvad Ordoviitsiumi põhjaveest Siluri- Ordoviitsiumi Matsalu või Harju põhjaveekogumis (kaevu minimaalne sügavus 20 m), v.a mõned üksikud kaevud, mis võtavad vett Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogumist. Rabivere turbatootmisalale lähimad majapidamised, Nigula (tunnus: 31701:006:0038) ja Lootuse (tunnus: 31701:006:0117) asuvad mäeeraldisest vastavalt ~550 m ja ~570 m kaugusel lõunas, kuid seal puuduvad registreeritud puurkaevud. Kuna kuivenduse maksimaalne mõjuraadius on 150 m, siis kuivendamisega kaasnev negatiivne mõju nende majapidamiste kaevudeni ei ulatukski. Lähim registreeritud tarbepuurkaev asub mäeeraldise piirist ~950 m kaugusel põhja suunas Sepa kinnistul (tunnus: 31701:001:2283). Rabivere turbatootmisala kuivendamise negatiivne mõju Sepa kinnistu kaevu vee tasemele ning kvaliteedile puudub, kuna ka see asub turbatootmisala mõjuraadiusest väljas.

Kuna Rabivere turbatootmisala kuivendamine on seotud soosetete ja joogiks kõlbmatu sooveega ning turbalasundi lamamiks on valdavalt suhteliselt vettpidav saviliiv, siis ei mõjuta kuivendustegevus põhjavee kvaliteeti ega -režiimi (hindepall „0“). Ka null-alternatiivi rakendamisel ehk turbatootmisala kuivendamise lõpetamisel puudub mõju põhjaveele ning ümberkaudsetele tarbekaevudele (hindepall „0“).

4.2.1 Turbatootmisala kuivendamise koormus eesvoolule

Rabivere turbatootmisalalt juhitakse ära rabavett, millele ei lisata puhastamise eesmärgil kemikaale ega baktereid. Seega on ärajuhitav vesi keemiliselt koostiselt võrreldav loodusliku raba veega, mida iseloomustab võrreldes teiste looduslike pinnavetega mineraalainevaesus. Näiteks sisaldab see lahustunud mineraalaineid kümneid kordi vähem kui mineraalmaal asuv jõe- või järvevesi [20]. Samuti on rabavesi suure orgaaniliste ainete kontsentratsiooniga, happeline ja värvuselt pruun. Tootmisalalt ärajuhitava vee mahud on suurimad turbatootmise algusaastatel, kuna turbast juhitakse välja kogu vaba vesi. Sellise perioodi pikkuseks peetakse

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne hinnanguliselt 3–6 aastat [23]. Kuna Rabivere turbatootmisala on kasutusel juba aastakümneid, siis selle algusaastate keskkonnamõjusid käesolevas aruandes ei hinnata.

Turbatootmisalalt ärajuhitava vee maht ja kvaliteet on suure sesoonse muutlikkusega. Turba kuivas pinnakihis talletub sademetevesi, mistõttu paduvihmade ajal äravool väheneb [23]. Samas võib tugevate vihmasadudega tekkiv veehulk ületada kuivendatud turbakihi veemahutavuse ja esile kutsuda suurenenud äkilisi äravoole. Suurimad on äravoolu mahud kevadisel lumesulamisperioodil ja sügisesel vihmaperioodil. Äravool võib täiesti peatuda külmal talvel ning kuiva suve ajal. Vastavalt ära juhitava vee hulgale muutub ka vee kvaliteet. Kuivendusveega leostunud ainete ärakanne turbatootmisalalt on suurim vahetult pärast suurvee algust või pärast kraavide rajamist ja puhastamist [23].

Mõju avaldub eelkõige pinnaveekogu suudmekohal, kuhu kuivendusvett juhitakse ning väljendub veekvaliteedi ja liigilise kooseisu muutustes [17]. Kui aga veekogu, kuhu vett juhitakse, on juba mõjutatud hajaasutusest, metsakuivendusest või põllumajandusest, on turbatootmisala kuivendamise mõju eesvoolule väiksem. Seetõttu on keeruline hinnata turbatootmise mõju piirkonnas, kus esineb ka teisi pinnavee kvaliteeti mõjutavaid tegureid. Turbatootmise käigus suureneb turbatootmisalalt ärajuhitavas vees heljumi, fosfori ja lämmastiku sisaldus. Heljum satub pinnaveekogusse turbatootmise käigus tekkiva tolmu kaudu ning fosfori ja lämmastiku sisalduse suurenemine on tingitud turba kuivendamise ajal toimuvatest füüsikalis-keemilistest protsessidest. Puhastamata kuivendusveed võivad põhjustada veekogude eutrofeerumist, hägusust, veekogu põhjaummistusi ning muutusi vee- elustiku koosluses [29].

Mitmetes teadustöödes on kirjeldatud toitainete suurenenud leostumist kraavisüsteemidega sooaladelt tänu anaeroobsete tingimuste asendumisele aeroobsetega. Kuivendusveega kaasneva mõju suurus sõltub turbatootmisala suurusest ning selle suhtest valgala pindalasse, vastuvõtva veekogu veekvaliteedist, piirkonna üldisest kuivenduse olukorrast, turbakihi paksusest, soo tüübist ja kaevandamise sügavusest [29]. Lisaks mõjutab pinnavee kvaliteeti heljumi osas settebasseinide või kraavilaiendite puhastusefektiivsus. Leostuvate toitainete sisalduse näitajad muutuvad eesvooluks olevatele pinnaveesüsteemidele oluliseks siis, kui turbatootmisala pindala moodustab vaadeldava eesvoolu valgalast rohkem kui 20% [23]. Rabivere turbatootmisala mäeeraldise pindala (112,72 ha) moodustab Maidla jõe valgala pindalast (78,8 km2) ~1,4%. Suhet AANDU 1 kraavi valgalaga on keeruline hinnata, sest valgala suurus pole teada.

Rabivere turbatootmisalalt juhitakse kuivendusvesi AANDU 1 kraavi kaudu Aandu karstialale ning Maidla jõe kaudu Hageri karstialale. Keskkonna seisukohalt ei põhjusta rabavee juhtimine karstilehtrisse reostust, vee happeline reaktsioon soodustab mingil määral vaid kartsumisprotsessi [13]. 1939. aasta maakaardil on alad, mis jäävad tänapäeval Rabivere raba ning Aandu ja Hageri karstialade vaheliste põllumaade alla, näidatud kuivendamata ja liigniisketena [7]. Samuti on näha, et rabamassiiv oli pisikeste vooluveekogude kaudu kõnealuste karstialadega ühenduses, mis tähendab, et happeline rabavesi voolas juba siis karstialadele. Seega oluline mõju karstialadele (sh kui kaitstava loodus üksikobjekti suhtes) puudub. Karstialadereostust turbatootmisalal võib põhjustada tehislik faktor (nt õlireostus). Suuremat mõju avaldavad ümberkaudne põllumajandus ja asustus (pt 2.3).

Turbatootmise kuivendusvetega kaasnevate ainete kontsentratsioonidele ei ole Eestis erinõudeid kehtestatud. Küll aga on Eesti Vabariigi Veeseaduse [1] § 24 lõikes 2 välja toodud

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne määrusega kehtestatud reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise piirväärtused. Sama määruse § 5 lõige 1 kohaselt peavad karstijärve juhitava heitvee reostusnäitajad vastama reovee puhastusastmetele, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on üle 100 000 ie. Antud väärtused koos Rabivere turbatootmisala väljalaskudes käesoleva KMH raames mõõdetud tulemustega on toodud tabelis 4.1. Seirepunktide asukohad on näidatud joonisel 4.1.

Joonis 4.1. Seirepunktid Rabivere turbatootmisala väljalaskudes ja kuivendusvee liikumise suunad. Seirepunktide koordinaadid: Seirepunkt 1 (N 6556564; E 538786), Seirepunkt 2 (N 6557239; E 540496). (Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS kaardirakendust)

Tabel 4.1. Veeseaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise piirväärtused võrdluses Rabivere turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee väärtustega (määratud Terviseameti kesklaboris, lisa 6)

Rabivere tootmisala 10000- 300- 2000- 100000 Sademe- tulemused 99999 Näitaja 1999 ie 9999 ie + ie vesi (koormus Maidla ie (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) jõele ja AANDU1 (mg/l) kraavile, mg/l) Maidla AANDU1 1 2 3 4 5 6 7 8

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

1 2 3 4 5 6 7 8 Biokeemiline 25 15 15 15 15 2,0 1,4 hapnikutarve Heljum 35 25 15 15 40 6,5 3,0 Üldfosfor 2 1 0,5 0,5 1 <0,040 <0,040 Üldlämmastik 60 45 15 10 45 1,7 1,3

Kogutud andmestiku põhjal võib järeldada, et turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee väärtused on tunduvalt väiksemad kui reoveele ja sademeveele kehtestatud nõuded. Samuti vastavad nad karstijärve juhitavale heitveele seatud nõuetele.

Turbatootmisalalt väljajuhitava kuivendusveega kaasnevaid mõjusid ümbritsevale piirkonnale on põhjalikult uuritud Soomes ning on leitud, et kuivendusvee mõju on väiksem kui põllumajandusliku tootmisega kaasnevad mõjud. Soome Oulu piirkonna turbatootmisalade uuringu põhjal oli turbatootmisaladel keskmine koormus aastatel 1986–1991: üldfosfor 0,3 kg/ha; üldlämmastik 9 kg/ha, ammooniumlämmastik 4,0 kg/ha, heljum 78 kg/ha [30]. Toitainete väljavool toimub ka looduslikel märgaladel. Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonna- instituudi 2007. aastal koostatud aruandes [31], mis käsitleb hajureostuse koormuse andmete täpsustamist, leiti, et fooniline madal- ja siirdesoodest tulenev koormus pinnaühiku kohta on keskmiselt 5,2 kg/ha/a lämmastikku ja 0,11 kg/ha/a fosforit (tabel 4.1). Heljumi maksimaalseks looduslikuks ärakandeks looduslikelt märgaladelt loetakse ligikaudu 10 mg/l [23].

Tabel 4.2. Võrdluseks toodud erinevate maakasutustüüpide ühikkoormused [31]

Keskmine P Keskmine N Maa tüüp ühikkoormus ühikkoormus kg/ha/a kg/ha/a Väga intensiivne põllumajandus 27 0,44 tootmine, haritava maa osakaal kõrge Valdavalt põllumajanduslik maa, 12 0,24 haritava maa osakaal <75 % Looduslik rohumaa 3 andmed puuduvad Madalsoo, siirdesoo 5,2 0,11 Kuivendatud metsamaa 4,5 0,2 Turbatootmine 6,5–8,0 0,38

Kavandatavaks tegevuseks on jätkata olemasoleva kuivendusvõrgustiku kasutamist ja hooldamist. Tootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee kogust ei suurendata ja plaanis ei ole ka eesvoolude süvendamist. Kuna Rabivere turbatootmisala kuivendamine on toimunud juba pikka aega, siis on kuivendamise mõju eesvoolu veerežiimile ja -kvaliteedile juba täielikult välja kujunenud. Seetõttu omab juba kasutuses oleva turbatootmisala edasine kuivendamine oluliselt väiksemat mõju kui uue ala kuivendamine samas ulatuses omaks. Samuti tuleb arvesse võtta, et tubatootmisala kuivendusvee mõju Maidla jõele ja AANDU 1 kraavile jääb põllumajandusest tekkiva mõju varju. Vastavalt eeltoodule on täiendava kuivendamise keskkonnamõju Rabivere turbatootmisalal hinnatud nõrgalt negatiivseks (hindepall „-1“).

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

Null-alternatiivil lõpetataks Rabivere mäeeraldise kuivendamine ja rajatud kuivendussüsteemide hooldamine. Kuivendamise lõpetamine küll vähendaks toitainete väljavoolu turbatootmisalalt, kuid ei lõpetaks seda, sest ka looduslikult toimub sooaladelt toitainete ärakanne. Seega, kuna null-alternatiivil taastuks looduslik toitainete ärakanne eesvoolu, on keskkonnamõju hinnatud nõrgalt positiivseks (hindepall „1“).

4.3 Mõju inimese heaolule ja varale

Väliskeskkonna seisundil on vahetu mõju inimeste tervisele ning harjumuspärase keskkonna rikkumine häirib nende heaolu. Arendaja peab mäeeraldise läheduses elavatele inimestele tagama, et võimalikke turba tootmisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid välditakse, vähendatakse ja vajaduse korral ka leevendatakse.

Rabivere turbatootmisalal on loodud 3,5 töökohta. Ettevõtlusvabaduse printsiibist lähtudes ei saa seada takistusi tegevusele, mis peab kinni kehtivatest normatiividest, arvestab ühiskonnas väljakujunenud tavasid ja tagab inimestele tervise ja vara ohutuse. Piirkonna majandusele on turba kaevandamine kasulik, kuna maavarade kaevandamisel tuleb arendajal tasuda riigile kuuluva maavara kaevandamise eest maavara kaevandamisõiguse tasu. Tasude kaudu lisandub tulu kohaliku omavalitsuse kassasse. Lisanduvad veel töötajate eest makstavad tulu- ja sotsiaalmaksud. Kavandatava tegevuse mõju on seega hinnatud mõõdukalt positiivseks (hindepall „2“). Null-alternatiivi rakendumisel turbatootmisega seotud mõjud küll vähenevad või isegi kaovad, kuid tegevuse lõpetamisel kaotavad turbatootmisalal töötavad inimesed töökoha ning väheneb riigi ja kohaliku valla tulubaas (hindepall „-2“).

4.3.1 Müra

Turba kaevandamisel ja väljaveol kasutatav tehnika põhjustab müra (analoogne põlluharimisel kaasneva müraga). Ülenormatiivse mürataseme levikukaugus turba-tootmisalast sõltub kasutatavast tehnoloogiast, tööprotsessist, masinate ja seadmete paiknemisest, nende tehnilisest korrasolekust jne. Kavandatava tegevuse ehk turbatootmisala täiendava kuivendamise käigus tekib müra oluliselt vähem kui turba kaevandamise protsessis. Müra teke on sel juhul seotud eelkõige kuivendussüsteemi hooldustööde või süvendamisega.

Lähim elumaja asub Rabivere turbatootmisalast ~550 m kaugusel lõuna suunas. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ [32] on toodud müra piirtaseme arvsuurused olemasolevatele aladele. Tööstusettevõtte müra II kategooria segaalal võib määruse alusel päevasel ajal (7:00–23:00) olla kuni 60 dB ning öösel (23:00-7:00) kuni 45 dB. Toetudes varasematele analoogsetele keskkonnamõju hindamise aruannetele [21,22,25], järeldub, et lähima majapidamise juures jääb tekitatav müra normi piiresse. Rabivere turbatootmisala piiravad raba, mis on absorbeeruv pinnas ja takistab mõningal määral müralevikut, ning metsad, mis samuti summutavad müra. Põhiliselt jääb müra kaevandamisala territooriumi piiridesse. Seega on kavandatava tegevuse mõju hinnatud neutraalseks (hindepall „0“). Null-alternatiivi korral turbatootmisalal toimuv tegevus samuti lähiümbruskonna elanikele mõju ei avaldaks (hindepall „0“).

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

4.3.2 Tolm

Turbatolm tekib tootmisest, laadimisest ja transpordist ning võib kuivalt tootmisväljakult tuulega edasi kanduda. Turbatolmu emissioon sõltub lisaks tuule tugevusele ka sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem, kuid turvast saab toota just kuival ajal. Kavandatava tegevuse ehk turbatootmisala täiendava kuivendamise käigus tekib tolmu oluliselt vähem kui turba kaevandamise protsessis, peamiselt on tolmu teke seotud kuivendussüsteemi hooldustööde või süvendamisega.

Soomes 1985–1995. aastal tehtud turbaalade uuringus [30] selgus, et turbatolmu osakeste arv alaneb 5 m kaugusel nende tekkekohast 50% võrra ja 10 m kaugusel on osakeste arv vähenenud juba 25%-le. Sama uuring näitab, et olenevalt ilmastiku tingimustest levib turbatolm turbatootmisalast 0,4–5 km kaugusele, samas kui ülenormatiivne kontsentratsioon levib vaid kuni 100 m kaugusele. Seega ei ulatu olulised tolmukontsentratsioonid Rabivere turbatootmisalalt lähimate elamuteni (~550 m kaugusele) ning sellest lähtuvat negatiivset mõju inimeste tervisele ei ole (hindepall „0“). Null-alternatiivi korral turbatootmisalal toimuv tegevus samuti lähiümbruskonna elanikele mõju ei avaldaks (hindepall „0“).

4.4 Mõju taimedele ja loomadele

Rabivere turbatootmisala on ümbritsetud rohelise võrgustikuga ja jääb looduskaitse ala kõrvale. Kuna tegemist on pikaajaliselt töös olnud alaga, siis on piirkonnas liikuv loomastik kaevandamistegevusest tingitud häiringutega juba harjunud ning kuivendamis- ja kaevandamistegevuse jätkamine endaga täiendavalt olulist mõju loomastikule kaasa ei too. Pärast kaevandamistegevuse lõpetamist korrastatakse ala looduslähedaseks ja kaovad kaevandamistegevusest tingitud häiringud. Sellest tulenevalt on hinnang tegevusele neutraalne (hindepall „0“). Kuna null-alternatiivil lõpetataks tegevus Rabivere turbatootmisalal ning seal säiliks tänane olukord, on ka null-alternatiiv hinnatud neutraalseks (hindepall „0“).

4.5 Mõju kaitstavatele objektidele

Looduskaitseseaduse [19] § 4 lõike 1 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Rabivere turbatootmisala piirneb Rabivere maastikukaitseala ja loodusalaga, vastav Natura asjakohane hindamine on toodud peatükis 5. EELIS’e andmete kohaselt ei ole turbatootmisalal alal ega selle tegevuse olulise mõjuraadiuse piires kaitsealuseid looma- või taimeliike, nende elupaiku või leiukohti. Samuti ei ole teada kaitsealuste kivististe, püsielupaikade ega kaitstavate üksikobjektide olemasolu.

4.6 Võimalikud keskkonnaavariid

Turba tootmisel ja tootmisala hooldustöödel võib masinate ja seadmete töötamisel pinnasesse ja pinnasevette sattuda õli või määrdeaineid. Tänu nõrgale filtratsioonivõimele (rabaturba filtratsioonikoefitsient on tavaliselt 0,1–1,0 m/d, madalsooturbal 0,01–0,1 m/d [13]) seob turvas lekkinud vedeliku (kütuse, õli) kiirelt ja takistab selle edasist levikut. Turba filtratsioonivõime sõltub turba botaanilisest koostisest ja lagunemise astmest. Kui aga reostus jõuab kuivenduskraavidesse, võib see sealt omakorda eesvoolu ja teistesse ümberkaudsetesse

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne veekogudesse kanduda ning oluliselt mõjutada vee kvaliteeti ja elustikku, aga ka piirkonna joogi- ja tarbevee kvaliteeti. Seetõttu on oluline valmidus ära hoida või äärmisel juhul kiiresti likvideerida turbatootmisalal tekkinud reostus.

Vältimaks lekete tekkimist tootmisterritooriumil, tuleb remondi- ja hooldustöid teha selleks ettenähtud hooldusplatsil, kus on olemas vastavad vahendid reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks. Kui avariileke toimub turbatootmisalal, tuleb pinnasesse imbunud leke kiiresti likvideerida, toimetada kas hooldusplatsile või jäätmehoidlasse. Lisaks turbale on väga hea imendumisvõimega materjal ka saepuru, mida saab efektiivselt kasutada võimalike avariireostuste likvideerimisel.

Eeldame, et arendaja pöörab kavandataval tegevusel piisavalt tähelepanu keskkonna-avariide ärahoidmiseks. Siiski ei saa keskkonnaavariide tekkimist täielikult välistada, sest turbatootmisalal töötavate masinate rikke korral säilib reostuse oht. Seega on kavandatav tegevus nõrgalt negatiivne (hindepall „-1“). Null-alternatiivil turbatootmisega seotud riskid puuduvad (hindepall „0“).

4.7 Koosmõju teiste tegevustega

Mõju veerežiimile ja kvaliteedile. Lisaks Rabivere turbatootmisalade kuivendusvetele suunatakse Maidla jõkke ka Ääsmäe turbatootmisala kuivendusvesi (asub jõgepidi ~13 km allavoolu). Maidla jõe valgala Ääsmäe ja Rabivere turbatootmisala vahel iseloomustab põllumajanduslik maakasutus. Valgalal asuvad lisaks mainitud turbatootmisaladele, metsa- ja põllumaad koos oma kuivendussüsteemidega ning osaliselt ka looduslik Vaharu soo. Samuti asuvad valgalal mitmed asulad (Hageri, Sutlema, Maidla), mille reovee väljalasud on suunatud Maidla jõkke. 2010. aastal koostatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt on Maidla jõgivaldavalt kesises seisundis. Kuna Rabivere turbatootmisala moodustab jõe valgalast vaid 1,4% (pt 4.2), on selle mõju Maidla jõe vee kvaliteedile väga väike. Sellegipoolest on kumulatiivne mõju, mis pärineb turbatootmisaladelt, asulatest, metsamaadelt ja põllumajandusest, üsna suur. Ka AANDU 1 kraavi ümbrust iseloomustab põllumajanduslik maakasutus ning inimasustus. Kohati on kraavi suublaks oleva Aandu karstiala seisund hinnatud ebarahuldavaks, kuid valdavalt siiski heaks.

Välisõhk. Kavandatava tegevusega kaasneva müra ja tolmu (peatükk 4.3) koosmõju tekkimine teiste ümbruskonna tegevustega on välistatud. Rabivere turbatootmisalale lähim maavara kaevandamise eesmärgil kasutatav mäeeraldis asub ~4 km kaugusel Sutlema lubjakivikarjääris.

Liikluskoormus. Rabivere turbatootmisalast ~610 m läänes kulgeb püsikattega Hageri-Kodila-Kuusiku kõrvalmaantee (tee nr 20101) ning ~850 m kirdes Aandu tee (tee nr 20127). Nende kaudu on korraldatud toodangu transport. Mõlemad teed ristuvad ~1,6 km mäeeraldisest põhja pool kulgeva Kernu-Kohila teega (tee nr 11220). Turbatootmisala täiendav kuivendamine tähendab seda, et turbatootmine kõne all oleval alal jätkub. Seega ei ole ette näha turbatootmisala tegutsemisega seonduvat liikluskoormuse tõusu ega langust. Säilib tänaseks välja kujunenud olukord.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et Rabivere turbatootmisalal kavandatava tegevuse koosmõju naabruses asuvate objektidega praktiliselt puudub või on vähene (hindepall „0“). Null- alternatiivi korral kuivendamine ja kaevandamine lõpetatakse, seega koosmõju ei tekiks (hindepall „0“).

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

4.8 Mõju loodusvarade kasutamise otstarbekusele ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide vastavus säästva arengu põhimõtetele

Vastavalt säästva arengu seadusele [33] on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse [34] kohaselt on loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte kasutada taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid säästlikult, arvestades nende looduslikku täienemist ja varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks.

Maavara kaevandamisel on oluline väljata võimalikult palju mäeeraldise piiresse jäävast varust. Turba tootmisel põhjustavad maavara kadu aunaalused, teetervikud, kogumis- ja kuivenduskraavid jne. Need kaod on turba kaevandamise paratamatu osa ning ei sõltu oluliselt arendaja tegevusest. Vastavalt pikaajalisele turbatootmispraktikale on freesturba tootmisel välja kujunenud efektiivne tehnoloogia, mis võimaldab kaevandada võimalikult väikeste kadudega. Rabivere turbatootmisala on kasutuses olnud juba aastakümneid, kuid maavara ei ole veel ammendunud. Seega on Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt mõistlik kaevandamistegevust jätkata [34]. Kavandatav tegevus ehk juba olemasoleva Rabivere turbatootmisala täiendav kuivendamine tagab võimaluse väljata kogu kasulik maavara.

Mida täielikumalt kasutatakse turbavarusid juba kasutusel olevatel või mõjutatud aladel, seda vähem vajatakse turba kaevandamiseks uut pinda ja seda rohkem jääb märgalasid looduslikku seisundisse. Hinnang kavandatavale tegevusele on seega positiivne (hindepall „2“). Muude loodusressursside kasutamist (sh põhjavee) mäeeraldise piires ei toimu. Null-alternatiivil lõpetataks tootmisala kuivendamine, mis tähendaks, et varsti, enne maavara ammendumist, tuleb lõpetada ka kõik muud turba tootmisega seotud tegevused. Kuna Rabivere turbatootmisalale rajati kuivendusvõrk juba aastatel 1960–1972 ja kogu mäeeraldise piires on turba tootmiseks loodud sobivad tingimused, siis ei ole null-alternatiiv ressursi otstarbeka kasutamise seisukohast mõistlik (hindepall „-2“).

4.9 Peatüki kokkuvõte

Rabivere turbatootmisalal on turba tootmine toimunud juba aastakümneid ning nüüdseks on kogu mäeeraldis kaetud toimiva kuivendusvõrgustikuga. Kuivendamise mõju on suurim mäeeraldise piirist 20–30 m kaugusel ning mõju võib ulatuda maksimaalselt kuni 150 m, kus see on juba tühine. Veepindade kõrguste vahe eesvooludes ja tootmisalal lubab turbalasundi isevoolulist kuivendamist järgmiste absoluutkõrgusteni: läänepoolse ploki piires kuni 62,2 m, keskmise ploki piires kuni 62,3 m ning idapoolses plokis kuni 61,6 m [13]. Kuivendamis- ja kaevandustegevuse jätkamisel muutub turba pinna kõrgus ümbruskonnaga võrreldes veel madalamaks.

Vaadeldavas piirkonnas on kuivendamisega kaasnev alanduslehter juba välja kujunenud ning prognoositav mõju jääb põhiliselt olemasoleva mõjuraadiuse piiridesse. Seega on mõju külgnevale maastikule hinnatud nõrgaks. Oluline on silmas pidada, et tootmisala idapoolse ploki servas on ette nähtud seiremeetmed kuivenduse võimaliku mõju väljaselgitamiseks, kuna pole teada, missugust mõju omab kraavide süvendamine 3 m võrra. Kuna idapoolne

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne plokk piirneb idast Natura 2000 nimistusse kuuluva Rabivere loodusalaga, on selles piirkonnas oluline vältida kuivendamisega kaasnevat negatiivset mõju.

Rabivere turbatootmisalalt juhitakse ära looduslikku rabavett, milles võib olla võrreldes loodusliku fooniga pisut suurenenud heljumi, fosfori ja lämmastiku sisaldus. Kuivendusvesi juhitakse AANDU 1 kraavi kaudu Aandu karstialale ning Maidla jõe kaudu Hageri karstialale. Keskkonna seisukohalt ei põhjusta rabavee juhtimine karstilehtrisse reostust, vee happeline reaktsioon soodustab mingil määral vaid kartsumisprotsessi [13]. Raba oli karstialadega seotud juba enne turbatootmise alustamist. Veeseaduse § 24 lõikes 2 välja toodud määruse § 5 lõige 1 kohaselt peavad karstijärve juhitava heitvee reostusnäitajad vastama reovee puhastusastmetele kogumisalal reostuskoormusega üle 100 000 ie. Tuginedes käesoleva keskkonnamõjuhindamise raames teostatud mõõtmiste tulemustele vastab välja juhitav vesi neile nõuetele. Leostuvate toitainete sisalduse näitajad muutuvad eesvooluks olevatele pinnaveesüsteemidele oluliseks siis, kui turbatootmisala pindala moodustab vaadeldava eesvoolu valgalast rohkem kui 20% [23]. Rabivere turbatootmisala mäeeraldise pindala (112,72 ha) moodustab Maidla jõe valgala pindalast (78,8 km2) ~1,4%. Suhet AANDU 1 kraavi valgalaga on keeruline hinnata, sest valgala suurus pole teada. Seega ei oma taotletav tegevus Rabivere turbatootmisala eesvooludele olulist mõju.

Rabivere turbatootmisala on ümbritsetud rohelise võrgustikuga ja jääb looduskaitse ala kõrvale. Kuna tegemist on pikaajaliselt töös olnud alaga, siis on piirkonnas liikuv loomastik kaevandamistegevusest tingitud häiringutega juba harjunud ning tegevuse jätkamine endaga täiendavalt olulist mõju loomastikule kaasa ei too. Rabivere turbatootmisala lähikonda jääb Rabivere loodusala, mis kuulub Natura 2000 nimistusse. Natura asjakohane hindamine on toodud peatükis 5. Teisi kaitstavaid loodusobjekte Rabivere turbatootmisalal ega selle läheduses ei ole.

Kui tegevuses kasutatakse masinaid, säilib alati keskkonnaavarii oht. Seetõttu on oluline valmidus ära hoida või äärmisel juhul kiiresti likvideerida turbatootmisalal tekkinud reostus. Kuna Rabivere turbatootmisala vahetus läheduses pole teisi maavara kaevandamise eesmärgil kasutatavaid alasid, puudub kumulatiivne mõju ümberkaudsele looduskeskkonnale ja lähikonnas elavatele inimestele. Lähimad majapidamised asuvad Rabivere turbatootmisalast ~550 m kaugusel, mis on piisav, et tootmisalal tekkiv müra ja tolm oluliselt majapidamiseni ei ulatuks.

Piirkonna majandusele on turba kaevandamine kasulik, kuna maavarade kaevandamisel tuleb arendajal tasuda riigile kuuluva maavara kaevandamise eest maavara kaevandamisõiguse tasu. Tasude kaudu lisandub tulu kohaliku omavalitsuse kassasse. Rabivere turbatootmisalal on loodud 3,5 töökohta, millega kaasnevad veel töötajate eest makstavad tulu- ja sotsiaalmaksud. Kavandatava tegevuse mõju on seega hinnatud mõõdukalt positiivseks. Kui tootmisalal tegevus lõpetatakse, kaotavad sealsed töötajad töökoha ning väheneb riigi ja kohaliku valla tulubaas.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

Rabivere turbatootmisala on kasutuses olnud juba aastakümneid, kuid maavara ei ole veel ammendunud. Seega on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt mõistlik kaevandamistegevust jätkata kuni kogu kasulik maavara on väljatud.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

5. NATURA ASJAKOHANE HINDAMINE

KMH programmi koostamisel on jõutud seisukohale, et kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Seega viiakse KMH raames läbi Natura asjakohane hindamine ning Natura eelhindamise etappi siinkohal ei korrata. Kavandatav tegevus ei ole vajalik Rabivere loodusala kaitse-eesmärkide saavutamiseks.

Natura alade, kaitstavate liikide ja elupaigatüüpide info on esitatud KMH peatükis 2.5. Siinkohal esitatud infot täiemahuliselt uuesti ei korrata. Mõju ilmnemisel on antud soovitused leevendavate meetmete rakendamiseks ning hinnatud nende tõhusust.

5.1 Mõju Rabivere loodusalale

Loodusalal kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ja II lisas nimetatud liiki eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica).

Keskkonnamõju hindamise käigus on leitud, et kuivendamise mõju on suurim mäeeraldise piirist 20–30 m kaugusel (nn oluline mõjuraadius) ning maksimaalseks mõjuraadiuseks peetakse 150 m. Reaalselt mõjutada võivateks kooslusteks on seega vastavalt peatükile 2.5.3 elupaigatüübid looduslikus seisundis rabad (7110*), huumustoitelised järved ja järvikud (3160) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Maksimaalsest mõjuraadiusest kaugemale jäävate elupaigatüüpide puhul on neile mõju avaldamine tugevalt ebatõenäoline ning mõju neile pikemalt ei käsitleta.

Loodusalal kaitstavatest liikidest teadaolevalt ühegi elupaik ei jää kavandatava tegevuse maksimaalsesse mõjuraadiusesse.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabel 5.1. Mõju Rabivere loodusala kaitse-eesmärkideks olevatele kooslustele

Mõjutatavad Natura kooslused ning mõju suund ja olulisus Kavandatava (positiivne +++, ++, +; neutraalne 0; negatiivne ---, --, -; pole teada ?) Kavandatavad tegevused tegevuse etapp looduslikus seisundis rabad huumustoitelised järved ja siirdesoo- ja rabametsad (7110*) järvikud (3160) (91D0*) 1 2 3 4 5 Pole asjakohane kuna ettevalmistava etapi tegevused (kuivendusvõrgu rajamine jms) on käesolevaks ajaks ellu viidud. Rabivere turbatootmisalal Ettevalmistav alustati turba tootmist erinevates plokkides aastatel 1960–1972 ning nüüdseks on kogu mäeeraldis kaetud toimiva kuivendusvõrgustikuga. etapp Täiendava kuivendusvõrgu rajamist või uute kaevandusalade kasutuselevõttu käesoleva KMH objektiks oleva loataotlusega ette ei nähta. Kraavide kuni 3 m süvendamine Kraavide kuni 3 m süvendamine Kraavide kuni 3 m elupaigatüübi esinemise elupaigatüübi esinemise süvendamine elupaigatüübi Rabivere turbatootmisala läänepoolses potentsiaalses mõjuraadiuses potentsiaalses mõjuraadiuses vahetus läheduses toob kaasa plokis on võimalik kraave süvendada veel toob kaasa veetaseme toob kaasa veetaseme veetaseme alandamise ning valdavalt vähem kui 1 m võrra, keskmises alandamise ning võib mõjutada alandamise ning võib mõjutada võib mõjutada negatiivselt plokis ~2 m ja idapoolses plokis paiguti negatiivselt elupaigatüübi negatiivselt elupaigatüübi elupaigatüübi seisundit. kuni 3 m. seisundit. Vajalik on seisundit. Vajalik on Käitamise Vajalik on leevendavate leevendavate meetmete leevendavate meetmete etapp: meetmete rakendamine. rakendamine. rakendamine. kraavide puhastamine ja Mõju suund ja olulisus -2 -1 -1 süvendamine, Rabivere turbatootmisalalt juhitakse ära kuivendusvee looduslikku rabavett, millele ei lisata Kuna ärajuhitav vesi ei sisalda Kuna ärajuhitav vesi ei sisalda Kuna ärajuhitav vesi ei sisalda ärajuhtimine puhastamiseks kemikaale ega baktereid. saasteaineid ning vee kogust saasteaineid ning vee kogust saasteaineid ning vee kogust Veekvaliteedi mõõtmised pole tuvastanud senisega võrreldes ei muudeta, senisega võrreldes ei muudeta, senisega võrreldes ei muudeta, ülenormatiivseid saasteainete siis ei ole oodata täiendava siis ei ole oodata täiendava siis ei ole oodata täiendava kontsentratsioone. Ärajuhitava keskkonnamõju esinemist keskkonnamõju esinemist keskkonnamõju esinemist kuivendusvee kogust ei suurendata ja elupaigatüübile. elupaigatüübile. elupaigatüübile. plaanis ei ole ka eesvoolude süvendamist. Mõju suund ja olulisus 0 0 0 Sulgemise Pole asjakohane kuna sulgemine lahendatakse eraldiseisva korrastusprojektiga, millele vajadusele koostatakse eraldiseisev KMH. Käesoleva etapp KMH objektiks oleva loataotlusega sulgemistegevusi ei käsitleta, seega ei ole asjakohane käsitleda seda ka Natura hindamises.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

5.2 Leevendavad meetmed Rabivere loodusala kaitse-eesmärkidele

Tabel 5.2. Leevendavad meetmed ja nende tõhusus

Liigid ja elupaigatüübid Negatiivset mõju põhjustav tegevus kellele negatiivne mõju Meede Selgitus Hinnang tõhususele avaldub 1 2 3 4 5

Kuna hüdrotõkke rajamine on kulumahukas ning olemasolevate Seirata veetaseme muutust andmete alusel ei saa olla kindel looduslikus seisundis rabad mõõtmise teel. Kui veetase et täiendava kraavide Rabivere turbatootmisala (7110*), huumustoitelised muutub jäädavalt rohkem süvendamisega kaasneb ka kuivenduskraavide süvendamine järved ja järvikud (3160), kui 0,5 m, tuleb rajada oluline veetaseme alandus on Väga tõhus paiguti kuni 3 m. siirdesoo- ja rabametsad tootmisala piirile hüdrotõke, otstarbekas teostada alal (91D0*) mis takistab veetaseme regulaarset seiret ning kui ilmneb, edasist alanemist. et kuivendamine põhjustab veetaseme olulist muutust tuleb rajada hüdrotõke.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

5.3 Alternatiivsed lahendused

KMH käsitleb alternatiivse lahendusena 0-alternatiivi ehk juba kasutuses oleva turbatootmisala kuivendamise lõpetamist, mis muudaks ajapikku ala turbatootmiseks kõlbmatuks ja kujuneks maha jäetud turbatootmisala. Antud lahendusel puuduks küll täiendav negatiivne mõju Natura alale, kuid seda ei saa pidada ka oluliselt paremaks lahenduseks kui kavandatavat tegevust. Kraavide hoolduse lakkamisel hakkab küll tasapisi taastuma looduslik veerežiim, kuid tegu on väga pikaajalise protsessiga. Asjakohasem oleks pärast kaevandustegevuse lõppemist näha ette ala korrastamine vastava korrastusprojektiga ning selle raames näha ette tingimused soo taastamiseks (kraavide korrektne sulgemine jms). Selline tegevus võimaldaks elupaigatüüpide seisundi parandamist ning tulevikus nende pindala võimalikku suurenemist.

5.4 Kokkuvõte

Kavandatava tegevuse iseloomust ja mahust tulenevalt võib esineda negatiivset mõju Rabivere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele kooslustele juhul kui ei rakendata leevendavaid meetmeid. Mõju võidakse avaldada turbatootmisala maksimaalsesse mõjuraadiusesse jäävatele liigniisketele kooslustele. Vajalik on leevendavate meetmete rakendamine, mis seisnevad ala veetaseme seires (täpsem kirjeldus pt 8) ning juhul kui seire käigus tuvastatakse oluline veetaseme muutus (veetaseme alanemine rohkem kui 0,5 m), tuleb rajada hüdrotõke. Juhul kui rakendatakse leevendavaid meetmeid, ei ole oodata negatiivset mõju loodusala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste seisundile või terviklikkusele.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

6. LEEVENDAVAD MEETMED

Taotletav tegevus avaldab mõju nii maastikule, pinnaveele kui ka looduskeskkonnale. Samuti tuleb arvestada võimalike keskkonnaavariidega. Rabivere turbatootmisalal on tegevus toimunud juba aastakümneid ning kasutatakse traditsioonilist kuivendamis- ja turbatootmistehnoloogiat, millele arvestatavaid alternatiive pole. Arendaja kasutab antud tehnoloogia ja tingimuste juures parimat võimalikku tehnikat ning enamus võimalikke leevendusmeetmeid on ka juba rakendatud.

Kuna Rabivere turbatootmisala idapoolseimas plokis on veel võimalik magistraalkraave süvendada kõige rohkem, on vaja seal kasutusele võtta meetmed võimaliku mõju väljaselgitamiseks ja vajadusel leevendamiseks. Soovitame pärast süvendamistööde alustamist läbi viia seiret kuivendamise mõju väljaselgitamiseks (pt 8). Seiret tuleb teostada turbatootmisala idapoolse ploki Natura 2000 alaga külgnevas servas mäeeraldise piirist 150 m raadiuses. Keskkonnamõju ilmnemisel (veetaseme sesoonse kõikumise diapasoon suurem kui 0,5 m) tuleb läbi viia uus vastav eksperthinnang, mille käigus seatakse arendajale täpsemad nõuded edasiseks leevendustööks. Näitena võib tuua magistraalkraavide välimise nõlva tihendamise tõkestamaks kuivenduse mõju väljapoole turbatootmisala. Sarnane tehnoloogia on end õigustanud näiteks Peningi turbatootmisala puhul [35], mis külgneb Lõilasmäe järvega. Peningi turbatootmisala ja Lõilasmäe järve vahele jäävate piirdekraavide välised ehk järvepoolsed kaldavallid on tihendatud ning kujundatud toimima tammina, et kaitsta järve kuivenduse mõjude eest ning takistades ühtlasi liigset vee liikumist tootmisalale. Saavutatud on veetasemete erinevus ligikaudu 3 m. Leevendavad meetmed tagavad Rabivere turbatootmisalaga külgnevate Natura-alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide saavutamise.

Rakendades käesolevas aruande peatükis väljapakutud leevendusmeetmeid, saab nii empiirikale kui ka täiendavalt antud hinnangutele tuginedes väljapakutud negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmeid pidada efektiivseks. Efektiivsus väljendub eelkõige selles, et selle rakendamisel puudub oluline mõju tegevuspaika ümbritsevale keskkonnale.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

7. ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE, SOBIVAIMA ALTERNATIIVI VALIK

Käesoleva peatüki eesmärgiks on võrrelda aruande 3. peatükis kirjeldatud kavandatava tegevuse alternatiive. Alternatiivide ülevaade on toodud alljärgnevas tabelis 7.1:

Tabel 7.1 Tegevuste alternatiivide ülevaade

Turbatootmisala kuivendamine alternatiiv-0 alternatiiv-1

taotletavat tegevust ei realiseerita taotletav tegevus

Alternatiivide võrdlemisel võeti arvesse järgmisi mõjuvaldkondi:

- mõju maastikule ja pinnasele; - mõju pinna- ja põhjaveele (veerežiim ja vee kvaliteet); - mõju inimese heaolule ja varale; - mõju taimedele ja loomadele (sh mõju kaitstavatele loodusobjektidele); - Natura asjakohane hindamine; - võimalikud keskkonnaavariid; - koosmõju teiste tegevustega; - mõju loodusvarade kasutamise otstarbekusele ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide vastavus säästva arengu põhimõtetele.

Keskkonnamõju hindamise käigus hinnati kavandatava tegevuse ja alternatiivide keskkonnamõjusid. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivi/de võrdlemisel on kasutatud kaalutud intervallskaala meetodit. Mõjude olulisust hinnati tabelis 7.2 toodud skaala alusel.

Tabel 7.2 Mõjude olulisuse hindamise skaala

Soovitatud meetmetega vähendatav 0 Oluline mõju puudub ( ) või ärahoitav negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju -1 nõrk negatiivne mõju 1 nõrk positiivne mõju -2 mõõdukas negatiivne mõju 2 mõõdukas positiivne mõju -3 tugev negatiivne mõju 3 tugev positiivne mõju

Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite osakaalu määramiseks arvestatakse ekspertgrupi liikmete hinnanguid kasutades otsustamisel Delphi-meetodit. Kaalkriteeriumide hindepallide saamiseks korrutatakse teatava kriteeriumi alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumide hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes. Saadud tulemuste põhjal osutub parimaks kõige suurema punktisummaga alternatiiv.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

Kriteeriumite osakaalude andmisel on lähtutud taotletava tegevuse iseloomust, tegevuskoha keskkonnaseisundist- ja taluvusest ning konkreetse kriteeriumi tähtsusest tervikpildis. Kõrge kaal on antud näiteks Natura 2000 mõjualasse jäävale Rabivere loodusalale, kuna võimalik mõju sellele on käesoleval juhul üks kesksemaid teemasid. Kuna hinnatav asukoht on läbiviidava tegevuse suhtes pigem soodne, siis sellises asukohas tuleb seada võrdlemisi kõrge kaal ka loodusvarade kasutamise efektiivsusele. Tabelis 7.3 on omavahel võrreldud kavandatava tegevuse alternatiive.

Tabel 7.3 Kaevandamise alternatiivide võrdlemine

Alternatiiv-0 Alternatiiv-1 hinde- hinde- Ala- Kriteerium Kaal pall pall kriteerium kaalutud kaalutud (mõju keskmine (mõju keskmine olulisus) olulisus) maastik ja pinnas - 0,106 -2 -0,212 -1 -0,106

pinnavesi mõju eesvooludele 0,106 1 0,106 -1 -0,106

põhjavesi - 0,042 0 0,000 0 0,000 majandus 0,106 -2 -0,212 2 0,212 inimese heaolu ja müra 0,038 0 0,000 0 0,000 tervis tolm 0,038 0 0,000 0 0,000 looduslikus seisundis 0,136 0 0,000 -2 -0,272 rabad Natura asjakohane huumustoitelised järved ja hindamine 0,068 0 0,000 -1 -0,068 järvikud siirdesoo- ja rabametsad 0,068 0 0,000 -1 -0,068 taimed ja loomad - 0,045 0 0,000 0 0,000 võimalikud - 0,073 0 0,000 -1 -0,073 keskkonnaavariid mõju loodusvarade kasutamise otstarbekusele ja - 0,136 -2 -0,272 2 0,272 vastavus säästva arengu põhimõtetele koosmõjud - 0,038 0 0,000 0 0,000 Kokku 1,000 -0,590 -0,209

Alternatiivide hindamisel osutus kaevandamise puhul halvimaks alternatiiv-0, kuna avatud turbatootmisalal jääks suur hulk maavara ressurssi väljamata. Parimaks alternatiiviks osutus alternatiiv-1, mis võimaldab väljata ressursi ning mille juures tuleks arvestada aruande peatükis 6 soovitatud leevendusmeetmega.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

8. KESKKONNASEIRE JA AUDITEERIMISE VAJALIKKUS

Keskkonnamõju hindamisel selgus, et edasised kuivendamisega seotud tegevused võivad avaldada mõju Rabivere turbatootmisalaga külgnevatele Rabivere maastikukaitse- ja loodusalale. Kuivendamise võimaliku negatiivse mõju väljaselgitamiseks on vaja pärast täiendavate süvendamistööde alustamist teostada seiret (veetaseme mõõtmist) turbatootmisala idapoolse ploki Natura 2000 alaga külgnevas servas mäeeraldise piirist 150 m raadiuses (maksimaalne kuivenduse mõjuraadius). Põhjalike tulemuste saamiseks tuleb seiret teostada sammuga ~30 m – ühes n-ö seirereas 5 seirepunkti, nii et mäeeraldisele lähim seirepunkt asuks selle piirist ~30 m kaugusel (olulise mõjuraadiuse piiril). Sellised mäeeraldise piiriga risti paiknevad seireread tuleb luua vastava ploki loodusliku rabaga külgnevas servas (joonis 8.1), seireridade omavaheline kaugus ~150 m. Kui veetase muutub jäädavalt rohkem kui 0,5 m, tuleb läbi viia uus vastav eksperthinnang, mille käigus seatakse arendajale täpsemad nõuded edasiseks leevendustööks (sobiva hüdrotõkke rajamiseks, mille osas on erinevaid praktikas edukalt kasutatud võimalusi).

Joonis 8.1 Rabivere turbatootmisala idapoolse osa seirepunktide soovituslik paigutus kuivendamise võimaliku negatiivse mõju väljaselgitamiseks. (Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS rakendust)

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

Veeseaduse [1] § 24 lõikes 2 välja toodud määruse § 5 lõike 1 kohaselt peavad karstijärve juhitava heitvee reostusnäitajad vastama reovee puhastusastmetele, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on üle 100 000 ie. Sellest tulenevalt tuleks seirata biokeemilist hapnikutarvet, heljumi, üldfosfori ja üldlämmastiku sisaldust turbatootmisalalt ärajuhitavas vees, pidades silmas veeseaduses sätestatud nõudeid. Soovitame seiret teostada samades punktides, mis on toodud Rabivere turbatootmisala vee erikasutusloa taotluses. Kuna turbatootmisalal kasutatav tehnika on võimalik naftasaaduste reostusallikas, on vajalik kuivendusvees seirata ka naftasaaduste sisaldust. Soovitame piirväärtuseks määrata 5 mg/l. Ärajuhitava vee kvaliteedi seiret tuleks viia läbi kaks korda aastas tootmisperioodil (II ja III kvartal) ning seirepunktid peaks paiknema vahetult enne ärajuhitava vee eesvoolu juhtimist. Kui seirega tuvastuvad piirtaset ületavad tasemed (eelkõige heljumi osas), siis tuleb väljavoolu kraavidele rajada settebasseinid.

Samuti võib seire osutuda vajalikuks mõne avarii korral (näiteks kütuse või määrdeainete leke). Kui mõni avarii peaks esinema, tuleb koheselt pärast reostuse kokku kogumist konsulteerida keskkonnaametnike või spetsialistidega, kes otsustavad, kas ja millist seiret on vaja teha. Muud plaanilist seiret paralleelselt taotletava tegevusega lisaks eeltoodule ei ole vaja läbi viia.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

9. ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSIST JA AVALIKUSTAMISEST, RASKUSTEST, MIS ILMNESID KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEL

Rabivere turbatootmisalal kavandatava tegevusega kaasnevakeskkonnamõju hindamise osapooled on toodud tabelis 9.1.

Tabel 9.1 Keskkonnamõju hindamise osapooled

AS TURVAS Keskuse tee 3, Alu alevik, Rapla vald

Rapla maakond, 79601 [email protected]

Kontaktisik: Arendaja Märt Puhmaste Tel 505 9044 [email protected] Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon Tallinna mnt 14, 79513 Rapla [email protected]

Kontaktisik:

Otsustaja Marika Tamm Tel 472 4726 [email protected]

Kontaktisik: Ester Pindmaa Tel 384 8744

[email protected] Järelevalvaja

Agenda OÜ Lõõtsa 2A, 11415 Tallinn Tel 637 2711, 5463 0936 [email protected] www.keskkonnabüroo.ee

Ekspertgrupi koosseis:

Ekspert Jan Johanson (litsents KMH0134), tehnikateaduste magister - ekspertgrupi juht; Vivian Ilves, loodusteaduste diplom - spetsialist/assistent; Piret Toonpere, tehnikateaduste magister - Natura hindamise ekspert; Janek Kivi, loodusteaduste bakalaureus - looduskaitse spetsialist; Liis-Erliken Vinne- tehnikateaduste magister – assistent.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

Rabivere turbatootmisalal kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamise algatas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon oma 12.03.2015. a kirjaga nr HJR 7-6/15/2199-3 (lisa 1). Algatamise aluseks oli Agenda OÜ poolt 13.02.2015 esitatud TURVAS AS vee erikasutusloa taotlus, mille eesmärgiks on kuivendada Rapla maakonnas Kohila vallas Hageri külas asuva Rabivere turbatootmisala (teenindusmaa pindala 136,68 ha, sh mäeeraldis 112,72 ha) ning juhtida kuivendusvesi Maidla jõkke ja AANDU 1 kraavi.

Rabivere turbatootmisalal kavandatava tegevusega kaasneva KMH programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikus 09.07.2015–27.07.2015. Programmi avalik arutelu toimus Kohila vallamajas 29.07.2015. Avalikul arutelul osales kokku seitse inimest ning arutelu protokolliti (lisa 4). Programmi avaliku väljapaneku jooksul laekus kaks kirja (Keskkonnaamet ja Terviseamet), milles oli välja toodud mõned asjakohased märkused (lisa 5). Keskkonnamõju hindamise programmi kiitis heaks Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon oma 07.09.2015 a. kirjaga nr HJR 6-7/15/7067-11 (lisa 2). Käesolev Rabivere turbatootmisalal kavandatava tegevusega kaasneva KMH aruanne on koostatud lähtudes heakskiidetud KMH programmist (lisa 3) ning see vastab KeHJS § 20 kriteeriumitele. Hindamisel ei leidnud käsitlemist nimetatud paragrahvi lõikes 1 punktis 4 toodud mõjuvaldkonnad, mille suhtes kavandatav tegevus mõju ei avalda, mõju on väheoluline või positiivne. Keskkonnamõju hindamisel kasutas ekspert avalikke dokumente, planeeringuid, uuringuid jms dokumente, millele on aruandes viidatud. Keskkonnamõju hindamisel otseseid raskusi ei ilmnenud.

Käesoleva keskkonnamõju hindamise tulemusena selgus, et kuivendamise jätkumine Rabivere turbatootmisalal valdavalt ei avalda olulist mõju ümbruskonna põhjaveetasemele ega -kvaliteedile. Siiski võib mõningane mõju avalduda tootmisala idapoolse plokiga külgnevale sooalale, kus asub Natura 2000 nimistusse kuuluv Rabivere loodusala. Antud piirkonnas on ette nähtud meetmed kuivendamisega kaasneva võimaliku mõju vältimiseks.

KMH aruande avalik arutelu toimus Kohila vallamajas 25.01.2016. a. Avalikul arutelul protokolliti (lisa 7). Aruande avaliku väljapaneku jooksul esitati neli kirjalikku ettepanekut, millele vastati kirjalikult (lisa 8).

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

10. HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE

Käesoleva keskkonnamõju hindamise algatamise aluseks on AS TURVAS esitatud vee erikasutusloa taotlus Rabivere turbatootmisala kuivendusvee juhtimiseks Maidla jõkke ja AANDU 1 kraavi. Rabivere turbatootmisala (teenindusmaa pindala 136,68 ha, sh mäeeraldis 112,72 ha) asub Rapla maakonnas Kohila vallas Hageri külas, Hagudi turbamaardlas. Rabivere turbatootmisala erinevad plokid on kasutusele võetud juba aastatel 1960–1972, kuid maavaravaru ei ole veel ammendunud. Seega on Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt mõistlik kaevandamistegevust jätkata [35] kuni kogu kasulik maavara on väljatud.

Taotletava ala puhul on tegemist turbatootmiseks soodsa alaga, mis piirneb valdavalt Rabivere raba ning põllu- ja metsamaadega. Lähim majapidamine asub mäeeraldisest ca 550 m kaugusel ja lähim asula, Hageri alevik ca 1,5 km kaugusel. Seega ei ulatu turbatootmisalal tekkiv müra ja tolm elamuteni. Piirkonna majandusele on turba kaevandamine kasulik, kuna arendajal tuleb tasuda riigile kuuluva maavara kaevandamise eest kaevandamisõiguse tasu ning lisandub tulu kohaliku omavalitsuse kassasse. Rabivere turbatootmisalal on loodud 3,5 töökohta, millega kaasnevad veel töötajate eest makstavad tulu- ja sotsiaalmaksud.

Peamiseks Rabivere turbatootmisala mõjuraadiusesse jäävaks keskkonnaelemendiks on Natura 2000 koosseisu kuuluv Rabivere loodusala. Seal on registreeritud 14 kaitsealust linnuliiki, kellest enamik on haudelinnud ning 0,5–1 km raadiusespaiknevad kolme kaitsealuse linnuliigi elupaigad – rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola) [8]. Loodusalal kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe ja II lisas nimetatud liiki eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica). Teisi kaitsealuseid looma- või taimeliike, nende elupaiku või leiukohti turbatootmisalal alal ega selle vahetus läheduses ei asu. Rabivere loodusalaga kattub Rabivere maastikukaitseala, mille kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse. Samuti soomaastiku, erinevate sootüüpide, sealse elustiku ning kohalike veevarude kaitse ja säilitamine. Kavandatud tegevuse alast 500 m raadiusesse jäävad järgmised elupaigatüübid: siirdesoo- ja rabametsad, kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad), lood (alvarid), sinihelmikakooslused, puisniidud, looduslikus seisundis rabad, siirde- ja õõtsiksood, liigirikkad madalsood, rohunditerikkad kuusikud, puiskarjamaad ning huumustoitelised järved ja järvikud. Muinsuskaitsealasid, kultuurimälestisi ja pärandkultuuriobjekte kõnealuse mäeeraldise alal ega vahetus läheduses ei asu.

Rabivere turbatootmisala on aastakümnete jooksul kaetud toimiva kuivendusvõrgustikuga. Kuivendamise mõju on suurim mäeeraldise piirist 20–30 m kaugusel ning mõju võib ulatuda maksimaalselt kuni 150 m, kus see on juba tühine. Veepindade kõrguste vahe eesvooludes ja tootmisalal lubab turbalasundi isevoolulist kuivendamist järgmiste absoluutkõrgusteni: läänepoolse ploki piires kuni 62,2 m, keskmise ploki piires kuni 62,3 m ning idapoolses plokis kuni 61,6 m [13]. Vaadeldavas piirkonnas on kuivendamisega kaasnev alanduslehter juba välja kujunenud ning prognoositav mõju jääb põhiliselt olemasoleva mõjuraadiuse piiridesse. Oluline on silmas pidada, et tootmisala idapoolse ploki servas on ette nähtud seire (veetaseme mõõtmine) kuivenduse võimaliku mõju väljaselgitamiseks, kuna pole teada, missugust mõju omab kraavide süvendamine 3 m võrra. Kuna idapoolne plokk piirneb idast Natura 2000 nimistusse kuuluva Rabivere loodusalaga, on selles piirkonnas oluline vältida kuivendamisega kaasnevat negatiivset mõju. Kuna tegemist on pikaajaliselt töös olnud alaga,

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne siis on piirkonnas liikuv loomastik kaevandamistegevusest tingitud häiringutega juba harjunud ning tegevuse jätkamine endaga täiendavalt olulist mõju kaasa ei too.

Ala geoloogilise läbilõike moodustavad Alam-Kambriumi Tiskre kihistu liivakivi ja aleuroliit [14], Ordoviitsiumi savikad lubjakivid ja poolafaniitsed mugulja tekstuuriga lubjakivid [13] ning Kvaternaari pinnakate. Rabivere mäeeraldisest ~1 km kaugusel kirdes asub Aandu karstiala, kuhu turbatootmisalalt ärajuhitav vesi jõuab AANDU 1 kraavi kaudu ja ~1,6 km loodes Hageri karstiala, mis on ühenduses Maidla jõega. Mõlemad karstialad kuuluvad kaitstavate looduse üksikobjektide nimistusse. Raba oli karstialadega seotud juba enne turbatootmise alustamist ning keskkonna seisukohalt ei põhjusta rabavee juhtimine karstilehtrisse reostust. Kuna Rabivere turbatootmisala pindala moodustab Maidla jõe valgala pindalast vaid 1,4%, ei oma see Maidla jõele suurt mõju. Suhet AANDU 1 kraavi valgalaga on keeruline hinnata, sest valgala suurus pole teada.

Turbatootmisala piires saab välja eraldada kolm põhilist põhjaveekompleksi: Kvaternaari setetega seotud pinnaseveekompleks (liigestub soosetete ja glastiaalsete setete veelademeks), Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks [13, 14]. Enamus ümbruskonna registreeritud tarbepuurkaeve toituvad Ordoviitsiumi põhjaveest Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu või Harju põhjaveekogumis, v.a mõned üksikud kaevud, mis võtavad vett Ordoviitsium- Kambriumi põhjaveekogumist. Kuna Rabivere turbatootmisala kuivendamine on seotud soosetete ja joogiks kõlbmatu sooveega ja lähimad majapidamised asuvad kuivendamise mõjuraadiusest eemal siis ei mõjutata kuivendustegevus tarbevee kvaliteeti ega -režiimi.

Tegevusega, milleks kasutatakse masinaid, säilib alati keskkonnaavarii oht. Seetõttu on oluline valmidus ära hoida või äärmisel juhul kiiresti likvideerida turbatootmisalal tekkinud reostus. Kuna Rabivere turbatootmisala vahetus läheduses pole teisi maavara kaevandamise eesmärgil kasutatavaid alasid, puudub kumulatiivne mõju ümberkaudsele looduskeskkonnale ja lähikonnas elavatele inimestele.

Kokkuvõttes osutus käesoleva keskkonnamõju hindamise käigus mõistlikumaks alternatiiv-1, mille kohaselt jätkatakse senist tegevust Rabivere turbatootmisalal.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

11. KASUTATUD MATERJALID

1. Veeseadus (RT I, 30.06.2015, 5) 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 01.09.2015, 12) 3. Raplamaa maakonnaplaneering (http://rapla.maavalitsus.ee/maakonnaplaneering) 4. Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3) 5. Raplamaa maakonnaplaneering. Teemaplaneering. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Rapla 2002 (kehtestatud 05.02.2003). 6. Kohila valla üldplaneering aastani 2015 (http://da.kohila.ee/dp/index.php?dir=%DCLDPLAANI_MATERJALID/) 7. Maa-ameti geoportaali WMS kaardirakendused 8. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (20.10.2015) 9. Kohila valla arengukava 2015-2020 (http://kohila.kovtp.ee/documents/1123203/1271448/Kohila+AK+LT3+2015+09+09_toi met.pdf/ec47f865-460c-44b7-98dd-3156b4042e70) 10. Arengustrateegia „Kohila vald aastani 2025“ (http://kohila.kovtp.ee/documents/1123203/1271448/Kohila+2025+STR.pdf/c94aec89- 3c63-4000-9722-e724ba13a0d5) 11. Looduskaitse arengukava aastani 2020 (http://www.envir.ee/sites/default/files/lak_lop.pdf) 12. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/940717) 13. Shirokova, M., Võsa, A., Lepp, A. ja Ermann, M. 1994. Harju-, Hiiu-, Jõgeva-, Järva-, Lääne-, Lääne-Viru-, Põlva-, Rapla-, Saare-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaa turbamaardlate tootmisalade järeluuring. Raplamaa Hagudi turbamaardla Rabivere tootmisala. Eesti Geoloogiakeskus. 14. K. Suuroja, E. Morgen, T. Mardim, K. Kaljuläte, M. Shtokalenko. 2012. Eesti geoloogilise baaskaardi Kohila (6332) leht. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus. Kaardistamise osakond, Tallinn, 143 lk. 15. Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri (RTL 2003, 46, 678) 16. Kruusimägi, A., Paidla A. 1974. Siin-ja sealpool maanteed. Rapla rajoon. Tallinn. 17. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/2010.04.07kinnitatudlaane- eestivesikonnaveemajanduskava.pdf) 18. Kohila valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2007– 2017(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1282/6750/12828910.pdf#) 19. Looduskaitseseadus (RT I, 23.03.2015, 122) 20. Valk, U. 2005. Eesti rabad. Tartu: Halo kirjastus 21. OÜ Inseneribüroo Steiger. 2014. Rapla maakonna Märjamaa valla Kuislemma turbatootmisala kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

22. OÜ Inseneribüroo Steiger. 2013. Keila valla Ohtu turbatootmisala kuivendamise ja kuivendusvete suublasse ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. 23. Loigu, E., Leisk, Ü., Orru, M. 2008. Soode hüdrokeemilised ja hüdroloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete välja töötamiseks. TTÜ Keskkonnatehnika instituut. Tallinn 24. Ramst, R., Orru, M. ja Halliste, L. 2005. Eesti mahajäetud turbatootmisalade revisjon, 1. etapp Harju, Rapla ja Lääne maakond. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 25. OÜ Inseneribüroo Steiger. 2015. Harju maakonna Saue valla Ääsmäeturbatootmisala kuivendusveteärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõjuhindamise (KMH) aruanne. 26. Kaar, R., Valter, R., Vei, E., Kemts, O ja Kurkus, J. 1960. Rabivere majanditevahelise turbaraba ettevalmistamise ühestaadiumiline projekt. Eesti NSV Põllumajanduse Ministeerium, Riiklik Projekteerimise Instituut. Tallinn. 27. Ambur, O., Kusmin, N., Kuningas, K. Ja Kurkus, J. 1963. Rabivere majanditevahelise turbaraba ettevalmistamise ühestaadiumiline projekt. Eesti NSV Põllumajandussaaduste Tootmise ja Varumise Ministeerium, Riiklik Projekteerimise Instituut. Tallinn. 28. Roosalu, Ü., Eringis, F., Juro, H. ja Peberg, A. 1972. Rabivere majanditevahelise turbaraba laiendamise tehniline tööprojekt. Eesti NSV MN maaparanduse ja veemajanduse komitee, Türi maaparanduse valitsuse projektigrupp. Türi. 29. Paal, J. 2011. Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine. Tartu 30. Turvetuotannon ympäristövaikutusten arviointi. Ohjeita turvetuotannon luonto- ja naapuruussuhdevaikutusten arvioimiseksi, Turveteollisuusliito ry, 2002 31. Loigu, I., Iital, A. 2007. Hajureostuse koormuse andmete täpsustamine. TTÜ Keskkonnatehnika instituut. Tallinn. 32. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusegahoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511) 33. Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384) 34. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 23.03.2015, 106) 35. Klimenko, V., Võsa, A., Ramst, R., Lepp, A. ja Shirokova, M. 1989. Ottshet po detalnoi razvedke tsentralnoi tshasti torfjanogo mestorozhdenija Peningi (utshastki Seli I,Seli II,Peningi) Harjuskogo raiona za 1988-1989 gg. Tallinn.

LISA 1 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 12.03.2015. a kiri nr HJR 7-6/15/3970-3 Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju

hindamise algatamise kohta

Vivian Ilves Teie 13.02.2015 nr 15-43 Agenda Keskkonnabüroo OÜ [email protected] Meie 12.03.2015 nr HJR 7-6/15/3970-3

Vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmine ning keskkonnamõju hindamise algatamine

Austatud Vivian Ilves

Esitasite 13.02.2015 Keskkonnaametile AS TURVAS vee erikasutusloa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.02.2015 nr HJR 7-6/15/3970) Rapla maakonnas Kohila vallas Hageri külas Rabivere turbatootmisala kuivendusvee juhtimiseks suublasse. Vee erikasutus seisneb Rabivere turbatootmisalalt kuivendusvee juhtimises Maidla jõkke ja AANDU 1 kraavi. Taotluse kohaselt on Rabivere tootmisala mäeeraldise pindala 112,72 ha.

Keskkonnaamet kontrollis vee erikasutusloa taotluse vastavust veeseadusele ja keskkonnaministri 26.03.2002 määrusele nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid” ning hindas esitatud andmeid piisavaks ja võtab vee erikasutusloa taotluse menetlusse.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 11 lg 2 vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi nimetatud KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 6 lg 1 p 31 ja § 11 lg 3 kohaselt on KMH kohustuslik, kui taotletakse luba üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmiseks, nagu kuivendamiseks või raadamiseks. Tulenevalt KeHJS § 9 ja veeseaduse § 9 lg 5 on otsustajaks ehk vee erikasutusloa andjaks Keskkonnaamet.

Tuginedes haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p-le 2 ei ole käesolevat otsustust edastatud Agenda Keskkonnabüroo OÜ-le arvamuste ja vastuväidete esitamiseks, kuivõrd AS TURVAS taotluses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Samuti puudub käesoleval juhul Keskkonnaametil kaalutlusruum KMH algatamise üle otsustamiseks.

Lähtudes eelnevast ning tuginedes KeHJS § 3 p 1, § 6 lg 1 p 31, § 9, § 11 lg 2, 3 ja 11 ning veeseaduse § 9 lg 5 ja 7: 1. Keskkonnaamet algatab keskkonnamõju hindamise Agenda Keskkonnabüroo OÜ poolt 13.02.2015 esitatud AS TURVAS (registrikood 10342303) vee erikasutusloa taotlusele Rabivere turbatootmisala kuivendamiseks ning kuivendusvee suublasse juhtimiseks. 2. Vee erikasutusloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande heakskiitmiseni. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 3. Keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada KMH käigus, KMH menetlusi ei liideta. Piiriülest olulist mõju ei ole ette näha.

Keskkonnaamet peab KeHJS § 12 lg 1 p 1 alusel teatama KMH algatamisest arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kirjalikult menetlusosalistele 14 päeva jooksul algatamise otsuse tegemisest arvates. Seetõttu tuleb arendajal tasuda ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest riigilõiv 7 eurot hiljemalt 14 päeva jooksul käesolevast otsusest arvates. Riigilõivu on võimalik maksta ühele järgmistest Rahandusministeeriumi pangakontodest:  SEB Pank, EE891010220034796011;  Swedbank, EE932200221023778606;  Danske Bank A/S Eesti filiaal, EE403300333416110002;  Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, EE701700017001577198.

Riigilõivu tasumisel tuleb maksekorraldusel märkida selgituste lahtrisse, et tasu on AS TURVAS Rabivere turbatootmisala kuivendamiseks keskkonnamõju hindamise algatamise teate eest. Samuti tuleb maksekorralduse viitenumbri lahtrisse märkida 2900078680.

KeHJS § 8 lg 1 ja lg 2 kohaselt KMH korraldab arendaja, kes kannab kõik KMH-ga seotud kulud. Palume Teil KeHJS § 13 ja 16 alusel koostada koostöös litsentseeritud KMH eksperdiga KMH programm ning esitada see Keskkonnametile avalikustamiseks. Litsentseeritud ekspertide nimekirja leiate Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: http://www.envir.ee/145686.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rein Urman keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Harju-Järva-Rapla regioon

Koopia: AS TURVAS ([email protected])

Aire Soo 384 8741 [email protected]

2 / 2

LISA 2 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 07.09.2015. a kiri nr HJR 6-7/15/7076-11 keskkonnamõju hindamise programmi

heakskiitmise otsusega

Jan Johanson Teie 07.08.2015 nr 15-67 juhatuse liige Agenda OÜ Meie 07.09.2015 nr HJR 6-7/15/7067-11 [email protected]

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmine

Olete esitanud 07.08.2015 Keskkonnaametile heakskiitmiseks Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise (edaspidi nimetatud KMH) programmi (Agenda OÜ, Tallinn 2015).

I. FAKTILISED ASJAOLUD

Agenda OÜ esitas 13.02.2015 Keskkonnaametile AKTSIASELTS-i TURVAS vee erikasutusloa taotluse Rapla maakonnas Kohila vallas Hageri külas asuva Rabivere turbatootmisala (katastriüksuse tunnus: 31701:006:0850) kuivendusvee juhtimiseks suublasse. Vee erikasutus seisneb Rabivere turbatootmisala mäeeraldise kuivendamises turba kaevandamise eesmärgil ning kuivendusvee juhtimises Maidla jõkke ja AANDU1 kraavi. Taotluse kohaselt on mäeeraldise pindala 112,72 ha. Vee erikasutusluba taotletakse Rabivere turbatootmisala maavara kaevandamisloa nr Rapm-011 kehtivusaja lõpuni (s.o kuni 03.07.2025).

Keskkonnaamet algatas kavandatava tegevuse KMH 12.03.2015 kirjaga nr HJR 7-6/15/3970- 3, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 3 p 1, § 6 lg 1 p 31, § 9, § 11 lg 2 ning veeseaduse § 9 lg 5 ja 7. KeHJS § 6 lg 1 p 31 ja § 11 lg 3 kohaselt on KMH kohustuslik, kui taotletakse luba üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmiseks, nagu kuivendamiseks või raadamiseks. KMH algatamisest anti teada KeHJS § 12 lg 1 p 1 kohaselt 25.03.2015 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 25.03.2015 kirjaga nr HJR 6-7/15/7067-1 menetlusosalistele.

Keskkonnaamet on Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise KMH järelevalvaja KeHJS § 10 lg 2 alusel, kuna tulenevalt veeseaduse § 9 lg-st 5 on vee erikasutusloa andjaks Keskkonnaamet. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju ei ole riigipiiri ülene.

II. OTSUSE PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED

KeHJS § 10 lg 2, lg 3 p-de 2 ja 4-5 ning § 18 lg-te 2-3 järgi on KMH järelevalvaja ülesanne kontrollida KMH programmi ja KMH menetluse vastavust õigusaktide nõuetele ning KMH litsentsi olemasolu eksperdil ja teha otsus KMH programmi heakskiitmise või heakskiitmata Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 jätmise kohta.

2.1. KMH menetluse vastavus kehtestatud nõuetele

KMH programm avalikustatakse ja KMH programmi avalikustamise tulemusi arvestatakse KeHJS §-des 16 ja 17 sätestatud korras.

KeHJS § 16 lg 4 nõuetele vastav teade ilmus 08.07.2015 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 08.07.2015 maakondliku levikuga ajalehes Raplamaa Sõnumid. Täiendavalt oli teade paigaldatud Kohila vallamaja, Hageri raamatukogu, Hageri Rahvamaja infostendile, Hageri bussipeatusesse ning Hageri Rahvamaja juures välistendile. Kirjalikult teavitati KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust KeHJS § 16 lg 3 nimetatud isikuid 06.07.2015 kirjaga nr HJR 6-7/15/7067-4. Kuna menetlusosalistele edastatud teates ilmnes viga kontaktides, siis saadeti täiendavalt korrigeeritud teade menetlusosalistele 08.07.2015 kirjaga nr HJR 6-7/15/7067-6.

Programmi avalik väljapanek kestis 19 päeva, st 09.-27.07.2015. KMH programmiga oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti Rapla kontori ruumis 332 ja Hageri raamatukogus. Programm oli tutvumiseks ka Keskkonnaameti veebilehel. Ettepanekuid ja vastuväiteid KMH programmi kohta ning küsimusi sai esitada Keskkonnaameti kontaktidel kuni 27.07.2015. KMH programmi avaliku väljapaneku ajal esitati kaks kirja ettepanekutega, millele ekspert koostöös arendajaga vastas 06.08.2015 (kirjad ja vastuskirjad esitati koos KMH programmiga lisas 3 ja 4).

KMH programmi avalik arutelu toimus 29.07.2015 algusega kell 14.00 Kohila Vallavalitsuse istungite saalis (Vabaduse 1, Kohila). Arutelust võttis osa 7 (seitse) inimest, arutelul tutvustati kavandatavat tegevust ning KMH programmi. KMH programmi avalikku arutelu puudutavad materjalid edastati järelevalvajale koos KMH programmiga lisas 2.

Analüüsides KMH programmi sisu ja KMH programmi avalikustamist puudutavaid materjale, on heakskiitmiseks esitatud KMH programmi esitatud ettepanekute ja vastuväidete alusel parandatud ning täiendatud. Samuti on selgitatud ja põhjendatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. Ettepanekute ja vastuväidetega arvestamata jätmist on piisavalt põhjendatud.

Lähtudes eelnevast vastab KMH programmi avalikustamine KeHJS sätetele ning selles ei esine rikkumisi, mis võiksid mõjutada KMH tulemusi.

2.2. KMH programmi kvaliteedi kontroll ja KMH eksperdi vastavus nõuetele

KMH programmi sisu määrab KeHJS § 13. Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise KMH programm on koostatud vastavalt KeHJS §-ile 13. KMH programmis on esitatud kavandatava tegevuse eesmärgid, kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus, mõjutatava keskkonna lühikirjeldus, keskkonnamõju hindamise sisu ja ulatus, hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, KMH läbiviimise ajagraafik ning KMH osapooled, sh eksperdirühma koosseis. KMH programmiga koos esitatud lisades on materjalid, mis annavad ülevaate KMH programmi avalikustamisest. Keskkonnaamet ei pea vajalikuks tuua võrdlustabelina välja, milline KMH programmi punkt vastab millisele KeHJS § 13 punktile. Samuti on KMH programm sisult piisav kavandatava tegevuse KMH-ks.

KMH programmi kohaselt on keskkonnamõju hindajaks Agenda OÜ (registrikood: 12117061) ning KMH juhteksperdiks on Jan Johanson (kelle litsents KMH0134 kehtib kuni 05.10.2019). Arvestades Jan Johansoni KMH litsentsile määratud tegevus- ja

2 / 3 mõjuvaldkondi, katavad need olulisemad käesoleva KMH teemad. Programmi kohaselt osalevad eksperdirühma töös lisaks juhteksperdile Vivian Ilves (spetsialist/assistent), Piret Toonpere (Natura hindamise ekspert), Janek Kivi (looduskaitse spetsialist) ja Liis-Erliken Vinne (assistent). Eksperdirühma koosseisu arvestades on kaetud kõik valdkonnad, mida KMH programmi kohaselt KMH käsitleb. KMH menetluse käigus vajaduse ilmnedes tuleb kaasata täiendavaid eksperte.

Lähtudes eelnevast vastab KMH programm KeHJS § 13 nõuetele ning on kavandatava tegevuse KMH-ks piisav. Samuti on KMH juhteksperdil kehtiv KMH litsents ning KMH juhtekspert koos eksperdigrupiga on pädev käesolevat keskkonnamõju hindamist läbi viima.

III. OTSUSTUS

Lähtudes KeHJS § 10 lg 2, lg 3 p-dest 2 ja 4-5 ning § 18 lg-test 2–3, Keskkonnaameti peadirektori 08.05.2014 käskkirja nr 1-4.1/14/242 „Regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni põhimäärus“ p 2.1 ja 3.5.8 ning arvestades käesolevas otsuses toodud asjaolusid, kiidab Keskkonnaamet heaks Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise KMH programmi.

Keskkonnaamet peab KeHJS § 19 lg 1 alusel teatama KMH programmi heakskiitmisest arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kirjalikult menetlusosalistele 14 päeva jooksul heakskiitmise otsuse tegemisest arvates. Riigilõivuseaduse § 85 järgi teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 7 eurot. Seetõttu tuleb arendajal (AKTSIASELTS TURVAS) tasuda ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded KMH programmi heakskiitmise teate avaldamise eest riigilõiv 7 eurot hiljemalt 14 päeva jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest arvatest. Riigilõivu tasumise viisist teavitab Keskkonnaamet eraldi e-kirjaga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sulev Vare juhataja Harju-Järva-Rapla regioon

Sama: Märt Puhmaste, AKTSIASELTS TURVAS, [email protected] Kohila Vallavalitsus [email protected]

Ester Pindmaa 384 8744 [email protected]

3 / 3

LISA 3 Heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programm

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise

keskkonnamõju hindamise programm

Tallinn 2015

Agenda OÜ Aadress: Lõõtsa 2A, 11415 Tallinn Reg. kood: 12117061 Tel: (+372) 637 2711 GSM: (+372) 5463 0936 a/a: 10220220304220 E-post:[email protected] KMKR: EE101458072 www.keskkonnabüroo.ee

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise programm

SISUKORD

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK ...... 3

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ...... 5

3. TEAVE EELDATAVATE MÕJUALLIKATE, MÕJUALA SUURUSE NING MÕJUTATAVATE KESKKONNAELEMENTIDE KOHTA ...... 6

3.1 Natura alade iseloomustus...... 6 3.1.1 Rabivere loodusala...... 6 3.2 Kindlakstegemine, kas projekt on ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik ...... 6 3.3 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele ...... 7 3.4 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ...... 7

4. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU ...... 8

5. HINDAMISEL KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA ...... 10

6. HINDAMISE AJAGRAAFIK ...... 11

7. ANDMED HINDAMISE OSAPOOLTE KOHTA ...... 12

PROGRAMMI TEKSTILISA:

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise programm

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK

Keskkonnamõju hindamise algatamise aluseks on AS TURVAS (edaspidi arendaja) esitatud vee erikasutusloa taotlus Rapla maakonnas Kohila vallas Hageri külas asuva Rabivere turbatootmisala (pindala 112,72 ha) kuivendusvee juhtimiseks suublasse (joonis 1.1). Vee erikasutus seisneb Rabivere turbatootmisalalt kuivendusvee juhtimises Maidla jõkke ja AANDU1 kraavi. Vee erikasutusluba taotletakse Rabivere turbatootmisala maavara kaevandamisloa nr Rapm-011 kehtivusaja lõpuni s.o kuni 03.07.2025.

Joonis 1.1. Kuivendatav Rabivere turbatootmisala (tähistatud punase joonega)

Rabivere turbatootmisala on projekteeritud ja väljaehitatud kolmes etapis Rapla EPT poolt aastatel 1962-1972. Alal on maavara kaevandatud ehk turvast toodetud juba 40-50 aastat, mistõttu osad kunagised tootmisalad on ammendunud (rajatud on jõhvika- ja mustika istandused). Turba tootmisprotsessi oluline osa on tootmisala kuivendamine ja veekõrvaldus, kus juhitakse settebasseinides või settimiseks rajatud kraavilaiendistes puhastatud vett eesvooludesse (Maidla jõgi ja AANDU1 kraav). Veeseaduse § 8 lõige 2 punkt 13 kohaselt on vee erikasutusluba vajalik, kui juhitakse vett suublasse maavara kaevandamise eesmärgil. Hetke seisuga tootmisalal taotletakse tootmisalale vee erikasutusluba esmakordselt.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise programm

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 1 punktile 31 ja § 11 lõike 3 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik, kui taotletakse luba üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmiseks, nagu kuivendamiseks või raadamiseks. Lähtudes eelnevast ning tuginedes KeHJS § 3 punktile 1, § 6 lõike 1 punktile 31, § 9, § 11 lõikele 2, 3 ja 11 ning veeseaduse § 9 lõikele 5 ja 7 algatas Keskkonnaamet arendaja esitatud vee erikasutusloa taotluse alusel Rabivere turbatootmisala kuivendamiseks ning kuivendusvee suublasse juhtimise KMH.

Vastavalt KeHJS § 2 lõikele 1 on keskkonnamõju hindamise eesmärkideks:

- teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;

- anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta;

- võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise programm

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS

Rabivere turbatootmisala on ülejäänud Hagudi turbamaardlast (Rabivere rabast) eraldatud aastatel 1960-1970 rajatud piirdekraavidega, mida tootmise ajal jooksvalt hooldatakse. Turbatootmisala kuivendatakse isevoolselt lahtiste kraavidega, mille rajamisel on arvestatud asjaoluga, et kuivendamise mõjul turvas tiheneb ning vajub. Seega on veejuhtmed projekteeritud piisava sügavusega tagamaks kuivenduse toimimise ka pärast turba vajumist. Kuivenduskraavidest voolab vesi kogujakraavidesse, mille kaudu vesi juhitakse eesvooluks olevatesse Maidla jõkke ja AANDU1 kraavi. Vahetult eesvoolu ette on rajatud settebasseinid või settimiseks rajatud kraavilaiendid, kus vee voolukiirus on väiksem ja turbaheljum settib basseini või kraavi põhja. Settimine tagab turbaheljumi minimaalse sattumise eesvooludesse.

Rabivere turbatootmisala kuivendamiseks poole sajandi vältel kasutatud isevoolne kuivendussüsteem on ennast õigustanud nii tehnoloogilisest kui keskkonnakaitselisest aspektist ning sedavõrd laiaulatuslikku ning kompleksselt toimiva süsteemi muutmist ei ole kavandatud. Kavandatav tegevus on edasi kasutada olemasolevat kuivendusvõrgustikku (settebasseinid, magistraalkraavid, kogumiskraavid) ja seda hooldada (peamiselt puhastamine). Igasuguse alternatiivse kuivendamis- ja veepuhastussüsteemi väljaehitamine tootmisala töötamise tänases etapis ei ole mõistlik ning sellega kaasneksid täiendavad olulised ümberkorraldus tööd. Eeltoodust lähtuvalt puuduvad pikaajaliselt toiminud kuivenduslahendusel reaalsed alternatiivid.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise programm

3. TEAVE EELDATAVATE MÕJUALLIKATE, MÕJUALA SUURUSE NING MÕJUTATAVATE KESKKONNAELEMENTIDE KOHTA

Rabivere turbatootmisala veekasutusega seonduva mõju hindamisel on vaja välja selgitada võimalik reostuskoormus suublatele (Maidla jõgi ja AANDU1 kraav), kuivenduse mõju tootmisalaga külgneva ala veerežiimile ja selle elustikule ning võimalused keskkonnamõjude leevendamiseks. Tootmisala piirneb lõuna ja kagu suunast Natura 2000 võrgustikku kuuluva Rabivere loodusalga. Lähimad majapidamised jäävad tootmisalast ~0,7 km kaugusele.

Kuna kuivendusvee juhtimisel suublasse on aluseelduseks, et vesi peab vastama kehtestatud nõuetele, siis mõjuala maksimaalse suuruse määrab kuivenduse mõju ulatus tootmisalaga külgnevale rabaalale. Analoogsetes oludes on kuivenduse mõju ulatus jäänud ~100 m piiresse, mis määrab mõjuala suuruse.

Mõjuala piiresse jäävaks peamiseks mõjutatavaks keskkonnaelemendiks on Rabivere loodusala. Kuna viimase näol on tegemist Natura alaga, on käesolevas programmis vaja läbi viia eelhindamine.

Natura eelhindamine

3.1 Natura alade iseloomustus

3.1.1 Rabivere loodusala

Rabivere loodusala asub Raplamaal ning kuulub Rabivere maastikukaitseala koosseisu. Ala pindala on ~2160 ha. Tegemist on pika ja kitsa märgalaga kultuurmaastikus (EELIS, 2015).

Loodusalal kaitstavad loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) (EELIS, 2015).

3.2 Kindlakstegemine, kas projekt on ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik

KMH on algatatud arendaja vee erikasutusloa taotlusele Rapla maakonnas Kohila vallas Hageri külas Rabivere turbatootmisala kuivendusvee juhtimiseks suublasse. Vee erikasutus seisneb Rabivere turbatootmisalalt kuivendusvee juhtimises Maidla jõkke ja AANDU 1 kraavi. Nimetatud tegevus on vajalik turba kaevandamiseks Rabivere turbatootmisalal. Tegevus ei ole vajalik Rabivere loodusala kaitse-eesmärkide saavutamiseks ega ole seotud ala kaitsekorraldusega.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise programm

3.3 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele

Turba tootmise ja kuivendusvee ärajuhtimisega kaasnev mõju, sh mõju ulatus, maapinnalähedasele põhjaveekihile ehk turbas esineva pinnasevee režiimile on KMH programmi koostamise etapis ebaselge. Mitmed loodusalal kaitstavad elupaigatüübid ning liikide elupaigad on tundlikud kuivenduse mõju suhtes. Arvestades, et turbatootmisala piirneb vahetult Natura loodusalaga ei saa välistada veerežiimi muutusega kaasneva mõju esinemist Natura alade kaitse eesmärkidele.

3.4 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Rabivere turbatootmisala paikneb vahetult Rabivere loodusalaga piirnevana. Kavandatud tegevuse mõju veerežiimile ja ümbritsevale looduskeskkonnale käesolevas KMH etapis on ebaselge. Kuna mõju ulatus ja olulisus jääb ebaselgeks on KMH aruande koostamisel vaja läbi viia Natura asjakohane hindamine.

Rabivere turbamaardlas ei asu lisaks Rabivere tootmisalale täiendavaid tootmisalasid. Seetõttu kuivendustegevuse osas koosmõju tekkimist ei ole ette näha. Kuna koosmõju võib ilmneda mõne muu tegevusega seoses, siis hindamisel koosmõju tekkimise võimalikkust vaadeldakse.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise programm

4. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU

Keskkonnamõju hindamise aruanne koosneb järgnevatest osadest:

1. Üldosa

- kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus; - kavandatava tegevuse õiguslikud alused; - kavandatava tegevuse seos planeeringute ja arengukavadega.

2. Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus

- asend ja territooriumi kirjeldus (maakasutus ja omand, asustus, infrastruktuur); - maa-ala geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused; - pinna- ja põhjaveevee seisund; - võimalikud pinnasereostused; - kaitstavad loodusobjektid (sh Natura alad); - muud piirangud.

3. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus

- kavandatava tegevuse kirjeldus (tootmisala kuivendamine); - alternatiivse tegevuse kirjeldus (null-alternatiiv).

4. Kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju analüüs

- mõju maastikule ja pinnasele; - mõju pinna- ja põhjaveele (veerežiim ja vee kvaliteet); - mõju inimese heaolule ja varale; - mõju taimedele ja loomadele; - mõju kaitstavatele loodusobjektidele; - Natura asjakohane hindamine; - võimalikud keskkonnaavariid; - koosmõju teiste tegevustega; - mõju loodusvarade kasutamise otstarbekusele ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide vastavus säästva arengu põhimõtetele.

Teiste KeHJS § 20 lõikes 1 punktis 4 toodud mõjuvaldkondade osas, mida käesolevas programmis käsitletud ei ole, kavandatav tegevus mõju ei avalda või mõju on väheoluline. Seetõttu need valdkonnad hindamisel käsitlemist ei leia. Kui mistahes eelkirjeldatud valdkonnas ilmneb hindamise käigus uusi asjaolusid, lülitatakse täiendavad valdkonnad keskkonnamõju hindamisse ning nende suhtes mõju hinnatakse.

5. Alternatiivide võrdlemine, sobivaima alternatiivi valik.

6. Leevendavad meetmed (vastavalt KeHJS seaduse § 20 lõikele 7).

7. Keskkonnaseire ja auditeerimise vajalikkus.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise programm

8. Ülevaade keskkonnamõjude hindamise protsessist ja avalikustamisest, raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel.

9. Hindamistulemuste lühikokkuvõte.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise programm

5. HINDAMISEL KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA

Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse ja selle alternatiivi keskkonnamõjusid. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivi(de) võrdlemisel kasutatakse kaalutud intervallskaala meetodit. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 5.1 toodud skaala alusel.

Tabel 5.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala

Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite (mis on toodud 4. peatüki 4. alapunktis) osakaalu määramiseks arvestatakse ekspertgrupi liikmete hinnanguid kasutades otsustamisel Delphi- meetodit. Kaalkriteeriumide hindepallide saamiseks korrutatakse teatava kriteeriumi alusel antud hindepallid (toodud tabelis 5.1) kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumide hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes. Juhul kui ekspertgrupi liikmete hinnangud on täiesti lahknevad, kaasatakse hindamisele täiendav ekspert.

Keskkonnamõju hindamise programmi 4. peatüki 4. alapunktis toodud valdkondade (keskkonnaelementide) suhtes antakse mõju hinnangud ekspertgrupi poolt, kasutades selleks eksperdi oskusi prognoosida tekkivaid mõjusid (erialased teadmised, tööstuslike ja looduslike protsesside füüsikaline tundmine jms). Selle juures kasutatakse teadaolevat informatsiooni, interaktiivseid andmebaase, võimalusel analoogia meetodit jne. Vajadusel tehakse täiendavaid välivaatlusi ning mõõtmisi kohapeal välitööde käigus.

Hindamisel annab olulise sisendinfo alal eelnevalt läbi viidud geoloogilised uuringud. Samuti on võimalik hindamisel kasutada informatsiooni hankimisel olemasolevaid interaktiivseid andmebaase (Maaameti kaardirakendused, EELIS jms). Täiendavalt on võimalik kasutada analoogia meetodit, kasutades mitmeid empiirilisi andmeid, mis tulenevad varasematest analoogsetes tingimustes tehtud uuringutest (vastavate uuringute juurde oskab ekspertgrupp vajadusel pöörduda) või ekspertgrupi liikmete töökogemusest.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise programm

6. HINDAMISE AJAGRAAFIK

Etapi Keskkonnamõju hindamise etapp Valmimise aeg põhitäitja(d) Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon algatab Otsustaja 11. nädal 2015 KMH KMH programmi koostamine Ekspert 24. nädal Programmi esitamine otsustajale avaliku väljapaneku Ekspert, 25. nädal korraldamiseks arendaja Programmi avalik väljapanek (korraldatakse 14 päeva 27. nädal - jooksul programmi saamisest arvates, kestus vähemalt Otsustaja 29. nädal 14 päeva) Ekspert, Programmi avalik arutelu otsustaja, 31. nädal arendaja Programmi täiendamine ja vajadusel laekunud Ekspert, 31.-32. nädal kirjadele vastamine arendaja Programmi heakskiitmiseks esitamine (otsus tehakse Arendaja, 32. nädal 30 päeva jooksul programmi saamisest arvates) ekspert Programmi heakskiitmine Järelevalvaja 36. nädal 31. nädal - Keskkonnamõju hindamine ja aruande koostamine Ekspert 37. nädal 2015 Aruande esitamine otsustajale avaliku väljapaneku Ekspert, 38. nädal korraldamiseks arendaja Aruande avalik väljapanek (korraldatakse 14 päeva jooksul aruande saamisest arvates, kestus vähemalt 14 Otsustaja 40.-42. nädal päeva) Ekspert, Aruande avalik arutelu otsustaja, 42. nädal arendaja Aruande täiendamine ja vajadusel laekunud kirjadele Ekspert, 43.-44. nädal vastamine arendaja Aruande heakskiitmiseks esitamine (otsus tehakse 30 Arendaja, 44. nädal päeva jooksul aruande saamisest arvates) ekspert Aruande heakskiitmine ja keskkonnanõuete Järelevalvaja 50. nädal määramine

Ajakava on prognoos, mis võib muutuda lähtuvalt protsessi osapoolte toimimiskiirusest.

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise programm

7. ANDMED HINDAMISE OSAPOOLTE KOHTA

AS TURVAS Keskuse tee 3, Alu alevik, Rapla vald

Rapla maakond, 79601 [email protected]

rendaja Kontaktisik: A Märt Puhmaste Tel 505 9044 [email protected] Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon Tallinna mnt 14, 79513 Rapla [email protected]

Kontaktisik:

Otsustaja Marika Tamm Tel 472 4726 [email protected] Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon

Tallinna mnt 14, 79513 Rapla [email protected]

Kontaktisik: Ester Pindmaa Järelevalvaja Tel 384 8744 [email protected] Agenda OÜ Lõõtsa 2A, 11415 Tallinn Tel 637 2711, 5463 0936 [email protected]

www.keskkonnabüroo.ee rt

ksp Ekspertgrupi koosseis: E Jan Johanson (litsents KMH0134), tehnikateaduste magister - ekspertgrupi juht; Vivian Ilves, loodusteaduste diplom - spetsialist/assistent; Piret Toonpere, tehnikateaduste magister - Natura hindamise ekspert; Janek Kivi, loodusteaduste bakalaureus - looduskaitse spetsialist. Liis-Erliken Vinne- tehnikateaduste magister - assistent

/allkirjastatud digitaalselt/ ...... Jan Johanson ekspertgrupi juht

Vivian Ilves Teie 13.02.2015 nr 15-43 Agenda Keskkonnabüroo OÜ [email protected] Meie 12.03.2015 nr HJR 7-6/15/3970-3

Vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmine ning keskkonnamõju hindamise algatamine

Austatud Vivian Ilves

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rein Urman keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Harju-Järva-Rapla regioon

Koopia: AS TURVAS ([email protected])

Aire Soo 384 8741 [email protected]

2 / 2

LISA 4 Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu

(29.07.2015) protokoll ja arutelul osalejate nimekiri Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu

PROTOKOLL

Arutelu koht: Kohila vallamaja Aeg: 29.07.2015 algus 14.00, lõpp 14.11

Arutelul osalejad: osalejate nimekiri koos kontaktidega on lisatud protokollile

Arutelu päevakord:

1. Osavõtjate registreerimine. 2. Arutelu sissejuhatus (Jan Johanson, Agenda OÜ, ekspertgrupi juht). 3. KMH programmi tutvustamine (Jan Johanson). 4. Arutelu KMH teemadel. 5. Avaliku arutelu lõpusõnad.

Arutelu avas Agenda OÜ ekspertgrupi juht Jan Johanson, kes tänas kohaletulnud osalejaid. Kuna kõik kohalviibijad olid keskkonnamõju hindamise programmiga selle avaliku väljapaneku ajal tutvunud, ei vajanud programm enam detailsemat tutvustamist ning otsustati suunduda järgmise päevakorra punkti- programmi sisulise arutelu juurde.

Kuna ka kohapeal ühtegi ettepanekut programmi täiendamise/muutmise osas ei esitatud, tänas koosoleku juhataja kõiki kohalviibijaid ja kuulutas keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu lõppenuks.

Koosoleku juhataja: Protokollis:

Jan Johanson Liis-Erliken Vinne ekspertgrupi juht ekspertgrupi liige

LISA 5 Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ajal

laekunud kirjad ja kirjade vastused

Märt Puhmaste AKTSIASELTS TURVAS [email protected] 24.07.2015 nr HJR 6-7/15/7067-7

Agenda OÜ [email protected]

Ettepanekud Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise programmi kohta

Keskkonnaamet on tutvunud avalikul väljapanekul oleva Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise (edaspidi nimetatud KMH) programmiga.

Esitame järgnevalt ettepanekud ja märkused, millega palume arvestada.

1. Palume KMH programmi peatükis 7 esitatud andmeid korrigeerida. Otsustaja: Keskkonnaamet (kontaktisik Marika Tamm, telefon 472 4726, e-post: [email protected]). Järelevalvaja kontaktisik Ester Pindmaa, telefon 384 8744, e-post [email protected]). 2. Järgnevad märkused on KMH programmi lk 8 peatüki „Keskkonnamõju hindamise sisu“ kohta. 2.1. Punktis 2 on olemasoleva olukorra ülevaate ja mõjutatava keskkonna kirjelduse loetelus nimetatud kaitsealused loodusobjektid. Õige ja üheselt arusaadav on „kaitstavad loodusobjektid“. 2.2. Punktis 4 on kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju analüüsi valdkondade loetelus nimetatud mõju kaitsealustele liikidele. Teisi kaitstavaid loodusobjekte loetelus ei ole. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 20 lõike 1 punkti 6 kohaselt analüüsitakse keskkonnamõju hindamise aruandes kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele loodusobjektidele. 2.3. Palume täiendada punktis 4 toodud loetelu. Keskkonnaameti hinnangul kaasnevad turbatootmisala kuivendamisega ning kuivendusvee suublasse juhtimisega lisaks loetletule veel järgmised mõjud: - mõju maastikule; - mõju inimese heaolule ja varale; - mõju taimedele ja loomadele; - mõju pinnasele; - koosmõju teiste tegevustega. Lk 7 on kirjutatud, et kuna Rabivere turbamaardlas ei asu täiendavaid tootmisalasid, siis kuivendustegevuse osas koosmõju tekkimist ei ole ette näha.

Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Nõustume, et kuivendustegevuste osas koosmõju eeldada ei ole. Kuid koosmõju võib ilmneda mõne muu tegevusega seoses.

2.4. Lk 8 on toodud, et (tsiteerime) „Teiste KeHJS § 20 lõikes 4 toodud mõjuvaldkondade….“. Teie poolt nimetatud mõjuvaldkondi on käsitletud KeHJS § 20 lõike 1 punktis 4. 2.5. Lk 8 alapunktis 6 on sulgudes kirjutatud (tsiteerime) „vastavalt KMH seaduse § 22 lõike 7 ja 8 järgi“. Palume kasutada üheselt mõistetavat lühendit KeHJS. Viidatud § käsitleb heakskiitmisel järelevalvaja poolt sätestatavaid leevendusmeetmeid. Kohasem oleks viidata KeHJS § 20 lõikele 7, mille kohaselt peab KMH aruandes kirjeldama negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmeid ning hindama nende kasutamise efektiivsust. 3. KMH läbiviimisel palume teostada suublasse juhitava vee analüüsid (juhul, kui neid pole eelnevalt teostatud). 4. Palume KMH raames teostada täpsem uuring turbatootmisala lähedal asuvate kaevude ja nende veetasemete kohta ning hinnata kaevudele avalduvat võimalikku mõju. 5. Enne KMH programmi heakskiitmiseks esitamist palume korrigeerida KMH programmi peatükis 6 esitatud ajakava. Kuigi tegemist on prognoosiga, võiks see kuni KMH programmi heakskiitmiseks esitamiseni olla reaalsusega kooskõlas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rein Urman keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Harju-Järva-Rapla regioon

Ester Pindmaa 384 8744 [email protected]

Sigrid Turja [email protected]

Olavi Randver 384 8685 [email protected]

2 / 2

Lp Rein Urman Keskkonnaamet Harju-Järva-Rapla regioon Teie: 24.07.2015 nr HJR 6-7/15/7067-7 [email protected] Meie: 06.08.2015 nr 15-60

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise programmist

Olete esitanud omapoolsed ettepanekud Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi kohta. Vastame Teie ettepanekutele nende esitamise järjekorras.

1. Keskkonnamõju hindamise programmi on esitatud andmetega korrigeeritud. 2. KMH programmi peatüki „Keskkonnamõju hindamise sisu“ kohta esitatud ettepanekutega on programmis arvesstatud. 3. Reaalsed suublasse juhitava vee kvaliteedi analüüsid on kavas hindamise käigus hankida (tuginedes eelnevalt teostatud teabele või selle puudumisel võtta hindamise käigus uued veeproovid). 4. Ekspertgrupp nõustub võimaliku seosega turbatootmisala kuivendamise ja veerežiimile avalduva muutuse vahel ning sellest lähtuva võimaliku mõjuga asukohapõhisele vesivarustusele (eelkõige salvkaevudele). Kaevud asuvad reeglina inimtegevusega seotud vajaduste rahuldamiseks majapidamiste vahetus läheduses. Keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel sai analoogia meetodil prognoositud võimalik mõjuala suurus ning ära märkimist leidis lähimate majapidamiste kaugus. Kuna eeltoodud seosele tuginedes saab väita, et kaevud jäävad oluliselt kaugemale, kui on eeldatavalt maksimaalne mõjuala ulatus, siis antud juhul ei pea ekspertgrupp kategoorilist kaevude uuringu ettenägemist põhistatuks. Kahtlemata ei tähenda see aga seda, et mõju kaevudele ei vaadelda ning ei hinnata. Kui hindamisel mõju kaevudele mistahes põhjusel peaks siiski ilmnema, siis seda ka kindlasti käsitletakse (vajadusel tehakse vajalike parameetrite täiendavad mõõtmised).

Agenda OÜ Aadress: Lõõtsa 2A, 11415 Tallinn Reg. kood: 12117061 Tel: (+372) 637 2711 GSM: (+372) 5463 0936 a/a: EE311010220220304220 E-post: [email protected] KMKR: EE101458072 www.keskkonnabüroo.ee

5. KMH programmi ajakava on korrigeeritud.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Jan Johanson Juhatuse liige

Liis-Erliken Vinne, 637 2711 [email protected]

LISA 6 Terviseameti kesklaboris teostatud lahtiste veekogude vee

analüüsi protokollid

LISA 7 Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu protokoll ja

arutelul osalejate nimekiri Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruande avalik arutelu

PROTOKOLL

Arutelu koht: Kohila vallamaja Aeg: 25.01.2016 algus 15.00, lõpp 15.10

Arutelul osalejad: osalejate nimekiri koos kontaktidega on lisatud protokollile

Arutelu päevakord:

1. Osavõtjate registreerimine. 2. Arutelu sissejuhatus (Jan Johanson, Agenda OÜ, ekspertgrupi juht). 3. KMH aruande tutvustamine (Jan Johanson). 4. Arutelu KMH teemadel. 5. Avaliku arutelu lõpusõnad.

Kuna kõik kohal viibijad olid keskkonnamõju hindamise aruandega selle avaliku väljapaneku ajal tutvunud, ei vajanud aruanne enam detailsemat tutvustamist ning otsustati suunduda arutelu juurde. Põgusalt vaadati kirjalikult laekunud ettepanekuid, millele hiljem vastatakse kirjalikult.

Kuna ka kohapeal ühtegi ettepanekut aruande täiendamise/muutmise osas ei esitatud, kuulutati keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu lõppenuks.

LISA 8 Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku ajal

laekunud kirjad ja kirjade vastused

Agenda OÜ [email protected] 25.01.2016 nr 6-3/16/545-2

Ettepanekud Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruande täiendamiseks

Keskkonnaamet tutvus avalikul väljapanekul oleva Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise (edaspidi nimetatud KMH) aruandega ning esitab järgmised ettepanekud ja märkused: 1. Eksperdirühma koosseis on heakskiidetud KMH programmi osa ning antud juhul on muudetud KMH eksperdirühma koosseisu ilma vastava nõusolekuta. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 18 lg 6 võib põhjendatud muudatusi heakskiidetud KMH programmis teha vaid KMH järelevalvaja nõusolekul. Palume aruanne viia vastavusse KMH programmis esitatuga või lisada KMH aruandesse vastavad selgitused. 2. KMH aruandes on mitmes kohas kirjutatud, et vett puhastatakse enne eesvoolude juhtimist settebasseinides või settimiseks rajatud kraavilaiendustes. Palume välja selgitada, millise lahendusega on antud juhul tegu ning aruannet vastavalt korrigeerida. Juhul, kui settebasseine pole rajatud, palume käsitleda nende rajamise vajalikkust. Ka heakskiidetud KMH programm käsitles nii settebasseinide kui ka kraavilaienduste kasutamist, mistõttu eeldamise, et settebasseinide puudumisel hinnatakse KMH aruandes nende rajamise vajalikkust. 3. Aruande lk 22 peatüki 4.2 kolmandas lõigus kirjutate, et: „Rabivere turbatootmisala kuivendamine on seotud soosetete ja joogiks kõlbmatu sooveega“. Peatüki esimeses lõigus kirjutate pinnaveele avaldatava mõju kohta järgmist: “kuivendamise oluliseks mõjuraadiuseks on 20-30 m ning maksimaalseks mõjuraadiuseks 150 m“. Peatüki 4.2 teises lõigus analüüsite kuivenduse mõju ümbruskonna põhjaveele, kuid kirjutate 150 m mõjuraadiusest. Kirjutate, et lähimatel majapidamistel – Nigula ja Lootuse – puuduvad registreeritud puurkaevud. Palume täpsustada, kas KMH raames selgitati välja, kas lähimate majapidamiste juures on registrisse kandmata kaevusid, mille veevarustust võib kavandatav tegevus mõjutada. 4. Palume aruannet täiendada eesvoolu AANDU 1 kraavi kirjeldusega, milline on selle seisund käesoleval hetkel. 5. Palume täpsustada tabeli 4.1 päist, et Maidla jõe ja AANDU 1 kraavi piirväärtused oleks selgelt eristatavad. 6. Aruandes esitatu kohaselt juhitakse Rabivere turbatootmisalalt kuivendusvesi AANDU 1 kraavi kaudu Aandu karstialale ning Maidla jõe kaudu Hageri karstialale. Aruandes kavandatava tegevuse mõju Aandu karstialale ja Hageri karstialale, kui kaitstavatele looduse üksikobjektidele, hinnatud ei ole. Palume aruannet täiendada.

Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 7. Palume selgitada, miks ei ole kaalutud negatiivse mõju leevendava meetmena kuivendus- ning kogujakraavide perioodilist puhastamist alates kaevandamistegevuse algusest kuni selle lõpuni. 8. Palume aruandes täpsustada, kas leevendavad meetmed peatükis 6 on soovituslikud või kohustuslikud. 9. Palume eraldi tabelina välja tuua, kuidas on saadud tabelis 7.3 esitatud kriteeriumide kaalud. 10. Palume selgitada, kas alternatiivide võrdlemisel on arvestatud ka leevendavate meetmetega. 11. KMH aruande sisu peab vastama heakskiidetud KMH programmile ning KeHJS § 20 lg 1 esitatud kriteeriumidele. Juhime tähelepanu, et hetkel ei ole KMH aruandes käsitletud eelmainitud lõike p 5 (prognoosimeetodi kirjeldus) ja p 7 (ei ole esitatud kõigi negatiivsete keskkonnamõjude vältimise või minimeerimise meetmeid ning hinnatud nende kasutamise eeldatavat efektiivsust).

Edastame Teile kaks ettepanekutekirja, mis Keskkonnaametile avaliku väljapaneku jooksul laekusid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rein Urman keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Harju-Järva-Rapla regioon

Lisad: 1. P.R.Maaviljeluse OÜ e-kiri (Skiri_PRMaaviljeluse_OY_13-01-2016) 2. 6-3/16/205-4 Ettepanekud Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruandele

Sama: AKTSIASELTS TURVAS [email protected]

Ester Pindmaa 384 8744 [email protected]

2 (2)

Lp Rein Urman Keskkonnaamet Harju-Järva-Rapla regioon Teie: 25.01.2016 nr 6-3/16/545-2 [email protected] Meie: 29.02.2016 nr 16-71

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruandest

Olete esitanud omapoolsed ettepanekud Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande kohta. Vastame Teie ettepanekutele nende esitamise järjekorras.

1. Aruanne on viidud vastavusse KMH programmis esitatuga. 2. Nii KMH programmis kui ka osaliselt KMH aruandes on kirjeldatud üldiselt turbatootmise isevoolse kuivendamise levinumaid veepuhastuse võimalusi, milledeks on laiendatud kraavid või settebasseinid. Küll aga on aruandes kavandatava tegevuse peatükis öeldud, et käsitletaval juhul on veepuhastuseks kasutusel laiendatud pikad kraavid. Keskkonnamõju hindamisel tehtud analoog analüüsi ja võetud veeproovide alusel on jõutud järeldusele, et olemasoleval kujul hetkel teadaoleva info pinnal tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ei avaldu. Kuna keskkonnamõju hindamine on aluseks taotletavale vee erikasutusloale, siis on tulevase tegevuse suhtes nähtud ette seire, mille käigus tuleb võtta ja teha veele laboratoorseid katsetusi, mis annavad vahetu info vee tegeliku kvaliteedi kohta. Kui seire käigus peaks selguma, et vee kvaliteet tootmishooajal (eelkõige heljumi osas) ei vasta lubatud piirtasemele, siis tuleb rajada täiendavad settebasseinid. Aruannet on selguse huvides seire peatükis sama mõttekäiguga täiendatud. 3. KMH raames ei selgitatud välja lähimate majapidamiste juures asuvaid registrisse kandmata kaevusid, kuna lähimad majapidamised jäävad oluliselt kaugemale kavandatava tegevuse mõju ulatusest (kaugus rohkem kui 0,5 km). 4. Aandu 1 kraavi näol on tegemist kuivenduskraaviga, mis on seni suutnud rabast väljajuhitavat vett vastu võtta (kraavi on vastavalt vajadusele puhastatud). Seega on kraavi seisund rahuldav. Sama mõttekäiguga on aruannet täiendatud. 5. Tabeli päist on täpsustatud.

6. Aruande peatükis „4.2.1 Turbatootmisala kuivendamise koormus eesvoolule“ on käsitletud võimalikke mõjutusi ka karstialale. Mõju hinnang eesvoolule on antud terviklikuna, sh on arvestatud mõju karstialale. 7. Kuivendus ja kogujakraavide perioodiline puhastamine on turbatoomise juures loomulik tegevus, mida rabameistri korraldusel vastavalt vajadusele kogu tegevuse vältel tehakse. Vastasel juhul täissettimise tulemusena lakkaks kuivendussüsteem toimimast ning turvast ei oleks võimalik toota. Seetõttu ei ole sellist tegevust kvalifitseeritud kui eraldisesivat leevendusmeedet. 8. Peatükis on öeldud, et edasise mõju väljaselgitamiseks on vaja kasutusele võtta meetmed. Ekspert on teinud omapoolse soovituse meetme osas. 9. KMH aruandes on öeldud, et erinevate keskkonnamõju kriteeriumite osakaalu määramiseks arvestatakse ekspertgrupi liikmete hinnanguid. Kriteeriumite osakaalude andmisel on lähtutud taotletava tegevuse iseloomust, tegevuskoha keskkonnaseisundist- ja taluvusest ning konkreetse kriteeriumi tähtsusest tervikpildis. Mõju hindamist läbiviival eksperdil on üldiselt õigus otsustada erinevate andmete esitamise täpse viisi üle, sealjuures tuleb arvestada, et aruanne peab andma otsusetegijale asjakohast ja piisavat infot kavandatava tegevuse keskkonnamõjude kohta. Ekspertgrupp on seisukohal, et aruandes antud lisaselgitused kriteeriumite osakaalude määramise kohta on piisavad ja eraldi tabel matemaatiliste tuletuskäikudega ei anna kavandtava tegevuse keskkonnamõju seisukohast olulist lisandväärtust. 10. Alternatiivide võrdlemise tabelis ei ole arvestatud leevendavate meetmetega. Küll aga ka selliselt hinnatuna selgus, et taotletava tegevuse alternatiiv (alternatiiv-1) on väiksema keskkonnamõjuga, kui alternatiiv-0. Natura seisukohast rakendades väljapakutud leevendusmeetmeid hinnangute kohaselt oluline mõju Natura väärtustele puudub. 11. KMH aruande 4. ja 6. peatükki on ettepanekus viidatud kirjeldustega täiendatud.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Jan Johanson Ekspertgrupi juht

KOHILA VALLAVALITSUS

Keskkonnaamet Tallinna maantee 14 79513 Rapla [email protected] Teie: 6.01.2016 nr 6-3/16/205 Meie: 21.02.2016 nr 17-6.4/34-1

Ettepanekud Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruandele

Kohila Vallavalitsus tutvus Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruandega avaliku väljapaneku ajal (07.01.2016-22.01.2016).

Kohila Vallavalitsus teeb KMH aruandele alljärgnevad ettepanekud: 1. Punkt 4.2.1 on toodud, et turbatootmisalalt juhitakse ära rabavett, mis on suure orgaaniliste ainete kontsentratsiooniga. Palume lisada aruandesse settebasseinide rajamise vajalikkus, et leevendada orgaanilisest ainest tingitud eesvoolude koormust. 2. KSH aruande leheküljel 24 on toodud joonis 4.1, millel on näidatud seirepunktid. Kohila Vallavalitsus teeb ettepaneku lisada veel üks seirepunkt asukohta koordinaatidega X: 6557363,7; Y: 539870,8, selleks, et seirata Tammiku (katastritunnus 31701:001:0028) ja Suurepõllu (katastritunnus 31701:004:0377) kinnistutest mööduvat eesvoolu. 3. KSH aruande leheküljel 25 on toodud: „Kavandatavaks tegevuseks on jätkata olemasoleva kuivendusvõrgustiku kasutamist ja hooldamist. Tootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee kogust ei suurendata ja plaanis ei ole ka eesvoolude süvendamist.“ Kohila Vallavalitsus teeb ettepaneku lisada KSH aruandesse eesvoolude puhastamise vajalikkus, sest eesvooludele on juba turbatootmisalalt lähtuvat orgaanilist ainet settinud. Eesvooludesse suubuvad maaparandussüsteemid on jäänud juba sette alla, kuid seda ei ole KSH aruandes käsitletud. Kuivõrd sette kogunemine eesvoolu on tingitud turbatootmisalalt, siis ei saa panna sette eemaldamist mõjutatud maaomanike kohustuseks. 4. KSH aruande leheküljel 25 on toodud: „… tuleb arvesse võtta, et turbatootmisala kuivendusvee mõju Maidla jõele ja AANDU 1 kraavile jääb põllumajandusest tekkiva mõju varju.“

Vabaduse 1 Telefon 489 4760 Registrikood 75018851 79804 KOHILA Faks 489 4790 Arvelduskonto RAPLA MAAKOND E-post: [email protected] EE191010802003808002 Kohila Vallavalitsus palub täpsustada, millist mõju siin on mõeldud, sest orgaanilise aine mõju turbatootmisalalt ületab põllumajandusest tekkivat mõju.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Heiki Hepner Kohila vallavanem

Made Saadve, 48 94 764, [email protected]

Heiki Hepner Kohila vallavanem Kohilva Vallavalitsus Teie: 21.02.2016 nr 17-6.4/34-1 [email protected] Meie: 29.02.2016 nr 16-72

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruandest

1. Keskkonnamõju hindamisel tehtud analoog analüüsi ja võetud veeproovide alusel on jõutud järeldusele, et olemasoleval kujul hetkel teadaoleva info pinnal tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ei avaldu. Kuna keskkonnamõju hindamine on aluseks taotletavale vee erikasutusloale, siis on tulevase tegevuse suhtes nähtud ette seire, mille käigus tuleb võtta ja teha veele laboratoorseid katsetusi, mis annavad vahetu info vee tegeliku kvaliteedi kohta. Kui seire käigus peaks selguma, et vee kvaliteet tootmishooajal (eelkõige heljumi osas) ei vasta lubatud piirtasemele, siis tuleb rajada täiendavad settebasseinid. Aruannet on selguse huvides seire peatükis sama mõttekäiguga täiendatud. 2. Kuna KMH aluseks olevas vee erikasutusloa taotluses on toodud seirepunktina ka teie kirjas viidatud punkt, siis hindamise aruande seirepeatükki on korrigeeritud nii, et seiret teostataks asukohtades, mis on taotluses ära toodud. 3. Kuivendus ja kogujakraavide perioodiline puhastamine on turbatoomise juures loomulik tegevus, mida rabameistri korraldusel vastavalt vajadusele kogu tegevuse vältel tehakse. Vastasel juhul täissettimise tulemusena lakkaks kuivendussüsteem toimimast ning turvast ei oleks võimalik toota. Seetõttu ei ole sellist tegevust kvalifitseeritud kui eraldisesivat leevendusmeedet. Antud juhul tuleks mõjutatud maaomanikel turbatootjaga ühendust võtta ning leida olukorrale lahendus (turbatootja puhastab sette tõttu mittetoimivad kraavid). 4. Antud lõigu kontekstis on peetud silmas vee keemiat.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Jan Johanson Ekspertgrupi juht

Leht 1/1

Anneli Pennert - Rabivere turbatootmisala.

From: Priit Randpõld To: Date: 10.01.2016 12:26 Subject: Rabivere turbatootmisala. Attachments: Rabiver turbatootmisala seirepunktid 001.jpg

Tere!

Tutvusin Kohila Vallavalitsuses Rabivere turbatootmisala keskkonnamõju hindamisega, Avalikul aruteleul ei saa ma kahjuks viibida, sest olen sel ajal Eestist eemal.

Leidsin ebakõla, mis puudutab kuivendamise olemasolevat mõju Aandu 1 kuivenduskraavile. Kuna turbarabas puudub settebassein enne vee jõudmist nimetatud eesvoolu, siis on kraavi kogunenud väga suurel hulgal turbasetet, mis takistab minu omanduses olevatelt põldudelt vee äravoolu.

Seirepunkt 2 asub väga vales kohas, sinna jõudes on veest enam-vähem kogu ollus juba kraavi settinud. Kaardil näidatud suunal liigub vaid osa kuivandusvett, suur osa jõuab kraavi minu märgitud asukohas ja seda ei ole keskkonnamõju hindamine üldse tuvastanud.

Praegu on olukord selline, et kraavide puhastamine oleks nagu ainult minu, kui maaomaniku ülesanne ja mure.

Mis saab?

Lugupidamisega Priit Randpõld P.R. Maaviljeluse OÜ

555 20 200

file:///C:/Users/47710204914/AppData/Local/Temp/XPGrpWise/56960E28AMETDO... 13.01.2016

Priit Randpõld P.R. Maaviljeluse OÜ Teie: 10.01.2016 e-kiri [email protected] Meie: 29.02.2016 nr 16-73

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruandest

AKTSIASELTS TURVAS on asjaajamise lihtsustamiseks volitanud Agenda OÜ-d (endise ärinimega Agenda Keskkonnabüroo OÜ) esindama end Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamisega (edaspidi KMH) seotud kirjavahetuses ja asjaajamises. Olete esitanud omapoolse küsimuse KMH aruande kohta.

Tõepoolest keskenduti KMH juures elulisimaile ning tuvastati ja hinnati neid mõjusid, mis laiemalt ümbritsevale keskkonnale olulist mõju avaldavad. Tootmisalalt väljajuhitvale rabaveele on heljumi osas kehtestatud piirtase, kuid ka piirtasemele vastav vesi sisaldab heljumit, mis pikema aja jooksul settib kraavide põhja. Analoogne olukord on lisaks turbatootmisele omane ka lihtsalt turbasesse pinnasesse rajatud kraavidele, kus suurveega paratamatult kõrgemal hulgal heljumit liikvele pääseb. Teie kiri leidis keskkonnamõju hindamise arutelul käsitlust ning ilmnes see, et turbatootja ei olnud Teie probleemist teadlik. Soovitame Teil ühendust võtta KMH aruandes toodud kontaktil AS-ga TURVAS, misjärel saate üheskoos probleemile lahenduse leida

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Jan Johanson Ekspertgrupi juht

Lisa: 1. AKTSIASELTS TURVAS volikiri.

TURVAS AS

Agenda Keskkonnabüroo OÜ [email protected] 12.06.2015

VOLIKIRI

Käesolevaga AKTSIASELTS TURVAS (registrikood 10342303) volitab asjaajamise lihtsustamiseks Agenda Keskkonnabüroo OÜ-d (registrikood 12117061) esindama end Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise- ja Keava turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamisega seotud kirjavahetuses ja asjaajamises.

Volikiri kehtib kuni keskkonnamõju hindamise aruannete heakskiitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Märt Puhmaste juhatuse liige

Turvas AS reg.10342303 Mob. +372 50 59 044 Alu alevik, Rapla vald Tel. +372 61 01 747 Raplamaa 79601 Fax. +372 61 01 740

TERVISEAMET PÕHJA TALITUS NORTHERN SERVICE OF THE HEALTH BOARD

Keskkonnaamet 28.01.2016 nr 9.3-4/126 Harju-Järva-Rapla regioon [email protected]

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne

Teatasite Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest.

KMH algatamise aluseks on AS TURVAS esitatud vee erikasutusloa taotlus Rapla maakonnas Kohila vallas Hageri külas asuva Rabivere turbatootmisala (teenindusmaa pindala 136,68 ha, sh mäeeraldis 112,72 ha) kuivendusvee juhtimiseks suublasse. Vee erikasutus seisneb Rabivere turbatootmisalalt kuivendusvee juhtimises Maidla jõkke ja AANDU1 kraavi. Vee erikasutusluba taotletakse Rabivere turbatootmisala maavara kaevandamisloa nr Rapm-011 kehtivusaja lõpuni s.o kuni 03.07.2025.

Terviseameti Põhja talitus on tutvunud Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise KMH aruandega ning märgib järgmist: Peatükis „4.3.1. Müra“ lk 26 müra mõjust elamutele on hindamise aluseks võetud sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” (edaspidi SoM määrus nr 42) III kategooria arvväärtused. Juhime tähelepanu, et SoM määruse nr 42 kategooriate (I-IV) määramise aluseks on kehtiv üldplaneering. SoM määruse nr 42 § 3 p 4 jaotuses tuleb elamumaa maakasutuse korral juhinduda II kategooria arvväärtustest. Lisaks täpsustada aruannet, millised tööstusmüra tasemed ulatuvad lähima elamuni ning milline on väljaveo senine liiklussagedus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Natalja Võželevskaja SKB juhataja direktori ülesannetes

Rasmus Pruus 7447445 [email protected]

Hiiu 42 Tel + 372 6943 700 Järvamaa esindus: Pärnu 58 Paide 72712 tel. 385 0613 11619 TALLINN Faks + 372 6943 701 Raplamaa esindus: Mahlamäe 8-32, Rapla 79511 tel. 489 4907 Sanitaarkarantiini büroo:Hiiu 42, 11619 Tallinn tel. 694 3750 www.terviseamet.ee e-post: [email protected] Registrikood 70008799

Natalja Võželevskaja SKB juhataja direktori ülesannetes Terviseamet Põhja talitus Teie: 28.01.2016 nr 9.3-4/126 [email protected] Meie: 29.02.2016 nr 16-74

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruandest

KMH aruandes on korrigeeritud müra kategooria numbrit. Ka sellises olukorras ei ole ekspertgrupil alust arvata, et kuivendamistegevusega seotud toimingute (kraavide perioodiline puhastamine ja korrastamine) müratase ületaks lähimate elamute juures lubatud piirtaset. KMH aruandes on muuhulgas sedastatud, et põhiliselt jääb müra kaevandamisala territooriumi piiresse. Nagu oma kirjas nendite, on KMH algatamise aluseks esitatud vee erikasutusloa taotlus. Kuna väljavedu ja liiklussagedus ei ole otseselt soetud turbaala kuivendamisega ning selle mõju hindamist ei näe ette ka KMH programm, ei pea ekspertgrupp selle teema käsitlemist olemasoleva teemapüstituse ja kokkulepitud töömahu juures põhjendatuks. Peame oluliseks märkida ka seda, et tootmisalal rohkem kui paarikümne aasta jooksul toimunud tegevuse juures midagi ei muutu, läbiviidud hindamise põhjuseks oli seni puudunud vee erikasutusloa taotlemine.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Jan Johanson Ekspertgrupi juht

Jan Johanson Teie 1.03.2016 nr 16-79 Agenda OÜ [email protected] Meie 31.03.2016 nr 6-3/16/545-5

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruande puuduste kõrvaldamine

Austatud Jan Johanson

Esitasite Keskkonnaametile 01.03.2016 kirjaga nr 16-79 heakskiitmiseks Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise (edaspidi nimetatud KMH) aruande.

Keskkonnaamet on tutvunud heakskiitmiseks esitatud KMH aruandega ning leiab, et aruanne vajab täiendavat korrigeerimist ning täiendamist.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi nimetatud HMS) § 40 lg 2 kohaselt peab enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 1 lg 2 loob seose KeHJS ja HMS vahele. Selle kohaselt kohaldatakse KeHJS-s ettenähtud haldusmenetlusele HMS sätteid (sh avatud menetluse sätted), arvestades KeHJS erisusi. Siinjuures tuleb arvestada HMS § 5 lg 2 eesmärki – haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. KeHJS § 1 lg 2 kohaselt tuleb sellega arvestada ka KMH menetluses. Arvestades ülaltoodut peab Keskkonnaamet otstarbekaks, et KMH aruandes puuduste avastamisel (kui aruannet ei saa heaks kiita) tuleb esmalt juhtida arendaja tähelepanu leitud puudustele ja lasta vastavalt HMS § 40 lg 2 arendajal need kõrvaldada.

Järgnevalt esitame märkused, mille alusel palume KMH aruannet täiendada ja korrigeerida:

1. Aruande peatükis „4.2.1 Turbatootmisala kuivendamise koormus eesvoolule“ on käsitletud kavandatava tegevuse mõju Aandu karstialale ning Hageri karstialale, kui eesvoolule, mitte kui kaitstavale loodusobjektile. Peatükis 4.5 „Mõju kaitstavatele objektidele“ Aandu karstiala ja Hageri karstiala käsitletud ei ole. Selles peatükis on kirjutatud, et: „EELIS’e andmete kohaselt ei ole turbatootmisalal alal ega selle tegevuse olulise mõjuraadiuse piires /…/ kaitstavate üksikobjektide olemasolu“. Rabivere turbatootmisalalt juhitakse kuivendusvesi AANDU 1 kraavi kaudu Aandu karstialale ning Maidla jõe kaudu Hageri karstialale. Aruande lehekülgedel 11, 18 ja 44 on kirjutatud, et mõlemad karstialad kuuluvad kaitstavate looduse üksikobjektide nimistusse. Aruandes ei ole hinnatud kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele looduse üksikobjektidele Aandu karstiala ning Hageri karstiala. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Palume aruannet täiendada ja parandada. Keskkonnaamet on antud küsimusele tähelepanu juhtinud ka 25.01.2016 kirja nr 6-3/16/545-2 punktis 6.

2. Lk 40 kirjutate, et kaks korda aastas oleks vajalik läbi viia ärajuhitava vee kvaliteedi seiret ning soovitate seiret teostada samades punktides, mis on toodud Rabivere turbatootmisala vee erikasutusloa taotluses. Juhime tähelepanu, et vee erikasutusloa taotluses on toodud kolm seirepunkti, kuid KMH aruande lk 24 joonisel 4.1 on seirepunkte 2. Palume täpsustada seirepunktide arvu ning märkida nende asukohad.

3. Palume täiendada tabelit 7.3 ning lisada kriteerium „kaitstavad loodusobjektid“. Lk 37 on kirjutatud, et alternatiivide võrdlemisel võeti arvesse ka mõju kaitstavatele loodusobjektidele, kuid tabel 7.3 vastavat informatsiooni ei sisalda.

Palume KMH aruannet täiendada ning korrigeerida ning esitada täiendatud KMH aruanne Keskkonnaametile uuesti heakskiitmiseks hiljemalt 30.04.2016.

KMH aruande saate kätte tööaegadel alates 31.03.2016 Keskkonnaameti Harju kontori referendilt (aadress: Viljandi mnt 16, 11216 Tallinn).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rein Urman keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Harju-Järva-Rapla regioon

Sama: AKTSIASELTS TURVAS [email protected]

Ester Pindmaa 384 8744 [email protected]

Olavi Randver 384 8685 [email protected]

2 / 2

Lp Rein Urman Keskkonnaamet Harju-Järva-Rapla regioon Teie: 31.03.2016 nr 6-3/16/545-5 [email protected] Meie: 25.04.2016 nr 16-80

Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruandest

1. KMH aruandes on olulise mõjuala ulatus piiritletud kuivenduse maksimaalse mõjualaga, milleks on määratud 150 m. Aruandes on ühtlasi märgitud, et Rabivere turbatootmisala mäeeraldisest ~1 km kaugusel kirdes asub Aandu karstiala ja ~1,6 km loodes Hageri karstiala. Kuna need objektid jäävad oluliselt kaugemalt maksimaalsest mõjualast, siis sel põhjusel ei ole nende suhtes kaitstavate looduse üksikobjektide koosseisus mõju hinnatud ja kehtib lause, et turbatootmisalal ja selle olulise mõjuraadiuse piires ei ole kaitstavaid looduse üksikobjekte. Kuna mõju karstialale, kui kaitstava looduse üksikobjekti suhtes saab esineda samadel aluselt, kui esineb hinnatud mõju eesvoolule, siis kehtib aruandes antud hinnang. Aruandes antud hinnangute pinnal mõju karstialadele puudub. Et asi oleks selge, on aruande punkti 4.2.1 lisatud täpsustus - sh kui kaitstava loodus üksikobjekti suhtes. 2. KMH aruande lk 24 joonisel 4.1 on näidatud seirepunktid, kustkohast võeti proovid KMH käigus. Aruande lk 40 antud on seiresoovitused edaspidiseks. 3. Kuna nii taimedele ja loomadele ning kaitstavatele loodusobjektidele oluline mõju puudus, hinnati neid tabelis 7.3 koos. Lk 37 toodud loetelu on vastavalt korrigeeritud.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Jan Johanson Ekspertgrupi juht