Aasta Isa 2013 on Kaupo Männiste Palju Õnne Ehalill!

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Aasta Isa 2013 on Kaupo Männiste Palju Õnne Ehalill! Kohila valla leht November 2013. Nr. 10 (153) Aasta isa 2013 on Kaupo Männiste iisasa suunamiselsuunamisel aagaga valinudvalinud Tunnustamiskomisjon otsustas 2013 Aasta isa tiitli mmuusikutee.uusikutee. Märten on ka vä- vääriliseks tunnistada Kaupo Männiste. gaga tublitubli ssportlane,portlane, oolleslles RRapla-apla- Palju õnne! mmaaaa JJalgpallikoolialgpallikooli võistkonna kapten.kapten. Märten on väga mit- Olgu siinkohal lühendatud kujul edasi antud Merit mmekekülgne, ta teeb sporti, näit- Männiste tunnustamiskomisjonile läkitatud ettepanek. Jaanus Kõrv leb,leb, laulablaulab suurepsuurepäraselt ja sai omaoma vanusegrupisvanusegrupis EestiEesti pari-pari- mmaa kitarristikitarristi tiitli.tiitli. EEsikohasikoha saisai tata kaka kkevadelevadel rrahvusvaheli-ahvusvaheli- Isa on seda väärt! kandi muredele ja rõõmudele sel konkursil Jurmalas. Kind- Valla ääremaal elavatel ini- alati väga kaasa, andes endast lasti on isa roll tema edus vä- mestel on senise praktika jär- parima, et meie vallas elu pa- ga suur. gi raske edukalt kandideeri- remuse poole edeneks. Ta on Isa jälgib väga tähelepane- da, sellegipoolest tahan koos uhke, et kuulub suurepärases- likult meie õppimist koolis. Ta vendadega esitada aasta isa se Kohila kogukonda! Väga oli juba meie lasteaias hoole- kandidaadiks oma isa Kaupo aktiivselt osaleb ta valla kul- kogu liige, Tallinna Muusi- Männiste. Tema oleks tõesti tuurielus ja panustab oma ae- kakeskkoolis, kus õpin mina igati selle tiitli vääriline! ga sellele päris palju. Arvan, et koos Märteniga, on ta kuu- Isa Kaupo on sündinud 21. isa sobiks poliitikuks, sest ta lunud aastaid lastevanema- novembril 1964. aastal Tal- ajaks kogukonna asja omaka- te esinduskomiteesse. Koolis linnas, kuid just Raplamaaga supüüdmatult. õppimisega pole ühelgi meist on ta seotud olnud terve elu. Vanemad vennad on ju- kunagi probleeme olnud. Eks Paljuski kindlasti ka seetõttu, Männiste pereansambel: pereisa Kaupo Märteni ja Meritiga. ba täisealised ja astunud oma isa on pühendanud väga palju et tema vanaema elas Rapla- Foto Karen Härms ellu. Sellele vaatamata oleme aastaid oma aega ja energiat, maal. kõik väga lähedased ja suhtle- Kui Eesti taasiseseisvus, et meist areneksid head laul- Meil on lahe Männiste pe- seid põnevaid asju. Meie kü- isiklikust karjäärist olulisem. me aktiivselt. Mihkel on lõpe- asus ta neil keerulistel aega- jad, tublid pillimehed. Ja loo- reansambel. Issi on selle loo- simused erinevatest valdkon- On lahe, et ta on sõber ka tamas tulevase teedeinseneri- del ühena Rapla politseipre- mulikult ausad ja tublid ini- ja ja eestvedaja. Mina, Märten dadest saavad alati vastuse. omakorda meie sõpradele. na Tallinna Tehnikaülikooli ja fektuuri juhtidest Eesti polit- mesed. Ta on olnud mulle ja ja isa anname pidevalt me- Kõige tähtsam, et ta on alati Meil on väga vedanud, et meil Marko Tartus Lennuakadee- seid looma. Ta on suur kodu- Märtenile juhendajaks ja lau- nukaid kontserte üle riigi. Ja meie jaoks olemas. Tunneme on selline isa ja oleme õnneli- miat. Mu kallid vennad on vä- maa patrioot ja selles vaimus luõpetajaks terve meie teadli- paps ei jäta kunagi nimeta- ennast väga hoituna, kaitstu- kud, kui paps saaks ka kogu- ga tublid tudengid ja aktiivsed on kasvanud ka tema neli last ku elu ja ega me pole talle pet- mast, et laulupere on pärit just na ja armastatuna. Ta ei puu- konna poolt tunnustatud aas- sportlased, lisaks veel pühen- - Mihkel, Marko, Märten ja tumust valmistanud. Kon- Kohilast. du kunagi oma laste mistahes ta isa tiitliga, ta on seda väärt! dunud korvpallurid. Mihkel mina. kursside ja lauluvõistluste või- Võtame isaga ette pidevalt üritustelt. Arvan, et oma las- Kohila vallas elame juba on ka tunnustatud korvpal- te on tulnud aja jooksul hul- vahvaid asju. Temaga on näi- te heaolu nimel on ta pidanud Lugupidamisega kümme aastat ja meil on vä- likohtunik, vilistades mänge ganisti ja isa on juhendajana teks tore reisida, ta on tark ja ise elus paljustki loobuma. On Merit, Mihkel, Marko ja ga hea meel, et just Viliveres juba Eesti meistriliigas. ära teeninud suure lugupida- oskab meile rääkida igasugu- selge, et laste käekäik on talle Märten Männiste kodu rajasime. Isa elab kodu- Meie Märteniga oleme just mise. Palju õnne Ehalill! Ehalill Halliste on põline Ko- des, fondides ja erakogudes sed, mis tänaseks on koon- „Sanctus“ põimist. Võimsad, näoline, et seda võiks Ehalill Ehalill Halliste: hila elanik, ta on nii loomulik nii Eestis kui mujal maail- datud samanimeliseks näitu- värviküllased kolmeosalised Halliste puhul elukutseks või „Soov otsida ja leida too- osa Kohilast, et me ei mõtlegi, mas. Mõni aasta tagasi oli seks, mida huvilised saavad kirikut ehtivad komplektid harrastuseks nimetada – üle temi staatuses naissümboleid kui suur on tema kui kunst- Ehalill eesti kunstnike aas- näha Kohila vallamaja sein- on tänaseks valminud nel- kolmekümne aasta kestnud eesti etnograafilistest lillkirja- niku tähendus Raplamaa ja tanäitusel esindatud võim- tel kuni jaanuarini. 2011. aas- jas liturgilises värvis: valge, mängust on saanud saatus.“ dest on mind saatnud viimas- tel aastatel. Põimida vaipades- Eesti jaoks. Tema vaibakuns- sa etnostiilis triptühhoniga tal alustas Ehalill Halliste Ha- roheline, lilla, punane. Must se ornament kui stigma, mis ti on kinkinud president Len- Läte. Sellele järgnesid mit- geri Lambertuse kirikule li- komplekt valmib järgneva Ehalill – me täname ja õn- valgustaks välja Eesti naise ilu nart Meri oma riigivisiitidel, med uued etnoainesega taie- turgiliste gobeläänide sarja aasta kevadel. nitleme Sind! ja uhkuse. Ornament kui kilp, mitmete välisriikide saatkon- Ehalill Halliste on Ees- Jätkuvat loomeindu veel mis turvab suhestujat ja tõr- nad on valinud Ehalille soo- ti Kunstnike Liidu ja Eesti pikkadeks aastateks! jub soovimatut. Ornament, jad vaibad oma ruume kau- Tekstiilikunstnike Liidu liige. Kohila kogukonna nimel mis väljendab iseolemist, kest- nistama. Ehalill pälvis esimese Rap- Eeva Kumberg mist ja vaprust igas mõttes. Kõige rohkem aga on lamaa Kultuuripärli tiitli, ta Anneliis Kõiv Ornament kui NAINE.“ Ehalille loomingust osa saa- on Kohila valla teenetemärgi nud Kohila ja Raplamaa, kel- laureaat ning talle on omis- le esindusruumide ja püha- tatud ka Kohila valla elutöö Loe lehest: mute heaks on ta põiminud preemia. • Lk 2 Kandidaatide häältesaak kümneid gobelääne. Kunstikriitik Anne Untera • Lk 3 Tere tulemast pesumajja! Tema loomingut on esit- on öelnud: „Vaibakunst – see • Lk 3 Mihaela tunneb end nagu kodus letud ligi 80nel personaalnäi- on mäng emotsioonide, vär- • Lk 4 Võrkpallurite suur medalisaak • Lk 5 Matk Rabivere rappa tusel ja sadadel ühisnäitusel vide ja kujunditega, villase Ehalill Halliste oma juubelinäituse avamisel 1. no- • Lk 6 Rail Baltic ühendab Eesti Euroopaga Eestis ja välismaal. Tema töid vembril vallamajas. lõnga, lina, taku, puuvillas- • Lk 7 Bussigraafikud eksponeeritakse muuseumi- Foto Jaanus Kõrv te ja siidniitidega. Vähe tõe- • Lk 8 Kammerkoor Lambertus 20 2 VALLAVALITSUSES November 2013 Kohila vallavolikogu koosseis Mihaela tunneb end Kohilas nagu kodus JÜRI VALLSALU (volikogu esimees), ALLAR HALJASORG (vo- likogu aseesimees), HEIKI HEPNER, KRISTINA MÄGI, ŽAN- Jaanus Kõrv tekst ja pilt pole midagi ilusat, kuna kõik NA RANDMAA, EDITH MAASIK, HILLAR KALMET, RAI- mõtlevad üksnes raha peale. VO HEINARU, LAUR LAANMETS, RIHO PIHLAPUU, TIINA Mihaela Barak on 26-aastane, Mihaela töö ei piirdu vaid VALK, VIRVE ÕUNAPUU, ADOLF KERNO, ESNE ERNITS, lõpetanud arhitektuuri ülikoo- noortega, oma arhitektuuriala- ANNELIIS KÕIV, MARGUS MILLER, MARIA SAARNA, TIIT li, töötanud nüüdseks juba kuu seid teadmisi rakendadab ta ka PAANANEN, PRIIDU RÕÕMUS, EHA SEPPING, INGRID aega siin vabatahtlikuna. noortekeskuse õdusamaks ku- Valida oli kahe riigi - Eesti jundamisel. KANGUR. ja Poola vahel. Et aga Mihaela Kohila keskkonda nime- soov oli töötada lastega, otsus- tab Mihaela arhitektuurseks, Jüri Vallasalu, Hageri koguduse õpetaja: tas Moldova pealinna Chişin- mis oma puumajade tõttu eri- Tahan kaasa töötada, et ka valla tasan- ău (Kišinau) neiu Eesti ja Ko- ti meeldib, sest ta on just vana dil tähelepanu keskmes oleks inimene. Vaim- hila kasuks. Töö vabatahtliku- etnograafilise arhitektuuri spet- sus loob inimese. Toetan tervet perekonda, kus na noortekeskuses kestab kuni sialist. Ja kuigi on alevis ka pal- emal, isal ja lastel oleks kõigil väärikas koht ja järgmise sügiseni. ju uuemaid hooneid, on need- toimetulek. Arhitektuuriinstituuti astus ki nagu Mihaela nimetab „vana Mihaela seepärast, et nagu kõi- moodi tehtud“. kidel noortel, oli temalgi taht- Kohila meeldib Mihaelale ka Allar Haljasorg, Stoneridge Electronics AS mine maailma milleski pare- seetõttu, et kuigi ta ise on pea- tööstusprojekti juht. maks muuta. „Ma ei tahtnud linna tüdruk, siis suured linnad Parafraseerides Ameerika Ühendriikide 35. mitte maailma, vaid selle maa- talle ei meeldi. Meeldib hoopis presidendi John Fitzgerald Kennedy kõnet: „Är- ilma detaile paremaks muu- väike koht, sarnane sellega, kus ge küsige, mida vald saab teha sinu jaoks, küsi- ta,“ täpsustab Mihaela, lisades, elas Mihaela vanaema ja kust ge mida Sina saad teha valla jaoks!“ et arhitektuuri kaudu saab seda ise iga päev rongiga 30 km kau- Pean oluliseks kristlikke põhimõtteid ja hin- kõige paremini teostada. „Ar- gusele Kišinausse sõitis. „Kõik on siis mugav: inime- dan kõrgelt traditsioonilisi pereväärtusi. hitektuur ei õpetanud mind mitte niivõrd projekte tegema, sed sõbralikud, teenindajad to- kuivõrd õpetas elu,“ kinnitab redad. Tundub, et siinne rahvas Mihaela, kes leiab, et maailma armastab seda, mida teeb -
Recommended publications
  • Aespa Laululava Puitkonstruktsioonide Põhiprojekt
    Mihkel Reinhold AESPA LAULULAVA PUITKONSTRUKTSIOONIDE PÕHIPROJEKT LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Hoonete ehituse eriala Tallinn 2015 Mina, Mihkel Reinhold, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Üliõpilase kood: 110820680 Õpperühm: EI 81 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendajad ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Konsultandid ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Kaitsmisele lubatud „…………“…………………………..20….a. Ehitusteaduskonna dekaan Martti Kiisa allkiri Ehitusteaduskond LÕPUTÖÖ ÜLESANNE Lõpetaja: Mihkel Reinhold Üliõpilase 110820680 kood: Õpperühm: EI-81 Eriala: Hoonete ehitus (kood: 1827) Lõputöö teema: Aespa laululava puitkonstruktsioonide põhiprojekt Lähteandmed töö koostamiseks: Tellija (MTÜ Aespa Kodu) kirjalik lähteülesanne, kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimused, kehtiv detailplaneering. Töö koosseis, lahendamisele kuuluvate küsimuste loetelu: Lõputöös tuleb leida sobiv laululava arhitektuurne lahendus, tuleb lahendada laululava puitkonstruktsioonide
    [Show full text]
  • Regionaaltoetused Raplamaal 2016
    Regionaaltoetused Raplamaal 2016 Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Infolehes on antud ülevaade 2016. aastal Rapla maakonnas Rahandusministeeriumi rakendatavatest regionaalarengu programmidest toetust saanud projektidest. Rahandusministeeriumis on regionaalarengu toetamiseks ellu kutsutud ligi veerandsada toetusmeedet ja -programmi. 2016. aastal tehti toetusotsuseid enam kui 96 miljoni euro ulatuses, millele lisanduvad üle-Eestilised Euroopa territoriaalse koostöö programmide projektid 32 miljoni euroga. Raplamaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2016. aastal 4,2 miljonit eurot. 1 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetused 2016. aastal toetust saanud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks SA Raplamaa Arendus- ja Raplamaa piirkondlike algatuste tugiprogramm 2015- 89182 Ettevõtluskeskus 2016 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud Ligipääsetavuse parandamine töökohtadele Kohila valla Kohila Vallavalitsus ettevõtlusaladel. 1 237 656 Rapla linna Kastani ja Koidu ettevõtluspiirkonna taristu Rapla Vallavalitsus arendamine 1 189 036 Rapla Vallavalitsus Rapla linna keskväljaku rajamine 1 016 480 Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus Raplamaa Omavalitsuste Rapla maakonna omavalitsusüksuste vabatahtliku Liit ühinemise koordineerimine 40 861 2016. aastal eraldati regionaalprojektide elluviimiseks Raplamaal kokku 3 573 219 eurot Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Euroopa territoriaalse koostöö programmid
    [Show full text]
  • Vilivere Suund
    SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 1 alates 07. september 2015. a VILIVERE SUUND: Reis1 Reis 2 Liini teenindatakse: Koolipäevad Koolipäevad PRILLIMÄE 7:25SPORDI 16:10 SPORDI 07:35TOHISOO 16:12 HAGERI KOOL 07:42MÄLIVERE 16:20 SUTLEMA 07:44TORI 16:25 ANKRU 07:50KADAKA 16:35 MÄEVANA 07:56AANDU 16:40 RAASI 07:59JAAGUMARDI 16:53 JAAGUMARDI 08:01MÄEVANA 16:56 KALLASTE 08:04VILIVERE 17:01 KATIKODU 08:08KATIKODU 17:05 SPORDI 08:15VABADUSE 17:15 SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 2 alates 07. september 2015. a LOHU SUUND: Reis 1 Reis 2 E,T,N,R Kolmapäev SPORDI SPORDI 14:30 15:00 VABADUSE 14:32 VABADUSE 15:02 JAAGUMARDI 14:35 JAAGUMARDI 15:05 MÄEVANA 14:38 MÄEVANA 15:08 KATIKODU 14:50 KATIKODU 15:20 AANDU 15:03 AANDU 15:33 KADAKA 15:08 KADAKA 15:38 MÄLIVERE 15:13 MÄLIVERE 15:43 TORI 15:18 TORI 15:48 LOONE 15:21 LOONE 15:51 KOHILA 15:26 KOHILA 15:56 SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 3 alates 07. september 2015. a RAIKKÜLA SUUND: Reis 1 Liini teenindatakse: Esmaspäev SPORDI 08:20 RAIKKÜLA KOOL 09:00 Reis 2 Reede RAIKKÜLA KOOL 12:50 SPORDI 13:30 SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 4 alates 07. september 2015. a AESPA SUUND: Reis1 Reis 2 Reis 3 Reis 4 Liini teenindatakse: Koolipäev E,N E,T,N,R Kolmapäev VABADUSE 07:10SPORDI 12:00 SPORDI 13:35 SPORDI 14:05 ANKRU 07:25VABADUSE 12:02 VABADUSE 13:37 VABADUSE 14:07 IKARUSE 07:30HAGERI KOOL 12:10 HAGERI 13:45 HAGERI 14:15 SUVILA 07:32VABADUSE 12:18 SUTLEMA 13:48 SUTLEMA 14:18 ENTUSIASTI 07:35SPORDI 12:20 IKARUSE 14:04 IKARUSE 14:34 AESPA 07:37 ENTUSIASTI 14:08 ENTUSIASTI 14:38 HAGERI 07:52 HAGERI KOOL 14:15 HAGERI KOOL 14:45 HAGERI KOOL 07:53 VABADUSE 14:30
    [Show full text]
  • Keila Jõe Valgala Reostuskoormuse Uuring
    AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tellija: Keskkonnaamet Töö nr: 13064 KEILA JÕE VALGALA REOSTUSKOORMUSE UURING Vastutav täitja: Karl Kupits Juhatuse liige: Karl Kupits Tallinn Detsember 2013 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring AS MAVES SISUKORD 1 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 3 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 3 TÖÖ METOODIKA ......................................................................................................................... 5 3.1 VARASEMAD MATERJALID .......................................................................................................... 5 3.2 ANDMEBAASID JA KAARDIANALÜÜS ........................................................................................... 5 3.3 VÄLITÖÖD ................................................................................................................................. 7 3.4 ARUANNE ................................................................................................................................. 7 4 KEILA JÕE KIRJELDUS ................................................................................................................... 8 4.1 ÜLDANDMED ............................................................................................................................. 8 4.2 JÕE VEE
    [Show full text]
  • Eesti Vabariigi 1919. Aasta Maareform Kohila Vallas
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikooli avatud ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo – ja arheoloogia instituut Ene Holsting EESTI VABARIIGI 1919. AASTA MAAREFORM KOHILA VALLAS Magistritöö Juhendaja: professor Tiit Rosenberg Tartu 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 1. MAASEADUSEST EESTIS ........................................................................................................................ 7 1.1 MAASEADUST ETTEVALMISTAV TEGEVUS........................................................................................... 7 1.2 MAASEADUSE VASTUVÕTMINE JA MAADE VÕÕRANDAMINE ............................................................... 9 1.3 VÕÕRANDATUD MAADE EEST TASU MAKSMINE ................................................................................ 10 1.4 RIIGIMAADE KASUTAMINE ................................................................................................................ 12 1.5 MAADE ERASTAMISE KÜSIMUS ......................................................................................................... 14 1.6 ERARENDIMAADE KORRALDAMINE ................................................................................................... 14 2. KOHILA VALD ........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • 17. Septembril Avati Pidulikult 7,5 Kilomeetri Pikkune Kohila-Hageri
    KohilaKOHILA valla ajaleht 10. oktoober 2018. Nr 14(254) Märjamaal tunnustati Oktoobrikuu sündmused Raplamaa omavalitsustöötajaid 4.10 kell 18.30 Naiskodukaitse külalisõhtu, Kohila raamatukogus. Eesti sai ühe riikliku tähtpäeva pidaja töö. 6.10 kell 16.30 lisaks ja alates käesolevast aastast Piia on ametnikuna suure em- Eesti MV jalgpallis III liiga Kohila Püsivus - Vändra JK Vaprus, on 1. oktoober riigi poolt seadu- paatiavõimega, kannatlik, kohu- Kohila staadionil sega kehtestatud tähtpäev - Oma- setundlik, viisakas, orienteeritud 14.10 kell 12.00 valitsuste Päev. sellele, et iga vallavalitsuse poole Eesti MV jalgpallis U-12 poistele Kohila Püsivus - Saku Sporting, Idee luua Eestisse kohalike oma- pöördunud isik saaks küsimuse- Kohila staadionil valitsuste päev, on olnud mõtetes le/probleemile lahenduse parimal 15.10 juba ammu. “Tähtpäeva loomisel võimalikul viisil. Kohila gümnaasiumi sünnipäev mängib enam rolli ka asjaolu, et Kolleegina on ta abivalmis, 20.10 kell 18.00 tänavu on Eesti Vabariik 100. aas- sõbralik, toetav ja uuele avatud. Kammerkoor Lambertus 25, Hageri kirikus tapäeva tähistamine,” ütles Riigi- Vallavalitsust tervikuks ühendav 29.10 kell 18.00 kogu põhiseaduskomisjoni esi- väga oluline lüli. Inimesena on Kohtumine ajaloolase Jaak Juskega, Kohila raamatukogus mees Marko Pomerants ERR-ile. Piia heasüdamlik, mõistev, ene- 3.11 kell 19.00 Rapla maakonnas tähistati esime- sest ja teistest lugu pidav. Külade tänupidu Hageri Rahvamajas ne omavalitsuste päeva Märjamaa Piia on nelja tubli lapse ema kultuurimajas. Muuhulgas valiti ja positiivne eeskuju näitamaks, Näitused: parim Raplamaa omavalitsustööta- et suure pere emaks olemine on Kuni 24.11. Soome kunstniku Irene Lahti keraamikanäitus ja 2018. Kohila vallast sai tunnus- võimalik ka nii, et pereväärtused “Vastandvärvid”, Kohila raamatukogus.
    [Show full text]
  • Hobune Kappas Uude Talli
    Nr 1. Veebruar 2011 Kohila valla leht 5. detsember 2014. Nr 23(177) Jõuluks koju! Garri Raagmaa, TÜ regionaalplaneerimise dotsent on arvanud: „Eesti inimene tahab jõuluks koju. Suur osa Eesti rahvast suundub jõulude ajal linnast maakohta just kodutunde pärast. Nii hea on jätta närviline ja räpane linn selja taha, käia jõululaupäeval esivanemate kirikus, otsida lume alt üles esivanemate kalmud, läita küünlad ning tunda sidet esivanemate hingedega.” Kutsume kõiki vallakogukonna liikmeid end sisse kir- jutama oma koduvalda! 5. jaanuaril 2015 kell 11 saame kokku vallamajas ja loosime välja seitse 100-eurost kinkekaarti kõigi vähemalt 18-aastaste elanike vahel; kolm 100-eurost kinkekaarti vähemalt 18-aastaste ela- nike vahel, kes on 20. novembrist kuni 31. detsembrini 2014 end Kohilasse sisse kirjutanud. Hobune kappas uude talli Vali sobiv elukoha registreerimise viis nelja võimaluse vahel, mille leiad siit: Õie Piirmets lubas Inna Laanmetsalt (paremal) saadud uue asuka raamatukogusse sisse kirjutada. http://kohila.kovtp.ee/elukoha-registreerimine Kolmapäeva, 26. novembri Inna algust. le heale koostööle vallaga,” Tähtis on lood kirja õhtupoolikul andis valla 2010. aastal pöördus Inna räägib Inna. panna sädeinimene 2014 Inna Laan- poole Eesti arhitektuurimuu- Esimene suur ettevõtmine Kogukonna üritustest võtab mets raamatukokku hoiule seumist Karen Jagodin ja tea- oli 2011. aastal, kui koristati tavaliselt osa pea 30 inimest ja hobuse, mis käib kaasas aasta tas, et nad on valinud Kohila ära jõeäärne ala, mis senini oli seda arvu peab Inna optimaal- küla tiitli pälvinud asumiga. paberivabriku tööliselamute justkui eikellegimaa. seks, sest inimesi huvitavad Selle aasta asumiks valis ala projekti „Eesti XX sajandi Eelmisel aastal puhastati erinevad teemad. Väga tähtis tunnustamiskomisjon Posti väärtuslik arhitektuur, selle lasteaia aia taga ja elamute al- on kirja panna lood ja meenu- ja Tööstuse tänava piirkonna.
    [Show full text]
  • Rail Balticu Raudteetrassi Lõigu „Harju Ja Rapla Maakonna Piir – Hagudi“ Ehitusprojekti Keskkonnamõju Hindamine (Kmh)
    RAIL BALTICU RAUDTEETRASSI LÕIGU „HARJU JA RAPLA MAAKONNA PIIR – HAGUDI“ EHITUSPROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE (KMH) PROGRAMM The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. Kuupäev: 06. jaanuar 2020 Dokument: RBDTD-EE-DS1-ZZ_SKP_0000-00_ZZZZ_RP_ENV-AA_VE_00001_003 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti koostamine Projekti nimi: Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti koostamine Dokumendi nimetus: RBDTD-EE-DS1-ZZ_SKP_0000-00_ZZZZ_RP_ENV-AA_VE_00001_003 – Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH). Programm Rev. Date: Doc Prepared Checked Approved Accepted : Status: 04/07/201 Submitte Hendrik Andres Enrique Rico 1. Eike Riis 9 d Puhkim Brakmann Izquierdo Signatures : Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti koostamine SISUKORD 1. Sissejuhatus ...................................................................................................................... 1 2. Rail Balticu raudtee ............................................................................................................ 4 3. Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht ..................................................................... 11 4. Reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ............................................................
    [Show full text]
  • Kohila Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arengukava
    Kohila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 1 SISUKOKKUVÕTE ..................................................................................... 5 2 SISSEJUHATUS ....................................................................................... 13 3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS ................................ 15 3.1 Üldist........................................................................................................................15 3.2 Elanikkond..............................................................................................................15 3.3 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonna keskmise sissetuleku suhtes...16 3.4 Kohila valla eelarve................................................................................................17 3.5 Vallavalitsuse laenukohustused ............................................................................17 3.6 Vallavalitsuse laenuvõime analüüs.......................................................................18 3.7 Vee-ettevõtlus..........................................................................................................18 3.7.1 OÜ Kohila Maja...............................................................................................18 4 KESKKONNASEISUND............................................................................ 23 4.1 Geograafiline asend ja territoorium.....................................................................23 4.2 Geoloogia ja pinnamood........................................................................................23
    [Show full text]
  • 22.01.2013 Koht: Kohila Koolituskeskus, Tohisoo Mõis, Viljandi Mnt 37
    KOHILA VALLAVOLIKOGU MAAKOMISJONI KOOSOLEKU PROTOKOLL NR. 33 Kuupäev: 22.01.2013 Koht: Kohila Koolituskeskus, Tohisoo mõis, Viljandi mnt 37 Algus: 16:30 Lõpp: 18:00 Juhatas: Allar Haljasorg Protokollis: Allar Haljasorg Võtsid osa: Ingrid Võrno, Kalju Valdmann, Ants Markna, Kalle Talviste, Aivo Mündel Külalised: Heiki Hepner, Argo Luik, Rein Ailt, Gert Küling Puudusid: Hillar Kalmet, Sven Rosenštok, Alar Haabma, Hetti Kask PÄEVAKORD: 1. Detailplaneeringu algatamine Rabivere küla Kurrunurru. 2. Tallimajanduse rajamine Hageri küla Pärdipõllu. 3. Suusamägede ehitamine Kohila alevis ülejõel, Hageris ja Sutlemas. 4. Aespa külakeskuse detailplaneeringu kehtestamine. 5. Kohalike teede nimekirja täiendamine. 6. Sundvalduse seadmine Kohila vald, Urge küla, Väike-Härjaoja. 7. Muud küsimused. OTSUS: kinnitada päevakord. 1. Detailplaneeringu algatamine Rabivere küla Kurrunurru. Detailplaneeringu algatamine Rabivere külas Kurrunurru maaüksusele Rabivere külakeskuse moodustamiseks. Maaüksuse suurus 7,2 ha. Maaüksuse üldiseloomustus - pool maaüksusest on soostunud maa (sovhoosi ajal kasutatud loomade karjamaana), pool metsaga kaetud, sinna alale jääb ka endine Rabivere prügimägi (tänaseks likvideeritud ja võsastunud). Maaüksusel asub ka endine Ööbiku talukoht. Ala läbib kõrgepinge liin ja madalpinge liin. Lääne küljelt piirab maaüksust Hageri-Kodila maantee ja Rabivere Suureküla tee. Kavandatud on hoone, mänguväljak, kiige, palliväljak, lõkkease parkla ja pakendikeskus. Talviste: „Põhjapoolne maaüksuse osa on liigniiske ala. Rabivere mõisa potentsiaali on mõistlik rohkem kasutada, leia sünergiat.“ Võrno: „Liigniiske ala saaks talveperioodil kasutada nt jäärajana.“ OTSUS: Toetada detailplaneeringu algatamist. 2. Tallimajanduse rajamine Hageri küla Pärdipõllu. Tallimajanduse rajamine Hageri külas 13 ha suurusel Pärdipõllu kinnistul. Kavandatakse 15- 25 hobuse pidamiseks. Töötajaid 3. Ehituste ajakava: kontor, elamu ja tall 2013-2014 maneež 2015-2016. Elanikke 3. Hoonestus kavandatud Kernu-Kohila tee ääres vanade lautade kõrvalkrundil.
    [Show full text]