Väljaandja: Antsla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 202, 2654 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Vastu võetud 25.11.2003 nr 22 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96; 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõiked 1 ja 3 ning Antsla Vallavolikogu 15. aprilli 2003. a määrusega nr 9 kinnitatud «Antsla valla põhimääruse» (KO 2003, 56, 1387) punktid 26.1.7 ja 63, Antsla Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu «Antsla valla arengukava aastateks 2003–2011» vastavalt lisale. 2.Tunnistada kehtetuks Antsla Vallavolikogu 10. aprilli 2001. a määrus nr 8 «Antsla valla arengukava vastuvõtmine». 3.Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 4.Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Hele ANGERJÄRV Antsla Vallavolikogu 25. novembri 2003. a määruse nr 22 lisa ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2003–2011 SISSEJUHATUS Strateegiline planeerimine kui omavalitsuse strateegilise juhtimise olulisemaid komponente on üheks peamiseks arenguprotsesside mootoriks. Omavalitsuse arengukava kui strateegiline arengudokument määratleb pikaajalised strateegilised eesmärgid. Arengukava koostamine on protsess, mille käigus esitatakse kohalike elanike aktiivsel osalusel koostatud valla edasist arengut käsitlev kokkulepete süsteem, mis põhineb olemasolevate ressursside võimalikult otstarbekal ja säästlikul kasutamisel (skeem Omavalitsuse strateegiline juhtimine). Skeem 1. Omavalitsuse strateegiline juhtimine Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 1 / 32 Analüüsides, ära kasutades või vältides sisemisi tugevusi-nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte, on võimalik saavutada strateegiliste eesmärkidena määratletud soovitud tulevik. Arengukava koostamine ja ülevaatamine kui pidev protsess võimaldab saada tagasisidet senise arengutegevuse edukusest ning on aluseks sujuvatele muutustele, aidates vältida järske murranguid valla elus. Arengukava annab konkreetse aluse iga- aastaste omavalitsuse eelarvete ning ka erinevate projektitaotluse koostamiseks. Antsla valla eelmine arengukava kavandas tegevusi ajavahemikuks 2000–2011 ning oli koostatud planeerimise ja keskkonnakorraldusega tegeleva OÜ Hendrikson & Ko (leping sõlmitud 01.12.2000) ning vallavalitsuse enda töötajate ja volikogu liikmete poolt. Arengukavad koostati ka sellele eelnenud aastatel: 1998–2000; 1995–1997 ning 1991–1994. Seega on käesolev Antsla valla viies arengukava, mis sisuliselt on 2000–2011. a arengukava täiendatud versioon. Alates 2003. aasta kevadest on Antsla Vallavolikogu arengu- ja planeeringukomisjon aktiivselt tegelenud valla arengukava täiendamisega. Arvesse on võetud vallas registreeritud mittetulundusühingute ettepanekuid ning 2003. a juunis toimunud Antsla valla arenguseminaril käsitletut. Leht 2 / 32 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Arengukava koostamisel on läbi töötatud Võru maakonna arengudokumendid ning riiklikud planeeringud ja arengukavad. Arvestatud on ka teisi kehtivaid strateegilisi dokumente: Antsla valla üldplaneering, koostaja AS Maaprojekt 1998 (täiendatud aprillis 2003); Antsla linna üldplaneering, koostaja OÜ Maaplaneeringud 2001; Euroopa Liidu PHARE programmist saadud vahenditega koostatud Antsla valla soojavarustuse arengukava. Töö valmis 2000. aasta aprillis; (Ülalmainitud dokumendid asuvad valla kantseleis) I. ÜLEVAADE HETKEOLUKORRAST JA ARENGUEELDUSTEST 1. Antsla omavalitsus 1.1. Asend Antsla vald asub Kagu-Eestis Võru maakonna lääneosas. Ühine piir on Antsla vallal mitme omavalitsusega – põhjas Urvaste vallaga, kirdes Sõmerpalu vallaga, idas Rõuge vallaga, kagus Varstu vallaga, lõunas Mõniste vallaga, edelas, läänes ja loodes vastavalt Valga maakonna Karula, Tõlliste ja Sangaste vallaga. Pindalalt 27 078,9 ha on Antsla vald suurim Võrumaal, rahvaarvult Võru valla järel teisel kohal (2003. a novembri seisuga 4438 elanikku). Rahvastiku asustustihedus oli seisuga 01.03.2003 Antsla linnas 637,9 in/km2, ülejäänud Antsla vallas 10,6 in/km2. Antsla vallas on vaheldusrikas ja kaunis loodus. Olulise osa valla lõunaosast hõlmab kuplilise maastikuga järvederohke Karula kõrgustik, kus omapärase looduse hoidmiseks on loodud Karula rahvuspark. Parimad põllumaad viljakaimate muldadega asuvad valla põhjaosas. Valla keskus Antsla jääb maakonnakeskusest Võrust 35 km kaugusele, Tartusse on maad 81 km, Tallinna 277 km. Vallakeskuses paiknevad mitmed kauplused, Eesti Ühispanga ja Hansapanga harukontorid, postkontor, kultuuri- ja spordikeskus ning mitmed muud teenindusasutused. Lisaks Antsla linnale (1626 el) on vallas veel 2 alevikku Kobela (492) ja Vana-Antsla (219) ning 24 küla, neist suuremad on Tsooru (336) ja Kollino (331). 1.2. Ajalooline ülevaade Vanimad kirjalikud andmed Antsla piirkonna kohta pärinevad 15. sajandi algusest (1405. a), mil mainiti esmakordselt Anzeni nimelist vasall-linnust, mille asutajaks arvatakse olevat piiskopi läänimees von Uexkull. Samal aastal toimus praeguse Antsla valla aladel venelaste röövretk ning järvesaarele rajatud linnuse piiramine. Nimetatud vasall-linnusest on säilinud tänaseni tükike müüri Vana-Antsla pargis häärberi läänetiiva taga. Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 3 / 32 Linnusel on ajaloo jooksul olnud mitmeid peremehi, muuhulgas sündis siin tulevase Rootsi kuninga Karl IX poeg Karl Filipp, kellest on Vana-Antslas tänaseni säilinud mälestus kahe kasvava tamme näol. 20. sajandi usuvahetusliikumisega siirdus palju inimesi Vene õigeusku. Antslasse rajati kogudus 1847. a ning 1895. a sai valmis Antsla Püha Eelia Kirik, mis on kandnud eri nimetusi, näiteks Vana-Antsla kirik. Käesoleval ajal on nimetuseks Kraavi Püha Eelia kirik. 1986. a lõpetas kogudus oma tegevuse ning aastast 1994 on kirik kasutusel Urvaste koguduse abikirikuna. Eesti iseseisvusvõitluses kerkib Antsla nimi esile seoses ühe pöördelise sündmusega, mis väärib siinjuures pikemat kirjeldust. 10. aprillil 1918. a kutsuti Riiga «maakoosolekule» endise Liivimaa kubermangu vallavanemad. Eesmärgiga meelitamaks eestlasi liituma Saksamaaga Balti hertsogiriigi nime all. Eestlastele räägiti, et lätlased on liitumisega päri. Siis astus ette Vana-Antsla vallavanem Peeter Koemets ja luges suurele saalile Lõuna-Eesti vallavanemate märgukirja. Eestlased protesteerivad Saksa võimude omavoli vastu ega taha liituda ei Saksamaa ega Venemaaga, vaid tunnustavad ainsa seadusliku võimuna valitsust, mis oli Eesti 24.02.1918 oli iseseisvaks vabariigiks kuulutanud. Selle julge sammuga nurjati Eesti iseseisvuse lämmatamiskatse ühe mehe poolt, kes tundis et kaalul on eesti saatus. Märkimisväärne on ka asjaolu, et Peeter Koemets pääses tagasi koju, kus ta elas üle nii Saksa okupatsiooni kui ihaldatud Eesti Vabariigi, kuni maa vallutanud nõukogude võim ta 73-aastasena kohe Siberisse küüditas. Antsla linn hakkas tekkima samanimelise mõisa ja Hauka renditalu maa-alale 19. sajandi kolmandal veerandil. Esimesed puumajad püstitati kobarana kõrtsiesisele väljakule möödunud sajandi viimasel kümnendil. Asula esimesteks tänavateks kujunesid Veski ja Jaani tänav. Vanimaks hooneks oli 1887. aastast pärinev Siksäla kõrts, mille kohale ehitati hiljem koolihoone. Tänasel päeval asub selles hoones vallavalitsus, tööhõive ameti Antsla osakond ja Antsla politseijaoskond. 1889. aastal pärast Valga–Pihkva raudtee valmimist hakkas asula jõudsalt kasvama. Peamiselt talumajanduse arvel edenes väiketööstus ja kaubandus. Asula kandis Hauka nime, kuid seda kutsuti lähedalasuva loode- kagu suunalise moreenseljaku järgi ka Siksäläks. Aastal 1920 sai Hauka alevi õigused ja nimelisandi Antsla. 1938. aastal sai Antsla alevite likvideerimise tõttu linna õigused. Selleks ajaks ulatus elanike arv Antslas üle 1500. Linnana sai Antsla areneda enne teist maailmasõda kolm aastat. Sõjaeelne Antsla oli enamuses ühekorruseliste puithoonetega väikelinn. Ainult Kreutzwaldi (endisel ajal Tuletõrje), Jaani ja Jaama tänava ristumiskohas oli kahekorruselisi kivimaju. Nendes asusid linna olulisemad asutused ja ärid (linnavalitsus, kaubatarvitajate ühisus, tuletõrje, kauplused, sööklad, restoran). Kuni 1940. aastani domineeris erakaubandus ja väikesed, peamiselt pereettevõttena tegutsevad tööstusettevõtted. Tuntavat ühiskondlikku ja ärilist mõju avaldas Antsla Kaubatarvitajate Ühisus. Linnas puudus ühisveevärk ja kanalisatsioon. Kesklinnas oli tänavatel munakivisillutis, mujal kruusakate või looduslik pinnas. Kõnniteedel, neid oli vähe, oli muldkate. Puudus tänavavalgustus ja elektrijaam üldse. Mõned ettevõtted (tarbijate ühisus, Nässmetsa veski) tootsid elektrit peamiselt enda tarbeks. 1944. a augustikuu sõjasündmustes hävis Antsla linna keskus, samuti kõik seal asunud suuremad ühiskondlikud hooned, kauplused, laod ja toitlustusasutused. Nõukogude võimu kehtestamisega lakkas olemast senist arengut mõjutanud eraettevõtlus. Elamispinnast oli hävinud enam kui 50%, elanikkond sõjakeerises vähenenud ligikaudu 1/4 võrra. Aastail 1950–1959 oli Antsla samanimelise rajooni keskus. Ehitati kultuurimaja ja sellega koos kinosaal, administratiivhoone (praegune Antsla Gümnaasiumi vana osa), neli elumaja kokku 40 korteriga. Tehti ulatuslikumaid töid tänavavõrgu väljaehitamiseks, alustati vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamist, linna haljastamist ja heakorrastamist. Väikeste maarajoonide likvideerimisega 1959. a muutusid Antsla arengusuunad, üldine areng aeglustus.