MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE. Kaire Tooming 93 Olev Suuder 29 SAKA MÕISA taastamisE LUGU. Tõnis Kaasik 32 PFAFFI SUVEMÕISA HÄÄRBER. Oliver Orro, Katrin AJALUGU Etverk 34 KUNstiajalOO PÄRAND MITME TULE vaHEL. MUINSUSKAITSEST EESTIS II MAAILMASÕja ajal. EHITISED Kristina Jõekalda 98 KAS TARTU MÄNGUasjamUUSEUMI TEatRimajal ON MÄLESTISE TUNNUSED? Egle Tamm 36 MAAILMAST UUENENUD MUUSEUM: KIEK IN DE KÖK ja EESTI SUUNAB MAAILMA PÄRANDIPOliitikat BASTIONIKÄIGUD. Henry Kuningas 41 2010–2013. Riin Alatalu 104 DOMINIIKLASTE kvaRtali TUHkatRIINU. AjalOOLISTE LINNADE HALDAMINE. Henry Kuningas 45 Dennis Rodwell 107 AADlimaja TOOMPEAL. Kaljo Palo, Ville Lausmäe 48 TALLINNA vaNAUSULISTE palvEmaja. Niina Mäger 50 RINGVAADE AMANDUS ADAMSONI SUVEatELJEE PALDISKIS. RIIGILE KUULUvatEST KUltUURIVÄÄRTUSLIKEST Kätlin Janson 51 HOONETEST. Kalev Uustalu 114 PÄRNU vallikÄÄR: ARHEOLOOGIA RENOVEERIMIS- MUINSUSKAITSEAMETI 2010. AASTA PARIMAD TÖÖDEL. Rünno Vissak 54 KOOSTÖÖPARTNERID 116 PÄRNU vallikÄÄR: ajalOOLINE LINNAMAASTIK TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMETI UUES KUUES. Kristiina Kupper, Karri Tiigisoon 58 RESTAUREERIMISPREEMIAD 117 HAAPSALU PROMENAAD ja KUURSAAL. PROGRAMM EESTI XX SAJANDI VÄÄrtUSLIKU Tõnis Padu 59 ARHITEKTUURI KAARDIStaMINE JA anaLÜÜS. ANGLA TUULIKUTE RESTAUREERIMINE. Tõnu Sepp, Leele Välja 118 Mihkel Koppel 62 MUINSUSKAITSEAMETI ARHIIVI PEIDUS POOL. HAAPSALU RAUDTEE AMBULANTS. Tõnis Padu 64 Riina Hiob 120 PROJEKT SHIPWHER. Maili Roio 122 VILLEM RAAM 100. Juhan Kilumets 123 KUNST RASMUS KANGROPOOL 80. Boris Dubovik 124 TALLINNA ISSANDA MUUTMISE PEAKIRIKU 2010. AASTAL KAITSTUD MUINSUSKAITSE- JA IKONOstaasi ajalUGU ja KONSERVEERIMINE. RESTAUREERIMISEALASED LÕPUTÖÖD 125 Maria Lillepruun 66 UUED MÄLESTISED 127 PUURMANI MÕISA TAPEEDID. Kadri Kallaste 69 ARHITEKTUUR MARGISARjaDEL. Ain Muldmaa 128 1 ANTON PÄRN ajaga SILMITSI AJAGA SILMITSI Raske on ennustada, millal suudame ületada kõik need Ometi oli võimalus restaureerimisprojekte olukorda arves- kärbete lõhed, mida tekitas viimaste aastate turbulentse tades paindlikult muuta, ehitustööde tähtaega pikendada täis majanduskliima. Kõike sai nähtud, nii alanud tõusu- või hoopis kokkuhoitud raha arvel uut sisustust hankida. aastaid muinsuskaitsealastes ettevõtmistes kui ka ma- Muidugi kaasnes sellega üks „aga”: iga suurem muuda- janduskriisist tulenenud ressursside drastilist vähenemist tus nõudis Brüsseli finantsmehhanismide kantselei kin- kogu valdkonnas. Nendes muutuste virrvarris oli mõisa- nitamisotsust, mis aga tihendas ehitaja ajagraafikut. Ka koolide „saak” kindlasti üks kümnendi meeldejäävamaid. ei puudunud meie praktikas tagasilöögid ehitushangete Põhjuseks 2008. aastal alanud ja sel kevadel lõppev Norra läbiviimisel. Seepärast valitses ehitusel tavapäraselt väga ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi suur- suur ajapuudus ja pingeline õhkkond, kus „tellija ja ehitaja toetus kogusummas 9,35 miljonit eurot ehk „vanas rahas” pole restaureerimistöid piisavalt väärtustanud, … kus tööd 146 miljonit krooni. Abi tuli kahest põhivaldkonnast: Eesti on sügisesse jäänud ja ehitaja võtnud endale suure riski, arhitektuuripärandi säilitamine ja võimalik kasutamine; … kus tehtud töö tuleb uuesti ümber teha, … kus restau- eeskätt ajalooliste mõisahoonete multifunktsioonilise reeritava osa maht on tunduvalt suurem planeeritust, … kasutamise toetamine (koolid) ning erivajadustega laste kus probleeme tekitab kõige rohkem vesi, … kus rohke õpi- ja arengukeskkonna parendamine. Viimasel juhul järelevalve hajutab vastutust, … kus tuleb võtta aeg maha, toetati Lahmuse kooli. Kui arvestada toetusele juurde et anda ehitajatele puhkust ning võimaldada kooli alusta- kooliomanike 15%-ne kaasrahastus, saame kogusum- mist rahulikumas õhkkonnas.” Ent ometi, mida rohkem maks pea 11 miljonit eurot ehk 170 miljonit krooni. Ja lõpu poole, seda enam muutus senine tonaalsus. Nii on seda kolme aasta jooksul! Ka nimekiri on soliidne: Kiltsi, lõpptulemuseks „silmapaistev konserveerimis- ja restau- Koigi, Lahmuse, Laupa, Olustvere, Puurmani, Rogosi reerimistööde näide, … kus olulise panuse õnnestumisele (Ruusmäe), Suure-Kõpu, Vasta ja Väätsa – kokku andsid vald ja kooli juhtkond, … kus ehitaja arvestas kõigi KÜMME mõisakooli viies Eesti maakonnas. Kümmekond järelevalve märkustega ning töötas oma võimete piiril, … aastat tagasi, mõisakoolide programmi koostades, arvu- kus projekti autor leidis kõigile probleemidele jooksvalt la- tasime välja, et 65 koolile hooldusringi pealetegemiseks hendused” ja kus meie järelevalvaja võis lõpuks tõdeda, et vajame umbkaudu viissada miljonit krooni. „Norra küm- on „uhke talle usaldatud vastutusrikka ja huvitava objekti me” näitasid, et praegu see enam ei kehti. Rusikareeglina restaureerimistööde järelevalve eest.” Peale jäi tõdemus, on ühe kooli kordategemiseks vaja vähemalt miljon eurot. et järjekordselt taastati üks mõnusa õpikeskkonna ja aja- Niipalju arvude maagiast. loolise sisuga Eesti mõisakool. Ehkki viimased aruanded on veel lõpetamisel ja ehi- Tahan veel kord rõhutada, et ehitustööd peahoonetes tusarved ootavad tasumist, osutusid taastamistööd varem toimusid samaaegselt töötava kooliga: kõik pidid ühte plaanitust märksa tulemusrikkamaks. Oli võimalik eralda- majja mahtuma ja leppima tolmu, müra ning lastega. Tuli da täiendavaid vahendeid mitte ainult ruumide ajalooliste harjuda vastakate mõtetega, et koolis ei saa teha õppetööd interjööride ennistamiseks, vaid ka sisustuse hankimiseks. normaalsetes tingimustes ja ehitustööd ei tohi segada Oma osa oli siin restaureerimistööde jäämine kahe ajastu samas koolitööd. Kannatust pidi mitmel pool jätkuma põkkumise keskmesse, kus senine võidukallinemine oli paariks aastaks, mida leevendas vaid ootus taastatud aja- asendunud võiduodavnemisega. Lisaväärtusena algatati loolise oma kooli järele. näiteks Olustveres ja Väätsal keskkonnaprojektide abil Aruanded kõnelevad meile ka kõigi nende mõisa- ulatuslikke korrastustöid mõisaparkides. Kultuuriminis- koolide juures töötanud endiste Kultuurimälestiste Riikli- teeriumile langes Norra abi koordineerimisel vastutava ku Projekteerimise Instituudi (KRPI), Eesti Restauraatori ministeeriumi roll (v.a Lahmuse), mis tähendas ehitusar- ja KAR-Grupi pagasiga arhitektide, konservaatorite, vete kontrollimisi ja kinnitamist, doonorile mitmesuguste kunstiajaloolaste märkimisväärsest panusest. Kes teab, aruannete koostamist ning riigipoolse järelevalve korral- võib olla saavad need mõisakoolid tulevikus omamoodi damist objektidel. monumendiks just sellele põlvkonnale. Eesti Kultuur- Nüüd, kui enamik töid seljataga, saan jagada ühe kapitali 2010. aasta restaureerimispreemia määramine kõrvalseisja mõtteid. Lehitsedes igakuiseid aruandeid, Laupa mõisakooli projekti autorile arhitekt Jaan Jõgile tabasin end ühtäkki vanal luulereal „ei ole paremaid, hal- räägib enda eest. Loodan väga, et need tööd ärgitavad vemaid aegu”. Tõesti, kõik kordub: meie ehitusliku kon- meid kõiki elavamalt kaasa mõtlema ja arutama kasutatud serveerimise pikale praktikale vaatamata jagus neil ajaloo- konserveerimis- ja uurimismetoodikate, insenertehniliste listel ehitusplatsidel läbielamisi kõikides spektrivärvides. ja konstruktsiooniliste lahenduste, aga ka eksponeeritud 2 ajaga SILMITSI ANTON PÄRN (1) (2) (1) Laupa mõisakooli lapsed. Foto Kaarel Aluoja (2) Restaureeritud Suure-Kõpu mõisakool taasavati 1. aprillil 2011. Pildil kunagise söögisaali pompei stiilis seinamaalingud. Foto Jaan Vali 3 ANTON PÄRN ajaga SILMITSI interjöörielementide või uute ruumikujunduste teemal. muud majandamismudelid, nagu vabaajaveetmine