DOCSLIB.ORG

Lääne-Harju Valla Leht Aprill 2018

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Lääne-Harju Valla Leht Aprill 2018 Vald sai põhimääruse: lk 2 | Padise käsipallurid on Eesti meistrid: lk 3 | Laululapsed võistlesid: lk 3 | Kuidass jahimehedjahimehed eelavad?:lavad?: lk 6 “Võib vist pigem öelda, et väga tuttav LÄÄNE-HARJU ma piirkonnaga veel ei ole.” Jarmo Jaaku VALLA LEHT lk 2 NR 4 (04) WWW.LAANEHARJU.EE | WWW.FACEBOOK.COM/LAANEHARJUVALD APRILL 2018 Kevad ja heakorratööd käivad käsikäes ~ Heakord on üks neid teema- TEAVE sid, mis on alati aktuaalne ning TULE TALGUTELE! puudutab paljusid. Heakorrakü- simused on ka üks sagedasim Üleriigiline “Teeme Ära” talgu- põhjus, miks pöördutakse oma- päev toimub sel aastal 5. mail. valitsuse poole. Õnneks on nii Palume talgust huvitatutel re- kogu Eesti kui ka siinne kant vii- gistreerida ennast juba regist- mase kümne aasta jooksul tun- reeritud talgust osa võtma või oma piirkonna talgud talguvee- duvalt paremasse korda saanud. bi aadressil www.teemeara.ee. Kindlasti on heakorrakultuuri Vald toetab ühiskondlikke re- edendanud juba kümme aastat gistreeritud talguid prügikotti- toimunud ja maailma suurimaks dega ja organiseerib kokku lepi- kodanikualgatuseks peetav tal- tud kohtadest prügikonteinerite äraveo. Prügikotte saavad Tee- gukampaania Teeme Ära. Tal- me Ära registreeritud talgute ju- gupäevad on jätkuvalt populaar- hid vallavalitsusest alates 23. sed ja vajalikud. Ka Lääne-Har- aprillist. Vallavalitsuse poolt ju vallas on oodata suuremat paigaldatud prügikonteinerite hoogtööd Teeme Ära talgupäe- asukohtade infot jagab ja koor- val 5. mail ning vallavalitsuse ja dineerib valla keskkonna pea- spetsialist Made Saadve. Talgu- kaitseväelaste ühistalgutel 19. juhtidel võtta temaga ühendust mail. hiljemalt 3. mail. Kõigil talgulistel palume talgute Mis on talgud? jooksul pöörata tähelepanu en- Sõnaga “talgud” on talupojakul- da turvalisusele. Teeäärsete ala- tuuris tähistatud ühist ettevõt- de korrastajatel soovitame kan- da helkurveste. mist, mis nõuab palju tööjõudu Teeme Ära talguid on praeguse Lääne-Harju valla territooriumil peetud alates üle-Eestiliste talgute algusest aastal 2008. Foto: Mari Tomp Talgupäev ei ole mõeldud ol- või kiiret ärategemist. Levinui- meprügist vabanemiseks era- mad talgutööd olid talurahval koristustalguid üle kolmeküm- le Lemmaru, kus tänu lõpule vii- kinnistutelt. Selle viimine talgu- kevadine sõnnikuvedu, puulõh- ne. Talgutega on üsna ühtlaselt dud omandiküsimusele on hea- tel kokku kogutud prügi asu- kumine ja sügisene rehepeks. kaetud kogu piirkond, mõnes kord oluliselt paranenud. kohtadesse on keelatud! Kes talgute raames midagi muud Täna teevad neid töid põllutöö- külas on kogukonna aktiivsus Sarnaseid probleeme aia- peale prügikoristuse teha soo- masinad. Nõukogude ajal raken- nii suur, et talguplatse on kogu- maade seadustamisega ja selle- vib, siis näiteks Päästeamet kut- dati talgute ideed ka propagan- ni mitu, näiteks Leholas, Lau- ga seotud heakorraga kohtab sub üles rajama veekogude davankri ette. Aga üldjoontes on lasmaal, Ohtus, Harju-Ristil. valla kortermajadega asumite juurde turvaaedu ja kodukaevu- kevadtalgute mõte ikka samaks ümbrustes ka mujal ehk siis Pal- dele kaasi. Võib ette võtta ka jäänud – saada koduküla või Koristamine ja korrastamine diskis, Kloogal ning Karjakülas. kaanetamata ohtlike kaevude ohutuks muutmise. -linn kaunimaks ja ümbrus puh- Kõige rohkem tehakse korda Kahju, kui rohenäppude hoo- Teeme ära! tamaks. teeääri, spordi- ja mänguvälja- limatuse või passiivsuse tõttu kuid ning külaplatse, koristatak- aiamaade piirkonnad päriselt TÄIENDAV INFO Kogukonnatundest sõltub palju se isetekkelisi prügimägesid. ajalukku kaovad ja võsastuvad. MADE SAADVE, VALLA- Külakogukonnas, kus on tugev Kuid koristustööd toimuvad ka Need on küll mitme aastaküm- VALITSUSE KESKKONNA meie-tunne, on ühistegevus kirikuaedades ja kalmistutel. Vaatamata peenarde vahel voolanud sulaveele reetis aiapidaja Mari ne taguse elustiili tunnistajad, PEASPETSIALIST, TEL lihtsam tekkima. Ilmselt aitab Risti kogudus korraldab õpeta- rõõmus naeratus ootust, et kohe-kohe saab näpud mullaseks. Kümne aga võiksid korrastatult ilmes- 5919 9774, MADE.SAADVE@ kogukonnatunne väiksemates ja Annika Laatsi sõnul kevadtal- aastaga on koos abikaasaga 500-ruutmeetrisele maalapile Rummus is- tada kortermajade ümbrust ka LAANEHARJU.EE ja ühtehoidvates kohtades ka gud mitmel nädalavahetusel. tutatud ilupuid ja rajatud lillepeenraid. “Mõnus koht, rahulik puhkuseks täna. korda hoida ning vajadusel mi- Korrastatakse kiviaed, kalmistu ja kodust viie minuti tee,” kostab nobenäpp. Foto: Marje Suharov Keila piirkonna juhi Kuldar dagi ära teha. Suuremates või ja Vaikuse laste varjupaik. Kase- Vassiljevi arvates vajab tähele- mitmest eri kogukonnast koos- peres tullakse kaasa Eesti Posti lehele aru piirkondade juhid. parandatud tee, rajatud kraavid panu mererandade heakord, se- nevates asulates loodetakse sa- talgupäeva ideega paigaldada Padise piirkonna juht Leemet ja paigaldatud prügikast. Piir- da eriti Kloogarannas, mis on geli kellegi teise, näiteks oma- talgupäevaks uued postkastid. Vaikmaa muretseb kõige roh- konnajuht Mart Metsa teatel on paar aastat olnud munitsipaal- saarel ja veel mitmel pool mu- valitsuse, riigiasutuse või lah- Klooga rahvas keskendub kem valla teede korrashoiu pä- võimalik pärast detailplaneerin- maa. Parkla korrastamisel on jalgi on prügi viimine metsa al- kete talguliste peale. Samas lei- võitlusele võsaga alevikku läbi- rast, mida on piirkonnas ligi 300 gu valmimist ja volikogu vasta- oluline teha koostööd eramaa la. Mets ei ole jäätmejaam, vii- dub just suuremates kohtades va kergtee ääres ning teeserva- kilomeetrit. Kevadise teehool- va otsuse vastuvõtmist müüa omanikega. ge prügi konteinerisse! rohkem seda, millele oleks vaja de koristusele Paldiski mnt– dusega tuleb kiirustada, et kruu- otsustuskorras krundid nende Klooga kogukonnajuhtide sõ- käed külge lüüa. Sedasi paistab Klooga riigimaanteel. Leholas sateed liialt ära ei kuivaks. Liik- kasutajatele. nul on valukoht nii kortermaja- Vallavalitsuse hoogtööpäev olevat ka meie vallas. Kõige va- korrastatakse lisaks avalikele lusohutuse tagamiseks on vaja- Mõned kilomeetrid eemal de kui ka eramajade prügima- Lääne-Harju vallavalitsusel on lusamalt riivavad silma isetek- platsidele “vana kooli” mäles- lik teeservad võsast lahti hoida Ämari külje all on järgmine ro- janduse korraldamatus. Kõikvõi- soov uut valda eriti puhtalt le- kelised prügilad Paldiskis, Pakri tuskivi ümbrus. Ohtus istuta- ja väiksemad metsateed hool- henäppude Meka, kus vaatepilt malik äravisatav kraam kemp- helt alustada. Nimelt korralda- poolsaarel ja suuremates alevi- takse külaplatsi äärde pärnad ja dada nii, et oleks läbitavad ka trööstitum, aga elu käib sealgi. supotist mööblini asetatakse takse 19. mail vallavalitsuse kes. Meie vallas on palju ka ran- parandatakse külamaja katus, sõiduautoga. Kõrge võrkaia taga valvab koer, konteinerite kõrvale. Eramaja- eestvõttel veel teinegi maikuu na- ja suvitusalasid, kuhu jääb lapsed meisterdavad lindudele Vasalemma piirkonna juhi näha on grillmajad, aiakuurid, de hoovides põletatakse prügi- talgupäev, kus osaleb peale val- maha hooajalist prügi. pesakaste. Mart Metsa sõnul ärkavad keva- kanaaiad ja suitsuahjud. Aga lepingute puudumise tõttu liialt lamaja seltskonna ligi 200 kait- Prügikultuur on küll tasapi- Loomulikult ei lõpe ükski tal- deti ellu aianduskruntide alad, aiamaade taga metsa all kõrgub tihti prügi. Häirivad ka lagune- seväelast. si paranenud. Kuid endiselt pa- gupäev korraliku talgusupita. kus kortermajade inimesed kas- prügimägi. Ämari aiamaade ka- nud hooned ning daatšarajooni Piirkonnajuhtidega koostöös neb imestama, et kohalik inime- Olgu see valminud Laulasmaa vatavad aiasaadusi ning enami- sutajatele soovitus piirkonnaju- korralagedus. on talgupäeva tegemised täp- ne oma koduümbrusse prügi talgupäeval peakoka juhenda- kes on heakorraga probleeme. hilt: “Selleks, et seaduslikul alu- Paldiski heakorraprobleemid sustamisel, kuid eelinfo koha- poetab. Enamasti on metsa alla misel või keedetud Keila jahi- Samas toob ta positiivse näite- sel maad kasutama hakata – seonduvad keskkonna peaspet- selt koristatakse metsaaluseid, jäetud prügi tekkinud just lähi- meeste katlas nagu Ohtus, on na Rummu asula Aiamaa maa- kaardistage kasutajad ning tul- sialisti Made Saadve sõnul pea- mereranda ja lammutatakse ümbruses. Prügiveo- ja jäätme- supisöömine alati talgupäeva üksuse ja Karbiküla Lemmarus. ge koos piirkonna keskusesse. miselt kortermajade territooriu- ohtlikke ehitisi. jaamateenus on tegelikult suh- oodatuim sündmus. Rummu aiapidajad on moodus- Edasiste tegevuste asjus aita- mil silma torkava prügiga. Läh- Mõnel pool seatakse korda teliselt odav ning seda on tun- tanud munitsipalitseeritud Aia- vad juba vastava ala spetsialis- tuvalt Paldiski linnas veel keh- suvehooajaks vajalikke rajatisi duvalt lihtsam korraldada kui Kust king pigistab? maa maaüksusel aiandusühistu tid.” tivast jäätmehoolduseeskirjast nagu liivakastid, spordiplatsid salaretke prügiveoks võsa vahe- Uues suures vallas on piirkon- “Rummu Koit”, mis on vahen- Tänu aktiivsetele kodanikele on ühistutel kohustus oma ter- jm. Igal juhul tulevad tegusad ja le. nad ja probleemid väga erine- daja maatükkidel toimetavate on Vasalemma külje all Karbi- ritooriumilt prügi (sh suurjäät- tööderohked talgupäevad. | Teeme ära kodulehel on Lää- vad. Heakorda puudutavatest inimeste ja vallavalitsuse vahel. külas maatükid otsustuskorras med) üle anda jäätmevedajale. Marje Suharov, Egle Kaur, ne-Harju vallas registreeritud murekohtadest andsid valla aja- Koostöös vallavalitsusega on müüdud ainadus-suvilaühingu- Suurim murekoht Pakri
Load more

Recommended publications
  • Lepaaugu Padise Vihterpalu Värska Poogandi Ohtu Keibu Nõva Allikjärve
    1 Ohtu Vihterpalu Keibu Lepaaugu Allikjärve Padise Nõva Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee Haritav maa Jussi RMK matkatee Kõrvalmaantee Rohumaa peatuskoht VärskaInfotahvel Kohalik tee Soo, raba Looduskeskus Pinnastee Mets Metsaonn Jalgrada Karjäär Metsamaja Raudtee Turbatootmisala Vaatetorn Jõgi, oja Tühermaa Lõkkekoht Settebassein Peakraav, kraav Telkimine 0 2 5 10 kilomeetrit Poogandi 2 Metsanurme Saarte raba Alavere Saula Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee Haritav maa Jussi RMK matkatee Kõrvalmaantee Rohumaa peatuskoht Infotahvel Kohalik tee Soo, raba Looduskeskus Pinnastee Mets Metsaonn Jalgrada Karjäär Metsamaja Raudtee Turbatootmisala Leevi Vaatetorn Jõgi, oja Tühermaa Lõkkekoht Settebassein Peakraav, kraav Telkimine 0 2 5 10 kilomeetrit 3 Aegviidu Nikerjärve Krani Saarte raba Alavere Saula Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee Haritav maa Jussi RMK matkatee Kõrvalmaantee Rohumaa peatuskoht VärskaInfotahvel Kohalik tee Soo, raba Looduskeskus Pinnastee Mets Metsaonn Jalgrada Karjäär Metsamaja Raudtee Turbatootmisala Vaatetorn Jõgi, oja Tühermaa Lõkkekoht Settebassein Peakraav, kraav Telkimine 0 2 5 10 kilomeetrit Poogandi Aegviidu Nikerjärve 4 Mägede Noku Napu Kurisoo Rava Simisalu Matsimäe Tamme Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee
    [Show full text]
  • Kogukonnakomisjoni Protokoll 24.01.2019.Docx
    Lääne-Harju Vallavalitsuse Kogukonnakomisjoni PROTOKOLL Hatu mõisas 24.01.2019 Koosoleku algus kell 18:15; lõpp kell 19:50 Koosoleku juhataja Reigo Krutto Protokollija Maris Ehrbach Osalesid: Hatust Henry Mang; Karjakülast Eero Salumäe; Kersalust Diana Veegen; Kloogalt Reigo Krutto, Maris Ehrbach; Kurksest Andrus Saliste; Laulasmaalt Tuuli Edur; Lohusalust Kaire Kaer, Kairi Niinepuu-Mark, Kalle Kalbre; Ohtust Krista Maaro; Padiselt Ando Eelmaa; Pae külast Ilona Gilden, Sirje Piirmets; Vasalemmast Kerli Lambing;Vihterpalust Monika Viru; Vilivallast Eve Jakobson. Lääne-Harju Vallavalitsusest osalesid vallavanem Jaanus Saat; abivallavanem Erki Ruben, vallavanema nõunik Anneli Lääne, avalike suhete spetsialist Marje Suharov PÄEVAKORD: 1. Hatu mõisa tegevuse tutvustus 2. Lohusalu vabaühenduste tegevuse tutvustus. 3. Ülevaade kogukonnakomisjoni tööst 2018.aastal 4. Kogukonnakomisjoni töö reglementeerimine 5. Millal ja kus toimub järgmine koosolek? 6. Üleskerkinud küsimused, vaba teema. Päevakorrapunkt 1 Henry Mang, mõisa peremees: Mõis on tema väikesele perele koduks ja mõisa korrastamine käib pisitasa omaenda ja sõprade jõu, nõu ja finantsiga. Ja see on pikk protsess. Uksed lahti headele, sõbralikele inimestele. Tegutsetakse joogamõisana – käesoleval ajal käivad huvilised koos kord nädalas, kolmapäeviti. Joogaharrastajad üle valla ja kaugemaltki. Päevakorrapunkt 2 Kairi Niinepuu-Mark, Lohusalu Poolsaare Loodusselts (tutvustus protokolli lisa 1) Kalle Kalbre, Lohusalu Külaselts: sõidukeid on 216, parkimiskohti 36. Probleem on endiselt aktuaalne. Kuhu siis sõidetakse – metsa alla ja pargitakse seal.Lahendust ei ole. Päevakorrapunkt 3 Reigo Krutto, Klooga: komisjoni eestvedaja: mõte oli algselt teha Keila piirkonna kogukondade kokkusaamised, aga väga kiiresti kasvas ülevallaliseks kogukonnakomisjoniks. Tänu vallavanema aktiivsele kaasalöömisele, on osalenud kõigil koosolekutel. Koos oleme käinud kuise intervalliga märtsist 2018. Kokkusaamised erinevates valla piirkondades, kohtades – saame omavahel tuttavaks.Võimalus infot saada ja infot jagada.
    [Show full text]
  • Discover the Coast of North-Western Estonia!
    Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.
    [Show full text]
  • Nõva Touring Route
    350 km NÕVA TOURING ROUTE This touring route takes you from the Estonian capital Tallinn to Nõva Recreation Area and to the sights nearby and back to Tallinn. On your way you can see picturesque landscapes in Türisalu cliff, Keila-Joa park and Rummu quarry; visit Padise monastery and Risti church; make short hikes and have a picnic on campfire sites of Nõva Recreation Area; visit seaside resort town Haapsalu; discover Matsalu National Park, and travel back to Tallinn. Depending on how many sites you visit and how much time you decide to spend on each one, the tour can last from 2-5 days or even longer, if you wish to explore the area more thoroughly. You can find additional information about West Estonia www.westestonia.com/en/. 4 km 4 min 2 1 3 30 km 35 min 28 km 5 km 28 km 25 min 6 min 25 min 5 4 7 6 9 km 76 km 9 min 1 h 38 km 49 min 12 20 km 8 18 min 40 km 40 min 11 9 52 km 42 km 40 min 30 min 1 10 1. Tallinn. You can hit the road towards Nõva NÕVA VISITOR CENTRE Recreation Area right away or first explore the capital of Before exploring Nõva Recreation Area go to Nõva Visitor Estonia. Since the route brings you back to Tallinn, the Centre, where you can get the most up to date informa- city sightseeing can also be left at the end of the travel. tion about the sites. Read more about the visitor centre Read more about Tallinn www.visitestonia.com/en/whe- www.loodusegakoos.ee/where-to-go/recreation-areas/ re-to-go/tallinn.
    [Show full text]
  • Lisa Muudetud Lääne-Harju Vallavalitsuse 22.09.2020 Määrusega Nr 6
    Lääne-Harju Vallavalitsuse 27.11.2018 määruse nr 11 lisa Muudetud Lääne-Harju Vallavalitsuse 22.09.2020 määrusega nr 6 Lääne-Harju valla haldusterritooriumil paiknevate ühissõidukipeatuste nimekiri Ühissõidukipeatuse kohanimi Peatuse kood Nimeobjekti liik KOV Adruvahi 21729-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Adruvahi 21799-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Aida 21710-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Aida 21711-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Audevälja 22801-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Audevälja 22802-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Benita kodu 21797-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Benita kodu 21798-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Ehitusmarket 21810-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Ehitusmarket 21811-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Harju-Risti 22803-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Harju-Risti 22804-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Heliküla 21702-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Heliküla 21703-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Illuka 21704-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Illuka 21705-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Internaatkool 21736-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Internaatkool 21737-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Jahukundru 22850-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Jahukundru 22851-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Jõesuu 22852-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Jõesuu 22853-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Karilepa 22827-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Karilepa 22828-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Karjaküla 21706-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Karjaküla kalmistu 21766-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Karjaküla kalmistu 21767-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Kasepere 22819-1
    [Show full text]
  • Harju Maakonna Kaitsealuste Parkide Piirid
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 08.03.2015 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 26.02.2015, 56 Harju maakonna kaitsealuste parkide piirid Vastu võetud 22.06.2006 nr 148 RT I 2006, 33, 249 jõustumine 20.07.2006 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 19.01.2009 RT I 2009, 7, 48 01.02.2009 19.03.2010 RT I 2010, 13, 70 01.04.2010 10.06.2010 RT I 2010, 33, 168 21.06.2010 19.02.2015 RT I, 26.02.2015, 33 08.03.2015 Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel ja kooskõlas § 11 lõike 1 punktiga 3. § 1. Parkide piirid Harju maakonnas paiknevate järgmiste parkide piirid on esitatud kaardil määruse lisas1: 1) Alavere mõisa park3; 2) Anija mõisa park2; 3) Haiba mõisa park4; 4) Harku mõisa park5; 5) Harmi mõisa park4; 6) Keila mõisa park4; 7) Keila-Joa mõisa park2; 8) Kernu mõisa park4; 9) [Kehtetu RT I, 26.02.2015, 33- jõust. 08.03.2015] 10) Kose-Uuemõisa mõisa park3; 11) Kostivere mõisa park3; 12) Maardu mõisa park3; 13) Muraste mõisa park4; 14) Ohtu mõisa park4; 15) Padise mõisa park4; 16) Paunküla mõisa park4; 17) Pikva mõisa park4; 18) Ravila mõisa park2; 19) Riisipere mõisa park2; 20) Saku mõisa park2; 21) Saue mõisa park4; 22) Tuhala mõisa park2; 23) Vasalemma mõisa park4; 24) Viimsi mõisa park4; 25) Vääna mõisa park4; 26) Kiiu mõisa park3; 27) Kiviloo mõisa park3; 28) Kodasoo mõisa park3; Harju maakonna kaitsealuste parkide piirid Leht 1 / 3 29) Kumna mõisa park4; 30) Kurna mõisa park3; 31) Kõue-Triigi mõisa park4; 32) Külma talu park3; 33) Laitse mõisa park4; 34) Peningi mõisa park4; 35) Vihterpalu mõisa park4; 36) Viti mõisa park4.
    [Show full text]
  • Lääne-Harju Turismiobjektide Ja -Marsruutide Väljaarendamise Kava
    Lääne-Harju turismiobjektide ja -marsruutide väljaarendamise kava Keila 2007 SISUKORD 1. Sissejuhatus.................................................................................. 3 2. Metoodika ja projekti käik........................................................... 4 3. Piirkonna ülevaade....................................................................... 6 3.1. Loodus............................................................................................... 6 3.2. Kultuurilugu ...................................................................................... 7 3.3. Militaarne minevik ........................................................................... 7 4. Teemamarsruudid ........................................................................ 9 4.1. Üldmarsruut....................................................................................... 9 4.2. Militaarmarsruut.............................................................................. 12 4.3. Rannikumarsruudid ......................................................................... 14 4.3.1. Rannikumarsruut I .......................................................................................... 14 4.3.2. Rannikumarsruut II ......................................................................................... 15 4.4. Rannarootsi marsruut....................................................................... 17 4.5. Loodusmarsruut............................................................................... 19 4.6. Kultuurimarsruudid – mõisad
    [Show full text]
  • Environmental Review 2005
    Estonian environment I ENVIRONMENTAL REVIEW 2005 ESTONIAN ENVIRONMENT INFORMATION CENTRE TALLINN 2005 Printing of this publication was supported by the Environmental Investment Centre. Foreword Dear reader The present Estonian environmental review that you Of course, in comparison with other European hold in your hands is a proof of the fact that Es- countries, Estonia often shows lower indicators. tonia is firmly moving towards the set objectives. This, among other things, is due to a small popula- On September 14, 2005 the Riigikogu approved a tion. So, for example, emission amounts for air pol- strategy Sustainable Estonia 21. This means a new lutants per person are high in Estonia, in compari- quality and serves as a strategy for other strategies. If son with other countries. In spite of that, Estonia is we will not make right decisions now, Estonia might one of the first countries to achieve a lot discussed become a remote area in the European Union. We air pollution level objectives of the Kyoto Protocol. It shall focus more on social, personal, cultural and shows good developments in the final consump- language issues, we should see developments in a tion of energy, use of water resources and increase society as a holistic process. in the recycling of municipal waste. Politicians and officials alone will not be able to guarantee a clean Membership of the European Union means re- natural environment. Here, we all have our every- sponsibility not only for fulfilling national aims, but day role to play – starting from a change in attitudes also aims deriving from EU legislation.
    [Show full text]
  • A Synopsis of Estonian Myriapod Fauna
    A peer-reviewed open-access journal ZooKeys 793: 63–96 (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna... 63 doi: 10.3897/zookeys.793.28050 CHECKLIST http://zookeys.pensoft.net Launched to accelerate biodiversity research A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda) Kaarel Sammet1, Mari Ivask2, Olavi Kurina1 1 Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi st 5D, 51006 Tartu, Estonia 2 Tallinn University of Technology, Tartu College, Puiestee 78, 51008 Tartu, Estonia Corresponding author: Kaarel Sammet ([email protected]) Academic editor: Nesrine Akkari | Received 28 June 2018 | Accepted 17 September 2018 | Published 29 October 2018 http://zoobank.org/0D7B2412-5585-4AEA-81D4-1854A4415128 Citation: Sammet K, Ivask M, Kurina O (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda). ZooKeys 793: 63–96. https://doi.org/10.3897/zookeys.793.28050 Abstract The data on Estonian Myriapoda are scattered in various publications and there has been no overview of the fauna up to the present. A critical summary of the previous information on Estonian Myriapoda is given, supplemented by new records and distribution maps. Altogether, 5784 specimens from 276 col- lecting sites were studied. To the hitherto recorded 14 centipede species are added Lithobius melanops, L. microps, Geophilus carpophagus, G. flavus, Strigamia transsilvanica and Stenotaenia linearis, a probably introduced species. Of the 27 published Estonian millipede species, the data on two species proved er- roneous, and two new species were recorded (Craspedosoma raulinsii and Cylindroiulus britannicus). Two previously recorded millipede species – Brachyiulus pusillus and Mastigophorophyllon saxonicum – were not found in the recent samples, the latter may have become more rare or extinct.
    [Show full text]
  • Tsistertslaste Roll 13. Sajandi Eestis
    Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14, 3–30 doi: 10.3176/hist.2009.1.01 MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS Kersti MARKUS Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] Tsistertslaste tegevuse uurimisel on ajalooallikaid kombineeritud maastikuajaloolise teabega, mis avardab oluliselt senist arusaama vendade rollist tolleaegse ühiskonna kujundamises. On analüüsitud Valkena kloostri rajamise põhjusi ja asukohavalikut ning selle maavaldusi Järva- ja Virumaal, samuti Gotlandi Roma ning Daugavgrīva kloostri omandit tänapäevasel Harjumaal. Eesti alal tegutsenud tsistertslasi on ajaloouurijad seostanud peamiselt ristisõja ja misjonitegevusega. Samas esineb neid 13. sajandi esimese poole dokumentides erakordselt vähe, sagedasemaks muutuvad mainimised alles sajandi teisel poolel.1 Selleks ajaks oli aga ristisõda Eesti alal oma aktuaalsuse kaotanud ja tsistertslaste ordu loovutanud oma senise juhtpositsiooni kerjusordudele. Silma torkab ka asja- olu, et tsistertslaste maavaldused jäid Taani kuninga haldusalasse, ainus munga- klooster rajati Tartu piiskopkonda, ja kui eristaatusega Järvamaa kõrvale jätta, siis Saksa Ordu alale 13. sajandil tsistertslasi ei lastud. Selline olukord ärgitab tee- masse rohkem süvenema ja otsima neid põhjusi, miks võõras piirkonnas kanda kin- nitades tehti just selliseid asukohavalikuid ning mis rolli valged mungad 13. sajandi Eesti ühiskonnas mängisid. Kahjuks on allikalised andmed napid, kuid kombinee- rides olemasolevat teavet maastikuajaloolise teabega, võivad avaneda hoopis uued üllatavad perspektiivid. VALKENA2 KLOOSTER Ainsa Eesti alal 13. sajandil asutatud tsistertslaste mungakloostri rajamise asja- olud on üsna segased. Erialakirjanduses figureerivad eri aastaarvud ja pole selgust 1 Mõeldud on Eesti alal koostatud ametlikke dokumente: Kala, T. Dokumendid ja inimesed 13. sajandi Liivimaal. – Rmt: Sõnasse püütud minevik in honorem Enn Tarvel. Koost P. Raudkivi, M. Seppel. Argo, Tallinn, 2009, 107.
    [Show full text]
  • Majutus & Toitlustus / Accommodation & Catering
    15 Noarootsi Kõrts / Noarootsi Tavern / 20 Uuga paekallas / Uuga limestone 46 Põõsaspea neeme tipp, spithami 68 Liiva talumuuseum / Liiva Farm 17 Nurga Talu kohvik ja arboreetum / MAJUTUS & TOITLUSTUS / ACCOMMODATION & MAJUTUS / ACCOMMODATION / 23 Pusku Turismitalu / Pusku Farm / Корчма Ноароотси cliff / Глинт в Ууга paekallas, linnuvaatlusjaam / Museum / Хуторской музей Nurga Farm cafe and arboretum / CATERING / РАЗМЕЩЕНИЕ & ПИТАНИЕ РАЗМЕЩЕНИЕ Туристический хутор Пуску Pürksi keskus 8, Pürksi küla, Noarootsi vald, Läänemaa Paldski linn, Harjumaa Põõsaspea cape’s end, Spitham Лийва Кафе и арборетум хутора Нурга Pusku küla, Ridala vald, Läänemaa +372 5805 1185, +372 520 0913 59°22’4’’, 24°2’17’’ limestone bank, birdwatch Piirsalu küla, Risti vald, Läänemaa Ellamaa küla, Nissi vald, Harjumaa +372 5623 8506, www.pusku.ee 59°0’24’’, 23°31’8’’ station / Оконечность мыса +372 5278428, www.piirsalu.ee +372 508 2615, www.nurgapuukool.ee 1 Laulasmaa Puhkekeskus / Laulasmaa Holiday 1 Paldiski Tuule Hotell / Paldiski Tuule B&B / 58°53’37’’, 23°27’26’’ 70 20 21 Väike-Pakri kiriku varemed / Пыызаспеа, глинт у деревни 59°3’18’’, 24°2’29’’ 59°3’36’’, 24°11’26’’ Centre / Центр отдыха Laulasmaa Гостиница “Paldiski Tuule” 16 Ruins of Väike-Pakri church / Спитхам, орнитологическая 10 Laulasmaa küla, Keila vald, Harjumaa Tuule 2, Paldiski, +372 679 8123, +372 514 5116 Развалины церкви Вяйке-Пакри станция 18 Saidafarm / Saidafarm Farm / www.pakrisaared.ee Spithami küla, Noarootsi vald, Ферма по разведению сайды +372 502 8180, www.kutimuti.ee www.tuule.ee
    [Show full text]
  • Rmk Annual Report 2012
    RMK ANNUAL REPORT 2012 ANNUAL REPORT NATURE PROTECTION 30-37 2012 The year in numbers 30 Division of state forest 32 Protected areas 32 Species under protection 33 Key biotopes 34 Nature protection works 34 ABOUT THE ORGANISATION 3-17 RMK in brief 3 VISITING ORGANISATION The year in numbers 4 AND NATURE EDUCATION 38-47 Address by the Chairman of the Board 6 The year in numbers 38 Top events 8 The possibilities of moving in nature 40 Employees 12 Hiking trail 42 Honour board 14 Nature education 44 Surveys 15 Sagadi Forest Centre 45 Cooperation projects 16 Elistvere Animal Park 46 Heritage culture 46 FOREST MANAGEMENT 18-29 Christmas trees 47 The year in numbers 18 State forest reserves 20 RESEARCH WORK 48-53 Forest land overview 20 The year in numbers 48 Forest management plans 21 Applied research projects 50 Cutting works 21 Scholarships 53 Reforestation 22 Timber marketing 24 FINANCIAL SUMMARY 54-59 Extraction of sand and gravel 26 Balance sheet 56 Afforestation of quarries 26 Income statement 58 Waste collection 27 Auditor’s report 59 Forest fires 27 Hunting 28 AUTHORS OF THE PHOTOS 60 About the Organisation Estonian state forests and other diverse natural habitats on state land are preserved, grown and managed by RMK (State Forest Management Centre). RMK’s task is to earn profits for the state by managing its forests and, as the largest forest owner, ensure the stability of the timber market. Tasks that do not bring economic profit, but are beneficial in some other way, are equally important: creation of free holiday possibilities, lessons about nature, carrying out nature protection works, etc.
    [Show full text]