TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12 2.1 HARJUMAA PÕIMEVAIPADE ÜLDISELOOMUSTUS ................................................................................................12 2.1 NAASTPÕIME .....................................................................................................................................................13 2.2 PINDPÕIME .........................................................................................................................................................14 2.3 KOMBINEERITUD TEHNIKAD ..............................................................................................................................15 3. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID............................................................................16 3.1 PIIRAMATA PINNAJAOTUSEGA VAIBAD ..............................................................................................................16 3.1.1 Triibustiku-põhise pinnajaotusega vaibad................................................................................................17 3.1.2 Ruudustiku-põhise pinnajaotusega vaibad ...............................................................................................19 3.2 PIIRATUD PINNAJAOTUSEGA VAIBAD ............................................................................................................................................... 20 3.2.1 Ühtlase keskväljakuga vaibad...................................................................................................................20 3.2.2 Kontsentrilise keskväljakuga vaibad.........................................................................................................22 3.3 PÕIMEVAIPADE PIIRKONDLIK JAGUNEMINE KOMPOSITSIOONI TÜÜPIDE ALUSEL .........................................................24 4. PRAKTILINE TÖÖ: TELGEDEL KOOTUD VAIBAD ......................................................................................................28 4.1 KÖSTRIASEME TALU TUTVUSTUS .......................................................................................................................28 4.2 NISSI PÕIMEVAIP : ERM A623:239 ....................................................................................................................29 4.3 KOOPIAVAIBA VALMISTAMISE ETAPID ...............................................................................................................30 4.4 LIHTTRIIBULINE VAIP .........................................................................................................................................31 4.5 TÖÖAJA ARVESTUS ............................................................................................................................................32 4.6 MATERJALIDE ARVESTUS ..................................................................................................................................33 4.5 JÄRELDUSED PRAKTILISE TÖÖ TEOSTAMISEST ...................................................................................................34 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................................................................36 KASUTATUD LÜHENDID .........................................................................................................................................................38 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................................................................................39 LISAD ............................................................................................................................................................................................40 LISA 1 TABEL 1. VAIPADE JAGUNEMINE KOMPOSITSIOONI TÜÜPIDE ALUSEL ..........................................................40 LISA 2 MUUSEUMITEST KOGUTUD ANDMED VAIPADE KOHTA .................................................................................42 LISA 3 VAIPADE LOETELU MUUSEUMIDE KAUPA ..................................................................................................155 LISA 4 VAIPADE LEVIKUALA KASUTATUD PÕIMETEHNIKATE ALUSEL ...................................................................157 LISA 5 PINDPÕIMETEHNIKAS KOOPIAVAIP ............................................................................................................158 LISA 6 PRAKTILISE TÖÖNA VALMINUD VAIBAD EESTI VABAÕHUMUUSEUMIS ......................................................159 LISA 7 PRAKTILISE TÖÖNA VALMINUD VAIBAD TÄNAPÄEVA KODUDES ................................................................160 LISA 8 TÖÖPROOVID JA TÖÖJOONIS ......................................................................................................................161 SUMMARY .................................................................................................................................................................................167 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös on vaatluse alla võetud ajaloolise Harjumaa põimevaibad. Põimevaibad on naast- ja pindpõimetehnikas või nendega kombineeritud tehnikates telgedel kootud vaibad, mis levisid Harjumaal 19. sajandist 20. sajandi alguseni. Põimetehnikas vaibad kuuluvad Põhja-Eesti käsitööpärandi kullafondi, kuid on käesoleva töö autori arvates saanud viimastel aastakümnetel teenimatult vähe tähelepanu. Põimetehnikad ei ole käsitööharrastajate seas üldtuntud ja selle üheks põhjuseks on kindlasti ka vähese kirjaliku materjali olemasolu antud valdkonnas. 1976. aastal avaldas kompositsiooni- ja tehnikapõhise ülevaate Eesti rahvavaipadest prof. Helene Kuma, kelle monograafia põhineb peamiselt Eesti Rahva Muuseumi (ERM) vaibakogul. Kalju Konsini 1979. aastal avaldatud raamat „Kudumid“ vaatleb telgedel kootud esemeid üle Eesti, aluseks ERM-i kogu. Varasemalt on Eesti rahvavaipadest kirjutatud ka ajakirjas „Kodutööstus“ (Orase 1938, lk 55-63). Kõikides nendes väljaannetes on vaatluse alla võetud kogu Eesti vaibakunst, seetõttu jäävad need käsitlused mõnevõrra üldistatuks. ERM-i käsikirjaliste materjalide hulgas leidub Aino Prommi proseminari- ja seminaritöö (1934, 1935), kus vaatluse all on ERM-i vaibakogus leiduvad Harjumaa vaibad. Paraku rõhutab Promm, et tema poolt uuritud muuseumiesemete hulgas oli vähe pindpõimevaipu, kuna hilise päritolu tõttu olid need tol ajal enamasti veel rahva käes kasutuses (1935, lk 35). Käesoleva uurimuse eesmärgiks sai kaardistada kõik Eesti muuseumites leiduvad Harjumaa põimevaibad ja selgitada välja nende kompositsioonilised tüübid. Uurimuse peamise probleemina kerkis küsimus: kas vaadeldud vaipade kompositsioonilise ülesehituse puhul võib välja tuua kihelkondlikke eripärasid? Autori oletus on, et selline eristumine on väga tõenäoline, kuna Harjumaa keskuseks oleva Tallinna mõjud võisid olla kihelkondlikult erinevad. Vaatluse all olnud vaipu oli kokku 221, neist 155 ERM-is, 19 Eesti Vabaõhumuuseumis, 17 Mahtra Talurahvamuuseumis, 14 Eesti Ajaloomuuseumis, 3 Tallinna Linnamuuseumis, 2 Rannarootsi Muuseumis, 2 Hageri Muuseumis, 1 Harjumaa Muuseumis, 1 Järvakandi 3 Klaasimuuseumis ja 7 Rootsi-Kallavere erakogudes. ERM-i vaipade kohta on andmed saadud elektroonilisest vaibakogust, ülejäänud materjal on kogutud kohalikke muuseume külastades ja varahoidjatelt andmeid kogudes. Kõikide kaardistatud vaipade põhjal said määratud nende kompositsioonilised tüübid ja nad selle alusel rühmadesse jagatud. Liigitamise tulemused on toodud töö lisas olevas tabelis (Lisa 1), tulemusi on uurimuses ka analüüsitud. Vaadeldud esemete puhul oli tegemist põimtehnikates kootud voodi- ja sõiduvaipadega. 20. sajandi alguses talurahva elamusisustuses oma koha leidnud seina- ja põrandakatted on uurimusest kõrvale jäetud, kuna nende puhul on tegemist juba linnastumise ja käsitööajakirjade mõjul tekkinud uut tüüpi esemetega, mille valmistamisel ei ole lähtutud kogukondlikest käsitöötraditsioonidest. Töös määratletud ajalise