Eidapere, Haimre, Järvakandi, Kehtna, Käru, Päärdu, Raikküla, Vahastu, Valgu Ja Vigala Jahipiirkonna Moodustamine Ning Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Andja Määramine

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Eidapere, Haimre, Järvakandi, Kehtna, Käru, Päärdu, Raikküla, Vahastu, Valgu Ja Vigala Jahipiirkonna Moodustamine Ning Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Andja Määramine Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.04.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.01.2009 Avaldamismärge: RTL 2004, 46, 786 Eidapere, Haimre, Järvakandi, Kehtna, Käru, Päärdu, Raikküla, Vahastu, Valgu ja Vigala jahipiirkonna moodustamine ning jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja määramine Vastu võetud 13.04.2004 nr 15 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» (RT I 2002, 41, 252; 63, 387; 2003, 13, 70) § 6 lõike 3 ja § 11 lõike 2 alusel. § 1. Eidapere jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Eidapere jahipiirkonna pindala on 11 680 hektarit. (2) Eidapere jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Eidapere jahipiirkonna piir läheb Lelle–Eidapere maantee ja Puismaa tee ristumiskohast mööda Puismaa teed Puismaa kraavini, jätkudes mööda Puismaa kraavi Massu jõeni ning mööda Massu jõge Saunaoja teeni; sealt mööda Saunaoja teed Imsi ojani ning mööda Imsi oja Käru metskonna kvartali 224 edelasihini; edasi mööda Käru metskonna kvartali 224 edelasihti vana raudteetammini ning mööda vana raudteetammi Käru metskonna kvartali 292 lõunasihini; siitpeale mööda kvartalite 292, 293 ja 294 lõunasihti Kaasiku teeni ning mööda Kaasiku teed Koogiste–Jõeküla maanteeni; teeristist mööda Koogiste–Jõeküla maanteed Vändra jõeni ning mööda Vändra jõge Endla kraavini; sealt mööda Endla kraavi Kõrbja– Mukri teeni ning mööda Kõrbja– Mukri teed Laane kinnistu põhjanurgani; edasi mööda Laane kinnistu loodepiiri Käru metskonna kvartali 91 edelasihini ning mööda kvartalite 91 ja 98 edelasihti Vändra jõeni, jätkudes mööda Vändra jõge Käru metskonna kvartali 324 lõunasihini; edasi mööda kvartalite 324, 323, ja 322 lõunasihti Piiri sihini ning mööda Piiri sihti Käru metskonna kvartali 304 idasihini; siitpeale mööda Käru metskonna kvartali 304 idasihti Vändra metskonna kvartali 118 läänesihini, jätkudes mööda Vändra metskonna kvartali 118 läänesihti Käru metskonna kvartali 344 idasihini; seejärel mööda kvartalite 344, 347 idasihti kvartali 347 lõunasihini, jätkudes mööda kvartalite 347, 349 lõunasihti kvartali 348 idasihini; edasi mööda kvartalite 348, 352, 354, 356 idasihti ja kvartalite 356 ja 355 lõunasihti Kirnasoo kraavini; sealt mööda Kirnasoo kraavi Käru metskonna kvartali 357 lõunasihini; edasi mööda kvartali 357 lõunasihti kvartali 357 läänesihini, jätkudes mööda Käru metskonna kvartalite 357 ja 350 läänesihti, kvartali 180 idasihti, kvartalite 342, 341, 338, 336, 334, 332 ja 331 läänesihti, kvartalite 329, 327, 326 ja 273 edelasihti Aleti kinnistu lõunapiirini; edasi mööda Aleti kinnistu lõunapiiri paisjärveni ning mööda paisjärve lõunakallast Käru metskonna kvartali 133 idasihini; siitpeale mööda Käru metskonna kvartali 133 idasihti Eidapere–Järvakandi maanteeni; edasi mööda Eidapere–Järvakandi maanteed Käru metskonna kvartali 245 lõunanurgani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Nõlvasoo Nõlvasoo järveni ja järvest Käru metskonna kvartali 246 loodenurgani; sealt mööda Käru metskonna kvartali 246 loodesihti, kvartali 244 kagusihti ja kvartali 242 idasihti Künnemägi kinnistu edelanurgani; edasi mööda Künnemägi kinnistu läänepiiri Lokuta– Järvakandi maanteeni ning mööda Lokuta–Järvakandi maanteed Haakla metsateeni; teeristist mööda Haakla metsateed Vastja–Lokuta teeni ning mööda Vastja–Lokuta teed Lelle–Eidapere maanteeni, teeristist mööda Lelle–Eidapere maanteed Puismaa teeni. § 2. Haimre jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Haimre jahipiirkonna pindala on 12 320 hektarit. (2) Haimre jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Haimre jahipiirkonna piir läheb Tallinna–Pärnu maantee ja Konnaveski– Kõrvetaguse–Orgita tee ristumiskohast (Konnaveski) mööda Konnaveski– Kõrvetaguse–Orgita teed Marksi taluni, jätkudes mööda Konnaveski– Raadiku–Riidaku teed Lepiku lauda teeni; edasi mööda Lepiku lauda teed Lepiku laudani; sealt mööda Lepiku uudismaa teed Lepiku uudismaa lõunapoolse piirdekraavini ning mööda piirdekraavi Kivirassi kinnistu idapoolse piirisihini, jätkudes mööda Kivirassi kinnistu idapoolset piirisihti Lõpe-Hansu kraavini; siitpeale mööda Lõpe-Hansu kraavi Kabala ojani ning mööda Kabala oja Vigala jõeni; sealt mööda Vigala jõge Mõisamaa–Metsküla teeni, jätkudes mööda Mõisamaa–Metsküla teed Jaaniveski teeni; teeristist mööda Eidapere, Haimre, Järvakandi, Kehtna, Käru, Päärdu, Raikküla, Vahastu, Valgu ... Leht 1 / 5 Jaaniveski teed Veeru talu teeni ning mööda Veeru talu teed Veeru taluni; sealt mööda Veeru talu metsateed Rapla–Virtsu kõrgepingeliini trassini ning mööda kõrgepingeliini trassi Märjamaa–Valgu maanteeni; seejärel mööda Märjamaa–Valgu maanteed Tüüringi ojani ning mööda Tüüringi oja Vigala jõeni; siitpeale mööda Vigala jõge Tallinna–Pärnu maanteeni ning mööda Tallinna–Pärnu maanteed Tallinna suunas Konuvere–Märjamaa maanteeni; teeristist mööda Konuvere–Märjamaa maanteed Märjamaa alevi piirini; sealt mööda Märjamaa alevi piiri Märjamaa– Orgita maanteeni, jätkudes mööda Märjamaa–Orgita maanteed Tallinna– Pärnu maanteeni; teeristist mööda Tallinna–Pärnu maanteed Tallinna suunas Konnaveski–Kõrvetaguse–Orgita teeni (Konnaveski). § 3. Järvakandi jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Järvakandi jahipiirkonna pindala on 8020 hektarit. (2) Järvakandi jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Järvakandi jahipiirkonna piir läheb Rapla–Kergu maantee ja Velise jõe ristumiskohast mööda Velise jõge elektriliini trassini, jätkudes mööda elektriliini trassi Nurga kraavini ning mööda Nurga kraavi Uue-Opi teeni; sealt mööda Uue-Opi teed Opi I kraavini ning mööda Opi I kraavi Opi II kraavini; edasi mööda Opi II kraavi Vastja–Lihuveski teeni, jätkudes mööda Vastja–Lihuveski teed Tugeda–Soostre sihini; siitpeale mööda Tugeda– Soostre sihti Järvakandi–Lokuta maanteeni ning mööda maanteed Käru metskonna kvartali 247 põhjasihini; sealt mööda Käru metskonna kvartalite 247 ja 246 loodesihti kvartali 246 loode nurgani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Nõlvasoo Nõlvasoo järveni ning järvest Käru metskonna kvartali 87 kagunurgani; edasi mööda Käru metskonna kvartalite 87, 95 ja 94 kagusihti Kohtru jõeni ning mööda Kohtru jõge Valguta ojani, jätkudes mööda Valguta oja Valguta kinnistu läänepiirini; seejärel mööda Valguta kinnistu lääne- ja edelapiiri Kõnnu ojani ning mööda Kõnnu oja Nurtu jõeni; sealt mööda Nurtu jõge Käru metskonna kvartali 112 läänesihini ja mööda Käru metskonna kvartalite 112 ja 96 läänesihti Märjamaa metskonna kvartali 597 idasihini; siitpeale mööda Märjamaa metskonna kvartalite 597, 594, 585, 576, 568, 558 ja 550 idasihti Käru metskonna kvartali 40 läänesihini, jätkudes mööda Käru metskonna kvartalite 40, 12 ja 23 läänesihti Hindi kraavini; sealt mööda Hindi kraavi Velise jõeni ning mööda Velise jõge Veskioja ojani; edasi mööda Veskioja oja Rapla–Kergu maanteeni ning mööda Rapla–Kergu maanteed Velise jõeni. § 4. Kehtna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Kehtna jahipiirkonna pindala on 23 570 hektarit. (2) Kehtna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Kehtna jahipiirkonna piir läheb Rapla–Türi maantee ja Keava alevi sissesõidutee ristumiskohast mööda Keava alevi sissesõiduteed Keava alevi piirini, jätkudes mööda Keava alevi loode- ja põhjapiiri Keava–Põrsaku teeni; sealt mööda Keava–Põrsaku teed Illukamäe kraavini, jätkudes mööda Illukamäe kraavi Keava peakraavini; siitpeale mööda Keava peakraavi Tammiku kraavini; jätkudes mööda Tammiku kraavi Vahastu metskonna kvartali 61 edelanurgani; sealt mööda Vahastu metskonna kvartali 61 läänesihti Nõmme–Tänava kraavini, jätkudes mööda Nõmme–Tänava kraavi Vigala jõeni; seejärel mööda Vigala jõge Kasahstani kraavini ning mööda Kasahstani kraavi Vahastu metskonna kvartali 63 loodenurgani; sealt mööda Vahastu metskonna kvartali 63 põhjasihti Ingliste–Keava maanteeni ning mööda Ingliste–Keava maanteed turbaraba teeni; teeristist mööda turbaraba teed Vahastu metskonna kvartali 66 läänesihini, jätkudes sirgjoonena üle Keava raba kraavi ja Vahastu metskonna kvartali 77 läänesihi ristumiskohani; sealt mööda kraavi Vahastu metskonna kvartali 77 kirdenurgani; siitpeale mööda Kunilepa talu teed Lau–Paluküla teeni, jätkudes mööda Tõnis Spalle, OÜ Haldjakroon ja Metsamaa Halduse AS kinnistute läänepiiri Metsamaa Halduse AS kinnistu põhjanurgani; edasi mööda Metsamaa Halduse AS kinnistu idapiiri Vahastu metskonna kvartali 88 loodenurgani; sealt mööda Vahastu metskonna kvartali 88 läänesihti Vahastu metskonna kvartali 93 loodenurgani; siitpeale mööda Vahastu metskonna kvartali 93 põhjasihti Loosalu järveni, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle järve Kädva oja väljavooluni; edasi mööda Kädva oja Vahastu– Lelle teeni; seejärel mööda Vahastu–Lelle teed Metsarini; Metsarist mööda Metsari–Käru teed Kollo teeni; teeristist mööda Kollo teed Käru metskonna kvartali 274 kirdenurgani; edasi mööda Käru metskonna kvartali 274 ida- ja lõunasihti Vändra jõeni, jätkudes mööda Vändra jõge Rapla– Türi maanteeni ning mööda Rapla–Türi maanteed Käru metskonna kvartali 23 läänesihini; sealt mööda Käru metskonna kvartalite 23, 25 ja 28 läänesihti, kvartalite 33 ja 32 põhjasihti Käru metskonna kvartali 294 lõunasihini; siitpeale mööda Käru metskonna kvartalite 294, 293 ja 292 lõunasihti endise raudteetammini; edasi mööda endist raudteetammi Käru metskonna kvartali 294 lõunanurgani; kvartali 294 lõunanurgast mööda sama kvartali edelasihti Imsi ojani, jätkudes mööda Imsi oja Saunaoja teeni ning mööda Saunaoja teed Massu jõeni; seejärel mööda Massu jõge Puismaa kraavini ning mööda Puismaa kraavi Puismaa teeni, jätkudes mööda Puismaa teed Lelle–Eidapere maanteeni;sealt üle Lelle– Eidapere maantee Lokuta–Vastja teeni ning mööda Lokuta–Vastja teed Haakla metsateeni;
Recommended publications
  • Hariduse Ajaloost
    Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 7 (131) August 2012 TASUTA Vigala Hariduselu 325 HARIDUSE AJALOOST esti rahvakoolide algusaastateks aastal Vigala köstrimajja. Seda kooli ber kuni viimase tulekahjuni 1969. Eloetakse 1686. aastat, mil hakati on nimetatud ka kihelkonnakooliks. aastal. Peale seda hakatigi ehitama teadlikult riikliku poliitika tulemuse- Kivi-Vigalasse kivist koolihoonet. na kooliharidust andma lihtrahvale. Esimene päris oma koolihoone ehitati Vigala vallas antava hariduse algus 1833. aastal parun von Uexkülli poolt 1846. aastal rajas Päärdu mõisa oma- ulatub aasta hilisema ajasse 1687. Oesele. Kool oli tugevalt seotud mõisa nik Päärdu kooli. See asutus tegutses aastasse, mil praost Johann Matt- praktiliste töödega, nii võib teda pida- samamoodi 1972. aastani, mil Vigala häüs Embken rajas Vigalasse kooli. da Vigala põllutöökoolide eelkäijaks. 8-klassiline kool Kivi-Vigalas uues See oli esimene õppeasutus terves funktsionaalses hoones oma uksed Läänemaal ja tegutses Vigala kiriku 1840. aastal rajati Jädivere mõisa avas. juures leerimajas. külla väike kool - Lepiku kool lepiku servas. Paarikümne aasata pärast Silmapaistvaks ettevõtmiseks oli ka Esimeseks kooliõpetajaks sai Forse- liideti see majanduslikel kaalutustel 1844. aastal asustatud Jädivere Õpe- liuse kooli lõpetanu, mistõttu on Vi- Raba kooliga, mille algus ulatub 1854. tajate Seminar, kus koolitati välja gala koolid olnud tugevalt seotud B.G. aastasse. Raba kool nagu mitmed tei- koolmeistreid. See oli teine sellelaad- Forseliuse Seltsiga. Selle asutamisel sedki on kandnud erinevaid nimetusi ne seminar Eestis, kokku sai seal ha- 1989.a osales ka tolleaegne Kivi-Vi- – Raba luteriusuline vallakool, Kivi- riduse 75 koolmeistrit. 1863. a viidi se- gala Põhikooli direktor Vello Kübar ja Vigala 1. klassiline ministeeriumi- minar üle paremini hoonestatud, kuid nii kuulub kool ametlikult asutajate- kool.
    [Show full text]
  • Südamekuu 2017 Üritused Raplamaal KOV Ürituse Nimetus Toimumise
    Südamekuu 2017 üritused Raplamaal KOV Ürituse nimetus Toimumise koht Kuupäev Kontaktisiku ees- ja Telefon E-post Koduleht Lühikirjeldus ürituse kohta perekonnanimi Kaiu Jalgrattamatk Kaiu vald 1.05.2017 Aivo Sildee ja Kalev Kiviste 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluseeest. Sõidetakse ca 30 km nende objektide juurest läbi,mida Leadri toel sai korrastatudKaiu-Vahastu- Kuimetsa- Tolla-Karitsa. Kaiu Matk Aeli järve äärde Kaiu vald 29.04.2017 Aivo Sildvee ja Margus Kol 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluse eest. Sõidame bussiga Kadja järve teeotsani, sealt suundume rajale ja jõuame lõpuks Hirvelaande. Kaiu Murrame trennimüüte - Mirko Kaiu Rahvamaja 17.04.2017 Aivo Sildee Miralda 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jätkukoolitus tervislikust toitumisest ja liikumisest. Miilitsa loeng Sildvee, Kaja Heinsaar Kaiu Minu jõud ja minu oskused - Kaiu Jõusaal 15.04.2017Aivo Sildee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Eesmärk: kas mina jõuan 100-ni. Kõik Kaiu lamades surumine meestele ja jõusaali, et novembriks 2017.a. suruksin rinnalt naistele lamades 100kg ja naised 2x50 kg Kaiu Suveks saledaks - smuutid Kaiu lasteaia köök aprill Aivo ja Miralda Sildvee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Tervisliku toitumise praktiline koolitus Liis Läll jms, praktiline toidutegemise eestvedamisel õppus Kaiu Uuendame Kaiu terviseraja Kaiu terviserada aprill Aivo Sildvee ja Liis Kontkar 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jookseme rajal ning vaatame, kas uuendasime rekordeid rekordeid. Rapla Jüriöö matk ja jooks Rapla kesklinn, 20.04.2017Ülle Laasner 5284090 [email protected] www.rapla.ee Päeval toimub tervsiematk vankritega emadele, Vesiroosi puuetega inimestele, eakatele ja lasteaialastele, tervisepark õhtul jooskevad valla kooliõpilased ja asutuste võistkonnad 3,4 km Jüriööjooksu (22.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • PRO AKIS ESTONIA.Docx
    AKIS and advisory services in Estonia Report for the AKIS inventory (WP3) of the PRO AKIS project Viola Korpa &Talis Tisenkopfs Baltic Studies Centre, Riga June, 2014 This project has received funding from the European Union’s Seventh Framework Programme for research, technological development and demonstration under grant agreement no 311994 1 Please reference this report as follows: Korpa V., Tisenkopfs T. (2014): AKIS and advisory services in Estonia. Report for the AKIS inventory (WP3) of the PRO AKIS project. Online resource: www.proakis.eu/publicationsandevents/pubs 2 Executive summary The aim of the report is to provide a description of the Agricultural Knowledge and Information System (AKIS) in Estonia, with a particular focus on agricultural advisory services. The description includes the main structural characteristics of agricultural sector, characteristics of AKIS, an overview of the history, policy and funding of AKIS, and an outline of Farm Advisory System. This report represents an output of the PRO AKIS project (Prospects for Farmers’ Support: Advisory Services in the European Agricultural Knowledge and Information Systems’. It is one of 27 country reports compiling an inventory of AKIS. AKIS describe the exchange of knowledge and supporting services between many diverse actors from the first, second or third sector. AKIS provide farmers with relevant knowledge and networks around innovations in agriculture. Findings from this country report were presented at thee regional workshop in February 2014, discussed with stakeholders and experts, and feedback integrated in the report. Estonian agriculture is characterised by high degree of concentration of production in relatively small number of commercial farms. There were 19 613 agricultural holdings in Estonia in 2010 and 5% of these holdings accounted for three quarters of the agricultural output.
    [Show full text]
  • Järvakandi Hüdrogeoloogia
    6312 JÄRV AKANDI 1:50 000 EEST I GEO LO O GILINE BAASKAART . H Ü DR O GEO LO O GIA GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. HYDROGEOLOGY 5 e 0 5 0 5 r 2 3 3 4 4 m 5 i 24°30' 5 24°35' 5 24°40' 5 24°45' 5 24°50' a Ç Ç Ç H i( i( i( i( Bi( i( i( i( i( i( i( Ç Ç Ç i( i( i( i( i( i( i( Ki (o s ei( r ai (b a i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( 0 Ç ÇArÇuÇ Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç A 5 i( i( i( i( i( 40i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( LE GE ND Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç H J a a n i v e s k i 4 Va 1. P O O R SET E KIV IMIT E JA SET ET E P ÕH JAV EEKIH ID JA -KO MP LEKSID 2. LÕH ELIST E JA KAR ST U NU D KIV IMIT E P ÕH JAV EEKIH ID 0 s a i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i(0 i( i( i( i( i( i( i( i(L i( tj Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç i 40 5 a Kunso a m T õ r a s o o o AQUIFERS WITH INTERGRANULAR WATER FLOW FISSURED AQUIFERS INCLUDING KARST AQUIFERS i i i 0 i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i e i Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç r ( ( ( 3 ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ja 0 e 3 s t Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç i p i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( (e ( U la tusliku levikuga veerikka d kihid k 5 Mõõduka veea n dvusega veekihid 5 0 4365 Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç r K i( i( i( a i( i(
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Avalik Elektrooniline Enampakkumine
    Avalik elektrooniline enampakkumine Maa-amet korraldab avalikul elektroonilisel enampakkumisel riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade müüki vastavalt riigivaraseadusele ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusele nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord" (Kord) ning lähtudes keskkonnaministri 15.04.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/171 antud volitustest. Tulenevalt keskkonnaministri 28.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/169, 23.07.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/519, 01.09.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/598, 18.09.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/616, 23.10.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/675, 30.04.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/211 ning 28.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/356 langetatud riigivara müügi otsustest müüakse alljärgnevas loetelus märgitud riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad. Pakkumisi saab elektrooniliselt esitada riigimaa oksjonikeskkonnas aadressil riigimaaoksjon.ee alates teate avaldamisest kuni 23.09.2020 kella 10:00-ni: Jrk Tagatis- Maakond Omavalitsus Asustusüksus Aadress Katastritunnus Pindala SO* Alghind nr raha Harju Lasnamäe 1 Tallinn Gaasi tn 2a 78403:314:0030 7007 m² T100% 420 420.- 42 040.- maakond linnaosa Harju Nõmme 2 Tallinn Truubi tn 2 78401:101:3187 1373 m² E100% 201 830.- 20 180.- maakond linnaosa Harju Nõmme 3 Tallinn Truubi tn 4 78401:101:3188 1828 m² E100% 268 720.- 26 870.- maakond linnaosa Järva 4 Järva vald Peetri alevik Kesktee 13 25501:001:0283 79700 m² M100% 26 300.- 2630.- maakond Järva 5 Türi vald Kahala küla
    [Show full text]
  • KÄSKKIRI Maakonnaplaneeringu 2030+ Kehtestamine Rapla
    KÄSKKIRI 13.04.2018 nr 1.1-4/80 Maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamine Rapla maakonnas Rapla vallas, Kehtna vallas, Kohila vallas, Märjamaa vallas ja Järva maakonnas Käru vallas I ASJAOLUD Esimene Rapla maakonnaplaneering kehtestati 1999. aastal, mida on hiljem täpsustatud ja täiendatud järgmiste teemaplaneeringutega: „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, „Sotsiaalne infrastruktuur“, „Raplamaa kergliiklusteed ja jalgrattamarsruudid", „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0" ja „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Selleks, et kaasajastada ja luua sisult ning kvaliteedilt ühtlased maakonnaplaneeringud, algatas Vabariigi Valitsus 18.07.2013 korraldusega nr 337 uute maakonnaplaneeringute koostamise kõigis maakondades, sh Raplamaal, kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 7 lõikes 3 sätestatud ülesannete lahendamiseks. Rapla maakonnaplaneeringu lähteseisukohad on kujundatud Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korralduse nr 337 p. 5 lisas antud juhiste alusel. Uute algatatud maakonnaplaneeringute eesmärgiks sai eelkõige maakondade ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamine ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamine. Sealjuures ruumilise arengu kujundamine pidi vastama üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise ajal kokku lepitud visioonile ja arengusuundadele. Maakonnaplaneering hõlmab tervet Rapla maakonna territooriumi ning see on koostatud ajaperioodiks 2030+. Planeeringu
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • E20 Tulemuslikkuse Analüüs
    Rapla Maavalitsus Maanteeamet Raplamaa maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0“ Seletuskiri Tartu 2014 OÜ Hendrikson & Ko OÜ Reaalprojekt Raekoja pl 8, Tartu Vaksali 17, Viljandi Pärnu mnt 27, Tallinn Pärnu mnt 463, Tallinn http://www.hendrikson.ee http://www.reaalprojekt.ee Raplamaa maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67)Tallinn Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0" Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................ 5 1 Planeeringu koostamise vajadus ja protsess ................................................................ 6 1.1 Planeeringuala .............................................................................................................................. 6 1.2. Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee staatus teedevõrgus ................................................................. 6 1.3. Planeeringu koostamise eesmärk ja vajadus ............................................................................... 6 1.4 Planeeringu koostamise protsess .................................................................................................. 8 2 Planeeringu koostamisega seotud uuringud ja analüüsid ......................................... 10 3 Käsitletavad põhimaantee trassi koridori asukohaalternatiivid, nende võrdlus ja võrdlustulemuste põhjendus ..............................................................................................
    [Show full text]
  • Teede Ja Tänavate Nimekiri
    TEEDE JA TÄNAVATE NIMEKIRI TEE NR TEE NIMI algus lõpp pikkus Askoht (küla) 5040001 Vaimõisa–Kõrvetaguse tee 0 6981 6981 Vaimõisa, Ohukotsu 5040002 Nihu tee 0 4832 4832 Käbiküla 5040003 Tõnu–Vardi tee 0 3548 3548 Varbola, Lestima 5040004 Nihu–Ohulepa tee 0 1992 1992 Käbiküla 5040005 Vaimõisa–Kükita tee 0 4980 4980 Vaimõisa, Varbola 5040006 Ruunavere tee 0 2619 2619 Lestima, Käbiküla 5040007 Varbola–Ruunavere tee 305 4124 3819 Varbola, Lestima 5040008 Pajaka tee 0 1345 1345 Pajaka 5040009 Pajaka–Napanurga tee 0 3383 3383 Pajaka, Napanurga 5040010 Hiietse tee 0 1472 1472 Hiietse 1742 2081 339 2204 2261 57 2481 2537 56 5040011 Vardi–Ohukotsu tee 0 490 490 Varbola, Põlli, Ohukotsu 1347 2543 1196 Risu- Suurküla 3533 9466 5933 5040012 Ohukotsu tee 0 1364 1364 Ohukotsu 5040013 Karuka tee 0 2884 2884 Ohukotsu, Risu-Suurküla 2999 3721 722 5040014 Vetla tee 0 1510 1510 Ülejõe 5040016 Nõmmealuse tee 93 1242 5191 Varbola, Põlli, 2576 3650 1074 3907 4034 127 4584 5196 612 5040017 Russalu–Ollilaane tee 0 3387 3387 Russalu 4432 4715 283 5580 6110 530 5040017 Russalu tee 0 1433 1433 Russalu 1791 2219 428 5040019 Russalu–Otsa tee 86 631 545 Russalu 5040020 Vaimõisa–Raka tee 0 4137 4137 Vaimõisa 5040022 Vaimõisa–Kännumäe tee 0 610 610 Vaimõisa 968 2281 1313 2417 3194 777 3509 3861 352 5040023 Allika tee 0 578 578 Lestima 5040024 Vardi tee 0 1197 1197 Varbola 5040025 Vaimõisa farmitee 0 1118 1118 Vaimõisa 5040026 Potisepa tee 0 270 270 Varbola 5040027 Kangrumäe tee 0 469 469 Varbola 5040028 Metskonna–Purga tee 0 3750 3750 Purga, Russalu 5040029 Russalu–Metskonna
    [Show full text]
  • Juriidiline Aadress: Viilu 2, Märjamaa, 78301; Tegevusaadress: Pronksi 3, Tallinn, 10124; +372 6403905, [email protected]) 2
    1 ETTEVÕTTED 1. ADVOKAADIBÜROOD – Advokaadibüroo Alaver ja Partnerid OÜ (juriidiline aadress: Viilu 2, Märjamaa, 78301; tegevusaadress: Pronksi 3, Tallinn, 10124; +372 6403905, [email protected]) 2. AEROOBIKA- JA JÕUSAALIDE TEGEVUS – Infra Stuudio OÜ (juriidiline aadress: Villardi, Kohatu k, 78111; [email protected]) 3. AIANDUS - JA SUVILAÜHISTUTE jms. HALDUS – Aiandusühistu Varbola (juriidiline ja tegevusaadress: Lestima k, 78203; +372 6216811, [email protected]) 4. AJALEHTEDE JA KIRJATARVETE JAEMÜÜK SPETSIALISEERITUD KAUPLUSTES - Pääsusilm OÜ (juriidiline aadress: Mulla 20, Märjamaa, 78302; tegevusaadress: Oru 1, Märjamaa, 78302; +372 482 2409) 5. AJALOOLISTE KOHTADE JA EHITISTE jms VAATAMISVÄÄRSUSTE KÄITUS – Elumõte Kuuda Konsistooriumi Hoones MTÜ (juriidiline ja tegevusaadress: Tolli k, 78256; [email protected]) 6. AJUTISE TÖÖJÕU RENT - Gentman Grupp OÜ (juriidiline aadress Haimre pst 14, Märjamaa, 78302; +372 5063823, [email protected]), Gent Grupp OÜ (juriidiline ja tegevusaadress: Nurme 15, Märjamaa, 78301; +372 5167268 [email protected]), Rent&Vahendus OÜ (juriidiline aadress: Nurme 15, Märjamaa, 78302; [email protected]), Saab Ikka OÜ (juriidiline aadress: Männiku 8, Märjamaa, 78301; [email protected]), 7. ALKOHOLIVABA JOOGI TOOTMINE; MINERAALVEE JA MUU VILLITUD VEE TOOTMINE – Baranoff OÜ (juriidiline ja tegevusaadress: Sõeru t, Teenuse k, 78103; +372 4897909, [email protected]) 8. ALUSRÕIVASTE TOOTMINE, sh T-SÄRKIDE, PÄEVASÄRKIDE, HOMMIKUMANTLITE, ÖÖSÄRKIDE jms TOOTMINE – Jõeniidu OÜ (juriidiline aadress: Jõeniidu, Käbiküla, 78230; +372 53429541, [email protected]) 9. APTEEKIDE TEGEVUS – Märjamaa Apteek OÜ (juriidiline ja tegevusaadress: Pärnu mnt 66, Märjamaa, 78304; +372 4821187, [email protected] ) 10. ARHITEKTITEGEVUSED – Acies Arhitektuur OÜ (www.acies.ee, juriidiline aadress: Metsa 13, Märjamaa, 78304; +372 55609301, [email protected]), JAB OÜ (juriidiline aadress: Rande maja, Orgita, 78301; +372 55668608, [email protected]) 11.
    [Show full text]