Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009 15,0% 12,8% 10,8% 9,2% 9,7% 9,7% 9,4% 10,0% 8,0% 6,9% 7,4% 6,1% 6,6% 5,2% 3,4% 5,0% 2,7% 0,0% -5,0% -3,9% -6,4% -10,0% -6,7% -10,4% -15,0% põhimaanteed tugimaanteed SKP -20,0% FOTO: Luule Kaal MAANTEEAMET Tallinn 2010 Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal Töös osalesid : Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Tiit Kaal PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Liiklusloendus ja teeilmajaamad osakonnajuhataja Luule Kaal Infolevi projektijuht Andres Teder Liiklusloendus ja teeilmajaamad spetsialist Tallinn, 2010 Liiklusloendus 2009. aastal SISUKORD SISSEJUHATUS …………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ………………………………………………………..… 7 MAJANDUS 2009 ………………………………………………………………..….... 8 SKP ja transpordinäitajad …………………………………………... 11 Mootorikütus ……………………………………………………….… 15 Sõidukid ja juhiload ………………………………………………..... 17 ILMASTIK 2009 ……………………………………………………………………..... 20 Õhutemperatuur ……………………………………………………... 20 Sademed …………………………………………………………….. 21 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS …………………………………….. 23 Pikaajaline liiklusloendus …………………………………………... 23 Lühiajaline liiklusloendus …………………………………………... 27 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks …………………....... 31 LIIKLUSSAGEDUS 2009. AASTAL ……………………………………………....... 37 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………….. 37 Liiklussagedus põhimaanteedel ………………………………..…. 41 Liiklussagedus tugimaanteedel ………………………………..….. 46 Liiklussagedus kõrvalmaanteedel …………………………………. 51 Üle 12 meetri pikkuste sõidukite liiklussagedus …………………. 54 LISAD LISA 1. Püsiloenduspunktide töö katkestused ja selle põhjused LISA 2. Püsiloenduspunktide jagunemine liikluse iseloomu järgi LISA 3. Püsiloenduspunktide ööpäeva ja nädala keskmise liiklussageduse graafikud LISA 4. Liiklussagedus põhimaanteedel seisuga 01.01.2010 LISA 5. Liiklussagedus tugimaanteedel seisuga 01.01.2010 LISA 6. Liiklussagedus kõrvalmaanteedel seisuga 01.01.2010 LISA 7. Teemakaart „Lühiajalised liiklusloenduspunktid 2009.a.“ LISA 8. Teemakaart „Püsiloenduspunktid ja liikluse iseloom loenduspunktides“ LISA 9. Teemakaart „Liiklussagedus põhi- ja tugimaanteedel 2009.a.“ LISA 10. Teemakaart „Liiklussagedus suuremate linnade ümbruses 2009.a.“ 1 Liiklusloendus 2009. aastal LISA 11. Teemakaart „Üle 12 m pikkuste sõidukite liiklussagedus põhi- ja tugimaanteedel 2009.a.“ LISA 12. Teemakaart „Üle 12-meetriste sõidukite liiklussagedus suuremate linnade ümbruses 2009.a.“ 2 Liiklusloendus 2009. aastal SISSEJUHATUS Käesolev aruanne on koostatud Maanteeameti tellimusel AS Teede Tehnokeskuse poolt ja sellesse on koondatud 2009. aasta liiklusloenduse tulemused Eesti riigimaanteedel. Lisaks liiklussageduse ülevaatele teostas AS Teede Tehnokeskus Liiklusloenduslepingu 2009/2012 alusel 2009.a pikaajalist liiklusloendust püsiloenduspunktides, püsiloenduspunktide hooldust, lühiajalist liiklusloendust põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteedel, homogeense liiklusega teelõikude määratlemise, alustas liiklusloenduse modelleerimisele üleminekuga ning liiklusloenduse andmebaasi väljaarendamisega. Lisaks sellele ehitati välja uued püsi- ja perioodilised liiklusloenduspunktid. Viimasena nimetatud tööd ei olnud seotud Liiklusloenduslepinguga 2009/2012. Liiklussageduse andmed on väga olulised teedevõrku iseloomustavad andmed. Liiklusloenduste tulemusena saadavad andmed on tähtis baasinfo teede ehituse ja - remondi ning teehoolde planeerimisel, projekteerimisel ja teostamisel. Seega on ülimalt oluline, et liiklussageduse andmete kogumine ja töötlemine toimuks kindlate reeglite ning ühtse süsteemi ja põhimõtete alusel. Kindlasti peab olema tagatud tulemuste usaldatavus, järjepidevus ning võrreldavus erinevate piirkondade vahel. Liiklussagedus Eesti riigimaanteedel on võrreldes 2008. aastaga vähenenud keskmiselt 7,5% (AKÖL 832 autot/ööpäevas). Tee tüüpide lõikes on 2009. aasta keskmised ööpäevased liiklussagedused ja muutused võrreldes 2008. aastaga järgmised: − põhimaanteede keskmine AKÖL 4251 autot/ööpäevas, muutus -6,4%; − tugimaanteede keskmine AKÖL 1325 autot/ööpäevas, muutus -6,7%; − kõrvalmaanteede keskmine AKÖL 297 autot/ööpäevas, muutus -10,2%. Liikluse arengud sõltuvad erinevate transpordiliikide osakaalust ning inimeste ja kaupade liikumisvajadustest, mis omakorda sõltuvad riigi transpordi- ja maksupoliitikast, kohalikust ja regionaalsest maakasutusest, regionaalpoliitikast, kütuse hinnast, raudtee, ühistranspordi ja kergliikluse arengust, jne. 3 Liiklusloendus 2009. aastal Liiklussagedust ja selle kasvu mõjutavad mitmed tegurid ja järgnevalt on toodud nendest mõned olulisemad: - üldine majanduse areng; - kütuse hinna muutus; - erinevad maksud; - ühistranspordi arendamine; - kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng, - teede läbilaskvus; - kergliiklusteede olemasolu. Eesti majanduse jahtumine algas 2007. aastal sisenõudluse kasvu aeglustumisega. 2008. aasta teisel poolel lisandus sellele väliskeskkonna tingimuste äkiline halvenemine. Nõudluse kiire kahanemise tõttu asendus hinnatõus 2009. aastal langusega ning ka tööjõud odavnes. Üldise ebakindluse suurenedes muutusid ootused üha pessimistlikumaks ja see võimendab omakorda langustsüklit. Majanduse üldseisund 2009.aasta viimases kvartalis oli jätkuvalt ebasoodne, kuid siiski mõnevõrra parem kui III kvartalis. Ilmastiku osas oli 2009. aasta suhteliselt tavaline. Sügisperioodil oli sademeid normist kohati rohkem ja detsembrikuu tõi kohati kaasa uued lumerekordid. Samas avaldavad halvad ilmastikuolud liiklussagedusele suhteliselt lühiajalist mõju. Liiklusest ja seal toimuvatest muudatustest ülevaate saamiseks kogutakse süstemaatiliselt andmeid ja analüüsitakse neid. Liikluse koosseisu, liiklussageduste ja liikluse arengutest ülevaate saamiseks teostatakse maanteede teelõikudel loenduspunktides liiklusloendusi. Läbiviidavad liiklusloendused võivad olla nii pikaajalised kui lühiajalised. Pikaajalised liiklusloendused kestavad aastaringselt ning nende tulemused saadakse püsiloenduspunktidest. Töötavaid püsiloenduspunkte oli 2009. aasta lõpuks kokku 85 tk, aasta jooksul ehitati välja 31 uut püsiloenduspunkti. Püsiloenduspunktide loendustulemuste põhjal saab hinnata liikluse iseloomu loenduspunkti piirkonnas. Lisaks püsiloenduspunktidele toimub liiklussageduste andmete kogumine lühiajaliste liiklusloendustega. Lühiajalised liiklusloendused viiakse läbi lühema ajaperioodi 4 Liiklusloendus 2009. aastal vältel. 2009. aastal teostatud lühiajaliste liiklusloenduste kestvuseks oli enamuse liiklusloenduse puhul 5-7 päeva, osadel juhtudel 2-3 nädalat. Lühiajalisi liiklusloendusi viiakse läbi perioodiliselt töötavates loenduspunktides ja teisaldatavates loenduspuntides. Varasematel aastatel teostas AS Teede Tehnokeskus lühiajalist liiklusloendust ainult põhi- ja tugimaanteedel. 2009. aastal lisandusid lühiajalised liiklusloendused kõrvalmaanteedel ja nende maht oli 2009. aastal ligikaudu 1500 liiklusloendust. Loenduspunktidest saadavad liiklusloenduse tulemused süstematiseeritakse ja analüüsitakse. Selleks, et liiklusloenduse tulemused oleksid võrreldavad, teisendatakse need ühtse metoodika järgi aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks loenduspunktis. Loenduspunkti liiklussageduse mõjupiirkonda laiendatakse kindlale homogeense liiklussagedusega teelõigule. Homogeense liiklusega teelõiguks loetakse teelõiku, kus liiklussagedusel üle 1000 auto/ööpäevas ekstreemsete liiklussageduste hälbed ei ületa 20% ja väiksematel liiklussagedustel ei ületa 200 autot/ööpäevas. Edaspidi nimetatakse sellist teelõiku loenduslõiguks. Liiklussageduste tulemused kajastatakse Teeregistris. Kahe sõiduteega teelõikudel (nelja sõidurajaga teelõik) on aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus toodud mõlema sõidutee liiklussageduse koondarvuna ainult sõidutee 1 andmetes ja see väljendab aasta keskmist ööpäevast liiklussagedust maantee ristlõikele. 2009. aastal oli põhimaanteede loenduslõikudest kaetud reaalsete liiklusloendustega ligikaudu 80%. Ülejäänud osale teelõikudest saadi liiklussageduse tulemused arvutuslikult. Tugimaanteedel oli loenduslõikudest liiklusloendusega kaetud ligikaudu 60%. Sarnaselt põhimaanteedega teisendati tulemused aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks ja arvutati liiklusloenduseta teelõikudele vastavad väärtused. Kõrvalmaanteedel teostati 2009. aastal põhiliselt lühiajalist liiklusloendust ja selle maht kattis ligikaudu 25% kogu kõrvalmaanteede võrgust. Lühiajalise liiklusloenduse planeerimisel ja asukohtade valikult oli prioriteediks varasema liiklusloenduse teostamise aeg. Seega pöörati tähelepanu piirkondadele, kus Teeregistri andmetele tuginedes olid kõige vanemad liiklussageduse andmed. Samuti välditi liiklusloendust vajavate maanteede, teelõikude ja piirkondade valikul hajutatust. 5 Liiklusloendus 2009. aastal Varasematel aastatel tehti liiklusloendust kõrvalmaanteedel maanteeasutuste poolt või vastavat teenust pakkuvate firmade poolt. Kuna liiklusloenduste läbiviijad olid erinevad, kajastati osad saadud liiklussageduste tulemused ilma andmetöötluseta aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusena. Seetõttu võivad varasemate aastate kõrvalmaanteede liiklussageduse andmed olla erinevad teelõikudel olevast tegelikust aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest. Arvestades veel asjaoluga, et osad kõrvalmaanteede liiklussageduse andmed on vanad, ei ole mõistlik teha andmete võrdlusi, kuna need ei pruugi kajastada kõrvalmaanteede liikluse muutuste tegelikku olukorda. Käesoleval aastal tehtud liiklusloenduste tulemused on ümber arvutatud ühtset metoodikat kasutades aasta keskmiseks