KohilaKOHILA valla ajaleht 6. detsember 2017. Nr 17(239)

Detsembrikuu ja valla aasta küla aastavahetuse sündmused 2017 on 7. detsember 10.00 Jõulueelne müük (TEA ja VARRAK) ning kodutekstiilid Kohila raamatukogus 9. detsember 10.00 kihelkonna jõululaat Kohila gümnaasiumis 13. detsember 18.00 Männi lasteaia jõulukontsert Hageri kirikus 15. detsember 10.00 Doonoripäev Kohila spordikompleksis 20.00 Eesti MV korvpallis, Saku I liiga Kohila SK/Webware – G4S noorteliiga II, Kohila spordikompleksis 16. detsember 10.00 Kohila valla meistrivõistlused korvpallis, Kohila spordikompleksis 17. detsember 10.00 Kohila lahtised meistrivõistlused lauatennises, Kohila spordikompleksis 16.00 Kapa-Kohila kammerkoori kontsert Kohila õigeusukirikus 19. detsember 18.00 Jõulumuusika kontsert Tohisoo mõisas 20. detsember 19.00 Birgiti ja Ivo Linna jõulukontsert Hageri kirikus 26. detsember 12.00 Kohila mõisakooli heategevuslik jõulukontsert, esinevad Margus Vaher, Kapa-Kohila kammerkoor, Kohila mõisakooli lapsed. Hageri kirikus Maire Midri ja Rene Vinnal Kohila valla aasta küla rändauhinda vastu võtmas. Foto: Kajar Kattai 17.00 Lenna ja Juss Haasma jõulukontsert Hageri kirikus

27. detsember Tänavu korraldasid Kohila Kaisa tõi esile ka seda, et MTÜ Kovil eestvedajalt Mai- kond. Aga püütakse aina enam 19.00 Kohila valla mälumäng Hageri rahvamajas valla külade tänupidu Adi- küla noored on aina enam re Midrilt. inimesi kaasata. Ja kui uus pere 1. jaanuar la- küla, kelle hoida oli küla tegemistega kaasa tul- „Muidugi olin üllatunud,” on külasse kolinud, siis kutsu- 00.30 Ilutulestik alevi keskel aasta küla rändauhind Ho- nud ja astunud ka külaseltsi hüüatab Maire. „Aga mulle takse kohe neidki kampa. 00.30 Aastavahetuse pidu Hageri rahvamajas bune. Ja nad tegid seda hästi! liikmeks. Õige pea valitakse meeldib neid külaasju ajada ja „Me oleme pidanud tradit- Pidu toimus 18. novembril, külaseltsile uus juhatus, see- kui kogukond kaasa tuleb, siis siooniliselt vastlapäevi, tei- Näitused õhtu jooksul esines Hage- pärast tänati eelmise juhatuse on ju väga tore.” nud jaanituld,” räägib Maire. 6.11–12.01 ri harrastusteater, prooviti liikmeid, kes on juba kümme Maire ütleb, et Vilivere on „Tänavu saime rahastuse pro- Ehalill Halliste gobelläänide näitus „Pae peal” teadmisi viktoriinis, mängiti aastat külaelu vedanud – Enn noor ja arenev küla ning peab jektile „Vilivere kogukonna Kohila vallamajas mitmeid vahvaid mänge ning Atso, Mihkel Reispass, Kaja oluliseks piirkonna arengusse arenguprogramm”, mida kor- keerutati jalga ansambli Ka- Kadu ja Andres Reidma. panustamist. „Et ka need inime- raldame koostöös Sutlemaga. hur ja Roos muusika saatel. „Suur tänu kõigile, kes on sed, kes aastaringselt kohapeal Selle raames oli mitu väljasõi- Tänupeo jooksul tegi Kaisa abiks olnud,” ütles Kaisa kogu elavad, aga on endiselt Tallinna tu. Järgmisel suvel, 14. juu- Högren ka väikese tagasivaate külarahva nimel. „Meil on sissekirjutusega, tuleks päriselt lil toimub meil külaplatsil -Pihali piirkonnas teh- küll väike küla, kus pole just Vilivere küla elanikuks.” esimene külapäev. Sel aastal tule, enne kui Hobune uude palju, aga sellest piisab ja me Maire ise elab Viliveres tegime sinna jalgpalliväravad külasse kappab: „Adila-Pi- oleme oma küla üle uhked. 2000. aasta jõuludest ja nen- ja võrkpallivõrgu postid. Kü- hali külaselts on tegutsenud Meil on seal hea olla.” dib, et algul oli temagi see, laplatsi abihoone ehitamise- 11 aastat. Selle aja jooksul Ja oligi aeg Hobusel uude kes iga päev Tallinna poole ga tahaks ka enne külapäeva oleme koos palju ära teinud – külasse kapata. Vallavanem sõitis ning sissekirjutuski oli ühele poole saada.” rajanud oma külaplatsi, ehita- Heiki Hepner kuulutas välja teises vallas. Piirkonna kõige suuremaks nud lava. Viimasel külapäeval Kohila valla aasta küla 2017 – „Suurt sidet mul Kohilaga ei murekohaks peab Maire Mid- 2016. aastal sai külaplatsile Vilivere küla. Aasta sädeini- olnud. Kui 2011. aastal Ha- ri aga teede, valdavalt kruusa- rajatud oma talusiltidega puu. mene on Maire Midri. gerisse KMT majatehasesse teede halba seisukorda. Iga talu meisterdas ise sildi. Vilivere külaelu veab alates tööle sain, siis tuli kogu pere „Teedest räägime palju,” Kui ilm on lubanud, siis ole- 2011. aastast MTÜ Kovil. nii-öelda Kohila poole ära. ütleb Maire. „Ma ei kujutagi me korraldanud küla vastla- Koos on rajatud külaplats, Praegu ma ei kujuta ette, et ette, mis probleemid ja kas päevi, tavaks on saanud ka mänguväljak ja korraldatud ma peaksin linnas tööl või üldse siis esile tulevad, kui ühise jaanitule tegemine. Sel mitmeid vahvaid ettevõtmisi lapsed linnas koolis käima.” teed korda saavad.” aastal kogusime ühisel jõul ja väljasõite. Vilivere külas elab 290 ini- Esne Ernits raha ja soetasime külaplatsile „Kas saadud sädeinimese mest. Maire sõnul on küla laste mänguväljaku.” tiitel tuli üllatusena?” küsin tegemistes aktiivseid kümme-

Tule päriselt Kohila valla elanikuks – tood kaasa rohkem hoolimist ja turvalisust enda ja kogukonna jaoks! Vaata ka lugu lk-l 2 „Päriselt Kohila vallas” 2 VALLAINFO Nr 17 Detsember 2017

Vallavolikogu info

9. novembri istungil oma panuse andnud. Siit, kuhu ses saame lepingu allkirjastada. suhtevõrgustiku, minu kontak- ka sotsiaalseid aspekte. Kui ma (esimees), Rita Torgo, Ma- me oleme praegu jõudnud, on Jaanus Ernits: „Suvel kaalusid tid ei piirdu ainult Eesti ettevõ- asub tööle uus arendusnõunik, riann Saar, Lea Kõiv, Nelli Talas, • Vallavanema töötasu, väga hea edasi minna. Järgne- tõsiselt, kas üldse jätkata ning tete ja turundusmaailmaga, vaid siis tema peab jälgima, et otsu- Lii Peetsalu, Jaanus Ernits, Taili hüvitiste ja soodustuste val neljal aastal seisab eest läbi kandideerida vallavanemaks. ka diplomaatilise kogukonnaga. sed, mis vastu võetakse, viiksid Vahesaar ja Sirje Mett. määramine aegade suurim investeeringute Mis sind motiveerib?” Selliste kontaktide kaudu saab valda edasi.” Maakomisjon: Andrus Saa- Volikogu otsustas: tegemise periood. Euroopa Lii- Heiki Hepner: „Tõepoolest, Kohilat tuntumaks teha, tuua • Nimetati Kohila valla re (esimees), Risto Rumm, - määrata Kohila vallavanema du toetused ulatuvad enam kui kevadel ma mõtlesin tõsiselt, siia investoreid, värskeid ideid. esindajad Marika Kesa, Tõnu Pärtma, Alar ametipalgaks 2600 eurot kuus; 20 miljoni euroni, millele lisan- kas kandideerida valimistel val- Ma olen töötanud meedias, mis - Raplamaa Omavalitsuste Haabma, Priidu Rõõmus, Laur - kehtestada Kohila vallavane- duvad miljonid eurod omaosa- lavanema kandidaadina. Mind tähendab seda, et ma oskan ja Liidu Täiskogus Jüri Vallsalu ja Laanmets, Ingrid Lai ja Hillar ma kasutusse antava sõiduauto lust – ees seisavad Kohila güm- motiveerisid kandideerima need tean, kuidas luuakse kommu- Heiki Hepner. Asendajad Kris- Kalmet. läbisõidu piirmääraks 22 000 naasiumi rekonstrueerimine, tegevused, mis praegu valla ees nikatsiooni. Inimesena olen ma tina Mägi ja Argo Luik. Spordikomisjon: Kaido Mägi kilomeetrit aastas; uue tervisekeskuse ehitamine, seisavad. Võimalik valla aren- hooliv, olen innustav ja panen - Raplamaa Omavalitsuste (esimees), Olga Andrejeva, Siim - Kohila vallavanemal on õigus kergliiklusteedesse investeerimi- gusse panustamine annab teatud inimesi ennast hästi tundma.” Arengufondi nõukogus Heiki Haabma, Žanna Randmaa, kasutada ametiülesannete täitmi- ne, kogu valla tänavavalgustuse rahulolu, see motiveerib.” Marika Jahilo kogus 6 häält, Hepner ja Jüri Vallsalu. Aavo Kergand, Kaur Heinaru, seks ametitelefoni limiidivabalt; uuendamine, Aespa-Vilivere Edasi tutvustas volikogu- Heiki Hepner 14 häält. Valla- - Raplamaa Omavalitsuste Aivo Rahu ja Enno Põder. - maksta vallavanemale ame- aedlinnaku piirkonda vee- ja ka- le ennast teine vallavanema vanemaks valiti Heiki Hepner. Arengufondi hariduse osafondi Külade ja turvakomisjon: tist vabastamisel hüvitist kolme nalisatsioonivõrgu loomine … kandidaat. • Vallavalitsuse liikmete nõukogus haridusnõunik Meeri Žanna Randmaa (esimees), kuu ametipalga ulatuses, kui Neid investeeringuid on veel. Marika Jahilo: „Kui mina arvu ja vallavalitsuse struk- Ehandi. Alar Haabma, Mariann Saar, ametist vabastamine toimub Vaid investeeringutega ei peaks valima juhti Kohila val- tuuri kinnitamine - Linnade Päeval (liikmete Rita Torgo, Lii Haabma, Rein seoses volituste tähtajalise saa piirduda. Tuleb panusta- lale, siis ma pööraksin tähele- Volikogu kinnitas vallavalit- esindajate üldkoosolekul) Jüri Kolon, Andres Sari, Sirje Mett lõppemisega. da eelarvelisi vahendeid ka panu kahele aspektile – mis on suse neljaliikmelisena: Heiki Vallsalu ja Heiki Hepner ning ja Rain Seier. • Vallavanema valimine hea hariduskeskkonna sisulise motivatsioon ja mida uus juht Hepner, Argo Luik, Piret Puun, asendusliikmetena Kristina Tunnustuskomisjon: Jüri Vall­ Andrus Saare tegi IRL-i nime- poole tagamiseks, kultuuri- endaga kaasa toob. Mina olen Väino Maasalu. Mägi ja Argo Luik. salu (esimees), Lea Kõiv, Edith kirja poolt ettepaneku nimeta- pärandi traditsioonide hoid- siin üles kasvanud, koolis käi- Marika Jahilo ütles, et Parem - Eesti Linnade Liidu voliko- Maasik, Inna Laanmets, Ants da vallavanema kandidaadiks miseks, vaheldusrikkaks vaba nud, ma tean, milline oli Kohila Kohila oleks teinud ettepaneku gus Heiki Hepner ja asendus- Markna ja Hillar Kalmet. Heiki Hepneri. aja sisustamiseks ja elanike 60ndatel, 70ndatel, 80ndatel koostada vallavalitsus spetsialis- liikmena Argo Luik. Revisjonikomisjon: Marika Jaanus Ernits nimetas valimis- enesearendamiseks. Tervikuna jne. Ma mäletan onu Elmari tidest, mitte valla ametnikest. • Komisjonide moodustamine Jahilo (esimees), Jaanus Ernits, liidu Parem Kohila poolt valla- tuleb valda hoida sotsiaalselt hobusekoormaid, kui ta vedas Heiki Hepner selgitas vallava- Volikogu moodustas komisjo- Aarne Suviste ja Raivo Heinaru. vanema kandidaadiks Marika tugevana, panustada valla et- kapsaid ja õunu, mäletan Heino litsuse moodustamise põhimõt- nid, valis neile esimehed ja kin- • Volikogu otsustas garan- Jahilo. tevõtluskeskkonda nii, et siin Vilipere rajatud liuvälja, mäle- teid: „Praegune vallavalitsus nitas koosseisud alljärgnevalt. teerida Härjaoja tee ehitamise Mõlemad kandidaadid said oleks mitmekesised investee- tan ka liuvälja Kohila mõisa ees. koosneb valla ametnikest, kes Eelarvekomisjon: Allar Hal- omaosaluse finantseerimise võimaluse ennast tutvustada. rimisvõimalused. Olemasolev Seega, mul on Kohilas juurte ongi oma ala spetsialistid. Sellel jasorg (esimees), Aarne Suvis- summas kuni 107 000 eurot Heiki Hepner: „Mina olen valla arengustrateegia, arengu- tunnetus. Kohila on paik, mida on pragmaatiline põhjus. Val- te, Martin-Erich Torjus, Siim Argo Luik selgitas, et projek- metsamees, töötanud RMK-s kava ja finantsstrateegia anna- ma armastan, kus elavad mu lavalitsusse kuuluvad vallava- Haabma, Riina Riska, Hille tile „Ligipääsutee rekonstruee- erinevatel ametikohtadel ja ka vad selleks hea sisendi, et neid lähedased. Kuna minul puu- nem, kellel on üldine vastutus. Martisen, Margus Maidla ja rimine Kohila tööstusaladele ja erasektoris. Aastast 2011 olen eesmärke saavutada. Ka valla duvad Kohila vallaga seoses Abivallavanem on Kohilas ol- Raido Otto. töökohtadele” on planeeritud olnud valitud Kohila vallavane- üldplaneeringu koostamine on igasugused ärihuvid, siis saan nud mittepoliitiline ametikoht. Hariduskomisjon: Edith Maa- taotleda 85% toetust, millega maks. Peres on kaks täiskasva- oluline alus eesmärkide saavu- olla oma otsustes vaba. Mida Argo Luik vastutab eelkõige sik (esimees), Lili Kesa, Kristina rekonstrueeritakse Härjaoja nud poega. tamiseks ja sellega tuleb lähiaas- ma kaasa toon? Skandinaavia­ maade, planeeringute, infra­ Mägi, Anu Nigesen, Kirsti Sol- tee sõidutee osa ja ehitatakse Järgmised neli aastat tähenda- tatel tegeleda.” liku juhtimiskultuuri. Olen struktuuri, keskkonna ja teede vak, Raivo Heinaru, Taili Vahe- juurde kergtee. Projekti 15% vad volikogule ja vallavalitsusele Taili Vahesaar uuris, kui kau- 15 aastat Postimehes töötanud, ning muude valdkondade eest. saar ja Teerika Martisen. omaosaluse garanteerimine korralikku katsumust. Luban gele on jõudnud algklasside kui ajaleht oli Norra suurima Piret Puun on finantsnõunik Kultuurikomisjon: Anu Ni- hõlmab peale ehitusmaksumu- seda, et Kohila vald on edaspi- maja ehitamine. meediakontserni omanduses. ning on ülioluline, et finants­ gesen (esimees), Kristina Mägi, se ka põhiprojekti koostamist ja digi arenev vald, annan endast Hepner: „5. detsembriks on Saime sealt väga hea juhtimis- alast oleks pidev ülevaade. Väi- Meila Sermus-Blomqvist, Reet omaniku­järelevalve teenust. parima ja olen valmis selleks pakkumised esitatud ja saame koolituse. Ma tean, milline on no Maasalu on sotsiaalnõunik. Runge, Martin-Erich Torjus, pingutama. Samas tänan kõiki, välja valida parima. Seejärel demokraatlik kaasav juhtimine. Ma pean väga tähtsaks, et vald Henry Tombak, Tiina Keps, Kat- Kokkuvõtte tegi kes on eelmisel neljal aastal val- on kahenädalane vaidlustuspe- Olen tegutseja, mitte jutustaja. oleks sotsiaalselt tugev ja valit- rin Reispass ja Katrin Kurjama. Esne Ernits la arengu nimel pingutanud ja riood. Loodame, et aasta algu- Kaasa toon kindlasti ka oma suse otsuste tegemisel arutataks Sotsiaalkomisjon: Alar Haab- Päriselt Kohila vallas Kas oled mõnel hetkel mõel- loodust. Kõik päris Kohila val- 2016. aastal laekus Kohila meie ühiseid hüvesid luua ai- nud, et oleks ehk päris hea olla la elanikud on andnud selleks vallas ühe elaniku kohta tulu- nult nende vahendite arvelt, kogu ihu ja hingega seal, kus oma panuse, et siin nii oleks. maksu 748 eurot ja 2017. aas- mis valla eelarvesse laekuvad. tegelikult elad? Vabaühenduste liikmed vii- taks prognoosime maksutulu Seepärast on vallavalitsus sun- Püüdes saada igalt poolt mu- vad oma toredaid ideid ellu ligi 800 eurot elaniku kohta. nitud investeeringute tege- jalt pakutavaid kõikvõimalikke ja haaravad ka naabreid kaasa, Kolme esimese kvartali and- misel ja teenuste osutamisel hüvesid ja soodustusi, kujuneb et kodu ei lõppeks oma ukse mete põhjal oli Kohila vald arvestama ka seda, kui palju see aja jooksul tahes-tahtmata või väravaga, et kodu jätkuks selle näitajaga Eestis 23. kohal sissekirjutatud elanikke min- manipuleerimiseks iseendaga, ka oma aia taga. Kuigi palju kõigi 213 omavalitsuse pinge- gis piirkonnas või tänaval elab. nii ähmastub kodutunne. suudetakse ära teha hea peale- reas. 500 sissekirjutatud elani- Inimesed võiksid olla ka Kui inimese kodune aadress hakkamise ja entusiasmiga, ei ku panus annaks tulumaksuna ametlikult päriselt seal, kus elanikeregistri järgi on sama, piisa siiski üksnes sellest – vaja 2018. aasta eelarvesse prog- elavad, et nad ei jääks ainult kus ta põhiliselt elab, siis ai- on ka rahalist panust. noositavalt 430 000 eurot. See nägemuseks, vaid oleksid tab see lahendada mitmeidki Üle poole vallaeelarve tu- on väga suur summa ning või- reaalselt oma valla jaoks ole- kodupaiga probleeme ning ludest moodustab füüsilise maldaks elukeskkonda tundu- mas. Nii saaks ka vald olla kõi- muuta seda meeldivamaks isiku tulumaks, mis laekub valt paremaks muuta. gi oma elanike jaoks tõeline ning turvalisemaks. Teiselt ainult nende elanike tuludelt, 2017. aasta alguseks oli koduvald ja praegused amet- omavalitsuselt saadavad hü- kes on laekumisele eelneva Kohila valla elanike arv kas- likel andmetel tühjad kodud ved ei kaalu kaugeltki üles aasta 31. detsembri seisuga vanud 7062-ni, kuid tänavu täituksid meie oma inimes- selgeid võimalusi ja vahen- valla elanike registris. Kuigi on elanike arvu juurdekasv tega, kelle heaolu on vallale deid kodukandi elukeskkon- elanike arv on kasvanud, elab võrreldes eelmise aastaga pi- prioriteediks. Kohila valla ajaleht na parendamiseks. Kohila vallas alaliselt ikkagi durdunud. 1. novembri sei- Elage ja olge päris meie oma KOHILA Meile kõigile meeldib, et ko- umbes 500 elanikku, kes on suga elas Kohila vallas 7072 Kohila valla inimesed! Väljaandja: dutee kulgeb mööda hoolda- ühel või teisel põhjusel sisse inimest. Samas võiks see arv Suurema hulgana saavutame Toimetus: Kohila vallavalitsus Vivika Veski tud, valgustatud ja lumest pu- kirjutatud mõnda teise oma- olla vähemalt 7500 inimest, rohkem. e-post: [email protected] Küljendus ja trükk: hastatud tänavat. Väga tore on valitsusse. Kindlasti on nende kui võtta arvesse ka need, kes Kaasalööva ellusuhtumisega Esne Ernits, tel 5564 7719, Auratrükk • www.aura.ee nii endal vaadata kui ka küla- hulgas ka inimesi, kes elavad elavad küll Kohila vallas, kuid on oma kodukandi problee- e-post: [email protected] Tiraaž: 3250 listele näidata heakorrastatud üüripinnal ja neil ei lubata on rahvastikuregistri andme- me palju kergem lahendada Keeletoimetaja: Katrin Naber Järgmine ajaleht haljasalasid, mänguväljakuid, sinna sisse kirjutada. Sellele tel hoopis mujal. ja piisava elanike arvu puhul e-post: [email protected] ilmub 22. detsembril puhkealasid, kasutada vaba aja probleemile võiks leida la- Sissekirjutuse mittetegemi- leitakse kindlasti kergemini ka Kohila vallavalitsus, Vabaduse 1, Kohila 79804, veetmiseks ja sõprade seltsis henduse, kui pöördute oma seks võib olla erinevaid põh- rahaline kate. olemiseks kaunist saastamata murega vallavalitsusse. juseid, kuid omavalitsus saab tel 489 4760 e-post: [email protected] Kohila vallavalitsus Nr 17 Detsember 2017 kohila valla ajaleht 3

Konkursi „Raplamaa aasta tegu 2017” kogukonda kaasava teo preemia tuli Kohila valda. Sel- le sai Hageri Lambertuse ko- gudus, kes tõi koostöös EMTA lavakunstikooliga möödunud suvel seitsmel õhtul Hageri pal- vemajja näidendi „Ja peaksin sada surma ma …”. Näiden- dit tuldi vaatama üle Eesti ja kõikidel õhtutel oli maja välja müüdud. Saadud tulu kasuta- takse muinsuskaitse all oleva ainulaadse Hageri palvemaja Kohila käsitöö kodu renoveerimiseks. Näidendi la- ja valla teabepunkt valaudadele toomiseks kaasati rohkelt vabatahtlikke üle val- la. Erilist äramärkimist leidsid tunnustamisel Sigrid ja Juhan Näpseli maja Põld (fotol vasakul), Agu Kal- juste ning Jüri Vallsalu (fotol (Kohila, mnt 6) paremal). Foto Aare Hindremäe AVATUD Kohila mõisakooli kogukond kui Kohila mõisa pärandi hoidja T–R kell 11–16 L 11–15 Kohila mõisa südant on tasapi- si korrastatud viimased 15 aastat Kohila kaunis käsitöö, Kohila valla mesi, ning on lootust, et lähimate aas- takümnete jooksul saab see mõi- looduskosmeetika, keraamika jpm. saansamblisse kuuluvate erine- Masintikkimisteenus vate kinnistute omanike ühiste pingutuste tulemusena taastatud Jõuluvana täidab oma kunagises terviklikkuses ja ilus. Eravalduses olevas peahoones kingikotti siin! asub Kohila mõisakool, korras- tatud ait-kuivatis aga, mis on valla omanduses, tegutseb ava- lik raamatukogu. Vallale kuulu- vat tall-tõllakuuri, mis on antud MTÜ Miikaeli Ühendus kasu- tusvaldusesse, projekteeritakse algklasside majaks. Enne 2012. aasta tulekahju oli tall-tõllakuur kasutusel ela- muna, pärast põlengut on see Talgud tall-tõllakuuri ümbruses. Foto erakogust aga seisnud tühjana, mistõttu on selle ümbrus jäänud vaa- võssa kasvanud traataia seest on ja pärandit väärtustavat kesk- vusse. Suur tänu KÜSK-i koha- tamata mitmel korral tehtud puud-põõsad maha saetud ning konda. Praeguse eelprojekti jär- liku omaalgatuse programmile, talgutele siiski rääma. Nii ot- traataed eemaldatud, likvideeri- gi on kavas rajada hoone ümber vabatahtlikele Swedbankist, sustas MTÜ Kohila Mõisakool tud on endine ohtlik kuivkäim- õuesõppevõimalused, mängu- Mainori Ülemiste keskusest, käesoleva aasta kevadel esitada la, juurde on veetud 30 tonni ja palliplatsid ning kõnniteed. Grafo OÜ-le, kes aitas kaasa tall-tõllakuuri ümbruse kor- tasandusmulda. Kokku osales Ühised tööd selle plaani täitu- prügiveo ning lammutus- ja ta- rashoidmiseks projektitaotluse talgutel 119 inimest ning vaba- mise nimel aitavad olulisel mää- sandustöödega, ning Sofia koh- SA Kodanikuühiskonna Siht- tahtlikku tööd on tehtud kokku ral liita kogukonda ning anda vikule maitsva talgusupi eest. kapitali kohaliku omaalguse 250 tundi. lastele eeskuju, millest saaks nei- Koolikogukonna tegevus an- programmi taotlusvooru. Pä- Tänu projekti käigus tehtud le tegevusmudel edaspidiseks. nab tunnistust sellest, et ollakse rast projekti heakskiitmist asu- korrastustöödele on Kohila Projekti lõppedes on hea meel valmis ühiselt tegutsema. ti agaralt tegutsema. Õpilased mõisa südames loodud eeltin- tänada kõiki, kes panustasid Eha Sepping koos õpetajatega riisusid lehti gimused ajaloolise kultuuripä- oma aega ja energiat ühistege- ja prahti kokku. Täiskasvanud randi elustamiseks ning lastele tegid toekamaid töid, nagu võ- tegevusvõimaluste loomiseks salõikamine ning suurema prahi tall-tõllakuuri ümbritsevasse koristamine ja kokku vedamine. parki. Kuna ümbruskonnas on Kokku sai kogutud viis tonni palju lapsi – piirkonda jäävad prügi, mis utiliseeriti jäätme- kool, lasteaed, raamatukogu ja jaamas. Tall-tõllakuuri ümbru- elumajad –, on seatud eesmärk se pinnas on tasandatud, vana, pakkuda turvalist, inspireerivat

Mõtle kaasa! Aita otsusele jõuda! Ettepanekuid 2018. aasta kaasavasse eelarvesse ootame 2017. aasta 15. detsembrini. Kaasava eelarve kogusumma on 10 000 eurot. Ideid võib esitada igaüks. Objektiks sobib avalikult kasutatav rajatis, mille ehitamiseks tehtav investeering pakub avalikku hüve ja toimib avalikus kasutuses. Ettepaneku realiseerimisel ei tohi objekti kasutus tekitada järgnevate aastate eelarvetele ebamõistlikke kulusid. Vallavalitsus valib ettepanekute hulgast 6 sobivaimat ja esitab need rahvahääletusele, mille tulemuste põhjal tehakse lõplik valik. Rahvahääletus toimub 1.–14. jaanuarini. Hääletamine toimub elektrooniliselt kohalike omavalitsuste istungite infosüsteemi keskkonnas VOLIS (www.volis.ee) ja Kohila vallavalitsuse kantseleis (Vabaduse 1, Kohila). Täitmisele kuulub üks või mitu paremusjärjestuses enim hääli saanud ettepanekut, mis mahuvad kaasava eelarve summa piiresse. Ettepanekud, mis ei ole täies ulatuses rahastatavad, jäävad valikust välja, kui ei oma piisavat kaasrahastust. Idee esitatakse järgmiste andmetega: 5) valmimise aeg (kas valmib vahemikus eelarve 1) esitaja nimi, kontakttelefon, elukoht, e-posti aadress; vastuvõtmisest kuni 30. novembrini eelarveaastal); 2) nimetus ja asukoht (sh investeeringu valdkond); 6) sihtrühm (sh vanusegrupp ja 3) lühike kirjeldus (eesmärk ja olulisus vallale/asulale, kasusaajate hinnanguline hulk); missuguse probleemi lahendab, milliseid võimalusi loob); 7) eelarve (investeeringu hinnanguline maksumus); 4) põhjendus, miks peaks idee teostamist 8) muu oluline info (sh negatiivsed tagajärjed, rahastama valla eelarvest; kui ideed ei teostata).

Ideed esitada Kohila vallavalitsusse Vabaduse 1, Kohila või e-posti aadressile [email protected]. Lisainfo finantsnõunikult Piret Puunilt [email protected] või tel 489 4782 4 kohila valla ajaleht Nr 17 Detsember 2017 Lugeja küsib, jurist vastab Kohila valla aasta isa 2017 on Ants Kummer Lugeja küsib: Tööandja pakkus välja, et võiksin Ants Kummer on seitsme lapse luua sideme ja suhtlema hakata. tippspordis korvpallurina ja tei- hakata ettevõttes töökeskkonnaspetsialistiks. Te- isa ja kolmeteistkümne lapse va- Kuna Antsul on nii palju lapsi, sest on saanud ettevõtja. gelen hetkel personalitööga ega ole varasemalt naisa. Praegu töötab ta Sipsiku siis muidugi kõik ei mahu Kohi- Ants on suur spordisõber. töökeskkonna tegevusega selliselt kokku puutu- lasteaias ja laste sõnul on tema lasse suuri tegusid tegema. Aga Nooruses harrastas ta kõiki või- nud. Kui ma olen nõus töökeskkonnaspetsialistiks ametiks „mondimees”. Varem kaks tema tütart on pedagoo- malikke spordialasid, lemmik­ hakkama, siis kas ja millises mahus peaks tööandja on ta töötanud paberivabrikus gid ja töötavad samuti Sipsiku alaks oli korvpall. Kohilas ei mulle koolitust võimaldama? mehaanikuna, aga mina olen lasteaias, hoolitsedes pisikeste leidu ühtegi korvpalliveterani, teda alati leiutajaks pidanud – heaolu eest. Kolmas pedagoo- kes ei oleks Antsuga koos män- Vastab Mari-Liis Ivask, tööinspektsiooni töökesk- ta suutis kõigele lahenduse lei- gist tütar töötab kooliõpetajana ginud. Siiani käib Ants abiks konna konsultant: da, iga masina sai ta tööle ja iga Sauel, kuna Kohila kool on juba Kohilas toimuvatel spordiüri- Töökeskkonnaspetsialisti roll eeldab töötervishoidu mööblitüki ehitatud, mida lap- headest õpetajatest pungil. Kaks tustel kohtunikuna ja korvpal- ja tööohutust reguleerivate seaduste ning ettevõtte sepõlves vajasin. tütart on oma ala spetsialistid, limängudel on ta alati omadele töötingimuste tundmist, töökeskkonna korraldamist Ta on põline Kohila elanik, üks IT- ja teine immunohema- kaasa elamas. ja kontrolli. See tähendab, et töökeskkonnaspetsialist välja arvatud õpingute ajal Tar- toloogia-spetsialist. Spordipisikuga said nakatatud peab olema saanud töökeskkonnaalast õpet ja olema tu ülikoolis ja Vene sõjaväge Antsul on kaks poega, kellest ka kõik järeltulijad. Kui kiire oma valdkonnas pädev. Töökeskkonnaspetsialistile va- teenides. Ants on mees kõige üks on ettevõtja ja teine teenib elutempo on vähegi võimalda- jaliku väljaõppe korraldamine on tööandja vastutus. otsemas tähenduses – palju elu Eesti mereväge miinituukrina. nud, siis me kõik oleme ikka Töökeskkonnaspetsialisti koolituse sisu ega mahtu näinud ja palju teinud inimene. Lastelastest on enamik veel osa võtnud Kohila vallas toimu- pole õigusaktidega sätestatud. Mõelda tuleks sellele, Väga tulihingeline ja ääretult noored ja alles alustavad oma vatest spordiüritustest. kas ja milline on inimese eelnev kokkupuude töökesk- suure südamega, mis teeb te- haridusteed, kuid kaks lap- Liina Kärdi konnaalase tööga ning millises tegevusvaldkonnas mast ka hea lasteaiatöötaja. Las- selast on juba jõudnud suurte ette­võte tegutseb. Koolituse tulemusena peaks töö- tega suudab ta momentaanselt tegudeni – üks on nime teinud Ants Kummeri tütar keskkonnaspetsialist teadma ja mõistma nii õigusak- Ants Kummer. Foto: Esper Ernits tidega seatud nõudeid kui ka ettevõtte tööprotsessi sisuliselt ning sellega kaasnevaid võimalikke ohte ja en- netust. Väljaõpe võib koosneda ka mitmest koolitusest. Näiteks kui ettevõte tegeleb ohtlike kemikaalide käit- Ohutusalane nõustamine kodudes lemisega, siis peaks töökeskkonnaspetsialist olema teadlik ka kemikaaliohutusest. Sellisel juhul võiks Viimased kümme aastat on kemikaali­ohutuse teemaline koolitus olla osa töökesk- päästeamet käinud kodudes konnaspetsialisti väljaõppest. ning pakkunud personaalset ohutusalast nõustamist kõikjal Tööandjal ja tulevasel töökeskkonnaspetsialistil on Eestis. Järk-järgult on kasvanud mõistlik panna koos paika esialgne väljaõppe plaan ja iga-aastane nõustatavate kodu- kui kokkulepitud koolitus(ed) on läbitud, siis omavahel de arv, ületades sel aastal juba arutada, kas õpe on piisav. Kuna personalitöö ja töökesk- konnaalane töö on omavahel tihedalt seotud, siis on nii 20 000 kodu piiri. mitmeski organisatsioonis need kaks rolli ühendatud. Kuna endiselt jõuab meieni signaale, et inimesed pelgavad Tasuta nõu ja konsultatsiooni saab küsida ka tööins- nõustajaid ega saa täpselt aru, pektsioonilt, sh nõustamist ettevõttes kohapeal. Nõus- kellega tegu on ja mis eesmär- tamise eesmärk on juhtida tööandja tähelepanu ette- gil uksele koputati, siis toon võtte töökeskkonna ja selle korralduse kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid ja anda soovitusi, kuidas töö- välja peamised aspektid, mida keskkonda ja sellealast tööd ettevõttes parendada. igaüks kodunõustamiste kohta Konsultatsioonisoovist saab meile märku anda, kirju- teadma peaks. tades aadressile [email protected]. Kuidas ma tunnen ära, Nõustajate riietus et nõustaja on päästeameti esindaja? nõustaja ka endale koju tellida. kord viie aasta jooksul. Kui kõik toas suitsetamine, küttekollete RMK teavitab metsaraiest Esmalt nõustajad alati tutvus- Seda saab teha päästeala info- on korras, väljastab korstnapüh- kasutamine, puude ladustami- tavad ennast, näidates töötõen- telefoni 1524 kaudu. Sellisel kija vastavasisulise akti. Oskuste ne, küünalde põletamine, prügi Vilivere külas dit, ja küsivad külastuseks elani- juhul helistavad nõustajad teile olemasolul võib vahepealsetel kuhjamine elamisse. 2018. aastal teeb RMK uuendus-, harvendus- ja sanitaar- ke nõusolekut. ette, et leppida kokku sobiv aeg, aastatel küttesüsteeme hoolda- Kas ma saan trahvi? raiet Kurtna tee, Vetuka tee ja Okka tee äärsetes riigi tulun- Ohutusalast nõu kodudes millal nõustamine läbi viia. da ise. Juhiseid, mida ja kuidas Nõustaja ei tee kunagi trahvi dusmetsades. Uuendus- ja harvendusraie langid ulatuvad annavad piirkonna päästeko- Mida nõustaja minu kodus teha, tasub küsida kutseliselt eluruumi kasutajale ega omani- Vilivere küla Purde ja Metsanurga tänavate majapidamisteni. mando päästjad, kes on ära tun- jälgib? korstnapühkijalt. kule. Eesmärk on juhtida tähe- Piirkond liideti RMK haldusalasse 2012. aastal. 2015. aas- tavad päästja tulekustutusrõi- Suitsuanduri olemasolu. Elektripaigaldiste ja -sead- lepanu ohtudele, mida inimene tal rekonstrueeris RMK seal kraavivõrgu ja metsateed. Seni vaste järgi, ja päästeametnikud, Vaatame anduri õiget paigal- mete kasutamist ja seisukor- ise koduses keskkonnas võib-­ da. Lisaks elektripaigaldise sei- majandamata riigimetsad on hooldamata ja paljud metsaeral- kes kannavad tumedat pääste- dust, töökorrasolekut ja õigeid olla märgata ei oska, ning leida sukorrale juhitakse tähelepanu dised on saavutanud uuendusraieks vajaliku vanuse. Raie- logoga eririietust. Väiksemas hooldusvõtted. neile üheskoos lahendusi. ka elektriseadmete kasutamise- küpsetes puistutes langeb puidu kvaliteet kiiresti, mistõttu mahus viivad nõustamisi läbi ka Küttesüsteemide seisukorda. Nõustaja täidab ära eluaseme ga seotud ohtudele. on mõistlik tulundusmetsas teha uuendusraied õigel ajal. vabatahtlike komandode esin- Nõustajad hindavad küttekol- kohta ka ankeedi paberil või sü- Üldist koduohutust. Vajaduse Raietööd viiakse läbi võimalikult lühikese aja jooksul, et ela- dajad enda piirkonnas. Nemad deid välise vaatluse põhjal. Lõp- learvutis. Ankeet on konfident- liku hinnangu annab korrasole- korral juhime tähelepanu ka ül- nikkonda ja metsaelanikke võimalikult vähe häirida. Pärast võivad olla erariietes, kuid tut- siaalne ja neid andmeid kasutab vustamisel on neil ette näidata kule korstnapühkija. Tuletame disele ohutusele elamises ja selle uuendusraiet rajatakse lankidele uus metsanoorendik. vaid päästeamet, et tõhustada vabatahtliku päästja töötõend. siinkohal meelde, et korter- ümbruses: piirdeta veesilmad, Paljud kõrge vanusega puistud piirnevad elanikkonna maja- ennetustööd. Kui sinu juurde veel ei ole majja tuleb kutsetunnistusega kodukeemia, kukkumisohtlikud pidamistega. Kõrged kasvavad puud võivad tormiste ilmadega jõudnud nõustaja, aga sul on korstnapühkija tellida igal aastal kohad jmt. Samuti käitumishar- Grete Arumäe ohustada ehitisi ja rajatisi, mistõttu on raieküpsete puistute selleks soov, siis on võimalik ning üksikelamusse vähemalt jumustest tulenevatele ohtudele: Lääne päästekeskuse ennetaja õigeaegne raie majapidamiste juures eriti oluline. Sageli on inimesed selleks spetsiaalselt RMK poole pöördunud, kuid uuendusraiet saab teha alles siis, kui puistu on saavutanud Digikonna projekt külmutatakse uuendusraiet lubava vanuse. Ministeeriumi uue kava koha- Ettevõtlus- ja kommunikat- nägi ette, et valguskaablivõrk nendes valgetes piirkondades RMK palub kõigil elanikel ja suvilaomanikel, kes on la- selt saavad nn viimase miili pro- siooniminister Urve Palo on ehitatakse korraga nii tiheasus- lairibavõrku rajama. dustanud oma vara piirinaabriks olevale riigimaale, see oma jektiga majja toodavale kiirele in- öelnud, et riik hakkab toetama tusse, kus võrgu rajamine on Praeguse seisuga Digikonna kinnistule ümber ladustada ja tagajärjed koristada. Selline te- ternetile loota ainult need, kellele ainult n-ö valgete alade lairiba- ühe maja kohta odav, kui ka projekt külmutatakse ning eda- gevus on ebaseaduslik ja riigimaale ladustatud asjad häirivad praegu sinna mingit sidekaablit ei võrgu ehitust. Valge ala tähistab hajaasustusse, kus võrku rajada sised otsused tehakse järgmisel metsas viibivaid kaaskodanikke, segavad metsa majandamist tule. Lisaks ei tohi nad asuda piir- piirkonda, kus praegu puudub on kallis. Selliselt oleksid tihe- aastal pärast majandus- ja kom- ning võivad raietööde käigus viga saada. konnas, kuhu sideettevõtjal võiks vähemalt 30 Mbit/s interneti- asustuse majad katnud osaliselt munikatsiooniministeeriumi RMK raiekavade avatud tutvustamine toimub 12. det- kolme aasta jooksul tekkida mõte ühendus ning kuhu sideette- hajaasustuse majadesse võrkude edasiste plaanide selgumist. sembril kell 10.00 Kohila vallamajas. Palume osalema eelkõi- oma võrku rajama hakata. võtjal puudub plaan see kolme rajamise kulud. Olav Harjo ge Vilivere küla Metsanurga ja Purde tänava riigimetsaga piir- Siiani lubas valitsus kaheks aasta jooksul ka rajada. Näiteks Uus plaan näeb ette toetada Digikonna projektijuht nevate majapidamiste omanikke või nende esindajaid. Kui meie järgmiseks aastaks 20 miljonit kuna Telia kavatseb lähiaastatel võrkude ehitust ainult hajaasus- piirinaabrist koduomanikul on metsatöödega seoses ettepane- eurot toetust viimase miili väl- tagada suuremas osas oma vask- tuses. See on aga väga kallis. jaehitamiseks maakonnaülestele kaablitel põhineval lauatelefo- Minister on lubanud, et järg- kuid, saame koos arutada võimalusi nendega arvestamiseks. Digikonna asutajad on Rapla- omavalitsuste projektidele. Saa- nivõrgus vähemalt 30 Mbit/s mise aasta esimeses pooles Palume elanikkonnalt koostööd, mõistvat suhtumist metsa- maa Omavalitsuste Liit, Lääne- detud on juba rohkem kui 8000 internetikiiruse, siis tema võr- kuulutatakse välja riigihange, töödesse ja säästlikku suhtumist loodusesse. maa Omavalitsuste Liit ja Järva- sooviavaldust. Nüüd plaani- gupiirkonda riigi toetatud val- leidmaks ühte üleriigilist ettevõ- maa Omavalitsuste Liit. Margus Emberg takse see toetusraha anda ühele guskaablivõrku ei tule. tet, kes soovib 20 miljoni euro RMK Raplamaa metsaülem suurettevõttele. Digikonna majandusmudel suuruse riigi toetuse eest hakata Nr 17 Detsember 2017 kohila valla ajaleht 5 Kohila kooli- Keskkonnateadlik tarbija hoolib ümbritsevast noored Bonnis Novembri eelviimasel nädalal lase teadlikkuse tõstmiseks. Kohila gümnaasiumi 11.a vutiklassis. Grupitöö tähistati Kohila gümnaasiumis Nüüdsest on võimalik sortee- klassi tüdrukud Alina Aro- eesmärk oli uurida üleeuroopalist jäätmetekke vä- rida eraldi paber, taara ning nia, Kristelle Hermann, Maris enda soovi järgi vali- hendamise nädalat. Selle ees- olmeprügi. Lisaks on kooli Mäesalu ja Birgit Visnap ning tud taime ja seda kir- märk oli kutsuda inimesi üles fuajees rõõmsavärviline taa- õpetaja Tatjana Kõuts käisid jeldada ning kindlasti jäätmeteket vähendama ning ratünn, millesse pandud pan- Erasmus+ rahvusvahelise pro- aitas see kaasa ka meie ressursse säästlikult kasutama. dimärgiga joogipudelite eest jektiga „Igapäevane keskkon- omavahelisele suht- Kohila gümnaasium on kesk- saadud tulu toetab õpilasesin- naõpe rohelisema tuleviku ni- lusele. Samal päeval konnahoidlik kool, mistõttu duse tegemisi. Tänu üleskutse- mel” Saksamaal Bonni linnas. näitas kohalik õpetaja pöörab koolipere säästlikule le „Lauamängud uuele ringile” Reis kestis 15.–22. oktoobri- kooli aeda, kus leidus ja jätkusuutlikule tarbimisele said kõik, kel soovi, tuua oma ni. Saksamaal oldi nädal aega mitmesuguseid taimi, tähelepanu iga päev. Koolil on vanad korduvalt läbimängitud koos Hispaania, Belgia ja Por- näiteks olid seal por- oma keskkonnapoliitika, mis mängud kooli pikapäevarüh- tugali õpilaste ja õpetajatega. gandid ja piparmünt. kutsub märkama väikseid, kuid mas käivatele lastele. Vahva reis algas kell viis Kolmandal päeval Noored saavad tuttavaks partnerkoolide õpilastega. hommikul, mil saime kõik oli ekskursioon ka- olulisi käitumisharjumusi, et Vahetundide ajal sai fuajees Foto Tatjana Kõuts Tallinna lennujaamas kokku, lafarmi, kus meile meis kujuneksid keskkonna- vaadata suurelt ekraanilt jäät- sõbralikud eluhoiakud. mekäitluse ja taaskasutuse et siis üheskoos minna lennu- räägiti, kuidas kalu iseseisvalt ringi vaadata. Giid mas ning isegi Drachenburgi kile. Lendasime kaks tundi, loendatakse, mõõdetakse ja 30. oktoobrist kuni 3. no- teemalisi videoid. Keskkon- rääkis muuseumi ajaloost ning lossi juures, mis asub väikese vembrini oli üleval jäätmete na-alaseid teadmisi katsetati kuni jõudsime Müncheni len- märgistatakse. Hiljem oli või- hiljem ootas meid ees prakti- mäe otsas. Lend koju algas nujaama, kus oli ümberistumi- malus minna iseseisvalt Köl- teemaline rändnäitus, mille ülekoolilises klassidevahelises line töö. Õhtul toimus ühine pühapäeva hommikul kell oli kokku pannud keskkon- viktoriinis. Parimaid klassikol- ne, et lennata edasi meie siht- ni, kuhu me ka loomulikult õhtusöök – see oli viimane 6.50. Meel oli kurb ja pe- naamet. Näituse eesmärk oli lektiive premeeris Kohila kesk- punkti – Bonni. Lennujaamas läksime. Kölnis külastasime õhtu, mil saime koos olla. rega hüvasti jätta raske, sest tutvustada noortele taaska- konnahariduse keskus kevadel ootasid meid pered, kelle juu- šokolaadimuuseumi ja nägi- Reedel käisime oja ääres. nädalaga jõudsime saada nii sutamise võimalusi ja oluli- toimuva rabamatkaga. res Saksamaal viibides elasime. me tohutut Kölni katedraali, Seal pidime paarilisega veest lähedaseks, et oli tunne, nagu sust. Õpetaja Talvi Ainsari Kohila gümnaasium tänab Birgitile oli vastu tuldud lausa mis on üks kõrgemaid maa- välja sõeluma algseid ja pu- oleks nad täitsa oma pere. juhendamisel andsid õpilased kõiki, kes andsid nädala õnnes- suure sildiga. Esimene päev ilmas. tukate vastseid. Hiljem pidi Nagu Saksamaale lennates, is- käsitöötunnis oma vanadele tumisesse oma panuse. On väga möödus uue pere seltsis, saime Neljas päev möödus Eifeli need liikide kaupa ära sortee- tusime ka tagasiteel Münche- T-särkidele värske ja pilku- oluline, et loome enda ümber omavahel tuttavaks ja seadsi- rahvuspargis. Sealne aeg kulges rima ja väikese esitluse tege- nis ümber ja juba keskpäevaks püüdva ilme. Kaheks päevaks keskkonna, mis toetab jätku- me end uues kodus sisse. lõbusalt, sest giid oli lisanud ma. Ilm oli vihmane ja jalad olimegi Eestis. Teine päev möödus koolis. oma programmi huvitavaid said natuke märjaks, kuid Kogu projekt oli imetore, pandi kooli fuajeesse välja ae- suutlikku käitumist. Hoolime Koolipäev algas kell 8. Seal mänge. Ilm oli päikesepais- tore oli sellegipoolest. Päeva sest saime teada nii palju uusi gade jooksul kaotatud ja leitud ja märkame ümbritsevat, sest saime tuttavaks teiste riikide teline ja sobilik matkamiseks lõpus jätsime üksteisega hü- fakte, näha kauneid kohti esemed. Nii mitmedki riided, tulevik algab juba täna! õpilastega ning kandsime ette ning saime teada, et selles rah- jalatsid kui ka täisvarustuses vasti, kuna see oli viimane ning tutvuda ja suhelda erine- Lili Kesa oma riigi ja kooli kohta tehtud vuspargis leidub erinevaid loo- spordikotid leidsid tee tagasi kord, kui oma reisikaaslasi vate inimestega, õppida tund- Janika Volga esitluse. Samuti saime kuulata ma- ja linnuliike. Ise me kah- koju. Esemetele, mis omani- nägime. Meeleolu muutus ma teisi kultuure ja rahvuseid. Kohila gümnaasium teiste riikide esitlusi. Alguses juks ühtegi looma ega lindu ei nukraks ja mõnel tüdrukul Samuti oli huvitav kogemus kuta jäid, aitab uue kasutuse oli väike närv sees, sest kõik oli näinud, kuid sellegipoolest oli tuli isegi pisar silma, sest koos elada teises riigis ja teises pe- leida MTÜ Punane Päike. siiski nii tundmatu, lõpuks aga päev väga tore. veedetud aeg oli imetore ja rekonnas. See reis jääb meile Keskkonnainvesteeringute hakkas jutt jooksma ja mida Viiendal päeval külastasime lootsime, et kunagi tulevikus väga kauaks meelde ja arvame, keskuse (KIK) projekti „Kohila rohkem teiste riikide õpilaste- Bonni botaanikaaeda, kus kohtume veel. et igaüks, kellel peaks tekkima gümnaasium – roheline kool” ga suhtlesime, seda kindlama- meile räägiti taimedest. Seal Kuna tagasi lendasime alles selline võimalus minna nä- toel on kõikides klassiruumi- na ennast tundsime. nägime ka maailma kõige suu- pühapäeval, oli laupäeval vaba dalaks teise perre, peaks seda des ja suuremates koridorides Päeva teisel poolel tegime remat lille. Pärast suundusime aeg. Kõik külastasid oma pe- kasutama. jäätmete sorteerimist võimal- grupitööd, mis toimus kooli Alexander Koenigi muuseu- redega erinevaid kohti: käidi Alina Aronia davad prügikastid ja käitumist ümbruses ja hiljem kooli ar- misse, kus saime giidi tulekuni Reini jõe ääres, metsas jaluta- Kristelle Hermann suunavad sildid keskkonnaa-

tantsime, laulame enda loodud Koolieelikud kooli! laule jne. Innustame arglikke, et nad ei tunneks end kõrva- Käesoleval õppeaastal on Ko- ka vanemad kaasa lüüa. lejäetuna. See tund on selline, hila gümnaasiumi uksed kolmel Tähemaailma ja lugemistun- kus kõikidel peaks olema lõbus koolivaheajal avatud sügisel di viisid läbi õpetajad Maris ja vahva ning kus saab ennast kooliteed alustavatele lastele. ja Kristel. Lapsed said Sipsiku avada ja võib eksimist kartmata Selle eesmärk on pakkuda koo- abiga häälida, lugeda, kirjutada julgelt avaldada oma mõtteid. lieelikutele võimalust tutvuda ja mängida. Riidest nuku val- Loovustundi viis lasteaialastega koolimajaga, õpetajatega, õppi- mistas ja pani liikuma ning kõ- läbi õpetaja Aire. misega. Töötab kuus õpituba. nelema õpetaja Maris. Lapsed Looduses toimuv on inimes- Sügisesel koolivaheajal 24. ok- olid tunnis julged ja vahetud, tele alati huvi ja mõtteainet toobril tuli kooli ligi kuusküm- vastasid küsimustele ning mõt- pakkunud. Seetõttu andsime mend last ja paarkümmend täis- lesid kaasa. Nad olid ka tublid koolieelikutele võimaluse ise kasvanut. Kohaletulnud jagati lugejad ning kirjutajad. Liiku- teaduskatseid korraldada. Kat- kuude rühma. Iga rühm sai en- mismäng koos häälimisega te- seid aitasid läbi viia direktor dale õpetaja, kes neile koolimaja kitas mõnusa elevuse ning andis Neeme Lumi ja õppealajuha- tutvustas ja kogu päeva jooksul ka saatjatele võimaluse tunnist Direktor Neeme Lumi demonstreerib lasteaialastele, kuidas vesi tagurpidi klaasi võluda. Foto Lili Kesa taja Viivika Suurmäe. Lapsed teejuhiks oli. Rühmadega te- aktiivselt osa võtta. Turvatunde veendusid, et soojenenud kehad gelesid õpetajad Aimi, Helina, andsid lastele nende rühmaõpe- värvisid lapsed Quiveri kesk- mõningast tutvust varem tei- tuli kordamööda tuua saali puis- paisuvad. Elevust pakkus suu- Merve, Siiri, Urve ja Pille. tajad, kes vajaduse korral abista- konnast allalaetud ja prinditud nud, aga oli neidki, kes spordi- tatud värviliste „toidupalakeste” re pauguga lõhkenud õhupall. Nuputamise-rehkendamise sid oma hoolealuseid. pilti. Kui tahvelarvuti värvitud hoonesse esimest korda sattusid. hulgast ära just endale sobivat Teadustundi täitis võitlus õhu- tunni alguses said lapsed teada, Lisaks lastele oli see põnev pildi peale suunati, ärkas see pilt Spordihoones tegutsesid lastega värvi terakesed. Lõpus tuli pa- rõhuga. Sikutades täie jõuga mida tähendab rehkendami- kogemus kõigile tunnis viibi- võluväel ellu. Ka värvid olid täp- õpetajad Taili ja Riina. Liiku- lakesed kokku lugeda ja need Magdeburgi poolkerasid, pidid ne. Meie tutvumistunnis joo- nud õpetajatele, kuna huvitav noored loodushuvilised tunnis- nistasid lapsed õpetaja Janika oli näha oma kolleegi tundi selt sellised, nagu laps oli need mislusti pakkusid sportlikud pildikeseks või kujukeseks sätti- tama enda allajäämist õhurõhu juhendamisel mustreid, jäl- läbi viimas ning jälgida lapsi teinud. Tahvlitega aitasid lastel mängud ja tegevused, mille käi- da. Suur rahulolu on näha laste tugevale mõjule. Tunni lõpus jendasid, kuidas nõid lendab, tegutsemas. See andis võima- töötada ka täiskasvanud. Kuigi gus said lapsed panna proovile silmis elevust ja rõõmu, mis on võlusime plastorru elektrilaen- orav hüppab ja lind lendab. luse kuulda ka lauset, mille üks osad lapsed olid seda rakendust oma osavuse ja reaktsioonikii- tekkinud liikumisest ja mängust gu, mille peale üks terane noor- Otsisid klassist erinevaid värve laps oma sõbrale ütles: „Siia varem kasutanud, siis tekitasid ruse, püüdes teineteise sabasid koos innukate kaaslastega. mees lausus: „See on ju staatili- ja arvasid ära kujundeid, mida klassi ma tahan tulla õppima.” klassis „lendavad liblikad” ja endale napsata; proovida takis- Sellest õppeaastast on 1. klassi ne elekter”. Väga täpne vastus. õpetaja ekraanil näitas. Lapsed Digitunnis said õpilased õpe- „sõitvad autod” palju elevust. tusrajal tasakaalu ja täpsust, üle- õpilastel ühel trimestril selline Päris viimase ülesandena val- leidsid üles kõik numbrid ja tajate Marianne ja Merikese ju- Liikumine ja mäng pakuvad tada takistusi hüpates, ronides, põnev aine nagu huviõpetus. mistasid lapsed ühe imelihtsa püüdsid neid ka hoolikalt vär- hendamisel töötada interaktiivse huvi erinevas vanuses inimes- roomates ning andes endale ja See on tegelikult loovusõpetus. multifilmi. vida. Õpetaja Anu näitas laste- tahvliga. Seda proovisid paljud tele. Kõige loomuomasem on õpetajatele kindla ja rõõmustava See on tund, kus reegleid eriti Päev lõppes aulas ühiste ring- le, et numbritest saab ka pilte lapsed esimest korda. Sellest see muidugi lastele, kelle arengu veendumuse enda heast soovist ei ole, kõik reeglid õpime sel- mängudega õpetaja Ülle ju- teha. Piltidel olevad arvud lii- hoolimata said nad ülesandega seisukohalt on liikumist raske kõike lustiga ja päris eakohase geks mängude ja loovharjutuste hendamisel. deti koos kokku. Kõik, kes reh- väga hästi hakkama ja vahva oli üle tähtsustada. On päris pal- vilumusega teha. kaudu. Õpime üksteist kuula- Kohtume 28. veebruaril! kendamise tunnis käisid, said vahelduseks tahvli peal kasutada ju lasteaialapsi, kes juba käivad Viimases sportlikus mängus ma, anname julgetele esinemis- koju kaasa väikese nuputamis- kriidi või markeri asemel hoopis liikumis- ja spordiringides ning kehastusid lapsed linnukesteks. võimalusi, joonistame, meister- Koolieelikute päeva vihiku, mille täitmisel saavad oma sõrme. Teise ülesandena seetõttu olid nad spordihoonega Ühes pesas olevatel linnukestel dame, avardame oma maailma, läbiviijad 6 kohila valla ajaleht Nr 17 Detsember 2017 LASTEAED LINNUPESA 15 Oktoobrikuu viimasel päeval kute mängurühm. Väikesesse tähistasime lasteaia 15-aastaseks ruumi mahutati kakskümmend saamist. Nii nagu traditsiooniks, kaheksa 2–6-aastast last. Hooli- pidasime pidu koos lastevanema- mata mängurühma nimetusest, tega. Õpetajad Tiina ja Monika tegeleti lastega tolleaegse alus- olid lastega ette valmistanud lõ- hariduse raamõppekava koha- busa ja õpetliku lavastuse mets- selt. Paar aastat hiljem nimetati loomade lasteaia sünnipäevast. mängurühm ümber aiarühmaks Peol oli rõõm kohtuda endiste ning kool hakkas kandma las- lasteaiatöötajatega ning tänada teaed-algkooli nime. Uue aas- neid selle eest, et nad on aidanud tatuhande alguseks oli selge, et oma energia ja armastusega ku- see maja jääb koolile ja lasteaiale jundada lasteaia nägu. Üritusel väikeseks. 2002. aasta septemb- oli ka kaks üllatust: Kohila val- ris koliti kooliosa Hagerisse lavalitsus kinkis lasteaiale lasteaia vastvalminud koolimajja. Sut- Viis inimest on töötanud selles kuulub tervist edendavate laste- logoga mastilipu ja teiseks esi- lema maja jäi lasteaiale. Nii sai majas lasteaia algusest peale. aedade võrgustikku. nesid kaks vilistlast – nüüdseks 2002. aasta sügisest alguse Sut- Õpetajad väärtustavad laste- Tänan meie lasteaia tublisid, ilusateks noorteks sirgunud ini- lema lasteaed, mis hakkas kand- aeda ümbritsevat looduslikku loovaid ja erilisi inimesi! Tänan mest – imekauni tantsuga. Las- ma nime Linnupesa. keskkonda, lastega toimetatakse kõiki lapsevanemaid, et olete teaiatöötajatega, nii endiste kui Lasteaed on väike, 2-rühmali- erinevate projekti kaudu nagu toonud oma toredad lapsed meie ka praegustega, vaatasime Eimar ne 36 lapse ja 14 töötajaga. Las- „100 teraviljapeenart”, lapse lasteaeda ning lööte kaasa laste- Sikmanni tehtud videomontaaži teaia ümbrus on kaunis, asume oma peenar, lehemulla tegemi- aia pidudel, talgupäevadel, laata- kunagistest lasteaia pidudest. metsa ja mõisapargi vahel. Nii ne, loodusvaatlused jm. Sageli del ja ka ürituste korraldamisel! Kuidas siis sai Linnupesa las- vanemad kui ka töötajad on hin- korraldatakse tegevusi metsas. Tänan lasteaia arengusse aktiiv- teaia asukohaks väike Sutlema nanud lasteaia õhkkonna rahuli- Tähtsaks peetakse tervist ja lii- selt panustanud lasteaia hoole- küla? 1994. aastal otsustas Ko- kuks, sõbralikuks ja positiivseks, kumist, toimuvad võimlemis- kogu ja Kohila vallavalitsust! hila vallavalitsus rajada RMK lasteaia maja küll väikeseks, aga peod, orienteerumismängud Kaire Pari endisesse kontorihoonesse Ha- koduselt armsaks. Kindlasti on ning suuremad lapsed käivad Lasteaia direktor geri algkooli. Aasta hiljem moo- see avaldanud oma mõju ka igal kevadel Saku spordikesku- dustati kooli juurde koolieeli- sellele, et meie kaader on püsiv. ses ujumas. Sutlema lasteaed Annely-Thea Häggblom – „Eestimaa õpib ja tänab” 2017. aasta Raplamaa aasta lasteaiaõpetaja nominent märkamata. Ta on liikumisõpe- te vaimne ja kehaline areng on Annely-Thea organiseerib las- taja, kes loob sellised tingimused omavahel tihedalt seotud. Tema teaia koolieelikud Saku ujulasse, ja võimalused, mis pakuvad õn- kavandatud tegevused on lõimi- kus õpetab esmaseid ujumisosku- nestumiselamusi ja emotsionaal- tud suurepäraselt teiste õppe- si. Tutvus ujula ja basseiniveega seid laenguid nii lasteaia lastele valdkondadega. mõjub lastele väga hästi. Lapsed kui ka täiskasvanutele. Ta arvestab laste individuaal- on iseseisvamad, tervemad, julge- Annely-Thea liikumistege- seid vajadusi ja erinevusi, innus- mad ja usuvad endasse rohkem. vused sisaldavad paraja annuse tab lapsi pingutama ja kogema Ta on lasteaia tervisenaiskon- laste omaloomingut ja fantaa- väljakutseid. Samas sisaldavad na liige. Ta korraldab lasteaia siat. Ta kasutab oma töös palju tema tegevused vajaduse korral personalile tervistavaid kepi- muusikat, mis toob laste nägu- lapsele piisavalt puhkehetki ja kõnniretki ja laupäevahommi- dele elevust ja rõõmu. Tema lii- on vaheldusrikkad. kusi vesiaeroobika treeninguid. kumistegevused muusika saatel Annely-Thea viib kõik lasteaia Annely-Thea kohta kehtib va- arendavad laste rütmitunnet ja lapsed, olenemata vanusest, kõn- narahva ütlus: „Kes teeb, see oskust kaunilt liikuda. nikeppidega kõndima, muretse- jõuab!” Ta on oma tegevusega Ta suudab oma liikumiste- des omaalgatuslikult lastele ka- olnud eeskujuks ning panustanud gevustes koos mängima panna sutamiseks „päris” kõnnikepid. palju aega ja energiat laste ning erineva vanuse, võimete ja os- Ta korraldab aastaid laste täiskasvanute liikumisharjumuste Õpetaja Annely-Thea hoogsad kustega lapsed nii, et nad kõik talvist võimlemispidu. Paneb kujunemisesse, tervise paranda- sammud, naeratav nägu ja kõlav naudivad koosolemist ja tegut- võimlema nii lapsed kui ka las- misse ja väärtustamisse. hääl ei jää hommikuti Sutlema semist nagu üks meeskond. teaia täiskasvanud ja kutsub ko- Lea Rau Linnupesa lasteaias kellelegi Annely-Thea mõistab, et las- hapeale külalisesinejaid. Õppealajuhataja

Milline on meie lasteaed? Vestlusringid KOHILA SPORDIHOONES Sutlema Linnupesa lasteaed on personaliga rajasime peenramaa, 2016/2017. õppeaastal toimusid lasteaia eripedagoogi eest- imeline – armas, soe, omanäoli- et ka selle põlvkonna lapsed vedamisel kuuel kolmapäeval vestlusringid lastevanematele. ne ja turvatunnet pakkuv. Lapsed näeksid, kuidas seemnest kasvab Üheskoos oli võimalik arutleda, avaldada oma arvamust ja selles on väikesed imelised inime- vili. Ärakoristatud saaki kasutab saada uut teadmist lapse arengu oluliste etappide, koolivalmi- sed. Me ei väsi neid imetlemast. kokk laste toitudes. duse, alternatiivsete pedagoogiliste lähenemiste, erivajaduste See on ka vist põhjus, miks ole- Meie maja asub looduslikult ning üldiselt lastaias toimuvate põhimõtete kohta. me selles majas olnud juba viis- kaunis kohas. Üle tee metsas teist aastat ja loodame, et jääme on loodusrajad, kus korralda- Ühishommikud lasteaias 17. detsembril kell 10.00 siia veel paljudeks aastateks. Mis me orienteerumist ja muid lii- selle ajaga muutunud on? kumismänge. Lasteaial on oma 2017. aasta veebruarist algavad lasteaias hommikud sellega, et kogu lasteaiapere koguneb saali, et tantsida ühiselt üks tants või Kohila lahtised MV lauatennises Kasvatajatest on saanud õpe- staadion. Et lapsed oleksid ikka kaks. On teada, et muusika ja rütm mõjuvad inimese organismile, tajad. Lapsed olid vaiksemad, tugevad ja terved, toimuvad lii- Osalustasu on täiskasvanutel 7 €, lastel 2 € (alla 11a tasuta). meeltele ja enesetundele ergutavalt ja niimoodi antakse päevale tagasihoidlikumad, kuid toime- kumistegevused sageli õues. Tra- positiivne start. Tantsule järgnevatel minutitel võetakse aega, et Mängitakse kahe miinuse süsteemis kõikide kohtade kamad. Tänapäeva laps on jul- ditsiooniks on saanud sügisene ja iseend paremini tunnetada ja tekkinud energiat ning meeldivat väljaselgitamisega. gem, palju ringi reisinud, lapse kevadine spordipäev, kepikõnni- tunnet endasse talletada. Ühiselt tehakse meeli kaasavaid harju- Mängud lähevad arvesse Eesti reitingu koostamisel. silmaring on avaram. ja rattasõidupäev. Algusaastatel tusi ning jälgitakse ka oma hingamist. Need tegevused toetuvad Registreerimine toimub kohapeal kell 9.00–9.45. Lasteaia algusaastatel oli meil tulid paljud lapsed lasteaeda bus- Mindfulness´i põhimõtetele ja soovitustele ning nende eesmärk on arendada keskendumist ja enesekohaseid oskusi. Autasustatakse kolme parimat järgnevates klassides: võimalus käia lastega õppekäiku- siga, rattaga ja isegi jalgsi. Praegu T–11a, T 12–17, N 18–59, N 60+ del Sutlema külas asuvates talu- sõidutab enamik vanemaid lapse P–11a, P 12–17, M 18–59, M 60+ des, vaatamas koduloomi nende autoga väravasse. Varem käisime oleme selle üle õnnelikud. Tülid, huviline koolijüts! Lasteaia lõpe- loomulikus keskkonnas, katsuda lastega etendusi vaatamas Hage- vaidlused, rõõmud ja mured aru- tanud lende jäävad meenutama Tule võistlema või kaasa elama! lambavilla, kuulata kana kaagu- ris, nüüd on teatrietendused iga tatakse lasteringis läbi ja iga laps õuealale istutatud puud. tamist, maitsta sooja lehmapii- kuu lasteaias. tunneb end osana suurest pere- ma. Praegu neid võimalusi enam Majas on hea meeskond. Lap- konnast. Rõõm on olnud näha Lasteaiaõpetajad Tiina Haabma KOHILA VALD pole. Toimekad lapsevanemad sed annavad meile palju jõudu, oma töö tulemust, kui arglikust on aga ehitanud meile õuesõp- rõõmu ja tegutsemislusti. Tunne- pisipõnnist kujuneb julge, enese- Ulvi Pähklemäe pepaviljoni ning koostöös maja- me end kui lasterikkad emad ja kindel, terviseteadlik ja loodus- Siret Svirilin Nr 17 Detsember 2017 kohila valla ajaleht 7

„Sipsiku taksosõit” Sipsiku lasteaias EELK Hageri Lambertuse Käesoleval õppeaastal alusta- koguduse teated sime projektõppega. Iga kuu võtame aluseks ühe raamatu, Pühapäev, 19. november mille järgi seame oma eesmär- 10.30 Kuulutusetund kirikus gid. Septembrisse valisime Eno 12.00 Jumalateenistus, armulaud. Raua „Sipsiku”. Arvasime, et Orelimuusika, organist Mai Mänd kui lapsed suvepuhkuselt tagasi tulevad, siis oleks neil kodusem Pühapäev, 10. detsember. Advendiaja 2. pühapäev Sipsikust rääkida ja tema tege- 10.45–11.45 Raamatukogu kogudusemajas misi meelde tuletada. 12.00–13.15 Pühapäevakool kogudusemajas Alguses me lugesime raamatut 12.00 Jumalateenistus, armulaud. ja iga peatüki juures tekkisid Laulab koguduse segakoor lastega aruteluteemad. Lõpuks Pühapäev, 17. detsember. Advendiaja 3. pühapäev jõudsime selleni, et nad soovisid 10.30 Kuulutusetund kirikus. näha Sipsiku multifilmi. Praegu 12.00 Jumalateenistus, armulaud. see veel valmis ei ole, seega pidi- Mängib Saku pasunakoor me selle ise looma. Kõigepealt vaatasime erinevaid Kolmapäev, 20. detsember. Kontsert kirikus multifilme: nukufilme, joonis- 19.00 IVO LINNA ja BIRGIT. Kontsert „Kingitus”. filme, arvutiga joonistatud mul- Lapsed pildistamisprotsessis. Foto erakogust Kontsert on piletitega. Piletid on müügil Piletilevis tifilme jne. Siis võtsime näiteks heli ära ja vaatasime multikat jaotama meie tulevase animat- Pildistamine oli kõige mahu- kuid samas on lapsed rõõmsad, Pühapäev, 24. detsember. ilma helita või küsisime lastelt, siooni stseenideks, mistõttu kam töö ja seal aitasime lapsi. kui töö on valmis ja ekraanil. Advendiaja 4. pühapäev. Jõululaupäev kas päriselt ka nii saab teha? lugesime peatükki uuesti ning Tegelased ei tahtnud nätsuga Kogu kirjeldatud tegevusega 12.00 Jumalateenistus, armulaud Lastele võiks tutvustada ka ani- mõtlesime, kus tegevus parasja- hästi värvitud pildi külge jääda kaasneb meediakasvatus, mis on 16.00 Jõuluõhtu jumalateenistus. matsiooni telgitaguseid. Kes seal gu toimus. Võtsime suure valge (tegime seda kõike tahvli peal) oluline teema, et arendada laste Laulab kammerkoor Lambertus toimetavad või kuidas näitlejad paberi ning hakkasime sinna ning me aitasime animatsiooni- kriitilist mõtlemist ning nn uut 18.00 Jõuluõhtu jumalateenistus. hääli peale loevad jne. peale märkima tegevuskohti ja tegelasi liigutada. Lapsed pildis- kirjaoskust, mis on tänapäeva Laulab koguduse segakoor Seejärel küsisime lastelt, mis- tegelasi. Ja nii saime neli stseeni tasid. Kogu protsess oli kõikide- suures infotulvas väga oluline. Esmaspäev, 25. detsember. Esimene jõulupüha sugused multifilmid neile endale erinevate tegelaskujudega. le lastele vabatahtlik. Sama animatsiooni saatsime 12.00 Perejumalateenistus, armulaud. meeldivad ja tegime neist idee- Lapsed joonistasid tegelased ja Kui pildistamine lõppes, siis sel aastal Aruküla filmifestiva- Laulab koguduse lastekoor kaardi. Me tutvusime nendega koos tegime suure tausta. Meie oli tarvis hääled peale lugeda. lile, kus seda näidati suurel ki- rühma lapsed on animatsiooni Küsisime taas lastelt, mis tege- noekraanil. See oli meie jaoks põgusalt, vaadates paar minutit Teisipäev, 26. detsember. Teine jõulupüha. tegemisega ka enne kokku puu- lased nad olla soovivad. Enamik suur sündmus ja loodame, et igat multifilmi. Samuti saime Kontserdid kirikus tunud, kuid nad ei mäletanud nõustus diktofoni sisse rääkima, meil on ka edaspidi võimalik fil- küsida, kuidas animatsioon teh- 12.00 Heategevuslik jõulukontsert kirikus täpselt, kuidas see käib. Tõime üksikud ei julgenud. mifestivalile oma animatsioone tud on (nukk või joonistus). Kohila mõisakooli eestvõttel ja toetuseks. rühma fotoaparaadi ja statiivi. Lõpuks sai meie „Sipsiku tak- saata. Siinkohal täname Cris- Meie teema oli „Sipsik”: lap- Laulavad Kapa-Kohila kammerkoor, solist Tutvustasime neid ning rääki- sosõit” valmis ning vaatasime tina Kaskat, kes meil Aruküla sed valisid peatüki „Sipsiku MARGUS VAHER, ja Kohila mõisakooli õpilased sime läbi, mismoodi peaks see seda oma rühmas ekraanilt nagu filmifestivalil osaleda soovitas! taksosõit”, millest hakkasime 17.00 LENNA KUURMA ja JUSS HAASMA kõik nii seisma, et paigast ei kinos. Kes soovis, tõi tooli, ja ise animatsiooni looma. Esialgu Kristina Lee jõulukontsert. Kontsert on piletitega. liiguks, sest muidu hakkab pilt kes tahtis, istus maas. Lastel oli lugesime uuesti peatüki laste- Mari Kummer Piletid on müügil Piletilevis hüppama. Sedasi seisis meil sta- lõbus ja meil sai palju nalja. le ette ja hakkasime kõigepealt Rõõmutirtsude õpetajad kirja panema, kes on selle pea- tiiv päris mitu head päeva ja see Tagasi vaadates on animatsioo- Pühapäev, 31. detsember. Vana-aasta tüki tegelased. Seejärel pidime tõesti ei liikunud paigast. ni loomine väga mahukas töö, 12.00 Jumalateenistus, armulaud

Jumalateenistused Hageri kirikus igal pühapäeval kell 12 Hageri pasunakoor 70 Täpsem info koguduse kodulehel http://www.eelk.ee/hageri/ Pasunakoori muusika ja pasu- nakooride traditsioon, mis veel viiskümmend aastat tagasi oli Eestimaa kirikutes üsna tava- pärane nähtus ning kuulus igati Õnnitleme eakaid koguduste juurde, on tasapisi olnud hääbumas, et mitte öel- detsembrikuu da varjusurmas. Seda enam on põhjust tänulik olla ja rõõmus- sünnipäevalapsi! tada, et meil on mõned lipulae- ALIIS KALVIST 94 MILVI KASEMETS 81 vad, mis madalseise trotsides HELMI ROOST 94 HELDI MÄND 80 ikka vastu peavad ja nüüd võiks LEHTE RAND 93 ILME-AADE KÄND 80 öelda – uuele elule ärkavad. LUDMILLA KABEL 92 LEHTE VAHT 80 Hageri pasunakoor, mis on HELGI-IRENE MIKSON 90 VIIVE RAUD 80 kogu oma eksisteerimise aja LAINE OHLAU 90 MAIMU PÕLDSAAR 80 vältel olnud igasugustes olu- ELLEN SALONG 89 MARE KULLERKUPP 80 kordades, on kõigele vaatamata LEIDA KONGI 88 NIINA NIKOLAJEVA 78 vastu pidanud. Kord pole kooril ARMEIDA VEENSALU 87 STANISLAV GANITŠEV 78 olnud pille, kord dirigenti, kord MARIA UDER 87 MAAJA PUKK 77 pole ehk õigeid noote, siis on HELJO HEINMÄE 86 JÜRI SEPPER 77 võtnud valitsev riigivõim pillid VAIKI ALJOŠKINA 86 JUTA LÄÄTS 77 Hageri pasunakoor. Foto Elari Lend ära, siis jälle on olnud pillid, aga LEHTE ÜLEM 85 VALVE ABROI 77 need pole olnud kasutuskõlbli- MAIMU SAVUŠKIN 84 TAIMI SUSI 76 kud jne. Nüüd aga võis pasu- et pasunakoori mängijad mitte laulsid koraale kaasa. Võimas. metsasarvemängijana HELMUT KUUSNÕMM 84 RUTH RÜTMANN 76 nakoor rõõmustada meid kõiki lihtsalt ei mängi, vaid ka lau- Just nii peaks seda nimetama, ning samuti kaitseväeorkest- ILMAR VAARPUU 83 VELLO Buškov 76 koos kahe parima „sõpruspa- lavad. Ega orelile seekord väga sest see oli tõesti meeliülendav ja ris. Lisaks on ta muusikakoolis ILSE RANNU 82 HEIKI HANSAR 75 sunakooriga” Koselt ja Raplast sõna antudki. Kuulsin pärast, südantsoojendav. puhkpilliõpetaja. Nii pole ka HELMI VÕSAR 82 NIKOLAI KRUTOGOLOV 75 5. novembril Hageri kirikus. kuidas organist „kurtis”, et pole Joel Ots on oma oskuste, tead- ime, et Hageri pasunakooris on See, mis toimus sel pühapäeval ammu kirikus nii palju külme- miste ja professionaalsusega järjest rohkem näha ka noori Hageris, on sõnul kirjeldamatu! tanud, sest polnud suurt midagi teinud Hageri pasunakoorist mängijaid, kes õpivad Kohila Praeguses muutuvas maailmas teha. Aga see oli pigem positiiv- suurepärase koosseisu. Tema koolituskeskuses puhkpilli, küll püüab igaüks millegi uue ja hu- ses võtmes öeldud, sest kui tihti oskus valida repertuaari ning Aigar Kostabi käe all, kuid tema Õnnitleme noorimaid vitavaga välja tulla. Nii ka Hage- sa ikka kuuled korraga 30 pasu- panna mängima erineva taseme on suunanud poisid mängima ri suhteliselt „vana” pasunakoor. namängijat koraale saatmas. Sal- ja oskusega pillimehi just talle Hageri koguduse pasunakoori. vallakodanikke! Võiks öelda, et nii nooruslikult mid olid väga vahvalt erinevate sobivat partiid on imekspandav. Võib öelda, et pühapäeval pole neid ammu mängimas koosseisude vahel ära jaotatud – Seda kõike jõuab Joel teha oma tekkis Hageris tunne, et pasu- LAURETE NÄÄR kord mängis trio, siis ansambel, mitmete töökohtade kõrvalt ja nakoori traditsioon siiski pole HANS HUGO VESKIMÄE kuulnud. Kaasatud olid nii Ees- JOHANN SINIVÄLI siis kõik koos, siis Rapla koor, elades oma perega suisa 80 km kadumas, vaid kasvamas! MIA MATHILDA AASA ti Filharmoonia esitenor Raul KRISTELLA LOBJAKAS Mikson kui ka väiksed löökpil- siis jälle Kose jne. Need, kes kaugusel Hagerist. Igapäevast LUCAS LÄÄS Sigrid Põld PERLA SULLAKATKO limängijad. Rääkimata sellest, parajasti pilli suul ei hoidnud, leiba teenib Joel rahvusooperis 8 Kohila valla ajaleht Nr 17 Detsember 2017

11.–13. detsembril kell 9.30–12.00 „Näpukate” käsitöönäitus • lame- ja viilkatused (plekk, kivi, eterniit) Turvakeskuse saalis. • fassaaditööd ja soojustamine • plaatimine Ka Jõuluvana leiab kindlasti midagi! • üldehitus • vundament, betoonitööd Tel 501 7650 E-mail: [email protected] kuulutused

OÜ Triovara Halduse ostab metsamaad, kasvava metsa raieõigust EcoBox OÜ otsib enda meeskonda tegusat ja osavat spetsialisti: ja põllumaad. Võib pakkuda ka läbi raiutud maid. Ostame ka eri- lukksepp-MEHAANIK nevat palki ja paberipuud, samas müüa erinevaid 3 m küttepuid. Tööle asumine: esimesel võimalusel Tel 507 2231 Töökoormus: täiskoormus Asukoht: Tööstuse 19, Kohila. Asume endise paberivabriku Telli Eesti lipud, vimplid, vardad ja vardahoidjad e-poest territooriumil www.lipuvabrik.ee. Kaup kätte 24 tunni / 1 tööpäevaga! Kontakt: Alar Kaljund, [email protected] +372 502 0648 OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. www.pakendid.ee Tel 504 5215, 514 5215, [email protected] EcoBox OÜ otsib enda meeskonda särasilmset Soovin osta suvilat, talu või sobivat krunti maakodu rajamiseks. MÜÜGIASSISTENTI Kõik pakkumised on teretulnud. Kontakt: Toomas, tel 5660 9123 Kui oled oskuslik suhtleja, kohusetundlik, motiveeritud, valdad lisaks eesti keelele inglise keelt kõnes ja kirjas ning saad aru ka Müüa toorest küttepuud – lepp 33 €/rm, sanglepp 36 €/rm, haab vene keelest, omad autojuhilube ja sul on soov ennast arendada 36 €/rm, kask 39 €/rm, saar 39 €/rm. Kogus alates 7 rm, transport ja saada juurde uusi teadmisi, siis just sind ootame meile kandi- Tule ja vali endale sobiv jõulupuu hinna sees. Tel 5551 8498 deerima. Lisaks kuuskedele vähesel määral Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. Sinu peamiseks ülesandeks on müügitiimi abistamine iga- ka nulgusid. Istandik kõigest 1,5 km Tel 5352 9476, e-post: [email protected] päevases kliendisuhtluses, kliendivõrgustiku haldamine ning kaugusel Kohila raudteeülesõidust hinnapakkumiste koostamine. OSTAN TEIE SÕIDUKÕLBULIKU, REMONTIVAJAVA VÕI SEISVA Hageri poole. Pakume mitmekülgset ja huvitavat tööd, motiveerivat tasu ning SÕIDUKI! VÕIB PAKKUDA KA ÜLEVAATUSE JA KINDLUSTUSETA Ootame Sind 10.–11., 17.–18. toetavat meeskonda. SÕIDUKEID! KUULUTUS EI VANANE! ja 23. detsembril kella 11–15. Kontori asukoht: Tööstuse 19, Kohila, Rapla maakond Tel 5457 5055, e-post: [email protected] Muudel aegadel vastavalt Oma CV ja motivatsioonikirja palume saata meiliaadressile kokkuleppele. Raplamaa Takso. Telli tel 5811 5904 [email protected] märgusõnaga „MÜÜGIASSISTENT” Info telefonil 502 7325. Sõidu alustamine 2,00 eur Kontakt: Riin Ranniste [email protected], +372 5814 1463 Ootetund 15,00 eur EcoBox OÜ otsib enda meeskonda töökat ja motiveeritud Kilomeetri hind 0,80 eur TOOTMISTÖÖTAJAT Meie hulgast on lahkunud KP Factory OÜ annab üürile erineva suurusega Sinu peamiseks ülesandeks on: pakendite valmistamine, büroopindu Tööstuse 19a kontorihoone 1. ja 2. korrusel ning töötamine erinevate seadmetega, tootmise abitegevused – KAJA PLOOMIPUU LINDA RUNGI Tööstuse 19h 100 m² tootmis- või laopinna. komplekteerimine, pakendamine, ladustamine BORIS BELOV Info: [email protected], tel 504 2013 Nõudmised kandidaadile: keskharidus, valmidus meeskonnatööks Soovin rentida matkaautole talvekuudeks mõistliku hinnaga Kasuks tuleb: eelnev töökogemus tootmisettevõttes Sügav kaastunne Ulvile ja Mälestame kurbuses pinda. Ruumi ukse kõrgus peaks olema vähemalt 3 m. Pind võiks Omalt poolt pakume: sõbralikku meeskonda, mitmekülgset Tõnisele kalli abikaasa ja isa olla soovitatavalt Kohilas. Jüri Vajak, tel 5649 5721 tööd, motiveerivat töötasu, kohapealset väljaõpet tööülesannete ANTS KUI VAJATE BUSSI väikese seltskonna sõidutamiseks, täitmiseks VAHUR siis VE Buss OÜ pakub teile selleks 19-kohalist mugavat bussi. Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel PÄRNAMÄGE Tellimine: [email protected]. Lisainfo 5648 7766 Töökoha asukoht: Tööstuse 19, Kohila, Rapla maakond TOIMETAJA Oma CV ja motivatsioonikirja palume saata meiliaadressile Müüa kuiva küttepuud – leppa ja kuuske 35 €/rm. Tel 5347 8829 [email protected] märgusõnaga „TOOTMISTÖÖLINE” Sügav kaastunne Mariannele kaotuse puhul. ja lastele peredega Müügil Eestis kasvatatud JÕULUKUUSED JA -NULUD, pikkusega Kontakt: Riin Ranniste [email protected], +372 5814 1463 Töökaaslased 100–250 cm, koos kojutoomisega. Müügil ka kuusejalad! Info ja Perekond Heinla Prillimäe Lasteaed Põnnipere ootab oma meeskonda Põnnipere lasteaiast tellimine 5741 4430 või [email protected] Õpetaja abi (koormus 1,0) Kohila spordikompleks pakub tööd HALLIMEISTRILE Töö kirjeldus: õpetaja abistamine laste eest hoolitsemisel ja te- Kallist ema, vanaema Avaldame kaastunnet Tööülesanded: gevuste läbiviimisel nii toas kui ka õues, rühmaruumide puhtuse ja vanavanaema Vaike Lindrele kalli õe - remondi- ja majandustööd tagamine, toidu jagamine - saalide ja staadioni ettevalmistamine treeninguteks ja võistlusteks Kui oled rõõmsameelne, loov ja koostööaldis, siis saada Eeldame: täpsust ja kohusetundlikust oma CV ja avaldus hiljemalt 12. detsembriks meiliaadressile LINDA Jete Pakume: stabiilset töötasu, puhkuse võimalust suvel, positiivset [email protected], küsimuste korral helista 5556 0049 töökeskkonda OÜ Contractor pakub tööd toodete VIIMISTLEJALE-PAKKIJALE. RUNGIT Kipperi Tööaeg graafiku alusel Töö sisu: toodangu viimistlemine ja ettevalmistamine transpordiks Tööleasumise aeg kokkuleppel värvi-pakkeosakonnas. Vajalik telfri ja ketaslihvija käsitsemise oskus mälestavad poeg ja surma puhul. CV saata [email protected] või Kooli 1, Kohila 79805 Töötasu kokkuleppel, ca 6,5 €/h (bruto) tütar peredega Kivi tn 6 majaelanikud Lisainfo Aavo Kergand, tel 523 6932 Toivo tel 5690 2190