Valla kaunimad kodud 2010 >> Loe lk 8–9

Tiraazv 7490 nr 20 (309) 19. november 2010

Henn Rebane avaldas noodialbumi “Tantsud akor- dioniga”. Loe lk 9 Läheneb Kala Aasta Rannarahva Muuseum on äsja välja andnud eksklusiivse kalateemalise seinakalendri ning kalender-märkmiku “Kala Aasta 2011”.

Kalendritega seotud detailid – nii kasutatud fotod, alltekstid kui ka tähtpäevad – on vähe- mal või suuremal mää- ral kõik kaladega seo- tud. Iga nädala kohta on kalendris toodud mõni vahva mõte või ütle- mine. Kalendris leidub fotosid nii Rannarahva Muuseumi, Meremuu- seumi ja Eesti Rahva Muuseumi fotoarhiivi- dest kui ka muudest väärtuslikest kogudest. Teedel on alanud talihooldeaeg, masinad ja mehed on valmis lumetõrjeks, tulgu lund kas või sama palju nagu mullu, kui see pilt on tehtud. Foto Endel Lepik Kalendrid on kujundanud graafikadisainer Ruth Huimerind. Need erilise stiilitunnetu- sega ja peensusteni viimistletud kujundusega kalendrid sobivad kingituseks nii sõpradele, koostööpartneritele kui ka vanavanematele. Teedel algas talihoolde aeg Seinakalendrit ja kalender-märkmikku saab 15. novembril algas teedel võtta seda kohustust enda peale,” hankida Rannarahva Muuseumi muuseumi- talihoolde aeg, mis kestab rõhutas Harri Lugu. Teehoolde 3 seisunditaset poest. Suuremaid tellimusi võtame vastu ka järgmise aasta 21. aprillini. “Eratee ääres elavad inimesed l 3 – kõige kõrgem tase. Teepind või vähemalt sõidujäljed hoitakse aadressil [email protected]. peavad tee talihoolet nõudma tee lume- ja jäävabana. Lumetõrje tehakse hiljemalt 5 tunni jooksul pärast “Talihoole tähendab seda, et teos- omanikult,” ütles ka abivallava- lumesaju või tuisu lõppu ja libedustõrje hiljemalt 4 tunni jooksul pärast libeduse tekkimist ehk haardeteguri väärtuse langemist allapoole 0,30. tatakse lume- ja libedatõrjet ning nem Endel Lepik. Lumesaju või tuisu kestel tagatakse olukord, kus lume või lörtsi pak- Viimsi Teataja levist Möödunud talvel oli palju pa- tõusudel teid soolatatakse,“ ütles sus sõidujälgede vahel ei ületaks 3 cm koheva lume ning 2 cm sulalume valla teedeinsener Harri Lugu. handust kohtades, kus krundioma- Vallavalitsuse ja toimetuseni on jõudnud ja lörtsi korral. taas mitmed kodanike kaebused, et Viim- Esmajärjekorras hooldatak- nikud olid tee äärde paigaldanud l 2 – keskmine seisunditase. Kell 22–06 on lubatud seisunditaseme si Teataja nendeni ei jõua. Põhjuseks on se teid, kus liigub ühistransport, kive. Nende otsa purunes nii tee- nr 2 nõuded. see, et leht saab lihtsalt otsa, kuna valda ja teid, mis on valla põhiteed s.t hooldemasinaid kui ka sõidukeid. Tehakse libedustõrjet, ent eesmärk ei ole sõidujälgede lume- ja jää- on postkaste pidevalt juurde tulnud. Lehe ühendavad külasid ja alevikke, Vald on nüüd pööranud tähelepa- vaba hoidmine. Võrreldes 3. seisunditasemega on nõutava seisundi kojukanne on organiseeritud laus- ehk pi- viivad lasteaedade ja koolide juur- nu neile omavoliliselt paigaldatud saavutamise ajad pikemad. Pärast lumesaju või tuisu lõppu tehakse lu- mepostituse põhimõttel. See tähendab, et de, ning parklaid, mis nende hoo- kividele ning ehitusmaterjali- ja metõrjet 12 tunni ja libedusetõrjet 8 tunni jooksul pärast haardeteguri levitaja jaoks ei ole konkreetseid kliente nete juurde kuuluvad. Teedehoolet mullakuhjadele. “Meil on palve, väärtuse langemist allapoole 0,25. ega adressaate, vaid jaotatakse põhimõt- teostab sama firma, kes seda mul- et elanikud vaataks oma kruntide Lumesaju või tuisu ajal tagatakse olukord, kus lume või lörtsi paksus tel, et leht läheks igasse valla postkasti lugi tegi – AS REV-2. “Libedus- juures teeääred kriitilise pilguga ei ületa 5 cm koheva lume ning 3 cm sulalume ja lörtsi korral. ning nii palju, kui lehti jagub. tõrje- ja soolamistehnika on juba üle,” ütles Lugu. “Inimesed kül- l 1 – madal seisunditase. Kell 21–07 on lubatud seisunditaseme nr 1 Sellest tulenevalt suurendas vallava- v kohale toimetatud, lisanduvad vavad muru aia taha ja panevad nõuded. litsus käesoleva aasta märtsis lehe tiraazi Libedustõrjet tehakse, kui haardeteguri väärtus langeb alla 0,20, lumesahad, höövlid ja traktorid,” sinna kivid. Lume all on need oht- 300 eksemplari võrra. Elanike arvu kasvust ohtlikel teelõikudel alla 0,25. tulenevalt ja kaebuste jätkumisel on valla- rääkis Lugu. Kõnniteid ei soolata, likud liiklusohutuse seisukohast ja Lumetõrjet tehakse hiljemalt 36 tunni jooksul pärast lumesaju või vaid puhastatakse ja libeda puhul ohtlikud ka teehooldemasinatele. valitsus valmis lehe trükiarvu veel kord üle tuisu lõppemist ja libedustõrjet 24 tunni jooksul libeduse tekkest ar- vaatama. Lehe väljaandmist ja levitamist fi- puistatakse neile graniitgraanu- Masinate remont aga takistab tee- vates. nantseeritakse valla eelarvest, mõistetavalt leid. hooldustöid.” Lumesaju või tuisu ajal tagatakse olukord, kus lume või lörtsi paksus piirab see ka lehe väljaandmise kulutusi. Eelmisel aastal hoidis vald Nende ebaseaduslikult paigal- ei ületa 10 cm koheva lume ning 6 cm sulalume ja lörtsi korral. Lehe trüki ja leviku osas on vald seotud erateid lumest lahti võimaluste datud kivide kohta on tehtud 95 Allikas: Maanteeamet konkreetsete lepingute ja lepingupartne- piirides, et tagada inimestele töö- ettekirjutust. “Tee maa-ala ei ole ritega, mida päevapealt muuta ei saa. OÜ le pääsemine ning päästeameti ja elanike kinnistu ja sinna ei tohi Meedium teeb lehe küljenduse ja korrek- kiirabi ligipääs. Selleks tööks pole ilma teeomaniku loata midagi “Aianduspiirkondades on teed tud tee maa-ala arvelt. Väljapoole tuuri ning vastutab vastavalt täisteenuse vallal kohustust ja pole ette nähtud paigaldada ega istikuid istutada,” kitsad, need piirkonnad on nüüd kinnistu piire istutatud hekid on lepingule ka töö eest kahe järgmise osali- ka raha. Ometi kulutas vald möö- selgitas Lugu. “Oleme sel aastal muutunud püsielurajoonideks, kuid liiklusohtlikud eriti ristmikel, ko- sega, milleks on trükikoda ja lehe kojukan- dunud talvel erateedel lumetõrjeks alustanud tööd selle probleemiga seal pole võimalik ellu viia täna- danikel tuleb ebaseaduslikult ra- ne, mida teostab Ekspresspost. pool miljonit krooni. Lugu mee- ja juhtinud inimeste tähelepanu.” päevaseid teeplaneerimise nõu- jatud hekid viia tee maa-alalt oma Kellel ikka mingil põhjusel jääb leht nutas, et erateede omanikel on ko- Kivid teepeenral on ohtlikud ka deid,” rääkis teedeinsener. kinnistu piiridesse.” saamata, siis on võimalik seda leida valla- hustus hoida tee korras, teostada jalakäijaile ja jalgrattureile. Teada “Kinnistute omanikud on oma- VT valitsusest ja raamatukogust ning interne- seal teehoolet ja lumetõrjet. “Valla on juhtum, kus laps on rattaga sel- voliliselt rajanud piirdeaedu väl- tist valla koduleheküljelt kõikjal maailmas. finantsid on piiratud ja vald ei saa liste kivide peale kukkunud. japoole kinnistupiire, seda on teh- Vaata ka lisa lk 3 2 19. november 2010 Meri ja laevad käivad kokku Viimsi Teataja küsimustele vastab valla ühe olulisema ettevõtte, ASi Tallinna Sadam juhatuse liige Allan Kiil.

Muuga sadam on suurim Viimsis tegutsev ettevõte. Ometi seostatakse seda vähe meie vallaga. Miks see nii on? Tõepoolest – ASile Tallinna Sadam kuulu- vat Muuga sadamat tuntakse Euroopa kaardil kui Tallinna sadamat. Tegelikult kuulub ASile Tallinna Sadam lisaks Muugale veel Tallinna Vanasadam, Paldiski lõunasadam, Saaremaa sadam ja Paljassaare sadam. Muuga sadam ise asub juba tervelt kolme erineva kohaliku oma- valitsuse territooriumil – Viimsi ja Jõelähtme vallad ning Maardu linn. Vahest tulenevalt just sellest haardest üle Eesti ei pruugigi viimsilane tingimata tunda, et Tallinna Sadam ja just Muu- ga sadam on osa ka tema koduvallast. Muuga sadama näol on tegemist Eesti majan- duse ühe keskse mootoriga, mille mõju on olu- line töökohtade, maksude, investeeringute jpm kohalt. Viimaste aastate jooksul on Tallinna Sa- dam riigile maksnud dividendi ja tulumaksu igal aastal keskmiselt 450 miljonit krooni. Riikliku tasandi kõrval on aga valla ja Viim- si elanikkonna heaolu meile sama oluline – toi- metame osaliselt Viimsi maal, merest rääkimata, ning tunnetame selget vastutust. Kontaktid val- la ametnikega ja elanikega on meil olnud väga tihedad. Seda kasvõi läbi mitmete kehtestatud detailplaneeringute ja heakskiidetud keskkon- namõju hinnangute avalike arutelude. Mida konkreetset olete Viimsi tasandil ette võtnud? Muuga sadamast on tänaseks kujunenud efektiivne ja kiiresti arenev maailmatasemel sadam. Viimsi on Eesti üks ilusamaid ja kvaliteetse- maid elukeskkondi. Samas meri, laevad ja kau- test, nagu näiteks Randvere supelranna veekva- ning suur osa sellest tehti Euroopa Liidu Ühte- bavedu käivad kokku. Usun, et mida aeg edasi, liteedi mõõtmised ning Saviranna rannaprotses- kuuluvusfondi kaasfinantseerimisel. seda rohkem on neid inimesi, kes merel liikuva- side ja kaldaala erosiooni uuringud, veetrassi Muuga sadama lähiaastate suuremad aren- test laevadest ja nende kasust riigi rahakotti tusa rajamine Uusküla elanike varustamiseks joogi- dusplaanid hõlmavadki nii Muuga sadama ida- asemel rõõmu tunnevad. Me ei ela üksi, vaid veega, Nuudi tee välisvalgustuse ja kergsõidu- osasse rajatavat konteinerterminali ala laiendust toimime koos ühiskonnana, mille lahutamatu tee ehitamine jne. Oleme teinud seda ennekõike kui ka sadama territooriumit ümbritsevate töös- osa on majandustegevus. just üldise loodushoiu ja elukeskkonna huvides tuspargialade väljaarendamist. Tööstusparki- Mõistetavalt on valla tasandil peamine ja seda puhtalt omal kulul. des soovime luua soodsa keskkonna, kus oleks märksõna keskkond ja selle kaitse. 2009. aastal Koostöös kohalike omavalitsustega, mille ettevõtetel võimalik oma tööstust arendada, investeerisime keskkonnakaitsesse 51 miljonit territooriumile Muuga sadam jääb, oleme otsus- kasutades ära sadama vahetus läheduses asu- krooni, käesoleval aastal saab see number olema tanud kokku kutsuda sadamateemalise ümarlaua, vaid logistilisi eeliseid ning anda sadamas oma üle 35 miljoni krooni. Tegemist ei ole teps mitte Allan Kiil, ASi Tallinna Sadam juhatuse liige. mille töövorm on regulaarne infovahetus ning toodetele lisandväärtust. St piltlikult tuua toote väikeste summadega, mis omakorda tõestab, et selle kaudu sadama ja kohalike omavalitsuste komponendid laevadega sadamasse, teha neist keskkonnakaitse on meie jaoks selge prioriteet. Kuuldavasti teostate pidevat mere-, õhu- ja ühiste eesmärkide parem kooskõlastamine. Esi- tööstuspargis asuvas tehases juba mingi konk- müraseiret. Kas olukord on paranenud? mene töökoosolek toimub juba 1. detsembril. reetne valmistoode ning saata see näiteks laeva, Jah, viimastel aastatel on toimunud oluline Kas ja millist reaalset ohtu kujutab Muuga rongi või autoga edasi sihtturule. paranemine. Selleks ei pea isegi numbreid vaa- sadam Viimsi vallale? Tallinna Sadam ei tegele ainult kaubaveoga. tama, küllap on enamus viimsilasi ise seda tun- Muuga sadam on üks turvalisemaid sada- Meie teenuste klientuurist suure osa moodusta- netanud ja märganud. Nii muutustega kaubavoo maid piirkonnas. Kui sadamat ehitama hakati, vad mereturistid ning meie üks missioone on ka logistikas kui ka Tallinna Sadama ja operaato- siis valiti koht just selle loodusliku sügavuse, linna avamine merele. Meri on viimsilaste elu rite vahelise keskkonnaseisukorra jälgimise ja hea navigatsiooni ja jäävabaduse pärast. Nii me- lahtumatu osa ning mõned neist on soetanud Toimetus ootab kaastöid ja reklaame teavitussüsteemi juurutamisega on ebameeldi- rele kui ka maale oleme soetanud maailmatase- mootorpaadi või jahi, mida alates sellest ke- e-posti aadressil [email protected]. vad lõhnad ja tolm jäänud vähemaks, ka müra- mel pääste- ja reostustõrjetehnika. Julgen väita, vadest on võimalik hoida Tallinna kesklinnas, Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse tase on alanenud. et nii kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt on meie Admiraliteedi basseinis avatud Vanasadama Ja- või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, Õhuseire mõõtmised kahes seirejaamas toi- merereostustõrje tehnika võrreldav kogu Eesti hisadamas. Kuu tagasi valis Tallinna Ettevõtlus- 74001 Viimsi, Harju maakond. muvad iga viie minuti järel ja tunnise intervalliga riigi vastava päästehnikaga. amet selle projekti Tallinna aasta turismiteoks. kantakse need Eesti Keskkonnauuringute Kes- Sadamas on ohuolukorra lahendamise plaa- Millisena näete Muuga sadamat lähitulevikus? kuse serverisse. Andmed on avalikud ja nähta- Toimetusel on õigus kaastöid nende nid, kus on täpselt kirjeldatud operaatorite poolt Sadama mahud on stabiilselt kasvanud – vad Tallinna sadama kodulehel aadressil www. ohtliku kauba töötlemisel tekkida võivaid ohu- aastases võrdluses enam kui viiendiku võrra. selguse huvides toimetada ja lühendada. ts.ee. Õhuseire numbrid näitavad selgelt saaste- olukordi ning paika pandud tegutsemine. Lisaks Oleme kriisiajast üle saamas ja muutunud taas Vallaleht ilmub kaks korda kuus. tasemete vähenemist. Samuti ei olnud sel aastal korraldame koostöös operaatoritega sadama töö- Baltimaade suurimaks kaubaväravaks. Meie Juulis leht ei ilmu. ühtegi piirinormi ületust, mida aastaid tagasi on tajatele koolitusi õnnetuste ennetamiseks ning eesmärk on keskenduda endisest enam uute ette tulnud. Käesolevast aastast toimib meil kesk- esmaste päästetööde teostamiseks. Koos Pääste- kaubavoogude kinnistamisele sadamas, kasu- Peatoimetaja: Annika Poldre konnajuhtimissüsteem, mis võimaldab võimalike ametiga viime läbi regulaarseid ühisõppusi. tades ära meie arenduste tulemusena tekkivaid tel 606 6864 piirnormide ületamise puhul kiiresti reageerida ja Liiklusolude parandamiseks ja operatiivsõi- võimalusi ja keskkonda. suurem võimalik õhureostus juba eos ära hoida. dukite liiklemise hõlbustamiseks oleme rajanud Tahame avardada oma geograafiat nii kaupa- [email protected] Alates 1996. aastast oleme pidevalt jälginud kaks viadukti üle raudteede, kus varem võis liik- de lähte- kui ka sihtturgude osas ning muuta oma Muuga sadama tegevuse mõju merekeskkonnale lus seiskuda rongide tõttu. Oleme ehitanud uue tegevust senisest ida-läänesuunalise Venemaa Toimetaja: Jüri Leesment läbi põhjaloomastiku, põhjataimestiku, kalasti- tuletõrje pumbajaama söeterminali juurde ning toorainete transiidist sõltuvast sadamast laia- tel 606 6833 ku, rannaprotsesside ja setete seirete. Samaaeg- 28 uut tuletõrjehüdranti Muuga raudteejaama haardelisemaks. Hästifunktsioneeriva logistilise [email protected] selt on toimunud ka müra mõõtmised ja vajadu- piirkonda. Tuletõrje pumplates saab kasutada keskusena tagab sadama olemasolu inimestele sel on kasutusele võetud meetmed mürataseme nüüd ka merevett. töökohad pikaks ajaks ning võib olla stabiilseks Väljaandja: Viimsi Vallavalitsus vähendamiseks. 2003. aastal ehitati sadamas Millised on suurimad projektid sel aastal Muu- tööandjaks kohalikele elanikele. Trükki toimetanud: Meedium OÜ opereerivate vagunite ja raudteeliikumisest tek- ga sadamas? Ligi veerandsada aastat tagasi peamiselt vil- kiva müra vähendamiseks Lasti tee äärde spet- Suurim oli kahtlemata konteinerterminali javeoks mõeldud Muuga sadamast on tänaseks Makett: Dreamers OÜ siaalse müratõkke sein ja eelmisel aastal valmis infrastruktuuri laienduse valmimine. Kontei- kujunenud efektiivne ja kiiresti arenev maail- müratõkkesein Muuga sadama idaosas. nervedu on tuleviku äri ning meil oli viimane matasemel sadam. Mina eestimaalasena olen Ajalehe järgmine number ilmub Oleme lisaks tellinud mitmeid uuringuid, aeg omapoolsed tingimused luua. Antud inves- selle saavutuse üle küll uhke! 3. detsembril seireid ja ehitustöid, mis ei tulene seaduse nõue- teeringu maksumus ulatus ligi miljardi kroonini VT 19. november 2010 3

TV3 uudistesaates õigustati Viimars alandab pileti hinda maavargust Püünsis Viimars OÜ haldab väikebussiliini nr 260, mis 14. novembri TV3 uudiste- sõidab Tallinna ja Viimsi valla vahel – Viru kesku- saates süüdistas Viimsi se juurest Rohuneeme ja tagasi. valla elanik Viimsi Valla- valitsust vandalismis. Praegu on ühekordse pileti hind 25 krooni (€ 1.60), mis Tegelikult on asi vallaela- kehtib ka siis, kui inimene istub bussi Tallinna piirides, niku seaduserikkumises. et sõita kesklinna. Lisaks sellele on ka vallasisene pilet, mille hinnaks on 10 krooni (€ 0.60) – see kehtib vaid sõit- Viimsi valla elanik Tiit Oris- miseks Viimsi valla piirides. Oleme otsustanud, et valla- saar valas valla poriga üle, sisese pileti hind hakkab kehtima ka Tallinna linnas suunal süüdistades Viimsi valda van- Merivälja – Viru keskus. dalismis. Orissaar kutsus ko- Suunal Viru keskus – Merivälja ei saa seda hinda para- hale TV3 võttegrupi, et näi- ku rakendada, kuna odavama hinna tõttu võrreldes Tallin- data, kuidas tema valla maale na linnaliini bussiga 1A, kus bussijuhi käest ostetud talong istutatud isatalust pärit sirelid maksab 25 krooni ja õpilaste ning pensionäride soodusta- olid maha võetud. long 13 krooni, võivad Pirita ja Merivälja elanikud hakata Paraku ei taha kodanik Viimarsi bussi eelistama 1A bussile. Kuna kasutame suh- Orissaar tunnistada, et maa- teliselt väikseid ja mugavaid busse, siis ei pruugi sellisel ala, mille ta on kiviaiaga oma juhul Viimsi inimesed algpeatuseski Pärnu maanteel enam õueks piiranud, kuulub vähe- bussile mahtuda. malt 3 m laiuses hoopis Viimsi Seoses euro tulekuga on palju räägitud hindade tõu- vallale. Tegemist on sõna otse- sust ja tehakse igasuguseid kampaaniaid selle vältimiseks. ses mõttes varastamisega päise Viimars OÜ ei tõsta seoses euro tulekuga ühtegi hinda. päeva ajal ning vargust toetas Samuti ei ole praegune hinna langetamine suunal Meriväl- seekord üllatusena ka muidu ja – Viru keskus mingilgi viisil seotud euro tulekuga, vaid tõsiseltvõetav telekanal. ainult sooviga reisijaid paremini teenindada. Rääkimata kitsast maari- Madalam hind hakkab kehtima alates laupäevast, 20. bast, mis jääb väljapoole raja- novembrist 2010. Illar Hallaste tud kiviaeda, ei ole tal õigust Viimars OÜ juhatuse liige ka sellele 3 m laiusele alale midagi paigutada ega istutada, omanikuga kooskõlastamata. Viimsi vald rajas Püün- Ümberpööramiskoht Püünsi Kooli juures. Tähelepanu, raha si Kooli juurde Kooli tee ja Metsvindi tee vahelisele ala- Teede- ja sideministri mää- “Vald peab seisma hea avali- Vastupidiselt ajakirjandus- le ümberpööramiskoha, mida rusega 28. septembrist 1999. a ku huvi eest ega saa lubada era- eetika põhimõttele, et konflik- sajab taevast! kooli hoolekogu oli aastaid on teel ja tee kaitsevööndis tee isiku omavoli,” selgitas abivalla- tis peavad sõna saama mõle- Äsja lõppes Põhja-Harju Koostöökoja LEADER pro- soovinud. Tee rajamise käigus omaniku nõusolekuta keelatud vanem Endel Lepik seda, miks mad osapooled, ei vaevunud jekti viimane rahastusfoor – projektikonkurss. tuli osa haljastusest paratama- kõigi muude keeldude seas ka põõsad maha võeti. Vald on TV3 vallavalitsuse kommu- tult maha võtta. Nii nägi ette istandiku rajamine. Istandiku võtnud tähelepanu alla ebasea- naalameti juhataja poolt tele- See oli alles teine voor ja tee projekt. Teetööde teostami- suurust seadus ei määratle. Ka duslikult teede kaitsevöönditele foni teel ja pealegi isadepäeva võime uhkusega öelda, et se käigus tuli ilmsiks omavoli- Orissaare rajatud 3 m pikkune istutatud puud-põõsad ning pai- hommikul antud selgitust ka- kõik, kes Viimsi vallast raha line valla maa hõivamine Tiit kiviaed asub valla maa-alal galdatud kivid jm, mis on liiklu- jastama. küsisid, seda ka said. Mandri-Viimsist oli üks projekt – Orissaare poolt. ning on ebaseaduslik. sele ja teehooldele ohtlikud. VT ilmselt on kõikidel MTÜdel ja külaseltsidel raha oma tegevuseks piisavalt. Saartelt oli üks projekt Pranglist ja kolm Naissaarelt. Järgmise aasta algul avatakse kolmas taotlusvoor. Ak- Teede talihooldest. Lisa lk 1 loole tiivsemad inimesed, aeg on ärgata! Ei maksa unustada, et Teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrus nr 59 Detailplaneeringutest rege rauta suvel ja vankrit paranda talvel. Nii et kui suvel ptk 3 “Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded“ “29.11.–30.12.2010 tööpäevadel kella 8.30–17.00 (esmas- või sügisel tahetakse midagi korda saata, siis on tukku- p 28 ja 29: päeviti kella 18.00-ni ja reedeti kella 16.00-ni, välja arvatud mise asemel õige aeg haarata sulepea ja koos sõpradega 28. Teel ja tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta 23.12, kui vallamaja on avatud 14.00-ni) on Viimsi vallamajas kirjutada projekt, et endal oleks parem elada. Kes vajab keelatud: teha teel ilma ehitusloata teehoiutöid, samuti mis- (Nelgi tee 1) avalikul väljapanekul Pärnamäe külas asuvate seejuures toetust või julgustust, pöördugu vallavalitsuse tahes teehoiuväliseid töid, paigutada sinna töövahendeid, arendusametisse – koos mõtleme midagi kindlasti välja! materjale jms; tegevusega kaitsevööndis ei tohi halvendada maaüksuste Järsaku ja Vainu detailplaneering. liiklustingimusi teel. Detailplaneeringuga kavandatava lühikirjeldus: Enno Selirand 29. Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevöön- Planeeritava ala suurus on ca 0,9 ha ja asub Pärnamäe tee arendusameti juhataja dis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja ääres ning piirneb Pärnamäe tee 190 kinnistuga ja jätkuvalt sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada riigi omandis oleva maaga. nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele oht- Planeeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu kohase liku rajatise. Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks tootmismaast ärimaaks kaitsevööndi kinnistule talihooldetöödeks ajutisi lumetõkkeid, ja perspektiivsest väikeelamute maast hajaasustusviisil kaitse- rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning pai- Võlanõustaja sata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista haljastuse maaks ning ehitusõiguse määramiseks ärihoonete juurdepääsu tema elukohale ja varale. püstitamiseks suurima lubatud ehitusaluse pindalaga kuni 740 Võlanõustaja teenuse arendamist toetab valla- Teeseadus § 40 “Tee kaitsevööndi korrashoiu nõuete rikku- m2 ja kõrgusega 10,5 meetrit. valitsus ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. mine“ alusel on süüdlast õigus karistada rahatrahviga kuni 100 29.11.–12.12.2010 tööpäevadel kella 8.30–17.00 (esmas- Eelregistreerimine trahviühikut. päeviti kella 18.00-ni ja reedeti kella 16.00-ni) on Viimsi valla- võlanõustaja tele- (1) Maa omaniku või valdaja poolt tee kaitsevööndi või sel- majas (Nelgi tee 1) avalikul väljapanekul Muuga külas asuva lel asuva rajatise korrashoiu nõuete täitmata jätmise eest või fonil 56 964 396. maaüksuse Tõnni-Uuetoa, Taganõmme detailplaneering. tee kaitsevööndi kahjustamise või risustamise eest – karistatak- Esimesele kohtumisele võtke kaasa kõik olemasolevad se rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Detailplaneeringuga kavandatava lühikirjeldus: võlanõuded ja võlgnevusega seotud kirjavahetus. (2) (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline Planeeritava ala suurus on ca 1,6 ha ja piirneb Muuga sa- MTÜ Restart nõustamise tunni hind on 250 krooni. isik, karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. dama, Maardu linna, Lasti II mü ja Kallasmaa tee 33, 35, 37, Kliendid, kes vajavad teenust, kuid kellel puudub või- Allikas: Viimsi Vallavalitsuse ettekirjutus nr 2010. 39 ning Taganõmme tee 5, 11 kruntidega. malus tasuliseks teenuseks (töötud, vähekindlustatud pe- Planeeringuga tehakse ettepanek kinnistu üldplaneeringu red), võivad teenuse osutaja poolt esitatud arvete alusel kohase maa kasutamise sihtotstarbe ja krundi ehitusõiguse pöörduda valla sotsiaal- ja tervishoiuameti poole teenuse määramiseks äri- ja büroohoone ehitamiseks suurima lubatud hüvitamiseks. Uus piirkonnapolitseinik ehitusaluse pindalaga kuni 4500 m2 ja kõrgusega 15 meetrit. Teenuse ja vastuvõtukohtade ning vastuvõtuaegade Alates novembrikuust töötab Viimsi vallas uus piirkonna- Ehitusõigus on määratud arvestades rohevõrgustiku koridori kohta Harjumaa teistes kohtades ja Tallinnas lugege täp- politseinik: vanemkonstaabel Steven Rehelem. säilimisega kinnistul. semalt www.restart.okas.ee. Seega on hetkel Viimsi piirkonnas kokku kolm piirkonnapo- Lisaks on detailplaneeringud tutvumiseks välja pandud val- Ärge laske probleemidel kasvada üle pea, hakkame litseinikku – Aivar Sepp, Vello Vettik ja Steven Rehelem – ning la veebilehel www.viimsivald.ee.“ tegutsema! kõik ametikohad on täidetud. 4 19. november 2010 Rahuldustunne ja uudishimu viivad edasi Kindlasti ei ole viimsilas- Kas vastab tõele, et dok- Samas ei saa ma kurta tule- rikas erinevate töökogemuste tele jäänud märkamata, toritöö ainetel on ilmunud ka muste üle, mis on sõltumata poolest ning kahetseda pole et augustis 2008. aastal raamat? tegevuse valdkonnast olnud mitte midagi. astus tollane Viimsi val- Vastab. Üks Saksamaa kir- üle Harju keskmise. Peaasi, et Uus väljakutse on kooli- lavanem Urmas Arumäe jastus tundis teema vastu huvi. ma ise rahul olen… Kooliajal õpetaja amet? vallavanema ametist Kirjutasin doktoritöö veidi rin- olin üsna hea sportlane ja koo- Jah. Õpetaja amet on kõi- tagasi sooviga asuda gi, tegin selle välislugejale hu- linoorte Eesti meister võrkpal- ge austustväärivam ja ausam ennast täiendama dok- vitavamaks ja tõlkisime inglise lis. Minust võinuks saada ka amet, mida ma tean. Ma tun- torantuuris. Tänaseks on keelde. Kui siseneda Amazoni, tubli mööblitisler, sest tollase nen ennast selles ametis väga nelja-aastane programm Blackwelli või teistesse üle- 12. Kutsekeskkooli lõputööks hästi ja ka üsna kindlalt. Üli- pooleteise aastaga edu- ilmsetesse e-raamatupoodides- meisterdatud diivanilaud sai õpilaste tagasiside minu tööle kalt läbitud ja doktori- se, on Arumae (Ä ilma täppi- näitustel kõrgeid kohti. Olin on seni olnud väga hea. Mida kraad kaitstud ning mees deta) nime alt raamat leitav. Ei ka lootustandev laulja ja pilli- ühele inimese ikka vaja on – väge täis uutele väljakut- salga, et selle üle on mul üsna mees, aga kui lõpetasin Tartu toetavat peret, tervist, sõpru, setele vastu hakkama. hää meel. Ülikooli õigusteaduskonna, tööd, mis pakub hingerahu ja Mis ja kuidas vahepeal Kas nüüd on plaan raa- jätsin (raha eest) laulmise päe- ka veidi tunnustust. Olen üle toimunud on, sellest all- Urmas Arumäe: “Olen kogu aeg midagi õppinud”. matu honorarist ära elada? vapealt ja sukeldusin õigustea- kümne aasta EBSis äriõigu- järgnev intervjuu Viimsi (Doktor naerab) Kindlas- dusesse. Tegin päris head kar- se loenguid lugenud, aga vii- Vallavolikogu värske tööd paari tunni kaupa aega – ma ei suutnud õigusteaduse ti mitte. Teaduses ei aeta raha jääri vandeadvokaadina, kuid mased kaks aastat teen seda koalitsiooniliikmega. võttes kindlasti suutnud tee- kontekstis leida ühtegi uuri- taga, vaid pigem tuntust – ühel hetkel sai mõõt täis. Ma põhitööna ja olen väga rahul. masse sisse süveneda ja üsna misteemat, mis mind oleks tõ- seda, et su nimi oleks teatud ei ole advokatuurist välja astu- Lisaks õpetamisele ja teadus- Pole vist päris tavaline, et küsitav, kas oleksin ettenähtud siselt huvitanud. ringkondades teada. Kui sind nud – advokaadi amet on minu tegevusele on mul ka mõned keskealine mees ühel päeval nelja aastagagi doktorantuuri Mis teemaks oli? ei teata ja sa midagi selleks, jaoks väga austusväärne amet. administreerimiskohustused elus täieliku kannapöörde läbinud. See oli minu jaoks ai- Lühidalt öeldes valla ja et ennast tutvustada ei tee ka, Arvan, et edaspidi ma üksi- nagu EBSi sotsiaalteaduste teeb ja kõiki töökohustusi nuvõimalik otsus ja viis… linna juhtimine, ehkki pealkiri pole sind lihtsalt olemas… Ra- kuid õigusnõustamise asju, instituudi direktor ja EBSi juh- hüljates koolipinki istub? Ja tulemus oli igati kor- oli veidi pikem ja keerulisem. huldustunne ja uudishimu on mis mulle endale huvi paku- timisuuringute keskuse juhata- Jah, eks ta üks tõsine jul- ralik? See, mida ma vallavanemana need, mis edasi viivad, mitte vad, kindlasti ka teen, kuid ma ja. Igav ei hakka… gustükk oli küll. Õppimine Kui doktoriõppe lõpeta- Viimsi valda juhtides ligi kol- raha! Kui teed midagi hästi ei tunne endas enam soovi olla Ja sellele lisaks veel ka iseenesest mulle peavalu ei nuile jagataks cum laude dip- me aasta jooksul kogesin, hak- ja oled sellega rahul, siis pole advokaadiametis 24/7 režiimil. külapoliitika? valmista – olen põhimõtteliselt lomeid, siis ma oleksin selle kas mind akadeemiliselt väga välistatud, et sinuni jõuab ka Ka tempo ja pinge on advokaa- Ma olen seda meelt, et oma esimesest klassist alates kogu võinud saada, sest keskmine huvitama. Veelgi kauem olin mõistlikul määral raha. Raha diametis liialt suur. Olen jõud- koduvalla või -linna poliitikas aeg midagi õppinud. Ehk ülegi hinne tuli üle 4,6. Aga see sel- ma Harjumaa Omavalitsuste kui sellise pärast ei peaks küll nud äratundmiseni, et nüüd tuleks ikka jõudumööda kaasa õppinud. Kui normaalsel dok- leks. Ma olen väga rahul selle- Liidu esimees ja ka sealt sain keegi midagi ette võtma ja see on mulle meelepärasemad lüüa, sest kes siis veel peaks torikraadi taotleval inimesel ga, et lõpuks on see pingutus piisavalt kogemusi, mida tea- peaks minu hinnangul igas sellised alad, kus on võimalik seda tegema kui mitte koha- on eelnevalt bakalaureuse- ja ennast ära tasunud ja mul on duslikus uurimistöös teoreeti- valdkonnas nii olema. filosofeerida ja rahulikumas likud inimesed ise. Eriti veel magistrikraad, siis minul oli juhtimisteaduste alal doktori- liselt läbi töötada. Samuti kä- Mis siis kuulsusrikkast tempos toimetada. Ise arvan, et siis, kui sul on selleks mingid kokku kolm magistrikraadi, kraad. sitlesin oma töös ka erinevaid juristikarjäärist saab? ka justiitsministrina sain hästi teadmised ja kogemus. Kuna enne kui doktoriõppes alusta- Mitte juuras? haldusterritoriaalseid reforme Ma ei ole n.-ö ühe projek- hakkama ja Viimsi vallavane- doktorantuuriga kaasnenud sin. Kordan, mulle õppimise Seda küll, mitte õigustea- ja pakkusin välja lahendusi, ti mees. Mind huvitavad elus mana tundsin ennast kui kala vaimsed pinged on vaibunud, protsess meeldib. Teisalt, kui duses. Ma olen oma akadeemi- mida Eestis selles küsimuses erinevad asjad ja kui vähe- vees. Kuidas viimsilased seda on aeg taas Viimsi asjades ma ei oleks just nii teinud, et lisel teel käinud pidevalt juu- oleks mõistlik läbi viia. Prak- gi võimalik, siis ma proovin kõrvalt nägid ja millise hin- aktiivselt kaasa lüüa. Sellise jätsin ühel päeval kõik tööko- ra ja juhtimise piirimail ning tilisi järeldusi ja soovitusi on need asjad ära. Seetõttu ei saa nangu annavad, seda saab neilt meeldiva kutse on vallavoliko- hustused ja pistsin nina raa- doktoritaseme uurimisteema doktoritöös teisigi. Loodan, et minust ka kunagi vastava ala küsida. Kõigilt neilt aladelt on gu koalitsioon esitanud ja olen matutesse, siis poleks ka nii valikul kaldus vaekauss juh- osa nendest teoreetilistest ette- parimat või tuntumat tegijat, mul palju sõpru ja tuttavaid. selle tänuga vastu võtnud. lühikese ajaga sellist tulemust timisteaduse kasuks. See on panekutest kunagi ka praktikas sest mul pole aega ega tahtmist Ma arvan küll, et mu senine Küsis tulnud. Ma ei oleks n.-ö peale kuidagi elulisem ja praktilisem kasutamist leiavad. ühe asjaga kogu elu tegeleda. elu on olnud mitmekesine ja Jüri Leesment

Heategevuskontsert Pranglis Mardisandid vallamajas 11. detsembril toimub Prangli Rahvamajas Prangli Põhi- kooli heategevuslik kontsert ja sellele järgnev õhtusöök. Kogume Prangli Põhikoolile raha, et ehitada lastele kau- aigatsetud mänguväljak koos kiikede ja vingete ronimisehi- tistega. Kihnu Veeteede erireis Pranglile väljub Leppneeme sa- damast 11. detsembril kell 15.00. Kell 16.30 algab kontsert ja seejärel õhtusöök. Menüü koostamisel on abiks restorani Kolm Õde peakokk Tõnis Siigur. Menüüs on põldvutifilee ja metssealiha, kaks erinevat veini ja dessert. Muusikaliseks gur- meeks laulab meie väga tuntud ja armastatud sopran Pille Lill. Tagasi mandrile lahkub laev Prangli saarelt kell 18.00, Leppneeme sadamasse jõuame kell 19.00. Annetus Prangli Põhikooli heaks on 360 krooni iga üritusel osaleja poolt. Prangli kooli lastevanemate nimel, Roman Muljar

Tähelepanu, pranglilased! 10. detsembril kell 18.00 toimub Prangli Rahvamajas saa- re üldkoosolek. Päevakorras: 1. Saarevanema aruanne tehtud tööst. 2. Saarevanema valimine. Kandidaatide tutvustamise käigus esitatakse ka saare uus arengukava. 3. Kohapeal algatatud probleemid. Saarevanema kandidaatide registreerimine Viimsi Valla- valitsuses kuni 3. detsembrini kirjalikult postiga, käsipostiga või elektronpostiga (valda kohalejõudmine 3.12.2010 e-posti aadressil [email protected], avalduses ära näidata kandidaa- di nõusolek ja toetajad). Viimsi Valla Arendusamet Vallamajas käisid mardisandid – Viimsi Lasteaedade Astri maja pererühm ja kasvatajad Jaana Rebane ning Kristi Kirbits. Mardisandid laulsid, esitasid mõistatusi ja poetasid vallavalitsusele mardiõnneterakesi. Foto Mart Kraut 19. november 2010 5 Raamatukogu on hingekosutus Viimsi Raamatukogu tähistas 5. novembril 90. juubelit. Ühtsus Möödunud laupäeval, 13. novembril oli tähtis Soliidse sünnipäeva puhul oli päev kogu Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule. raamatukogu ruumidesse üles Tol päeval kirjutati alla kahe Eesti kiriku ühtsust seatud mitu huvitavat näitust. kinnitavale lepingule. Üks neist fotonäitus raamatu- kogu ajaloost, kus oli ekspo- Kui alates Teise Maailmasõja aegadest kuni möödunud neeritud nii Kirovi kolhoosi laupäevani oli maailmas kaks Eesti luterlikku kirikut, siis aegne fotoalbum kui ka album nüüd teenib eestlasi üle maailma üks Eesti Evangeelne viimase aja sündmusest. Oma- Luterlik Kirik. ette oli eksponeeritud kolhoosi Ühtehoidmine ja ühtsus on need kaks väljendit, mille raamatukogu kroonikal põhi- selline kirikute ühinemine mõttesse toob. nev väljapanek “Kummardus Oleme ju eestlased meie siin ja eestlased on ka need, kauaaegsele juhatajale Asta kes kord võõra võimu eest siitsamast, meie armsalt ko- Joostile”. Fuajees oli lisaks dumaalt põgenesid. Vaatamata paljudele kilomeetritele neli ekspositsiooni: “Raama- ja suurtele ookeanidele, mis meid lahutavad, oleme siiski tukogu nimetusi templite jäl- üks rahvas. jenditel”, “Töövahendid möö- Kiriku rolli üle meie rahva ajaloos on erinevaid arva- dunud aegadest”, suurimale musi, kuid kui vaadata ka 19. sajandisse, siis oli just kirik annetajale Hilda Uukaredale see, kus Jakob Hurda ja teiste eesti soost vaimulike eestve- pühendatud näitus ning valik damisel sai alguse meie rahvuslik ärkamine, mis viis ise- raamatukogu väljapanekute Sünnipäevalised lasid Tampe valmistatud suupistetel hea maitsta. seisva Eesti Vabariigi sünnini. Ka taasiseseisvumise prot- tarvis tehtud kunstnike töid. sessis oli oluline osa kirikul, mis oli kogu läbi nõukogude Üsna humoorikas oli väljapa- ta analüüsiva tagasiside eest, Kuus aastat Viimsis elanud aja kandnud endas ikka ka eestluse vaimu. nek “Mida peidavad raama- kauaaegset ja truud lugejat Linda Uustalu kirjandusinime- Laulus “Eestlane olen” on järgmised sõnad: Eestlane tud” – uskumatu, mida kõike Luule Sooperet suurepärase sena on olnud ka kuus aastat olla on uhke ja hää, vabalt vaariisa moodi. Kui palju on lugejad on laenutatud raama- koostöö eest, kauaaegset, sa- raamatukogu väga aktiivne meil seda eestlaseks olemise uhkust aga alles tänapäeval? tute vahele unustanud! Leiu- gedast ning kohusetundlikku lugeja. Ta on töötanud Kee- Niipalju, kui olen kokku puutunud eestlastega, kes on nurka raamatute vahele jäetud lugejat Salme Aasmat toetuse le ja Kirjanduse Instituudis elanud mitmeid kümneid aastaid eemal kodumaast, olen asjadest on teretulnud kõik ning loetud raamatute kohta ning Loomingu toimetuses ja kogenud, et neis on palju rohkem sellist rahvuslikku uh- lugejad oma asju üles leidma analüüsiva tagasiside eest, pe- toimetab praegugi raamatuid. kust. Nad tunnistavad palju siiramalt ja rõõmsamalt, et ning kaasa noppima. Tiit Peterson ja Elo Viiding. rekond Läänt kui vaimuerksaid, “Olen kõigesööja,” tunnis- nad on eestlased, kui need inimesed, kes siin Eestimaal koostööalteid ning pühendunud tas ta. “Loen ka krimkasid ja kogu aeg on elanud. 475. lugemisaasta nadest. Alates 1997. aastast lugejaid meeldiva koostöö eest häid naistekaid.” Lugemine on Vahel kipub olema nii, et me mõistame asjade headust Sünnipäevapeo avasõnad üt- on raamatukogul taas arengut ning SA Rannapere Sotsiaal- tema sõnul elamisviis. “Mõni ja olulisust alles siis, kui oleme eemal ja vaatame asju tea- les vallavanem Haldo Oravas, soodustavad ruumid, kuid juba keskuse töötajat Olev Neeme raamat on selline, mida alatasa tud vahemaa pealt. Kas selleks, et me mõistaksime enda meenutades, et eestikeelsele kolme aastaga jäid needki kit- abivalmiduse ja aastatepikkuse võtad kätte ja tead isegi peast.” rahvuslikku olemust, peaksime minema võõrale maale? raamatule on see 475. lugemis- saks. “Kasvame ettenähtust pühendunud töö eest Viimsi Huvitavaid raamatuid ilmub Tarkuse omandamiseks ja maailma nägemiseks on tõesti aasta. “Kas eestlased ikka veel jõudsamalt,” tõdes Puura. Raamatukogu heaks. Linda Uustalu arvates kogu vaja aeg-ajalt käia ka võõrastel maadel, kuid siis ikka ja loevad?” küsis vallavanem. Ja Raamatukogus on 40 000 aeg. Tema üks lemmikuid on jälle koju tagasi tulla, et kõike õpitut oma rahva ja ko- jätkas: “Eestlased kirjutavad teavikut, 3000 kohusetundlikku Lugeja juba vene ajast Tõnu Õnnepalu, kelle puhul ta dumaa heaks rakendada. Meie presidendi algatatud prog- viimasel ajal väga palju väga lugejat ning kuus kogemuste- “Olin lugeja juba vene ajal,” naudib tundlikku ja mõtiskle- ramm eestlaste tagasi koju kutsumiseks on äärmiselt hea formaalseid fraase ja üha vä- ga raamatukoguhoidjat, kellest ütles Luule Soopere, kes asus vat stiili. Viimsi Raamatukogu ja oluline just selleks, et need, kes on ka nüüd eemale läi- hem nad räägivad omavahel.” kõige pikem staaž – 27 aastat Kirovi kolhoosi maile elama on Linda Uustalu jaoks väga nud oma kodumaalt, võiksid leida tagasitee. Kuid ka need, Vallavanem ei jätnud maini- – on Viimsi Raamatukogu ha- 1962. aasta maikuus. Tema oluline paik, mille teevad eriti kelle vanemad on kord läinud siit, kes on võõrsil üles kas- mata ka Facebooki, millest ruraamatukogus Prangli saarel lemmikraamatuteks olid ilu- meeldivaks sealsed alati abi- vanud, võiksid taas oma esiisade maale pöörduda. on kujunenud noorte peamine töötaval Astra Piirisaarel. kirjandus, inimeste elulood valmis töötajad. Nii nagu me olema üks rahvas ka siis, kui me omame lugemismaterjal ning millel on Raamatukogu nimel tänas ja ajalugu käsitlevad teosed. Sünnipäevapeole lisasid eriarvamusi, nii on ka ühtses kirikus võimalikud erinevad noorte jaoks oma roll. Kristiina Puura järgmisi lu- “Olen suur lugeja,” sõnas ta. vaimsust luuletaja Elo Vii- traditsioonid, mis saavad teineteist täiendada. Ei ole ju Raamatukogu juhataja gejaid: heasoovlikku lugejat Paraku on probleemid silma- ding, kes luges oma luulet, ja mitte mingit põhjust eristada inimesi selle põhjal, kus nad Kristiina Puura esitas sisuka Linda Uustalut uute teaviku- dega teinud teda nüüd mureli- Tiit Peterson, kes teda kitarril elavad, kui nad on ühest rahvusest. Nii ei ole ka mitte min- ülevaate raamatukogu aja- te komplekteerimissoovituste kuks ja lugemine jäänud taha- saatis. git põhjust, et ühel rahval sõltuvalt inimeste asupaigast, loost, selle tõusudest ja mõõ- ning loetud raamatute koh- plaanile. Annika Poldre peaks olema erinevad kirikud. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ülesanne on teenida eesti rahvast ja kui seda saab teha üks kirik üle maailma, on hea. Mikk Leedjärv Kirjanikud tulid külla EELK Viimsi Püha Jaakobi koguduse õpetaja Raamatukogupäevade Heiki Vilepit. Viljakas laste- raames tõi üle-eestiline kirjanik Vilep rääkis, et enne kirjanike tuur Viimsisse kui ta hakkas lastele kirjuta- neli kirjameest. ma, kirjutas ta kergemas žan- Tervitati uusi vallakodanikke ris, täiskasvanutele. Ja lugeski Viimsi Huvikeskuses tervitasid valla esindajad peresid, 3. novembril astusid Viimsi kuulajaile oma noorpõlve luu- kellel on sündinud uued ilmakodanikud. Päevakeskuses rahva ette neli letusi. “Need päevad on mu töös kõige toredamad, kui ma tulen uusi lapsevanemaid tervitama ja õnnitlema,“ ütles abivalla- kirjameest Lõuna Eestist: luu- “Eesti luules valitseb kaks vanem Urve Palo 10. novembril Viimsi Huvikeskuses, kus õn- letajad Aapo Ilves ja Hannes joont,” nimetas Varblane oma nitleti uusi vallakodanikke ja nende vanemaid. Varblane, näitekirjanik Jüri luuletustele vahepalaks. “Üks “Lapse sünd pole mitte väike, vaid suur ime,“ rääkis Palo. Ta Kaldmaa ja lastekirjanik Heiki neist on naerukiskuja.” Selle rõhutas, et lapsepõlv loob vundamendi kogu eluks. “Te kasvate Vilep. Raamatukogu oli üles näiteks esitas luuletaja oma koos lapsega ja tarkused tulevad iseenesest,“ teadis Palo, kes ise seadnud külaliste loomingust “Ahastavate alkohoolikute on väikese tütre ema. Abivallavanem soovitas noortel emadel- näituse, mis teoste rohkusega marsi”. Teiseks eesti luulele isadel laps kohe lasteaiajärjekorda panna. Ta meenutas ka valla autoreid meeldivalt üllatas. praegu iseloomulikuks joo- poolt ettenähtud soodustusi, nagu näiteks seda, et kui korraga Kõigepealt sai sõna Aapo neks pidas ta intellektuaalsete käib ühest perest lasteaias kaks last, siis on teise lapse laste- aiakoht odavam. Pered saavad vajadusel ka toimetulekutoetust. Ilves, kes esitas oma loomingut Aapo Ilves, Hannes Varblane, Heiki Vilep ja Jüri Kaldmaa Viimsi mõistuslike naiste luulet, mida – laule nii võru murdes kui ka Päevakeskuses. on silmatorkavalt palju. Viimsi Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni poolt sai iga pe- kirjakeeles. “Kuna tänapäeval Külalised kiitsid Viimsi re Tite õiguste deklaratsiooni, vallalt sai iga laps kingiks valla on kombeks kõike sildistada,” tekirjanik ja mina olen armas- Ennast mulgina tutvusta- Raamatukogu korraldatud soo- sümboolikaga hõbelusika. lausus Jüri Kaldmaa, siis sil- tuslaulik.” Kaldmaa, kes on nud Hannes Varblane luges ja vastuvõttu ja jätkasid samal Uue pereliikme tervitamine on perele suur sündmus, mil- lest olid tulnud osa saama ka paljud vanaemad-vanaisad ja distas ta oma sõnavõtu alguses kirjutanud ka arvustusi, esseid, oma luuletusi, meenutades ka päeval teekonda Raplamaale, beebide õed-vennad. ka iseennast ja oma kaaslasi: jutustusi, luuletusi ja novelle, nende valmimise aegu ja ise- kus neid järgmisel päeval oo- “Aapo on rokistaar, Hannes esitaski kitarri saatel oma ar- ärasusi. Kõige säravamaks tä- tasid uued lugejad. VT on vihane mees, Heiki on las- mastusluulet. heks pidas ta oma seltskonnas VT 6 19. november 2010

Püünsi Kool pidas Muuseum lõi laadal laineid Rannarahva Muuseumi- kimise osakond. See isevärki le avanes esmakordselt lähenemisviis kingipakkimise sünnipäeva võimalus osaleda oma võimalusele pakkus külastaja- 5. novembril tähistasime Püünsi Kooli 17. sünni- töötubadega Mardilaadal, tele suurt elevust ja lõi uudse päeva. mis toimus 11.–13. no- lähenemisega laadal tõeliseid vembrini Saku Suurhallis. laineid. Nii mõnigi isa sai isa- depäeval avada kodus konser- Eesti käsitöö laulupeoks peeta- vikarbi, kus sees kikilips või val rahvusliku elulaadi suurüri- mõni muu muhe kingitus. tusel oli muuseumirahval suu- Muuseumirahvas aitas kon- repärane võimalus tutvustada serveerida nii häid soove ja külastajatele kitsamalt ka ranna- unistusi kui ka kirju jõuluva- rahva elulaadi eripärasid. Koos nale. Oli ka mõni suur mure, räägiti kalalkäimisest ning haru- mis sai üheskoos õlgadelt maha tati ja puhastati võrke. Kogenud võetud ja purki pistetud. Seda laevakapten õpetas kompassi konservi ei avata küll kunagi... kasutamist ja merekaardi luge- Kel edaspidigi soov pakkida mist, õpiti kalamehesõlmede te- konservikarpi mõni väikse- gemist ning kasutamist. Puidust mõõduline kingitus või kas- 5. klass omatehtud tortidega. kaluripaatide väljavoolimise või hea sõnum kallimale, võib nippe jagas muuseumi kuldsete muuseumist julgelt läbi astuda. Sellel toredal päeval korraldasime klassidevahelise tordi- kätega meistrimees Raivo. Kes Mardilaata külastas kolme võistluse. Torte laekus oodatust kordi rohkem. Kuni peoni noa kasutamiseks veel noore- päeva jooksul tuhandeid ini- pandi need ühte klassiruumi hindamist ja maitsmist ootama. võitu oli, sai õppida paberist mesi, nii sai iseenesest väike, Klassiruumis hõljuv hõrk koogilõhn tungis ka koridorides- paatide voltimist ning kajakate aga hingelt suur muuseum en- se, mis tekitas koolimajas rõõmsat sünnipäevast elevust. joonistamist. dale taas juurde palju sõpru ja Torte hindas õpetajate žürii ja autasustamise tseremoonia Muuseumil oli Mardilaadal häid kontakte. Nii saime kut- tuleb 19. novembril toimuval isadepäeva pereõhtul. kaasas ka konservikarpide sul- seid osaleda muuseumiga ka Viienda tunni ajal kogunes kogu kool võimlasse. Lau- geja ning ports uhiuusi konser- mitmetel teistel põnevatel üri- dadele olid paigutatud kõigile imetlemiseks tordid. Tant- vikarpe, kuhu muuseumis tava- tustel. Aga Mardilaat oli vahva sisime kogu kooliga sünnipäevatantsu ja laulsime kooli päraselt pakutakse võimalust – ja muidugi suured tänud kor- hümni. Pidu lõppes pidupäevase Mutionu peo ja Kaera- sulgeda oma häid mälestusi ja raldajatele muuseumile antud Jaani tantsimisega. Seejärel said kõik suud magusaks. Tor- meenutusi. Mardilaadal kuju- võimaluse eest! did maitsesid ülihästi ja mis põhiline – ise tehtud, hästi nes konservikarpide sulgemise Rannarahva Muuseumi juhataja Riina kandis Mardilaadal uhkusega Eha-Kai Mesipuu tehtud. Peomelust suunduti töisemasse meeleollu. töötoast mõnus kingituste pak- vanem-purkija ametinimetust. Rannarahva Muuseum Koolile sünnipäevakingiks korrastasime Püünsi Koo- li Õpilasesinduse eestvedamisel kooli ümbrust. Riisusi- me lehti, pühkisime teid, rajasime kevadlillede peenraid, vahetasime välja taimed maja ees olevates pottides. Igal Mehine isadepäev Rannarahva Muuseumis klassil oli oma piirkond, mida tuli korrastada. Klassid olid väga tublid ja said oma ülesannetega suurepäraselt hakka- ma. Täname ka lapsevanemaid, kes lapsi toreda päeva kor- damineku toetasid. Palju õnne Sulle, armas Püünsi Kool!!!

Rannarahva Muuseum Avatud K-P kell 12-17 Mõnus ajaviide kogu perele! Hea uudis kõigile muuseumisõpradele: iga kuu neljas neljapäev on muuseumis piletivaba päev. Asume Nurme tee 3, Pringi küla Vaata ka: www.rannarahvamuuseum.ee

Rannarahva Jõululaat

11. detsembril k10–18 Rannarahva Muuseumis ja Viimsi p Suured ja väikesed meis- Vabaõhumuuseumis terdamishuvilised ühiselt suure laua taga puidust paadikesi Müügil suures valikus voolimas. Töötuba juhendab ehedat käsitööd, muuseumi kuldsete kätega raamatuid ja palju muid meistrimees Raivo. vahvaid jõulukinke! t Muheda olemisega endine Müügisoovidest tippsportlane Jüri Tamm teatada: ehakai@ranna- esitlemas oma äsjailmunud rahvamuuseum.ee või kalateemalist lasteraamatut. telefonil 510 0281 u Külalistele avanes vanade mõrdade all istudes võimalus kuulda ka, kuidas kalad vee all häält teevad. Fotod Rannarahva Muuseum 19. november 2010 7

Tantsud akordioniga Advendikontsert Eesti tuntuim akordioni- tooriumi õpetajad. Samamoodi 28. novembril kell 14 esinevad Viimsi Püha virtuoos ja Viimsi Muu- on Lätis tema albumid tuntud. Jaakobi kirikus Eesti Koorijuhtide Naiskoor ja sikakooli õpetaja Henn Henn Rebane on töötanud Inseneride Meeskoor. Kontserdi alguses süütab Rebane on avaldanud akordioniõpetajana ka Soomes. advendiküünla vallavanem Haldo Oravas. uue akordionimuusika Alates 1936. aastast korralda- noodialbumi “Tantsud takse maailmas akordionimän- Novembrikuu viimasel pühapäeval süüdatakse Viimsi akordioniga“. Sel puhul gu tippsündmust, mis kannab Püha Jaakobi kirikus (Nurme tee 3, Pringi küla, Viimsi) käis Viimsi Teataja muu- nime Coup Mondiale. Korra on esimene advendiküünal. Selleks puhuks on kontserdikava sikakoolis Henn Rebast seda peetud Soomeski. Kolm kokku pannud kaks pikkade traditsioonidega koori – Eesti küsitlemas. aastat tagasi Soomes peetud Koorijuhtide Naiskoor ja Inseneride Meeskoor. rahvusvahelisel konkursil “Pri- Eesti Koorijuhtide Naiskoor on 1988. aastal loodud “Tantsud akordioniga” köidab mus Ikaalinen” žüriis oli ka üle-eestiline kollektiiv, kus laulab ligi 40 muusikaõpetajat pilku oma kauni kaanefotoga Henn Rebane. ja koorijuhti. Koor kohtub kuus kuni kaheksa korda aastas ja tantsijate kujudega. Selle Eestis algatas Henn Rebane seminar-kokkutulekutel, mis harilikult lõpevad kontserdiga. kaanefoto on Henn Rebane tei- rahvusvahelise akordionifes- Koori juhatavad Andrus Siimon ja Õnne-Ann Roosvee. nud Roomas. Tantsijate kujud tivali Rägaveres 1987. aastal. Dirigent Andrus Siimon töötab kooriga alates 2007. on Viimsi Kunstikooli õpilaste Toeks oli toonane Vilde kol- aastast. Ta on Eesti Rahvusmeeskoori laulja, koormeister looming. hoos. Festival sai otsa, kui eest- ja dirigent ning G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli koori- See pole akordionimängu vedaja läks Soome õpetama. juhtimise õpetaja. Siimon on Eesti Naislaulu Seltsi juha- õpetamisele pühendunud mehel Konservatooriumis koori- tuse liige, Teaduste Akadeemia Naiskoori, Teaduste Aka- mitte esimene, vaid juba neljas juhiks ja muusikapedagoogiks deemia Meeskoori ja Virumaa Noorte Meeskoori dirigent. album. Kuid veel enne nende õppinud Henn Rebasel oli eri- Õnne-Ann Roosvee töötab kooriga alates 2001. aastast. Ta väljaandmist asutas Henn Reba- alapilliks klaver. Väga ebatava- on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimisosakon- ne Akordioniliidu, mis oli mõel- line oli tema soov teha riigiek- na kontsertmeister, TTÜ Akadeemilise Naiskoori dirigent dud õpilastele ning mille eestve- sam klaveri asemel akordionil. ja Lasteekraani Muusikastuudio koormeister. daja on praegu Tiit Kalluste. Liit Soov sai teoks ja eksamihin- Eesti Koorijuhtide Naiskoori eesmärk on aastate jook- sai loodud Soome eeskujul, kus deks tuli viis. Eksamikomisjo- sul andnud kõikjal Eestis, samuti Ungaris, Soomes, Itaa- selline ühendus eksisteerib juba nis olid sellised korüfeed, nagu lias, Norras, Hispaanias, Šveitsis, Saksamaal ja Peterburis, 1952. aastast. Bruno Lukk, Laine Mets jt tun- Venemaal. Häid tulemusi on saavutatud konkurssidel Ees- tud klaveriõpetajad. tis, Ungaris ja Walesis. Albumite põhjuseks Inseneride Meeskoor on asutatud 1987. aastal. Laulja- repertuaaripuudus Henn Rebane telesaates “Tähelaev“. Foto erakogu Entusiasm paneb te hulgas on mitmete erialade mehi, neist enamus inseneri- “Albumeid sundis koostama re- tegutsema haridusega. Peadirigent on Eesti Muusika ja Teatriakadee- pertuaari puudus,” lausub Henn Tema koostatud albumid on Entusiasm on see, mis paneb mia emeriitprofessor Ants Üleoja, kes on juhatanud koori Rebane. Esimene akordioni- pillimängu õppijatele väga va- teda enda sõnul akordionimuu- selle asutamisest alates. Abidirigentidena töötavad Kuldar muusika album “Minu akor- jalikud. “Nad on hästi läinud,” sika albumeid koostama. “Mul- Schüts ja Killu Rikker. dion” valmis tal aastal 1994 ütleb autor, sest õpetajana teab le on see töö meeldinud,” ütleb Inseneride Meeskoori peadirigent Ants Üleoja on tööta- ning see sisaldas repertuaari üle ta, missuguseid lugusid õppija- Henn Rebane. Ta on esinenud nud muusikaõpetajana üldhariduskoolides, õpetajana muu- maailma. Teine, “Polüfoonia tel vaja on. “Et meloodia oleks paljude koosseisudega. Viimsi- sikakoolis ning töötab õppejõuna Eesti Muusika- ja Teat- album akordionile” tuli trükist meeldejääv ja ilus, mitte imal, lasedki on saanud Henn Rebase riakadeemias. Ta on juhatanud Eesti Televisiooni ja Raadio 1997. aastal ning sisaldab Sak- vaid karge. Et mängida oleks mängu mitmel puhul kuulda ja segakoori, Vabariiklikku Koorijuhtide Segakoori, Riiklikku sa, Itaalia, Inglise ja Prantsuse sõrme järgi, et jääks hästi meel- küllap mäletavad kuulajad üht Akadeemilist Meeskoori ja Tallinna Kammerkoori. Üleoja koolkondade muusikat 17.–18. de, oleks huvitavaid harmoo- kaunist itaalia laulude õhtut on olnud üld- ja koolinoorte laulupidude üldjuht. Üleoja on sajandist. Soomes on see häs- niaid,” loetleb ta. Antiigiaidas, kus Henn Rebane tegev ka Oonurme Segakoori dirigendina. ti levinud. Järgmine kogumik Äsjailmunud album sisal- saatis akordionil Jaan Arderit. Inseneride Meeskoor on edukalt osa võtnud mitmetest kandis pealkirja “Viis eesti dab tantse seepärast, et tant- Kohe-kohe on trükist tu- rahvusvahelistest ja kohaliku tähtsusega võistulaulmistest. tantsu”. sudel on tema sõnul praktiline lemas Jaak Ojakääru raamat Kontsertreisidel on käidud nii Euroopas kui ka USAs ja Henn Rebase albumites esi- tähtsus. “Saab tutvuda eri ajas- Raimond Valgrest. Raamatu- Kanadas. Koori repertuaari kuuluvad Eesti ja paljude teis- tatud palasid mängivad muusi- tute tantsudega ja nad on konk- ga koos tuleb välja plaat, kus te kaasaegsete heliloojate ja klassikute teosed, nii ilmalik kakoolide lapsed üle-eestilistel kab mõista ja ette kujutada see, reetsed.” Henn Rebane mängib akordio- kui ka sakraalmuusika. konkurssidel, mis toimuvad iga kes ka ise pilli mängib. nil Valgre lugusid 1930ndate Advendikontserdil tuleb ettekandele selliste helilooja- kahe aasta tagant. Koos Robert “Iga lugu on üles ehitatud Õpetajaks ka Soomes helikeeles. Detsembris algab te koorimuusika, nagu Kreek, Kruusimäe, Rips, Rahmani- Jürjendaliga loodud folkduos teatud printsiibile,” selgitab ja Lätis Eesti tuur, kus Henn Rebane nov, Nystedt, Bruckner, Händel, Saint-Saens jt. on Rebane ka ise neid mängi- Rebane. Menuette näiteks on Henn Rebane ei õpeta lap- koos Tõnu Raadiku ja Jüri Aar- Sissepääs kontserdile on tasuta. Vaata ka ekn.edicypa- nud. Tema sulest ilmunud las- maailmas palju, aga viima- si mitte ainult Viimsis. Meie maga seda raamatut tutvustab. ges.com ja www.inseneridemk.ee. tealbumit akordionile kaunis- ses albumis esitatud menuett kohtumist tuli edasi lükata Selle kõige kõrval on tema Kristel Pedak tavad Viimsi Kunstikooli laste (Henn Rebane võtab akordioni seetõttu, et ta oli õpetamas ja jaoks vaat et tähtsaim mis- vaimukad joonistused. Nende sülle ning mängib sellest ette loenguid pidamas kolmes Läti sioon hoolt kanda uute noorte albumite valmimine on tähen- katkendi – toim.) on aga hoo- linnas, kus tema kuulajateks mängijate järelkasvu eest. Annika Poldre Hingedepäev danud suurt tööd, mida ehk os- pis kaasaegse helikeelega. olid ka keskastme ja konserva- Randveres 4. novembri keskpäeval toimus Randvere Päeva- Peeter Singi näitus “Marjele mõeldes” keskuses järjekordne üritus teemal hingedeaeg. Viimsi Püha Jaakobi kirikus Tallinnas juhtis Peeter Sink Peeter Sink on kirjutanud Esinema oli seekord kutsutud perekond Kelle. pühapäeval, 14. novembril evangeeliumi vennaste ühingu üle 500 luuletuse ja sama palju Laulurõõmu endistest ja ka praegustest poplauludest avatud näitus on pühen- kogudust Saalem. 1955–1957 laulutekste, millest paljud viisis- pakkus Leonhard Kelle, kunagine RAMi laulja, kes oma datud kunstniku abikaasa, oli Peeter Sink EELK Elva tas tema abikaasa Marje Sink. emotsionaalse ja kaasakiskuva esitusega pälvis korduvalt helilooja Marje Singi 100. koguduse hingekarjane. Enne Marje Singi laule on lauldud kuulajate aplausi. Tasub meenutada, et Leonhard Kelle sünniaastapäevale. okupatsiooni ilmus temalt pikkade aastate jooksul paljudes laulis telesaate “Eesti talent” eelvoorus ja pääses finaali rohkesti vaimulikku noorsoo- kirikutes ja kogudustes. EELK 30 parima hulka, mis on väga tubli saavutus kõrges eas Peeter Sink (1902–1957) sün- kirjandust ja kolm luulekogu. Kirikumuusika Liit on välja solisti kohta. Hoiame pöialt ja helistame, helistame! dis Pilistvere kihelkonnas, lõpe- Pärast surma ilmus Torontos andnud tema laulude noodiko- Tema õde Silvia Kelle, tuntud kunstnik-luuletaja, tas aastal 1919 Tallinna Kunst- Peeter Singi luulevalimik. gumiku. Nüüdseks on välja an- nahktaieste valmistaja, rääkis hingedepäevast, Kellede tööstuskooli maalikunsti erialal. Maalimist harrastas ta muu- tud mitu heliketast tutvustamaks sugupuust, traditsioonidest, mälestustest. Samuti näitas Võttis osa Vabadussõjast. de tegevuste kõrval, esines Marje Singi loomingut. ja selgitas ta nahast sodiaagimärkide ainetel valmistatud Kogenud aastal 1920 usulist oma töödega mitmel näitusel. 2006. aastal ilmus Peeter amulettide tähendust. pööret, pühendas ta kogu oma Kunstnikuna lähtus Peeter Sink Singi maale tutvustav raamat, Leonhardi abikaasa Helmi Kelle, kes on eesti keele elu Kristuse sõnumi levitamise- Magritte. juugendlikust stiilist, aga ka art mille kirjastasid Peeter Singi õpetaja, luges päevakohaseid luuletusi. le. Aastast 1923 oli ta rahvusva- deco’st. Arvukad maastikumaa- poeg Tunne Kelam koos abi- Üritust, mis lõppes ühises kohvi- ja teelauas, võis igati helise kristliku noorteliikumise allianssliidu reisisekretär. Ta oli lid on enamasti loodud vahetust kaasa Mari-Ann Kelamiga. kordaläinuks lugeda. Christian Endeavor (CE) reisi- aktiivne raudteelaste kristlikus looduselamusest, neis avaldub Näitus “Marjele mõeldes”on Vello Mäits sekretär, sisuliselt rändjutlusta- ühingus ja astus 1938. aastal kunstniku tõsine vaimne seisu- Viimsi Püha Jaakobi kirikus Randvere Päevakeskuse tugirühm ja, ning 1926–1932 selle juht, Euroopa Kristliku Misjoni tee- koht, avar maailmatunnetus ja avatud kuni 30.01.2011. hiljem Eesti pühapäevakoolide nistusse. temale nii omane poeesia. Erkki Juhandi 8 19. november 2010

KaunisLõppes tänavune, kodu loob k 12. Kauni Kodu konkurss.

“Täna meenutame suve,” ütles valla arendusameti juhataja Enno Selirand, avades Kauni Kodu konkursi pidulikku lõpu- üritust. Tänavu 12. aastat valis vald oma kaunemaid koduae- du ja tunnustas nende oma- nikke. Täpselt sama kaua on kestnud ka üle-eestiline Kauni Kodu konkurss, mille algatas president Konstantin Päts ning taasalgatas president Lennart Meri. “Oleme rannarahvas ja meri on meie lihtsaim tee suur- Veesilm Taltside aias. de maailma,” rääkis vallava- nem Haldo Oravas. “Aga ole- me parasjagu ka metsarahvas. Ka Viimsi on pooles osas met- saga kaetud, kui saared kaasa arvata. Kusagil seal, metsa ja mere vahel paikneb meie aed.” Vallavanem meenutas Lennart Meri sõnu, et väike Eesti on nagu meie ühine aed kodu üm- ber. Viimsis oli Lennart Meri ka üks konkursi eestvedajaid. Mõndagi uutmoodi Tänavu oli konkursi korral- damises mõndagi uutmoodi: esmakordselt osales selles ettevõtmises Viimsi Ettevõt- like Daamide Assotsiatsioon v VEDA. Konkursiga koos kuu- Moodne arhitektuur põlislooduses, Leedi-Kivistiku aed. Zürii vaatas ka majandusaedu. Taltside aias torkas silma hea planeering. lutati välja ka fotokonkurss, mille pidulik lõpetamine ja võitjate väljakuulutamine oli koos Kauni Kodu konkursi lõpetamisega, ja esmakordselt üritasid korraldajad teha sel- lest konkursist pikemaajalise sisuka ettevõtmise aiandushu- viliste klubi näol. “Koos saa- me muuta kogu valla elanike Prooside kaunis aed. suhtumist koduaedadesse. Su-

Kaunis Kodu 2010 võitjad l Haabneeme alevik: Kristi ja Andres Talts, Käärti tee 31. l Randvere küla: Tatjana ja Nikolai Kopõrin, Ho- Leedi-Kivistiku iluaed Lubja külas. Mare Käiti armastusega tehtud aed. Järjepidevus Prooside aias. buraua tee 6; Kristel ja v Danel Pleiats, Teekalda heldes on huvitavam ja kind- Zürii muljed tee 6; Tauno Strus, Krati Enno Selirand, valla arendusameti juhataja: tee 34; Mare Käit, Krati lam,” põhjendas ideed Enno “Suur luksus on omada ilusat Selirand. Oma tulevikuvisioo- kodu, luksus on ka omakasva- Pildid meie ilusatest aedadest ja kodudest räägivad oma selget ja lihtsat keelt. Igal aastal lisandub tee 25. kaunite kodude perre 4–6 kodu. Kui nii veel mõni sajand edasi liikuda, siis ilmselt ei olegi Viimsi val- nina näeb Selirand konkurssi tatud söödavad taimed,” sõnas l Tammneeme küla: las maja, millel ei ilutseks silt “Kaunis Kodu“. Ainult aastaarvud oleksid erinevad. Tegelikult ongi see nii suurejoonelisena, et kauni Ene Lill. Žürii vaatas aedade Maaja ja Toomas Proos, kodukaunistamise liikumise üks eesmärkidest. Konstantin Päts, liikumise algataja, ütles, et see pole Teigari tee 1. kodu klubi kokkusaamiseks ilu ja ka majanduspoolt. Pea- mitte liikumine oma kodu eest, vaid see on rahva kodumaa-armastuse ilming. Ilusat kodu armasta- l Lubja küla: Annika Leet tuleb rentida Viimsi Kooli saal aegu kõigis aedades olid ka takse ja ilusatest kodudest koosnevat isamaad armastatakse veelgi rohkem. ja Laur Kivistik, Mäekün- ja žürii valib mitte kuus nagu väiksed majandusaiad. Ene 24. augustil 2003. aastal Haljalas ütles tollane Eesti president Arnold Rüütel: “Me ei kutsunud üles ka tee 2. tänavu, vaid 20 nominenti. Lill tegi ettepaneku alustada maju ja korterid remontima, vaid oma suhtumist maasse muutma, sellesse, mis meid ümbritseb. Peaministri tänukirja “Eestlase ideaalkodu on vallas taimede vahetamist ning Eestlased on põline maarahvas. Meie künnipõllundus on väga iidne. Vanimad tunnusmärgid sellest “Kaunile Eesti kodule metsa sees mere ääres suure selle jaoks pidas ta sobivai- asuvad Rebalas. Meie kauged esivanemad tahtsid olla paiksed – see maa oli nende kodu. Kodu on 2009“ ja mastivimpliga linna lähedal,” rääkis VEDA maks paigaks taluturgu. imeline väärtus. Kodu ühendab põlvkondi. Tänan teid selle eest, et olete oma maad armastanud. Ilus autasustati esindaja ja žürii liige Ene Lill, 11 aastat on konkursi žüriis kodu on iseseisvuse alus, kodu on kindel vabadus.“ l Perekond Starkov, kes on Viimsis elanud 12 aastat. olnud vallavanem Haldo Ora- Tammekivi põik 6, Rand- Viimsi ongi tema sõnul selline vas. “Kui esimestel aastatel oli vere küla. ideaalne koht. Komisjoni töö küsimus, et mida täpselt hin- kus aia ilu hinnati elupuude arvu kus krundi keskel on looduslik liikmetena vaimustuses kogu l Perekond Annus, Vee- ringu tee 22, Randvere andis Lille sõnul mõnusa ko- dame, siis sel aastal, kus ma järgi. Aedades on palju huvita- oja, kaldad ääristatud kivide ja ettevõtmisest, eriti ringsõidust küla. dutunde. Et VEDA kirjutas Ko- ei saanud ringsõitudel osaleda vaid vorme, madalaid ilupuid, lopsaka taimestikuga. Meeldis Prangli saarel ja sealsest soo- l Perekond Lass, Nurmi- danikuühiskonna Sihtkapitalile ning nägin vaid pilte, tundus, pihlakaid. Silmatorkav on suund ka avatud saun puutünnis. Pal- jast vastuvõtust. “Vallas on ku tee 7, Haabneeme. selle konkursi läbiviimiseks et valitud on tervikmõju põh- rajada ka tarbeaedu. Need on ju oli huvitavaid detaile, nagu aiad väga ilusaks tehtud, tar- l Perekond Pihel, Raud- projekti ja sai toetust, siis saab jal,” rääkis vallavanem. oskuslikult ära peidetud taimede maasikad lillepottides.” beaiad on ilusti kujundatud ja rohu tee 6, Metsakasti küla. tänu KÜSKile teha koduteema- Žürii liige Anne Talvari: vahele. Veesilmi tuleb juurde. VEDA daamid Tiia Husso sulandatud iluaia sisse,” rääkis lisi üritusi veebruari lõpuni. “Hakkab mööda saama aeg, Väga kena oli Kalda teel aed, ja Kersti Randmer olid žürii Randmer. 19. november 2010 9

Fotokonkurss “Viimsi Loodusvaated 2010” Sel aastal toimus esimest korda konkursi “Viimsi Kaunis Kodu 2010” raames odutunde ka fotokonkurss “Viimsi Loodusvaated 2010”. Konkursil osales 10 amatöörfotograafi, kes esitasid hindamiseks 49 tööd. Publiku lemmikuks valiti Laidi Koppeli foto “Jaaniöö lummuses”, mis sai maksimaalse punktide arvu kümnel korral. MTÜ VEDA ja vallavalitus tõstsid esile Kilvar Kessleri fotosid “Põder ujub”, “Kapten kivitäks” ja “Roohabekas omas keskkonnas”. Fotovõistlust toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Fotovõistluse tööd on üleval MTÜ Viimsi Ettevõtlike Daamide kodulehel www.veda.ee. RMK on lubanud konkursifotodest teha oma majas näituse. Marje Plaan, kultuuritöö koordinaator

Looduskoosluse oskuslik kasutamine Pleiatsite aias.

Jaaniöö lummuses.

Pleiatsite avar aed Randveres.

Tauno Strusi aia kaunis tervik.

Põlisloodus Strusi aias. Emotsionaalne terviklahendus Kopõrinite aias. Kapten kivitäks. Roohabekas omas keskkonnas.

Aiatöö on hingele 31 jäi žüriile meelde ronivate jetajad ja tegutsevad ka koh- kosutus maasikatega, mis pererahva tunikena, võiks arvata, et kogu Üks võitjaist, perekond Kopõ- sõnul annavad mitu saaki aas- vaba aeg kulub sellele hobile. rini aed Randveres Hoburaua tas, ja köögiviljapeenardega, Andres Talts: “Aeda kujunda- tee 6 hakkas silma huvitavate mis on betoonääristega ning me vähehaaval, võtame kor- taimede poolest. Aia omani- peenravahed kaetud geoteks- raga vaid ühe nurga ette.” kud on pärit Ukrainast ja pal- tiili ja killutikuga. “Et toast Kristi: “Oleme palju merel jud taimedki on sealt toodud, tulles saaks köögivilju võtta ja ja aed peab ise hakkama saa- nagu näiteks vaarikad, mis an- tuppa tagasi puhaste varvaste- ma. See ei tohi olla koormaks navad kaks saaki aastas ja tar- ga,” selgitas perenaine. ja inimene ei saa olla aia ori.” hun, millest tehakse karastavat 2002. aastal kujundatud Andres lisas, et aed peab ole- jooki ning mille lehed sobivad aias olid alguses muru ja kivid. ma puhkuseks. ka liha maitsestamiseks. “Siis tuli masu ja me hakkasi- Tänavuse Kauni Kodu Kopõrinid on Viimsis ela- me oma aias nokitsema,” rää- konkursi projekti, mis hõlmas nud viis ja pool aastat ja aed on kis Andres Talts. Abikaasad on aia- ja fotokonkurssi, koolitusi sama vana. “Igal aastal istuta- mõlemad agronoomide lapsed, ja seminare, suurem eesmärk me paar-kolm viljapuud,” rää- kuid aias teeb rohkem tööd on luua võrgustik, et tekiksid kis Tatjana Kopõrina. Aiatööd perenaine, ehitamine on mehe kontaktid, et tekiks kodutunne. teeb pere õhtuti ja perenaise hobi. Kuna mõlemad on pur- Annika Poldre sõnul on see hingele kõige pa- rem tegevus. Kristi ja Andres Taltsi ko- Põder ujub. duaed Haabneemes Käärti tee NOVEMber 2010 AMETLIKUD TEADAANDED

VIIMSI VALLAVOLIKOGU 09.11.2010 ISTUNGI ÕIGUSAKTID 049001 Viimsi Saared 640 000 23 310 663 310 049003 Muu majandus 355 000 -82 000 273 000 09.11.2010 ISTUNGI OTSUSED 081051 Muusikakool 3 441 624 -4 450 3 437 174 nr 40 Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 otsuse nr 52 “Koolieelse eralasteasutuse toetuse suuruse kinnitamine” muutmine 08300 Ringhäälingu- ja kirjastamistee- 1 500 000 500 000 2 000 000 nused nr 41 Vallavolikogu komisjonide koosolekutel osalemise eest tasu maksmine nr 42 Vallavolikogu esimehe hüvituse määramine 091101 MLA Viimsi Lasteaiad = laste- 43 388 460 349 754 -346 000 43 392 214 nr 43 Naissaare asustusjaotuse muutmise taotlemine aiad kokku nr 44 Viimsi Vallavolikogu fraktsioonide “Viimsi heaks” ja “Parem Viimsi” koosseisude muut- 0911011 Piilupesa lasteaed 10 670 248 260 000 10 930 248 mine 0911012 Pargi lasteaed 4 487 044 11 650 4 498 694 0911014 Leppneeme lasteaed 2 690 868 22 000 2 712 868 9. november 2010 nr 43 0911015 Randvere lasteaed 10 646 577 0 10 646 577 Naissaare asustusjaotuse muutmise taotlemine Viimsi Vallavolikogule esitati avaldus Naissaare asustusüksuse muutmiseks ja ajalooliste külani- 0911017 Karulaugu lasteaed 6 511 179 -346 000 6 165 179 mede ennistamiseks, sest Viimsi valla koosseisu kuuluval Naissaarel puuduvad külanimed, millega 0911018 Haabneeme Lasteaed 7 959 544 2 104 7 961 648 hõlbustuks asutuste ja paikade adresseerimine. Samas kasutatakse juba praegu kohapeal viitamisel 0911019 Amarülluse lasteaed 423 000 54 000 477 000 ajalooliste külade nimesid. Naissaart külastab aastas tuhandeid inimesi ning saarele on püstitatud 091102 Eralasteaiad 11 000 000 1 800 000 12 800 000 mõnikümmend elamut, mis vajaksid külade järgi adresseerimist. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks Vabariigi Valitsuse 25.11.2004. a määruse nr 335 (04.12.2006 091103 Tasu teistele omavalitsustele 6 500 000 -1 800 000 4 700 000 määruse nr 247 redaktsioonis) “Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja 092102 Püünsi Kool 9 756 121 288 232 -3 054 10 041 299 kord” § 9 punktid 2 ja 3, § 10 lõike 1, “Kohanimeseaduse” § 4 lõike 1 punkti 3, § 5 lõike 1 punkti 3, 0921021 Püünsi Kool-vald 5 641 896 250 346 5 892 242 § 7 lõike 2 punkti 2, § 11 lõike 2 ja lõike 3 punkti 1 ning arvestades Rootsi Vähemusrahvuse kultuu- 0921022 Püünsi Kool-riik 4 114 225 37 886 -3 054 4 149 057 rinõukogu 13.03.2010 avaldust nr 7-1/1272 ja vallavolikogu liikme Alar Mik’u 20.05.2010 avaldust 092122 Prangli=PK kokku 1 241 397 3 039 -5 300 1 239 136 nr 1-13/86, Viimsi Vallavolikogu o t s u s t a b: 0921221 Prangli Pk. (vald) 392 976 770 393 746 1. Taotleda regionaalministrilt Harju maakonna Viimsi valla Naissaare küla asustusjaotuse ja 0921222 Prangli PK. (riik) 848 421 2 269 -5 300 845 390 lahkmejoonte muutmist eesmärgiga ennistada ajaloolised asustusüksused, vastavalt esitatud jooni- 092201 Viimsi KK. kokku 65 771 834 685 789 -9 708 66 447 915 sele (lisa 1) ja lahkmejoonte kirjeldusele (lisa 2) alljärgnevalt: 0922011 Viimsi KK (vald) 41 562 901 357 744 41 920 645 1.1. Tagaküla/Bakbyn, vastavalt joonisele lisas 1. 1.2. Lõunaküla/Storbyn, vastavalt joonisele lisas 1. 0922012 Viimsi Kk (riik) 24 208 933 328 045 -9 708 24 527 270 1.3. Väikeheinamaa küla/Lillängin, vastavalt joonisele lisas 1. 101212 Erivajadustega inimeste 453 843 2 903 456 746 2. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel. hooldajate toetus 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 101213 Puuetega laste sotsiaalne kaitse 47 644 17 726 65 370 4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie 102011 Püsiva iseloomuga toetused 80 000 11 000 91 000 Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. 102012 Maamaksu soodustus 55 000 -2 125 52 875 Aarne Jõgimaa, vallavolikogu esimees 102013 Ühekordsed toetused 200 000 17 000 217 000 NB! Otsuses nimetatud lisaga on võimalik tutvuda Viimsi valla veebilehel (www.viimsivald.ee) või 102014 Koduteenused avahooldus 120 000 -50 000 70 000 Viimsi Vallavolikogu kantseleis, Nelgi tee 1. 10300 Toitjakaotanute sotsiaalne kaitse 75 000 -25 000 50 000 09.11.2010 ISTUNGI MÄÄRUSED 104021 Vastsündinute toetus 580 000 -10 000 570 000 9. november 2010 nr 24 104022 Koolitoetus 900 000 -400 000 500 000 Viimsi valla 2010. aasta eelarve muutmine 104023 Ühekordsed toetused 1 020 000 -290 000 730 000 Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõike 1 punkti 1, “Viimsi 104028 Maamaksu soodustus perekon- 15 000 -10 241 4 759 valla põhimääruse” § 21 lõike 1 punkti 1 ja § 113 lõike 1 alusel dadele § 1. Lülitada Viimsi valla 2010. aasta eelarvesse järgmised muudatused: 104029 Lastehoiutoetus 984 000 -340 000 644 000 1) Eelarve tulud: 10500 Töötute sotsiaalne kaitse 349 000 -49 000 300 000 Tulu Tulu liik kehtiv suurenemine vähendamine uus eelarve kood eelarve 10600 Eluasemeteenused sotsiaalsetele 35000 valitsussektorisisesed toetused 6 088 928 3 103 043 -22 512 9 169 459 riskirüh- 50 000 -40 000 10 000 madele 350000 riigilt ja riigiasutustelt 5 276 003 392 506 -22 512 5 645 997 10701 Riiklik toimetulekutoetus 677 000 70 000 747 000 350000 riigilt ja riigiasutustelt 0 93 499 93 499 10702 Muu sotsiaalsete riskirühmade 136 000 -55 000 81 000 3500001 Vabariigi Valitsuse reserv 5 053 626 2 104 -22 512 5 033 218 kaitse 3500006 Kultuuriministeerium 59 890 59 890 10900 Muu sotsiaalne kaitse, sh 487 632 487 632 sotsiaalse kaitse haldus 3500007 Majandus ja Kommunikatsiooni 3 969 963 3 969 963 Ministeerium KULUD 6 367 642 -3 521 878 3500008 Koolipiim 194 538 194 538 § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel. 3500009 Rahandusministeerium projektid 829 235 2 104 -22 512 808 827 § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavolikogu Kantseleis. 3500009 Õppelaen 829 235 2 104 -22 512 808 827 Aarne Jõgimaa, vallavolikogu esimees 350001 kohaliku omavalitsuse üksustelt 16 000 34 383 50 383 ja omavalitsustelt 9. november 2010 nr 25 3500014 Harju Maavalitsus 16 000 34 383 50 383 Viimsi valla arengukava muutmine 350002 valitsussektorisse kuuluvatelt 12 297 12 174 24 471 Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõike 1 punkti 7 alusel. avalik-õiguslikelt § 1. Kinnitada juurdelisatud muudetud arengukava (aastani 2029). § 2. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määrus nr 21 “Viimsi valla arengukava 350003 valitsussektorisse kuuluvatelt 194 080 250 346 444 426 sihtasutustelt aastani 2029 vastuvõtmine”. § 3. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel. 35008 muudelt residentidelt 4 000 4 000 § 4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavolikogu kantseleis. 35009 mitteresidentidelt 808 925 2 710 537 3 519 462 Aarne Jõgimaa, vallavolikogu esimees 350092 Euroopa Liidult 808 925 2 710 537 3 519 462 3520 valitsussektorisisesed toetused 30 258 894 441 103 30 699 997 NB! Määruses nimetatud lisaga on võimalik tutvuda Viimsi valla veebilehel (www.viimsivald.ee) või Viimsi Vallavolikogu kantseleis, Nelgi tee 1. 35200 riigilt ja riigiasutustelt 30 258 894 441 103 30 699 997 3520017 Tasandusfond 30 258 894 441 103 30 699 997 9. november 2010 nr 26 TULUD 3 544 146 -22 512 Viimsi Vallavolikogu määruste muutmine seoses euro kasutusele võtmisega Määrus kehtestatakse muudetavate määruste aluseks olevate volitusnormide alusel, arvesta- 2) Eelarve kulud: des “Euro kasutusele võtmise seaduse” § 5 lõikeid 1 ja 2 ning Eesti üleminekut eurole alates kood tegevusala kehtiv suurenemine vähendamine uus eelarve 1. jaanuarist 2011. eelarve § 1. Viimsi Vallavolikogu 10.02.2009 määruses nr 4 “Munitsipaalasutuse Viimsi Raamatukogu töö- 011121 vallavalitsus 22 420 755 164 096 22 584 851 tajate töö tasustamise alused” tehakse järgmised muudatused: 031001 Politsei 200 000 30 000 230 000 1) paragrahvis 2 asendatakse sõnad “14 000 krooni” sõnadega “894,76 eurot”; 0451011 Teede ehitus vald 5 535 070 52 000 5 587 070 2) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: “(1) Raamatukoguhoidja kuupalga alammäär, võttes arvesse raamatukoguhoidja vastavust kvalifi- 045201 Viimsi Saared-veetransport 6 540 181 2 352 793 8 892 974 katsiooninõuetele ja talle atesteerimisel omistatud ametijärku, on: AMETLIKUD TEADAANDED AMETLIKUD TEADAANDED NOVEMber 2010

- bibliograaf 607,16 eurot; 9. november 2010 nr 27 - vanembibliograaf 703,03 eurot.” Viimsi Muusikakooli ja Viimsi Kunstikooli õppetasud § 2. Viimsi Vallavolikogu 13.05.2008 määruses nr 10 (16.02.2010 määruse nr 2 redaktsioonis) „Mu- Määrus kehtestatakse “Huvikooli seaduse” § 21 lõike 3, “Viimsi valla põhimääruse” § 6 lõike 2, “Viimsi nitsipaallasteasutuse Viimsi Lasteaiad ja Püünsi Lasteaed-Põhikooli lasteaia lapsevanema poolt ta- Muusikakooli põhimääruse” § 30 lõike 2 ning “Viimsi Kunstikooli põhimääruse” § 29 lõike 2 alusel, sutava lasteaiatasu määrad ja tasumise kord“ tehakse järgmised muudatused: arvestades “Euro kasutusele võtmise seaduse” ja Eesti üleminekut eurole alates 1. jaanuarist 2011. 1) paragrahv 2 lõikes 1 asendatakse sõnad “täiskroonideks” sõnadega “täiseurodeks (allapoole)”; § 1. Kehtestada alates 1. jaanuarist 2011 Viimsi Muusikakooli ühe kuu õppetasu järgmiselt: 2) paragrahv 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1) põhi-, huvi-ja vabaõppe õppekavade alusel õppijatele – 35,15 eurot; “(1) Kui ühest perest käib lasteaias 2 või enam last, on teise ja järgnevate laste lasteaiatasu suurus 2) eelkooli õppekava (rühmaõpe) alusel õppijatele – 19,17 eurot; 50% käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kehtestatud määrast.” 3) eelkooli õppekava koos pillitunniga alusel õppijatele – 35,15 eurot; § 3. Viimsi Vallavolikogu 13.04.2004 määrust nr 5 “Reklaamimaksumäärus” muudetakse järgmiselt: 4) Suzuki meetodil õppijatele – 35.15 eurot; 1) punktis 4.3. asendatakse sõnad “3 krooni” sõnadega “0,19 eurot”; 5) vabaõppe õppekava alusel õppivatele täiskasvanutele (alates 19-st eluaastast või gümnaasiumi 2) punktis 4.4.1. asendatakse sõnad “4 krooni” sõnadega “0,26 eurot”; lõpetanule) – 60,72 eurot. 3) punktis 4.4.2. asendatakse sõnad “5 krooni” sõnadega “0,32 eurot”; § 2. Kehtestada alates 1. jaanuarist 2011 Viimsi Kunstikooli ühe kuu õppetasu järgmiselt: 4) punktis 4.4.3. asendatakse sõnad “5 krooni” sõnadega “0,32 eurot”; 1) 7-11 aastastele eelkursuse õppekava alusel õppijatele – 15,98 eurot; 5) punktis 4.5. asendatakse sõnad “200 krooni” sõnadega “12,78 eurot”; 2) 11-18 aastastele põhikursuse õppekava alusel õppijatele – 22,37 eurot; 6) punkt 7.1. muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 3) Stuudiokursusel õppijatele – 22,37 eurot; “7.1. Maksumaksja arvutab maksudeklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma ja tasub 4) 5-7 aastastele kunstigrupis õppijatele – 15,98 eurot. maksusumma Viimsi valla eelarvesse 15. päeval arvates maksuperioodi alguskuupäevast.” § 3. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 17. augusti 2010 määrus nr 17. § 4. Viimsi Vallavolikogu 08.03.2005 määrust nr 10 “Teede sulgemise maksu määrus“ muudetakse § 4. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel. järgmiselt: § 5. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. 1) paragrahv 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Aarne Jõgimaa, vallavolikogu esimees “(2) Maksuobjekti sulgemisel ehitus- ja remonttöödeks ajavahemikus 06.00–22.00 on maksumäär: 1) esimese tüübi tee 95,87 eurot/ päev; 9. november 2010 nr 28 2) teise tüübi tee 63,91 eurot/päev; Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramiseks Viimsi 3) kolmanda tüübi tee, samuti jalgratta- ja jalgtee 31,96 eurot/päev.” valla haldusterritooriumil asuvates eluruumides 2) paragrahv 6 lõikes 3 asendatakse sõnad “50 krooni” sõnadega “3,20 eurot”; Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 6 lõike 3 punkt 1 ja “Sotsiaal- 3) paragrahv 6 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: hoolekande seaduse” § 22² lõigete 5 ja 6 alusel, arvestades “Euro kasutusele võtmise seaduse” § 5 “(8) Maksuobjekti sulgemine üritusteks: lõiget 2 ja Eesti üleminekut eurole alates 1. jaanuarist 2011. 1) esimese tüübi tee 19,17 eurot/tund; § 1. Toimetuleku arvestamisel võetakse arvesse elamuseaduse § 7 lõike 1 punkt 2 alusel kehtestatud 2) teise tüübi tee 12,78 eurot/tund; eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised 3) kolmanda tüübi tee, samuti jalgratta- ja jalgtee 9,59 eurot/tund.” kulud järgmiste piirmäärade ulatuses: 4) paragrahv 6 lõikes 9 asendatakse sõnad “5.- krooni” sõnadega “0,32 eurot”; § 5. Viimsi Vallavolikogu 25.04.2007 määruses nr 16 (17.08.2010 määruse nr 16 redaktsioonis) “Viim- (1) Tegelik korteriüür või omandiõiguse alusel kasutatava eluruumi majandamiskulud, kuid mitte si valla eelarveliste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord“ tehakse järgmised muudatused: üle 6,39 eurot eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta ühes kuus. 1) paragrahv 2 lõike 1 punktides 2 ja 3 asendatakse sõnad “4000 krooni” sõnadega “255,65 eurot” (2) Kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojaenergia või kütuse maksumus: 1) kaugküttega, soojaveevarustusega eluruum – kuni 3 eurot 1 m2 kohta kuus; vastavas käändes; 2 2) paragrahv 2 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad “3000 krooni” sõnadega “191,73 eurot”; 2) kaugkütteta (ahi-, gaas-, ja elektriküttega eluruum) – kuni 2,23 eurot 1 m kohta kuus. 3) paragrahv 11 lõikes 3 asendatakse sõnad “300 krooni” sõnadega “19,17 eurot”. (3) Tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuste maksumus – kuni 5 m3 ühe elaniku kohta kuus ning kuni 3 § 6. Viimsi Vallavolikogu 16.02.2010 määruse nr 5 “Viimsi valla eelarvest kultuuri-, spordi- ja 4 m iga järgneva pereliikme kohta kuus. noorsoo programmide ning ürituste toetamise kord” 6 lõikes 3 asendatakse sõnad “20 000 krooni” (4) Tarbitud elektrienergia maksumus – kuni 22,37 eurot ühe elaniku kohta kuus ning kuni 9,59 sõnadega “1300 eurot”. eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus. § 7. Viimsi Vallavolikogu 18.08.2009 määruses nr 17 “Viimsi valla munitsipaalharidusasutuste töö- (5) Tarbitud balloonigaasi maksumus – kuni 6,39 eurot ühe elaniku kohta kuus ning 4,79 eurot iga tajate töö tasustamise alused” tehakse järgmised muudatused: järgneva pereliikme kohta kuus. 2 1) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (6) Maamaksukulu – kuni 0,19 eurot 1 m kohta kuus. 2 “§ 2. Haridusasutuste juhtide kuupalga alammäärad (7) Eluruumi kindlustuskulud – kuni 0,03 eurot 1 m kohta kuus. Munitsipaalkooli- ja munitsipaalhuvikooli direktori ning koolieelse lasteasutuse juhataja, edaspidi (8) Olmejäätmete veotasu – kuni 7,03 eurot ühe elaniku kohta kuus ning kuni 3,83 eurot iga järgneva (haridusasutuse juht) kuupalga alammäär lähtudes õpilaste arvust koolis on: pereliikme kohta kuus. § 2. Eluruumi alaliste kulude hüvitamine toimub teenuse osutaja või kauba müüja poolt esitatud alla 100 õpilase, lapse 575,20 eurot arvete ja toimetulekutoetuse taotlusavalduse (vastavalt lisadele 1 ja 2) alusel. 100 kuni 500 õpilast, last 830,85 eurot § 3. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 10.03.2009 määrus nr 9 ja 20.04.2010 määrus nr 10. üle 500 õpilase, lapse 1278,23 eurot“ § 4. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel. § 5. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. 2) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: NB! Määruses nimetatud lisadega on võimalik tutvuda Viimsi valla veebilehel (www.viimsivald.ee) “§ 4. Pedagoogide kuupalga alammäärad, tasu klassijuhatamise eest või Viimsi Vallavolikogu kantseleis, Nelgi tee 1. (1) Põhikooli ja gümnaasiumi õppe- ja kasvatusalal ning huvihariduse õppe- ja kasvatusalal töötaja Aarne Jõgimaa, vallavolikogu esimees kuupalga alammäär, võttes arvesse pedagoogi vastavust kvalifikatsiooninõuetele ja talle atesteeri- misel omistatud ametijärku, on: 9. november 2010 nr 29 Viimsi valla munitsipaalharidusasutuste hoolekogude töökord noorempedagoog 608,18 eurot Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 6 lõike 3 punkti 1, § 22 pedagoog 644,04 eurot lõike 2 ning “Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 73 lõike 1 alusel. vanempedagoog 736,07 eurot 1. peatükk pedagoog-metoodik 888,88 eurot ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (2) Klassijuhataja ülesannete täitmise eest makstakse pedagoogidele tasu: (1) Käesoleva määrusega sätestatakse Viimsi valla munitsipaalharidusasutuste (edaspidi haridusasu- tus) hoolekogude moodustamine, töökord, ülesanded ning pädevus. noorempedagoog 60,84 eurot (2) Haridusasutuste hoolekogud (edaspidi hoolekogu) juhinduvad oma tegevuses põhikooli- ja pedagoog 64,42 eurot gümnaasiumiseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest, huvikooli seadusest, haridusasutuste põ- vanempedagoog 73,63 eurot himäärustest, Viimsi Vallavolikogu ja Viimsi Vallavalitsuse õigusaktidest, käesolevast määrusest pedagoog-metoodik 88,90 eurot“ ning teistest haridusasutuse hoolekogu tegevust reguleerivatest õigusaktidest. (3) Haridusasutused käesoleva määruse kohaselt on: § 8. Viimsi Vallavolikogu 13.03.2001 määrusega nr 5 (10.01.2006 määruse nr 3 redaktsioonis) kin- 1) koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus); nitatud “Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja” § 12 lõike 2 punkte 1 ja 2) põhikool; 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: 3) gümnaasium; “1) Liitumistasu suurus Viimsi poolsaarel kuni 3000 m² kinnistul asuva ühepereelamu samaaegsel 4) huvikool; liitumisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on 9586,75 eurot. 5) punktides 1 kuni 4 nimetatud ühtse asutusena koos tegutsevad haridusasutused. Suurema kui 3000 m² kinnistu liitumisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tasutakse iga kinnistu (4) Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse lõikes 3 nimetatud haridusasutustele ühiselt, kui ei ole 3000 m² ületava ruutmeetri eest 1,60 eurot/m2 kohta. sätestatud teisiti. 2) Liitumistasu suurus Viimsi poolsaarel mitme eluruumiga hoone (paarismaja, ridaelamu, korte- § 2. Hoolekogu mõiste relamud, tehnoloogilist vett mittekasutavad äripinnad) samaaegsel liitumisel ühisveevärgi ja -kana- (1) Hoolekogu on haridusasutuse juures alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on haridusasutuse lisatsiooniga on 63,91 eurot hoone iga brutoruutmeetri kohta.” õpilaste, pedagoogide, haridusasutuse pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja haridusasutust toeta- § 9. Viimsi Vallavolikogu 13.05.2008 määruse nr 8 (10.03.2009 määruse nr 8 redaktsioonis) “Õpi- vate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning lasele juhiloa saamiseks tehtud kulutuste kompenseerimise kord” § 3 lõikes 7 asendatakse sõnad õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomisel. “5000 krooni” sõnadega “319,56 eurot”. (2) Lasteasutuse hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatus- § 10. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel. tegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. (3) Huvikooli hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kes suunab huvikooli tegevust ning teeb ettepa- Aarne Jõgimaa, vallavolikogu esimees nekuid huvikooli direktorile ja kooli pidajale huvikooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes. November 2010 AMETLIKUD TEADAANDED

2. peatükk (3) Hoolekogu liige valitakse poolthäälteenamusega. HOOLEKOGU KOOSSEIS (4) Gümnaasiumi õpilasesinduse juht esitab haridusasutuse direktorile kirjalikult õpilaste esindaja § 3. Põhikooli hoolekogu andmed. (1) Põhikooli hoolekogusse kuuluvad: (5) Käesoleva paragrahvi sätteid rakendatakse ka põhikooli õpilaste esindaja valimisel juhul, kui 1) kooli pidaja esindaja; põhikoolis on moodustatud õpilasesindus. 2) õppenõukogu esindaja; § 11. Õpetajate esindajate valimine 3) kaks lapsevanemate esindajat; (1) Õpetajate esindajad valitakse õppenõukogu/pedagoogilise nõukogu koosolekul, mille kutsub 4) vilistlaste esindaja; kokku haridusasutuse direktor. 5) haridusasutust toetavate organisatsioonide esindaja. (2) Kandidaat peab kandideerimiseks andma nõusoleku. (2) Kui põhikoolis on moodustatud õpilasesindus, kuulub hoolekogu koosseisu täiendavalt õpila- (3) Hoolekogu liikmed valitakse poolthäälteenamusega. sesinduse nimetatud esindaja. § 12. Kooli pidaja esindaja (3) Põhikooli hoolekogusse kuuluvate lapsevanemate, vilistlaste ja kooli toetava organisatsiooni Vallavolikogu nimetab kooli pidaja esindaja haridusasutuse hoolekogusse volikogu uue koosseisu esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust. volituste alguses. (4) Põhikooli hoolekogu koosseisu kuuluvate lapsevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisat- 4. peatükk sioonide esindajad ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka. HOOLEKOGU KOOSSEISU KINNITAMINE § 4. Ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium § 13. Hoolekogu koosseisu kinnitamine ja liikmete volitused (1) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi hoolekogusse kuuluvad: (1) Hoolekogu liikmete nimekirja esitab haridusasutuse direktor vallavalitsusele kinnitamiseks. 1) kooli pidaja esindajad; (2) Hoolekogu kinnitatakse 2 aastaks. 2) kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab põhikooli ja teine gümnaasiumi õpetajaid; (3) Hoolekogu volitused kehtivad hoolekogu koosseisu kinnitamise päevast kuni uue hoolekogu 3) viis lapsevanemate esindajat, kellest kolm esindab põhikooli ja kaks gümnaasiumi lapsevanemaid; koosseisu kinnitamiseni. Vallavalitsus kinnitab uue hoolekogu koosseisu hiljemalt jooksva õppeaas- 4) vilistlaste esindaja; ta oktoobrikuu jooksul. 5) haridusasutust toetavate organisatsioonide esindaja; (4) Hoolekogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt: 6) õpilaste esindaja. 1) esindajaks valitud lapsevanema lapse väljaarvamisel haridusasutuse õpilaste nimekirjast; (2) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi hoolekogusse kuuluvate lapsevanemate, vi- 2) esindatavate otsusel uue esindaja valimisel; listlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust. 3) esindajaks valitud pedagoogi töösuhte lõppemisel; (3) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kuuluvate lapsevane- 4) esindajaks valitud õpilase väljaarvamisel haridusasutuse õpilaste nimekirjast; mate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka. 5) liikme surma korral; § 5. Ühe asutusena tegutsev üldhariduskool ja lasteasutus 6) hoolekogu liikme kirjaliku avalduse põhjal; (1) Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteasutuse hoolekogusse kuuluvad: 7) hoolekogu aruandluskohustuse rikkumise korral käesolevas määruses toodud alustel. 1) kooli pidaja esindajad; § 14. Hoolekogu koosseisu muutmine 2) kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab kooli ja teine lasteasutuse õpetajaid; Liikme volituse ennetähtaegsel lõppemisel teavitab haridusasutuse direktor sellest vallavalitsust, 3) viis lapsevanemate esindajat, kellest kolm esindab üldhariduskooli ja kaks lasteasutuse lapsevanemaid; esitades taotluse hoolekogu koosseisu muutmiseks. 4) vilistlaste esindaja; 5. peatükk 5) haridusasutust toetavate organisatsioonide esindaja. HOOLEKOGU ÜLESANDED (2) Kui üldhariduskoolis on moodustatud õpilasesindus, kuulub hoolekogu koosseisu täiendavalt § 15. Hoolekogu kohustused õpilasesinduse nimetatud esindaja. (1) Haridusasutuse hoolekogu: (3) Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteasutuse hoolekogusse kuuluvate lapsevanemate, 1) lahendab õpilaste või nende vanemate esitatud pretensioone õpetamist ja kasvatamist puudutava- vilistlaste ja haridusasutust toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu tes vaidlusalastes küsimustes; koosseisust. 2) annab nõusoleku riiklikus õppekavas sätestatud õppeainete nimistu muutmiseks; (4) Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteasutuse hoolekogu koosseisu kuuluvate lapse- 3) annab arvamuse õppekava ja selle muudatuste kohta enne nende kehtestamist haridusasutuse vanemate, vilistlaste ja haridusasutust toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda kooli- direktori poolt; töötajate hulka. 4) teeb vallavolikogule ettepaneku haridusasutuse või nende üksikute klasside õppekeele muutmiseks; § 6. Lasteasutus 5) annab nõusoleku haridusasutuse pidajale seaduses kehtestatud koolivaheaegadest erinevate koo- (1) Lasteasutuse üldhoolekogusse kuuluvad: livaheaegade kehtestamiseks gümnaasiumis; 1) kooli pidaja esindaja; 6) annab nõusoleku haridusasutuse pidajale kehtestada põhikooli klassi täituvuse ülemiseks piirnor- 2) õpetajate esindaja; miks kuni 26 õpilast; 3) iga maja hoolekogu esindaja. 7) annab arvamuse gümnaasiumi vastuvõtu tingimuste ja korra kohta enne selle kehtestamist; (2) Maja hoolekogu koosneb iga nimetatud majas tegutseva rühma valitud lapsevanemate esindajast 8) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra kohta enne selle kehtestamist; ja vastava maja õpetajate esindajast. 9) teeb ettepaneku pikapäevarühma moodustamiseks, töö planeerimiseks ja korraldamiseks ning (3) Maja hoolekogu esindajaks valitakse lapsevanemate esindaja. annab nõusoleku kehtestada suurem pikapäevarühma täitumuse ülemine piirnorm; (4) Maja hoolekogu ja üldhoolekogu koosseisu kuuluvad lapsevanemad ei tohi kuuluda lasteasutuse 10) annab arvamuse õpilaskodu kodukorra kohta enne selle kehtestamist ning nõusoleku kehtestada töötajate hulka. suurem õpilaskodu rühma täitumuse ülemine piirnorm; § 7. Huvikool 11) teeb koostööd haridusasutuse hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamisel; (1) Huvikooli hoolekogusse kuuluvad: 12) teeb koostööd haridusasutusega tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisel õpilase suhtes; 1) kooli pidaja esindajad; 13) annab arvamuse haridusasutuse põhimääruse ja selle muudatuste kohta; 2) huvikooli toetavate organisatsioonide esindajad; 14) teeb koostööd haridusasutuse arengukava koostamisel ja selle muutmisel ning avaldab arvamust 3) õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate esindaja; enne kinnitamist; 4) õppurite esindaja või õpilasomavalitsuse olemasolul selle esindaja. 15) annab arvamuse haridusasutuse kodukorra ja selle muudatuste kohta enne selle kehtestamist; (2) Huvikoolis, kus õpivad ka alaealised, kuulub hoolekogusse ka lastevanemate esindaja. 16) kehtestab haridusasutuse pedagoogide (v.a direktori) ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi (3) Huvikooli pidaja moodustab viie- kuni üheksaliikmelise huvikooli hoolekogu. läbiviimise korra; (4) Huvikooli hoolekogu koosseisu kuuluvate lapsevanemate esindaja ja kooli toetavate organisat- 17) annab arvamuse haridusasutuse sisehindamise aruande kohta enne selle kehtestamist; sioonide esindaja ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka. 18) annab arvamuse haridusasutuse eelarve kava projekti kohta; 3. peatükk 19) teeb haridusasutuse pidajale ettepanekuid haridusasutusega seotud küsimuste paremaks lahen- HOOLEKOGU MOODUSTAMISE KORD damiseks; § 8. Lapsevanemate esindaja ja haridusasutust toetavate organisatsioonide esindaja valimine 20) osaleb oma esindaja kaudu direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi komisjoni töös; (1) Lapsevanemate esindajate valimine hoolekogusse toimub lapsevanemate üldkoosolekul, mille 21) otsustab teisi seaduse alusel või haridusasutuse pidaja otsusega hoolekogu pädevusse antud kutsub kokku haridusasutuse direktor vastavalt haridusasutuse põhimääruses kehtestatud korrale. küsimusi. (2) Kandidaadid hoolekogusse seatakse üles lapsevanemate üldkoosolekul. Kandidaat peab andma (2) Lasteasutuse hoolekogu: kandideerimiseks kirjaliku nõusoleku. 1) kuulab ära direktori aruande lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevusest ning majandamisest; (3) Juhul, kui haridusasutusel ei ole toetavat organisatsiooni, valitakse hoolekogusse tema esindaja 2) annab direktorile ja vallavalitsusele soovitusi lasteasutuse eelarve koostamisel ja eelarvevahendi- asemel üldkoosoleku otsusel täiendav lapsevanemate esindaja. te otstarbekaks kasutamiseks; (4) Hoolekogu liikmed valitakse poolthäälteenamusega. 3) teeb direktorile ja vallavalitsusele ettepanekuid lastele soodsa arengukeskkonna tagamiseks; § 9. Vilistlaste esindaja valimine 4) osaleb oma esindaja kaudu direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi komisjoni töös; (1) Haridusasutuse vilistlased, kes tegutsevad ühinguna, seltsinguna või muul viisil organiseeritult 5) otsustab lapse toidukulu päevamaksumuse; valivad hoolekogusse oma esindaja. 6) annab arvamuse õppekava ja selle muudatuste kohta enne nende kinnitamist lasteasutuse direktori (2) Ettepaneku vilistlastele oma esindaja valimiseks teeb haridusasutuse direktor. poolt; (3) Organiseeritult tegutsevate vilistlaste juht esitab haridusasutuse direktorile kirjalikult vilistlaste 7) teeb ettepaneku vallavalitsusele lasteasutuses lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu kor- esindaja andmed. ral laste arvu suurendamiseks sõimerühmas kuni kahe lapse võrra, lasteaiarühmas kuni nelja lapse (4) Juhul, kui vilistlased ei tegutse organiseeritult valitakse vilistlaste esindaja lapsevanemate üld- võrra ning liitrühmas kuni kahe lapse võrra; koosolekul käesoleva määruse §-s 8 toodud korras. 8) teeb koostööd lasteasutuse ning pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava väljatöötamisel; § 10. Gümnaasiumi õpilaste esindaja valimine 9) kinnitab direktori ettepanekul õpetajate, õppealajuhataja ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötava- (1) Gümnaasiumi õpilasesindus valib hoolekogusse õpilaste esindaja vastavalt haridusasutuse põhi- te isikute (v.a direktori) vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra; määruses sätestatud korrale. 10) kooskõlastab sisehindamise aruande enne selle kinnitamist; (2) Kandidaadi võib üles seada gümnaasiumi iga õpilane. Kandidaat peab kandideerimiseks andma 11) teeb vallavalitsusele ettepaneku lasteasutuse aastaringse või hooajalise tegutsemise ning laste- nõusoleku. asutuse lahtioleku aja kohta; AMETLIKUD TEADAANDED AMETLIKUD TEADAANDED NOVEMber 2010

12) kuulab ära lasteasutuse pedagoogilise nõukogu tehtavaid ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevu- 9) koosoleku juhataja ja protokollija allkirjad. se parandamiseks; (13) Hoolekogu protokolle koos muude hoolekogu töösse puutuvate materjalidega säilitatakse hari- 13) täidab riikliku järelevalve läbiviija antud kohustuslikke ettekirjutusi; dusasutuses ühtsetel alustel muude haridusasutuse dokumentidega. 14) otsustab teisi seaduse alusel või haridusasutuse pidaja otsusega hoolekogu pädevusse antud § 20. Hoolekogu otsused ja nende täitmine küsimusi. (1) Hoolekogu otsused võetakse vastu üldjuhul avalikul hääletamisel, hoolekogu otsusel võib hääle- (3) Huvikooli hoolekogu: tamine olla salajane. Hoolekogu otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Poolt- ja vastuhäälte 1) teeb vajadusel huvikooli pidajale ettepaneku järelevalve teostamiseks huvikooli tegevuse üle; võrdse arvu korral on otsustavaks hoolekogu esimehe hääl. 2) kuulab ära huvikooli direktori aruande huvikooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning edastab (2) Hoolekogu otsuste täitmist korraldab haridusasutuse direktor koostöös haridusasutuse pidajaga. selle koos oma hinnanguga kooli pidajale; (3) Hoolekogu vastuvõetud otsused on avalikud ning asjast huvitatud isikul on õigus nendega hari- 3) kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti ning edastab selle koos oma hinnanguga huvikooli dusasutuses tutvuda. pidajale; § 21. Aruandlus 4) teeb ettepanekuid huviala õppekava või õppekorralduse muutmiseks; (1) Hoolekogu esimees esitab hoolekogu õppeaasta jooksul tehtud töö aruande hiljemalt iga aasta 5) teeb ettepanekuid huvikooli põhimääruse muutmiseks; augustiks haridusasutuse lapsevanemate üldkoosolekule ja vallavalitsusele. Aruanne peab kajastama 6) täidab riikliku järelevalve läbiviija antud kohustuslikke ettekirjutusi; õppeaasta jooksul tehtud tööd ja plaane uueks õppeaastaks. 7) otsustab teisi seaduse alusel või haridusasutuse pidaja otsusega hoolekogu pädevusse antud küsimusi. (2) Kui hoolekogu ei esita töö aruannet eelmises lõikes nimetatud tähtajaks, on vallavalitsusel õigus § 16. Hoolekogu õigused hoolekogu koosseisu volitused lõpetada ennetähtaegselt. (1) Hoolekogul on õigus: 7. peatükk 1) saada direktorilt kirjalik ülevaade haridusasutuse õppe- ja kasvatustegevusest, majanduslikust LÕPPSÄTTED seisust ja raha kasutamisest; § 22 Määruse jõustumine 2) saada kirjalik teade direktorilt haridusasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja (1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavolikogu Kantseleis. järelevalveasutuse tehtud ettekirjutustest; (2) Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja, Viimsi valla veebilehel ja elektroonilises Riigi Tea- 3) saada direktorilt ning vallavalitsuselt oma tööks vajalikku informatsiooni; taja andmebaasis. 4) teha vajadusel haridusasutuse pidajale ettepanek järelevalve teostamiseks haridusasutuse tegevuse üle; Aarne Jõgimaa, vallavolikogu esimees 5) kaasata vajadusel ja kooskõlas haridusasutuse pidajaga hoolekogu töösse arutatavate küsimuste analüüsimiseks ja eksperthinnangute andmiseks vastava ala asjatundjaid ning eksperte. (2) Lasteasutuse hoolekogul on õigus: VIIMSI VALLAVALITSUSE MÄÄRUSED 1) saada direktorilt kirjalik ülevaade lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevusest, majanduslikust sei- sust ja raha kasutamisest; 22. oktoober 2010 nr 65 2) saada kirjalik teade direktorilt lasteasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järe- Aadressi määramine Pringi külas levalveasutuse tehtud ettekirjutustest; Määrus kehtestatakse “Kohanimeseaduse” § 5 lõike 1 punkti 3, Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a 3) saada direktorilt ning vallavalitsuselt oma tööks vajalikku informatsiooni; määruse nr 251 “Aadressiandmete süsteem” § 3 lõike 5, § 5 lõike 2, Viimsi Vallavolikogu 4) teha vajadusel lasteasutuse pidajale ettepanek järelevalve teostamiseks lasteasutuse tegevuse üle; 09.11.2004.a määrusega nr 22 kehtestatud “Kohanime määramise korra” punkti 2.2 alusel, arvesta- 5) kaasata vajadusel ja kooskõlas lasteasutuse pidajaga hoolekogu töösse arutatavate küsimuste ana- des 14.10.2010.a esitatud avaldust. lüüsimiseks ja eksperthinnangute andmiseks vastava ala asjatundjaid ning eksperte; § 1. Määrata Pringi külas asuvale kasvuhoonele ehitisregistrikoodiga 220423122 aadressiks Vana- 6) anda soovitusi direktorile ja vallavalitsusele eelarve koostamisel ja eelarvevahendite otstarbekaks pere tee 1b, vastavalt joonisele määruse lisas. kasutamiseks; § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel. 7) teha ettepanekuid direktorile ja vallavalitsusele lastele soodsa arengukeskkonna tagamiseks. § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse kantseleis. (3) Huvikooli hoolekogul on õigus: Haldo Oravas, vallavanem 1) saada direktorilt ning vallavalitsuselt oma tööks vajalikku informatsiooni; Kristo Kallas, vallasekretär 2) teha vajadusel huvikooli pidajale ettepanek järelevalve teostamiseks huvikooli tegevuse üle; 3) kaasata vajadusel ja kooskõlas huvikooli pidajaga hoolekogu töösse arutatavate küsimuste ana- 5. november 2010 nr 66 lüüsimiseks ja eksperthinnangute andmiseks vastava ala asjatundjaid ning eksperte. Tee nimetuse määramine Randvere külas 6. peatükk Määrus kehtestatakse „Kohanimeseaduse“ § 4 lõike 1 punkti 6, § 5 lõike 1 punkti 3, Vabariigi HOOLEKOGU TEGUTSEMISE KORD Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 251 „Aadressiandmete süsteem“ § 3 lõike 5, § 5 lõike 2, Viimsi § 17. Hoolekogu töö juhtimine Vallavolikogu poolt 09.11.2004.a määrusega nr 22 kehtestatud “Kohanime määramise korra” punkti (1) Oma töö korraldamiseks valib hoolekogu oma liikmete hulgast esimehe, aseesimehe ning pro- 2.2 alusel: tokollija. § 1. Määrata Randvere külas Aiaotsa Üldmaa 5 (katastritunnusega 89007:003:0885) asuvale teele, (2) Hoolekogu esimehe, aseesimehe ning protokollija valimine toimub avaliku hääletamise teel. mis algab Randvere teelt ja lõpeb Kooliaia teega, nimetuseks Keiu tee, vastavalt joonisele määruse Kandidaat valitakse hoolekogu koosolekul osalejate poolthäälteenamusega. lisas. (3) Esimehe äraolekul esindab teda aseesimees. § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel. § 18. Hoolekogu tegevuse planeerimine § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse kantseleis. Hoolekogu koostab igaks õppeaastaks tööplaani, milles on: Haldo Oravas, vallavanem 1) tegevuse eesmärgid; Kristo Kallas, vallasekretär 2) tegevuse sisu; 3) ülesannete täitmise tähtaeg. § 19. Koosolekute läbiviimine VIIMSI VALLA VALIMISKOMISJONI OTSUSED (1) Hoolekogu korralised koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord nelja kuu jook- sul, huvikooli hoolekogu koosolekud vähemalt üks kord poole aasta jooksul. 27. september 2010 nr 26 (2) Hoolekogu korralise koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees. Viimsi Vallavolikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine (3) Hoolekogu erakorralise koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees vähemalt kolme hoolekogu Otsus võetakse vastu “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 19 lõike 2 punkti 3, § 20 lõigete liikme, haridusasutuse direktori või vallavalitsuse ettepanekul. 1 ja 3, Viimsi valla valimiskomisjoni 26.10.2009 otsuse nr 12 “Viimsi Vallavolikogu asendusliikme- (4) Koosolekuid juhatab hoolekogu esimees. te registreerimine”, 26.10.2009 otsuse nr 14 “Viimsi Vallavolikogu liikmete volituste peatumine ja (5) Koosolekul arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamist ning asjakohaste materjalide eelne- asendusliikmete määramine” ja Aare Ets’i 23.09.2010.a avalduse alusel: vat tutvustamist hoolekogu liikmetele korraldab hoolekogu esimees. 1. Peatada Aare Ets’i vallavolikogu liikme volitused tema avalduse alusel kuni 31.12.2010.a ja mää- (6) Koosoleku toimumise aeg ja päevakord teatatakse hoolekogu liikmetele e-postiga (selle puudu- rata asendusliikmena Viimsi Vallavolikogu koosseisu Robert Herman (Eesti Reformierakond). misel kirjalikult) vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist, erakorralistest koosolekutest võib 2. Otsus avaldatakse Viimsi valla veebilehel ja ajalehes Viimsi Teataja. hoolekogu liikmeid teavitada telefoni või e- posti teel kolm päeva varem. 3. Otsus jõustub allakirjutamisega. (7) Igal hoolekogu liikmel on õigus avaldada koosolekul oma arvamust, esineda arutatavates küsi- 4. Vastavalt “Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse” §-le 64 võib huvitatud isik esitada mustes selgitustega ning teha otsuse suhtes ettepanekuid. otsuse peale kaebuse Harju Maakonna Valimiskomisjonile. (8) Hoolekogu koosolekutest võtab osa haridusasutuse direktor. Kristo Kallas, valimiskomisjoni esimees (9) Hoolekogu koosolekutest võivad osa võtta õpilasesinduse esindajad, vallavalitsuse haridusküsi- mustega tegelevad ametiisikud ning teised isikud hoolekogu esimehe kutsel. 4. november 2010 nr 27 (10) Hoolekogu koosolekutest on õigus osa võtta haridusasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle riik- Viimsi Vallavolikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine likku järelevalvet teostaval ametiisikul. Otsus võetakse vastu “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 19 lõike 2 punkti 3, § 20 lõigete (11) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt kaks kolmandikku hooleko- 1 ja 3, Viimsi valla valimiskomisjoni 26.10.2009 otsuse nr 12 “Viimsi Vallavolikogu asendusliikme- gu liikmetest, sealhulgas hoolekogu esimees. te registreerimine”, 26.10.2009 otsuse nr 14 “Viimsi Vallavolikogu liikmete volituste peatumine ja (12) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokolli kantakse: asendusliikmete määramine” ja Rein Madissoon’i 04.11.2010.a avalduse alusel: 1) koosoleku toimumise aeg ja koht; 1. Peatada Rein Madissoon’i vallavolikogu liikme volitused tema avalduse alusel kuni 04.02.2011. 2) koosoleku algus- ja lõpuaeg; a ja määrata asendusliikmena Viimsi Vallavolikogu koosseisu Ingrid Tõniste (Erakond Isamaa ja 3) koosoleku juhataja ning protokollija nimi; Res Publica Liit). 4) koosolekust osavõtnud ning koosolekult puudunud hoolekogu liikmete nimed; 2. Otsus avaldatakse Viimsi valla veebilehel ja ajalehes Viimsi Teataja. 5) koosolekule kutsutud isikute nimed ning nende ametinimetused; 3. Otsus jõustub allakirjutamisega. 6) kinnitatud päevakord; 4. Vastavalt “Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse” §-le 64 võib huvitatud isik esitada 7) koosolekul sõnavõtnud isikute nimed ja sõnavõtu lühike sisu; otsuse peale kaebuse Harju Maakonna Valimiskomisjonile. 8) vastuvõetud otsused; Kristo Kallas, valimiskomisjoni esimees 14 19. november 2010

Harjumaa Ball 2010 PÖFF ka tänavu Viimsis Seitsmeteistkümnendat korda toimuv Harjumaa Ball leiab Eelmisel aastal toimus seansse saavad hakata näitama viimsilaste eelistuste ja filmi- Viimsis Euroopa väärtkino aset Estonia teatrimajas 30. detsembril. Kell 18.00 algava balli piletid on müügil Rahvusooper Estonia kassas. Viimsi Koolis Pimedate koostööpartnerid (eelmisel aas- maitsega ka arvestatakse. näidata. Kindlasti on kõikidel Harjumaa ball algab kõigile külastajatele aktusega, kus esi- tal toimusid kõik seansid sama- 14. Pimedate Ööde Filmi- õhtustel filmiseanssidel koha- Ööde Filmifestivali piloot- neb Harjumaa Noorte Sümfooniaorkester. Avavalss kõlab kell projekt, kus püüti välja aegselt, mis tähendas seda, et festivali korraldusmeeskond peal avatud ka kohvik, kust 19.30 Politsei- ja Piirivalveorkestri Bigbandi esituses, solistiks selgitada, kas viimsilas- PÖFF konkureeris filmide näi- loodab, et kõikidele filmidele saab osta maitsvaid isetehtud Sofia Rubina. Seejärel esitab Rahvusooper Estonia Arne Mi- tel on huvi kodu lähedal tamises iseendaga). jagub publikut, sest nii saame küpsetisi. ku lavastatud revüü “Gershwini rapsoodia“. Teises pooles tu- väärtfilme nautida. Projekt Läbirääkimised PÖFFi fil- garanteerida, et ka järgmistel Annika Remmel leb esitusele ühe maailma tippkoreograafi Georg Balanchine´i õnnestus ning nii otsus- mivaliku üle on just algamas aastatel on festivali peakor- Viimsi Kooli ballett “Who Cares?“. tas Viimsi vald ka tänavu ning me väga loodame, et raldajad huvitatud sellest, et kommunikatsioonijuht Piletid 200–650 krooni. Info ja tellimine E–R k 10–18, tel filmifestivali jätkamist 683 1210, e-post [email protected]. Estonia kassad on ava- toetada ja Viimsi Koolis tud E–P k 11–19 (v.a riigipühad) tel 683 1215, Estonia pst 4. käib taas täie hooga PÖFFi JUST Filmi ja PÖFFi põhiprogramm Viimsi Koolis ettevalmistusperiood. JUST FILM programm l Brownstones to red Dirt (Sierra Leone/ USA 2010, 85 min. Rezissöör: Dave LaMattina, Chad N. VIIMSI VALLAS REGISTREERITUD SÜNNID Ka sel aastal on põhilisteks Walker) Sihtrühm on noored, film linastub Viimsi Kooli suure maja aulas 9. detsembril kell 18.00. SEISUGA 15.11.2010 kohapealseteks korraldaja- Dokumentaalfilm kajastab liigutavalt lugu, kuidas 11-aastased põhikooli õpilased New Yorgist pannakse kirjasõpradena paari Sierra Leone pealinnas Freetownis asuva orbudekodu lastega. Filmi teks Viimsi Kooli 10. klassi kategooria: tänavakultuur noored, kes pärast põhjalikku v l Linnapõngerjad 2 (Belgia / Holland 2010, 81 min. Rezissöör: Christian Becker. Osades: Nick Ro- ettevalmistust ning koolitusel meo Reimann, Fabian Halbig, Leonie Tepe, Manuel Steitz). Sihtrühm lapsed ja noored, linastub Viim- käimist on võimelised festiva- si Kooli suure maja aulas 7. detsembril kell 18.00. li kohapeal läbi viima. Nemad Kätte on jõudnud suvi ja kohalikud lapsed Ollie, tema õde Maria ja nende sõbrad Hannes, Kai Jor- on n-ö. ühenduslüliks filmi- go, Frank ja Peter on tagasi, et leida oma kambale “Krokodillid” uus staap. Probleemid tekivad aga publiku ning festivalikorralda- siis, kui lapsed näevad läbi õelast vandenõust sulgeda kohalik tehas. Läbi ohtlike trikkide, tagaaja- l Eveli ja Aivar Simovartil sündis 21. oktoobril poeg Siim-Erik. jate vahel. Tung saada PÖFFi miste ja salajaste luuramiste kihutavad lapsed täiskiirusel uude kaasakiskuvasse seiklusse! l Julia ja Hendrik Velksil sündis 23. oktoobril poeg Henry. vabatahtlike ringi oli tänavu PÖFF programm Vitamiinilaks v l Merike ja Artur Kimil sündis 25. oktoobril poeg Oliver. meediaõpilaste hulgas nii suur, l Mammut (Peaosas Gerard Depardieu! Prantsusmaa 2010. Rezissöör Benoit Delepine, Gustave Ker- l Marju Lipandil ja Urmas Truusil sündis 25. oktoobril poeg et kõik soovijad vabatahtlikuks vem). Linastub Viimsi Kooli suure maja aulas 8. detsembril kell 19.00. NB! Enne filmiseansi algust Eduard. ei saanudki. Kohapealsetel va- kell 17.00 võimalik näha tasuta eriseanssi ANIMATED DREAMS JA SLEEPWALKERS! l Viktoria Krubergil ja Sergei Frolovil sündis 25. oktoobril poeg batahtlikel on võimalik siis osa Gerard Depardieu mängib pikkade blondide juuste ja mõnusa suure kõhuga vanameest Serge’i, Marek. saada ka teistes linnades toi- kel jõuab kätte 60. eluaasta ning aeg pensionile jääda. Kolleegid tapamajas korraldavad talle piin- l Agne Lahel ja Terence Roydon Heughesil sündis 27. oktoob- likult piduliku hüvastijätupeo, et tunnustada eeskujulikku meest, kes pole kunagi haiguslehel olnud ril tütar Mia Sophie. muvatest filmiseanssidest ning ega töökohta kaotanud. Selgub aga, et kogunisti kuus Serge’i endist tööandjat on unustanud te- l Aire Uudmäel ja Raido Rohtojal sündis 30. oktoobril poeg ava- ja lõpuüritustest. ma tööstaazistv pensioniametile teada anda. Oma meeleheitel naise (suurepärane Yolande Moreau) Robert. Tänavu toimub PÖFF Viim- õhutusel ronib ta oma 1970ndatest pärit Mammuti-nimelise tsikli selga, otsimaks tõestusi, et välja- l Keyt ja Priit Pärnamägil sündis 3. novembril tütar Susanna. si Koolis 7.–9. detsembrini. See teenitud pension kätte saada. Järgneb kummalistest kohtumistest tulvil reis läbi Serge’i kirju mine- l Kadri Salum-Jussilal ja Raimo Jussilal sündis 3. novembril tü- tähendab seda, et Tallinnas on viku, mille tulemusena ärkab pahuras Mammutis alati varjul olnud vaba hing ... MAMMUT on üles tar Madli. PÖFF-i põhiprogramm selleks võetud stiilselt teralisele Super-16 filmile, mis annab filmile 1970ndatele omase retroliku fiilingu. l Pirjo Hellakul ja Priit Kasemaal sündis 11. novembril tütar Kaisa. ajaks lõppenud ning oma filmi- 19. november 2010 15

Viimsi valla kultuurikalender 19. november – 12. detsember

Püsiekspositsioon “Eesti Näitus on pühendatud kunst- www.viimsiraamatukogu.ee Madis Raspel 4. detsember k 21 JUST film “Brownstones to Red sõjaajalugu muinasajast täna- niku abikaasa, helilooja Marje Registreerimine: Viimsi Vabakoguduse kirikus Esineb Vello Orumets Dirt”, Sierra Leone/USA, 2010. päevani“ Singi 100. sünniaastapäevale [email protected] või Sissepääs tasuta! Noored. “Vabaduse kullakoormad“ EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus tel 606 6934 28. november k 14.30 Jussi Õlletoas Piletid 50/25 krooni müügil Pärnu Muuseumi näitus Viimsi Päevakeskuse saalis I advendi jumalateenistus Piletilevis ja tund enne Sõjamuuseumi Filmipäevik Kuni 24. november Teenib Aare Kimmel 5. detsember k 11 seanssi kohapeal esitleb: Harrastuskunstnik Hinge 25. november k 16 EELK Randvere Peetri kirikus II advendi jumalateenistus Viimsi Koolis 4.12.2010 kell 16.00 lühi- Jürgensoni maalide näitus Lauatennise turniir Tallinna armulauaga film “Teine tulemine“ (Allfilm E–N k 10–16 spordiveteranidega 28. november k 14 Teenib Mikk Leedjärv 9. detsember k 18 v 2008), rezissöör Tanel Toom, Viimsi Päevakeskuses Viimsi Päevakeskuse saalis Viimsi vallavanem süütab EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Armulauaga palvus 27 min. advendiküünla EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 4.12.2010 kell 16.30 “Eraelu“ Kuni 30. november 25. november k 18 Kontsert: Eesti Koorijuhtide 5. detsembril k 14.30 (OÜ Kakskümmen neli ja Ees- Raamatunäitus “Unustatud Armulauaga palvus Naiskoor ja Inseneride Meeskoor II advendi jumalateenistus 9. detsember k 18.30 ti Telefilm, 1998), stsenaristid luuleraamatud“ EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Sissepääs tasuta! Teenib Aare Kimmel Nutikate Naiste Klubi Irene Lään ja Dorian Supin, Lastele raamatunäitus “Viimsi EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus EELK Randvere Peetri kirikus Küünalde ja süüterooside rezissöörv Dorian Supin, 76 min. laste lemmikud“ 25. november k 18.30 valmistamine Avatud K–L k 11–18, Viimsi Raamatukogus Nutikate Naiste Klubi 30. november k18.30 5. detsember k 17 Registreerimine ja info: giid tel 621 7410 Valmistame päkapikusussi Loovus- ja kunstiring: Kontsert: Liisi Koikson + Paul Heidi 56 676 335, Eesti Sõjamuuseumis – Kindral 19. november k 18 Registreerimine ja info: seinakellade kaunistamine Daniel + Kristjan Mazurtchak [email protected] Laidoneri Muuseumis Suur Isadepäeva Perepäev Heidi tel 56 676 335, Noortele tasuta! (piletitega) Kohtade arv piiratud! Spordivõistlused, töötoad, [email protected] Randvere Noortekeskuses EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Viimsi Huvikeskuse Päikese- Näitus ”Naissaar. Saatused” heategevuslik kohvik Kohtade arv piiratud! pesa ruumis avatud 25. novembrini Tegevusi nii väikestele kui ka Viimsi Huvikeskuse 1. detsember k 17.30 6., 9., 11., 14., 17. Udmurdi gobeläänvaipade suurtele! Päikesepesa ruumis Kunstiaida töötuba – Hiina ja 18. detsember 9. detsember k 19 näitus-müük “Kõnelused kahe Püünsi Koolis sõlmimistehnika UUS! Laste jõuluprogramm Ranna- Viimsi valla parimate vahel” (29. november 2010 – 26. november Registreerimine ja lisainfo: rahva Muuseumis: sportlaste ja treenerite 15. jaanuar 2011): gobelään- 19. november k 18 Halis Kiisa fotonäituse Maris Viires, tel 55 565 210, vahva kalateemaline jõuletendus, austamise õhtu vaibad, siidimaal, vilditud ja DJ-ring “Maailm ja mõnda“ avamine [email protected] jõuluehete valmistamine ja k 17 ümarlaud spordiklubide õmmeldud suveniirid, graafika. Osavõtt 15 krooni Näitus on avatud E–N k 10–16 Rannarahva Muuseumis jõulumaiustused esindajatega Näitus “Vanad mõrrad“ Randvere Noortekeskuses Viimsi Päevakeskuses Piletid ja lisainfo: Viimsi Huvikeskuses Fotonäitus Vääna-Jõesuu 1.–18. detsember www.rannarahvamuuseum.ee rannataludest 20. november k 18 26. november k 14 Kasutatud riiete müük 11. detsember k 10–18 Püsiekspositsioonid Ranna- Õpituba “Naerutrenn“ Lustiline Kadripäev Prangli Rahvamajas 6.–10. detsember k 10–19 Viimsi Taluturg – Jõulu eri! rahva elust-olust muinasajast Läbiviija: Silva Sirge Külas on Mustamäe Sotsiaal- Kingikoda Taluturg nii parklas kui ka tänapäevani Registreerimine ja lisainfo: keskuse tantsurühm Lustilised 1.–27. detsember Tule osta jõulukingid meilt! muuseumi laudahoones! Muuseum ja muuseumipood tel 601 1717, Muusika ja tantsurõõm Raamatunäitus “Jõuluhetk Müügil käsitöötrühvlid, ehted, Müügisoovidest teatada: avatud K–P k 12–17 [email protected] Viimsi Päevakeskuses raamatuga“ Muhu tikanditega rõivad, [email protected] www.rannarahvamuuseum.ee Harmoonikumis Lastele “Jõulude ootel“ kodukaunistused, laste Viimsi Vabaõhumuuseumis Rannarahva Muuseumis 26. november k 17 Viimsi Raamatukogus mänguasjad, mahetooted 21. november k 11 Tüdrukute õhtu Osavõtt tasuta! ja palju muud põnevat! 11. detsember k 10–18 Rannarahva Muuseumi Jumalateenistus armulauaga Randvere Noortekeskuses 2. detsember k 18 Viimsi Huvikeskuse fuajees Rannarahva Jõululaat Kunstiköök Teenib Mikk Leedjärv Armulauaga palvus Müügil suures valikus ehedat Igal neljapäeval kell 10 EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 26. november k 18.30 EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 7. detsember k 18 käsitööd, raamatuid ja palju lastele vanuses 1,5–3 eluaastat Nutikate Naiste Klubi Viimsi PÖFF 2010 muid vahvaid jõulukinke! Maalime ja mökerdame – 21. november k 11 Vildime susse 2. detsember k 18 Just Film “Linnapõngerjad”, Müügisoovidest teatada: laulame ja lustime Surnutemälestuspüha jumala- Registreerimine ja info: Mahekosmeetika õpituba Belgia/Holland, 2010. [email protected] Kohtade broneerimine: teenistus Heidi tel 56 676 335, Läbiviija: Ene Lill Lapsed/noored Vaata lisa [email protected] Luuletus Liia Saul [email protected] Registreerimine ja lisainfo: Piletid 50/25 krooni müügil www. rannarahvamuuseum.ee Rannarahva Muuseumis Jutlus Raido Oras Kohtade arv piiratud! tel 601 1717, Piletilevis ja tund enne Rannarahva Muuseumis k 18 peregrupp Viimsi Huvikeskuse [email protected] seanssi kohapeal Püsiekspositsioon rannatalude Arutelu juhivad Margus ja Triin Päikesepesa ruumis Harmoonikumis Viimsi Koolis 11. detsember k 12 ajaloost Laurik Kontsert: Viimsi Muusikakooli Talvehooajal palume Viimsi Vabakoguduse kirikus 27. november k 12–16 2. detsember k 18.30 7. detsember k 19 õpilaste jõulukontsert muuseumikülastuse ja ürituste SUUR SÜGISLAAT Nutikate Naiste Klubi Kontsert “JÕULUOOTUS“ – EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus korraldamise soovist ette tea- 21. november k 14.30 Müügil käsitöö, aiasaadused, “Klaasmosaiik“ küünlaaluste Mikko, Mait, Margo ja Jakko tada telefonil 606 6941 või Jumalateenistus armulauaga jalanõud (saapad ja kingad) valmistamine Maltis (piletitega) 11. detsember k 14–17 51 00 281. Igavikupühapäev keraamika, maalid, lastekaup jne. Registreerimine ja info: EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Viimsi eakate jõulupidu www.rannarahvamuuseum.ee Teenib Aare Kimmel Müügiks registreerida E, T, K Heidi tel 56 676 335, Esinevad Viimsi Kooli õpilased Viimsi Vabaõhumuuseumis EELK Randvere Peetri kirikus tel 682 5639 või 51 14 528. [email protected] 8. detsember k 17 ja Randvere Päevakeskuse eakad Suures saalis kultuuriprog- Kohtade arv piiratud! Viimsi PÖFF 2010 Tantsuks mängib Mait Maltis Viimsi Taluturg 22. november k 18 ramm: esinevad Viimsi Huvi- Viimsi Huvikeskuse Animated Dreamsi ja Sleep- Viimsi Kooli aulas ja aatriumis Avatud aastaringselt L k 10–14 Näomodelleerimise e keskuse laste ja noorte ringid Päikesepesa ruumis walkersi eriseanss v Taluturg nii parklas kui ka Zogan-massaazi õpituba Viimsi Huvikeskuse ruumides Tasuta! 11. detsember k 16 muuseumi laudahoones! Läbiviija: Riina Quak 3. detsember k 18 Viimsi Koolis Kontsert: naiskoor EX Tempore Müügisoovidest teatada: Registreerimine ja lisainfo: 27. november k 12 DJ-ring EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus [email protected] tel 601 1717, 60+ lõuna Osavõtt 15 krooni 8. detsember k 19 Viimsi Vabaõhumuuseumis [email protected] Viimsi Vabakoguduse kirikus Randvere Noortekeskuses Viimsi PÖFF 2010 12. detsember k 11 Harmoonikumis PÖFFI Vitamiinilaks “Mammut”, III advendi jumalateenistus Fotonäitus “Prangli saare 27. november k 21 4. detsember k 11 Prantsusmaa, 2010. armulauaga rahvamaja läbi aegade” 23. november k 18 Sada ja seened Miku-Manni Lasteteatri Täiskasvanud Teenib Mikk Leedjärv Prangli Rahvamajas Mahekosmeetika õpituba Sissepääs tasuta! jõuluetendus “Imeilus” Peaosas Gerard Depardieu Laulab kammerkoor Aktiva algajatele Jussi Õlletoas Viimsi Huvikeskuses Piletid 50/25 krooni müügil EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Püsinäitus “Pranglilaste Läbiviija: Ene Lill Piletilevis ja tund enne elu-olu“ Registreerimine ja lisainfo: 27.–28. november 4. detsember k 19 seanssi kohapeal 12. detsember k 14.30 Muuseum avatud E–P k 11–22 tel 601 1717, Viimsi Meistrivõistlused Aastalõpu Heategevusball Viimsi Koolis III advendi jumalateenistus Pranglisaarte Muuseumis, [email protected] korvpallis 2010 meestele Õhtujuhid Romi Hasa ja Andres armulauaga Vanani talu näitustemajas Harmoonikumis Korraldaja: MTÜ Korvpalliklubi Dvinjaninov 9. detsember k 12.30 Teenib Aare Kimmel Viimsi Tantsuks mängib ansambel Kirjanduskriitik Maire Liiva- Laulab perekoor Ausmaa Püsinäitus “Naissaare militaar- 24. november k 19 Viimsi Kooli spordikompleksis Apelsin metsa loengusarja V loeng EELK Randvere Peetri kirikus lugu“ Koguduse kool “Sissejuhatus Korraldavad: MTÜ Viimsi Inva- “Eesti küla mälu ja mäletamine Avatud aastaringselt 24h Uude Testamenti“ 28. november k 11 ühing ja Viimsi Kool kirjanduses” 12. detsember k 16 Naissaare Muuseumis Juhatab Matthew Edminster I advendi jumalateenistus Ballikutsed müügil Viimsi valla- Osavõtt on tasuta! Kontsert: noorte segakoor Viimsi Vabakoguduse kirikus armulauaga majas ja Viimsi Koolis Korraldab Viimsi Raamatukogu Vox Populi Viimsi Kunstikooli õpilastööde Leeripüha Hind kuni 30.11 350 krooni, www.viimsiraamatukogu.ee EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus näitused 25. november k 12.30 Teenib Mikk Leedjärv 1. detsembrist 450 krooni Registreerimine: Viimsi Huvikeskuses Kirjanduskriitik Maire Liiva- EELK Viimsi Püha Jaakobi Viimsi Kooli aulas ja aatriumis [email protected] või Marje Plaan Viimsi Kooli raamatukogus metsa loengusarja IV loeng kirikus tel 606 6934 Viimsi valla kultuuritöö Viimsi vallamajas “Nullindate proosa: kas ainult 4. detsember k 19 Viimsi Päevakeskuse saalis koordinaator seks ja vägivald?” 28. november k 11 Kontsert: HANNAH “ÕIGE TASA” Tel 606 6866, Peeter Singi maalide näitus Osavõtt on tasuta! Jumalateenistus 1. advent (piletitega) 9. detsember k 18 e-post [email protected] “Marjele mõeldes“ Korraldab Viimsi Raamatukogu Pühapäevakool Kristin Soots ja EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Viimsi PÖFF 2010 www.viimsivald.ee 16 19. november 2010 VIIMSI VALLA KOHANIMED Lastehommik Viimsi Aegna ja Kräsuli Viimsi poolsaare tipu lähedal asuv huvikeskuses konnakullese kujuga Aegna kuulub 4. novembri hommikul Treeningsaalis ootas Ma- ajaloo veidrate tujude tõttu Tallin- toimus Viimsi Huvikes- rina Bachmann kõiki beebisid nale, kuid räägime sellest saarest kuses lastehommik kuni koos emmega võimlema. Ma- ikkagi Viimsi Teatajas, sest nimed on 3-aastastele lastele ja rina näitas last arendavaid har- kõikide jaoks. nende vanematele. jutusi vastavalt vanusele, tut- vustas liblikmassaaži ja vastas Aegna on aegade jooksul olnud tuntud vä- See ei olnud pelgalt mängu- ja emmede küsimustele. hemalt neljakümne erineva nime all, millest lustihommik pisikestele, vaid Kõikide rõõmuks oli VEK sagedasemad on Vulvesöö ja Wulfi tüüpi ja pigem informatiivse sisuga et- Foto üles seadnud tõelise foto- alles 1866. aastal tuleb Aegna nimi kasutu- Aegna saare sadam. Foto Rannarahva tevõtmine lapsevanematele. stuudio, kus kõik huvilised said sele Jaani kiriku raamatutes. Muuseum Kohale saabusid lahkelt infot teha fotosid isadepäevaks. Lap- jagama ja oma tooteid tutvus- sesõbralik fotograaf Sven osutus Koht, kus novgorodlased peksa Jüri, Pendikse ja Nõmme talude nimesid ja tama mitmed tuntud Eesti ja nii populaarseks, et pisikestest said pole vist vaja öelda, et kõikide nende talu- ka rahvusvahelised ettevõtted. fotohuvilistest ja nende emme- Robert Nermani andmeil samastas Paul Jo- de elanikke toitis meri. Ja kui neid nimesid Lapsed said degusteerida Hip- dest tekkis pikk järjekord. hansen Wulfi nime Laadoga ääres elanud vaadata, siis pole kahtlust, et Pendikse on pi ja Salvesti beebitoite. Libero Meeleoluka lastehommiku varjaagi üliku Ulf Ragvaldssoniga (Novg- puhtast rootsi Bengti nimest tulnud valikus leidus lisaks ammutun- lõpusirgele jõudes toimus loo- orodi kroonikas ka Uleb), kes oli hilisema Robert Nerman kirjeldab 14. jaanuari 2008 Marina Bachmann näitab tud headuses mähkmetele ka harjutusi lastega. Foto Heidi simise, kus mitmeid kasulikke Norra kuninga Olav Trygvessoni sugulane ja Postimehes, kuidas 21. septembril 1944. aastal kreeme ja palju muud vajalikku Kirsimäe auhindu olid välja pannud Li- kes 1032. aastal Novgorodi lodjalaevastiku- pommitasid Nõukogude lennukid Kräsuli saa- lapse igapäevaseks hoolduseks. bero, Hipp ja Salvest. ga ründas eestlaste kantsi Lindanises. rt, kus kunagi polnud sakslased vist käinudki. Polarno Estonia OÜ tutvustas Lottega meisterdama. Väikesed Täname kõiki, kes on meile Johanseni arvates peeti sõja suurim – Arvan, et nende “kotkaste” ülesanne oli hoopis kvaliteetseid P.O.P. lasteriideid kunstnikud said teha võlukuuli- saatnud palju positiivset taga- Raudvärava lahing – maha Suures salmes Rohuneeme metsas asuvaid rannakaitse kahu- ning suure ja kirju mänguasjade trükki, selles tehnikas valmisid sisidet. Kindlasti saab selline (väin Aegna ja Kräsuli vahel). Novgorod- reid pommitada, kuid sealne õhutõrje oli tase- leti ääres sai tutvuda kvaliteet- ilusad pildid issidele isadepäe- ettevõtmine järje, kuid veelgi lased said kõvasti peksa, laevastik peaaegu mel. Pommidega tagasi ju ei lenda, seepärast sete Satunallet arendavate män- va kingituseks. Vahepeal võeti täiustatumal kujul. hävitati ja Ulf sai surma. võeti sihikule kaitsetu saar. gudega, mis sobivad erinevas üles väike viisijupp koos koe- Peatse kohtumiseni Viimsi Miks on lahingul selline nimi? Aga selle- Olin ise sel ajal Jüri talu köögipõranda vanuses lastele. ratüdruk Lottega. Kunstitunni Huvikeskuses! pärast, et üks Rohuneeme varasematest nime- alla kaevatud keldris, sest vanemad olid Kõiki 1,5–3-aastaseid lapsi lõpus said lapsed keeta värvilist Heidi Kirsimäe dest oli ka Rauaneeme. Hea küll, olgu selle lootnud meid, lapsi sõja jalust kaugemale kutsus Katrin Mustonen koos “võluputru”. Viimsi Huvikeskuse turundusjuht Ulfiga kuidas oli, aga kust on pärit saare prae- saata. Sõda tuli aga meile järele ja õnn oli, et gune nimi? Selle kohta arvab Wieselgren, et me kõik terveks jäime, kuid naabertalu põles see on soome päritolu. Nimelt on soomlastel maani maha. Üks süütepomm tabas ka Jüri sõnad “haikka” ja “häikkä”. Neist esimene lauta ja süütas katuse, kuid vaprad naised Kalahooldus tõstab toonust on “(maa)nina”, “neem” ja teine “veest välja- kustutasid selle kuulipildujatule all – mehed Mis tunne on, kui kalad ulatuv liivasäär”. Ja et need on eestlaste suus olid ju kõik sõjas. su jalgu näksivad? Ei muutunud Aegnaks ja Äignaks. kujuta ette? Mõnus on! Minu lapsepõlves oli Äigna isegi enam Lammaste saar Kumbli Veidi kõdi, veidi nagu kasutatud kui Aegna. Tõepoolest, seda kin- Kräsulist idasse jääb veel üks väike saar, väga väike elektrisokk, nitab ka Saareste, kes väitis, et Aegna nimi mille nimi on Kumbli. Wieselgren arvab mis tekitab jalgades õrna on rohkem kasutusel sise-Harjumaal, kuna õigusega, et see nimi tuleneb rootsi sõnast surina. Niisugune uus Äigna on enam levinud Naissaarel ja Viimsi “kummel”, mis tähendab kividest kokku teenus – kalahooldus on poolsaare rannaelanike hulgas. kuhjatud meremärki. Inimesi seal minu tea- nüüd Viimsi Tervis Spas. Mis puutub Aegna elanikesse, siis 1687. da elanud kunagi pole – saar on pisike, aga aastal oli nende hulgas Thomas Stallp, Jost pärast sõda kasutas külarahvas seda omapä- “Meie teenus on looduslikult Michaelsson, Anders Mattson, Matts Man- rase lammaste karjamaana. Lambad tõsteti puhas,” toonitab terapeut Mari noko, Otto Tyrichsson, Sigfred Poholein, paati niiviisi, et kämblad suruti villa sisse Hagi. Ka kalade protseduurile Nicklas Matsson, Jürgen Hansson, Matts Be- ja neljajalgne saigi lühikese huvitava õhu- järgnevas jalamassaažis kasu- rendtsson ja Tönnis Jürgensson. Wieselgren lennu. Terve suve elasid lambad seal koos tatakse vaid looduslikult puh- arvas, et nende hulgas polnud eestlasi, kuigi kajakate, tiirude ja kosklatega (tänapäeval taid õlisid. 500 kala nakitsevad imekiirelt jalgu. viimane selles rivis võis eestlane olla. Seda on seal poegi kasvatamas ka luigepere ja Kalad nimega doktorkalad enam, et talu nime järgi oli ta Lutika Tono. loomulikult on kohal kormoranid). Eks need ehk garra rufa on toodud Tür- sama naudingut saab üheaeg- lambad seal omajagu metsistusid, nii et sü- gist Kangali soojaveeallika- selt kellegagi jagada – sõbran- Aegnal oma kivilabürint gisel andis neid püüda. Wieselgreni ajal seal te juurest. “Seal on inimesed na, abikaasa või lapsega. Hiljuti oli ajalehtedes lugeda, et Aegnal leiti puid polnud, kuid praegu kasvab seal üksik aastasadu käinud ennast kala- Basseinis on korraga viis- kivilabürint. Olime kolleegiga seda otsinud kidur mänd, mille otsa vares mõnel aastal dega turgutamas,” räägib Mari sada kala. “Efekt ongi selles, et mõned head aastad tagasi, kuid tagajärjetult, oma pesa teeb. Hagi. Viimsi spaasse on 500 neid on palju,” ütleb terapeut. kuigi eesti ajal saarel teeninud sõjaväelane Kumblist idas, umbes 50 meetri kaugu- noort umbes viiekuust kala- Neil kaladel pole hambaid, meile selle asukohta enam-vähem täpselt kir- sel meres on nn Kumbli paas – vaese mehe kest toodud alles hiljuti, prot- nad vaid liigutavad suud hästi jeldas. Eestis on neid kividest tehtud labürinte sauna suurune kivi, mis ligikaudu meetri seduure alustati 18. oktoobril. Bassein kaladega. kiiresti, tehes kümme liigutust lisaks Aegnale teada kindlasti vaid Aksil ja sügavusele merepinna alla jääb. Teda näeb Ka Põhjamaades on see teenus sekundis. Hiiumaal. Eks seegi asjaolu viitab meie rah- siiski üsna kaugelt, sest kivi lagi on suviti uus ja populaarsust kogumas, harjutakse, saabub rahu ja mõ- Protseduur on lõbus ja lõõ- vaste tihedatele seostele, sest neid labürinte kaetud kollaste vetikatega. Kui Kumbli põh- teab Hagi. nutunne, mõni isegi uinub,“ gastav, seda toetavad mahe on Rootsi randades ja ka sisemaal üle 400. jaotsast võtta kurss Aegna idaotsa suunas, Doktorkalad kuuluvad karp- märgib terapeut. Ka meestele, muusika, sume valgus, küün- Isa rääkis, et enne 1918. aastat oli Aegnas siis nii umbes poolel teel näeme veealust kalade sugukonda, nad ei toitu kes pediküüri ei talu, meeldib laleek ja kuum tee. viis suitsu ja kabel. Siis aga lasksid põgene- kari, mida Rootsi kantsiks kutsuti. Vett võib inimese nahast, neid meelita- see protseduur – mõne paneb Kui kalakesed on vette vad enamlased seal paiknenud kahurid ja las- seal olla meeter-poolteist. vad ligi surnud naharakud. muigama, et ise kalamees ja jäetud ja jalad ka terapeudi kemoonalaod õhku ja Aegna elanikud kolisid Ja kui veel väiksematest saarekestest “Põhiefekt on massaaž,” nüüd kalatoiduks… massaaži saanud, on ingelli- üle Kräsulisse. Alates 1923. aastast jäi Aegna rääkida, siis Aegnast põhja poole jääb kaks ütleb Mari Hagi. Teatavasti on Bassein on parasjagu nii kult kerge tunne, nagu ei puu- merekindluseks, kuhu tsivilistidel asja polnud kuiva, millest suurema ametlik nimi oli talla all kõikide organite punk- suur, et seda protseduuri saab dutakski jalad astudes vastu (Kräsuli lapsed siiski seal koolis käisid). (on?) Silligrund – millest minu lapsepõl- tid, nii et kalakeste massaaž teha korraga kahele inimesele. maad. Ja päev saab uue sära. ves oli lihtsalt Krunn saanud. Seal lähedal mõjutab kogu keha, toniseeri- See on asja topeltmõnu, kui VT Viie perega Kräsuli paiknes poi, mis tuule tugevnedes hakkas des enesetunnet ja muutes talla Mis aga puutub Kräsuli nimesse, siis Wie- valjusti undama. Külarahvas kuulas ja ütles: tundlikumaks. Protseduur on selgren ja paljud teisedki uurijad on arvamu- “Tormiks läheb, Krunni poi juba ulub.” kasulik neile, kel nahaproblee- KALAHOOLDUSE TUTVUMISHIND KUPONGI sel, et see tuleneb nimest Gräsö, mis rootsi Lõpetuseks, alles hiljuti paistis Google me, roos nahal, kuiv nahk või ESITAMISEL keeles on Rohusaar. Mulle tundub siiski, et Earthis selgesti, et Tallinki laevad lähevad KAKS INIMEST ÜHE HINNAGA = 450 KROONI* higistavad jalad. Ka külmad v algselt võis see nimi Gräsholm olla, mis tä- Helsingisse Suure salme kaudu! Vaat seda jalad on saanud leevendust. Kalahooldus koos jalavanni ja massaaziga hendab küll sedasama Rohusaart, kuid sel- pilti oleksin ma küll tahtnud näha, sest vett Iisraelis ja Türgis ravitakse kestab 45 minutit. lest on vist lihtsam Kräsuli nime tuletada. on seal vast paari-kolme meetri jagu ja faar- selliste kaladega psoriaasi- 100% LÕBUS 100% LOODUSLIK! Enne II maailmasõda oli saarel viis väik- vaatri laiuski umbes 30–40 meetrit. probleeme, räägib Mari Hagi. Info ja broneerimine tel 6061 160 või semat majapidamist – mäletan Kalavälja, Tõnu Viik “Esimesed viis minutit [email protected] panevad naeru kihistama, siis 19. november 2010 17

sport Viimsi Laskurklubi ootab huvilisi Olid ajad, mil Viimsi like tüdrukute ja poiste (hetkel pea muret tundma ala harrasta- vallas harrastati aktiivselt 2.–4. klassi vanuserühm) las- miseks vajaminevate kulukate laskesporti ning toonase kespordialaseid teadmisi ning vahendite – relva, laskemoona, kalurikolhoosi staadioni- valmistada andekaid ette sisene- märklehtede jm varustuse soe- hoone alla ehitatud miseks tippsporti. tamise pärast. Need ootavad tiirust (tänaseks hotell See kõik sisaldab endas kasutajaid juba treeningtundi- Athena keldrikorrusel nii laskealaste teadmiste, des ees, sest kalleid isiklikke asuv piljardisaal), mis ohutustehnika kui ka füüsi- spordivahendeid saab alati andis oma sisustuselt lise ettevalmistuse jm vajali- soetada siis, kui on tekkinud ja võimalustelt silmad ku edastamist ja harjutamist. selge tahtmine ja arusaam tule- ette ka maailmatasemel Lisaks sellele tutvustatakse vikusaavutustest ja -soovidest. lasketiirudele, kasvasid osalejatele laskespordi kõiki Viimsi Laskurklubi tree- välja omaaegsed Nõuko- võimalusi ja erinevaid alasid ningtunnid toimuvad teisipäeviti gude Liidu meistrid ning alates püstolialadest, lõpetades ja neljapäeviti kell 14–15 Viimsi maailmameistrivõistluste Field-Targetiga. Alustatakse Kooli Karulaugu koolihoone esinumbrid. traditsiooniliselt põhitõdedest võimlas, 2. korrusel, sissepääs – laskmine õhupüssist toelt (vt koolihoone poolt. Kontakt Ühe ilmeka näitena võib siin juuresolevaid pilte). Loomuli- [email protected]. tuua lahkunud Enn Merivälja, kult osaletakse ka võistlustel. Huvilised on oodatud! kes lisaks tipplaskuri saavu- Klubi loojad on võtnud Jaanus Mugu tustele oli omal ajal ka Viim- oma eesmärgiks, et osaleja ei MTÜ Viimsi Laskurklubi sis laskespordi eestvedajaks. Tasub märkimist, et tunnusta- Laskurklubi treeningtunnid toimuvad Karulaugu koolihoone võimlas. des eelnimetatud tipplaskuri Spordiüritustest tulemas elutööd alustatakse järgmisest, figuuride manalateele mineku, telt esikohti ja võidukarikaid, dumust selle alaga tippsordi 27.–28. november Viimsi valla meistrivõistlused KORVPALLIS, 2011. aastast Enn Meriväli ni- osalt ühiskonna spordieelistus- on sisuliselt unustamas seda tasemel tegelemiseks. mehed / Viimsi Kooli spordikompleks / Korraldaja: Korvpalli- melist iga-aastast memoriaal- te muutuse ja alarahastamise spordiala. Siinkohal tuletaks Tänaseks on Viimsis elavad klubi Viimsi võistluste sarja laskespordis. tõttu pidevalt langenud. Kah- meelde, et ka Tallinna Looma- laskurid, kellel endalgi nii mõni- 27.–28. november Harjumaa meistrivõistlused KOROONA paa- Tahaks loota, et kunagi saab juks on selline trend ka teis- aed asutati tänu laskespordi- gi meistritiitel ette näidata – Ar- rismängudes / Kehra / Korraldaja: Harjumaa Spordiliit neid võistluseid läbi viia ka õi- tes Eesti piirkondades, mis le. Oli ju esimeseks loomaaia les Taal, Jaanus Mugu – võtnud 9. detsember Viimsi valla paremate sportlaste ja treenerite ges kohas – Viimsis. on viinud olukorrani, kus riik, eksponaadiks Eesti laskurite nõuks muuta eelpool kirjeldatud AUSTAMISÕHTU (17.00 Spordiklubide esindajate ümarlaud, Alates Eesti taasiseseisvu- mis kunagi hiilgas oma laskes- võidutrofee – ilves. See kõik trendi ning asutada Viimsi Las- 19.00 Autasustamine) / Viimsi Huvikeskus / Korraldaja: Viim- misest on laskesport Viimsi pordi tulemustega ning nop- annab tunnistust, et eestimaa- kurklubi. Viimsi Laskurklubi si Vallavalitsus vallas osalt omaaegsete juht- pis maailmameistrivõistlus- lane omab harvaesinevat soo- põhieesmärk on arendada koha- Korvpalliklubi Viimsi alustas Noorte Euroliiga hooaega Moskvas Hooaja 2010/2011 Eu- tatiivset söötu. Ken Lill lisad turniiriga rahule jääda. Loo- ral puudu vaid mõned punktid roopa Noorte Korvpalli- 13 punkti ja 9 lauapalli. Arles mulikult on kahju esimese – veidi rohkem õnne ja mõni liiga U15 poiste kõrgema Egert Lellelt 11 punkti. päeva kaotustest. Ei saa ju veidi õiglasem vilepartii…” divisjoni esimene etapp Teine mäng kolmapäeva Moskvas käia Punast väljakut Pildigalerii: wwwl.kkviim- toimus 25.–28. oktoob- õhtul läks minimaalse vahega nägemata. Muudes mängudes si.ee. rini Moskvas, Khimkis. 42:44 käest. Viimsi jäi esimese näitasid poisid sisu ja läksi- EYBL U15 I divisjoni järg- Võõrustajaks Venemaa poolaja lõpuminutitel 6 punk- me mäng mängult paremaks. mine etapp toimub juba 6.–9. eliitkorvpallikool, ka tiga maha, kuid see tehti tasa Suurimat heameelt tegigi taas jaanuaril Kaunases. suures Euroliigas esindus- teisel poolajal, mil KK Viim- poiste arengus astutud samm KK Viimsi meeskonda omav BC si oli kindlasti tugevam pool. edasi. Võitudest jäid sel kor- wwwl.kkviimsi.ee Khimki. Lõpusekundeil oli Viimsil või- malus viia mäng lisaajale või Teist hooaega Euroopa Noorte võita, kuid kahjuks sel korral Korvpalliliigas mängiva Korv- visked ei tabanud. Resultatiiv- palliklubi Viimsi 1996. aastal seim mängija oli Karl Robin sündinud poisid olid avaetapil Jürjens 14 punkti ja 8 lauapal- Moskvas kahele võidule lähe- Meie korvpallipoisid Moskvas Punasel väljakul. liga. Ken Lill lisas 10 punkti ja dal, kuid ometi jäid need vor- 11 lauapalli. Karl Johan Lipsult mistamata ja kaotus tuli vastu Hoolimata reisiväsimustest võrdne võrdsega, siis edaspidi 8 punkti. võtta kõigis 5 mängus. Kuna võeti koheselt taas ette teekond võitsid ukrainlased veerand- Esimese etapi viimane mäng Viimsi poisse on selles vanuses Moskva kesklinna, et näha Pu- ajad 6–7 punktiga. Lõppskoor neljapäeval oli kodumeeskonna vaid 9, tehakse koostööd Rapla nast väljakut ja Kremlit. Kuigi 46:67. Karl Robin Jürjens tõi BC Khimkiga. Kahjuks läks ka Korvpallikooliga. see tähendas esmaspäevasest oma võistkonnale 19 punkti ja see minimaalse vahega (77:81) Enam kui 10 riigi osale- treeningust loobumist, oli see võttis 6 lauapalli. Karl Johan käest. Viimsi poisid alustasid misel toimivas liigas on KK kõigile erakordne elamus. Lips lisas 11 punkti ja Ken Lill mängu kohe agressiivselt, võites Viimsi üks kahest Eesti võist- Esimeses mängus mindi 9 lauapalli. esimese veerandi 14:10. Kuigi konnast selle vanuse I divisjo- kohe kokku teise Eesti võist- Kolmapäeva hommikul teisel veerandil see hoog rauges nis ehk 16 parema võistkonna konna, Tiit Soku Korvpalli- oli vastane taas Ukrainast, BC ja poolajaks oldi 11 punktiga seas. Eelmisel, oma esimesel kooliga. Igipõlise rivaali vastu Kraina Basketbolia. Mängu- kaotusseisus, spurditi omakorda Noorte Euroliiga hooajal olid alustati hästi, kuid teise pool- tempot kontrollinud ukrain- taas kolmandal. Resultatiivse Viimsi poisid võidelnud ala- aja jooksul vajus kaalukauss laste stiiliga harjumine võttis ja korviderohke neljanda vee- grupis välja viienda koha, mis Tiit Soku KK võistkonna suu- aega ja vahe kasvas hetkeks randaja lõpuloterii soosis sel tagaski pääsu 16 tugevaima nas. Andes mänguaega kõigile koguni 16 punktini. Kaitse ja korral võõrustajaid. Karl Robin meeskonna sekka. mängijatele, tuli lõpuks leppi- kiirünnaku tööle saades spur- Jürjensilt 19 punkti, Karl Johan Turniir algas Viimsi pois- da kaasmaalaste paremusega tisid Viimsi poisid omakorda Lipsult 15, Alan Joonatan Reba- tele juba pühapäeva, 24. ok- 30:67. Karl Robin Jürjens tõi võites neljanda veerandi. Lõ- selt ja Rauno Meistrilt 13. Arles toobri õhtul, kui istuti Tallinn- 10 punkti ja võttis 8 lauapalli. pusireeniks jäid tabloole uk- Egert Lellelt 9 punkti. Rauno Moskva rongile. Moskvasse Teisipäeva õhtul oli vasta- rainlaste edunumbrid 65:72. Meister võttis ka 9 lauapalli. saabuti esmaspäeva hommi- seks ukrainlaste SDJSOR No2/ Karl Robin Jürjens viskas 19 Treener Tanel Einaste: kul. Läbi ummikute viis bus- Khimik Odessast. Kui esimene punkti, võttis 6 lauapalli, tegi “Hoolimata tühjadest kätest sireis Khimki lähistele hotelli. veerand mängust mängiti kui 6 vaheltlõiget ja andis 5 resul- võib poiste mänguga ja kogu 18 19. november 2010

ERAKUULUTUSED Isikud, kes ei täida Avatud kohustusi nõue- õmblussalong l Müüa väetise ja taimemürkideta kasvatatud www.nagusul.ee, [email protected], tel 52 21 151. tekohaselt Ühistu Haabneeme toidukartulit Ants, hinnad 5 kr/kg. Üle 50 kg Miidu ees: Heki tee 6- 61 koguse korral Viimsi vallas kojutoomine tasuta. l Probleemsete ja ohtlike puude langetamine. 1. Maie Tuulas tel: 52 98 020 Info tel 55 600 545. Langetan raskesti ligipääsetavad ja keerukas asu- 2. Vladimir Baulin 609 1490 kohas olevad puud. Teostan samuti väiksemahulisi 3. Heldi Toom õmblusteenused l Anda rendile parkimiskoht kinnises hoovis raietöid. Annan nõu metsaharvenduse, uuenduse 4. Aimur Arukuusk parandustööd Suur-Sepa teel. Tel 51 08 622. ning muude metsaga seotud probleemide osas. Tel 56 482 680. l 2 aasta ja 3-kuune tüdruk Tammneeme külas otsib endale hoolivat ja mänguhimulist hoidjatädi, l Müüa puitbrikett, turbabrikett, puitgraanul, kes ajal, mil laps on haige ja ta lasteaeda minna kaminapuud 40 l kotis, kivisüsi. Tel 637 9411, ei saa, tuleks meie juurde koju. Vajadusel saame 56 924 924, Vana-Narva mnt. 9, www.leilibrikett.ee. sõidutamisega aidata. Tel 51 14 251, Ingrid. Liuguksed ja garderoobid. Hinnad soodsad. l Tehke oma perele parim jõulukingitus! Kodu- Garantii. Tel 50 29 075, liuguksed.garderoobid@ puhastussüsteemi Kirby Sentria põhikomplekt gmail.com. nüüd enneolematu soodushinnaga, kõigest 10 000 krooni!!! Küsige ka muid tarvikuid ja varuosi. l Ostan värvilist metalli: vaske, pronksi, alumii- Tel 51 22 767, Erki. niumi, roostevaba, tina jne. Pakkuda võib ka musta metalli jäätmeid ja musta metalli – plekki, l Vajame aastasele poisile täiskohaga hoidjat malmi, paksemat rauda, autoakusid, elektri- Meriväljale. Tel 56 642 632. mootoreid jm. Musta metalli vedu tasuta, alates 200 kg maksan ka raha. Külmkappe tasuta vastu Garderoob l Pakun spaa maniküüri teenust oma kodus Viim- ei võta, pakun võimalust viia jäätmejaama Riided kogu perele sis. Spaa maniküür sisaldab kätevanni, küüne- (100 kr 1 külmkapp). Pakkuda võib väikseid ja Õmblus- ja parandustööd nahkade korrastamist, viilimist, poleerimist, käte- väga suuri koguseid. Hinnad kokkuleppel. Vedu Kasutatud riiete kauplus Kaluri tee 5 koorimist, -maski, lakkimist, massaazi. Hoolduse Viimsist ca 15 km tasuta. Tel 51 82 499. (endised Hansapanga ruumid). Avatud T–R 10.00–18.00, L 10.00–15.00. aeg u 2 tundi. Hind 100 kr/6,39 EUR. Kontakt: Telefon 600 2292 tel 54 526 803, Triin, e-mail [email protected]. l Metalli koristamine. Tel 56 957 713, Aleksander. Olete oodatud! l 4,5-aastane tüdruk otsib endale toredat hoidja- l Kasutatud autode kokkuost (1988–2006. a). Võib tädi Haabneemes. Hoidjat vajame 3 hommikul pakkuda kõiki automarke ja ka romusid. Vormista- nädalas 7.30–9.00, et lapsega koos Päikeseratta mine ja maksmine kohapeal. Töötame ka nädala- Viimsi Market võtab tööle: Lasteaeda jalutada, ja juhul, kui laps on vahel vahetusel. Tel 58 190 200, [email protected]. haige. Tel 56 502 992. müüja-kassapidaja l Müün Taanis toodetud kvaliteetset koera- ja CV saata aadressile l Pakume raamatupidamise teenuseid. Varase- kassitoitu (kuivtoit). Kojutoomine tasuta. [email protected] või mate perioodide korrastamine, vajalike aruannete Tel 53 025 727, Heidi. Randvere tee 9, Haabneeme, koostamine, raamatupidamisalane nõustamine. 74001 Viimsi vald. Tel 685 5286, [email protected]. l Inglise keele eratunnid lastele ja täiskasva- Kontakttelefon 605 1393. nutele. Tel 53 012 360. l Müüa küttepuud: lepp 500kr/ruum; kask 650 kr/ruum (puud on autokoormasse riita laotud). l Väljaõppinud puudelangetaja teostab ohtlike Transport alates 10 ruumist tasuta. Tel 50 62 645. puude- ja oksteraiet. Tööd teen tõstuki ja köis- OÜ Toom tehnikaga. Puude üldseisundi hindamine ja LEITUD Randveres ilus, halli ja valgega Kauplused l Teeme maalri-, viimistlus-, remonditöid. konsultatsioon tasuta. Tel 56 169 864. pikakarvaline emane Tel 55 608 936, [email protected]. võtab tööle koka Viimsi l KEELEÕPE – INGLISE, ROOTSI, SOOME! Koolitame KASS Marketi kööki. l Müüa küttepuud 40 l võrkkottides. Kase puu Tallinna kesklinna piirkonnas, Kadriorus. Indivi- Käitub väga sõbralikult ja usaldavalt. (toores) 35 kr, lepp ja haab (toores) 30 kr ja duaaltundide paketid: 20 ak t (20x45 min), 30 ak t Kontakttelefon 51 05 921 või Palun kaotatud kiisu omanikul ühendust metsakuiv (okaspuu) 27 kr. Suuremate koguste (30x45 min), 40 ak t (40x45 min). 1 ak t (45 min) võtta 51 65 996, Piret. puhul hind kokkuleppel. Tel 56 288 555. Pakume al. 260.-. Proovitund soodushinnaga 2 ak t (2x45 605 1376. ka küttepuude saagimis- ja lõhkumisteenust halu- min)/2x220.- Parim individuaaltundide hind masinaga. Teenuse hind kokkuleppel. Tallinnas! Minigrupikursuste info leiate kodulehelt Tel 56 288 555. www.kajavahikoolitus.ee, e-post kajavahi@hot. ee, tel 55 30 122. FOTOGRAAFIAKURSUSED VIIMSI HUVIKESKUSES l Lehtede riisumine jm aiakoristus. Tel 53 042 612. Juhendaja: Kristjan Rosin l Teostan erinevaid tehnilisi ning 3D jooniseid. Kristjan on lõpetanud Tallinna Polütehnikumi Fotograafia erialal ja hetkel töötab ta Gustav Adolfi l Pikaajalise kogemusega (sh auditeerimiskoge- Teen metalli- ja keevitustöid. Tel 50 92 595. Koolituskeskuses õppejõuna. musega) raamatupidaja pakub raamatupidamis- 29. novembrist alustavad kaks uut gruppi: Esmaspäeviti 18:00 - 19:30, teisipäeviti 19:00 – 20:30 teenust. Hind kokkuleppel vastavalt dokumentide l Teostame viljapuude ja hekkide lõikust ning mahule. Tel 51 00 055, email [email protected]. puude langetamist. Tel 55 637 666. Kursuse kestvus: 16 akadeemilist tundi. Hind: 1000 eek Info ja registreerimine: [email protected] või telefonil 56 676 335 l Liuguksed ja riidekapid. Vajadusel abi kapi või l Puulehtede äravedu. Hind 25.-/kott. Täpsem info meie kodulehel www.huvikeskus.ee garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad! Tel 50 63 500.

Head matkahuvilised! Järjekorras 3. sügismatk sarjast “Tutvu- me koduvallaga“ toimub 5. detsembril. Alustame kell 11.30 Viimsi Haigla juu- rest. Kõnnime läbi Heldre asumi, kust suun- dume metsa. Metsas tutvume taimede ja loomade elupaikadega. Loodame kohtuda ka reinuvaderi endaga, sest tema urg on avastatud. Lõpetuseks süütame lõkke, säristame vorste ja joome kuuma teed. Matka pikkus - lühem rada 6 km, pikem 8 km, rada on üle mõõdetud. Teated telefonil 601 2354, Volli Kallion. 19. november 2010 19

autoremont ja keretööd

POOLSAARE AUTO OÜ, Miiduranna tee 46, tel 605 4400, 5198 0833, www.poolsaare.ee

“Nutikate naiste klubi“ kutsub õpitubadesse! 25. novembril 18.30 Valmistame päkapikusussi Koolitaja Stella Laur - Maarja-Magdaleena Gild, Pärnu Tule ja meisterda tore päkapikususs kuhu nad saaksid headele lastele varsti ka maiustusi ja väike- seid kingitusi tuua. Hind 110 krooni. Koolitusel osalejate arv 6-12 inimest.

26. novembril 18.30 Vildime susse (3h) Koolitaja Stella Laur - Maarja-Magdaleena Gild, Pärnu Vilditud sussid on soojaid ja ilusad. Tule ja veendu, et ka sina saad nende valmistamisega hakka- ma. Hind 150 krooni. Koolitusel osalejate arv 6-12 inimest. l Iseteeninduslik garaaz (tõstuki ja Viimsi Autohooldus tööriistade rent) l Autoremont 250.- tund 2. detsembril 18.30 teeme “Klaasmosaiik“ küünlaaluseid AUTODE HOOLDUS, REMONT, l Rehvitööd aastaringselt l Haagiste remont l Matkabusside remont Valmib värvilistest klaasitükkidest teeküünla alus. Koolitaja: Kristiina Puudersell – Krissu käsitöö- VARUOSAD, DIAGNOSTIKA tuba. Hind 250 krooni. Koolitusel osalejate arv 6-8 inimest. E-R 9.00-18.00 Sõidukite Iseteeninduse OÜ Rohuneeme tee 1/7 (sissepääs Muuli teelt) Koolitused toimuvad Viimsi Huvikeskuse Päikesepesa ruumis. Aiandi tee 26, Viimsi [email protected]; www.iseteenindus.ee Tel 62 11 060, GSM: 52 22 844 Info ja registreerimine: [email protected] või telefonil 56 676 335 Tel: +372 56 92 9525, E-L 9-18 ja P10-16 e-post: [email protected] www.huvikeskus.ee www.vah.ee Garaazis näeme! 20 19. november 2010

1. jaanuaril 2011 lõpetab Fortum Elekter oma teenindusbüroodes sularaha- ja kaardimaksete vastuvõtmise. Maksete arv meie teenindusbüroodes on aasta-aastalt vähenenud ja täna kasutab seda makse- viisi vaid väga väike osa meie klientidest. Klientidele, kes eelistavad arveid tasuda sularahas, pa- kume alates 1. jaanuarist 2011 koostöös Eesti Postiga võimalust tasuda arveid kõigis Eesti Posti postkontorites teenustasuta. Kõige mugavam viis elektriarve tasumiseks on otsekorraldus. Omades otsekorralduslepingut pangas, toimub elektriarve tasumine kindlal kuupäeval otsekorraldusmaksena. Samuti on väga mugav teostada makseid läbi internetipõhise iseteeninduse www.fortumelekter.ee. Seal on või- malik teatada arvesti näite, jälgida tarbimise, arvete ja maksmise ajalugu, muuta kontaktand- meid ja tellida lisaks erinevaid teenuseid. Oleme veendunud, et kliendid, kes on harjunud arveid tasuma meie teenindusbüroodes, leia- vad uue ja lihtsa võimaluse.

Haabneeme postkontor Randvere tee 6 (Viimsi Kaubanduskeskus) Avatud E-R 10:00-19:00; L,P 10:00-14:00