DOCSLIB.ORG

Teedel Algas Talihoolde Aeg Seinakalendrit Ja Kalender-Märkmikku Saab 15

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Teedel Algas Talihoolde Aeg Seinakalendrit Ja Kalender-Märkmikku Saab 15 Valla kaunimad kodud 2010 >> Loe lk 8–9 Tiraazv 7490 nr 20 (309) 19. november 2010 Henn Rebane avaldas noodialbumi “Tantsud akor- dioniga”. Loe lk 9 Läheneb Kala Aasta Rannarahva Muuseum on äsja välja andnud eksklusiivse kalateemalise seinakalendri ning kalender-märkmiku “Kala Aasta 2011”. Kalendritega seotud detailid – nii kasutatud fotod, alltekstid kui ka tähtpäevad – on vähe- mal või suuremal mää- ral kõik kaladega seo- tud. Iga nädala kohta on kalendris toodud mõni vahva mõte või ütle- mine. Kalendris leidub fotosid nii Rannarahva Muuseumi, Meremuu- seumi ja Eesti Rahva Muuseumi fotoarhiivi- dest kui ka muudest väärtuslikest kogudest. Teedel on alanud talihooldeaeg, masinad ja mehed on valmis lumetõrjeks, tulgu lund kas või sama palju nagu mullu, kui see pilt on tehtud. Foto Endel Lepik Kalendrid on kujundanud graafikadisainer Ruth Huimerind. Need erilise stiilitunnetu- sega ja peensusteni viimistletud kujundusega kalendrid sobivad kingituseks nii sõpradele, koostööpartneritele kui ka vanavanematele. Teedel algas talihoolde aeg Seinakalendrit ja kalender-märkmikku saab 15. novembril algas teedel võtta seda kohustust enda peale,” hankida Rannarahva Muuseumi muuseumi- talihoolde aeg, mis kestab rõhutas Harri Lugu. TEEHOOLDE 3 SEISUNDITASET poest. Suuremaid tellimusi võtame vastu ka järgmise aasta 21. aprillini. “Eratee ääres elavad inimesed l 3 – kõige kõrgem tase. Teepind või vähemalt sõidujäljed hoitakse aadressil [email protected]. peavad tee talihoolet nõudma tee lume- ja jäävabana. Lumetõrje tehakse hiljemalt 5 tunni jooksul pärast “Talihoole tähendab seda, et teos- omanikult,” ütles ka abivallava- lumesaju või tuisu lõppu ja libedustõrje hiljemalt 4 tunni jooksul pärast libeduse tekkimist ehk haardeteguri väärtuse langemist allapoole 0,30. tatakse lume- ja libedatõrjet ning nem Endel Lepik. Lumesaju või tuisu kestel tagatakse olukord, kus lume või lörtsi pak- Viimsi Teataja levist Möödunud talvel oli palju pa- tõusudel teid soolatatakse,“ ütles sus sõidujälgede vahel ei ületaks 3 cm koheva lume ning 2 cm sulalume valla teedeinsener Harri Lugu. handust kohtades, kus krundioma- Vallavalitsuse ja toimetuseni on jõudnud ja lörtsi korral. taas mitmed kodanike kaebused, et Viim- Esmajärjekorras hooldatak- nikud olid tee äärde paigaldanud l 2 – keskmine seisunditase. Kell 22–06 on lubatud seisunditaseme si Teataja nendeni ei jõua. Põhjuseks on se teid, kus liigub ühistransport, kive. Nende otsa purunes nii tee- nr 2 nõuded. see, et leht saab lihtsalt otsa, kuna valda ja teid, mis on valla põhiteed s.t hooldemasinaid kui ka sõidukeid. Tehakse libedustõrjet, ent eesmärk ei ole sõidujälgede lume- ja jää- on postkaste pidevalt juurde tulnud. Lehe ühendavad külasid ja alevikke, Vald on nüüd pööranud tähelepa- vaba hoidmine. Võrreldes 3. seisunditasemega on nõutava seisundi kojukanne on organiseeritud laus- ehk pi- viivad lasteaedade ja koolide juur- nu neile omavoliliselt paigaldatud saavutamise ajad pikemad. Pärast lumesaju või tuisu lõppu tehakse lu- mepostituse põhimõttel. See tähendab, et de, ning parklaid, mis nende hoo- kividele ning ehitusmaterjali- ja metõrjet 12 tunni ja libedusetõrjet 8 tunni jooksul pärast haardeteguri levitaja jaoks ei ole konkreetseid kliente nete juurde kuuluvad. Teedehoolet mullakuhjadele. “Meil on palve, väärtuse langemist allapoole 0,25. ega adressaate, vaid jaotatakse põhimõt- teostab sama firma, kes seda mul- et elanikud vaataks oma kruntide Lumesaju või tuisu ajal tagatakse olukord, kus lume või lörtsi paksus tel, et leht läheks igasse valla postkasti lugi tegi – AS REV-2. “Libedus- juures teeääred kriitilise pilguga ei ületa 5 cm koheva lume ning 3 cm sulalume ja lörtsi korral. ning nii palju, kui lehti jagub. tõrje- ja soolamistehnika on juba üle,” ütles Lugu. “Inimesed kül- l 1 – madal seisunditase. Kell 21–07 on lubatud seisunditaseme nr 1 Sellest tulenevalt suurendas vallava- v kohale toimetatud, lisanduvad vavad muru aia taha ja panevad nõuded. litsus käesoleva aasta märtsis lehe tiraazi Libedustõrjet tehakse, kui haardeteguri väärtus langeb alla 0,20, lumesahad, höövlid ja traktorid,” sinna kivid. Lume all on need oht- 300 eksemplari võrra. Elanike arvu kasvust ohtlikel teelõikudel alla 0,25. tulenevalt ja kaebuste jätkumisel on valla- rääkis Lugu. Kõnniteid ei soolata, likud liiklusohutuse seisukohast ja Lumetõrjet tehakse hiljemalt 36 tunni jooksul pärast lumesaju või vaid puhastatakse ja libeda puhul ohtlikud ka teehooldemasinatele. valitsus valmis lehe trükiarvu veel kord üle tuisu lõppemist ja libedustõrjet 24 tunni jooksul libeduse tekkest ar- vaatama. Lehe väljaandmist ja levitamist fi- puistatakse neile graniitgraanu- Masinate remont aga takistab tee- vates. nantseeritakse valla eelarvest, mõistetavalt leid. hooldustöid.” Lumesaju või tuisu ajal tagatakse olukord, kus lume või lörtsi paksus piirab see ka lehe väljaandmise kulutusi. Eelmisel aastal hoidis vald Nende ebaseaduslikult paigal- ei ületa 10 cm koheva lume ning 6 cm sulalume ja lörtsi korral. Lehe trüki ja leviku osas on vald seotud erateid lumest lahti võimaluste datud kivide kohta on tehtud 95 ALLIKAS: MAANTEEAMET konkreetsete lepingute ja lepingupartne- piirides, et tagada inimestele töö- ettekirjutust. “Tee maa-ala ei ole ritega, mida päevapealt muuta ei saa. OÜ le pääsemine ning päästeameti ja elanike kinnistu ja sinna ei tohi Meedium teeb lehe küljenduse ja korrek- kiirabi ligipääs. Selleks tööks pole ilma teeomaniku loata midagi “Aianduspiirkondades on teed tud tee maa-ala arvelt. Väljapoole tuuri ning vastutab vastavalt täisteenuse vallal kohustust ja pole ette nähtud paigaldada ega istikuid istutada,” kitsad, need piirkonnad on nüüd kinnistu piire istutatud hekid on lepingule ka töö eest kahe järgmise osali- ka raha. Ometi kulutas vald möö- selgitas Lugu. “Oleme sel aastal muutunud püsielurajoonideks, kuid liiklusohtlikud eriti ristmikel, ko- sega, milleks on trükikoda ja lehe kojukan- dunud talvel erateedel lumetõrjeks alustanud tööd selle probleemiga seal pole võimalik ellu viia täna- danikel tuleb ebaseaduslikult ra- ne, mida teostab Ekspresspost. pool miljonit krooni. Lugu mee- ja juhtinud inimeste tähelepanu.” päevaseid teeplaneerimise nõu- jatud hekid viia tee maa-alalt oma Kellel ikka mingil põhjusel jääb leht nutas, et erateede omanikel on ko- Kivid teepeenral on ohtlikud ka deid,” rääkis teedeinsener. kinnistu piiridesse.” saamata, siis on võimalik seda leida valla- hustus hoida tee korras, teostada jalakäijaile ja jalgrattureile. Teada “Kinnistute omanikud on oma- VT valitsusest ja raamatukogust ning interne- seal teehoolet ja lumetõrjet. “Valla on juhtum, kus laps on rattaga sel- voliliselt rajanud piirdeaedu väl- tist valla koduleheküljelt kõikjal maailmas. finantsid on piiratud ja vald ei saa liste kivide peale kukkunud. japoole kinnistupiire, seda on teh- Vaata ka lisa lk 3 2 19. november 2010 Meri ja laevad käivad kokku Viimsi Teataja küsimustele vastab valla ühe olulisema ettevõtte, ASi Tallinna Sadam juhatuse liige Allan Kiil. Muuga sadam on suurim Viimsis tegutsev ettevõte. Ometi seostatakse seda vähe meie vallaga. Miks see nii on? Tõepoolest – ASile Tallinna Sadam kuulu- vat Muuga sadamat tuntakse Euroopa kaardil kui Tallinna sadamat. Tegelikult kuulub ASile Tallinna Sadam lisaks Muugale veel Tallinna Vanasadam, Paldiski lõunasadam, Saaremaa sadam ja Paljassaare sadam. Muuga sadam ise asub juba tervelt kolme erineva kohaliku oma- valitsuse territooriumil – Viimsi ja Jõelähtme vallad ning Maardu linn. Vahest tulenevalt just sellest haardest üle Eesti ei pruugigi viimsilane tingimata tunda, et Tallinna Sadam ja just Muu- ga sadam on osa ka tema koduvallast. Muuga sadama näol on tegemist Eesti majan- duse ühe keskse mootoriga, mille mõju on olu- line töökohtade, maksude, investeeringute jpm kohalt. Viimaste aastate jooksul on Tallinna Sa- dam riigile maksnud dividendi ja tulumaksu igal aastal keskmiselt 450 miljonit krooni. Riikliku tasandi kõrval on aga valla ja Viim- si elanikkonna heaolu meile sama oluline – toi- metame osaliselt Viimsi maal, merest rääkimata, ning tunnetame selget vastutust. Kontaktid val- la ametnikega ja elanikega on meil olnud väga tihedad. Seda kasvõi läbi mitmete kehtestatud detailplaneeringute ja heakskiidetud keskkon- namõju hinnangute avalike arutelude. Mida konkreetset olete Viimsi tasandil ette võtnud? Muuga sadamast on tänaseks kujunenud efektiivne ja kiiresti arenev maailmatasemel sadam. Viimsi on Eesti üks ilusamaid ja kvaliteetse- maid elukeskkondi. Samas meri, laevad ja kau- test, nagu näiteks Randvere supelranna veekva- ning suur osa sellest tehti Euroopa Liidu Ühte- bavedu käivad kokku. Usun, et mida aeg edasi, liteedi mõõtmised ning Saviranna rannaprotses- kuuluvusfondi kaasfinantseerimisel. seda rohkem on neid inimesi, kes merel liikuva- side ja kaldaala erosiooni uuringud, veetrassi Muuga sadama lähiaastate suuremad aren- test laevadest ja nende kasust riigi rahakotti tusa rajamine Uusküla elanike varustamiseks joogi- dusplaanid hõlmavadki nii Muuga sadama ida- asemel rõõmu tunnevad. Me ei ela üksi, vaid veega, Nuudi tee välisvalgustuse ja kergsõidu- osasse rajatavat konteinerterminali ala laiendust toimime koos ühiskonnana, mille lahutamatu tee ehitamine jne. Oleme teinud seda ennekõike kui ka sadama territooriumit ümbritsevate töös- osa on majandustegevus. just üldise loodushoiu ja elukeskkonna huvides tuspargialade väljaarendamist. Tööstusparki- Mõistetavalt on valla tasandil peamine ja seda puhtalt omal kulul. des soovime luua soodsa keskkonna, kus oleks märksõna keskkond ja selle kaitse. 2009. aastal Koostöös kohalike omavalitsustega,
Load more

Recommended publications
  • INFOLEHT "Abiks Tallinna Lahel Liiklejale"
    HUVISÕITJATELE SOOVITATAVAD LIIKUMISTEED ( ------- ) TALLINNA LAHEL Käesoleval infolehel kajastatud laevateede kohta kehtivad navigatsioonikaardid: nr 507 (1: 100 000) ja nr 610 (1: 50 000) ning atlase 1. osa q o o q 82 o q o q o q A o 255 q A 82 o q o 81 q o p q A o q o q o q o q o q o q o q o q o q o q 53 q 586 Wk 50 o 44 ? o q o q o 9? 45 q oqoq 565 Wk @ o q o q o A ? q 9? b oqoqoq 85 St ==========================@=================== o q o q o p ============================================= q oqoqoq 106 ============================================= 62 oq ============================================= 100 o q o q = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = o q o o qoqoq q q o q 50 o 812 ? o q o q Wk o ^ q o 70 q 50 o 9? 202 q o q o q o q 49 Tallinn 1 od o q 20 70 ? o p q AIS o AIS 13q (89) g o q ? G ) a = = =G = = = = = = = o = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = 50 = = = = = = = = = =q = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = 13 ======[>========================================================>c==== HistoricE Wk d o = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = 69 = = = = = = = = = = = = = = = =Q(9)15s= = = = = = = = = = = ?= = = = = = 188 ================================================================== 137 =======LFl.10s===========================================================/ / (38) o q o q o q o = = = = = = = = = = = =q = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = ==================================================================; ; 1 5 10 ==================================================================
    [Show full text]
  • Svensk Ortnamnsatlas
    SKRIFTER UTGIVNA AV KUNGL. GUSTAV ADOLFS AKADEMIEN. 22. STUDIER TILL EN SVENSK ORTNAMNSATLAS UTGIVNA AV JÖRAN SAHLGREN 7. ORTNAMN OCH BEBYGGELSE I ESTLANDS FORNA OCH HITTILLSVARANDE SVENSKBYGDER OSTHARRIEN MED NARGÖ Av PER W rnsELGREN A.-B. LUNDEQUISTSKA BOKHANDELN, UPPSALA EJNAR MUNKSGAARD, K0BENHAVN Utgivet med understöd av Humanistiska fonden. LUND HÅKAN OHLSSONS BOKTRYCKERI 1 9 5 1 Förord. Det stora arbete, som pågår, för att insamla och tyda Sveriges ortnamn, bör omfatta även de svenska namn, som finnas utanför rikets nuvarande gränser. Finland äger forskare i stånd att själva sörja för de uppgifter, som där behöva lösas; annorlunda ställer sig saken för Estlands vidkommande. Föreliggande undersökning, vars första del härmed framlägges, har satt sig före att sprida ljus över det svenska namnbeståndet i Estland och i sammanhang härmed bättre än hittills varit möjligt kartlägga den svenska bosättningens tidigare utbredning. Arbetets första del är ägnad landskapet Harrien, estn. Harjumaa, varvid början gjorts med denna provins östligare del och öarna vid in­ loppet till Reval (Tallinn). Sedan därpå den västra delen av detta landskap med Rågöarna och Vippal-Korkisbygden behandlats, skulle arbetet fortsätta med en monografi över den estländska svenskbygdens gamla kärnområden N uckö och Ormsö, vilkas namnbestånd tack vare Fridolf Isbergs i sista stund på ort och ställe igångsatta energiska insamlingsarbete nu blivit tillgängligt för vetenskaplig bearbetning. Slutligen skulle Dagö, Ösel med .Mohn (estn . .Muhu), de forna bosättningarna på cLet västliga fast­ landet samt Runö komma under behandling. Framställningen i den nu färdiga delen av mitt arbete är mycket utförligare än vad som plägar vara fallet med ortnamnsstudier. Orsakerna härtill äro flera.
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]
  • Aegna Saare Rannikuala Kaitsevõimaluste Tasuvus-Teostatavusuuring
    Aegna saare rannikuala kaitsevõimaluste tasuvus-teostatavusuuring Projekt „ Sõbralike saarte matkarajad“ Tallinna Kommunaalamet Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 2. TEGEVUSMUDEL ............................................................................................................... 4 2.1 Aegna sadama asukoht ja hetkeolukorra analüüs ................................................................ 4 2.2 SWOT analüüs ..................................................................................................................... 6 2.3 Visioon ................................................................................................................................. 6 2.4 Eesmärgid ja indikaatorid .................................................................................................... 7 2.5 Sihtgrupid ............................................................................................................................. 7 2.6 Teenused .............................................................................................................................. 7 2.7 Tegevusplaan ....................................................................................................................... 9 2.8 Tulemused .......................................................................................................................... 10 3. SOTSIAALMAJANDUSLIK OLUKORD ........................................................................
    [Show full text]
  • Aegna Landscape Protection Area
    < = < < LEGEND << < < < < < = < = < < < < < AEGNA < < < Cape < < 17 < < AEGNA HIKING TRAIL < < 1 Peldikukari Katlakivi < < L ca 6 km < <<< Cape lõugas < < = < < < LEMMIKU HIKING TRAIL LANDSCAPE < Eeem < 16 <9 < < Pardilõugas ca 3 km < < < < = < < < Lõhekari Tagalõugas Katlakivi = < < << istorical military obect = < < 1 PROTECTION 26 < L < < = e < < < m < < Comman < = eritage under state protection K < m < < i 25 < k = < an ton yrinth < < AREA 10 u < ocation of the map n Tagaheinamaa nukk i < 8 < n < < a =< Külalaht < each a a < < < N each m E a = < = e in Abneeme < = < e e < t < < h = a lõugas Tenting place = rock e Saadukse = Nõiakivid g < a < < m < = < T < < < < < < e < << Cape < e Aeeme Abneem < 6 n < Rabasloom < < Picnic place k < i 11 < Lemmik < Keem < Loodemets r forests < < = < e < E T f < K Külaheinamaa < < 5/ 38 My 32 31 cap L ry closet 12,5 = 37 16,4 < structures 3 Rabasloome = l 36 Sam og Hathland e < < 12 Loodemetsa aed 12 lõugas a Aegna Nature ouse 7 Külaniit 1 3 k < Samelikusoo e 30 = < K e u < u t K k < ri i Kaelaliiv < k e 1< < ne 4 28 m = Eating em 35 19,4 m e m Cape < e Htorical e L t e 27 Kliuhkakari = ee n k e i Tagaloome e Boulder field and centre r t Accommodation e i = E 9 1 3 p dun= orest 14,2 a n = each Tagamaa mets r Tulekivi = e = = = = Waste house a te = 11,8 u = 34 K id = < Järvetee ani 13 = aed Kül < 11,4 tee 15 lja Water intake < vä Ntur ouse la 33 Külaniidu tee 14 K a < < K The Volunteer Reserve KURIKNEEME Saunasoo < SIHTKAITSEVÖÖND Suurepaadiauk Rescue Team < Cemetery 40 restricted area 29 cenic view
    [Show full text]
  • Uusia1 Lainaetymologioita Viron Koillisrannikon Rantamurteen Länsiryhmässä
    SOFIA BJÖRKLÖF Helsingin yliopisto Uusia1 lainaetymologioita viron koillisrannikon rantamurteen länsiryhmässä Abstrakti Viron koillisrannikkomurteiden sanasto heijastaa virolaisten ja suomalaisten välisiä historiallisia kontakteja yli Suomenlahden. Tämän artikkelin keskiössä ovat viron koillis- rannikkomurteiden rantamurteen länsiryhmän uudet lainaetymo- logiat. Artikkeli pohjautuu viron murresanakirjaa varten koottuun materiaaliin. Tutkittu sana-aineisto koostuu 225 sanasta, jotka esiintyvät rantamurteen länsiryhmän kaikissa kolmessa pitäjän- murteessa tai niistä kahdessa (Jõelähtme, Kuusalu, Haljala). Puolet sanoista on Suomenlahden ympäristön naapurikielistä uudella ajalla aina 1900-luvun alkuvuosikymmeniin asti saatuja lainasanoja. Huomattava määrä, noin 38 % tutkituista sanoista, on suomalaista alkuperää. Tutkitussa murteessa esiintyy kieli- kontaktien tuloksena sananalkuisia konsonanttiyhtymiä, jotka ovat itämerensuomalaisille kielille epätyypillinen piirre, ja joita- kin uusia suffkseja. Tässä artikkelissa esitetään aineiston kaikki uudet etymologiat: yhteensä 40 täysin uutta etymologiaa ja 19 parannettua etymologiaa. Lähes kaikki suomalaiset lainaoriginaa- lit ovat tunnettuja Kaakkois-Suomen Kymenlaaksossa ja Karjalan kannaksella; neljännes niistä on esiintynyt suomen murteissa vain molemmilla näistä alueista tai toisella niistä. Jotkin ruotsalaisis- ta lainaoriginaaleista ovat esiintyneet vain Suomessa Itä-Uuden- maan murteissa Kymenlaakson alueella. Tulokset osoittavat, että virolaisten kontaktit ovat suuntautuneet enimmäkseen
    [Show full text]
  • Περì O̓ρθότητος Ἐ Τύμων Uusiutuva Uralilainen Etymologia
    ΠΕΡI OΡΘΌΤΗΤΌΣ EΤΎΜΩΝ UUSIUTUVA URALILAINEN ETYMOLOGIA Uralica Helsingiensia11 Περì ̓ ρθότητοςo ἐ τύμων Uusiutuva uralilainen etymologia TOIMITTANEET / EDITED BY SAMPSA HOLOPAINEN & JANNE SAARIKIVI HELSINKI 2018 Sampsa Holopainen & Janne Saarikivi (eds): Περı` o̓ ρθότητος ἐ τύμων. Uusiutuva uralilainen etymologia. Uralica Helsingiensia 11. Cover Rigina Ajanki Layout Mari Saraheimo English proofreading Alexandra Kellner ISBN 978-952-7262-04-7 (print) ISBN 978-952-7262-05-4 (online) ISSN 1797-3945 Orders • Tilaukset Printon Tiedekirja <www.tiedekirja.fi> Tallinn 2018 Snellmaninkatu 13 <[email protected]> FI-00170 Helsinki Uralica Helsingiensia Uralica Helsingiensia is a series published by the Finno-Ugrian Society. It features mono- graphs and thematic collections of articles with a research focus on Uralic languages, and it also covers the linguistic and cultural aspects of Estonian, Hungarian and Saami studies at the University of Helsinki. The series has a peer review system, i.e. the manuscripts of all articles and monographs submitted for publication will be refereed by two anonymous reviewers before binding decisions are made concerning the publication of the material. Uralica Helsingiensia on Suomalais-Ugrilaisen Seuran julkaisema sarja, jossa ilmestyy mono- grafioita ja temaattisia artikkelikokoelmia. Niiden aihepiiri liittyy uralilaisten kielten tutkimuk- seen ja kattaa myös Helsingin yliopistossa tehtävän Viron kielen ja kulttuurin, Unkarin kielen ja kulttuurin sekä saamentutkimuksen. Sarjassa noudatetaan refereekäytäntöä, eli
    [Show full text]
  • Aegna Hiking Trail
    AEGNA 1 AEGNA HIKING TRAIL AEGNA ca 6 km 16 LEMMIKU HIKING TRAIL LANDSCAPE ca 3 km PROTECTION Near Tallinn, only 14 km away from the city AREA centre, there is a mysterious island called Aegna. A small island of only 3 km² in the northeastern part of the Gulf of Tallinn has diverse nature and an exciting cultural history. Traces of the past are mixed with those of the present and sometimes, when taking a walk on a lonely quiet forest road, time seems to stop. The island is a perfect place for both short-term trips and longer stays, and provides an enjoyable opportunity to get away from the hustle and bustle of the city. We wish you pleasant experiences and great discoveries! Photo: Ly Kuzmin The Aegna protected landscape belongs to the European Union’s Natura 2000 NATURE network. The area’s conservation objective The diverse nature of Aegna is due to alter- is to protect habitat types such as coastal nating relief and hydrological regime. The meadows (*1630), sandy beaches with island is largely covered with a forest, perennial plants (1640), foredunes with several patches of swamp (2110), white dunes (mobile coastal in-between. Forested dunes dunes – 2120), forested dunes and giant boulders illustrate (2180), dry heaths (4030), old natural the landscape and the small forests (*9010) as well as swampy meadows can provide fasci- deciduous forests (*9080). www. nating scenery. The old natural loodusveeb.ee and www.envir.ee/ forests are enchanting and the et/natura-2000 mossy trunks are reminiscent The island of Aegna is the 17th largest of the passing of time.
    [Show full text]
  • Viimsi Kool Sai Oma Lehe Mis on Peidus Mis on Peidus
    Viimsi konstaabliga patrullis >> Loe lk 5 1. detsember 007 nr 17 (249) Viimsi kultuuriloo selts teeb üle- Õpilased tahavad ise teha vaate Viimsi küladest läbi sajan- Tiraaž 7190 dite. Üks osa ajakirjandusõppest on teo- reetiline, aga palju olulisem osa Loe lähemalt lk –7. oskuste kujundamisel on praktikal: et mõista meediakanalite olemust ning mõju, tuleb see oma nahal jä- rele proovida. Esimesel õppeaastal (vt. lk 16) käivitas Viimsi kool oma raadio. Viimsis loodi kaks uut Raadiotoimetajad käisid meedia- laagris teadmisi ja oskusi omanda- naabrivalve piirkonda Hind: 5 EEK mas, välja töötati raadio päevakava Detsember 2007 Eelmisel nädalal loodi Viimsis uus naabri- ning eetrisse jõudsid kooliraadio valve sektor Rohuneemel Liiva tänava piir- Viimsi Kooli ajaleht uudised ning muusika. Kahjuks Nr. 1 konnas ja Vesiniidu piirkonnas. Nimi takistasid tööd tehnilised problee- mid, mille lahendamiseks otsime praegu aktiivselt võimalusi. 5. detsembril sõlmisid Viimsi abivallavanem Sel aastal alustasime ajalehe- Jan Trei, Ida politseiosakonna ülemkomissar ga. Huvi koolilehe tegemise vastu Tarvo Ingerainen, MTÜ Eesti Naabrivalve te- näitasid üles põhikooli- ja gümnaa- gevjuht Tiina Ristmäe, Liiva sektori vanem, Mis on volikogu aseesimees Mari-Ann Kelam ning siumiõpilased, kellest moodustus kümneliikmeline meeskond. Esi- Vesiniidu sektori vanem Merje Kaasan naab- mest korda koguneti oktoobrikuus. rivalve lepingu. peidus “Kuritegevuse ennetamine on naabrivalve Ühiselt arutleti koolilehe eesmär- Riigikogu liikmete kide ja võimaluste üle ning pakuti eesmärk. Esimeseks sammuks selle eesmär- välja teemasid, millest lehes kirju- gi saavutamisel on naabritevahelise usalduse sahtlites tada. Lisaks lugude kirjutamisele ja koostööharjumuse kujundamine. Kodani- osales kogu meeskond ka koolilehe ku ühiskonda saab tugendada vaid avatud ja kujundamisel, reklaamikampaania koostöövalmis inimeste abil kes on valmis loo- Hr.
    [Show full text]
  • Tallinna Linna Ja Linnastu 2015. Aasta CO2 Heitkoguste Inventuur
    Tallinna linna ja linnastu 2015. aasta CO2 heitkoguste inventuur Tallinna Keskkonnaamet Töö nr ENV1719 Tallinn 2018 Tallinna Keskkonnaamet Nomine Consult OÜ Harju tn 13 Akadeemia tee 21/3 10130 Tallinn 12618 Tallinn [email protected] [email protected] Tallinna linna ja linnastu 2015. aasta CO2 heitkoguste inventuur 1. Sisukord Kokkuvõte .......................................................................................................................................................... 5 Summary ............................................................................................................................................................. 7 Sissejuhatus .................................................................................................................................................... 10 1. Töö materjal ja metoodika .............................................................................................................. 11 1.1. Energeetika ................................................................................................................................... 11 1.2. Transport ....................................................................................................................................... 13 1.2.1. Maanteetransport .............................................................................................................. 13 1.2.2. Raudteetransport ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Telekomi Kapten Paneb Kursi Paika
    Navigaator 4 / 20072007 BALTIBALTI MEREAJAKIRIMEREAJAKIRI • 6969 KROONIKROONI Travel at the speed of life Tuleviku veesõidukid Hillar Kukk & Martha Viktor Siilats: kuidas ma Haapsallu sadamat tegin Proovisõit võimsa Valiant PT-ga Lastega merel TELEKOMI KAPTEN ISSN 1736-3233 VALDO KALM V CLASS SPORTKAATRID: V42 V45 V48 V53 V58 V65 V70 V85 FLYBRIDGE KAATRID: 42 45 50 54 58 62 67 21M 23M 85MY 95MY 4 / 2007 ..( .*- * ) * '( , PANEB KURSI PAIKA 0 LAEVAVRAKK TALLINNAS • HEA MERETAVA • KATAMARAANIGA VAHEMERELT KARIIBI MERELE • LAEV TULEB Balti Merekaatrid “KINNUNENI” FILMIVÕTTED VEEL • AEGNA SAAR • MERCURY MEREMOOTORITE AJALOOST • NIMBUSEGA MEREL Pärnu mnt 232 · Tel 6 710 075 · e-mail: [email protected] · www.paadid.ee www.princessyachts.com LÕUNATAMAS • SLIPIKOHAD TALLINNAS JA HARJUMAAL • ALAR VOLMERI PURJETAMISKOOL • MESSIKALENDER TERE TULEMAST ASFALDIDEGUSTATSIOONILE Uus Volvo XC90Sport on tõeline teegurmaan Pisut piprane? Või hoopis hapu? Uue Volvo XC90 Spordiga tunned iga tee erilisust. Volvo XC90 Sport dünaamilise veermik ja sport- häälestusega kiirustundlik roolisüsteem üksnes ei anna sulle kontrolli tee üle vaid võimaldavad sul seda tunnetada. Just nii saad Sinagi tõeliseks teegurmaaniks. INFO-AUTO TALLINN: Pärnu mnt. 232, tel. 6 710 020, [email protected]: Turu 1, tel. (7) 371 890, [email protected]ÄRNU: Tallinna mnt. 89a, TEL. (44) 72 750, [email protected] Keskmine kütusekulu 8,2 -13,5 l/100 km; heitmed CO2 217-322 g/km WWW.INFOAUTO.EE 74 Tuleviku veesõidukid 4 / 2007 8 Lugeja küsib Laevavrakk Tallinna vanas Kalasadamas 10 Uudised
    [Show full text]
  • Teeme Ära Talgud Maoludest
    Jäätmeveost ja heakorrast >> Loe lk 3 Tiraazv 7490 nr 9 (298) 7. mai 2010 Kuldmetalitega karate- meistrid. Loe lk 17 Tule Ranna- rahva Täikale! 22. mail avab Rannarahva Muuseum taas täikahooaja! Sellekevadise esimese täika teemaks on ke- vadlaat, kus kaubeldakse ilusate asjadega, mis rõõmuks nii kodule, aiale kui ka pererahvale endile. Kindlasti on paljudel kuuri alla või pöö- ningule seismajäänud kraami, mis võiks väikse tasu eest endale uue elu saada. Eelmisel aastal leidsid rannarahva täikad palju positiivset vastukaja. Säästva eluviisi ja Talgulõke Naissaarel, kus talgulisi on pildile vähe jäänud. See-eest on teisel pildil näha, kui palju sõitis rahvast Naissaarele tööle. Fotod Endel Lepik korduvkasutuse põhimõtted on Viimsi elanike seas aina suuremat toetust leidmas. Sarnaselt eelmisele aastale toimuvad ka tä- navu täikad kord kuus laupäeviti Rannarahva Muuseumi õuel või siseruumides, olenevalt il- Teeme ära talgud maoludest. Täikade teemad on sarnaselt eelmi- sele aastale taas vastavalt hooajale ära jaotatud, Talguliste tööga said puh- nii et kauplejatel peaks täikakraami jaguma tamaks ja kenamaks Nais- TALGUPÄEVA KOkkUVÕtteks igaks kauplemispäevaks! saar ja Prangli, samuti valla Teeme Ära talgupäeval osales Kindlasti tasub rannarahva täikasid külas- mandrikülad. toimkonna andmetel 28620 va- tada ka antiigisõpradel, sest väärtuslikku va- batahtlikku, kes toimetasid üle nakraami leidub meie täikadel ka sel aastal. Viimsis on alati kevadet tähista- Eesti kokku 1116 talgukohal. Rannarahva täikale müügiplatsi broneeri- tud ühistööga.
    [Show full text]