Märjamaa Nädalaleht 20

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Märjamaa Nädalaleht 20 TÄNA LEHES: • Märjamaa valla lipp käis Aafrika Märjamaa kõrgeimas tipus. Lk 2 • Koolivägivalla küsitluse kokku­ võte. Lk 5 • Tuletõrjeteemalise ajalookon­ verentsi kava. Lk 6 • Teenuse ja Üdruma küla tegid Nädalaleht sporti ja pidutsesid. Lk 7 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 8 (783) 20. veebruar 2008 Hind 4 krooni Meeleolukas pidu Velise seltsimajas Täiendavaid juhatas sisse riigi sünnipäeva tähistamise pakendi­ konteinereid Möödunud laupäe- va õhtupoolikul oli siiski veel Velise seltsimaja kasutada ei saa ümber taas sagi- mist. Nagu ürituse Valla keskkonnaspetsialist Mati Erik peamine korralda- teatas, et kahjuks ei teostu plaan ha- ja Meida Oidram kata lähiajal kasutama täiendavaid avasõnades ütles, pakendikonteinereid valla koolide, oli üritus pühen- lasteaedade ja kortermajade juures. datud ühelt poolt 24 konteinerit toimetati juba välja- vabariigi aastapäe- valitud ja infoleheski teadaantud kohta- vale ja teisalt äsja- desse ja ootasid vaid vastavate kleebiste möödunud sõbra- pealepanemist. Neid pidi hakkama tüh- päevale. Seepärast jendama OÜ RESK, kuid nüüd teatas olid Velisemõisa, RESKi juhataja Raivo Erm, et seda pole Aravere ja Mälis- võimalik teha, kuna nendega ei sõlmi veo te külade aktiivi eest lepingut OÜ Pakendiringlus. Pakendeid koguv ettevõte on soo- poolt korraldatud Tänavune Märjamaa valla aukodanik Lembit Tihkan vitanud omavalitsusel tasuda pakendite üritusele oodatud pajatas Velise seltsimajas lugusid selle kandi minevi­ veo eest, olles ise nõus kandma paken- ka piirkonna teiste kust. Meeleolukad olid seltskondlikud mängud. dite sorteerimiskulu. külade elanikud. Jüri Kusmini fotod Mitmekesine Vallavalitsus on seisukohal, et see kava ei jä tnud on siiski riigi ülesanne. Vald nõustus ta- külmaks kedagi ja siinkohal algatajatele suma konteinerite rendi eest, ka see oli sügav tänu. Ligi kaheksakümmend osa- vastutulek pakendiorganisatsioonile, lejat kuulasid alustuseks tänavuse Mär- selgitas keskkonnaspetsialist. Konteine- jamaa valla aukodaniku Lembit Tihkani rite rent ja pakendite vedu sorteerimisele muhedaid lugusid siitkandi minevikust oleks nõudnud valla eelarvest aastas üle ning juba legendaarseks saanud Männiku 80 000 krooni. Maali (päriselus Elvi Valdmets) humoo- Keskkonnaspetsialist tõi välja prae- rikaid sõnaseadeid tänapäevast. Jalakee- guse vastuolu: tarbijailt nõutakse paken- rutuste (tantsuks mängis Tiit Vahenur- dite täielikku sorteerimist, kuid kogutud mest) vahele mahtusid lisaks viktoriin ja pakenditest peab taaskasutusse minema mitmesugused võistlusmängud, kusjuu- 60%. Üle selle määra kogutud pakendite res auhinnad võistlustele olid välja pan- äravedu on riigis lahendamata. nud osalevad külad. Nii võis osavuse eest “Nii jäävad meie valla territooriu- mil kasutusse vaid senised pakendikon- teatevõistlusel auhinnaks saada näiteks teinerid, mida peab laskma sagedamini kapsapea, purgi kompotti või teisi hoidi- tühjendada. Inimestele olnuks aga igati seid. Peo pisematele osalejatele korral- mugavam, kui konteinerid on rohkem dati ka joonistusvõistlus, mille tublimad käeulatuses,” märkis Mati Erik. Ta samuti äramärkimist leidsid. avaldas lootust, et see olukord siiski Jürgen Kusmin muutub, kui suureneb taaskasutusse Velise Kultuuri ja Hariduse Selts suunatavate pakendite protsendimäär. 2 Märjamaa Nädalaleht 20. veebruar 2008 Märjamaa valla lipp käis Aafrika kõrgeimas tipus Mullu 21. juulil tõusis Märjamaa val- ja. Terestali grupp la Lokuta külavanem Mati Terestal liikus edasi mööda Euroopa kõrgeimale tipule Elbrusele kraatri äärt ja jõudis (5642 m), tänavu 26. jaanuari vara- Uhuru Peaki tippu hommikul vallutas ta Aafrika kõrgei- kell 7 hommikul. ma mäe Kilimanjaro kõige kõrgema Külma oli umbes 10 tipu Uhuru Peak`i (5895 m). Mõlemal korral on kaasa võetud Märjamaa val- kraadi ja maas kuni la lipp. kümnesentimeetrine Terestal elab Lokuta külas peamiselt lumekiht. Üles jõu- suvel, aga peab Märjamaa valda enda- des oli ilm pilves ja le oluliseks paigaks. Ta astus Märjamaa nähtavus umbes 30 spordiklubi liikmeks ja klubi toetas ka meetrit. Seetõttu jäid Kilimanjaro vallutamist. lummavad vaated siit nägemata, küll kogeti Kilimanjaro massiiv koosneb kolmest neid alumises tipus. tipust, millest kõrgeim, Uhuru Peak on “Tegime kiiresti 5895 meetri kõrgusel. Terestali juhitud mõned pildid ja hak- matkagruppi pidid algselt kuuluma pea- le tema veel kaks eestlast ja kolm leedu- kasime laskuma, sest last. Kujunes nii, et sõita said leedukad ja kaks leedulast olid tema. Kõik jõudsid ka tippu. üsna läbi,” jutustas “Mäkke tõusmiseks valisin neljast grupijuht. Terestal tõusust teadlikult kõige lihtsama Maran- pidi juba Gilmand´s gu raja, mida kutsutakse ka Coca-Cola Pointis giidi kaup- rajaks. Minul oli juba mitu enam kui viie lema, et too lubaks tuhande meetri kõrgusel viibimise koge- leedulastel siiski Kaheksa suitsuga Lokuta küla vanem Mati Terestal must, kuid leedulased olid tõusnud vaid jätkata – nii kõrgel viis Märjamaa valla lipu 26. jaanuaril 2008 Aafrika kolme ja poole kilomeetri kõrgusele,” olek võtab harjuma- kõrgeima mäe Kilimanjaro kõige kõrgema punkti selgitas Mati Terestal tagamaid. tutel jalad pehmeks Uhuru Peak`i tippu 5895 m kõrgusele. Samal ajal viibis Kilimanjarol ka le- Foto erakogust gendaarne Eesti mägimatkaja Alar Sikk, nagu makaronid ja kelle grupp saabus kohale päev hiljem. sihtpunkti jõudmi- Aconcagua (6960 m) või Lenini mäetipp Terestal kohtus eestlastega vahelaagris, sest ei pruugi kõike mäletada. Pamiiris (7134 m). kus üheskoos veedeti mõnus õhtu. Mõle- Seekordne reis algas grupile kolme- “Kui Kilimanjarole tõuseb 70–80% mad mehed kuuluvad Jaan Künnapi alpi- päevase safariga Tansaania rahvuspar- üritajatest, siis Aconcagua on astme võtta nismiklubisse ja on eelnevalt tuttavad. kides, kuus päeva veedeti mäge vallu- raskem mägi, valib rohkem ja lubab üles Sikk lõpetas Kilimanjaroga oma kõi- tades ja kolm päeva puhati Sansibari saa- vaid heal juhul 30% soovijaist,” teab Te- gi kontinentide kõrgeimate tippude vallu- rel. restal. Selle tippu jõudmiseks tuleb hoo- tamise seeria. Ehkki sinna tippu tõusmine likalt (tugevaid) kaaslasi valida, samuti on Elbrusest vähem ohtlik – siin pole näi- Uued plaanid peab end aegsasti hakkama vormi ajama. teks jäälõhesid –, ei tohi ühtki mäge ala- “Mäest alla tulles ei taha kohe mitte Kuhu Mati Terestal ka ei suunduks, hinnata. Näiteks Siku grupist jõudis üles 10 inimest 24-st. Suur kõrgus võtab jõu ja kusagile minna, aga juba paar nädalat pä- võtab ta igal juhul kaasa Märjamaa val- mäest kanti kanderaamil alla nii mitmeid- rast matka on hakanud teised mõtted lii- la lipu. Tal tekkis mõte, et sellele tuleks ki üritajaid. kuma,” rääkis Mati Terestal mägede tõm- kirjutada tähtsamate tippude vallutamise best. Kuna Euroopa ja Aafrika kõrgeim kuupäevad ja kui ta enam ise mägedes ei Mugav ja kallis mäkketõus tipp on tal vallutatud, kaalub mees, kas käi, saaks ajalooliste tähistega lipu järg- Kilimanjarole tõusu alustati 1800 võtta sihikule Lõuna-Ameerika “katus” mistele rännumeestele edasi anda. meetri kõrguselt, esimene vahelaager oli 2700, teine 3700 ja kolmas 4700 meetri kõrgusel, kus kõigis paiknevad väikesed majakesed. Nn turistirajal on Kiliman- jaro vallutamine tehtud maksimaalselt mugavaks: mäepileti maksumuses on nii giiditeenus kui toit ja teenindus, aga see- eest on mäepileti hind soolane – umbes 18 000 krooni. Tippu tõusmine algas 26. jaanuaril kell 00.15. Mäe eeltippu Gilmand´s Pointi (5681 m) jõuti kell 5.30. See on koht, kust paljud matkajad tagasi pöörduvad – siia tõusnutel läheb Kilimanjaro vallutamine juba kir- 20. veebruar 2008 Märjamaa Nädalaleht pumpla ja Sipa külas heitvee puhastusra- Ettepanek lisada struktuuri üks ehitus- Märjamaa jatiste rekonstrueerimine. spetsialisti ametikoht, lahutada keskkond Valla­ 2. Kirjaliku nõusoleku läbivaatamine ja teed ning lisada üks teedespetsialisti (grillikoda Kullerkupu 34 Märjamaa). ametikoht. Spordinõuniku ametikohta valitsuse 3. Anda välja ehitise kasutusluba: struktuuri mitte lisada. Ettepanek leida istung kaev, puurkaev, saun, puukuur, kelder konkursi korras Märjamaa spordiklubile Paekülas; abihoone Luiste külas ja OÜ juhataja. Teemat arutada vallavolikogu 12. veebruaril Jaotusvõrk, Vaimõisa külas Nurga kin- kultuurikomisjonis. nistu elektrivarustus. Ettepanek vallavalitsuse struktuuri 1. Õigusosakonna jurist Maigi Linna 4. Anda välja projekteerimise tingi- muutmiseks esitada vallavolikogu ma- tutvustas pakkumiste avamise protokolli mused: elamu laiendamine Paekülas ja jandus- ja eelarvekomisjonile ja vallavo- Valgu põhikooli köögiseadmete soeta- hoiukuur Mõraste külas. likogule. miseks. Tunnistada vastavaks Metos AS, 3. Moodustada ajutine komisjon Farwell Kaubanduse OÜ ja AKS Sisus- Rahandusküsimused Kaevuprojekti elluviimiseks ja esitatud tuse Eesti AS pakkumised, tagasi lükata 1. EELK Rapla Maarja Magdaleena taotluste (laekunud 33) läbivaatamiseks, Bestmark Suurköökide AS pakkumine, Koguduse arve tasumisest. Arve sum- kindlaks teha kas esitatud taotlused on kuna see ei vastanud hankedokumen- mas 5000 krooni, kontsert Velise kirikus abikõlbulikud. Komisjoni koosseis Gaili tide p 7 alap 7.3 esitatud tingimustele. 1.08.2008. Ilisson, Mati Erik, Paul Helliste, Helje Edukaks pakkujaks tunnistada Metos Esitada vallavolikogu kultuurikomis- Männik, Kirsti Mau. AS, pakkumine koos käibemaksuga jonile veelkord arutada. Arve tasuda pä- 4. Ilmumas on kogumik HUUGI. 447 961.55 krooni. rast vallaeelarve kinnitamist volikogus. Projekti eesmärk on talletada paikkonna 2. Välja anda garantiikiri Hasart- 3. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete ajalugu ja mälestusi endistest aegadest. mängumaksu nõukogule 15protsendilise
Recommended publications
  • Hariduse Ajaloost
    Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 7 (131) August 2012 TASUTA Vigala Hariduselu 325 HARIDUSE AJALOOST esti rahvakoolide algusaastateks aastal Vigala köstrimajja. Seda kooli ber kuni viimase tulekahjuni 1969. Eloetakse 1686. aastat, mil hakati on nimetatud ka kihelkonnakooliks. aastal. Peale seda hakatigi ehitama teadlikult riikliku poliitika tulemuse- Kivi-Vigalasse kivist koolihoonet. na kooliharidust andma lihtrahvale. Esimene päris oma koolihoone ehitati Vigala vallas antava hariduse algus 1833. aastal parun von Uexkülli poolt 1846. aastal rajas Päärdu mõisa oma- ulatub aasta hilisema ajasse 1687. Oesele. Kool oli tugevalt seotud mõisa nik Päärdu kooli. See asutus tegutses aastasse, mil praost Johann Matt- praktiliste töödega, nii võib teda pida- samamoodi 1972. aastani, mil Vigala häüs Embken rajas Vigalasse kooli. da Vigala põllutöökoolide eelkäijaks. 8-klassiline kool Kivi-Vigalas uues See oli esimene õppeasutus terves funktsionaalses hoones oma uksed Läänemaal ja tegutses Vigala kiriku 1840. aastal rajati Jädivere mõisa avas. juures leerimajas. külla väike kool - Lepiku kool lepiku servas. Paarikümne aasata pärast Silmapaistvaks ettevõtmiseks oli ka Esimeseks kooliõpetajaks sai Forse- liideti see majanduslikel kaalutustel 1844. aastal asustatud Jädivere Õpe- liuse kooli lõpetanu, mistõttu on Vi- Raba kooliga, mille algus ulatub 1854. tajate Seminar, kus koolitati välja gala koolid olnud tugevalt seotud B.G. aastasse. Raba kool nagu mitmed tei- koolmeistreid. See oli teine sellelaad- Forseliuse Seltsiga. Selle asutamisel sedki on kandnud erinevaid nimetusi ne seminar Eestis, kokku sai seal ha- 1989.a osales ka tolleaegne Kivi-Vi- – Raba luteriusuline vallakool, Kivi- riduse 75 koolmeistrit. 1863. a viidi se- gala Põhikooli direktor Vello Kübar ja Vigala 1. klassiline ministeeriumi- minar üle paremini hoonestatud, kuid nii kuulub kool ametlikult asutajate- kool.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • E20 Tulemuslikkuse Analüüs
    Rapla Maavalitsus Maanteeamet Raplamaa maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0“ Seletuskiri Tartu 2014 OÜ Hendrikson & Ko OÜ Reaalprojekt Raekoja pl 8, Tartu Vaksali 17, Viljandi Pärnu mnt 27, Tallinn Pärnu mnt 463, Tallinn http://www.hendrikson.ee http://www.reaalprojekt.ee Raplamaa maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67)Tallinn Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0" Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................ 5 1 Planeeringu koostamise vajadus ja protsess ................................................................ 6 1.1 Planeeringuala .............................................................................................................................. 6 1.2. Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee staatus teedevõrgus ................................................................. 6 1.3. Planeeringu koostamise eesmärk ja vajadus ............................................................................... 6 1.4 Planeeringu koostamise protsess .................................................................................................. 8 2 Planeeringu koostamisega seotud uuringud ja analüüsid ......................................... 10 3 Käsitletavad põhimaantee trassi koridori asukohaalternatiivid, nende võrdlus ja võrdlustulemuste põhjendus ..............................................................................................
    [Show full text]
  • Teede Ja Tänavate Nimekiri
    TEEDE JA TÄNAVATE NIMEKIRI TEE NR TEE NIMI algus lõpp pikkus Askoht (küla) 5040001 Vaimõisa–Kõrvetaguse tee 0 6981 6981 Vaimõisa, Ohukotsu 5040002 Nihu tee 0 4832 4832 Käbiküla 5040003 Tõnu–Vardi tee 0 3548 3548 Varbola, Lestima 5040004 Nihu–Ohulepa tee 0 1992 1992 Käbiküla 5040005 Vaimõisa–Kükita tee 0 4980 4980 Vaimõisa, Varbola 5040006 Ruunavere tee 0 2619 2619 Lestima, Käbiküla 5040007 Varbola–Ruunavere tee 305 4124 3819 Varbola, Lestima 5040008 Pajaka tee 0 1345 1345 Pajaka 5040009 Pajaka–Napanurga tee 0 3383 3383 Pajaka, Napanurga 5040010 Hiietse tee 0 1472 1472 Hiietse 1742 2081 339 2204 2261 57 2481 2537 56 5040011 Vardi–Ohukotsu tee 0 490 490 Varbola, Põlli, Ohukotsu 1347 2543 1196 Risu- Suurküla 3533 9466 5933 5040012 Ohukotsu tee 0 1364 1364 Ohukotsu 5040013 Karuka tee 0 2884 2884 Ohukotsu, Risu-Suurküla 2999 3721 722 5040014 Vetla tee 0 1510 1510 Ülejõe 5040016 Nõmmealuse tee 93 1242 5191 Varbola, Põlli, 2576 3650 1074 3907 4034 127 4584 5196 612 5040017 Russalu–Ollilaane tee 0 3387 3387 Russalu 4432 4715 283 5580 6110 530 5040017 Russalu tee 0 1433 1433 Russalu 1791 2219 428 5040019 Russalu–Otsa tee 86 631 545 Russalu 5040020 Vaimõisa–Raka tee 0 4137 4137 Vaimõisa 5040022 Vaimõisa–Kännumäe tee 0 610 610 Vaimõisa 968 2281 1313 2417 3194 777 3509 3861 352 5040023 Allika tee 0 578 578 Lestima 5040024 Vardi tee 0 1197 1197 Varbola 5040025 Vaimõisa farmitee 0 1118 1118 Vaimõisa 5040026 Potisepa tee 0 270 270 Varbola 5040027 Kangrumäe tee 0 469 469 Varbola 5040028 Metskonna–Purga tee 0 3750 3750 Purga, Russalu 5040029 Russalu–Metskonna
    [Show full text]
  • Juriidiline Aadress: Viilu 2, Märjamaa, 78301; Tegevusaadress: Pronksi 3, Tallinn, 10124; +372 6403905, [email protected]) 2
    1 ETTEVÕTTED 1. ADVOKAADIBÜROOD – Advokaadibüroo Alaver ja Partnerid OÜ (juriidiline aadress: Viilu 2, Märjamaa, 78301; tegevusaadress: Pronksi 3, Tallinn, 10124; +372 6403905, [email protected]) 2. AEROOBIKA- JA JÕUSAALIDE TEGEVUS – Infra Stuudio OÜ (juriidiline aadress: Villardi, Kohatu k, 78111; [email protected]) 3. AIANDUS - JA SUVILAÜHISTUTE jms. HALDUS – Aiandusühistu Varbola (juriidiline ja tegevusaadress: Lestima k, 78203; +372 6216811, [email protected]) 4. AJALEHTEDE JA KIRJATARVETE JAEMÜÜK SPETSIALISEERITUD KAUPLUSTES - Pääsusilm OÜ (juriidiline aadress: Mulla 20, Märjamaa, 78302; tegevusaadress: Oru 1, Märjamaa, 78302; +372 482 2409) 5. AJALOOLISTE KOHTADE JA EHITISTE jms VAATAMISVÄÄRSUSTE KÄITUS – Elumõte Kuuda Konsistooriumi Hoones MTÜ (juriidiline ja tegevusaadress: Tolli k, 78256; [email protected]) 6. AJUTISE TÖÖJÕU RENT - Gentman Grupp OÜ (juriidiline aadress Haimre pst 14, Märjamaa, 78302; +372 5063823, [email protected]), Gent Grupp OÜ (juriidiline ja tegevusaadress: Nurme 15, Märjamaa, 78301; +372 5167268 [email protected]), Rent&Vahendus OÜ (juriidiline aadress: Nurme 15, Märjamaa, 78302; [email protected]), Saab Ikka OÜ (juriidiline aadress: Männiku 8, Märjamaa, 78301; [email protected]), 7. ALKOHOLIVABA JOOGI TOOTMINE; MINERAALVEE JA MUU VILLITUD VEE TOOTMINE – Baranoff OÜ (juriidiline ja tegevusaadress: Sõeru t, Teenuse k, 78103; +372 4897909, [email protected]) 8. ALUSRÕIVASTE TOOTMINE, sh T-SÄRKIDE, PÄEVASÄRKIDE, HOMMIKUMANTLITE, ÖÖSÄRKIDE jms TOOTMINE – Jõeniidu OÜ (juriidiline aadress: Jõeniidu, Käbiküla, 78230; +372 53429541, [email protected]) 9. APTEEKIDE TEGEVUS – Märjamaa Apteek OÜ (juriidiline ja tegevusaadress: Pärnu mnt 66, Märjamaa, 78304; +372 4821187, [email protected] ) 10. ARHITEKTITEGEVUSED – Acies Arhitektuur OÜ (www.acies.ee, juriidiline aadress: Metsa 13, Märjamaa, 78304; +372 55609301, [email protected]), JAB OÜ (juriidiline aadress: Rande maja, Orgita, 78301; +372 55668608, [email protected]) 11.
    [Show full text]
  • Kaasav Eelarve 2020 Tõi Vana-Vigalasse Mänguväljaku
    TÄNA LEHES: • Raplamaa giidide õppe- Märjamaa päev Vigalas. Lk 2 • Kalendrilood: Velise raba legend. Lk 3 • Sõprusvald Cesvaine lii- detakse Madonaga. Lk 4 • Poti laadast. Lk 7 • Võimalus saada tasuta Nädalaleht õigusabi. Lk 9 KOGUKONNA TEATAJA AASTAST 1991 Nr 29 (1369) 19. august 2020 Hind 0,60 eurot Kaasav eelarve 2020 tõi Vana-Vigalasse mänguväljaku Veel aasta tagasi ei osanud protsessi enda lülidega, mille meist keegi oodata ega loota, peale tegelikult ilma seda läbi et augustis 2020 saavad Viga- tegemata isegi ei oskaks tulla. la lapsed mängida täiesti uuel Tegelikult ei peagi olema kõik mänguväljakul. Juba mõned kerge. Mida raskem on tee, nädalad pakuvad möödujatele seda suurem on väärtus, mille silmailu värvikad kaasaegsed saame. atraktsioonid keset Vigalale See kõik on saanud toimu- omast rohelust. Mõned päevad da vaid tänu meie inimestele, tagasi sai ka värske liiv liiva- kes hääletasid meie ettepa- kasti ja nüüd olemegi valmis neku poolt ning kutsusid oma mänguväljaku avama. sõpru ja sugulasi sama tege- See teekond on olnud ma. Ma tänan teid kõiki nii võrdlemisi keerukas: esmalt enda kui ka kõikide laste ja värisevate käte ja põksuva lapsevanemate ning lasteaia- südamega igapäevaselt Volise pere poolt. Kaasavast eelarvest Vana-Vigalasse püstitatud laste mängu- lehel häälte arvu lugedes, ta- Mänguväljaku projekti loo- väljak avatakse 21. augustil kell 11. kerdudes vahepeal COVID-19 misel ja ettevalmistustöödel Foto erakogust piirangutes ning lõpetades olid oma jõu, nõu ja vahendite- ga abiks paljud vabatahtlikud. rahaga välja, kas plats tuleb See on südantsoojendav, et ini- puhtaks koorida, kas uus muru Hästi suur AITÄH mesed on valmis panustama on vaja külvata jne. Tegelikult oma aega sellistesse projekti- läks kõik üpris ladusalt ja nüüd desse ning on valmis seda te- võin kinnitada, et kõik ei peagi endale võimalike ressursidega; gema kohe, kui kutsutakse, ja minema kõige raskema stse- • Ave Lazarevile projekti igapäevase suunamise eest kõigi ikka rõõmuga.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • EELNÕU Märjamaa Vallavalitsuse Korralduse
    EELNÕU Märjamaa Vallavalitsuse korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitamise koosseisus kohalike teede ehitamiseks“ lisa 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED 1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS Ehitustegevuse liik: Ehitamine Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav kohalik tee, avalikkusele ligipääsetav eratee 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA 2.1.Asutus: Märjamaa Vallavalitsus 2.2.Asutuse registrikood: 77000447 2.3.Ametniku nimi: Fred Puusepp 2.4.Ametniku ametinimetus: Ehitusnõunik 3. TAOTLUSE ANDMED 3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel 3.2. Alus: Riiklik teehoiukava Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED 4.1.Katastritunnus*: 50401:001:1089, 50301:001:0825, 50401:001:0888, 50402:001:0410, 50401:001:1163, 50403:002:0186, 50402:001:0181, 50402:001:0420, 50401:001:1052, 50402:007:0145, 50401:001:1108, 50401:001:1107, 50403:001:0093; 50403:003:0570, 50402:007:0013, 50402:007:0026, 50403:001:0028, 50401:001:1053, 50501:003:0910, 50403:001:0810, 50403:001:0135, 50401:001:0916, 50401:001:0915 4.2.Koha-aadress: Rapla maakond Märjamaa vald (Märjamaa alev ja Päädeva, Ringuta, Orgita, Rangu, Nõmmeotsa, Haimre, Naistevalla, Kunsu, Aruküla, Sõmeru, Jõeääre ja Konuvere külad). Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas 1. *Punktis 4.1 on toodud olemasolevate kohalike teede katastriüksused ja katastriüksused, kuhu eeldatavasti projekteeritakse kogujateed ja teised kohalikku liiklust teenindavad teed lisa 2 Eskiis alusel. Teede ehitamiseks ja kasutamiseks võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine või kasutusõiguse seadmine. Kinnistutest vajalikud äralõiked või kasutusõiguse seadmise ala näidatakse ehitusprojekti krundijaotuskava joonistel.
    [Show full text]
  • Märjamaa Valla Arengukava 2010-2025“ Tugineb “Märjamaa Valla Arengukaval 2008- 2015“
    KINNITATUD Märjamaa Vallavolikogu 19.08.2014 määrusega nr 16 MÄRJAMAA VALLA ARENGUKAVA 2010 – 2025 (uus redaktsioon) 2010 2 Sisukord 1.Arengukava koostamise metoodika 4 2. Märjamaa valla praeguse olukorra iseloomustus ja analüüs 6 2.1. Valla kujunemine 6 2.1.1. Valla asukoht, territooriumi iseloomustus 7 2.1.2. Valla piirkonnad 7 2.2. Rahvastik 8 2.3. Kohalik omavalitsus 9 2.4. Eelarve 10 2.5. Investeeringud 11 2.6. Laenud 11 2.7. Ettevõtlus 11 2.8. Teedevõrk 11 2.9. Territoriaalne planeerimine 12 2.10. Koostöö 12 2.11. Välissuhted 12 3. Valla arengukava täitmine 12 4. Valdkondade iseloomustus 13 4.1. Elu- ja sotsiaalkeskkond 13 4.2. Tehiskeskkond 14 4.3. Majanduskeskkond 15 4.4. Looduskeskkond 15 5. Valdkondade omavahelised mõjutused 17 5.1. Puhas keskkond, tasakaalustatud looduskasutus ja asulate kõrge miljööväärtus 17 5.2. Elu- ja sotsiaalkeskkonna mõju teistele valdkondadele 17 5.2.1. Mõju tehiskeskkonnale 17 5.2.2. Mõju majanduskeskkonnale 17 5.2.3. Mõju looduskeskkonnale 18 5.3. Tehiskeskkonna mõju teistele valdkondadele 18 5.3.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 18 5.3..2. Mõju majanduskeskkonnale 18 5.3.3. Mõju looduskeskkonnale 18 5.4. Majanduskeskkonna mõju teistele valdkondadele 19 5.4.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 19 5.4.2. Mõju tehiskeskkonnale 19 5.4.3. Mõju looduskeskkonnale 19 5.5. Looduskeskkonna mõju teistele valdkondadele 19 5.5.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 19 5.5.2. Mõju tehiskeskkonnale 19 5.5.3. Mõju majanduskeskkonnale 20 6. Omavalitsuse tugevused, nõrkused, ohud ja muutusvajadus valdkonniti 21 6.1. Elu- ja sotsiaalkeskkond 21 6.1.1.
    [Show full text]
  • Ма1юамаа Vallavautsüs Korraldus
    МА1ЮАМАА VALLAVAUTSÜS KORRALDUS Märjamaa 16. september 2015 nr 829 Ühissõidukipeatustele kohanimede määramine Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 1, kohanimeseaduse § 4 lg 1 punkt 5, § 5 lg 1 p 3 ja lg 4, § 6 lg 1 ja lg 2, Märjamaa Vallavolikogu 19.03.2013 määruse nr 109 „Kohanime määramise kord" p 2.2.1 ja arvestanud Märjamaa vallavalitsuse liikmete ettepanekuid, annab Märjamaa Vallavalitsus korralduse: 1. Kinnitada Rapla maakonnas Märjamaa vallas asuvatele ühissõidukipeatusele kohanimed alljärgnevalt: kinnitatav asukoha kirjeldus jrk.nr kohanimi asula X-koordinaat Y-koordinaat 1.1. Kirikuvärava Märjamaa alev 6530139 524951 1.2. Kirikuvärava Märjamaa alev 6530246 524945 1.3. Kirikuvärava Märjamaa alev 6530227 524928 1.4. Märjamaa Märjamaa alev 6529529 524766 1.5. Haimre Haimre küla 6526447 526725 1.6. Haimre Haimre küla 6526456 526717 1.7. Palu Inda küla 6516387 534646 1.8. Palu Inda küla 6516398 534663 1.9. Kasti Kasti küla 6525535 530474 1.10. Kasti Kasti küla 6525517 530475 1.11. Kasti Kasti küla 6525626 530429 1.12. Konuvere Konuvere küla 6519090 523850 1.13. Konuvere Konuvere küla 6519006 523833 1.14. Käbiküla Käbiküla küla 6551099 526839 1.15. Käbiküla Käbiküla küla 6551068 526816 1.16. Aima Laukna küla 6530731 511285 1.17. Aima Laukna küla 6530763 511274 1.18. Laisilla Laukna küla 6529881 507464 1.19. Laisilla Laukna küla 6529914 507578 1.20. Laukna Laukna küla 6530921 509646 1.21. Laukna Laukna küla 6530904 509691 1.22. Vaikna Laukna küla 6530385 508678 1.23. Vaikna Laukna küla 6530385 508657 1.24. Ruunavere Lestima küla 6548805 526056 1.25. Ruunavere Lestima küla 6548771 526065 1.26.
    [Show full text]
  • Raplamaa Ühistranspordi Sõiduplaanid
    У / RAPLAMAA ÜHISTRANSPORDI SÕIDUPLAANID KESKERAKOND Hea liikleja! Ühistransporti soovivad kasutada nii linnas kui kä maal elavad inimesed. Liiklemisvahendite olemasolu õn samavõrd oluline Raplas, Märjamaal ja Kehtnas, aga kä Prillimäel, Kärul ning Kivi-Vigalas. Mitmed mulle lähedal seisvad inimesed õn kurtnud, et maakondlike bussili­ inide kohta ei ole hästi kättesaadavat infot. Seetõttu otsustasingi siin kaasa aidata. Olgu need busside sõiduplaanid Sulle abiks Raplamaa ühistranspordi kasutamisel. Palju õn räägitud õpilaste kooliteel olevatest liiklusohtudest. Meil kõigil tuleb liikluses käituda ettevaatlikult - nii ise roolis olles kui kä jalakäijana liigeldes. Meie ülesanne õn läbi isikliku eeskuju õpetada turvalist liiklemist kä oma lastele. Juba täna astume samme koolibusside soetamiseks. Nende eesmärgiks õn lisaks laste turvalisele kooli ja koju sõidutamisele tagada neile võimalus muusika-, kunsti-, spordi-, tehnika- ja teistes huviringides osalemiseks. Koolibuss viib lapsed koju pikapäevarühmast ning õn kooliperele mugavaks liiklusvahendiks naaberkoolide külastamisel. Minu eesmärgiks haridusministrina õn kvaliteetse koolihariduse tagamisel kindlustada laste silmaringi avardumine. Selleks peab iga laps saama võimaluse käia teatris, kinos, näitustel, KUMUs, tulevases Eesti Rahvamuu­ seumis ja mujal. Kultuuriasutuste külastamise peavad tagama kvaliteetne ühistransport ning oma koolibuss. Raplamaalase jaoks õn väga oluliseks mugav ühendus keskustega. Olgu see siis tööle ja kooli sõitmiseks, kaubanduskeskuste külastamiseks või lihtsalt
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Korralduse Muutmine Märjamaa Valla (Alevi), Märjamaa Valla Ja Loodna Valla Osas
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 19.07.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I 2002, 62, 386 Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Märjamaa valla (alevi), Märjamaa valla ja Loodna valla osas Vastu võetud 11.07.2002 nr 228 Määrus kehtestatakse «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207) § 3 lõike 1, § 6 lõike 5 ja § 71lõigete 2 ja 3 alusel. §1. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Senise Märjamaa valla (alevi), senise Märjamaa valla ja senise Loodna valla baasil moodustatakse uus omavalitsusüksus Märjamaa vald. §2. Piiri kehtestamine Moodustatava Märjamaa valla piiriks kehtestatakse senise Märjamaa valla ja senise Loodna valla piir, välja arvatud senise Märjamaa valla ja senise Loodna valla vaheline piir. §3. Asula liigi kehtestamine Märjamaa kui asula liigiks kehtestatakse alev. §4. Lahkmejoone määramine Märjamaa alevi lahkmejooneks määratakse senise Märjamaa valla (alevi) ja senise Märjamaa valla vaheline piir. §5. Muudatuste tegemine riigi maakatastrikaardil Maa-ametil kanda vajalikud muudatused riigi maakatastrikaardile. §6. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine (1) Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määrusega nr 159 kinnitatud «Eesti territooriumi haldusüksuste nimistus» (RT I 1995, 40, 567; 53, 855; 1996, 55, 997; 76, 1346; 1997, 74, 1236; 1998, 56, 842; 96, 1516; 1999, 31, 427; 45, 522; 52, 564 ja 568; 53, 579; 57, 606; 64, 643) jäetakse Rapla maakonna
    [Show full text]