Kohila Valla Aasta Küla 2017 on Vilivere

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kohila Valla Aasta Küla 2017 on Vilivere KohilaKOHILA valla ajaleht 6. detsember 2017. Nr 17(239) Detsembrikuu ja Kohila valla aasta küla aastavahetuse sündmused 2017 on Vilivere 7. detsember 10.00 Jõulueelne müük (TEA ja VARRAK) ning kodutekstiilid Kohila raamatukogus 9. detsember 10.00 Hageri kihelkonna jõululaat Kohila gümnaasiumis 13. detsember 18.00 Männi lasteaia jõulukontsert Hageri kirikus 15. detsember 10.00 Doonoripäev Kohila spordikompleksis 20.00 Eesti MV korvpallis, Saku I liiga Kohila SK/Webware – G4S noorteliiga II, Kohila spordikompleksis 16. detsember 10.00 Kohila valla meistrivõistlused korvpallis, Kohila spordikompleksis 17. detsember 10.00 Kohila lahtised meistrivõistlused lauatennises, Kohila spordikompleksis 16.00 Kapa-Kohila kammerkoori kontsert Kohila õigeusukirikus 19. detsember 18.00 Jõulumuusika kontsert Tohisoo mõisas 20. detsember 19.00 Birgiti ja Ivo Linna jõulukontsert Hageri kirikus 26. detsember 12.00 Kohila mõisakooli heategevuslik jõulukontsert, esinevad Margus Vaher, Kapa-Kohila kammerkoor, Kohila mõisakooli lapsed. Hageri kirikus Maire Midri ja Rene Vinnal Kohila valla aasta küla rändauhinda vastu võtmas. Foto: Kajar Kattai 17.00 Lenna ja Juss Haasma jõulukontsert Hageri kirikus 27. detsember Tänavu korraldasid Kohila Kaisa tõi esile ka seda, et MTÜ Kovil eestvedajalt Mai- kond. Aga püütakse aina enam 19.00 Kohila valla mälumäng Hageri rahvamajas valla külade tänupidu Adi- küla noored on aina enam re Midrilt. inimesi kaasata. Ja kui uus pere 1. jaanuar la-Pihali küla, kelle hoida oli küla tegemistega kaasa tul- „Muidugi olin üllatunud,” on külasse kolinud, siis kutsu- 00.30 Ilutulestik alevi keskel aasta küla rändauhind Ho- nud ja astunud ka külaseltsi hüüatab Maire. „Aga mulle takse kohe neidki kampa. 00.30 Aastavahetuse pidu Hageri rahvamajas bune. Ja nad tegid seda hästi! liikmeks. Õige pea valitakse meeldib neid külaasju ajada ja „Me oleme pidanud tradit- Pidu toimus 18. novembril, külaseltsile uus juhatus, see- kui kogukond kaasa tuleb, siis siooniliselt vastlapäevi, tei- Näitused õhtu jooksul esines Hage- pärast tänati eelmise juhatuse on ju väga tore.” nud jaanituld,” räägib Maire. 6.11–12.01 ri harrastusteater, prooviti liikmeid, kes on juba kümme Maire ütleb, et Vilivere on „Tänavu saime rahastuse pro- Ehalill Halliste gobelläänide näitus „Pae peal” teadmisi viktoriinis, mängiti aastat külaelu vedanud – Enn noor ja arenev küla ning peab jektile „Vilivere kogukonna Kohila vallamajas mitmeid vahvaid mänge ning Atso, Mihkel Reispass, Kaja oluliseks piirkonna arengusse arenguprogramm”, mida kor- keerutati jalga ansambli Ka- Kadu ja Andres Reidma. panustamist. „Et ka need inime- raldame koostöös Sutlemaga. hur ja Roos muusika saatel. „Suur tänu kõigile, kes on sed, kes aastaringselt kohapeal Selle raames oli mitu väljasõi- Tänupeo jooksul tegi Kaisa abiks olnud,” ütles Kaisa kogu elavad, aga on endiselt Tallinna tu. Järgmisel suvel, 14. juu- Högren ka väikese tagasivaate külarahva nimel. „Meil on sissekirjutusega, tuleks päriselt lil toimub meil külaplatsil Adila-Pihali piirkonnas teh- küll väike küla, kus pole just Vilivere küla elanikuks.” esimene külapäev. Sel aastal tule, enne kui Hobune uude palju, aga sellest piisab ja me Maire ise elab Viliveres tegime sinna jalgpalliväravad külasse kappab: „Adila-Pi- oleme oma küla üle uhked. 2000. aasta jõuludest ja nen- ja võrkpallivõrgu postid. Kü- hali külaselts on tegutsenud Meil on seal hea olla.” dib, et algul oli temagi see, laplatsi abihoone ehitamise- 11 aastat. Selle aja jooksul Ja oligi aeg Hobusel uude kes iga päev Tallinna poole ga tahaks ka enne külapäeva oleme koos palju ära teinud – külasse kapata. Vallavanem sõitis ning sissekirjutuski oli ühele poole saada.” rajanud oma külaplatsi, ehita- Heiki Hepner kuulutas välja teises vallas. Piirkonna kõige suuremaks nud lava. Viimasel külapäeval Kohila valla aasta küla 2017 – „Suurt sidet mul Kohilaga ei murekohaks peab Maire Mid- 2016. aastal sai külaplatsile Vilivere küla. Aasta sädeini- olnud. Kui 2011. aastal Ha- ri aga teede, valdavalt kruusa- rajatud oma talusiltidega puu. mene on Maire Midri. gerisse KMT majatehasesse teede halba seisukorda. Iga talu meisterdas ise sildi. Vilivere külaelu veab alates tööle sain, siis tuli kogu pere „Teedest räägime palju,” Kui ilm on lubanud, siis ole- 2011. aastast MTÜ Kovil. nii-öelda Kohila poole ära. ütleb Maire. „Ma ei kujutagi me korraldanud küla vastla- Koos on rajatud külaplats, Praegu ma ei kujuta ette, et ette, mis probleemid ja kas päevi, tavaks on saanud ka mänguväljak ja korraldatud ma peaksin linnas tööl või üldse siis esile tulevad, kui ühise jaanitule tegemine. Sel mitmeid vahvaid ettevõtmisi lapsed linnas koolis käima.” teed korda saavad.” aastal kogusime ühisel jõul ja väljasõite. Vilivere külas elab 290 ini- Esne Ernits raha ja soetasime külaplatsile „Kas saadud sädeinimese mest. Maire sõnul on küla laste mänguväljaku.” tiitel tuli üllatusena?” küsin tegemistes aktiivseid kümme- Tule päriselt Kohila valla elanikuks – tood kaasa rohkem hoolimist ja turvalisust enda ja kogukonna jaoks! Vaata ka lugu lk-l 2 „Päriselt Kohila vallas” 2 VALLAINFO Nr 17 Detsember 2017 VallavolikoGU INFO 9. novembri istungil oma panuse andnud. Siit, kuhu ses saame lepingu allkirjastada. suhtevõrgustiku, minu kontak- ka sotsiaalseid aspekte. Kui ma (esimees), Rita Torgo, Ma- me oleme praegu jõudnud, on Jaanus Ernits: „Suvel kaalusid tid ei piirdu ainult Eesti ettevõ- asub tööle uus arendusnõunik, riann Saar, Lea Kõiv, Nelli Talas, • Vallavanema töötasu, väga hea edasi minna. Järgne- tõsiselt, kas üldse jätkata ning tete ja turundusmaailmaga, vaid siis tema peab jälgima, et otsu- Lii Peetsalu, Jaanus Ernits, Taili hüvitiste ja soodustuste val neljal aastal seisab eest läbi kandideerida vallavanemaks. ka diplomaatilise kogukonnaga. sed, mis vastu võetakse, viiksid Vahesaar ja Sirje Mett. määramine aegade suurim investeeringute Mis sind motiveerib?” Selliste kontaktide kaudu saab valda edasi.” Maakomisjon: Andrus Saa- Volikogu otsustas: tegemise periood. Euroopa Lii- Heiki Hepner: „Tõepoolest, Kohilat tuntumaks teha, tuua • Nimetati Kohila valla re (esimees), Risto Rumm, - määrata Kohila vallavanema du toetused ulatuvad enam kui kevadel ma mõtlesin tõsiselt, siia investoreid, värskeid ideid. esindajad Marika Kesa, Tõnu Pärtma, Alar ametipalgaks 2600 eurot kuus; 20 miljoni euroni, millele lisan- kas kandideerida valimistel val- Ma olen töötanud meedias, mis - Raplamaa Omavalitsuste Haabma, Priidu Rõõmus, Laur - kehtestada Kohila vallavane- duvad miljonid eurod omaosa- lavanema kandidaadina. Mind tähendab seda, et ma oskan ja Liidu Täiskogus Jüri Vallsalu ja Laanmets, Ingrid Lai ja Hillar ma kasutusse antava sõiduauto lust – ees seisavad Kohila güm- motiveerisid kandideerima need tean, kuidas luuakse kommu- Heiki Hepner. Asendajad Kris- Kalmet. läbisõidu piirmääraks 22 000 naasiumi rekonstrueerimine, tegevused, mis praegu valla ees nikatsiooni. Inimesena olen ma tina Mägi ja Argo Luik. Spordikomisjon: Kaido Mägi kilomeetrit aastas; uue tervisekeskuse ehitamine, seisavad. Võimalik valla aren- hooliv, olen innustav ja panen - Raplamaa Omavalitsuste (esimees), Olga Andrejeva, Siim - Kohila vallavanemal on õigus kergliiklusteedesse investeerimi- gusse panustamine annab teatud inimesi ennast hästi tundma.” Arengufondi nõukogus Heiki Haabma, Žanna Randmaa, kasutada ametiülesannete täitmi- ne, kogu valla tänavavalgustuse rahulolu, see motiveerib.” Marika Jahilo kogus 6 häält, Hepner ja Jüri Vallsalu. Aavo Kergand, Kaur Heinaru, seks ametitelefoni limiidivabalt; uuendamine, Aespa-Vilivere Edasi tutvustas volikogu- Heiki Hepner 14 häält. Valla- - Raplamaa Omavalitsuste Aivo Rahu ja Enno Põder. - maksta vallavanemale ame- aedlinnaku piirkonda vee- ja ka- le ennast teine vallavanema vanemaks valiti Heiki Hepner. Arengufondi hariduse osafondi Külade ja turvakomisjon: tist vabastamisel hüvitist kolme nalisatsioonivõrgu loomine … kandidaat. • Vallavalitsuse liikmete nõukogus haridusnõunik Meeri Žanna Randmaa (esimees), kuu ametipalga ulatuses, kui Neid investeeringuid on veel. Marika Jahilo: „Kui mina arvu ja vallavalitsuse struk- Ehandi. Alar Haabma, Mariann Saar, ametist vabastamine toimub Vaid investeeringutega ei peaks valima juhti Kohila val- tuuri kinnitamine - Linnade Päeval (liikmete Rita Torgo, Lii Haabma, Rein seoses volituste tähtajalise saa piirduda. Tuleb panusta- lale, siis ma pööraksin tähele- Volikogu kinnitas vallavalit- esindajate üldkoosolekul) Jüri Kolon, Andres Sari, Sirje Mett lõppemisega. da eelarvelisi vahendeid ka panu kahele aspektile – mis on suse neljaliikmelisena: Heiki Vallsalu ja Heiki Hepner ning ja Rain Seier. • Vallavanema valimine hea hariduskeskkonna sisulise motivatsioon ja mida uus juht Hepner, Argo Luik, Piret Puun, asendusliikmetena Kristina Tunnustuskomisjon: Jüri Vall- Andrus Saare tegi IRL-i nime- poole tagamiseks, kultuuri- endaga kaasa toob. Mina olen Väino Maasalu. Mägi ja Argo Luik. salu (esimees), Lea Kõiv, Edith kirja poolt ettepaneku nimeta- pärandi traditsioonide hoid- siin üles kasvanud, koolis käi- Marika Jahilo ütles, et Parem - Eesti Linnade Liidu voliko- Maasik, Inna Laanmets, Ants da vallavanema kandidaadiks miseks, vaheldusrikkaks vaba nud, ma tean, milline oli Kohila Kohila oleks teinud ettepaneku gus Heiki Hepner ja asendus- Markna ja Hillar Kalmet. Heiki Hepneri. aja sisustamiseks ja elanike 60ndatel, 70ndatel, 80ndatel koostada vallavalitsus spetsialis- liikmena Argo Luik. Revisjonikomisjon: Marika Jaanus Ernits nimetas valimis- enesearendamiseks. Tervikuna jne. Ma mäletan onu Elmari tidest, mitte valla ametnikest. • Komisjonide moodustamine
Recommended publications
  • Aespa Laululava Puitkonstruktsioonide Põhiprojekt
    Mihkel Reinhold AESPA LAULULAVA PUITKONSTRUKTSIOONIDE PÕHIPROJEKT LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Hoonete ehituse eriala Tallinn 2015 Mina, Mihkel Reinhold, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Üliõpilase kood: 110820680 Õpperühm: EI 81 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendajad ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Konsultandid ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Kaitsmisele lubatud „…………“…………………………..20….a. Ehitusteaduskonna dekaan Martti Kiisa allkiri Ehitusteaduskond LÕPUTÖÖ ÜLESANNE Lõpetaja: Mihkel Reinhold Üliõpilase 110820680 kood: Õpperühm: EI-81 Eriala: Hoonete ehitus (kood: 1827) Lõputöö teema: Aespa laululava puitkonstruktsioonide põhiprojekt Lähteandmed töö koostamiseks: Tellija (MTÜ Aespa Kodu) kirjalik lähteülesanne, kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimused, kehtiv detailplaneering. Töö koosseis, lahendamisele kuuluvate küsimuste loetelu: Lõputöös tuleb leida sobiv laululava arhitektuurne lahendus, tuleb lahendada laululava puitkonstruktsioonide
    [Show full text]
  • Regionaaltoetused Raplamaal 2016
    Regionaaltoetused Raplamaal 2016 Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Infolehes on antud ülevaade 2016. aastal Rapla maakonnas Rahandusministeeriumi rakendatavatest regionaalarengu programmidest toetust saanud projektidest. Rahandusministeeriumis on regionaalarengu toetamiseks ellu kutsutud ligi veerandsada toetusmeedet ja -programmi. 2016. aastal tehti toetusotsuseid enam kui 96 miljoni euro ulatuses, millele lisanduvad üle-Eestilised Euroopa territoriaalse koostöö programmide projektid 32 miljoni euroga. Raplamaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2016. aastal 4,2 miljonit eurot. 1 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetused 2016. aastal toetust saanud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks SA Raplamaa Arendus- ja Raplamaa piirkondlike algatuste tugiprogramm 2015- 89182 Ettevõtluskeskus 2016 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud Ligipääsetavuse parandamine töökohtadele Kohila valla Kohila Vallavalitsus ettevõtlusaladel. 1 237 656 Rapla linna Kastani ja Koidu ettevõtluspiirkonna taristu Rapla Vallavalitsus arendamine 1 189 036 Rapla Vallavalitsus Rapla linna keskväljaku rajamine 1 016 480 Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus Raplamaa Omavalitsuste Rapla maakonna omavalitsusüksuste vabatahtliku Liit ühinemise koordineerimine 40 861 2016. aastal eraldati regionaalprojektide elluviimiseks Raplamaal kokku 3 573 219 eurot Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Euroopa territoriaalse koostöö programmid
    [Show full text]
  • Vilivere Suund
    SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 1 alates 07. september 2015. a VILIVERE SUUND: Reis1 Reis 2 Liini teenindatakse: Koolipäevad Koolipäevad PRILLIMÄE 7:25SPORDI 16:10 SPORDI 07:35TOHISOO 16:12 HAGERI KOOL 07:42MÄLIVERE 16:20 SUTLEMA 07:44TORI 16:25 ANKRU 07:50KADAKA 16:35 MÄEVANA 07:56AANDU 16:40 RAASI 07:59JAAGUMARDI 16:53 JAAGUMARDI 08:01MÄEVANA 16:56 KALLASTE 08:04VILIVERE 17:01 KATIKODU 08:08KATIKODU 17:05 SPORDI 08:15VABADUSE 17:15 SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 2 alates 07. september 2015. a LOHU SUUND: Reis 1 Reis 2 E,T,N,R Kolmapäev SPORDI SPORDI 14:30 15:00 VABADUSE 14:32 VABADUSE 15:02 JAAGUMARDI 14:35 JAAGUMARDI 15:05 MÄEVANA 14:38 MÄEVANA 15:08 KATIKODU 14:50 KATIKODU 15:20 AANDU 15:03 AANDU 15:33 KADAKA 15:08 KADAKA 15:38 MÄLIVERE 15:13 MÄLIVERE 15:43 TORI 15:18 TORI 15:48 LOONE 15:21 LOONE 15:51 KOHILA 15:26 KOHILA 15:56 SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 3 alates 07. september 2015. a RAIKKÜLA SUUND: Reis 1 Liini teenindatakse: Esmaspäev SPORDI 08:20 RAIKKÜLA KOOL 09:00 Reis 2 Reede RAIKKÜLA KOOL 12:50 SPORDI 13:30 SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 4 alates 07. september 2015. a AESPA SUUND: Reis1 Reis 2 Reis 3 Reis 4 Liini teenindatakse: Koolipäev E,N E,T,N,R Kolmapäev VABADUSE 07:10SPORDI 12:00 SPORDI 13:35 SPORDI 14:05 ANKRU 07:25VABADUSE 12:02 VABADUSE 13:37 VABADUSE 14:07 IKARUSE 07:30HAGERI KOOL 12:10 HAGERI 13:45 HAGERI 14:15 SUVILA 07:32VABADUSE 12:18 SUTLEMA 13:48 SUTLEMA 14:18 ENTUSIASTI 07:35SPORDI 12:20 IKARUSE 14:04 IKARUSE 14:34 AESPA 07:37 ENTUSIASTI 14:08 ENTUSIASTI 14:38 HAGERI 07:52 HAGERI KOOL 14:15 HAGERI KOOL 14:45 HAGERI KOOL 07:53 VABADUSE 14:30
    [Show full text]
  • Keila Jõe Valgala Reostuskoormuse Uuring
    AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tellija: Keskkonnaamet Töö nr: 13064 KEILA JÕE VALGALA REOSTUSKOORMUSE UURING Vastutav täitja: Karl Kupits Juhatuse liige: Karl Kupits Tallinn Detsember 2013 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring AS MAVES SISUKORD 1 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 3 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 3 TÖÖ METOODIKA ......................................................................................................................... 5 3.1 VARASEMAD MATERJALID .......................................................................................................... 5 3.2 ANDMEBAASID JA KAARDIANALÜÜS ........................................................................................... 5 3.3 VÄLITÖÖD ................................................................................................................................. 7 3.4 ARUANNE ................................................................................................................................. 7 4 KEILA JÕE KIRJELDUS ................................................................................................................... 8 4.1 ÜLDANDMED ............................................................................................................................. 8 4.2 JÕE VEE
    [Show full text]
  • Aasta Isa 2013 on Kaupo Männiste Palju Õnne Ehalill!
    Kohila valla leht November 2013. Nr. 10 (153) Aasta isa 2013 on Kaupo Männiste iisasa suunamiselsuunamisel aagaga valinudvalinud Tunnustamiskomisjon otsustas 2013 Aasta isa tiitli mmuusikutee.uusikutee. Märten on ka vä- vääriliseks tunnistada Kaupo Männiste. gaga tublitubli ssportlane,portlane, oolleslles RRapla-apla- Palju õnne! mmaaaa JJalgpallikoolialgpallikooli võistkonna kapten.kapten. Märten on väga mit- Olgu siinkohal lühendatud kujul edasi antud Merit mmekekülgne, ta teeb sporti, näit- Männiste tunnustamiskomisjonile läkitatud ettepanek. Jaanus Kõrv leb,leb, laulablaulab suurepsuurepäraselt ja sai omaoma vanusegrupisvanusegrupis EestiEesti pari-pari- mmaa kitarristikitarristi tiitli.tiitli. EEsikohasikoha saisai tata kaka kkevadelevadel rrahvusvaheli-ahvusvaheli- Isa on seda väärt! kandi muredele ja rõõmudele sel konkursil Jurmalas. Kind- Valla ääremaal elavatel ini- alati väga kaasa, andes endast lasti on isa roll tema edus vä- mestel on senise praktika jär- parima, et meie vallas elu pa- ga suur. gi raske edukalt kandideeri- remuse poole edeneks. Ta on Isa jälgib väga tähelepane- da, sellegipoolest tahan koos uhke, et kuulub suurepärases- likult meie õppimist koolis. Ta vendadega esitada aasta isa se Kohila kogukonda! Väga oli juba meie lasteaias hoole- kandidaadiks oma isa Kaupo aktiivselt osaleb ta valla kul- kogu liige, Tallinna Muusi- Männiste. Tema oleks tõesti tuurielus ja panustab oma ae- kakeskkoolis, kus õpin mina igati selle tiitli vääriline! ga sellele päris palju. Arvan, et koos Märteniga, on ta kuu- Isa Kaupo on sündinud 21. isa sobiks poliitikuks, sest ta lunud aastaid lastevanema- novembril 1964. aastal Tal- ajaks kogukonna asja omaka- te esinduskomiteesse. Koolis linnas, kuid just Raplamaaga supüüdmatult. õppimisega pole ühelgi meist on ta seotud olnud terve elu. Vanemad vennad on ju- kunagi probleeme olnud. Eks Paljuski kindlasti ka seetõttu, Männiste pereansambel: pereisa Kaupo Märteni ja Meritiga.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Rail Balticu Raudteetrassi Lõigu „Harju Ja Rapla Maakonna Piir – Hagudi“ Ehitusprojekti Keskkonnamõju Hindamine (Kmh)
    RAIL BALTICU RAUDTEETRASSI LÕIGU „HARJU JA RAPLA MAAKONNA PIIR – HAGUDI“ EHITUSPROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE (KMH) PROGRAMM The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. Kuupäev: 06. jaanuar 2020 Dokument: RBDTD-EE-DS1-ZZ_SKP_0000-00_ZZZZ_RP_ENV-AA_VE_00001_003 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti koostamine Projekti nimi: Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti koostamine Dokumendi nimetus: RBDTD-EE-DS1-ZZ_SKP_0000-00_ZZZZ_RP_ENV-AA_VE_00001_003 – Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH). Programm Rev. Date: Doc Prepared Checked Approved Accepted : Status: 04/07/201 Submitte Hendrik Andres Enrique Rico 1. Eike Riis 9 d Puhkim Brakmann Izquierdo Signatures : Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti koostamine SISUKORD 1. Sissejuhatus ...................................................................................................................... 1 2. Rail Balticu raudtee ............................................................................................................ 4 3. Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht ..................................................................... 11 4. Reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ............................................................
    [Show full text]
  • Kohila Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arengukava
    Kohila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 1 SISUKOKKUVÕTE ..................................................................................... 5 2 SISSEJUHATUS ....................................................................................... 13 3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS ................................ 15 3.1 Üldist........................................................................................................................15 3.2 Elanikkond..............................................................................................................15 3.3 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonna keskmise sissetuleku suhtes...16 3.4 Kohila valla eelarve................................................................................................17 3.5 Vallavalitsuse laenukohustused ............................................................................17 3.6 Vallavalitsuse laenuvõime analüüs.......................................................................18 3.7 Vee-ettevõtlus..........................................................................................................18 3.7.1 OÜ Kohila Maja...............................................................................................18 4 KESKKONNASEISUND............................................................................ 23 4.1 Geograafiline asend ja territoorium.....................................................................23 4.2 Geoloogia ja pinnamood........................................................................................23
    [Show full text]
  • 22.01.2013 Koht: Kohila Koolituskeskus, Tohisoo Mõis, Viljandi Mnt 37
    KOHILA VALLAVOLIKOGU MAAKOMISJONI KOOSOLEKU PROTOKOLL NR. 33 Kuupäev: 22.01.2013 Koht: Kohila Koolituskeskus, Tohisoo mõis, Viljandi mnt 37 Algus: 16:30 Lõpp: 18:00 Juhatas: Allar Haljasorg Protokollis: Allar Haljasorg Võtsid osa: Ingrid Võrno, Kalju Valdmann, Ants Markna, Kalle Talviste, Aivo Mündel Külalised: Heiki Hepner, Argo Luik, Rein Ailt, Gert Küling Puudusid: Hillar Kalmet, Sven Rosenštok, Alar Haabma, Hetti Kask PÄEVAKORD: 1. Detailplaneeringu algatamine Rabivere küla Kurrunurru. 2. Tallimajanduse rajamine Hageri küla Pärdipõllu. 3. Suusamägede ehitamine Kohila alevis ülejõel, Hageris ja Sutlemas. 4. Aespa külakeskuse detailplaneeringu kehtestamine. 5. Kohalike teede nimekirja täiendamine. 6. Sundvalduse seadmine Kohila vald, Urge küla, Väike-Härjaoja. 7. Muud küsimused. OTSUS: kinnitada päevakord. 1. Detailplaneeringu algatamine Rabivere küla Kurrunurru. Detailplaneeringu algatamine Rabivere külas Kurrunurru maaüksusele Rabivere külakeskuse moodustamiseks. Maaüksuse suurus 7,2 ha. Maaüksuse üldiseloomustus - pool maaüksusest on soostunud maa (sovhoosi ajal kasutatud loomade karjamaana), pool metsaga kaetud, sinna alale jääb ka endine Rabivere prügimägi (tänaseks likvideeritud ja võsastunud). Maaüksusel asub ka endine Ööbiku talukoht. Ala läbib kõrgepinge liin ja madalpinge liin. Lääne küljelt piirab maaüksust Hageri-Kodila maantee ja Rabivere Suureküla tee. Kavandatud on hoone, mänguväljak, kiige, palliväljak, lõkkease parkla ja pakendikeskus. Talviste: „Põhjapoolne maaüksuse osa on liigniiske ala. Rabivere mõisa potentsiaali on mõistlik rohkem kasutada, leia sünergiat.“ Võrno: „Liigniiske ala saaks talveperioodil kasutada nt jäärajana.“ OTSUS: Toetada detailplaneeringu algatamist. 2. Tallimajanduse rajamine Hageri küla Pärdipõllu. Tallimajanduse rajamine Hageri külas 13 ha suurusel Pärdipõllu kinnistul. Kavandatakse 15- 25 hobuse pidamiseks. Töötajaid 3. Ehituste ajakava: kontor, elamu ja tall 2013-2014 maneež 2015-2016. Elanikke 3. Hoonestus kavandatud Kernu-Kohila tee ääres vanade lautade kõrvalkrundil.
    [Show full text]
  • Hageri Kirik Nr 17, Juuni 2012
    HAGERI KIRIK EELK Hageri Lambertuse koguduse infoleht, juuni 2012, nr. 17 Lehes: Aivi Otsniku käe all - Esikülje lugu koguduse õpetajalt - Perepäev Hageris - 4. mai kirikumõisas - mõttetalgud, - Saame tuttavaks: kirikuteenija ekskursioon, ajalootund Lehte Vainoja - Kõlas kaunis muusika - Ole osa millestki suurepärasest - Minu mälestused sünnikodust, - Anne üheksa ametit vennastekoguduse tööst - Koguduse esimese poolaasta - Segakoor on saanud uue hingamise kroonika 2012 Aeg uue koguduse sünniks? Jüri Vallsalu palvemaja seab aga sakukatel on võimalik oleks võimalik leida Koguduse õpetaja kogudusetööle omad rääkida meie oma rohkesti kaasamõtlejaid ja piirid. Vanematele kogudusest, meie oma toetajaid. Kõik, kellel on Juba mitmeid aastaid on inimestele on see veel tegemistest, on asjal ideid ja tahtmist, on Hageri koguduse kuidagi sobinud, on sootuks teine tähendus. teretulnud. Kogudusetöö usaldusisikud, koguduse väikene ja hea Perspektiivi silmas ja tööruumid ei pea olema nõukogu ja juhatus, kuuldavusega, noored pidades vajab Saku, ainult sellised nagu need mõtisklenud selle üle, vajavad aga jõudsalt kasvava aastasadade jooksul on kuidas paremini tänapäevasemaid keskusena, kindlasti oma välja kujunenud. Need korraldada koguduse tööd võimalusi. Nii ongi kogudust ja kirikut. võiksid olla märksa kirikust kaugele jäävates koguduse noortetöö Nii mõneski mõttes on kaasaegsemad ja nii ka uutes keskustes. saanud oma mõõtmed meil vedanud. enam vastata tänapäeva Suurimaks selliseks hoopis mujal. MTÜ Esik Alates möödunud aasta inimese ootustele. Iga keskuseks on Saku. Alevik on korraldanud sügisest on Saku kirikuelu põlvkond toob endaga kasvab kiiresti. Täna on noorteüritusi Sakus väga korraldamisel abiks noor kaasa midagi uut, iga Saku veel valla staatuses erinevates paikades ja on abielupaar, Magne ja Ave põlvkond loob ka oma aga küllap peatselt võiks nendega kogunud ka palju M¸lster, Norrast.
    [Show full text]
  • Kohila Valla Terviseprofiil
    KOHILA VALLA TERVISEPROFIIL KOHILA 2010 SISSEJUHATUS Tervis on inimese elukvaliteedi üks alustalasid ning määrab suuresti selle, kui hästi või halvasti ta oma eluga toime tuleb. Inimeste kollektiivne tervis määrab selle, kui terve on vald ning veelgi edasi vaadates, kui terve on riik. Terviseprofiili koostamine on omavalitsuse või maakonna elanike tervise ja seda mõjutavate tegurite kaardistamine. Terviseprofiili sisendiks on nii indikaatorite alusel kogutud andmed kui ka kogukonnaliikmetelt, otsusetegijatelt ning tervise- ja muude valdkondade spetsialistidelt kogutud arvamused ja info. Protsessi väljund on otsusetegijaile ja kogukonnale esitatav profiil, milles kirjeldatakse nii teksti kujul kui ka graafiliselt lisaks kogukonna terviseseisundile terviseprobleeme ja -vajadusi ning nende võimalikke lahendusi. Profiil oli aluseks tervise arendamise tegevuskava koostamisele, milles püstitati konkreetsed eesmärgid tervisetulemite parandamiseks ning määratleti nende saavutamiseks vajalikud tegevused, ressursid ja vastutajad. Kohila valla tereviseprofiili koostamisel kasutati peamiselt neid indikaatoreid, millede kohta oli võimalik kätte saada valla täpsusega adekvaatseid ja usaldusväärseid andmeid. Koostajad ei näinud vajadust kõigi indikaatorite andmeid kajastada ja analüüsida, kuna need olid maakondlikud ja nende kirjeldust ja analüüsi on võimalik välja lugeda maakondlikust terviseprofiilist. Kohila valla terviseprofiili koostas Kohila valla Tervisenõukogu koostöös erinevate eriala spetsialistidega. Profiili koostamise juht oli Kohila Gümnaasiumi
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]