Valla kaunimad kodud 2010 >> Loe lk 8–9 Tiraazv 7490 nr 20 (309) 19. november 2010 Henn Rebane avaldas noodialbumi “Tantsud akor- dioniga”. Loe lk 9 Läheneb Kala Aasta Rannarahva Muuseum on äsja välja andnud eksklusiivse kalateemalise seinakalendri ning kalender-märkmiku “Kala Aasta 2011”. Kalendritega seotud detailid – nii kasutatud fotod, alltekstid kui ka tähtpäevad – on vähe- mal või suuremal mää- ral kõik kaladega seo- tud. Iga nädala kohta on kalendris toodud mõni vahva mõte või ütle- mine. Kalendris leidub fotosid nii Rannarahva Muuseumi, Meremuu- seumi ja Eesti Rahva Muuseumi fotoarhiivi- dest kui ka muudest väärtuslikest kogudest. Teedel on alanud talihooldeaeg, masinad ja mehed on valmis lumetõrjeks, tulgu lund kas või sama palju nagu mullu, kui see pilt on tehtud. Foto Endel Lepik Kalendrid on kujundanud graafikadisainer Ruth Huimerind. Need erilise stiilitunnetu- sega ja peensusteni viimistletud kujundusega kalendrid sobivad kingituseks nii sõpradele, koostööpartneritele kui ka vanavanematele. Teedel algas talihoolde aeg Seinakalendrit ja kalender-märkmikku saab 15. novembril algas teedel võtta seda kohustust enda peale,” hankida Rannarahva Muuseumi muuseumi- talihoolde aeg, mis kestab rõhutas Harri Lugu. TEEHOOLDE 3 SEISUNDITASET poest. Suuremaid tellimusi võtame vastu ka järgmise aasta 21. aprillini. “Eratee ääres elavad inimesed l 3 – kõige kõrgem tase. Teepind või vähemalt sõidujäljed hoitakse aadressil [email protected]. peavad tee talihoolet nõudma tee lume- ja jäävabana. Lumetõrje tehakse hiljemalt 5 tunni jooksul pärast “Talihoole tähendab seda, et teos- omanikult,” ütles ka abivallava- lumesaju või tuisu lõppu ja libedustõrje hiljemalt 4 tunni jooksul pärast libeduse tekkimist ehk haardeteguri väärtuse langemist allapoole 0,30. tatakse lume- ja libedatõrjet ning nem Endel Lepik. Lumesaju või tuisu kestel tagatakse olukord, kus lume või lörtsi pak- Viimsi Teataja levist Möödunud talvel oli palju pa- tõusudel teid soolatatakse,“ ütles sus sõidujälgede vahel ei ületaks 3 cm koheva lume ning 2 cm sulalume valla teedeinsener Harri Lugu. handust kohtades, kus krundioma- Vallavalitsuse ja toimetuseni on jõudnud ja lörtsi korral. taas mitmed kodanike kaebused, et Viim- Esmajärjekorras hooldatak- nikud olid tee äärde paigaldanud l 2 – keskmine seisunditase. Kell 22–06 on lubatud seisunditaseme si Teataja nendeni ei jõua. Põhjuseks on se teid, kus liigub ühistransport, kive. Nende otsa purunes nii tee- nr 2 nõuded. see, et leht saab lihtsalt otsa, kuna valda ja teid, mis on valla põhiteed s.t hooldemasinaid kui ka sõidukeid. Tehakse libedustõrjet, ent eesmärk ei ole sõidujälgede lume- ja jää- on postkaste pidevalt juurde tulnud. Lehe ühendavad külasid ja alevikke, Vald on nüüd pööranud tähelepa- vaba hoidmine. Võrreldes 3. seisunditasemega on nõutava seisundi kojukanne on organiseeritud laus- ehk pi- viivad lasteaedade ja koolide juur- nu neile omavoliliselt paigaldatud saavutamise ajad pikemad. Pärast lumesaju või tuisu lõppu tehakse lu- mepostituse põhimõttel. See tähendab, et de, ning parklaid, mis nende hoo- kividele ning ehitusmaterjali- ja metõrjet 12 tunni ja libedusetõrjet 8 tunni jooksul pärast haardeteguri levitaja jaoks ei ole konkreetseid kliente nete juurde kuuluvad. Teedehoolet mullakuhjadele. “Meil on palve, väärtuse langemist allapoole 0,25. ega adressaate, vaid jaotatakse põhimõt- teostab sama firma, kes seda mul- et elanikud vaataks oma kruntide Lumesaju või tuisu ajal tagatakse olukord, kus lume või lörtsi paksus tel, et leht läheks igasse valla postkasti lugi tegi – AS REV-2. “Libedus- juures teeääred kriitilise pilguga ei ületa 5 cm koheva lume ning 3 cm sulalume ja lörtsi korral. ning nii palju, kui lehti jagub. tõrje- ja soolamistehnika on juba üle,” ütles Lugu. “Inimesed kül- l 1 – madal seisunditase. Kell 21–07 on lubatud seisunditaseme nr 1 Sellest tulenevalt suurendas vallava- v kohale toimetatud, lisanduvad vavad muru aia taha ja panevad nõuded. litsus käesoleva aasta märtsis lehe tiraazi Libedustõrjet tehakse, kui haardeteguri väärtus langeb alla 0,20, lumesahad, höövlid ja traktorid,” sinna kivid. Lume all on need oht- 300 eksemplari võrra. Elanike arvu kasvust ohtlikel teelõikudel alla 0,25. tulenevalt ja kaebuste jätkumisel on valla- rääkis Lugu. Kõnniteid ei soolata, likud liiklusohutuse seisukohast ja Lumetõrjet tehakse hiljemalt 36 tunni jooksul pärast lumesaju või vaid puhastatakse ja libeda puhul ohtlikud ka teehooldemasinatele. valitsus valmis lehe trükiarvu veel kord üle tuisu lõppemist ja libedustõrjet 24 tunni jooksul libeduse tekkest ar- vaatama. Lehe väljaandmist ja levitamist fi- puistatakse neile graniitgraanu- Masinate remont aga takistab tee- vates. nantseeritakse valla eelarvest, mõistetavalt leid. hooldustöid.” Lumesaju või tuisu ajal tagatakse olukord, kus lume või lörtsi paksus piirab see ka lehe väljaandmise kulutusi. Eelmisel aastal hoidis vald Nende ebaseaduslikult paigal- ei ületa 10 cm koheva lume ning 6 cm sulalume ja lörtsi korral. Lehe trüki ja leviku osas on vald seotud erateid lumest lahti võimaluste datud kivide kohta on tehtud 95 ALLIKAS: MAANTEEAMET konkreetsete lepingute ja lepingupartne- piirides, et tagada inimestele töö- ettekirjutust. “Tee maa-ala ei ole ritega, mida päevapealt muuta ei saa. OÜ le pääsemine ning päästeameti ja elanike kinnistu ja sinna ei tohi Meedium teeb lehe küljenduse ja korrek- kiirabi ligipääs. Selleks tööks pole ilma teeomaniku loata midagi “Aianduspiirkondades on teed tud tee maa-ala arvelt. Väljapoole tuuri ning vastutab vastavalt täisteenuse vallal kohustust ja pole ette nähtud paigaldada ega istikuid istutada,” kitsad, need piirkonnad on nüüd kinnistu piire istutatud hekid on lepingule ka töö eest kahe järgmise osali- ka raha. Ometi kulutas vald möö- selgitas Lugu. “Oleme sel aastal muutunud püsielurajoonideks, kuid liiklusohtlikud eriti ristmikel, ko- sega, milleks on trükikoda ja lehe kojukan- dunud talvel erateedel lumetõrjeks alustanud tööd selle probleemiga seal pole võimalik ellu viia täna- danikel tuleb ebaseaduslikult ra- ne, mida teostab Ekspresspost. pool miljonit krooni. Lugu mee- ja juhtinud inimeste tähelepanu.” päevaseid teeplaneerimise nõu- jatud hekid viia tee maa-alalt oma Kellel ikka mingil põhjusel jääb leht nutas, et erateede omanikel on ko- Kivid teepeenral on ohtlikud ka deid,” rääkis teedeinsener. kinnistu piiridesse.” saamata, siis on võimalik seda leida valla- hustus hoida tee korras, teostada jalakäijaile ja jalgrattureile. Teada “Kinnistute omanikud on oma- VT valitsusest ja raamatukogust ning interne- seal teehoolet ja lumetõrjet. “Valla on juhtum, kus laps on rattaga sel- voliliselt rajanud piirdeaedu väl- tist valla koduleheküljelt kõikjal maailmas. finantsid on piiratud ja vald ei saa liste kivide peale kukkunud. japoole kinnistupiire, seda on teh- Vaata ka lisa lk 3 2 19. november 2010 Meri ja laevad käivad kokku Viimsi Teataja küsimustele vastab valla ühe olulisema ettevõtte, ASi Tallinna Sadam juhatuse liige Allan Kiil. Muuga sadam on suurim Viimsis tegutsev ettevõte. Ometi seostatakse seda vähe meie vallaga. Miks see nii on? Tõepoolest – ASile Tallinna Sadam kuulu- vat Muuga sadamat tuntakse Euroopa kaardil kui Tallinna sadamat. Tegelikult kuulub ASile Tallinna Sadam lisaks Muugale veel Tallinna Vanasadam, Paldiski lõunasadam, Saaremaa sadam ja Paljassaare sadam. Muuga sadam ise asub juba tervelt kolme erineva kohaliku oma- valitsuse territooriumil – Viimsi ja Jõelähtme vallad ning Maardu linn. Vahest tulenevalt just sellest haardest üle Eesti ei pruugigi viimsilane tingimata tunda, et Tallinna Sadam ja just Muu- ga sadam on osa ka tema koduvallast. Muuga sadama näol on tegemist Eesti majan- duse ühe keskse mootoriga, mille mõju on olu- line töökohtade, maksude, investeeringute jpm kohalt. Viimaste aastate jooksul on Tallinna Sa- dam riigile maksnud dividendi ja tulumaksu igal aastal keskmiselt 450 miljonit krooni. Riikliku tasandi kõrval on aga valla ja Viim- si elanikkonna heaolu meile sama oluline – toi- metame osaliselt Viimsi maal, merest rääkimata, ning tunnetame selget vastutust. Kontaktid val- la ametnikega ja elanikega on meil olnud väga tihedad. Seda kasvõi läbi mitmete kehtestatud detailplaneeringute ja heakskiidetud keskkon- namõju hinnangute avalike arutelude. Mida konkreetset olete Viimsi tasandil ette võtnud? Muuga sadamast on tänaseks kujunenud efektiivne ja kiiresti arenev maailmatasemel sadam. Viimsi on Eesti üks ilusamaid ja kvaliteetse- maid elukeskkondi. Samas meri, laevad ja kau- test, nagu näiteks Randvere supelranna veekva- ning suur osa sellest tehti Euroopa Liidu Ühte- bavedu käivad kokku. Usun, et mida aeg edasi, liteedi mõõtmised ning Saviranna rannaprotses- kuuluvusfondi kaasfinantseerimisel. seda rohkem on neid inimesi, kes merel liikuva- side ja kaldaala erosiooni uuringud, veetrassi Muuga sadama lähiaastate suuremad aren- test laevadest ja nende kasust riigi rahakotti tusa rajamine Uusküla elanike varustamiseks joogi- dusplaanid hõlmavadki nii Muuga sadama ida- asemel rõõmu tunnevad. Me ei ela üksi, vaid veega, Nuudi tee välisvalgustuse ja kergsõidu- osasse rajatavat konteinerterminali ala laiendust toimime koos ühiskonnana, mille lahutamatu tee ehitamine jne. Oleme teinud seda ennekõike kui ka sadama territooriumit ümbritsevate töös- osa on majandustegevus. just üldise loodushoiu ja elukeskkonna huvides tuspargialade väljaarendamist. Tööstusparki- Mõistetavalt on valla tasandil peamine ja seda puhtalt omal kulul. des soovime luua soodsa keskkonna, kus oleks märksõna keskkond ja selle kaitse. 2009. aastal Koostöös kohalike omavalitsustega,