Jäätmeveost ja heakorrast >> Loe lk 3

Tiraazv 7490 nr 9 (298) 7. mai 2010

Kuldmetalitega karate- meistrid. Loe lk 17 Tule Ranna- rahva Täikale! 22. mail avab Rannarahva Muuseum taas täikahooaja!

Sellekevadise esimese täika teemaks on ke- vadlaat, kus kaubeldakse ilusate asjadega, mis rõõmuks nii kodule, aiale kui ka pererahvale endile. Kindlasti on paljudel kuuri alla või pöö- ningule seismajäänud kraami, mis võiks väikse tasu eest endale uue elu saada. Eelmisel aastal leidsid rannarahva täikad palju positiivset vastukaja. Säästva eluviisi ja Talgulõke Naissaarel, kus talgulisi on pildile vähe jäänud. See-eest on teisel pildil näha, kui palju sõitis rahvast Naissaarele tööle. Fotod Endel Lepik korduvkasutuse põhimõtted on Viimsi elanike seas aina suuremat toetust leidmas. Sarnaselt eelmisele aastale toimuvad ka tä- navu täikad kord kuus laupäeviti Rannarahva Muuseumi õuel või siseruumides, olenevalt il- Teeme ära talgud maoludest. Täikade teemad on sarnaselt eelmi- sele aastale taas vastavalt hooajale ära jaotatud, Talguliste tööga said puh- nii et kauplejatel peaks täikakraami jaguma tamaks ja kenamaks Nais- Talgupäeva kokkuvõtteks igaks kauplemispäevaks! saar ja , samuti valla Teeme Ära talgupäeval osales Kindlasti tasub rannarahva täikasid külas- mandrikülad. toimkonna andmetel 28620 va- tada ka antiigisõpradel, sest väärtuslikku va- batahtlikku, kes toimetasid üle nakraami leidub meie täikadel ka sel aastal. Viimsis on alati kevadet tähista- Eesti kokku 1116 talgukohal. Rannarahva täikale müügiplatsi broneeri- tud ühistööga. Seda nii taasise- Korda tehti kümned pargid miseks palume eelnevalt registreeruda e-posti seisvunud Eesti Vabariigi aegu ja külaplatsid. Ehitati külakii- aadressil [email protected] või kui varemgi. Elades looduskaunis kesid ja tantsuplatse. Korras- telefonil 51 00 281. Müügikoht maksab eraisi- kohas sügelevad käed iseenesest tati kirikuaedu, maalinnuseid kutele 25 krooni, suurematele kaupmeestele 50 lumesulamise rämpsu ära korjama ning palju teisi ajaloolisi paiku või 100 krooni, väikestelt kaupmehehakatistelt ja ilusat kevadet ootama. Peame ja hooneid. Kaugemad talguli- sed toimetasid Ivangorodis Ve- täikamaksu ei küsita. loomulikus meil levinud hoiakut, nemaal ja Stockholmis Rootsis. Müügiplatside broneerimine on alanud kõi- et koos naabritega koristatakse ka Harjumaal lõi talgutöödel kidele rannarahva täikadele: oma õuest kaugemad paigad ilma kaasa kõige rohkem osalejaid Rannarahva täikad aastal 2010: suurema kära ja reklaamita. Küla – 7315 inimest. 22. mail – Kevadlaat: aed, kodu elab oma normaalset elu. 50 talgulist tegutses Ve- 19. juuni – Potid, pannid, portselan Samas meeldib viimsilastele Eesti inimesed on suuri asju ilma et oleksid seda kusagil suu- nemaal ning mitukümmend 24. juuli – Suur mere- ja rannakraami täika ka ühisaktsioonis osalemine. Nais- Stockholmis Eesti seenioride võimelised koos tegema, seda relt reklaaminud. Tähtis pole mitte 21. august – Raamatud, muusika, kino saarel oligi seekord Teeme ära tal- kodus. tõestasid ka Prangli saare talgud, suur kisa, vaid hoopis ilusaks ja 18. september – Lastele ja lapsemeelsetele gute aegu saare ajaloos kolmas kus tehti ulatuslikku korrastustööd puhtaks saanud Viimsi vald. 11. detsember – Rannarahva jõululaat: ko- töötegemise aktsioon. Esimene oli sadamas ja surnuaias. Sadamahoo- Vallavalitsuse nimel tänan kõi- halike käsitöömeistrite toodang, kingitused, Peeter I aegsete rannakaitsepata- samuti võsast ja puudest puhtaks. ne sai nii puhtaks, et tekis mõte ki, kes käisid meie elukeskkonda jõuluehted jne reide ehitamine, teine nõukogude Sama pikad matkarajad said taas sellest tantsusaal kujundada. puhtamaks tegemas. Eriti tuleb Eha-Kai Mesipuu armee sõjaväelinnaku ehitus, nüüd läbitavaks. Metalliprügimägi tõste- Teeme ära talgute raames tehti tänada neid, kes pole ise kunagi SA Rannarahva Muuseum tegi 140 kätepaari Naissaart ilusa- ti laevale ja suur laev sai prahti täis. korrastustöid kogu Viimsis. Valla- prahti laiali loopinud, kuid igal maks ja puhtamaks. Viimsi vallale kuuluva klubi valitsuses olid registreeritud pal- aastal aitavad elukeskkonda ela- Korda tehti tuletorni ümbrus ümbrus sai tunda inimlikku hooli- jud külad. Kui vaid põgusalt loet- misväärsemaks muuta. Tähtis on, – tulemuseks tohutud kuhilad ära- mist ja suur prahikoorem läks lik- leda, siis tööd tehti Randvere külas et elupaik oleks puhas ja kena, põletatud prahti, autokoormad me- videerimisele. ja Tädu õpperajal, Viimsi Jaakobi olgu kampaaniaga või ilma. talli ja rämpsu, mis kokku korjati saarele suundunud rahvas kiriku ümbruses, Metsakasti küla Kahjuks pole võimalik edasi ja edaspidi mandrile ära transpor- tuli samuti Naissaarele, sest tuul ei kergliiklusteede ja kraavide perve- anda seda lusti ja tegemisrõõmu, ditakse. Peeter I aegse 10 B patarei lasknud neil Keris randuda. del, Miidurannas, Lubja küla tee- mis inimestel oli. Talguid läbis ja selle ümbruse varjutas kasvav Naissaarele tulnutele veel kord de ääres, Püünsi küla traditsioo- eriline lust ja töötahe. võsa, mis ohustas juba ka muin- aitäh, eriti selle eest, et talguliste nilistel koristustalgutel ja Viimsi suskaitseobjekti eksistentsi. Nüüd algatusel asendati pidu töötegemi- Kooli õpetajate traditsioonilisel Enno Selirand on kogu võsa maha võetud. sega. Tööd tehti pea kella kuueni kalmistu koristami- arendusnõunik Raudtee miinilaod ja ümbrus – kuni laev andis närviliselt lahku- sel. Kindlasti oli väga palju neid, – pea kümme kilomeetrit – said missireeni. kes tegid oma kodukanti korda, Talgutest Viimsi vallas loe ka lk 4. Täikalt võib põnevat kraami leida. 2 7. mai 2010 Eelarve täitmisest finantsplaani valguses on selleks valla teede-tänavate talvine hooldus. Viimsi valla selle eelarvereaga ei ole mida- Tähve Milt gi hullusti juhtunud, vastupidi Viimsi valla mõne teise vallaga, kes kurda- rahandusameti vad suuri ülekulusid. juhataja Reserv püsib Üks kolmandik 2010. Eelarve täitmise juurde on aastast on läbi. Sama koostatud ka prognoositavad saab öelda ka Viimsi valla kuuvahetuse rahalised jäägid eelarve kohta – 1/3 on valla arveldusarvetel. Nelja seljataga. kuu täitmine näitab, et ka need numbrid on positiivse tren- Vallavalitsus jälgib eelarve diga. Mis tähendab seda, et täitmisel regulaarselt valla fi- kui valla 2010. aasta eelarves nantsseisu. Eelarve täitmise oli ette nähtud, et vald võtab jälgimiseks on koostatud rida eelarve täitmiseks kasutusele erinevaid vorme ja tabeleid. 2008. ja 2009. aastal korjatud Need annavad ülevaate, kuidas reservi, siis seni on saadud on tulud laekunud ja kuidas hakkama jooksva aasta tulude- täidetakse kulude poolt. Need ga ja reserv püsib esialgu rahu- vormid on nii koostatud, et likult puutumata. annavad vajadusel ka signaa- Suure rahalise liikumisega li, kui miski ei lähe nii, nagu oli jaanuarikuu, kus eelarvest planeeritud. Seni 4 kuu jook- liikus läbi ka Karulaugu hari- sul suuri kõrvalekaldeid ei ole duskompleksi refinantseeritud olnud. See tähendab, et tulud laen 163 miljonit krooni. See laekuvad plaanipäraselt (isegi tuli eelarve tuludesse ja sealt pisut üle) ja kulude täitmine Valla reserv püsib esialgu puutumatuna. Foto Matton läks kohe kulusse. Aga nii oli käib ka plaani järgi. see ka ette nähtud. Täna on Kui vaadata tulude laeku- nud. Samal ajal on laekumine on 4 kuuga laekunud 16,5 mil- mise kohta on vallavalitsusel aedadesse kaasa. Tänaseks on seis selline, et vald maksab mist erinevate tulude lõikes, eelmise aasta sama perioodiga jonit ehk 55% aastaplaanist. samuti koostatud plaan kuude asenduspindadel kõik enam- seda laenu tagasi tavalise lae- siis probleeme ei ole. Kõige vähenenud ca 13%. Summaliselt sama suur on lõikes. Seda samamoodi sel- vähem paika loksunud ja nor- nugraafiku alusel ja vald on ka suurem tuluallikas, tulumaks Vallavalitsuses kasutatav eelarves riigipoolne hariduse leks, et õigel ajal näha võima- maalne töörütm saavutatud. kompleksi täieõiguslik oma- on laekunud 4 kuuga 65,6 mil- metoodika võimaldab näha toetus, mida on laekunud täp- likke probleeme ja tüsistusil. Rajamisel on veel aiaga piira- nik. jonit krooni ehk 37,5% aasta- neid langemisi ette juba üsna selt kokkulepitud protsendi ula- Seni suuri probleeme kulude tud ajutine mänguväljak. Sa- Kokkuvõtteks võib täna, plaanist. varakult ja seni on kõik ka tuses ehk 39,3% aasta plaanist. täitmisel ei ole olnud – täitmi- mal ajal tegeleb vallavalitsus peale nelja kuud öelda, et val- täppi läinud. Seega tulumaksu Teised väiksemad tulual- se protsent on plaanipärane. uute rendipindade konkursiga la 2010. aasta eelarve täitmine Tulumaksu laekumisel laekumisel tagasilööke pole likad laekuvad ka valdavalt Mida aga eelarve koosta- ja suure tõenäosusega on ca käib plaanipäraselt ja liigub tagasilööke pole olnud ja see annab näiteks juba plaanitud numbrite piires. Tu- misel oli raske ette näha, oli aasta pärast ajutine olukord kindlalt finantsplaani järgi. Aastaplaani koostamisel sai täna signaali, et Viimsi valla lude plaani täitmine on posi- Piilupesa Lasteaia kolimise- lõppenud ja siirdutud uutele, Rahandusministeeriumi tehtud ka jaotus kuude lõikes. 2010. aasta eelarve tulumaksu tiivne ja liigub volikogu poolt ga hetkeks suurenenud kulud. lasteaiaks ehitatud majade ren- poolt äsja koostatud majan- Kusjuures kuude graafikute plaan 175 miljonit krooni saab vastu võetud finantsplaaniga Kuna Piilupesa vana mööbel dipindadele. dusprognoos annab juba loo- koostamisel on jälgitud majan- aasta lõpuks täis. kooskõlas. oli suuremas osas amortiseeru- Eelarve kulude täitmisel tust paranemisele. Omavalit- duslanguse kõveraid, võima- Maamaksu laekumisel on nud, tuli uutele asenduspinda- on tegevusalad, kus alaeelarve sused peavad siiski arvestama likke liikumisi keskmise palga 2010. aastast korda pisut muu- Kulude täitmine käib dele soetada uus inventar (las- kulutamine on teistsuguse tem- sellega, et isegi kui tööhõive ja maksumaksjate osas. See detud. See tähendab, et ca pool plaani järgi te voodid ja mängunurgad). poga kui 1/12 aasta plaanist. ja muud majandusnäitajad pa- näitas, et suure tõenäosusega aasta plaanist peaks laekuma Ka kulude täitmise kohta võib Hea on see, et mööbli ost on Praktiliselt sellist alaeelarvet, ranevad, siis tulumaksu laeku- on just aasta alguses veidi pa- aprillikuus. Viimsi valla eelar- kinnitada, et valdavalt liigub ühekordne kulu, s.t soetatud mis kulub iga kuu täpselt 1/12 mine paraneb alles aasta või rem laekumine ja nii on ka läi- ves nii on ka läinud. Maamaksu kõik plaani järgi. Kulude täit- mööbli võtame uutesse laste- aastaplaanist, ei olegi. Näiteks pooleteise pärast.

“Hea naabri” konkurss Valla bussiliinide Eesti Naabrivalve ühing kuulutab välja “Hea naabri“ konkursi. 26. aprillist 10. maini saavad kõik Eesti elanikud esitada kandidaate sõiduplaanid on Toimetus ootab kaastöid ja reklaame “Hea naabri” konkursile. Konkursi abiga tahame tunnustada tublisid ja abivalmis naabreid ning edendada heanaaberlikke suhteid kogukon- e-posti aadressil [email protected]. dades. muutunud Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse Igaüks saab esitada oma naabri sellele konkursile, tuues välja, miks 1. maist muutusid Viimsi valla bussiliinide sõiduplaanid. Põh- või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, just temal on parim naaber. Andke meile teada oma heast naabrist ja just selgitab valla kommunaal- ja heakorraameti juhataja Mart 74001 Viimsi, Harju maakond. meie tunnustame heanaaberlikke suhteid auhindade ja meenetega, Kraut. mida koos naabriga nautida saate! Toimetusel on õigus kaastöid nende Konkursi peaauhinna on välja pannud turvafirma G4S Eesti. Nemad Sõiduplaanid muutusid seoses Rohuneeme ja Randvere tee remonditööde lubavad tasuta aasta aega parima naabri kodu valvata, paigaldades selguse huvides toimetada ja lühendada. ning vee- ja kanalisatsioonitööde algusega Tammneemes. selleks vajalikud seadmed ja kattes valvega seonduvad kulud. Lisaks Eelmises Viimsi Teatajas vastavat infot ei olnud, kuna lehe ilmumise Vallaleht ilmub kaks korda kuus. on auhindu välja pannud aianduskeskus Ceres, Rahva Raamat ja Eesti ajaks ei olnud sõiduplaanid veel valmis ja vedajatega kooskõlastatud. Sõi- Juulis leht ei ilmu. Naabrivalve Ühing. Rahvusooper kutsub häid naabreid koos ta- duplaanid on alates 1. maist üleval bussipeatustes ja valla kodulehel. suta ooperielamusi nautima. Konkursi üllatusauhinnad on ERGO Kind- Bussiajad muutusid kõikidel valla liinidel. Bussiliiklus liinidel V1 ja lustuse poolt. Peatoimetaja: Annika Poldre V1K, samuti 260 ja 260K toimub Rohuneeme teelt Kaluri teele enamu- tel 606 6864 Niisiis andke teada oma heast naabrist, kirjutades kokkuvõtvalt oma naabri nendest omadustest ja tegudest, mis teevad temast teie se aja jooksul, vaid paariks nädalaks sulgeb ehitaja läbisõidu Kaluri tee [email protected] jaoks hea naabri. Kirjutisi ootame konkursilehel www.naabrivalve.ee/ kaudu. Siis sõidavad bussid Rohuneeme teelt marsruudil Kesk tee-Heki heanaaber või e-posti aadressile [email protected]. Hindame eel- tee-Randvere tee-Ravi tee. Toimetaja: Jüri Leesment kõige kirjatükkide sisukust ja headele kogemustele faktide lisamist. Tammneemes Kiigemäe tee sulgemine täielikult läbisõiduks toimub v tel 606 6833 Parima naabri valib välja konkursi tarbeks loodud zürii, kuhu kuulu- alates 1. juunist, selle ajani toimuvad teetööd selliselt, et tagatud on bus- [email protected] vad Eesti Naabrivalve, Korteriühistute Liidu, AS G4S Eesti ja Eesti Mitte- side liiklus. tulundusühenduste ja Sihtasutuste Liidu esindajad. Konkursi täpsemad Käiku rakendatakse lisaliin V5, nagu oli see ka möödunud aastal. v Väljaandja: Viimsi Vallavalitsus tingimused ja zürii liikmed leiate konkursi koduleheküljelt. Remondi- ja ehitustööde tõttu võivad bussid ka veidi hilineda ja ette Parim naaber kuulutatakse välja 15. mail Eesti Naabrivalve Ühingu võib tulla ajutusi liiklustakistusi. Selleks puhuks palume elanikelt mõistvat Trükki toimetanud: Meedium OÜ 10. tegevusaasta pidulikul vastuvõtul. suhtumist ja kannatlikkust. Makett: Dreamers OÜ Sõiduplaanide muudatusi võib ette tulla ka tulevikus, palume kõigilit Tiina Ristmäe mõistvat suhtumist. Ajalehe järgmine number ilmub MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht 21. mail VT 7. mai 2010 3

Töö kaotus ei mõjuta KredEx toetab inimese väärtust taas lasterikkaid mõtiskleda ka selle üle, kuidas Siinkohal julgustan kõiki kuidas olemasolevat situatsioo- peresid käituda oma laste või lastelas- osa võtma Viimsi Töötute Klu- ni leevendada. KredEx alustas 28. aprillil lasterikastele peredele tega. Usun, et iga seminarist bi raames toimuvast seminaride Kindlasti ei peaks keegi mõeldud kodutoetuse taotluste vastuvõtmist. osavõtja oli koolituselt lahku- sarjast. Seminarid leiavad aset häbenema, et on kaotanud töö Taotluste esitamise tähtaeg on 31. mai 2010. Urve Palo des natuke targem isegi siis, üks kord kuus. Kaks tundi kest- või on pere sissetulekud seda- Viimsi valla kui uus teadmine oli unustatud va kokkusaamise käigus arutle- võrd vähenenud, et ei suudeta Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt rii- abivallavanem vana. takse erinevate teemade üle. toime tulla edukamal ajal võe- gieelarvest eraldatud toetuse eesmärk on vähendada sot- Esimeselt seminarilt jäi Järgmisel korral, 19. mail k tud kohustuste täitmisega. Sel- siaalset tõrjutust ning aidata kaasa lasterikastele peredele Viimsi Töötute Klubi kõlama lause, et töötuks olek 14–16 toimub Viimsi Raamatu- lisesse olukorda sattumise eest kaasaegsete elamistingimuste loomisel. seminarid toimuvad kord ei mõjuta mingil moel inime- kogu (Kesk tee 1, Haabneeme) ei ole meist enamus kaitstud. Riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste paran- kuus. Kaks tundi kestva se väärtust. Töötu staatusega seminariruumis loeng teemal Seminaril antakse nõu, kuidas damiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab kokkusaamise käigus puutub oma elu jooksul kokku “Milline on minu finantsiline koostada pere eelarvet, kuidas vähemalt neli kuni 19-aastast (k.a) last ning kelle sissetulek arutletakse mitmete olu- suurem osa inimestest ja töö- seis?”. Seminari läbiviijad on ja millega saab aidata võla- ühe leibkonna liikme kohta on kahe viimase aasta tuludek- liste teemade üle. koha kaotus ei vähenda kuidagi MTÜ Restart juhatuse esimees, nõustaja ning milliseid võima- laratsioonide alusel kuni 4350 krooni kuus. Toetusena fi- omandatud hariduse väärtust sotsiaaltöö teadusmagister ja lusi pakuvad pangad laenude/ nantseerib riik osa teostatavate tööde või soetatud eluaseme Esimesel Viimsi Töötute Klu- ega kahanda saadud kogemusi võlanõustajate koolitaja Astrid liisingutega toimetulekuks. maksumusest. Taotluste esitamise tähtaeg on 31. mai 2010. bi kokkusaamisel 21. aprillil ja oskusi, rääkimata muudest Ojasoon ja pangandusspetsia- Seminarist osavõtt on ta- “Toetusprogramm on end igati õigustanud,” sõnas ma- arutleti oma ala professionaali, isikuomadustest ja inimese list Helen Kõiva. suta. jandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes al- psühholoogilise nõustaja Ilona väärikusest. Keerulise majandusolukor- Et seminari korralikult ette gatas kodutoetuse programmi 2008. aastal, “oleme saanud Gassmani juhtimisel inimese Tööpausi on tark kasuta- ra tõttu on paljudel meist vä- valmistada, palume ennast re- hea ülevaate lasterikaste perede olukorrast ja tänaseks on lapsepõlvest tulenevate isiku- da enesesse kaemiseks ja aja hendatud töötasu ja väga paljud gistreerida Viimsi Töötute Klubi abi saanud 759 perekonda, kus kasvab ligi 4000 last.” omaduste üle. Igaühel oli või- mahavõtmiseks. Samal ajal on on kaotanud töö. Seetõttu või- eestvedaja (Annika Kaljurand) Taotlejal on õigus saada toetust ühe projekti finantsee- malus loengu käigus vaadata väga oluline säilitada aktiivne vad olla tekkinud probleemid e-posti aadressil annika@kalju- rimiseks, maksimaalne toetussumma on 100 000 krooni. enda sisse, tuua oma mõttes eluhoiak, et vältida enesesse- laenude/liisingute tähtajalise rand.com. Piisab vaid oma nime Kui taotleja leibkonnas on kaheksa või enam last, on mak- paralleele lapsepõlves kogetu- tõmbumist ja sellega kaasneda tagasimaksega ja pere toime- kirjapanekust ja oletegi seminari- simaalne toetussumma 200 000 krooni. KredEx tasub toe- ga, mõelda selle üle, millised võivat stressi. Kindlasti aitab tuleku tagamisega. Mida ette le oodatud ning teretulnud! tuse summalt tulumaksu. võiksid olla eelpool toodust positiivset eluhoiakut hoida võtta sellises olukorras, kuidas 19. maile järgneval semi- Riik toetab taotleja eluasemetingimuste parandamisele tulenevalt tema tugevad küljed inimestega suhtlemine ning edasi elada? Üks asi on kindel naril 16. juunil käsitletakse CV suunatud projektide teostamist 90–100% ulatuses projekti täna ja need, mis ehk vajavad enesetäiendamisvõimalustest – selline olukord on ajutine ja koostamise ja tööintervjuul maksumusest ning toetuse määr sõltub taotleja leibkonna veel arendamist, ja miks mitte kinnihaaramine. on olemas erinevaid võimalusi, osalemisega seotud teemasid. kahe viimase aasta keskmisest maksustatavast tulust ühe leibkonna liikme kohta. Toetatavad tegevused: • eluaseme püstitamine, rekonstrueerimine või laien- damine ehitusseaduse tähenduses; Jäätmeveost ja heakorrast • eluaseme soetamine leibkonnale; • eluasemelaenu põhiosa tagasimakse või omafinant- Jäätmeid tuleb sorteerida ralikult ladustatud. Mõistlik on seeringu makse toetamine; ja krundi ümbruse eest üldse oma koduümbrust laiema • eluaseme tehnosüsteemide rajamine, muutmine või tuleb samuti hoolt kanda. pilguga vaadata. asendamine; • eluaseme renoveerimine, mis ei ole ehitamine ehitus- Mis seisus on konkurss uue Mida uut on teada anda koe- seaduse tähenduses; jäätmevedaja leidmiseks, ra- ja kassiomanikele? • projekti elluviimiseks vajaliku ehitusprojekti koosta- valla kommunaal- ja hea- Oleme muutnud koerte kii- misega, omanikujärelevalve ja ehitusloa või ehitamiseks korraameti juhataja Mart pimise kohustuslikuks alates kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku taotlemisega Kraut? 1. juulist 2010. Selle kohta on seotud kulude katmine. Eelmise vedajaga lõppes eeskiri valla kodulehel. Toetust ei saa taotleda 2008. ja 2009. aastal KredExilt leping 31. jaanuaril ning vald Omanik peab koera märgis- paljulapseliste perede toetust saanud leibkonnad. kuulutas detsembris välja uue tama viie päeva jooksul alates Taotlusvorm koos lisade ja lisadokumentidega tuleb konkursi. Kuna pakkumiste päevast, kui koer saab kolme- esitada KredExile digitaalselt allkirjastatuna e-posti aad- peale tuli proteste, otsustas kuuseks. Täiskasvanud koera ressil [email protected] või paberkandjal suletud ümb- vallavalitsus kõik pakkumi- tuleb märgistada loomaarsti rikus saadetuna eranditult AS Eesti Posti kaudu tähitud sed tagasi lükata. Koostati uus juures viie päeva jooksul alates kirjana aadressil Hobujaama 4, 10151. pakkumiste dokumentatsioon, 1. mail koguti üle Eesti tonnide viisi prügi ja jäätmeid. See pilt on koeraomanikuks saamisest. Toetuse täpsed tingimused on sätestatud majandus- ja et ette valmistada uued, elani- Naissaare talgutelt. Foto Endel Lepik Viimsi vald ühineb lähi- kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud juhendiga “Ko- kele paindlikumad konkursi- kuudel lemmikloomaregistriga. dutoetus lasterikastele peredele”. Nii juhend kui ka taotluse tingimused. Seetõttu pikendati maksa seda taotlust esitada, vaid Üle valla on koostöös val- See on üle-eestiline veebipõ- vorm on kättesaadavad aadressil www.kredex.ee/toetused. senise jäätmevedaja Veoliaga taotlus tuleb esitada septembris. lavalitsusega pakendiorgani- hine andmebaas, mis koosneb KredEx lepingut. Vallavalitsus loodab, satsioonide poolt paigutatud kõikide omavalitsuste regist- et sügiseks on selgunud avali- Varem olid kevaditi külades pakendikonteinerid. Neisse ritest. See register omakorda kul konkursil võitja ning uue suured prügikonteinerid, pannakse aga ka kõike muud, on seotud rahvastikuregistriga, vedajaga on sõlmitud leping enam pole? mistõttu nad on sageli täis ja kus on loomaomaniku andmed. viieaastaseks perioodiks. Neisse konteineritesse visati nende veo sagedus ei rahulda Kõik kiibitud koerad kantakse Tasuline ja tasuta õigusabi läbisegi kõike – jäätmete liigiti inimesi. Neisse tohib aga pan- lemmikloomaregistrisse. 2010. aasta maikuu lõpus lõpeb Eesti Juristide Liidu ja jus- Kuidas saab jäätmeveost va- kogumise nõuet nende puhul na vaid kokkupressitud paken- Meeldetuletuseks koera- tiitsministeeriumi vahel sõlmitud tasuta õigusabi osuta- bastuse see, kes ei ela püsivalt ei täidetud. Suuri konteinereid deid. Meil on palve elanikele omanikele: ärge laske koeri mise leping. Viimsi vallas, vaid on siin aju- suurte jäätmete kogumiseks mitte viia neisse igasuguseid omapead jooksma. Meil on le- Seetõttu tegi Eesti Juristide Liidu volikogu 10. detsemb- tiselt, näiteks suvilaomanik, pole enam kaks aastat olnud, olme- ja toidujäätmeid. ping loomade hoiupaigaga ja ril 2009. aastal otsuse, mille kohaselt alustatakse 2010. aasta valla heakorraspetsialist Anne sest jäätmetest saab lahti korral- hulkuvad koerad ning kassid maist Eesti Juristide Liidu büroos, Tõnismägi 3a TALLINN tasuli- Talvari? datud jäätmeveoga. Suurjäätme- Räägime ka valla heakorrast. püütakse kinni ja viiakse sinna. se õigusabi ja perenõustamise/perelepitaja teenuse osutamist. Vallavalitsuse otsusega keh- test vabanemine maksab ja selle Kõikidel krundiomanikel Teenuse hind on oluliselt soodsam kehtivast turuhinnast ning eelnevalt on klientidel vajalik registreeruda telefonil 644 9501. tib suvilaomanikele liitumisko- eest tuleb inimestel maksta – tuleb tähelepanu pöörata oma Kas õpilasmaleva rühmad Teenust osutavad kõrgelt kvalifitseeritud, eesti ja vene hustus korraldatud jäätmeveo- aiatagusele alale, mis peab ole- on juba täis? tuleb tellida lisavedu praegusel keelt kõnelevad, professionaalsed juristid ja perenõustajad, ga 1. maist 30. septembrini. ajal jäätmevedajalt Veolia Kesk- ma prügist ja võsast puhastatud Jah, lõpetuseks tahaks li- kes omavad sellekohaseid oskusi, teavet ja teadmisi. See tähendab, et perioodiks 1. konnateenused ASilt. ning korralikult niidetud. Aia- sada positiivse uudise, et õpi- Samas jätkub Tallinna Linnakantseleis ja Tallinna Ringkonna- oktoobrist 30. aprillini on ini- Lisaks sellele on vallas tagune, s.o kinnistu piiri ja tee lasmaleva rühmad täitusid esi- kohtus (Pärnu mnt 7) õigusteaduse üliõpilaste tasuta õigusabi mesel võimalik esitada valla- jäätmejaam, mis asub Pringi vaheline ala või kinnistu ja naa- mesel päeval, kui neisse hakati osutamine. valitsusele taotlus vabastuseks külas (Vanapere põik). Jaam berkinnistu vaheline ala. Meie registreerima. Kummaski rüh- Täpsemat infot üliõpilaste vastuvõtuaegade kohta saate korraldatud jäätmeveost. on avatud k 11–19, v.a esmas- valulapsed on tühjad krundid mas on 25 õpilast, kellel tuleb Eesti Juristide Liidu kodulehelt www.juristideliit.ee lingi TEGE- Avaldus vaadatakse läbi, päev ja teisipäev. Sinna saab – ka need peavad olema niide- teha heakorratöid pargis, ran- VUSED alt või telefonilt 644 9501. komisjon kontrollib objekti ja viia jäätmeid, mille eest tuleb tud õigel ajal, et neist ei leviks nas ja muuseumis. Krista Paal otsustab seejärel, kas annab va- ka maksta. Hinnakirjaga saab umbrohuseemet. Krundil asuv Küsis Eesti Juristide Liidu direktor bastuse. Maist septembrini ei tutvuda valla kodulehel. ehitusmaterjal peab olema kor- Annika Poldre 4 7. mai 2010

Pranglil talgulisi Soosepa küla Randvere seeniorid üle Eesti kinnitas juured koos talgutööl Kolmandat aastat järjest korraldas Prangli Saarte Soosepa esimene suurüritus oli 1. mail toimunud Randvere seenioridel on traditsiooniks kujunenud Külaühing MTÜ 1. mail Prangli saarel koristustalguid. Teeme ära talgud. igakevadised ühistööd.

Käesoleval aastal võeti sihiks Kelnase sadama territoorium 22. aprillil tehti koristustöid riigimetsas Tädu looduse õpperajal ning sadamas paiknev kalakuur, mida pole koristatud aasta- ja lõkkeplatsil. Lisaks sellele lõid hakkajamad kaasa ka 1. mai kümmneid. Lisaks ka kiriku ja kalmistuaia ümbruse puhasta- talgutel teeäärte puhastamisel. Talgud lõpetati ühise grillimise- mine võsast ja prahist. ga lõkke ääres. Ja taas kogeti ühtehoidmise vajadust, mis teeb Külalisi, keda vihm ning kole mereilm ei heidutanud, oli hinge soojaks ja annab jõudu edaspidisteks ühisettevõtmisteks. talgutel väga erinevaist Eesti paigust, näiteks Tartust, Tallin- Elina Lehta Kaasik nast ja isegi Saaremaalt, kokku 60 inimest, kellele lisaks oli töötamas ka kümmekond Prangli oma elanikku. Peale tööd oli Prangli rahvamajas ühine supi- ja koogisöö- mine, seejärel aga vaba aeg kuni paadi väljumiseni. Rahvama- jas jagati Prangli kaarte külalistele, kellel oli huvi saare peale jalutama minna. Seoses talgutega koostas Prangli Saarte Külaühing ka saa- re teede ja tänavate korashoiuks projekti Kohaliku Omaalgatuse programmile, kust taotleti rahastust murutraktori soetamiseks, mille abil saab saare avalikke territooriume korras hoida. Projekti- Soosepa talgulised. le saadi rahastus ning masin on olnud Pranglis väga suureks abiks. Siinkohal soovib Prangli Saarte Külaühing tänada kõiki tal- Soosepa on noor ja üks komplekssemalt ning terviklikumalt gutel osalejaid, nii külalisi kui oma saare elanikke – tänu kõi- välja arendatud elamupiirkondi Viimsis. MTÜ Soosepa Kü- gile nendele töökatele kätele sai Prangli saare Kelnase sadam laselts loodi 2010. aasta märtsis eesmärgiga edendada külaelu ning kirikuaia ümbrus täiesti uue näo. ning seista külaelanike heaolu eest. Täname ka Viimsi Vallavalitsust, kes võimaldas meie talgu- Soosepa külas elab sadu inimesi. Siin on oma mänguväljak, listele tööks abivahendeid ning ülemere transpordi. lasteaed ja naabrivalve toimib edukalt. Meil on oma mets ja Talgulisi seob ühtehoidmise vajadus. Foto Aime Salmistu Prangli Saarte Külaühing MTÜ merigi pole meist väga kaugel. Esimene suurüritus toimus meil külas 1. mail, kus ühine- sime Teeme ära kampaaniaga ning saime prügist puhtaks laste mänguväljaku, teeääre külla sissesõidul, kraaviperved, Soose- pa rabaääre, Lageda ja Kesk-Kaare tee servad. Meiega liitusid Püünsis võib ka üle Vehema tee naabrid Silja Oja eestvedamisel. Istutasime mänguväljakule ka külapuu – ilusa pärna, süm- spordisuvi alata boliseerimaks Pärnamäe küla, mille osa Soosepa elamurajoon 12. kord tuli Püünsi külarahvas talgutele spordiplat- ka on. Suurimad tänud Viimsi Puukoolile ja härra Toomas Ki- se ja nende ümbrust koristama. rotarile külapuu eest, perekond Kuusikule prügikastide anneta- mise eest ja tänud kõigile talgulistele! Parajas vihmasajus kulges töö kiirelt ja nii tennise-, korvpalli- MTÜ Soosepa Külaselts on avanud Soosepa külaelu ning kui ka jalgpalliplats said suveks korda. Ka kümmekond meetrit külaseltsi tegemisi kajastava veebilehe www.soosepa.ee. Kut- metsakraavi sai puhastatud ja vesi võis kraavis rõõmsalt mere sume kõiki külaelanikke aktiivselt osalema Soosepa külaelu poole vuliseda. foorumis! Kahjuks ei lubanud vihmasadu võistelda. Haabneeme jalg- Järgmine ühisüritus on kavas korraldada 1. juunil, lastekait- pallurid olid küll kohal, Püünsi omad aga mitte. Mäng läks tree- sepäeval meie küla noorematele. Kohtumiseni mänguväljakul! ningu eest. Järgmise aasta mais loodame kuiva ilma. Pranglile tuli talgulisi isegi Tartust ja Saaremaalt. Foto Haldo Oravas MTÜ Soosepa Külaseltsi juhatus Mati Eliste

Kümme Eesti lasteaeda saavad värviuuenduse Kevadtalgutele! SIA Caparol Eesti filiaal käivitas 28. aprillil kogu- konna ja lasteaedade Viimsi Pensionäride Ühendus kutsub kõiki koostegemise algatuse valla seeniore 23. mail kevadtalgutele. “Lihtne värvida – lihtne aidata”. Koguneme kell 11.45 Rohuneeme kabeli juurde. Liinibuss V1 väljub Viimsi Haigla juurest kell 11.26. Algatuse eesmärk on teha suve jooksul värviuuendus vähemalt kümnes lasteaias üle Eesti. Init- Kasutame kaunist kevadpäeva Rohuneeme puhkeala ko- siatiiviga soovitakse suunata ristamiseks sügistormides ja talvistes tuultes murdunud puudest ja avalikkuse tähelepanu laste- okstest. Juhime liigveed voolama ja muudame mereäärse kallasraja aedade olukorrale ja näidata kenasti läbitavaks. koostegemise võimalusi ka ras- ketel aegadel. Tööpäeva lõpetame lõkke ääres vorstikesi säristades, suurest Caparol Eesti juhataja Jaan termosest kosutavat taimeteed nautides ja suviste ürituste kohta Vikati sõnul on paljud lasteaiad kes suudavad endaga kaasata “Me pakume seda, millega teavet jagades. väga kurvas seisus. “Ehkki vii- värviuuenduse teostamiseks ko- saame abiks olla. Loodame, et mastel aastatel on renoveeritud gukonna liikmeid – lapsevane- meie algatus on heaks tõukeks toimub 02.06.2010 ja palju koole, on lasteaiad sageli maid, kohalikku omavalitsust, kogukonna ühtseks koostööks, Esimene suvine bussiekskursioon jäänud vaeslapse ossa. Soovi- ettevõtjaid jt. Kandideerimisel et juba lähitulevikus leiaksid viib meid Lääne-Harjumaale. Buss on mugav 56-kohaline ja me pakkuda tasuta värvi vär- on vajalik esitada vabas vormis ka teised lasteaaedu vaevavad madalate astmetega. viuuenduseks kogu lasteaiale, motivatsioonikiri, kus kirjelda- probleemid lahenduse,” lisas alates akna- ja seinavärvidest takse hetkeolukorda, loodetavat Jaan Vikat. Koristustalgute algatajad on Jooksu- ja Suusaklubij Juhatu- ja lõpetades fassaadivärvide- lõpptulemust ning keda ja kui- Konkursil kandideerimise se liige Kaido Metsmaa ja VPÜ juhatuse liige Vladimir Kallion. ga. Samuti varustame lasteaiad das plaanitakse kogukonda kaa- tähtaeg on 25. mai 2010. Osa- ekspertnõuandega nii õige vii- sata. Kõige kriitilisemaks edute- lemisdokumendid saata e-pos- Kaasa võtta hea tuju ja töökindad! mistlusvahendi, värvivaliku kui guriks konkursil on kogukonna ti aadressile info@alpinacolor. ka eeltööde osas.” kaasamine – lasteaia hoolekogu, ee. Võitnud lasteaiad kuuluta- Kandideerida võivad kõik kohaliku omavalitsuse ja kogu- takse välja juuni alguses. Lisa- lastesõimed ja -aiad üle Eesti, konna omavaheline koostöö. info www.caparol.ee.

7. mai 2010 5 Jüripäev Püünsis Õpetajate rahvatantsurühm Reedel, 23. aprillil toimus Püünsi Koolis mitu tore- peab sünnipäeva dat üritust. Lahtiste uste päev, raamatu- ja roosi- 15. mail tähistab Viimsi päev ning loomulikult Kooli õpetajate rahva- tähistasime jüripäeva. tantsurühm Õõõps Vigur- vant oma esimest Hommikul võisid kõik soovijad ümmargust sünnipäeva – – lapsevanemad, onud tädid, koos on tantsitud 5 aastat. külarahvas – tulla vaatama, kui- Selleks puhuks on usi- das Püünsi kool ja lasteaed val- nasti harjutatud, et anda mistuvad üsna pea saabuvaks oma esimene sünnipäeva- kooliaasta lõpuks. Vaatamata kontsert. reedesele tööpäevale leidis nii mõnigi lapsevanem aega, et Mõte luua oma kooli õpetaja- tulla oma lapse koolitunde ja test rahvatantsurühm idanes lasteaiapäeva külastama. Põnev raamatupäev lõpetati jüriöö jalutuskäiguga. koolirahva mõtetes juba pike- Et on lugemisaasta, tähista- mat aega. Teoks sai see tore sime selle raames ka ülemaailm- toredal päeval kinkida koolile kokkutulemine 2005. aasta sü- set raamatu- ja roosipäeva. See ja lasteaiale uusi vahvaid las- gisel. Rühma käimalükkajaks tore traditsioon on alguse saanud teraamatuid. Meie tänulikkust peale tantsijate endi oli kooli Hispaaniast, kus 1930ndatel tuli kinkijale väljendas vastutasuks oma suurepärane tantsuõpetaja ühele Barcelona raamatukaup- saadud roosiõis. Aitäh toredate Maido Saar, kel jätkus energiat mehele romantiline idee, mille raamatute eest! veel ühe rahvatantsurühma ju- abil suurendada raamatumüüki Kuid see ei olnud ainus hendamine enda kanda võtta. ja parandada kirjanduse tund- tegevus päeval, mis puudutas Viis aastat pole just pikk mist. Kataloonias on Püha Jüri lugemist ja raamatuid. Paljud aeg, kuid õpetajate tantsurüh- päev pühendatud täielikult raa- lapsevanemad võtsid vaevaks – paljusid jüripäeva traditsioo- mal on selle aja sisse mahtunud matutele ja roosidele. Barcelona üles otsida ja meelde tuletada nilisi üritusi on ajast aega saat- palju üritusi ja ettevõtmisi. Esi- tänavad täituvad juba varahom- oma lapsepõlve lemmikjutud nud regilaul – süüdati tõrvikud mene tähtis ülesastumine oli X mikul raamatu- ja roosikioski- ja tulla neid lastele ette luge- ja asuti teele. Just nii, nagu koolinoorte laulu- ja tantsu- test, karnevalirongkäik liigub ma. Eriti aktiivsed olid lasteaia enne laulusalmis lauldud… peol 2007. aasta suvel. Noorte mööda tänavaid, esitletakse uusi lapsevanemad, kes pakkusid …Hakkame nüüd sammu tantsupeolt “Lävel” saime oma raamatuid ja kirjanikud kohtu- lastele terveks päevaks toredaid seadma esimese kustumatu tantsupeo- vad lugejatega. raamatuelamusi. Küla üle vaatamaie tunde, mis kõhklusteta pani Selle päeva tähistamisega Õhtul kogunesime kooli- Kooli teelta Rohuneeme meid harjutama järgnevaks tahetakse väärtustada raamatuid maja juurde, et ette võtta tra- Pääsu teelta Merikotka XVIII üldtantsupeoks. Eelmi- 2008. aasta suvest jääb mee- validelt saadavate emotsionaal- ja lugemist ning roosi kinkimi- ditsiooniline jüriöö jalutuskäik. Ja siis jälle kooli teele… sel suvel marssisimegi uhkelt nutada teatriprojekt koos Viim- sete laengute kutsub õpetajaid sega ostjatele väljendatakse tä- Vaatamata külmale ilmale oli koos kõigi Eestimaa laulja- si Kooliteatriga “Ranna rahva tantsima palju muudki, tavaline nulikkust. Meiegi tagasihoidlik rohkelt osavõtjaid. Pärast väi- Gea Radik te-tantsijatega rongkäigus ja lood ja laulud”, kus paljudeks trenniõhtugi on üks oodatumaid palve lapsevanematele oli sel kest soojendust ja ühislaulmist Püünsi kooli huvijuht tantsisime siira rõõmuga tant- osatäitjateks olid õpetajate rah- aegu arginädalas. Rahvatants supeoetendusel “Meri”. vatantsurühma liikmed. Ja sa- annab hea võimaluse liikumi- Peale tantsupidude toimub mal suvel sai teoks ka reis Lõu- seks ja mis viga seda teha mõnu- igal aastal erinevais Eestimaa na-Saksamaale, kus osalesime sas seltskonnas. Iga kord trenni paigus ka üleriigiline õpetaja- külalistena Sulmingeni igasuvi- minnes võib kindel olla, et nalja te rahvatantsufestival. Oleme sel külafestivalil. saab ka kõvasti. Seega tantsu- osalenud viiel festivalil, neist Eeloleval suvel 13. juunil rühma nimi Õõõps Vigurvant. ise ühe korraldanud. Õpeta- võib meie rühma mehi näha On uhke tunne kanda rah- jate festivalidega liitusime tantsimas Rakveres meeste variideid ja olla killukeseks Hiiumaal Käinas 2006. aasta tantsupeol ja kindlasti soovi- rahvakultuuri edasikandjaist. kevadel, järgmisel aastal oli- me tantsida end järgmisel su- Tantsimine annab jõudu ja po- me külas Karksi-Nuia Güm- vel toimuvale XI koolinoorte sitiivsust, mida on õpetaja iga- naasiumis. X juubelifestivali tantsupeole, kus laste kõrval on päevatöös väga vaja. korraldasid Kohtla-Järve õpe- ruumi ka õpetajatele. Et tantsu- Kutsume kõiki osa saama tajad, järgneva XI õpetajate rühm saaks kanda just õpetaja- meie tantsurõõmust 15. mail rahvatantsufestivali korralda- te rühma nime, peavad pooled kell 19.00 Viimsi Koolis, kus mise au 2009. aasta kevadel rühmaliikmed olema ametilt koos õpetajatega astuvad üles sai endale Viimsi Kool ja meie õpetajad. Meie tantsurühma ka Viimsi Kooli õpilaste rah- tantsurühm ning sel kevadel praegustest 18 liikmest on 11 vatantsurühmad. võtsime osa Kadrina Keskkoo- õpetajad – seega üle poolte. Reet Lepp li korraldatud festivalist. Peale tantsupidudelt ja festi- Lasteaed Piilupesa õpetaja OMAtsirkuse linnalaagrid OMAtsirkus paneb taas del proovinud ei ole: rullikud, tsirkuselaagri karuselli trampoliin, monoratas, rõngad. keerlema. Suvelaagrisse Kõiki tsirkusehuvilisi lapsi on oodatud kõik väikesed ootame tsirkuselaagrisse es- ja suured tsirkusehuvilised. maspäevast reedeni alates kella üheksast. Päevad on täis treenin- Kes meist ei oleks tahtnud olla guid, mänge ja puhkehetki, sa- kasvõi korraks tsirkuseartist ja muti süüakse üheskoos lõunat. žongleerida või hularõngast Laagripäev lõpeb kell viis õhtul. keerutada. Tsirkuselaagris on Laagrisse saab registreeruda see võimalik. meiliaadressil laager@omatsir- Lapsed tuuakse tsirkuse kus.ee, info www.omatsirkus.ee juurde läbi loovliikumise ja Laager toimub Viimsi KOO- mängude. Laps saab kasutada Li akrobaatikasaalis. 10.–14aas- oma kujutlusvõimet ja loomin- taste laste laager on 7.–11. juu- gulisust, seeläbi õppides oma laagrisse veel teist, kolman- nini, 5–10aastaste laste laager keha tunnetama ja kontrollima. datki korda, sest neile meel- on 19.–23. juulini. Väga suur rõhk on asetatud dib esineda või õppida uusi Lisainfo: www.omatsirkus. koostööle, sõbra toetamisele tsirkustrikke. Lapsi köidavad ee, tel 51 52 159 ning valmidusele ise sõbrale tsirkuselaagri juures uued as- Heidi Kann toetuda. Sageli tulevad lapsed jad, mida nad eelnevatel suve- tsirkuselaagri juhataja 6 7. mai 2010

Öös on lugusid Eesti Sõjamuuseumi ÖÖ Laupäeval, 15. mail toimub taas üleriigiline Laupäeval, 15. mail kell ja punased püksid, mis tegid muuseumiöö, mil üle Eesti on tasuta avatud 115 18:00−22:30 on kõik Prantsuse sõdurid kaevikutesse muuseumi. Tänavuse muuseumiöö juhtlause on huvilised oodatud muu- kandunud sõjas vastasele ker- ÖÖS ON LUGUSID, millest on inspireeritud ka kõik seumiöö raames Eesti gesti tabatavaks. Seetõttu võeti muuseumiöö raames korraldatavad üritused Sõjamuuseumisse. Muu- sõjaväelaste riietuse juures ka- ning programmid. seumiöö näol on tegemist sutusele neutraalsemad toonid. üle-euroopalise ürituse- Tänapäeva sõduririiete juures Ka SA Rannarahva Muuseum ga, mida korraldatakse kirevaid värve ei leia ning ka- toimekad muuseumid paku- juba kuuendat korda. sutusel on erinevateks tingi- vad muuseumiööl huvilistele musteks, näiteks lumes või vih- mitmekesist ja põnevat prog- Ainult muuseumiööl on kü- mametsas liikumiseks, vastava rammi. lastajatel võimalik tasuta osa tonaalsusega rõivad. Rannarahva Muuseum on võtta Sõjamuuseumi uuenenud Meenutus sõjast annab muuseumiööl külastajatele püsiekspositsiooni tutvustavast endast märku ka kaasaeg- tasuta avatud alates k 17.30– ekskursioonist, osa saada Kait- ses linnadžunglis. Tänapäeva 23.00. Täistundidel kell 18 ja seliidu snaipri poolt sõduriva- noorte rõivaste juures kasuta- 19 toimuvad muuseumigii- rustuse ja erinevate maskeeri- takse ohtralt kamuflaažmust- di kaasahaarava jutustamise saatel ringkäigud muuseumis, mise meetodite esitlusest ning reid ning viimastest inspireeri- kus tutvustatakse rannarahva eluolu käsitlevaid püsinäitusi vaadata põnevaid ajaloolisi do- tud värvikombinatsioone võib ning ka värskelt avatud näitust “. Saatused.”, mis kumentaalfilme − “September” leida jalgratastelt, seljakotti- kajastab elu saarel maailmasõdade vahelisel perioodil ja (2010), “Sinimäed” (2006) ja delt, jalanõudelt jne. Milita- varem, saareelanike sundlahkumist ja edasisi saatusi. Eks- “Kuum külm sõda: Haukka ristlikke rõivaid kantakse ka poneeritakse arvukalt dokumente, fotosid ja Naissaarel ka- grupp” (2003). Väikesed muu- rõhutamaks protesti sõja vastu. sutusel olnud esemeid. seumikülastajad saavad lasta Hea näide on siinkohal artistid Muuseumi suures saalis saab vaadata omakandimehe endale teha näomaskeeringuid Public Enemy ja The Clash, Endel Saarepuu puuskulptuure ja pliiatsijoonistusi. ning osaleda kamuflaaži ehk kes oma ülesastumistel või Meretagune asi Abrukalt maskeeringu töötoas. muusikavideotes on kandnud Kamuflaaži näol on -tege sõjaväelaste riideid. Kell 20 algavas kirjanikutunnis räägib lugusid ja jagab au- mist kaitsekohastumisega, mis Muuseumiööl ootame togramme kirjamees Jüri Tuulik. Huvilistel on hea võimaldab loomadel loodusli- 5−12-aastaseid lapsi kamuf- võimalus soetada vendade Tuulikute raamatuid. ku taustaga sulanduda, muu- laaži tutvustavasse töötuppa Kell 21.30 etendub Jüri Tuuliku lõbus ja kaasahaarav tes nad raskesti märgatavaks. kell 19:00, näidend “Meretagune asi”, mille esitab Viimsi rahvale Looduse enda loomingut on et üheskoos otsida ja vaa- Haapsalu harrastusteater Randlane. Näidendi esietendus edasi arendatud nii kunsti kui data maskeerimise erinevaid toimus 10. märtsil 2007 Haapsalu Kultuurikeskuses, teater Muuseumiööl saab tutvust teha maskeerimisvõimalustega. ka sõjaväeringkondades, taus- võimalusi. Iga osaleja saab Randlane on võitnud näidendiga novembris 2007 Võrus toi- taga sulandumist saab lisaks mille käigus kadus tihti kuju- hendusi. Eesmärgiga vähenda- endale disainida kamuflaaži munud Eesti harrastusteatrite festivalil Grand prix auhinna. kaitsele ära kasutada ka ründa- tatava seos reaalse maailmaga. da Saksa allveelaevade poolt mustriga T-särgi ja lahendada Jüri Tuuliku 1976. aastal kirjutatud näidend kujutab misel. Loomariigis on levinud Kubistide kujundikeelest läh- tehtavat kahju Briti sõja- ja põneva nuputamisülesande. Nõukogude Eesti elu merelisest vaatevinklist. Kirjanik on kohastumine ümbritsevaga, tudes ning arvestades reaalset kaubalaevadele, rakendati vii- NB! Töötoas osalemise pärit Abruka saarelt ning ka näidendi tegevus toimub seal. vähendamaks saagiks lange- keskkonda, näiteks kõrbe või maste juures Esimeses maail- tasu on à 35 krooni (hind sisal- Etendus räägib eakast proua Mallist, kes läheb nõukogude mise ohtu. Evolutsioonilisest vihmametsa, loodi sõjatehni- masõjas julgeid värvikontraste dab töövahendeid). ajal, 1960ndatel väikeselt Abruka saarelt suurde maailma kohastumisoskusest on am- kale ning vormiriietusele vär- ja keerukad mustreid, mis pi- Palume kaasa võtta eelne- ehk Saaremaale. mutanud ideid paljud eluvald- vikombinatsioone ja mustreid, did raskendama vastasel aluse valt pestud T-särgi. Lavastus on lõbus ja liigutav stiliseeritud rahvakomöödia, konnad, näiteks mood, disain, mis võimaldasid optiliselt pet- ahtri ja vööri asukoha leidmist Grupi suurus kuni 10 last. täis muhedaid ütlemisi, situatsioonikoomikat, millele anna- sisekujundus jne. ta ja varjata nii varustust kui ka ning liikumiskiiruse ja laeva Vajalik eelregistreerimine! vad rütmi toredad eesti meremehelaulud. Etendus on tulvil Just kunstnikud olid need, sõdureid. Üheks relvade varja- tüübi hindamist. Hiljem on Tel 55 656 354, e-post: tundeid: küll kergeid ja lõbusaid, küll sügavalt puudutavaid ja kes reaalse äratuntava objek- mist võimaldavaks vahendiks küll tõdetud, et reaalne kasu [email protected]. Li- valusaid. Laul kõlab, lõõts mängib ning eneselegi märkama- ti eksitavaks maskeeringuks, olid ka loodusliku keskkon- sellest oli pigem psühholoogi- sainfo ja täpsem programm tult leiab publik end meremeeste laule kaasa laulvat. võtsid Esimeses ja Teises maa- naga sulanduvad maskeeri- list laadi. muuseumi kodulehelt: www. Muuseumiööl on Rannarahva Muuseumis avatud ka ilmasõjas aluseks kubismile misvõrgud, mis on laialdaselt Esimene maailmasõda tõi esm.ee. kohvik “Jututuba”, kus saab nautida tassikest teed või omase vormikeele. Kubistid kasutuses tänapäevalgi. Ka muudatusi ka sõdurite vormi- kohvi ning laias valikus peenemat sorti koduseid küpseti- tegelesid oma teostes esineva- mereväes kasutati sel perioodil riietusse. Uuendused said alguse Kristina Tischler si. Ja jutte jätkub kauemaks... te objektide abstraheerimisega objektile iseloomulikke mas- Prantsuse armeest, kus problee- Eesti Sõjamuuseumi pedagoog-loovjuht Näitused vabaõhumuuseumis geomeetrilisteks kujunditeks, keerivaid mustreid ja värvila- miks olid sinised vormikuued Viimsi Vabaõhumuuseum pakub muuseumiöölistele või- malust külastada muuseumi tasuta k 17–23. Täistundidel kell 18 ja 19 toimuvad muuseumis ringkäigud muuseumi- Randluse pärandkultuuri ümarlaud giidi saatel, muuhulgas tutvustatakse põhjalikult ka vast- 22. aprillil kogunesid avatud põnevaid näitusi. Meremuuseum, Rannarahva Rannarahva Muuseumis Näituse “Lüpsikuga ummikusse” eesmärk on tutvustada Muuseum, Rannarootsi Muu- merenduse ja randluse puidust valmistatud etnograafilisi nõusid – lüpsik, lihaastja, seum, Läänemaa Muuseum, valdkonnaga tegelevad õlleankur, lass, länik, kapp, kann, tõrs, ummik jm. Külasta- Hanila Muuseum, Muu- 16 muuseumit. Lisaks jale antakse ülevaade nõu kasutusotstarbest ning lisainfona seum, Manija Kultuuriselts, muuseumitele olid esin- võib nõu juurest leida ka mõne ammustest aegadest pärine- Muuseum, Käsmu Me- datud ka Riigikogu Saarte va retsepti. remuuseum, Muu- Ühendus ja kultuuriminis- Näitus “Kingu talu. Tõsilood ja külajutu.” on stendi- seum, Muuseum, teerium. näitus, mida saab näha vabaõhumuuseumi laudahoones. Sõru Muuseum, Harjumaa Näitus tutvustab põlise Kingu rannatalu minevikku, eluolu Muuseum, Varbla Muuseum, ja inimesi fotode, ajaloo ja legendide kaudu. Ümarlaual arutleti, kuidas on Kabli Muuseum, MTÜ Väi- Üheks eriatraktsiooniks on muuseumiööl ka nn T-lood rannarahva ajaloopärand muu- namere Uisk, Eesti Paeliit, EV – Eesti kirjanike lühipalad, mida saab kuulata mobiiltele- seumite kogudes kajastatud ja Kultuuriministeerium ja Riigi- fonipõhises audiogiidis Regio T-numbri platvormil. Teenus millised on põhilised problee- kogu Saarte Ühendus. on muuseumiööl tasuta kättesaadav, täpsema juhise lugude mid valdkonnaga seotud pä- Randluse ja merenduse pä- kuulamiseks leiavad huvilised muuseumiööl muuseumist. randi kogumisel. Ühe olulise Ümarlaual osalejad. randkultuuri ümarlaua eesmärk Tule, kuula, millised on Rannarahva Muuseumi ja teemana käsitleti pärandi ko- on soodustada selle valdkon- Viimsi Vabaõhumuuseumi lood! gumist tänapäeval ja vahetati algab eelkõige merekultuuri- muuseumite roll pärandi talle- naga tegelevate muuseumite ja Rannarahva Muuseum ja Viimsi Vabaõhumuuseum on erinevaid kogemusi, mis on ga seotud ajaloopärandi väär- tajana, traditsioonide elushoid- teiste organisatsioonide koos- tasuta avatud ka rahvusvahelisel muuseumipäeval, mida eriti vajalikud just väikemuu- tustamisest. Lepiti kokku, et jana ja elustiili väärtustajana. tööd. Ümarlaua kokkukutsu- tähistatakse ülemaailmselt 18. mail. seumitele. Rõhutati ka vajadust sellekohased punktid edastab Üks ümarlaua reaalne tu- jaks oli SA Rannarahva Muu- Enam kui saja selleaastasel muuseumiööl osaleva muu- tihendada koostööd randlusega Rannarahva Muuseum meren- lemus on ka otsus anda välja seum. Järgmine kokkusaamine seumi programmi leiate veebiaadressil oo.muuseum.ee. seotud projektide ja näituste duspoliitika arengukava välja- teavik merenduse ja randluse toimub suvel Pärnumaal. valdkonnas. töötavale komisjonile. Muu- temaatikaga tegelevate muu- Eha-Kai Mesipuu Kõik osalenud muuseu- seumite nägemuse kohaselt seumide kohta. Riina Aasma SA Rannarahva Muuseum mid olid ühisel seisukohal, et peab arengukavas olema välja Ümarlauast võtsid osa SA Rannarahva Muuseum Eesti identiteet mereriigina toodud merekultuuriga seotud Eesti Rahva Muuseum, Eesti juhataja 7. mai 2010 7

Terves kehas terve vaim Athena kutsub Me ei lakka liikumast seetõttu, et vananeme, sööma, tantsima vaid vananeme seetõttu, et lakkame liikumast – ja puhkama see ütlus peab vägagi paika. Hotell Athena pakub mitmeid uudseid võimalusi aja sisustamiseks. Kõik me vananeme ja teame, et see tekitab muutusi lihastes, luudes-liigestes, kehakontrol- lis, tasakaalu- ja tähelepanu- võimes, nägemises, kuulmises jm. Perspektiiv aastaid turjale koguda pole seega just teab “Hotell Athena on mõeldud viimsilastele,” ütleb Athena mis roosiline, ehkki oma va- uus müügijuht Triinu Lill. “Meil on head, soodsa hinna- likute kaudu saame oma elu ga toidud ning neid saab ka kaasa või kontorisse tellida.” kuldsed aastad kujundada just Töömeestele viiakse vajadusel toit lausa n.-ö kraavi äärde, selliseks, nagu ise soovime. kui vaja. Hotell Athena pubi pakub toitusid ka kodustele peo- Kirjasõna innustab laudadele ja grillpidudele. tegudele Alates 15. maist avatakse hotelli väliterrass, kuhu pai- Vananemist peetakse sageli gutatakse suur vokkpann. Lisaks vokiroogadele saab ka ebameeldivaks nähtuseks, kui- grilltoite. “Meie plaan on teha tervislikke toite – salateid, gi see on loomulik osa elutsük- Organismi vastupidavust saab hästi parandada näiteks sõudeergomeetril treenides. Foto Siim Sepp kalatoite ja juurviljavokke,” selgitab Triinu Lill. list. Mõistagi tuleb vanemas Edaspidi pakutakse iga kuu menüüs midagi uut ja tee- eas paljustki loobuda, sellega võime ja heaolu säilitamiseks; toas või väljas, annab alusta- manädalale vastavat. Näiteks maikuu viimane nädal on võib kaasneda nii organismi pakub juhiseid nii haigustega miseks rohkem võimalusi. Ent Athena hotellis Kreekale pühendatud – kreeka toidud, kulumist kui ka haigestumisi, toimetulemiseks, keha vormis kuidas mida teha, missugused joogid ja muusika. kuid see ei tähenda, et reipus ja hoidmiseks kui ka tervislikuks on parimad harjutused liikuvu- “Tahaksime iga kuu lõpetada elava muusika õhtuga, et positiivsus elust kaduma peak- toitumiseks. se säilitamiseks ning mis aitaks rahvas saaks ka tantsida,” ütleb müügijuht, rõhutades, et sid. Kõige paremini aitavad kõige paremini hoida head ene- oodatud on ka seltskond vanuses 35+, kellele püütakse lei- neid säilitada aktiivne osale- Liikumine aitab setunnet – kõigest sellest saab da sobivat tantsumuusikat ja muusikuid. Elava muusikaga mine treeningrühmades ja/või hakkama saada uuest üllitisest teada. Nagu õhtutest kujuneb järjepidev tava. Algust tehti volbriõhtul, korrapärane harjutamine ko- On kindlaks tehtud, et li- sedagi, kuidas mõjutab tervi- kus esinesid Tõnu Aare, Roberta Plant & Roadrunner. dus. Kui varasemad kogemu- hasmassi vähenemise tõttu sesport meie vaimseid funkt- Volbrinostalgia üritus läks nii rahvale kui Athenale korda sed ses osas puuduvad, tasub väheneb ka lihasjõud, mis sioone. Seda teades pole ime, – inimesi oli palju ning kõigil väga lõbus. kõigepealt abi otsida kirjan- jääb suhteliselt muutumatuks et spordisõbralik tegus eakas Uus on ka hotelli pakutav päevapuhkuse pakett, mis si- dusest ja endale selgeks teha, 40.–50. eluaastani. Pärast seda suudab kodus iseseisvalt hak- saldab protseduure, hoolitsusi, lõunasööki ning võimalust missugused muutused vanane- hakkab lihaste osakaal vähe- kama saada 10–20 aastat oma veeta päev hubases toas. Võimalus ennast kõigest argisest des organismis täpsemalt toi- nema – 50-aastane on oma passiivsest eakaaslasest kauem. välja lülitada ja pühenduda puhkamisele. muvad, mis aitaks terve püsida lihasmassist kaotanud kesk- Ehkki liikumisega ei saa Triinu Lill usub, et kiire tempoga elades või kogu aeg ja võimalikult kaua ise endaga “Kuldne liikumisraamat – hea miselt umbes 10%, 70-aastane vananemist peatada, võib sel- kodus lapsi kantseldades on selline terveks päevaks tava- hakkama saada. tervise teejuht küpses eas”. aga tervelt 40%. Ka organismi le abil aeglustada vananemise rutiinist väljaastumine suurepärane võimalus jõu ja ener- Parim abiline ses osas on hapniku omastamisvõimes ehk põhjustatud muutuste kiirust gia taastamiseks. Üheks päevaks ehk ikka leiab kodupe- äsjailmunud Riku Aalto “Kuld- ne töökogemus ja kindel näge- vastupidavuses toimub vana- ja määra. Kehalise aktiivsuse renaine lapsehoidja või ärimees või ka ärinaine tõmbub ne liikumisraamat – hea tervi- mus nii kehalisest aktiivsusest, nedes negatiivseid muutusi. ja tervislike eluviiside abil on oma töökeskkonnast eemale. Toas ootavad teda vahuvein se teejuht küpses eas”, mis on tervisest kui ka toitumisest. “Kuldne liikumisraamat” tões- ju võimalik ennetada ka mit- ja puuviljad. Lõunasöögi võib soovi korral tuppa tellida. juba saadaval nii raamatupoo- Personaaltreeneri ja koolitaja- tab, et kõige vastu on rohtu ja meid haigusi ning säilitada Analoogset teenust kasutatakse ka teistes spaades, ainult dides kui ka www.ajakiriyks.ee na teab ta hästi vanemate ini- retseptita saab seda just liiku- sotsiaalset läbikäimist. Seega et ilma toa kasutamiseta, teab Triinu. netipoes. Tegemist on asjaliku meste vajadusi ja aitab nende misest. on liikumine parim abivahend Hotellist tegutseb juba pikemat aega Viive Rižski ilu- tervise teejuhiga vanematele täitmisele kirjasõna abil igati Lihasmassi kadu aitavad enneaegse vananemise vastu, salong, mis äsja kolis avaramasse ja valgusküllasemasse inimestele, kes juba tegelevad kaasa. Sestap pakub seeniori- kõige paremini ära hoida jõu- andes elule rohkelt lisaväärtust ruumi. Päevaspaa kliendid saavad tema juures nii selja- võimlemisega, aga ka neile, kes dele mõeldud liikumisraamat harjutused, olgu siis spordisaa- ja paljude eakate elule ka sisu. kui ka peamassaaži, tervisekapslit ja kõiki muidki teenu- soovivad sellega algust teha, igakülgset teavet, et kõrge eani lis või lihtsate vahenditega ko- Tuleb vaid meeles pidada, et seid. Hotelli kodulehel: hotellathena.ee/ilusalong on kir- samuti täiskasvanute ja vane- terve ja vitaalsena püsida: in- dus. Organismi vastupidavust kõik põhjused, mis takistavad jas Viive Rižski ilusalongi kõik teenused – võimalusi on mate inimestega töötajaile ning nustab korrapäraselt liikuma saab aga hästi parandada ae- meid liikumast, on väljamõel- pealaest jalatallani. Praegu, maikuus on seoses uue salongi tervishoiu tudeerijaile. ning jagab häid nõuandeid ja roobseid liikumisviise harras- dud ja et kunagi ei ole liiga avamisega näopuhastus ja tervisekapsel eriti soodsa hin- Mida see endast kujutab? harjutusi tervisespordiga tege- tades – käies, kepikõndi tehes, hilja tervispordiga alustada, naga. Raamatu autor Riku Aalto on lemiseks; tutvustab erinevaid jalgrattaga sõites, ujudes jne. kuid alati on liiga vara seda Juuksurisalongis Iiris pakutakse kõiki juuksuriteenu- üks personaaltreeningu teera- treeninguvahendeid ja -stiile See, et liikuda võib üksi või lõpetada! seid, lisaks uus ja populaarsust koguv teenus: ripsmete jajaist Soomes, kel on laialda- elukvaliteedi tõstmiseks, töö- rühmas, kodus või spordisaalis, Ülli Plink püsipikendamine. Hotellist edasi rääkides tasub sedagi teada, et pubis, kuni 100 inimest mahutavas peosaalis ja piljardisaalis saab tähistada sünnipäevi jm tähtpäevi. Pubis on ka omaette Püünsi kooli lahtised Viimsi pargi tenniseväljakutel toimub 15. mail lastenurk, kus leiavad tegevust kõige pisemad külalised. hooaja avavõistlused Triinu sõnul on teismeliste seas populaarseks saanud tennises “IGAMEHE PAARISMÄNG” peopaketid kinnises piljardisaalis, kuhu võib tulla oma krõpsude ja snäkkidega, millele lisandub hotelli poolt IGAMEHE VÄLISHOOAJA AVAMINE morss, kuid piljardisaali peamiseks magnetiks jääb siiski PAARISMÄNG 1. Koht: Viimsi Laidoneri pargi väljakud võimalus mängida piljardit. 2. Aeg: Laupäev 15. mai algusega kell 10.00 Athena hotelli juurde kuulub ka spordihall ja sellest Püünsi Kooli tennise- väljakutel 3. Registreerimine: Ainult eelregistreerimine tel. 5622 6004 või johtuvalt on üks eesmärkidest tihendada koostööd sport- 15. mail, Kell 10.00 [email protected] 14. mai kella 19.00ni lastega. Võistlejaid on võimalik hotellis toitlustada ja ma- 4. Kohtunik: Peakohtunik Kristjan Pakk tel. 5622 6004 jutada. Samamoodi on hotell koos spordihalliga hea paik Osa võtma on oodatud: õpilased, õpetajad, vilistlased ja nende pereliikmed 5. Osavõtjad: Oodatud on kõik täisealised tennisesõbrad spordilaagritele. ning kõik teised tennisehuvilised. 6. Paaripanek: Korraldaja paneb mängijad eeldatava mängutugevuse Hotell Athena on tuntust kogunud ka konverentsiho- Eelregistreerimine kuni 12.05.2010 Püünsi järgi pingeritta ja paarid moodustavad esimene + viimane, teine + tellina. Lisaväärtuse seminarile annavad võimalus män- Kooli tel. 6066920 või Valdur Aksim 56664183 eelviimane jne. gida pokkerit, piljardit kinnises piljardisaalis, sportmän- Registreerimine lõpeb 15.05.2010, 7. Võistlussüsteem: Selgub peale registreerimist. gud spordihallis, matkad kiirkaatriga Viimsi lähisaartele kell 9.30 8. Osavõtumaks: 250.- kr mängijalt. ja lõõgastumisvõimalused mullivanniga leilisaunas ning Osavõtumaks: 50 krooni mängija. 9. Autasustamine: Karikad kolmele parimale paarile. infrapunasaunas. Tule üksi või sõbraga Uus müügijuht on optimist ja täis tegutsemistahet. nautima kevadist ilma ja NB! Mängude ajal on kaetud laud suupistete ja karastava joogiga. Viimsilased, olete oodatud hotelli Athena! tennisemängu!!! Vihmase ilma korral lükkub turniir edasi. VT 8 7. mai 2010 Maskotikonkurss Püünsi lasteaias Püünsi Lasteaia maskotti- deks said uudishimulikud Püünsi Lasteaia noorema rühma maskoti Kombu kaheksajalad Kombu ja lugu, mille jutustasid lapsed: Misse. Püünsi Kooli lasteaia osa noorema rühma lapsed valisid oma maskotiks rõõmsavärvilise kaheksajala, kes sai nimeks Kombu. Püünsi Kooli lasteaias on kaks Kombul on palju sarnast meie rühma lastega – ka tema on tead- mishimuline ja uudishimulik, veidi kaval ja isepäine. Ta alles liitrühma. Vanemas rühmas õpib koos meiega tundma ja avastama kõike ümbritsevat. Ta käivad 5–7-aastased lapsed ja katsetab ja kombib, uurib ning avastab ja tunneb igast päevast nooremas rühmas 3–5-aasta- suurt rõõmu. Kombu on värviline, pehme ja suur: tema pea on sed lapsed. Siiani ei ole rüh- täis küsimusi, millele ta loodab vastuseid saada koos lastega mad endale sobivaid nimesid õppides ja mängides. Kombu käest saime ka teada, miks on leidnud. See oligi põhjus, miks meie maja ümber nii palju kive. Nimelt kunagi ammu-ammu toimus lasteaias käesoleval jäätus ookean, kus Kombu elas, ja ta jäi kivi sisse vangi. Aastate õppeaastal maskotikonkurss, pärast hakkas jää sulama, vesi liikuma ja koos veega pääsesid milles osalesid eelkõige laste- liikuma ka kivid. Kivi koos Kombuga jõudis Rohuneeme kanti. aialapsed, aga ka laste vane- Kombu sirutas oma kombitsad välja nii, et kivitükke lendas. Sel- mad ning õpetajad. lepärast ongi meie kandis palju kive, mõned ka meie maja hoo- vis. Kombu ise tuli aga uurima, kas leiab endale seltsilisi. Oma Fantaasia tööle suureks rõõmuks kohtus ta meie rühma lastega, kes ta rõõmu- Konkursi eesmärk oli anda ga enda sekka kutsusid ja oma sõbraks võtsid. Kombu on kivi sees vangis olles ja mööda merd hulpides näinud ja kuulnud lastele endale võimalus panna palju põnevat, mida ta on nõus hea meelega jagama – Kombu tööle oma fantaasia – mõel- lugu aina täieneb laste abiga. da välja, kes võiks maskotiks sobida, katsetada disainimist, Püünsi Lasteaia vanema rühma lapsed jutustasid otsida sobiv nimi ja jutusta- rühma maskoti Misse loo: da oma lugu. Lapsed tutvu- Lapsed koos maskott Missega. Kaheksajalg Misse on Püünsi lasteaia vanema rühma laste enda sid konkursi ajal demokraatia leiutis. Misse on üliväga uudishimulik ja just see omadus ühen- põhimõtetega – kõigil oli üks Telgmaa ja lapsevanema Katri dab lapsi kaheksajalaga eriliselt. Kui Misse küsib, mis see on, siis hääl ja valituks osutus ena- Randma suurepärastele õmb- lastel tekib selle küsimuse juurde veel palju küsimusi: miks, mil- muse arvamus. Kaasatud olid lusoskustele. leks, kuidas... Ja siis on vahva koos avastada ning vastuseid leida väärtuskasvatuse põhimõtted, neile paljudele küsimustele. Palju küsimusi tekitas ka Misse pärit- olu. Kuigi laste väljamõeldis, on tal siiski oma lugu. mille käigus pandi proovile Nimevalik Ühel kevadhommikul pakkisime oma kaheksajala seljakot- Nüüd algas nimede valimine laste suhtlemis- ja arutlusos- ti ja asusime koos teele õueõppe päevale mere äärde. Meie kused. Lapsed õppisid leidma ja siin aitasid meid palju lap- eesmärk oli jälgida jää sulamist meres ja veelindude toimetusi seoseid tegevuste, väärtuste ja sevanemad. Vanema rühma kevadisel ajal. Kuna meie vallas on palju väikesaari, siis arva- keskkonna ilmingute vahel. kaheksajalg sai nimeks Sas- sid lapsed, et kaheksajalg Misse on kindlasti pärit ühelt neist. Maskotiks pakuti väga kia Kaskpeiti vanemate abiga Ranna äärde jõudes ja eemalt paistvaid saari vaadeldes, jõud- erinevaid olendeid: haikala, Misse, mis sümboliseerib laste sime järeldusele, et kaheksajala koduks on olnud meile kõige valaskala, lepatriinut, nõida ja uudishimu: mis see on? lähedamal asuv Pandju saar. Võtsime kividel istet ning hak- isegi õpetajat. Ühise arutelu Noorema rühma kaheksaja- kasime arutama, kuidas ja miks Misse meie juurde võis tulla. käigus otsustati, et kõige roh- lale aitasid nime leida Katarina Sellest arutelust sündis meie rühma maskotile oma lugu koos kem sobib meid iseloomusta- Kuninga vanemad ning nimeks parveehitamise ja seiklusrikka teekonnaga. Selgus, et kaheksa- ma kaheksajalg. Kaheksajala sai Kombu. Nagu kaheksajalg jalg Misse kaheksa toredat kombitsat on täis võlujõudu. Kui mõtte käis välja 5-aastane tajub enda elukeskkonda oma kaheksajala kombitsast kinni võtta ja soovida, siis on võima- lik endale juurde saada püüdlikust, üksmeelt, uudishimu, nae- Romek Roolaht. Pärast seda kombitsaid kasutades, sümbo- Noorem rühm oma maskoti Kombuga. ruhimu, sõbralikkust, iseseisevust ja loovust. Kui lapsed need algas usin kaheksajalgade joo- liseerib Kombu laste vajadust toredad omadussõnad ritta seadsid, avastasime veel üha vah- nistamine, mille hulgast valiti ümbritsevat maailma tundma himulikud ja seiklushimulised tel osalesid, meiega kaasa mõt- va asja – väärtuste esimestest tähtedest saab peaaegu kokku: välja laste ja vanemate suuri- õppida läbi erinevate meelte. ning nende eestvedamisel oota- lesid ning praktilist abi andsid! PÜUNSI LA . Tagasiteel lasteaeda tutvustasime Missele las- ma toetuse saanud 7-aastase Meie kaheksajalgade kom- vad lapsi aina uued avastused. Ja muidugi suur-suur aitäh meie te endi poolt kehtestatud rühmareegleid ja reegleid liikluses Ragnar Kompuse ja 4-aastase bitsatel on eriline võluvägi, mis Tänan väga kõiki lapsi, kes tublidele loovatele õpetajatele, ning andsime talle teada nende täitmise vajalikkust. Järgmise Laura Leandra Subani joonis- annab edasi väärtusi, mida lap- suure õhinaga osalesid maskoti kes kogu protsessi juhtisid! õueõppe päeva võtame ette koos kaheksajalg Kombu ja tema tatud kaheksajalad. Joonistuste sed oma aruteludes kõige täht- valmimisprotsessis! Palju tänu- Triinu Puidet kaaslastega ning lähme üheskoos leidma ja avastama kevadet põhjal valmisid vahvad ka- samateks pidasid. Kaheksajalad sõnu kõikidele lapsevanematele, Püünsi Kooli direktori asetäitja Püünsi metsa alla. Avastamisrõõmu soovime ka kõigile teistele! heksajalad tänu õpetaja Heidy Misse ja Kombu on väga uudis- kes meile kaasa elasid, valimis- õppekasvatuse alal lasteaia osas Väikese Päikese suvi Lasteaed-pereklubi Väike tähendab, et me ootame kõiki ja loovuslaager”, kus plaani- Keset suve on mõnus ka Päike on terve pika kauni lapsi vanusest 1,5 kuni 7 elu- takse minna kunstimuuseu- vaimutoitu tarbida ja uusi tead- suve avatud. aastat igal ajal vabalt valitud misse, Päevalehe toimetusse, misi omandada, selleks on hea perioodiks meie majja. Nagu külla tuleb tuntud näitleja koht “Inglise keele laagris”. Iga päev toimub midagi põne- öeldud tuleb iga päev eriline ja Märt Avandi ning loomulikult Inglise keele saladusi aitavad vat. Peamine eesmärk on teha põnevaid ootusi täis. õpitakse uusi nippe meister- avastada Viimsi Kooli inglise lastele suvi hästi lõbusaks ja Suuremad lapsed vanuses damisest näitlemisoskuseni. keele õpetaja Jody Scott Mann igati meeldejäävaks. Väike 5–11 aastat saavad osa SU- Laagrit juhendavad Väikese ja Väikese Päikese mängutoa Päike pakub erilisi tegevusi nii VELAAGRITEST. Siinkohal Päikese muusikaõpetaja Kadri juhendaja Jaana Kristal. meie maja lastele kui ka kõiki- soovikski veidi saladusloori Reinsalu ja Meistrite klubi ju- Ning lõpetuseks juba tra- dele huvilistele, kes igapäeva- kergitada ja heita põgus pilk hendaja Kristi Sinimets. ditsiooniks saanud “Tantsulaa- selt meie juures ei käi. Samuti laagriteemadesse. Laagrite Suvelaagris “Kui ma suu- ger”. Tantsida on super, sest on vanuseskaala lai – päris pi- sarja avapauk tuleb seikluslik: reks kasvan, hakkan...” saame see tekitab ärksa meeleolu, sikesed alates 1,5-aastast kuni “Kuidas saada mereröövliks 7 aimu täiskasvanute ametitemaa- paneb mõtted mõnusalt lii- 10-aastaste lasteni. päevaga või veelgi kiiremini”. ilmast. Suured inimesed peavad kuma ja saadab kehasse posi- Lasteaias on igal nädalal Selles laagris ei anta kellelegi ameteid, mille kohta oleks väga tiivseid võnkeid. Laagris saab uus teema, mille raames toi- armu ja kõigile õpetatakse me- põnev midagi täpsemat teada katsetada põnevaid tantsustiile mub erinevaid ettevõtmisi, nt reröövlielu olulisemad nipid saada. Väikese Päikese linna- ja liikumisviise. Laager lõpeb Väike väänik anna asu, et ma selgeks: mesiterdatakse endale laagrisse tulevad erinevate elu- tantsulise perfoomansiga. Ju- suureks eal ei kasu – nädal se- vajalik varustus, õpitakse sel- alade esindajad tutvustama oma hendajaks meie armas tantsu- gasummasuvilas või Parem, geks mõned olulised sõlmed ja ameteid, samas läheme ka ise ja loovliikumise õpetaja Marii kui lapsel on oma peenar, olgu tähtsaim – kuidas leida aaret. huvitavaid elukutseid vaatama. Viira. või väike, olgu või veerand. Piraadiks aitavad saada Väike- Ametite maailmas seiklevad Lasteaia suvest saavad osa võt- se Päikese õpetajad Moonika koos lastega Väikese Päikese ta kõik soovijad ka väljaspoolt Rosar ja Triin Süld. õpetajad Helena Ojala ja Maarja maja KIIRE ABI raames, mis Suvelaagris toimub iga päev midagi põnevat. Järgmisena tuleb “Kunsti Tomingas. Grete Miilen 7. mai 2010 9 Meenutades Pirita sovhoosi aegu Pirita sovhoosi kujunemise ja Sotšist. Ostetud sibulad läbi- rita sovhoosi rahvas sai korral- sega tekkis inimestel võimalus algaastaist kuni likvidee- sid kontrollkasvatusaja karan- dada oma aastakoosolekuid ja ise hakata oma asjadega tege- rimiseni. tiiniaias Sakus ja seejärel viidi muid suuremaid nõupidamisi. lema. Nii loodi majandis või- nad tootmispõllule. malus, et lillekasvatajad said Tänavu möödub 13 aastat päe- Lisaks sibullilledele kasva- Uus peahoone, oma erastada kasvuhooned, kus nad vast, kui Harju Maakohtu ot- tati aiamaal ka ühe- ja kaheaas- labor ja lillekauplused olid töötanud. Lillekaupluse susega 07.05.1997.a. alustati taste lillede seemet. Peamised 1987. aastal uue peahoone käi- töötajatel oli võimalus erasta- Pirita Lillekasvatuse Näidis- kultuurid olid aster, lõvilõug, kuandmisega sai majand oma- da kauplusi jne. sovhoosi (LNS) sundlikvidee- salvia, peiulill, jumikad ja nn le ruumid, kus kõiki üritusi Majand ei saanud enam en- rimist. Likvideerijaks määrati õlglilled. läbi viia. disel moel edasi eksisteerida. Uno Feldschmidt. 1997. aasta Hoones paiknesid ka tööta- Nii hakatigi Harju Maakohtu lõpuks kohustuti lõpetama näi- Loomakasvatus jate olme- ja puhkeruumid. Nii otsusega majandit likvideerima dissovhoosi põllumajandusre- Pirita Näidissovhoosi teiseks olid töötajate käsutuses kaks ja Harju maavanema korraldu- form. põhiliseks tootmissuunaks oli sauna ja korralikud riietusruu- sega nr. 570 13.02.1998. a. kus- Kohtudes tihti majandi tõuveisekasvatus. Majandis oli mid. Avati uus söökla ja baar. tutati Pirita Lillekasvatuse Näi- töötajatega, lähevad ikka ju- eesti mustakirju veiste I klassi Samuti remonditi ja ehitati dissovhoos majandite registrist. tud ja mõtted tagasi sovhoosis tõufarm. Kuigi põllumaad oli uued töökoja- ja remondiruu- 34 aastat juhtis Pirita Lil- töötamise aegadele. Endistele vähe ja loomade arv suhteliselt mid mehhanisaatoritele. Edu- lekasvatuse Näidissovhoosi Pirita LNS-i aladele on uue väike, oli toodangu intensiiv- kalt arenes elamuehitus. arengut, töid ja ettevõtmisi kodu loonud väga paljud elani- sus tolleaegsete Eesti majan- Kuna tootmine oli kogu aeg Leo Tedremäe, kes oli jäägitult kud, kellele samuti võiks huvi dite parimate tulemuste hul- laienenud, ei olnud enam või- pühendunud majandi arenda- pakkuda kodukoha ajalugu. gas. Samuti müüdi tõuveiseid malik tipphooajaks saada teis- misele. Ta oli mees, kes väärib Sellepärast otsustasingi lühi- teistele Eesti majanditele ning test riikidest vajalikku hulka nii Pirita Lillekasvatuse Näi- dalt meenutada Pirita sovhoo- välismaale. Kogu majandi erinevate kultuuride pistikuid. dissovhoosi kui ka Viimsi aja- si kujunemist algaastaist kuni sissetulekust saadi loomakas- Tootmise järjepidevuse tagami- loos omaette peatükki. likvideerimiseni. vatusest ca 21–25%. Looma- seks ehitati oma keemialabor Mis sai edasi? Tekkis hulk kasvatus paiknes kahes farmis, ja nn koekultuuri osakond tai- väikesi eraettevõtjaid, tekkis Eelkäijaks abimajand Lubjal ja Muugal. Noorlooma- mede meristeemse algmaterjali suur ehitusbuum ja äritegevus. Pirita Lillekasvatuse Näidis- kasvatus ainult Lubja farmis. tootmiseks. See tagas vajalikul Suurem osa katmikalast on sovhoosi eelkäijaks oli Lö- Sovhoosil oli ka 80 mesi- hulgal taimi nii, et toimis pidev kokku lükatud ja nende kohal venruhi suvemõisa (praegu lasperet. tootmistsükkel. Parimal ajal on elumajad. Avamaa osakonna Mustamäe tee ja Linnu tee va- 1963. aastast alates juhtis sovhoosi Leo Tedremäe. toodeti ca 500 000 meristeem- maadel laiub Soosepa elurajoon. helisel alal olev park ja huvi- Üldine taimekasvatus set nelgipistikut, millest jätkus Võibolla kasvab mõne elamu keskus Kullo) maa-alal asunud arendamine: katkmikalade väl- hoosist ainus majand, mis oli Põhiline ülesanne oli looma- ka teistele müügiks. hoovis imelikul kohal mõni tul- EKP KK põllumajanduslik jaehitamine ja tõuveisekasva- spetsialiseerunud lillekasva- kasvatusele sööda tootmine ja Lillekasvatuse toodangu bi- või nartsissiõis. Ärge imesta- abimajand. Juurviljadele lisaks tus. tusele. Lillekasvatus andis üle vähesel määral ka köögivilja müügiks oli Tallinna linnas ge, nendel maadel kasvatati ligi oli seal kalakasvandus. 1960ndate algul olid kasu- 50% kogu majandi sissetule- kasvatamine riigimüügi kohus- välja arendatud oma kaupluste 30 aastat tulpe ja nartsisse. Abimajand liideti Tallin- tusel nii 400 m2 klaaskasvu- kust. Pärast administratiivseid tuste täitmiseks. Põhikultuur oli võrk. Potililli müüdi ka Lenin- Pärnamäe tee äärsed toot- na Kalamajandiga, mis tegut- hooneid kui ka kilekasvuhoo- ümberkorraldusi oli majandil porgand, mida kasvatati 22 ha-l. gradi haljastusele ning toimis mispõllud on samuti nagu ka ses kuni 1957. aastani. Samal ned, mis paiknesid praeguses maad 1206 ha, sellest 673 ha ka rahvusvaheline kaubandus Lubja farmi territoorium elu- aastal moodustati Tallinna Lubja külas ja Viimsi kesku- haritavat maad. Abitootmine Interflora. Pirita Lillekasvatu- rajooniks meie valla uutele Puukool, mille ülesandeks oli ses. Kui katmikala rajamise Majandil olid välja kujune- Pirita sovhoosis oli üks abiette- se Näidissovhoosi toodangut elanikele. 1987. aastal käiku linnaelanike varustamine vil- algaastatel kasvatati seal ka nud ka kindlad tootmisüksu- võte. Selleks oli kunstkärjetehas eksponeeriti paljudel rahvus- antud sovhoosi uues peahoo- japuude ja marjapõõsaste isti- köögivilja, siis mida aeg eda- sed. Lillekasvatus katmikalal, koos meevillimise tsehhiga. Siin vahelistel lillenäitustel Bu- nes asub Viimsi Vallavalitsus. kutega, samuti lillesibulate ja si, seda enam spetsialiseeruti avamaa lillekasvatus, tõuloo- valmistati aastas vabariigi tar- dapestis, Prahas, Erfurdis ja Selleks aga, et Pirita Lille- -taimedega. Puukool allus tol- lillekultuuride kasvatamisele. makasvatus, üldine taimekas- beks ca 25–35 tonni kunstkärge mujal, kus saavutati mitmeid kasvatuse Näidissovhoosi te- leaegsele Riikliku Aianduse ja vatus, abitootmine, näidisaed ja villiti 80–100 tonni mett. Pea- auhinnalisi kohti. gevuse kohta saaksid teavet ka Mesinduse Trustile. Kasvuhoonete ja ja Saku asulas paiknev 3,6 ha le selle valmistati ka ca 2 tonni tulevased põlved, kutsun kõiki katmikala laienemine suurune lillede karantiiniaed. mee, suira ja õietolmu segusid. Uus majandusüsteem endisi sovhoosi töötajaid, kes 1961 loodi Pirita Kasvuhoonetekompleksi ha- Olukord hakkas kardinaalselt leiavad midagi, mis võiks kajas- Aiandussovhoos kati välja arendama sovhoosi Katmikala lillekasvatus Näidisaed ja lillepeod muutuma kogu majandussüs- tada majandis toimunud sünd- 1961. aasta märtsis moodustati keskuse juurde Viimsis. Katmikalal kasvatati nii lõike- 1961. aastal rajati Tallinna lin- teemi lagunemisega. Hakkas musi erinevatel aegadel, võtma Tallinna Puukooli baasil Piri- Nagu iga algus on raske, kui ka potililli. Kui ajavahemi- nas Pirita tee 26 ca 4 ha suu- toimima vabakaubandus, lilli ühendust Viimsi Muuseumi töö- ta Aiandussovhoos keskusega olid ka siin omad probleemid. kul 1976–1979 kasvatati ca 2 rusele maa-alale täiesti eraldi hakati teistest riikidest sisse tajatega. See on koht, kus teie Mustamäe tee 51, mille direk- Üheks tõsisemaks oli kasvu- miljonit lõikelille ja ca 300 000 osakond – näidisaed. Peale tooma. Venemaalt saadava kü- mälestused kestavad sajandeid toriks oli Arved Mühle. Sov- hoonete kütmine talvisel ajal, potilille, siis ainuüksi 1980. väikesemahulise tootmise oli tuse hind aga hüppas lakke ja ja jäävad tutvumiseks paljudele. hoosil oli neli osakonda: kuna tsentraalselt suure võim- aastal kasvatati ca 2,5 miljonit näidisaed vabariigis lille- ja katlamajas toodetud soojuse Elu läheb edasi. 1. Osakond – kompostmul- susega katlamaja veel polnud. lõikelille ja üle 400 000 potilil- aiakultuuride propageerimise omahind ei võimaldanud enam la osakond paiknes Irus, prae- Hakkajad mehed aga saavad le. Pidevalt suurenes ka katmi- keskuseks. See oli mõeldud nii kasumlikult kohalikku lille- Henno Mõtus guse Muuga aedlinna naabru- kõigega hakkama ja kohale kala pind. 1980ndate keskel oli tallinlastele kui ka mujalt tul- toodangut arendada. Pirita Lillekasvatuse Näidis- ses. Kompostmulla tootmine toodi kaks vedurit. see juba ca 9,8 ha. Ka suurimad nutele näitlikuks haljastuspõhi- Eesti iseseisvuse taastumi- sovhoosi direktori asetäitja sovhoosi vajaduseks lõpetati Ehitus muutus Pirita sov- lilletoodangud olid aastatel mõtete ning lilleliikide ja -sorti- seal 1970ndate keskel ja hil- hoosis samuti üheks enamaren- 1986–1989. de tundmaõppimise kohaks. jem olid sellel territooriumil datavaks tegevuseks. Hiljem Valitsev lillekultuur katmi- Keskmiselt toimus seal aas- kultuurrohumaad heina varu- keskkatlamaja valmimisega kalal oli nelk. 1980ndate keskel tas 10–12 näitust, nõupidamist miseks. laiendati ka suurt katmikala pin- ulatus ainuüksi nelgitoodang või konkurssi. Eriti populaarsed Pirita Lillekasvatuse 2. Oskond oli Tallinna lin- da. Ehitati metallkarkassile eral- 1,2 miljoni õieni aastas. Teisel olid iga-aastased lille- ja aian- nas Pirita tee 26 paiknev näi- di 600 m2 pinnaga üksikmajad. kohal oli roosikasvatus ja kol- dusnäitused. Lilleseadekon- Näidissovhoosi disaed. 1979. aasta lõpuks oli juba ka- mandal ajatatavad sibullilled. kurssidest kujunesid välja väga endised töötajad! 3. Osakond oli nn Telliski- sutusel 2,5 ha katmikala pinda. Potililledest toodeti kõige populaarsed rahvusvahelised vi tn aiand. 1980ndatel katmikala laien- rohkem mugulbegooniat. Teis- lillepeod, mis viidi läbi tollase Olete oodatud sovhoosi töötajate 4. Osakond oli Saku karan- damine jätkus ja 1986. aasta test levinumatest kultuuridest nimetusega V.I. Lenini nimeli- ühisele kokkusaamisele tiiniaed. keskel ulatus katmikala juba olid esindatud alpi kann, king- ses Tallinna Kultuuri- ja Spor- 1962. aastal liideti Pirita 5,9 ha-ni sovhoosi keskuse juu- lill, priimula, asalea jt. Lõike- dipalees (linnahallis). 15. mail 2010 Viimsi Kultuurikeskusesse Aiandussovhoosiga ENSV Mi- res, kusjuures uues osas oli juba lilledest saadi ca 70% , potilil- Esimesed lillepeod olid ük- Nelgi tee 1 (endine sovhoosi kontor) nistrite Nõukogu alluvuses ol- üks kasvuhoone suurusega 1,0 ledest 27% ja ca 3% taimede sikute lillekultuuride teemal. algusega kell 14.00, eesmärgiga meenutada vanu nud Viimsi abimajand ja 1966. ha. See oli täiesti omaette 3,0 müügist. Nii toimus 1983. aastal krüsan- aegu ning aidata SA Rannarahva Muuseumil aastal ka Viimsi kolhoos, mille- ha suurune kompleks. teemi-, 1984. aastal roosi- ja (Viimsi Muuseum) kokku koguda sovhoosi ajalugu. ga oli juba varem liidetud osa Avamaa lillekasvatus 1985. aastal nelgipidu. Hiljem Osalustasu a 100.- krooni palume kanda a/a 10022061331003, Muuga kolhoosist. Põhitulu lille- Avamaa lillekasvatust viljel- hakati kasutama ka teisi lille- Liidia Urm. Sularahas tasumise korral palume võtta ühendust 6. novembril 1963 määrati kasvatusest di ca 40 hektaril. Peamised kultuure vastavalt etteantud telefonil 56 152 260, Viivi Mardim. Pirita aiandussovhoosi direk- Pirita Lillekasvatuse Näidis- kultuurid olid tulp ja nartsiss, teemadele. Need olid ülimalt Täiendavat informatsiooni saab korraldustoimkonnalt toriks Leo Tedremäe. Tedre- sovhoos oli ENSV Põllumajan- vähemal määral krookus ja populaarsed üritused. telefonil 50 22 721, Henno Mõtus. mäe tulekuga algas sovhoosis duse Ministeeriumi Aianduse hüatsint. Enamus paljundus- Pikka aega oli näidisaia kahe põhilise tootmissuuna Peavalitsusele alluvast 16 sov- materjali oli toodud Hollandist Lillepaviljon ka koht, kus Pi- mai 2010 AMETLIKUD TEADAANDED

VIIMSI VALLAVOLIKOGU 20.04.2010 ISTUNGI ÕIGUSAKTID 04 210 Maakorraldus 600 1 005 976 20.04.2010 ISTUNGI OTSUSED 04 51011 Teede ehitus-, rekonstr.ja projekteerimine-vald 10 073 21 317 17 062 04 51012 Teede ehitus-, rekonstr.ja projekteerimine-riik 0 957 931 nr 13 Viimsi valla 2009. aasta eelarve täitmise kinnitamine 04 5102 Teede hooldusremont 6 221 6 822 6 818 nr 14 AS Viimsi Haigla aktsiate võõrandamine 04 511 Liikluskorraldus 200 205 204 nr 15 Haabneeme alevik Tammeõue parkmetsa ja Tammeõue virgestusala maaüksuse munitsipali- 04 512 Transpordikorraldus 5 300 5 300 5 300 seerimine nr 16 Naissaare Sadama kinnistu osa tasuta kasutamiseks andmine Riigimetsa Majandamise Kes- 04 5201 Viimsi Saared-veetransport 3 621 4 002 3 506 kusele 04 5203 Kelnase sadama kai ost 900 900 900 nr 17 Viimsi Vallavolikogu fraktsiooni “Viimsi Reform” lõpetamine 04 7401 Territoriaalne planeerimine 1 000 1 148 825 nr 18 Viimsi Vallavolikogu fraktsiooni registreerimine 04 7402 Ehitusekspertiisid 100 100 19 04 9001 Viimsi Saared muu majandus 0 1 187 1 083 20. aprill 2010 nr 13 Viimsi valla 2009. aasta eelarve täitmise kinnitamine 04 9003 Muu majandus 160 160 169 Võttes aluseks “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõike 1 punkti 1, § 24, “Valla- ja 05 1001 Tänavate korrashoid-suvine 248 248 248 linnaeelarve seaduse” § 15 ja § 17 ning “Viimsi valla põhimääruse” § 115 lõike 3, Viimsi Vallavo- 05 1002 Prügivedu-jäätmekäitlus 900 845 889 likogu o t s u s t a b: 05 1003 Tänavate korrashoid -talvine 1 628 1 228 1 198 1. Kinnitada Viimsi valla 2009. aasta eelarve ja reservfondi täitmise aruanne järgnevalt: 05 2001 Heitveekäitlus 4 500 8 600 7 887 Tulude laekumine (summad tuhandetes kroonides) 05 2002 Kanalisatsiooni trasside remont 800 800 800 kood tulu liik esialgne muudetud eelarve 05 400 Maastiku kaitse 553 503 279 eelarve eelarve täitmine 05 600 Muu keskkonnakaitse 538 488 458 3000 Füüsilise isiku tulumaks 170 000 189 631 205 514 06 3001 Veevarustus 5 400 1 400 1 400 3030 Maamaks 30 000 30 000 30 278 06 400 Tänavavalgustus 5 000 5 050 5 286 3044 Reklaamimaks 100 100 105 06 601 Elamumajandus 100 100 100 3045 Teede ja tänavate sulgemise maks 40 20 0 06 602 Kalmistud 100 100 102 320 Riigilõivud 500 500 518 06 6051 Heakord 2 100 1 860 1 860 3220 Laekumised haridusasutuste majandustegevusest 11 000 11 988 12 759 06 6052 Ranna korrashoid 300 300 300 3221 Laekumised kultuuri-ja kunstiasutuste majandustege- 700 772 975 06 6053 Muu heakord 1 500 1 490 1 489 vusest 06 6054 Kaunis Kodu 40 40 39 3222 Laekumised spordi-ja puhkeasutuste majandustegevu- 0 0 5 sest 07 2102 Perearstide toetus 180 30 17 3225 Laekumised elamu-ja kommunaalasutuste majanduste- 0 18 79 07 240 Kiirabipunkt 110 110 124 gevusest 07 310 Haigla 541 676 676 3229 laekumised üldvalitsemisasutuste majandustegevusest 0 0 0 07 6001 Vallaarst 100 100 114 3233 Üüri-ja renditulud 2 100 1 500 1 713 08 1021 Sporditegevus 5 100 5 050 5 050 3237 Laekumised õiguste müügist 0 0 43 08 1022 Spordiväljakud 5 243 4 893 4 054 3228 Muu kaupade ja teenuste müük 0 0 113 08 1051 Muusikakool 3 899 4 010 3 939 3500 00 04 Kaitseministeerium 0 24 24 08 1052 Kunstikool 2 315 2 315 2 218 3500 00 06 Kultuuriministeerium 0 116 121 08 107 Noortekeskus 1 000 950 955 3500 00 07 Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 0 877 877 08 108 Huvikeskus 2 956 2 856 2 835 3500 00 08 Põllumajandusministeerium-koolipiim 0 207 207 08 1092 Piirkondlikud spordiüritused 650 650 644 3500 00 09 Rahandusministeerium - õppelaen 0 860 860 082011 Viimsi Raamatukogu 2 339 2 365 2 336 3500 00 14 Harju Maavalitsus 0 311 311 08 2012 Prangli raamatukogu 276 276 266 3500 03 Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt sihtasutustelt 0 405 406 08 203 SA Rannarahva Muuseum 2 250 2 280 2 234 3500 8 Toetused muudelt residentidelt 0 20 20 08 208 Kultuuriüritused 1 000 850 830 3502 00 07 Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 0 1 090 1 090 08 2091 Viimsi õpilasmalev 250 260 260 3502 03 Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt sihtasutustelt 0 737 737 08 2092 Viimsi Pensionäride Ühendus 118 118 118 352 00 17 Tasandusfond § 4 lg 2 0 30 797 30 797 08 2093 Külaseltside toetused 600 500 480 3810 Maa müük 11 500 11 500 11 500 08 300 Viimsi Teataja 2 300 2 450 2 622 3812 Muu materiaalse põhivara müük 0 130 130 08 400 Usuasutused 700 700 600 3818 Varude müük 0 35 46 08 600 Muu vabaaeg 180 215 204 3820 Intressi-ja viivisetulud hoiustelt 600 1 000 2 007 09 11011 Piilupesa lasteaed 11 579 11 788 11 409 3825 Rendi-ja üüritulud mittetoodetud põhivaradelt 350 450 533 09 11012 Pargi lasteaed 5 072 5 349 4 741 3880 Trahvid 100 100 122 09 11014 Leppneeme lasteaed 3 363 3 396 2 941 3882 Saastetasud 300 300 441 09 11015 Randvere lasteaed 13 307 12 091 11 311 3888 Eelpoolnimetamata muud tulud 100 250 527 09 11017 Karulaugu lasteaed 8 944 8 358 6 588 ÜLDSE TULUD 227 390 283 738 302 858 09 11018 Haabneeme lasteaed 0 2 952 2 141 Kulude täitmine (summad tuhandetes kroonides) 09 1102 Eralasteaiad 15 500 14 277 14 272 kood Tegevusala esialgne muudetud eelarve 09 1103 Tasu teistele omavalitsustele 6 370 6 370 6 282 eelarve eelarve täitmine 09 2102 Püünsi Kool 6 260 10 470 9 906 01 1111 Volikogu 1 599 1 657 1 462 09 2122 Prangli Põhikool 615 1 690 1 610 01 1112 Volikogu esimehe fond 40 40 40 09 2123 Eraldised teistele omavalitsustele 700 700 635 01 1121 Vallavalitsus 21 395 22 982 22 137 09 2201 Viimsi Keskkool 38 865 62 937 61533 01 1122 Vallavanema fond 40 40 32 09 22052 Karulaugu õppehooned 9356 22 254 8520 01 114 Reservfond 9 013 2 253 0 09 2203 Eraldised teistele omavalitsustele 6807 6807 7242 01 3201 Inventariseerimine 10 10 0 09 6011 Stipendiumid õpilastele 100 100 45 01 3202 Valla arengukava 400 650 448 09 6012 Autojuhi lubade kompenseerimine 300 300 300 01 600 1 Omavalitsuste liikmemaks 550 592 546 09 800 Hariduse- ja noorsootöö haldamine 400 453 401 01 600 2 Valimised 300 400 390 10 110 Haigete sotsiaalne kaitse 16 20 20 01 700 Laenuintresside tasumine 6 317 5 917 2 776 10 120 Erikooliteenused puuetega inimestele 196 196 163 03 1001 Politsei 350 350 366 10 1211 Sotsiaalhooldekande teenused puuetega inimestele 170 220 192 03 1002 Valveteenistus 300 320 320 10 1212 Erivajadustega inimeste hooldajate toetus 350 456 449 03 200 Päästeteenistus 469 449 391 10 1213 Puuetega laste sotsiaalne kaitse 153 313 266 AMETLIKUD TEADAANDED AMETLIKUD TEADAANDED mai 2010

10 2001 Päevakeskus 1377 1408 1454 Võttes aluseks “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõike 1 punkti 25, “Äriseadustiku” § 229, § 232, “Asjaõigusseaduse” § 276-280, § 314, “Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse” § 16, 10 2002 Üldhooldekodud 1500 1550 1646 “Viimsi valla põhimääruse” § 21 lõike 1 punkti 25, § 166 lõike 3 punkti 1, lõike 4 punkti 1, § 168 10 2003 SA Rannapere Sotsiaalkeskus 750 0 0 lõike 1 punkti 1, § 170 lõike 1, § 173, Viimsi Vallavolikogu o t s u s t a b : 10 2011 Püsiva iseloomuga toetused 80 95 84 1. Võõrandada Viimsi vallale kuuluvad AS Viimsi Haigla (registrikood 10116666) 1820 aktsiat, mis 10 2012 Maamaksu soodustused eakatele 100 66 68 moodustab 20,5325% aktsiakapitalist, nimiväärtusega kokku 182 000.- (ükssada kaheksakümmend 10 2013 Ühekordsed toetused 250 195 185 kaks tuhat) krooni, avalikul enampakkumisel, alghinnaga 3 500 000.- (kolm miljonit viissada tuhat) krooni. 10 2014 Koduteenused, avahooldus 70 43 41 2. Ostuhind tuleb täies ulatuses tasuda rahas. Ostuhinda on võimalik tasuda osadena 3 aasta jooksul, 10 201 5 Ühekordsed toetused eakatele 800 900 922 arvestades, et igal aastal hiljemalt 31. juuliks tasutav summa peab olema vähemalt 1 000 000.- (üks 10 300 Matusetoetus 60 88 83 miljon) krooni. 10 402 1 Vastsündinute toetus 1240 1340 1312 3. Ostuhinna osadena tasumise tagatiseks panditakse ostja poolt omandatud AS Viimsi Haigla akt- 10 402 2 Koolitoetus 750 1050 899 siad Viimsi valla kasuks. 4. Aktsiate võõrandamise ja pantimisega seotud kulud kannab ostja. 10 402 3 Ühekordsed toetused 230 280 282 5. Vallavalitsusel korraldada AS Viimsi Haigla aktsiate avalik enampakkumine ja võõrandamisega 10 402 5 Esimese klassi õpilase toetus 180 160 127 seotud toimingud ning vallavanemal alla kirjutada vastavatele lepingutele. 10 402 8 Maamaksu soodustus peredele 30 28 28 6. Otsus avaldada Viimsi valla veebilehel. 10 402 9 Lastehoiu toetus 1300 1400 1016 7. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 8. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie 10 500 Töötute sotsiaalne kaitse 0 200 57 Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. 10 600 Eluasemetoetused sots.riskirühmadele 100 30 14 Aarne Jõgimaa 10 701 Riiklik toimetulekutoetus 95 261 261 Vallavolikogu esimees 10 702 Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 170 212 206 10 900 Muu sotsiaalne kaitse 135 88 63 20. aprill 2010 nr 15 Haabneeme alevik Tammeõue parkmetsa ja Tammeõue virgestusala maaüksuse munitsipali- KULUD KOKKU 262 412 314 360 279 327 seerimine Finantseerimistehingud Võttes aluseks “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 6 lõike 1, “Maareformi seaduse” § 25 lõike 1 ja § 28 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006.a määruse nr 133 “Maa munitsipaaloman- -35 022 -30 622 23 531 disse andmise kord” § 6 lõike 1, Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008.a määruse nr 155 “Katast- 1009 1 Hoiuste suurenemine 0 0 -18 riüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” § 6 punkti 13 alapunktid 1 ja 2, Vabariigi 1009 2 Hoiuste vähenemine 18 Valitsuse 20. detsembri 2007.a määruse nr 251 “Aadressiandmete süsteem” § 6 lõike 4, “Kohanime- 1011 1 Aktsiate ja osakute ost 1 500 1 500 1 500 seaduse” § 4 lõike 3, Viimsi Vallavolikogu 11. jaanuari 2000.a otsusega nr 1 “Viimsi valla mandriosa 1011 2 Aktsiate ja osakute müük -4 400 0 0 üldplaneeringu kehtestamine”, Viimsi Vallavolikogu 10. jaanuari 2006.a otsuse nr 5 “Detailplanee- ringu algatamine: Viimsi vallas, Haabneeme alevik ja lähiala”, Viimsi Vallavolikogu 6. koosseisu 2081 68 Laenude tagasimaksmine 6 000 6 000 4 201 51 istungi 13. oktoobri 2009.a protokolli väljavõte “Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneeringu 2082 68 Kapitaliliisingute maksed 1 274 1 274 1 277 eskiislahenduse heakskiitmine”, Viimsi Vallavolikogu o t s u s t a b: 1009 2 Muudatused kassas ja hoiustes -39 396 -39 396 16 553 1. Taotleda Viimsi valla munitsipaalomandisse Haabneeme alevikus asuvad alljärgnevad maaüksu- sed: Reservfondi kasutamise aruanne (summad tuhandetes kroonides) 1.1. Tammeõue parkmetsa maaüksus, ligikaudse pindalaga 3,53 ha, sihtotstarbega sotsiaalmaa ala- Tegevusala Eraldiste selgitused Reservfondist Kulutatud liik - üldkasutatav maa (017;Üm), vastavalt juurdelisatud asendiplaanile; kood- kulutamiseks 1.2. Tammeõue virgestusala maaüksus, ligikaudse pindalaga 7,51 ha, sihtotstarbega sotsiaalmaa ala- eraldatud liik - ühiskondlike ehitiste maa (016;Üh), vastavalt juurdelisatud asendiplaanile; 01 1111 Kokkulepe haldusasjas nr 3-08-2272 16 16 2. Teha Viimsi Vallavalitsusele ülesandeks maa munitsipaliseerimise taotluse ja maa munitsipaal- 01 1121 Tallinna Halduskohtu 06.01.2009.a. kohtumäärus omandisse andmise taotlemise toimiku koostamine. haldusasjas 3. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 30. juuni 2003.a otsus nr 84 „Maa munitsipaaloman- 3-08-1054 ja 18.02.2009.a. kohtumäärus haldusasjas disse taotlemine“ nr 3-08- 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 212 täitmiseks 96 96 5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie 01 1121 Õigusabikulude tasumiseks 612 612 Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. Aarne Jõgimaa 01 1121 Juriidilise teenuse tasumiseks 5 5 Vallavolikogu esimees 01 1121 Riigilõiv ja kohtukulud haldusasjas nr 2-09-22329 94 94 01 1121 Tsiviilasja nr 2-08-83729 menetluse lõpetamise kulud 60 60 NB! Otsuses nimetatud asendiplaaniga on võimalik tutvuda Viimsi valla veebilehel (www.viimsi- 01 1121 Harju Maakohtu 21.09.2009.a.kohtumääruste tsiviilas- vald.ee) või Viimsi Vallavolikogu kantseleis, Nelgi tee 1. jades nr.2-06-80 ja nr 2-06-2730 täitmiseks 47 47 20. aprill 2010 nr 17 01 1121 Vallavalitsuse ametnike koondamiskulud 347 347 Viimsi Vallavolikogu fraktsiooni “Viimsi Reform” lõpetamine Tuginedes “Viimsi valla põhimääruse” § 39 lõikele 12 ning võttes aluseks 14.04.2010 fraktsiooni esime- 04 740 OÜ Arhitektuuribüroo Hoerdel arve 48 48 he Jaan Alver’i poolt esitatud kirjaliku taotluse reg. nr 1-13/67, Viimsi Vallavolikogu o t s u s t a b: 019/2009,01.06.2009 1. Lugeda fraktsiooni “Viimsi Reform” tegevus lõpetatuks. 04 5201 Postipaat “Helge “ mootori erakorraline remont 35 35 2. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel. 08 2031 Museaali -Traallaeva transpordikulude osaline katmine 30 30 3. Otsus jõustub vastuvõtmisest. 04 210 Riigikohtu 12.10.2009.a. otsus haldusasjas nr.3-3-1-48- 505 505 Aarne Jõgimaa 06 täitmiseks Vallavolikogu esimees 09 11011 Piilupesa Lasteaia elektri toitekaabli paigaldamise 54 54 kuludeks 20. aprill 2010 nr 18 09 22011 Rendimakse tasumiseks 1 293 1 293 Viimsi Vallavolikogu fraktsiooni registreerimine 10 702 Kati Krönströmi eest maa tagastamise kulude kandmiseks 18 18 Tuginedes “Viimsi valla põhimääruse” § 39 lõigetele 1-3 ning võttes aluseks 14.04.2010 esitatud kirjaliku taotluse reg. nr 1-13/67, Viimsi Vallavolikogu o t s u s t a b: 3 260 3 260 1. Registreerida Viimsi Vallavolikogu fraktsioon “Parem Viimsi” järgmises koosseisus: Esimees: Jaan Alver 2. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Liikmed: Oksana Šelenjova, Rein Rebane, Valdur Kahro, Ants Savest, Robert Herman, Enn Sau. 3. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel. 2. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel. Aarne Jõgimaa 3. Otsus jõustub vastuvõtmisest. Vallavolikogu esimees Aarne Jõgimaa Vallavolikogu esimees 20. aprill 2010 nr 14 AS Viimsi Haigla aktsiate võõrandamine 20.04.2010 ISTUNGI MÄÄRUSED Viimsi vallale kuulub AS Viimsi Haigla aktsiatest 20,5325%. Aktsionärina ei ole Viimsi vald di- vidende saanud ning aktsiaseltsi tegevus ei ole vallale tasuvalt kasumlik. Lisaks ei ole vallal oma 20. aprill 2010 nr 9 ülesannete täitmiseks AS Viimsi Haigla aktsiate omamine vajalik. Arvestades, et hetkel kuulub AS-i Viimsi valla põhimääruse muutmine Viimsi Haigla aktsiatest 68,95% AS-ile Fertilitas, ei ole Viimsi vallal aktsionärina ka mõju üldkoos- Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 oleku otsuste vastuvõtmisel. Viimsi Vallavolikogu 09.09.2008 otsusega nr 74 nähti ette Viimsi vallale alusel. kuuluvate AS Viimsi Haigla aktsiate võõrandamine enampakkumise teel alghinnaga 6 500 000.- krooni. § 1. Muuta Viimsi Vallavolikogu 18.08.2009 määrust nr 19 “Viimsi valla põhimäärus” järgmiselt: Aktsiate võõrandamine enampakkumisel ei andnud soovitud tulemusi pakkumiste puudumise tõttu. 1) Muuta § 1 lõiget 6 ja sõnastada see järgmiselt: mai 2010 AMETLIKUD TEADAANDED

“(6) Valla haldusterritooriumi koosseisus on järgmised saared: Prangli, Naissaar, Kumbli, , 20. aprill 2010 nr 10 Kräsuli, Keri, Seinakari, Tiirlood, Pandju, Vullikrunn, Sillikrunn, Sepakari, Hanekari, Lookari ja Viimsi Vallavolikogu 10.03.2009 määruse nr 9 “Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtes- Lahesaar.” tamine toimetulekutoetuse määramiseks Viimsi valla haldusterritooriumil asuvate eluruumi- 2) Muuta § 16 lõike 2 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: des“ muutmine. “1) Viimsi valla aukodaniku nimetuse omistamise ettepaneku esitamise õigus on vallavalitsusel, Võttes aluseks Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõige 3 punkt 1, Sotsiaalhoolekande vallavolikogu liikmetel, vallavolikogu komisjonidel ja fraktsioonidel ning 1% valimisõiguslikel val- seaduse § 22² lõiked 5 ja 6 ja arvestades Sotsiaalministeeriumi ettepanekut ja vallavolikogu sot- laelanikel ühise avalduse alusel. Taotlused esitatakse läbi vallavolikogu kantselei vallavolikogule.” siaalkomisjoni 23.03.2010 koosoleku protokolli nr 4 seisukohta: 3) Muuta § 16 lõike 2 punkti 3 ja sõnastada see järgmiselt: § 1. Viimsi Vallavolikogu 10.03.2009 määruse nr 9 “Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtes- “3) Vallavolikogu otsustab Viimsi valla aukodaniku nimetuse andmise üks kord aastas, arvestades tamine toimetulekutoetuse määramiseks Viimsi valla haldusterritooriumil asuvates eluruumides” hiljemalt jooksva aasta 30. septembriks laekunud ettepanekuid. Viimsi valla aukodaniku nimetus viiakse sisse järgmised muudatused: omistatakse vallavolikogu koosseisu 2/3 häälteenamusega. Vallavolikogu vastavas otsuses märgi- Määruse §1 lõiget 2 kuni 11 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: takse Viimsi valla aukodaniku ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta ja teenete lühikir- (2). Kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojaenergia või kütuse maksumus: jeldus; 1) kaugküttega, soojaveevarustusega eluruum – kuni 47 krooni 1m2 kohta kuus 4) Muuta § 16 lõike 2 punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt: 2) kaugkütteta (ahi-, gaas-, ja elektriküttega eluruum) – kuni 35 krooni 1m2 kohta kuus. “4) Viimsi valla aukodanikule antakse Viimsi valla aukodaniku märk ja tunnistus üle Viimsi valla (3) Tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuste maksumus – kuni 5 m3 ühe elaniku kohta kuus ning taasasutamise aastapäeva üritusel”; kuni 4 m3 iga järgneva pereliikme kohta kuus. 5) Muuta § 21 lõike 1 punkti 21, asendades sõnad “hüvitis” sõnaga “hüvitus” vastavas käändes; (4) Tarbitud elektrienergia maksumus – kuni 350 krooni ühe elaniku kohta kuus ning kuni 150 6) Muuta § 32 lõiget 6, asendades sõnad “istungi” sõnaga “koosolek” vastavas käändes; krooni iga järgneva pereliikme kohta kuus. 7) Täiendada § 32 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: (5) Tarbitud majapidamisgaasi maksumus – kuni 100 krooni ühe elaniku kohta kuus ning 75 krooni “Komisjoni koosolekud on kinnised, kui komisjon ei otsusta teisiti. Komisjoni esimees või aseesi- iga järgneva pereliikme kohta kuus. mees võib kutsuda koosolekule ka teisi inimesi, kes esinevad koosolekul ettekandega või sõnavõtu- (6) Maamaksukulu - kuid 3 krooni 1m2 kohta kuus. ga vastava päevakorra punkti arutamisel.” (7) Eluruumi kindlustuskulud - kuni 0,50 krooni 1m2 kohta kuus. 8) Muuta § 32 lõiget 7 ja sõnastada see järgmiselt: (8) Olmejäätmete veotasu – kuni 110 krooni ühe elaniku kohta kuus ning kuni 60 krooni iga järg- “(7) Komisjoni liikmete osalemine komisjoni koosolekul hüvitatakse vallavolikogu poolt kehtesta- neva pereliikme kohta kuus. tud korras.” Lõige 9 – 11 tunnistada kehtetuks. 9) Täiendada § 32 lõiget 16 ja sõnastada see järgmiselt: § 2. Eluruumi alaliste kulude hüvitamine toimub teenuse osutaja või kauba müüja poolt esitatud “Aruanne esitatakse kirjalikult ja on kättesaadav kõigile vallavolikogu kantseleis.” arvete ja vastavalt kinnitatud toimetulekutoetuse taotlusavalduse (avalduse blankett - Lisa 1) alusel. 10) Tunnistada kehtetuks § 42 lõige 3; § 3. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja, Viimsi valla veebilehel ja elektroonilises Riigi 11) Muuta § 43 lõiget 3 ja sõnastada see järgmiselt: teatajas. “(3) Vallavalitsuse liikmete õiguste, kohustuste ja vastutuse täpsem kord sätestatakse vallavanema § 4. Määrust rakendada tagasiulatuvalt 01.03.2010. a. käskkirjaga.” Aarne Jõgimaa 12) Jätta § 53 lõikes 2 välja viimane lause; Vallavolikogu esimees 13) Muuta § 54 lõiget 2, asendades sõna “salajasel” sõnaga “avalikul”; 14) Tunnistada kehtetuks § 54 lõiked 3-6; NB! Määruses nimetatud lisaga on võimalik tutvuda Viimsi valla veebilehel (www.viimsivald.ee) 15) Muuta § 54 lõiget 8, asendades sõna “salajasel” sõnaga “avalikul”; või Viimsi Vallavolikogu kantseleis, Nelgi tee 1. 16) Muuta § 61 lõiget 7 ja sõnastada see järgmiselt: “(7) Vanema äraoleku ajaks määrab Vanem oma asendaja, teatades sellest kirjalikult Vallavalitsu- 20. aprill 2010 nr 11 sele.” Viimsi Vallavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni põhimäärus 17) Tunnistada kehtetuks § 62 lõige 5. Määruse kehtestatakse “Viimsi valla põhimääruse” § 32 lõike 1 alusel. 18) Muuta § 62 lõiget 9 ja sõnastada järgmiselt: § 1. Üldsätted “(9) Vanemaks valimisest alates ühe aasta jooksul koostada ja iga ühe aasta tagant kinnitada või (1) Eelarve- ja arengukomisjon (edaspidi: Komisjon) on Viimsi Vallavolikogu (edaspidi: vallavo- vajadusel kaasajastada hiljemalt 1. märtsiks aleviku või küla arengukava ja esitada see aleviku või likogu) poolt moodustatud alaline komisjon, mille ülesandeks on Viimsi valla eelarve ja arenguga küla üldkoosolekule vastuvõtmiseks ning koos selgitustega Vallavalitsusele. Aleviku või küla aren- seonduvate küsimuste analüüsimine ja selles valdkonnas ettepanekute tegemine. gukava on aluseks projektitaotluste valla poolse omafinantseeringu toetuste taotluse esitamiseks.” (2) Oma töös lähtub komisjon Eesti Vabariigi seadusandlusest, Viimsi valla põhimäärusest, vallavo- 19) Muuta § 63 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt: likogu otsustest ja määrustest ning käesolevast põhimäärusest. “(1) Osaleda sõnaõigusega Vallavolikogu ja -valitsuse istungitel, Vallavolikogu komisjonide koos- (3) Komisjon moodustatakse vallavolikogu otsusega vastavalt Viimsi valla põhimäärusele. olekutel ning Vallavalitsuse poolt kokkukutsutud Vanemate nõupidamistel, kus arutatakse ja otsus- (4) Komisjoni esimees ja vajadusel aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. Komisjoni tatakse aleviku või küla eluolu ja arengut puudutavaid küsimusi, sealhulgas valla arengukava aru- liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul vallavolikogu poolt. teludel.” § 2. Komisjoni töökord 20) Muuta § 63 lõiget 7 ja sõnastada see järgmiselt: (1) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole “(7) Teha koostööd naaberaleviku või -küla Vanemaga küsimustes, mis puudutavad vahetult mõle- komisjoni liikmetest, sh esimees või aseesimees. Ettepanekud ja seisukohad võetakse vastu poolt- mat alevikku või küla.” häälteenamusega. 21) Jätta välja § 75 lõike 4 teise lause lõpp “ja lisatud nende ärakirjad või väljavõtted nendest.” (2) Komisjoni koosolek toimub reeglina 1 (üks) kord kuus. 22) Jätta välja § 76 lõike 2 punkti 10 viimane lause “suunab küsimuse fraktsioonile poliitilise otsuse (3) Komisjonile suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu fraktsioon(id), teised vallavoli- vastuvõtmiseks”; kogu alalised komisjonid, vallavolikogu üksikliikmed, vallavolikogu esimees ja vallavalitsus. 23) Tunnistada kehtetuks § 76 lõike 2 punktid 11, 17 ja 19; (4) Komisjoni esimees juhib komisjoni tööd, jaotab komisjonide liikmete vahel tööülesandeid, kut- 24) Jätta välja § 79 lõikes 4 sõnad “kavandatud aja”; sub kokku komisjoni koosoleku, koostab komisjoni koosoleku päevakorra kava ja juhatab komisjoni 25) Jätta välja § 81 lõike 10 lause lõpp “kui keegi vallavolikogu liikmetest seda nõuab”; koosolekut. 26) Muuta § 81 lõiget 11 ja sõnastada see järgmiselt: (5) Komisjoni päevakorra kava kokkupanemisel esitab omapoolsed ettepanekud päevakorda valla- “(11) Kõik õigusakti eelnõu muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult volikogu esimehele.” valitsus ja fikseerib omapoolsed punktid protokollilise otsusega. 27) Tunnistada kehtetuks § 81 lõiked 12 ja 13; (6) Komisjoni koosoleku toimumise ajast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähe- 28) Muuta § 81 lõiget 14 ja sõnastada see järgmiselt: malt 4 (neli) kalendripäeva enne koosoleku algust. Materjalid komplekteerib ja saadab liikmetele “(14) Vallavolikogu istungil teeb muudatusettepanekute osas ettekande eelnõu ettekandja või re- koosoleku protokollija. Materjalid saadetakse e-posti teel. daktsioonikomisjon esimees. Läbirääkimisi ei avata.” (7) Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni 29) Tunnistada kehtetuks § 82 lõige 7; esimees. 30) Muuta § 93 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt: (8) Küsimuste arutelu lõpetatakse ettepaneku või seisukoha vastuvõtmisega. Ettepaneku või seisu- “(1) Vallavolikogu määrused ja otsused ning vallavolikogu istungite protokollid ja vallavolikogu koha poolt peavad olema üle poole kohalolevatest liikmetest. Kui hääled jaotuvad 2 (kahel) hääleta- komisjonide aruanded on kõigile kättesaadavad vallavolikogu kantseleis, arvestades seaduses ette misel järjest võrdselt, on otsustavaks komisjoni esimehe hääl. nähtud piiranguid.” (9) Komisjoni koosoleku protokollijaks on vallavolikogu esimehe poolt määratud isik. Komisjoni 31) Muuta § 95 lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 punkti 3, asendades sõnad “ja” sõnaga “või”; koosoleku käik, vastuvõetud ettepanekud ja seisukohad protokollitakse. Protokollimisel on lubatud 32) Tunnistada kehtetuks § 115 lõike 1 punkt 1; kasutada digitaalseid audiotehnilisi abivahendeid. Komisjoni koosoleku protokolli kantakse koos- 33) Tunnistada kehtetuks § 115 lõige 2. oleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud § 2. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 10.01.2006 määrus nr 2 “Viimsi valla aukodaniku ettepanekud ja vastuvõetud ettepanekud ja seisukohad, vajadusel hääletustulemused ning komis- statuut”. joni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosolekut juhatav komisjoni esimees või § 3. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 10.09.2002 määrus nr 26 “Viimsi valla autasu aseesimees ja protokollija. Digitaalse salvestise ja protokolli edastab komisjoni esimees volikogu “Viimsi valla vaal” statuut”. kantseleile hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul. § 4. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 määrus nr 31 “Viimsi valla autasu (10) Koosoleku protokoll edastatakse vallavalitsusele, kes teeb protokollilise otsuse komisjoni ette- “Viimsi vaalapoeg” statuut”. panekute ja seisukohtade suhtes. § 5. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja, Viimsi valla veebilehel ja elektroonilises Riigi § 3. Komisjoni pädevus ja tegevusvaldkonnad Teataja andmebaasis. (1) Valla eelarve projekti koostamises osalemine ja selle käigu jälgimine. § 6. Määrus jõustub 23.04.2010. Komisjonil on sellest osas juhtiv roll, võrreldes teiste vallavolikogu alaliste komisjonidega. Aarne Jõgimaa (2) Valla arengukava koostamise käigu jälgimine. Vallavolikogu esimees Komisjonil on sellest osas juhtiv roll, võrreldes teiste vallavolikogu alaliste komisjonidega. (3) Valla finantstegevust puudutavates küsimustes omapoolsete ettepanekute tegemine. (4) Valla konsolideerimisgrupis olevate tütarettevõtete finantstegevuse osas ettepanekute tegemine, AMETLIKUD TEADAANDED AMETLIKUD TEADAANDED mai 2010

selles ulatuses, mis puudutab valla eelarvega seotud vahendeid. arengukavade seire teostamine. (5) Teiste valdkondade finants küsimuste lahendamisel ettepanekute tegemine. (3) Sotsiaalvaldkonda puudutavate vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõude algatamine ja arva- (6) Laekunud avalduste ja taotluste läbivaatamine. muste andmine läbivaatamiseks saadetud Viimsi valla õigusaktide eelnõude kohta. (7) Vallavolikogu istungile esitatud eelnõudele omapoolsete seisukohtade esitamine, mille kannab (4) Sotsiaalvaldkonna vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. volikogu istungil ette komisjoni esimees. (5) Ettepanekute tegemine vallavolikogu istungitel arutlusele tulevate komisjoni valdkonda kuulu- (8) Vallavolikogu õigusaktide eelnõu ja kontroll. vate küsimuste loetelu kohta. (9) Muude küsimuste menetlemine vastavalt komisjoni töövaldkonnale. (6) Sotsiaalvaldkonna projektide ning taotluste menetlemine. § 4. Komisjoni õigused (7) Koostöös valla sotsiaalametiga koostab komisjon järgneva aasta sotsiaalsummade eelarve eel- (1) Komisjonil on õigus nõuda vallavolikogu menetluses olevaid eelnõusid, kui need kuuluvad ko- nõu, võttes aluseks jooksva aasta kulutused ning võimaliku järgneva aasta inflatsioonikoefitsiendi; misjoni tegevusvaldkonda, samuti vallavalitsuse struktuuriüksustelt komisjoni tööks vajalikku in- (8) Komisjon vaatab oma istungil läbi sotsiaal- ja tervishoiuametile laekunud toetuste või teenusele formatsiooni ja dokumente, v.a juhul, kui see on seadusega keelatud. suunamise taotlusavaldused ja teeb omapoolsed ettepanekud toetuse või muu abi määramiseks. (2) Komisjonil on õigus läbi vaadata ja ette valmistada vallavolikogule oma töövaldkonda käsitle- (9) Muude küsimuste menetlemine vastavalt komisjoni töövaldkonnale. vaid materjale. § 4. Komisjoni õigused (3) Komisjonil on õigus teha koostööd vallavolikogu teiste komisjonidega probleemi sisust sõltu- (1) Komisjonil on õigus nõuda vallavolikogu menetluses olevaid eelnõusid, kui need kuuluvad ko- valt. misjoni tegevusvaldkonda, samuti vallavalitsuse struktuuriüksustelt komisjoni tööks vajalikku in- (4) Komisjonil on õigus esitada arupärimisi vallavalitsusele. formatsiooni ja dokumente, v.a juhul, kui see on seadusega keelatud. (5) Komisjonil on õigus teha ettepanekuid valla arengukava ja selle investeeringute kava ning valla (2) Komisjonil on õigus läbi vaadata ja ette valmistada vallavolikogule oma töövaldkonda käsitle- eelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. vaid materjale. (6) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallavolikogu kantseleile taot- (3) Komisjonil on õigus teha koostööd vallavolikogu teiste komisjonidega probleemi sisust sõltu- lusi ekspertiisi tellimiseks. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees või aseesimees koostöös val- valt. lavolikogu kantseleiga. (4) Komisjonil on õigus esitada arupärimisi vallavalitsusele. (7) Komisjoni liikmetel on õigus saada komisjoni tööga seotud kulutuste ja tööajakulu hüvitamist (5) Komisjonil on õigus teha ettepanekuid valla arengukava ja selle investeeringute kava ning valla vallavolikogu poolt kehtestatud korras. eelarve koostamise ja eelarve projekti ning Viimsi valla sotsiaalvaldkonna tegevuseks ettenähtud § 5. Lõppsätted eelarveliste vahendite jaotamise kohta. (1) Komisjoni protokollid ja muud ametlikud materjalid on hoiul vallavolikogu kantseleis komis- (6) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallavolikogu kantseleile taotlu- jonile eraldatud kaustas. Digitaalsed koosoleku salvestised säilitatakse vallavolikogu kantseleis 30 si ekspertiisi tellimiseks, samuti anda arvamusi vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide eelnõude päeva arvates komisjoni koosoleku toimumisele järgnevast päevast. kohta sotsiaalsetes küsimustes. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees või aseesimees koostöös (2) Komisjon annab vallavolikogule tehtud tööst aru vähemalt üks kord aastas. vallavolikogu kantseleiga. (3) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. (7) Anda arvamusi volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide eelnõude kohta sotsiaalhoolekande küsi- (4) Komisjon lõpetab oma tegevuse vallavolikogu otsuse või komisjoni liikmete volituste lõppemise mustes; alusel. (8) Komisjoni liikmetel on õigus saada komisjoni tööga seotud kulutuste ja tööajakulu hüvitamist § 6. Rakendussätted vallavolikogu poolt kehtestatud korras. (1) Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 14.03.2006 määrus nr 11 “Viimsi Vallavolikogu eel- § 5. Lõppsätted arve- ja arengukomisjoni põhimääruse kinnitamine”. (1) Komisjoni protokollid ja muud ametlikud materjalid on hoiul vallavolikogu kantseleis komis- (2) Määrus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel. jonile eraldatud kaustas. Digitaalsed koosoleku salvestised säilitatakse vallavolikogu kantseleis 30 (3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavolikogu kantseleis. päeva arvates komisjoni koosoleku toimumisele järgnevast päevast. Aarne Jõgimaa (2) Komisjon annab vallavolikogule tehtud tööst aru vähemalt üks kord aastas. Vallavolikogu esimees (3) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. (4) Komisjon lõpetab oma tegevuse vallavolikogu otsuse või komisjoni liikmete volituste lõppemise 20. aprill 2010 nr 12 alusel. Viimsi Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni põhimäärus § 6. Rakendussätted Määruse kehtestatakse “Viimsi valla põhimääruse” § 32 lõike 1 alusel. (1) Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 10.06.2003 määrus nr 27 “Viimsi Vallavolikogu sot- § 1. Üldsätted siaalkomisjoni põhimääruse kinnitamine”. (1) Sotsiaalkomisjon (edaspidi: Komisjon) on Viimsi Vallavolikogu (edaspidi: vallavolikogu) poolt (2) Määrus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel. moodustatud alaline komisjon, mille ülesandeks on sotsiaalvaldkonnas tõstatatud küsimuste ja (3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavolikogu Kantseleis. probleemide arutelu ning antud valdkonnas ettepanekute tegemine. Aarne Jõgimaa (2) Oma töös lähtub komisjon Eesti Vabariigi seadusandlusest, Viimsi valla põhimäärusest, vallavo- Vallavolikogu esimees likogu otsustest ja määrustest ning käesolevast põhimäärusest. (3) Komisjon moodustatakse vallavolikogu otsusega vastavalt Viimsi valla põhimäärusele. 20. aprill 2010 nr 13 (4) Komisjoni esimees ja vajadusel aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. Komisjoni Viimsi valla raamatupidamise sise-eeskirja kehtestamise delegeerimine vallavalitsusele liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul vallavolikogu poolt. Määrus kehtestatakse “Raamatupidamise seaduse” § 2 lõike 2, § 11 ja “Kohaliku omavalitsuse kor- § 2. Komisjoni töökord ralduse seaduse” § 22 lõike 2 ja § 30 lõike 1 punkti 2 alusel. (1) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt § 1. Delegeerida Viimsi valla raamatupidamise sise-eeskirja kehtestamine Viimsi Vallavalitsusele. pool komisjoni liikmetest, sh esimees või aseesimees. Ettepanekud ja seisukohad võetakse vastu § 2. Vallavalitsusel teavitada volikogu raamatupidamise sise-eeskirja kehtestamisest ja muutmisest. poolthäälteenamusega. § 3. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel. (2) Komisjoni koosolek toimub reeglina 1 (üks) kord kuus. § 4. Määrus jõustub 23. aprillil 2010. (3) Komisjonile suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu fraktsioon(id), vallavolikogu Aarne Jõgimaa üksikliikmed, vallavolikogu esimees ja vallavalitsus. Materjalid, mis lähevad arutusele komisjoni Vallavolikogu esimees koosolekul, peavad olema laekunud komisjoni esimehele vähemalt 5 (viis) tööpäeva enne koosoleku toimumist e-posti teel. (4) Komisjoni esimees juhib komisjoni tööd, koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra Detailplaneeringu avalik arutelu kava, jaotab komisjonide liikmete vahel tööülesandeid ja juhatab komisjoni koosolekut. (5) Komisjoni päevakorra kava kokkupanemisel esitab omapoolsed ettepanekud päevakorda sot- 17.05.2010 algusega kell 11.00 toimub Viimsi vallamajas (Nelgi tee 1) Tammneeme küla, siaal- ja tervishoiuamet ja vajadusel vallavalitsus. Teigari tee 24 ja 26 detailplaneeringu avalike väljapanekute tulemusi tutvustav avalik arut- (6) Komisjoni koosoleku toimumise ajast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähe- elu. malt 3 (kolm) kalendripäeva enne koosoleku algust. Materjalid komplekteerib ja saadab liikmetele volikogu kantselei. Materjalid saadetakse e-posti teel Viimsi Vallavalitsus on vastu võtnud 15.08.2006 korralduse nr 487 „Detailplaneeringu algatami- (7) Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni ne ja lähteülesande kinnitamine. Püünsi küla, maaüksus Madikse“ muutmine. esimees. Korraldusega muudetakse varem algatatud planeeritava ala piire ning kaasatakse planeeringu (8) Küsimuste arutelu lõpetatakse ettepaneku või seisukoha vastuvõtmisega. Ettepaneku või sei- sukoha poolt peavad olema üle poole kohalolevatest liikmetest. Kui hääled jaotuvad hääletamisel alasse naaberkinnistud Annuse III, Annuse tee 5, 7, 9, 11, 13 ja 15. võrdselt, on otsustavaks komisjoni esimehe hääl. 24.05.2010–06.06.2010 tööpäevadel kella 8.30–17.00 (esmaspäeviti kella 18.00-ni ja reede- (9) Komisjoni liikmete seast valitakse enne koosoleku algust protokollija. Komisjoni koosoleku ti kella 16.00-ni) on Viimsi vallamajas (Nelgi tee 1) avalikul väljapanekul Metsakasti külas asuva käik, vastuvõetud ettepanekud ja seisukohad protokollitakse. Protokollimisel on lubatud kasutada maaüksuse Uuetalu detailplaneering. digitaalseid audiotehnilisi abivahendeid. Komisjoni koosoleku protokolli kantakse koosoleku toi- mumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepane- Detailplaneeringuga kavandatava lühikirjeldus: kud ja vastuvõetud ettepanekud ja seisukohad, vajadusel hääletustulemused ning komisjoni liikmete Planeeritava ala suurus on ca 0,5 ha ja asub Randvere tee ääres ning piirneb Uuesauna III, Rand- eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosolekut juhatav komisjoni esimees või aseesimees ja vere tee 174 kinnistutega ja jätkuvalt riigi omandis oleva maaga. protokollija. Digitaalse salvestise ja protokolli edastab komisjoni esimees volikogu kantseleile hil- Planeeringu eesmärk on kinnistu jagamine kaheks üksikelamu krundiks, krundi ehitusõiguse jemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul. (10) Koosoleku protokoll edastatakse volikogu kantselei poolt vallavalitsusele. määramine üksikelamu ja abihoone ehitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatava uue elamu § 3. Komisjoni pädevus ja tegevusvaldkonnad suurim lubatud kõrgus maapinnast on 8,5 meetrit, suurim lubatud ehitusalune pindala on 250 m². (1) Viimsi valla poolt lahendamist vajavate sotsiaalvaldkonna probleemide välja selgitamine ja ette- Moodustatavate elamukruntide suurused on 3082 m² ja 1856 m². panekute tegemine nende lahendamiseks. (2) Sotsiaalvaldkonna tegevuskavade välja töötamine koostöös vastava ametiga ning valdkonna mai 2010 AMETLIKUD TEADAANDED

VIIMSI VALLAVALITSUSE KORRALDUSED § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel. § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse kantseleis. 23. aprill 2010 nr 32 Haldo Oravas, vallavanem Viimsi Vallavalitsuse 26.02.2010 määruse nr 16 “Viimsi Vallavalitsuse hallatavate asutuste Kristo Kallas, vallasekretär personali koosseisude kinnitamine” muutmine Võttes aluseks “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 35 lõike 2, “Viimsi valla põhimää- 30. aprill 2010 nr 35 ruse” § 104 lõike 2 ja Viimsi Vallavolikogu 23.01.2007 määruse nr 8 “Viimsi valla ametiasutuse Aadressi määramine Laiaküla külas hallatavate asutuste struktuuri ja koosseisu kinnitamise ning muutmise delegeerimine vallavalitsusele” Määrus kehtestatakse “Kohanimeseaduse” § 5 lõike 1 punkti 3, Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a § 1 ning arvestades Viimsi Keskkooli taotlust (reg 12.04.2010 nr 12-7/1243 ja 12-7/1244): määruse nr 251 “Aadressiandmete süsteem” § 3 lõike 5, § 5 lõike 2, § 6 lõike 3 punkti 2, Viimsi § 1. Muuta Viimsi Vallavalitsuse 26.02.2010 määruse nr 16 „Viimsi Vallavalitsuse hallatavate asu- Vallavolikogu poolt 09.11.2004.a määrusega nr 22 kehtestatud “Kohanime määramise korra” punkti tuste personali koosseisude kinnitamine“ Lisas 1 toodud Viimsi Keskkooli personali koosseisu, vas- 2.2 ja Andrus Tamm’e 15.04.2010.a esitatud avalduse alusel: tavalt lisale 1. § 1. Määrata maaüksusele Käspre-XV (katastritunnusega 89001:010:0459) aadressiks Muuga põik § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel. 2a, vastavalt joonisele lisas 1. § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel. Haldo Oravas, vallavanem § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse kantseleis. Kristo Kallas, vallasekretär Haldo Oravas, vallavanem Kristo Kallas, vallasekretär 23. aprill 2010 nr 33 Viimsi Vallavalitsuse 29.12.2009 määruse nr 65 “Katastriüksuse nimetuse muutmine Laiaküla 30. aprill 2010 nr 36 külas” muutmine Aadressi määramine Äigrumäe külas Määrus kehtestatakse “Kohanimeseaduse” § 4 lõike 1 punkti 6 ja lõike 3, § 5 lõike 1 punkti 3, Määrus kehtestatakse “Kohanimeseaduse” § 5 lõike 1 punkti 3, Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 251 “Aadressiandmete süsteem” § 6 lõike 6, Viimsi Val- määruse nr 251 “Aadressiandmete süsteem” § 3 lõike 5, § 5 lõike 2, § 6 lõike 3 punkti 2, Viimsi lavolikogu poolt 09.11.2004 määrusega nr 22 kehtestatud “Kohanime määramise korra” punkti 2.2 Vallavolikogu poolt 09.11.2004.a määrusega nr 22 kehtestatud “Kohanime määramise korra” punkti ning katastrikandeks esitatud dokumentide kontroll-lehe ja katastripidaja 17.02.2010 otsuse alusel. 2.2 ja Elve Kuut 19.04.2010.a esitatud avalduse alusel: § 1. Muuta Viimsi Vallavalitsuse 29.12.2009 määruse nr 65 “Katastriüksuse nimetuse muutmine § 1. Määrata maaüksusele Aasa (katastritunnusega 89001:010:3121) aadressiks Muuga tee 27. Laiaküla külas” paragrahvi 1 ja sõnastada see alljärgnevalt: § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel. “§ 1. Määrata katastriüksusele Vana- maantee teeosa (katastritunnusega 89001:010:2586) § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse kantseleis. uueks nimetuseks Narva maantee lõik 1”. Haldo Oravas, vallavanem § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel. Kristo Kallas, vallasekretär § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse kantseleis. Haldo Oravas, vallavanem 30. aprill 2010 nr 37 Kristo Kallas, vallasekretär Aadressi määramine Leppneeme külas Määrus kehtestatakse “Kohanimeseaduse” § 5 lõike 1 punkti 3, Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a 30. aprill 2010 nr 34 määruse nr 251 “Aadressiandmete süsteem” § 3 lõike 5, § 5 lõike 2 ja Viimsi Vallavolikogu poolt Aadressi määramine Miiduranna külas 09.11.2004.a määrusega nr 22 kehtestatud “Kohanime määramise korra” punkti 2.2 alusel: Määrus kehtestatakse “Kohanimeseaduse” § 5 lõike 1 punkti 3, Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a § 1. Määrata Leppneeme külas asuvale üksikelamule ehitisregistrikoodiga 120599876 aadressiks määruse nr 251 “Aadressiandmete süsteem” § 3 lõike 5, § 5 lõigete 1 ja 2, § 10 lõike 1, Viimsi Val- Lännemäe tee 9, vastavalt joonisele lisas 1. lavolikogu poolt 09.11.2004.a määrusega nr 22 kehtestatud “Kohanime määramise korra” punkti 2.2 § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel. ja Helju Tuulmets’a 09.04.2010.a esitatud avalduse alusel: § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse kantseleis. § 1. Määrata katastriüksusele Lahe tee 12 (katastritunnusega 89001:010:5860 ) aadressiks Tormi tee Haldo Oravas, vallavanem 14 // Lahe tee 12. Kristo Kallas, vallasekretär

VIIMSI VALLAS REGISTREERITUD SÜNNID Detailplaneeringute Detailplaneeringu avalik arutelu SEISUGA 03.05.2010 kehtestamisest 21. mail 2010, algusega kell 10.00 toimub Viimsi vallamaja Viimsi Vallavalitsus on vastu võtnud alljärgnevad detail- (Nelgi tee 1) II korruse saalis Leppneeme küla, Leppneeme planeeringute kehtestamise korraldused: sadama detailplaneeringu eskiislahendust ja lähteseisukohti 1. Pärnamäe küla, Pärnamäe tee ja Mäealuse tee vaheline ala tutvustav avalik arutelu. Detailplaneeringu koostamise ees- Aiandi tee ja Vehema tee vahelise lõigu detailplaneering (pla- märk on maa-ala krundijaotuskava koostamine, krundi ehi- neeringuga määratakse ehitusõigus nelja ühekorruselise kuni tusõiguse määramine ja liikluse korraldamine; 6,0 meetri kõrguse ja 250 m² suuruse ehitusaluse pindalaga Tere tulemast! üksikelamu, kahe kahekorruselise kuni 8,0 meetri kõrguse ja l Anni Kuldkepil ja Sander Nõmmel sündis 3. aprillil poeg . 300 m² suuruse ehitusaluse pindalaga üksikelamu ja ühe kol- Oliver l Mai-Liis Maasaril ja Jevgeni Šapurkol sündis 4. aprillil poeg me maapealse korrusega 12,5 meetri kõrguse (hoone torni Henri. osas on lubatud neli maapealset korrust, maksimaalse kõrgu- l Marit Dremljuga-Telkil ja Alar Telkil sündis 7. aprillil tütar Miina. sega 18,0 meetrit, sh tehniline ruum) ja ühe maa-aluse kor- l Tatjana ja Virgo Tiganel sündis 12. aprillil poeg Kristjan. l Julia ja Ruslan Soloveil sündis 16. aprillil poeg Georg. rusega ning 320 m² suuruse maapealse ehitusaluse pindalaga Palju õnne! l Marit Kolkil ja Elmar Sarapil sündis 16. aprillil tütar ja 750 m² suuruse maa-aluse ehitusaluse pindalaga ärihoone l Salomia Puusepp 96 Anna-Stina. l Lembit Raid 91 l Sirli Sillastel ja Raivo Roosioksal sündis 18. aprillil tütar ehitamiseks); l Linda Mäepea 91 Mariel. 2. Haabneeme alevik, Veere tee 2, 4, 5 ja 6 ning Karulau- l Õie Koppel 85 l Gättlin Põldil ja Henn Kuumal sündis 19. aprillil tütar l Vaike Rebane 85 Karmen. gu tee 2, 3 ja maaüksuste detailplaneering (planeeringuga l Gerta Ong 80 Ene Adamsonil ja Kristo Tomingasel sündis 1. mail tütar määratakse ehitusõigus välistaadioni, koos tribüünhoonega, l Anton Milevik 80 Victoria Dora. l Meta-Benita Soop 75 ja harjutusväljaku rajamiseks, suurima lubatud ehitusaluse l Ants Saks 75 l Markku Kustaa Laikka 70 pindalaga 19500 m² ja kahekorruselise kuni 10 meetri kõr- l Urve Sumpärk 70 guse spordihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse l Helju Põõsaste 70 l Enn Toom 70 pindalaga 1500 m ); ² l Svetlana Gribanova 70 3. Muuga küla, Allikvee maaüksuse detailplaneering (planee- l Urmas Taveter 70 l Ervin Varm 70 ringuga määratakse ehitusõigus viie suvila ja viie abihoone l Taivo Liiva 70 Viimsi Teatajale on reklaamide ehitamiseks). l Milvi Vahul 70 avaldamise eest võlgu järgmised firmad: l Helgi Sard 70 OÜ Toffer Projekt l Mai Väljaots 70 OÜ Lapsemeelne l Ennu Pärnpuu 70 Tresmark OÜ AS Kordamed AMETLIKUD TEADAANDED 7. mai 2010 15 Viimsi valla kultuurikalender 7. mai–23. mai

Püsiekspositsioon 7. mai k 17 laulame ja lustime – välihooaja avamine rühma 5. tegevusaastat 19. mai k 19 “Eesti sõjaajalugu muinasajast Noored köögis Kohtade broneerimine Korraldaja Alo Ojassalu tähistav tantsukontsert Koguduse kool “Vana testament“ tänapäevani“ Osavõtutasu 15 krooni [email protected] Tenniseklubi (kaastegevad Viimsi Kooli Juhatab Matthew Edminster “Punaarmee monumendid Randvere Noortekeskuses Rannarahva Muuseumis Viimsi Mõisa Palliplatside C-segarühm ja 3.–4. klasside Viimsi Vabakoguduse kirikus Lääne-Virumaal“, näituse välisväljakul rahvatantsurühm) koostaja Heiki Koov 7. mai k 19 10. mai k 18 Viimsi Koolis 20. mai k 18 Avatud K–P k 11–17, Laidoneriproua pidusöömaaeg Kristalliteraapia õpituba 15. mai k 10–14 Armulauaga palvus giid tel 621 7410, 51 02 822 Eelregistreerimine ja Eelregistreerimine ja Viimsi Taluturg 15. mai k 21 EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Eesti Sõjamuuseumis – Kindral info tel 601 1717, info tel 601 1717, Viimsi Vabaõhumuuseumis Laulab Üllar Jörberg Laidoneri Muuseumis [email protected] [email protected] Sissepääs tasuta! 20. mai k 18 Harmoonikumis (Pargi tee 8) Harmoonikumis 15. mai k 14 Jussi Õlletoas Võistluspäev õues Fotonäitus “Rannarahva Pirita Lillekasvatuse Tasuta! pildialbum enne 1940” 7. mai k 21 11. mai k 15.30–20 Näidissovhoosi kokkutulek 16. mai k 11 Randvere Noortekeskuses Püsiekspositsioon “Muinasajas Tantsime, laulame, kuulame Kitarriõpingud Osalustasu 100 krooni Viimsi 3:3 Korvpalliturniir 2010 piki rannajoont” kaasa... Osavõtutasu 100 krooni Info tel 50 22 721 Henno Mõtus Viimsi Koolis 20. mai k 18 Püsiekspositsioon “Rannarahva Reet Linna, Tõnu Raadik ja Registreerimine Viimsi Huvikeskuses Mahekosmeetika valmistamise elu-olu” Are Jaama... [email protected] 16. mai k 11 õpituba (algajatele) Näitus “Endel Saarepuu Sissepääs tasuta! Randvere Noortekeskuses 15. mai k 17 Jumalateenistus armulauaga Eelregistreerimine ja info puuskulptuurid ja pliiatsi- Jussi Õlletoas Viimsi valla 91. aastapäeva Teenib Illar Hallaste tel 601 1717, joonistused“ 11. mai k 18 tähistamine EELK Viimsi Püha Jaakobi [email protected] Näitus ”Naissaar. Saatused.”, 8. mai k 11 Loovus- ja kunstiring Aktus ja koosviibimine kirikus Harmoonikumis avatud 13. maist Koristustalgud Tasuta! Rannarahva Muuseumis Muuseum avatud K–L k 12–17 Leppneeme külas Registreerimine 16. mai kell 11 21. mai k 17 Rannarahva Muuseumis [email protected] 15. mai k 17.30–23 Evangeelne kontsert jumala- Noored köögis 8. mai k 12 Randvere Noortekeskuses MuuseumiÖÖ Rannarahva teenistus Osavõtt 15 kroooni Näitus “Lüpsikuga ummikusse“ Emadepäeva kontsert Muuseumis Jutlus Raido Oras Randvere Noortekeskuses Näitus “Kingu talu. Tõsilood ja Esinevad Viimsi Huvikeskuse 12. mai k 17 Sissepääs muuseumi tasuta Muusika Ausmaa perekoor külajutud“ laulu- ja tantsulapsed Mängude võistluspäev alates k 17.30 k 18 käsitöökoda 21. mai k 21 Püsiekspositsioon rannatalude Viimsi Huvikeskuses Tasuta! k 18 ja 19 “Lugusid Ranna- Juhendab Jaana Tamm Ansambel Parvepoisid ajaloost Viimsi Noortekeskuses rahva elust” – ringkäik Viimsi Vabakoguduse kirikus Sissepääs tasuta! Muuseum ja näitused avatud 8. mai k 12 muuseumis koos giidiga Jussi Õlletoas alates 12. maist K–P k 12–17 XXIV Viimsi Jooks 12. mai k 19 k 20 Kirjanikutund – kohtumine 16. mai k 14.30 Viimsi Vabaõhumuuseumis Korraldaja Spordiselts Marathon Koguperemuusikal Jüri Tuulikuga Jumalateenistus 22. mai k 10 Viimsi Kooli territooriumil ja “Seesama Horton – kogu lugu” k 21.30 näidend “Meretagune Teenib Aare Kimmel Viimsi JazzPopFest Fotonäitus “Prangli saare Randvere kergliiklusteel Pääse 50/150 krooni, perpääse asi” – Haapsalu harrastusteatri EELK Randvere Peetri kirikus Viimsi I pop- ja jazzmuusika- rahvamaja läbi aegade” Viimsi Huvikeskuses Randlane esituses festival kooridele ja vokaal- Prangli Rahvamajas 8. mai k 16 Avatud on hõrgutiste kohvik 16. mai k 16 ansamblitele Umbrohutoitude õpituba 12. mai k 19 Jututuba Stassi Tantsukooli kontsert 18 koori ja vokaalansamblit üle Püsinäitus “Pranglilaste Eelregistreerimine ja Koguduse kool “Vana testament” Rannarahva Muuseumis Viimsi Koolis Eesti, kokku ligi 400 lauljat elu-olu“ info tel 601 1717, Juhatab Raido Oras k 19 festivali lõppkontsert Muuseum avatud E–P k 11–22 [email protected] Viimsi Vabakoguduse kirikus 15. mai k 17–23 16. mai k 19 Uno Loop 80, Otsa kooli Pranglisaarte Muuseumis, Harmoonikumis MuuseumiÖÖ Viimsi Vabaõhu- Koguperemuusikal “Seesama bigband Siim Aimla juhatusel Vanani talu näitustemajas 13. mai k 16 muuseumis Horton – kogu lugu” Lõppkontserdi pääse 75.-/50.- 9. mai k 11 Meisterdamine Sissepääs tasuta alates kell 17 Pääse 50/150, perepääse Viimsi Koolis Püsinäitus “Naissaare Jumalateenistus armulauaga Tasuta! k 18 ja 19 “Lugusid rannaküla Viimsi Huvikeskuses militaarlugu“ Teenib Mikk Leedjärv Viimsi Noortekeskuses elust“ – ringkäik muuseumis 22. mai k 11.30 Muuseum avatud aasta- EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus koos muuseumigiidiga 17. mai k 10 Lapitehnika koolitus – õpime ringselt 24h 13. mai k 18 Viimsi Vabaõhumuuseumis Rannarahva Muuseumi tegema lapivesti Naissaare Muuseumis 9. mai kell 11 Rõivaste reinkarneerimise Kunstiköök Koolitus on kõigile tasuta! Emadepäeva pidulik õpituba “Ülemeelik seelik” 15. mai k 17–23 lastele vanuses 1,5–3 eluaastat Prangli Rahvamajas Viimsi Kunstikooli õpilastööde perejumalateenistus Eelregistreerimine ja MuuseumiÖÖ Vanani näituste- maalime ja mökerdame – näitus Pühapäevakooli lõputeenistus info tel 601 1717, majas laulame ja lustime 22. mai k 10–15 Viimsi Huvikeskuse fuajees ja Jutlus Matthew Edminster [email protected] Muuseum tasuta avatud Kohtade broneerimine Rannarahva Täika: kevadlaat – Viimsi Vallamajas Viimsi Vabakoguduse kirikus Harmoonikumis k 17–23 [email protected] aed ja kodu Pranglisaarte Muuseumis Rannarahva Muuseumis Müügisoovide registreerimine Kristiina Kaasiku maalide 9. mai k 12.30 13. mai k 18 [email protected] näitus Emadepäeva kontsert Taevaminemispüha jumala- 15. mai k 18–22.30 17. mai k 18 või tel 606 6941, 51 00 281 v Näitus on avatud E–N k 11–16 Esineb naisansambel, etendub teenistus armulauaga Muuseumiöö Eesti Sõja- Koduse massaazi õpituba Rannarahva Muuseumi Viimsi Päevakeskuse saalis lastenäidend Maime Linholmi EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus muuseumis Eelregistreerimine ja info sisehoovis juhendamisel k 18 Püsiekspositsiooni el 601 1717, Kuni 30. mai Külalisena astub üles 15. mai k 9 tutvustav ekskursioon [email protected] 23. mai k 11 v Raamatunäitus “Lugemist Raimondo Laikre Viimsi Karikavõistlused k 18–19 Kamuflaazi ehk Harmoonikumis Nelipüha jumalateenistus aiasõpradele” Kaetud on kohvilaud Saalihokis maskeeringu töötuba armulauaga Lastele: “Läki õue!” Prangli Rahvamajas Korraldab MTÜ Viimsi Noorte- 5–12-aastastele lastele 18. mai k 15.30–20 Teenib Mikk Leedjärv Viimsi Raamatukogus volikogu Info ja eelregistreerimine Kitarriõpingud EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 9. mai k 14.30 Viimsi Koolis ja tel 55 656 354, Osavõtutasu 100 krooni Kuni 31. mai Jumalateenistus armulauaga Viimsi Spordihallis [email protected] Registreerimine 23. mai k 11 v Raamatunäitus “Aed ja lilled” Emadepäev k 19 Kamuflaazi, sõdurivarus- [email protected] Nelipüha jumalateenistus Prangli Raamatukogus Teenib Aare Kimmel 15. mai k 10 tuse ning maskeerimise Randvere Noortekeskuses Jutlus Raido Oras EELK Randvere Peetri kirikus (vihmase ilma korral 16. mai) tutvustus. Näomaskeeringute Viimsi Vabakoguduse kirikus Kuni 8. juunini Püünsi Kooli lahtised hooaja tegemine 18. mai k 18 Silvi Lepparu maalide ja 9. mai k 19 avavõistlused tennises k 20 Filmiõhtu. Ajalooliste Loovus- ja kunstiring 23. mai k 14.30 monotüüpiate näitus Koguperemuusikali “Seesama “Igamehe paarismängus” dokumentaalfilmide triloogia: Tasuta! 1. nelipüha jumalateenistus Kuni 30. septembrini Horton – kogu lugu” esietendus Osavõtumaks 100 krooni “Kuum külm sõda: Haukka Registreerimine armulauaga Kirik avatud teeliste kirikuna Osades Margus Toomla, Kaarel paari pealt grupp“, 2003, rez.v Rene Vilbre [email protected] Teenib Aare Kimmel T ja N k 10–18 ja P k 10–13 Tamuri, Sulev Võrno, Kristel Info ja eelregistreerimine (2 h ja 30 min) Randvere Noortekeskuses EELK Randvere Peetri kirikus EELK Viimsi Püha Jaakobi Pedak, Marili Salujärv, Eddy (kuni 12.05.2010) “Sinimäed“, 2006, rez.v Raimo kirikus Kont jt tel 606 6920 või Valdur Aksim Jõerand, Tiit Pruuli ja Kiur 18. mai Pääse 50/150 krooni, pere- 56 664 183, registreerimine Aarma (52 min) Rahvusvaheline muuseumi- Viimsi Taluturg pääse, müügil kohapeal lõpeb 15.05.2010 k 9.30 “September“, 2010, Ilmar päev Avatud laupäeviti k 10–14 Viimsi Huvikeskuses Paaride loosimine pärast Raag, Kiur Aarma (56 min) Muuseumid on külastajatele Info Viimsi Vabaõhumuuseumis registreerimist Töötab kohvik tasuta avatud Marje Plaan 10. mai k 10 Püünsi Kooli tenniseväljakutel Sissepääs tasuta! Rannarahva Muuseum, Viimsi valla kultuuritöö koor- 7. mai k 13 Rannarahva Muuseumi (Kooli tee 33) Eesti Sõjamuuseumis Viimsi Vabaõhumuuseum, dinaator Emadepäeva kontsert Kunstiköök Pranglisaarte Muuseum Tel 606 6866, e-post marje@ Esineb Joel Friedrich Steinfeldt lastele vanuses 1,5–3 eluaastat 15. mai k 10 15. mai k 19 Vanani talus viimsivv.ee Viimsi Päevakeskuses maalime ja mökerdame – Igamehe paarismäng tennises Viimsi Kooli õpetajate sega- Naissaare Militaarmuuseum www.viimsivald.ee 16 7. mai 2010

sport

Viimsi valla Edukas minikorvpallihooaeg Korvpalliklubi Viimsi meistrid sulgpallis saavutas minikorvpalli meistrivõistlustel neljan- Viimsi valla meistrid sulgpallis selgusid 1. mail da koha. Pronksmedali- Viimsi Spordihallis. test jäi puudu vaid kaks Pika võistluspäeva vedamine oli usaldatud meie tublile punkti. KK Viimsit esinda- Viimsi Sulgpalliklubile. Kordamööda pidasid kohtuniku- sid turniiril treener Sulev ametit teenekad treenerid Aigar Tõnus ja Jüri Tarto, sekre- Särekanno õpilased, täriks oma klubi kasvandik Merily Viibur. 98/99 treeningrühmast. Käesoleva aasta tiitlivõistluste parimad mängijad on : Üksikmäng – U-11 tüdrukud: I Melany Eesmaa, II Kokku osales mini vanuseklas- Kristin Käsik, III Mirjam Käsik; U-11 poisid: I Rando sis (sünniaasta 1998 ja noore- Stoltsen, II Paul, III Tanel Reigo; U-13 poisid: I Morgan mad) 33 võistkonda, kes olid Puust, II Robert Krikk, III Karl Martin Tamm; U-15 tüd- jagatud kahte regiooni. Meie rukud: I Katriin Raap; U-15 poisid: I Karl Selter; U-17 regioonis osales 16 võistkonda. neiud: I Helen Rosme, II Katriin Raa, III Triine Elise Al- Meeskondade tase oli eri- ling; U-17 noormehed: I Karl Selter, II Heino Perm; Nai- nev, sest paljudes meeskonda- sed: I Mirjam Vaht, II Katre Roopere, III Madli Vaht; des mängisid kaasa ka aasta või Mehed I Sven Erich Tamm, II Keio Novikov, III Vahur isegi kaks nooremad poisid. Kivistik; Naised 35+: I Maire Tuul, II Kristina Lind, III Ka ligi pooled Viimsi poistest Aljona Tsenno; Mehed 40+: I Kaido Kaabel, II Teet Tam- saavad samas sarjas mängida miste, III Alo Saks. tulevalgi hooajal. Ka regiooni- Paarismäng – Naised: I Annika Kaabel – Katre Roo- de tase oli erinev, mida tõestas pere; II Madli Vaht – Mirjam Vaht; III Laura-Liis Kruus- ka vaheturniir, kus kahele vii- Edukad Viimsi korvpallipoisid. pak – Kati Kreekman; Mehed: I Toivo Tammeri – Alari masele finaalikohale pääsesid Ehanurm, II Aigar Tõnus – Morgan Puust; III Marek Kaa- klubid just teisest regioonist. sakaalustus. I poolaeg meile tada! Henri-Sten12 punkti. Kahjuks meie viimane rünnak bel– Hannes Kaabel; Naised 35+: I Maire Tuul – Kristina Regiooniturniiril saavutasi- 24:19. III veerand möödus Pau- Pronksimängus kohtusid luhtus. Skoor 56:55, mis tä- Lind, II Reet Varik – Jana Rebane; Mehed 40+: I Kaido me teise koha, kaotades ainult luse surve all, mille tulemusena Viimsi poisid Tartu Rockiga, hendas hooaja lõpetuseks KK Kaabel – Teet Tammiste, II Indrek Kieolein – Alo Saks; SK Audentesele 66:41. Samas algas otsustav veerandaeg sei- kes veerandfinaalis oli suure Viimsile neljandat kohta. Segapaarid: I Kaido Kaabel – Annika Kaab, II Sven Erich saime väga olulise võidu am- sult 35:35. Tänu Sandri ja Joose- üllatusena alistanud Audentese Otsustavaks võisid saada Tamm – Katre Roopere, III Rauno Kristel – Madli Vaht. muse konkurendi SK Altiuse pi resultatiivsele mängule spur- SK, 35:33. taaskord vabavisked 25/7, IV Palju õnne võitjatele ja edukat harjutamist ka nendele üle 82:75, mis andis finaaltur- tisime omakorda 6:0 ja suutsime Seekord alustasime mängu veerandajal 8/2. Sander 16, Ro- sulgpalluritele, kes sel aastal autasust ilma jäid! Suur tänu niiriks parema asetuse. See oli lõpuni seda vahet ka hoida – loiult ja jäime kohe taha 10:2. bert 15 ja Henri-Sten 19 punkti. suurtele ja väikestele abilistele Viimsi Sulgpalliklubist! ilmselt ka hooaja parim mäng. skoor 51:43. See tulemus tagas Sellele aitas kaasa tõsiasi, et Finaalis alistas Erkmaa KK Olulised olid ka mängud vs koha nelja parema hulgas. Re- vastaste pikk seisis terve vee- Virumaa PK 67:53. Rapla KK 54:35, vs H-Sport SK sultatiivsemad: Sander 16, Ro- randi 3 sekundi alas, mis on Treener Sulev Särekanno: 49:33 ja BC Star Boysiga 89:51. bert 8 ja Kaur 8 punkti. määrustega keelatud, kuid “Süües kasvab isu. Olenemata Need kolm võistkonda mängisid Poolfinaal Erkmaa KKga millele kohtunikud mingit tä- sellest, et asetused meid soosi- ka finaalikohtade eest. kujunes väga ühepoolseks. helepanu ei pööranud. II vee- sid, mängisime ka ise olulistel Finaalturniir toimus Tartus Treener: “Läksime seda män- randit alustasime jälle hästi, hetkedel hästi ja tegime kind- A le Coqi spordihoones. Vee- gu ette kaotama ja see kajastus tehes 10:0 vahespurdi. Siis aga lasti ilusa hooaja. Loodan, et randfinaali vastaseks saime Pär- nii mängupildis kui ka skooris, väsisime ja visked enam ei ta- poistel jagub nüüd enamgi taht- nu klubi KK Pauluse. Viimati 104:31.” Erkmaa KK on vaiel- banud. Skoor 34:28 Tartule. III mist treenida ja pingutada.” mängisime sama meeskonnaga damatult tugev meeskond, kuid veerandaeg oli tasavägine ja KK Viimsi 98: Kaur Kadak, aasta tagasi Pauluse märtsitur- mängida tuleb kõigiga ja selles vahe säilis – skoor 49:44. Roland Abel, Sander Raieste, niiril, kus kaotasime 38:45. vanuses tähtsam tulemusest on Tundus, et Tartu poisid ta- Robert Roos, Karl Joosep Lüüs, Meesüksikmängu võitjad: vasakul hõbemedaliga Keio Novikov, valla meister Sven Erich Tamm ja pronksmedali Olime seekord mänguks mängudest saadav oskustepa- havad rohkem võitu, kuid vii- Mart Eek, Henri Sten Vainola, võitnud Vahur Kivistik. hästi valmis ja suutsime oma gas. Just mängud tugevama masel minutil jõudsime siiski Henri Georg Kambura, Henri mängu kohe käima saada. I vastastega seda pakukski! 1 punkti kaugusele. 24 sekun- Särekanno, Karl Kukk, Stenver veerandaeg möödus tasavägi- Ütlesin ka pärast mängu pois- dit enne lõpuvilet suutsime Pärn, Brent Stuart Ahvonen, selt, skoor 10:13. II viisik tegi tele, et see on eneseuhkuse audi vastastele mängida, kuid Margus Liinev. Treener Sulev kohe veerandaja alguses 12:0 küsimus ja tähtis pole tulemus saime veel ühe võimaluse, kui Särekanno. vahespurdi, kuid siis mäng ta- millega, vaid viis kuidas kao- Rock ei tabanud vabaviskeid. Tanel Einaste Harjumaa meistrivõistlused ujumises Harjumaa parimad selgi- 1.15,91). Markus Kadastu sai jäi vabaltujumises ajaga 55,94 Naiste 4x50 m vabaltteate- tati 3. aprillil Keilas. vabaltujumises 3. koha ajaga Martin Laidi järel teiseks, võitis ujumises osales viis naiskonda, Meespaarismängu võitjad. Valla meistrid on Toivo Tammeri 1.03,75 ning Arthur Kooser se- aga konkurenti rinnuliujumises võitis Viimsi-I koosseisus Kaja ja Alari Ehanurm. Hõbemedalid said Aigar Tõnus ja Morgan Kavas oli 100 m distants va- Puust, paremal pronksmedalitega Marek Kaabel ja Hannes liliujumises teise koha 1.24,65. (1.11,86). Vabalt- ja rinnuliuju- Masing, Kerttu Tammeri, Vik- Kaabel. balt-, rinnuli- ja seliliujumises Neidudest teenis kaks hõbe- mises võitsid noormehed ka ab- toria Plemakova ja Kirke Päss ning 4x50 m teateujumine. medalit Irma Mirjam Põder (va- soluutarvestuses. ajaga 2.07,68, kolmandaks tuli Tänu kahele tublile Viimsi balt 1.15,93 ja selili 1.46,25). Seliliujumises tuli noor- Viimsi-II koosseisus Kristiina kohalikule ujumisklubile tuldi Hõbemedalile rinnuliujumises meestest võitjaks Markus Ka- Arusoo, Irma Mirjam Põder, Keilast tagasi suure medalisaa- jõudis Danielle Luks (1.39,15), dastu, kes absoluutarvestuses Grete Liblikman ja Ene Kivet giga. Tüdrukutest sai Grete Lib- kes seliliujumises ajaga 1.36,35 platseerus teiseks. Noormeeste lõpuajaga 2.17,11. likman (SPA Viimsi Tervis) 100 sai lisaks veel pronksmedali. pronksmedali võitis seliliujumi- Meeste 4x50 m teatevõist- m vabaltujumises ajaga 1.20,37 Kaks pronksmedalit tõi koju ses Roland Engel ajaga 1.24,00. kondi oli stardis samuti viis, ja 100 m rinnuliujumises ajaga Viktoria Plemakova (vabalt Naiste arvestuses võitis Viimsi meeskond koosseisus 1.42,53 kolmanda koha. 100 m 1.16,30 ja rinnuli 1.39,15). Kaja Masing (SPA Viimsi Ter- Sander Parts, Mikk Laanes, seliliujumises saavutas Inger Noormeestest jagati kirka- vis) kuldmedali rinnuliujumises Markus Kadastu ja Kaarel Viik Marie Põder (SPA Viimsi Ter- mad medalid Viimsi klubide (1.25,52) ning pronksmedali va- sai ajaga 1.48,89 Keila linna tea- Segapaarismängus said hõbemedalid Sven Erich Tamm ja vis) ajaga 1.46,25 teise koha. ujujatele. Martin Laid (Viimsi balt- (1.06,96) ja seliliujumises teneliku järel teise koha. Viimsi Katre Roopere (paremal), vasakul on pronksmedalitega Poistest võitis Mikk Laa- Veeklubi) tuli meistriks vabaltu- (1.16,31). Seeniorklassis osale- sportlaste esindust juhtis edukalt Madli Vaht ja Rauno Kristel. Keskel üks võitjatest – Annika nes SPA Viimsi Tervis klubist jumises (55,71) ja seliliujumises nud Ene Kivet (U-klubi) võttis kohapeal SPA Viimsi Tervis va- Kaabel. Teine võitja, Kaido Kaabel kahjuks pildile ei kõik kavasolnud üksikalad (1.04,26) ning hõbedale rinnu- üksikaladelt maksimumi,võites nemtreener Enn Lepik. jõudnud. Fotod Tiia Tamm (100 m vabalt 1.00,19;100 m liujumises (1.18,16). Sander vabaltujumise 1.18,87, rinnuli Tiia Tamm rinnuli 1.19,65 ja 100 m selili Parts SPA Viimsi Tervis klubist 1.35,98 ja selili 1.30,82. sporditöö koordinaator 7. mai 2010 17

sport Viimsi taipoksijad olid võidukad Viimsi taipoksijad võitsid dis sai vastane paar tugevat tegemist Baltic Cupiga, kus reedeti k 19 ning pühapäeviti k v seitsmest matsist kuus ja low-kick’i, mis on löögid sää- võistlejad on kõikidest Balti 18 Pirita Majandusgümnaasiu- olid edukaim klubi. relihasesse, ning kukkus pika- riikidest. Loomulikult võist- mi spordikompleksis. Oodatud li. Teises raundis ründas Kren levad seal ka mitmed Viimsi on kõik huvilised alates 12. 2009. aasta oktoobris alusta- vastast tugevate kätelöökidega sportlased. eluaastast. Esimene trenn on sid mitmed taipoksihuvilised ja vastane oli pidevalt sunnitud tasuta. Viimsi taipoksi klubi ridades ennast ringinurgas kaitsmas. Iidne Taimaa rahva- Kuna klubis on mitmeid enesekaitsetreeninguid. Tree- Kolmas raund kuulus samuti spordiala andekaid sportlasi ja võistlus- ningud toimuvad vajaliku täielikult meile, kuna vastane Taipoks on iidne võitluskunst tulemused on väga head, oo- treeningsaali olemasolu tõttu oli psühholoogiliselt läbi ja ja Taimaa rahvusspordiala. datakse ka sponsorpakkumisi, Pirita Majandusgümnaasiu- Krenil jätkus piisavalt vastu- Alles 20. sajandil muutus tai- kelle logosid ja embleeme või- mis. Detsembris käidi juba pidavust, et järjepidevat survet poks rahva seas üldisemalt po- me paigutada võistluste rek- võistlustel, kus klubi esimes- avaldada. Lõpuks tuli 3:0 kin- pulaarseks ning võitlusreeglid laamidele ning võistlusriietele. teks saavutusteks olid üks võit del võit meile. kohandati rahvalikumaks. Tai- Kohtumiseni trennis! ja üks viik. Kreni järel oli 26-aastase poks on ala, mille treeningute Info: [email protected] Agaramad jätkasid tree- Mart Ottase kord, kes võitis intensiivsus on väga kõrge, ninguid ja aprilliks esindas oma vastast juba esimeses lööke harjutatakse kõikide ke- Viimsi taipoksi klubi Sparta raundis tehnilise nokaudiga. haosade, jalgade, käte, küünar- nukkide ja põlvedega. spordihallis seitse võistlejat. Pildil on vaid osa võistlejad: paremalt kolmas Mart Ottas, paremalt Mart oli kohe oma vastasest Esimesena asus võitlustulle kuues (keskel) Kristjan Raudsepp, vasakult teine Kren Tunder ja üle ning lõi peatselt vastase Viimsi taipoksi klubi tree- Kristjan Raudsepp meie klubi üks nooremaid kas- vasakult neljas Artur Kasaka. paari tugeva low-kickiga pika- ningud toimuvad teisipäeviti ja Treener vandikke 12-aastane Randel li. Vastane suutis ennast kok- Reiman. mistus oli parem, ei tekkinud pidi kindad kokku lööma tart- ku võtta, kuid esimese raundi Hendrikul raskusi vastase lasega. Artur alustas väga ak- lõpus lõi Mart vastasvõistlejat Spordiüritustest tulemas Väheste kogemuste- 3:0 alistamisega. Kõik kolm tiivselt ja surus vastase kohe väga tugeva jalalöögiga kõh- 8. mai 12.00 XXIV VIIMSI JOOKS / Haabneeme, Viimsi Kool / ga, kuid edukad raundi kuulusid kindlalt meie ringi nurka. Tundus, et vasta- tu ning noormees ei suutnud Korraldaja: Spordiselts Marathon Kuna enamikul meie võistleja- võistlejale. ne langeb iga hetk põrandale, enam jätkata, seega võit meile. test puudus varasem võistlus- Kolmandana astus ringi kuid teiseks raundiks oli Artur Viimasena asus ringi 12. mai 17.00 Harjumaa meistrivõistlused VALIKORIENTEERU- kogemus, oli oodata närvilist 17-aastane Arthur Karindosk, rohkem väsinud ja sai treeneri 25-aastane Anti Sulavee. Antil MISES / Raudoja- Härmakosu kaardil / Korraldaja: Harjumaa matši. Randeli vastane Lää- kelle vastaseks oli Estonian taktikalisest plaanist väheke oli trennis olnud mitmenädala- Spordiliit ne-Virumaalt oli temast hulga Academy of Kickboxing esin- valesti aru. Vastane töötas tei- ne paus, kuid ta oli jätkanud pi- 15. mai 10.00 Igamehe paarismäng TENNISES – välishooaja pikem ning see tõotas rasket daja. Meie klubi võistleja haa- ses raundis rohkem ning Artur devalt jooksutreeninguid ning avamine / Viimsi Mõisapargi välisväljakud / Korraldaja: Alo matši, kuid kuna meie klubis ras kiirelt initsiatiivi ning näi- oli paraja surve all. Üheminuti- suutis vastast üllatada. Kõik Ojassalu Tenniseklubi tas head kätetööd, kuid teises lise pausi ajal õnnestus Arturi- on suur rõhk vastupidavusel kolm raundi olid väga võrd- 15. mai 9.00 Viimsi karikavõistlused SAALIHOKIS / Viimsi ja vastasele surve avaldamisel, raundis Arthur väsis, vastane le selgitada, kuidas kolmandas sed, pealtvaatajate seas pääse- Kool, Viimsi Spordihall / Korraldaja: Viimsi Noortevolikogu suutis Randel vastasest võh- hakkas järjest rohkem meie raundis käituda ning hoolimata sid emotsioonid valla ja röögiti ma poolest üle olla ning kõigi võistlejat põlvedega töötlema. verisest ninast alustas Artur pi- üksteisele juba päris krõbedaid 16. mai 11.00 VIIMSI 3:3 KORVPALL / Viimsi Kool / Korraldaja: kolme raundi jooksul piisavalt Raundi vaheajal kaebas Arthur kalt kestvat rünnakut. Vastane kommentaare. Lõpuks tunnis- Korvpalliklubi Viimsi kokkulepitud taktikat rakenda- hingamisprobleeme ja soovis vajus koos lõpukellaga ringi tasid kohtunikud meie mehe 18. mai 11.00 TV10 Olümpiastarti Harjumaa finaalvõistluste da, nii et lõpuks kuulus meile lõpetada, kuid kogemuse saa- nurka ja võit kuulus 2:1 jällegi võitjaks 2:1 ülekaaluga. III ja IV etapp / Kose / Korraldaja: Harjumaa Spordiliit 3:0 võit. mise eesmärgil otsustasime meie klubi esindajale. Lõppsaldoks jäi meie klubi 19. mai 17.00 Harjumaa meistrivõistlused SUUNDORIENTEE- Teisena astus ringi samuti ka viimase raundi vastu pida- Viiendana asus ringi võistlejatele 6 võitu 7 matšist. RUMISES / Tõrrepõhja / Korraldaja: Harjumaa Spordiliit 12-aastane Hendrik-Ago Aa- da. Arthur kannataski viimase 18-aastane Leppneeme poiss Sellega olime viimaste võist- sumets. Hendriku vastane oli raundi ära ning pidi kaotuse Kren Tunder. Kren on meie luste edukaim klubi. 22.–23. mai 10.00 Harjumaa meistrivõistlused ja noorte temaga ühepikkune ja esindas 1:2 vastu võtma. klubis treeninud algusest pea- Järgmised võistlused toi- meistrivõistlused LASKMISES / Männiku / Korraldaja: Harju- Tarvastu Taipoksi klubi. Kuna Järgmisena asus võistlema le, nüüd näitas ta, milleks on muvad juba 15. mail Kale- maa Spordiliit meie klubi võistleja etteval- 26-aastane Artur Kasak. Tema võimeline. Kohe esimes raun- vi Spordihallis. Seekord on Viimsisse toodi kaks kulda karates Viimsi Kooli 2.a klassi selles trennis ning et temal on ruumides, siis just selles tren- poisid Andre Böttker ja juba roheline vöö. nis käis ka Carl-Christjan. Carl-Christjan Bogoslovski Andrele meeldib trennis Shukokai karate tehnikad on tõid Eesti meistrivõistlus- väga ning treeneri sõnul on tal- tuntud oma kiiruse ja jõu poolest telt koju kuldmedalid. le selleks antud loomupärane ning seetõttu toimivad üllata- kiirus ja jõud. Juba nelja esi- valt pikalt distantsilt. Soorituse Viimsi Koolis treener Kätlin Ki- mese kuu jooksul harjutas ta nii meisterlikkuse võti peitub keha- virandi käe all Kimura Shukokai trennis kui vabadel hetkedel nii tunnetuses. Shukokai peamine karated õppivad 2.a klassi poisid palju, et saavutas talvelaagris eesmärk on läbi harjutamise pa- Andre Böttker ja Carl-Christjan oma vanuseklassis KUMITEs remaks inimeseks saada. Selle Bogoslovski osalesid 17. aprillil esimese koha. eeldusteks on omadused, nagu toimunud Eesti meistrivõistlus- Andre on proovinud ka kannatlikus, austus, viisakus, tel ning tõid mõlemad oma va- jalgpalli, ujumist, tennist ja siirus, distsipliin. nuseklassis koju kulla. sulgpalli, kuid lemmikuks on Karatevõistluste osaks on Carl-Christjan alustas kara- kujunenud karate. Siinkohal nii KUMITE kui ka KATA. tetreeninguid 2005. aasta sügi- Andre Böttker ja Carl-Christjan tuleb mainida, et karate tree- KATAd, milles sai esiko- sel karatekoolis Lembitu treener Bogoslovski. ningutel ja laagrites ei toimu ha Andre Böttker, on ründe ja Heidi Orula juures. 2008. aasta mitte ainult rassimine, vaid sa- kaitsetehnikate süstematiseeri- sügisest alates käib ta karatet- luskunstide vastu. Talle meeldib mavõrra tehnikate üksikasjalik tud kogumid, mis sooritatakse reeningutes klubis Impact tree- väga käia treeningutes, võistlus- lahtiseletamine ja toimimise rangelt kindlas järjestuses. ner Kätlin Kiviranna juures. tel ja treeninglaagrites, kus ta on tõestamine. Seega on karate- KUMITEs, mille esikoha 2009. aasta jaanuarist käib ta ka leidnud endale palju uusi sõpru trenn piisavalt vaheldusrikas võitis Carl-Christjan Bogos- veel Taekwon-Do treeningutes ja tuttavaid. ega tekita tüdimust. lovski, kohtuvad vastased näost klubis “Storm” treener Andres Andre sai kimura shuko- Andre esimene trenn oli näkku. Mõlema ülesandeks on Jaakmani juures. Mõlemad tree- kai karate kohta teavet 2009. judo, kus tema õpetajaks oli rünnates ning end kaitstes nii ningud toimuvad Viimsi Koolis. kooliaasta alguses toimunud Peep Tammemäe. Huvitav käe- kui ka jalalöökide eest Carl-Christjani hakkas nen- infopäevalt. Lisaks teadis ta, fakt on see, et kuigi judotren- saada vastasest rohkem punkte. de aladega tegelema huvist võit- et klassivend Carl käib juba nid toimusid tol ajal linnahalli VT 18 7. mai 2010

ERAKUULUTUSED l Tänavakivide müük ja paigaldus, mulla müük, l Pakume mulda, kruusa, ehitusliiva, täiteliiva, killustikku Garderoob haljastustööd, kõik pakkumised on oodatud. E-mail ja freesitud asfalti koos transpordiga. Hinnad soodsad! Riided kogu perele [email protected], tel 56 161 783. Tel 55 620 620. Õmblus- ja parandustööd l Võtame tööle autoelektriku osalise tööajaga. Asume l Must muld koos transpordiga kuni 6 tonni. Must kasvu- Kasutatud riiete kauplus Kaluri tee 5 Viimsis. Tel 55 77 475, [email protected]. muld on suure huumussisaldusega, turba ja sõnnikuga (endised Hansapanga ruumid). Avatud T–R 10.00–18.00 ja L 10.00–15.00 kompostitud ning ilma kivideta. Hinnaga 1400 kr, P – E suletud. Telefon 600 2292 l Kui muru kiire kasv tekitab peavalu, siis teadke, et [email protected], tel 52 52 632. meie garanteerime Teile soodsaima lahenduse. Muru- Olete oodatud! niitmise hinnad alates 19 senti/m2. Lisainfo tel 51 32 l Korstnapühkimisteenus kevadiselt soodsate hindadega. 194 või [email protected]. Tel 55 529 714. l Korralik ja usaldusväärne 38-aastane naine koristab l Metalli koristamine. Tel 56 957 713, Aleksander. teie korteri või eramu. Tel 55 607 791, Marika. maikuus depilatsioon, Kas rohi kasvab üle pea? l OÜ Mariram osutab raamatupidamisteenust väike-ja pediküür ja maniküür -15% Meil on selleks lahendus! l Pakume järgnevaid haljastusteenuseid: hekkide keskmise suurusega firmadele. Info tel +372 52 63 631 Muruniitmise hinnad alates 19 senti/m2 rajamine ja lõikamine, korter- ja individuaalelamute või [email protected], http://mariram.onepagefree.com. Teostame ka võsaraiet, samblaeemaldust, Asume Viimsi kaubandus- haljasalade rajamine ja hooldus, konteinerhaljastuse puude kärpimist ja teisi igapäevaseid aiatöid keskuses Randvere tee 6, rajamine ärihoonete ja korterelamute ümbrusesse. l Küttekollete ehitus ja remont (ahjud, pliidid, korstnad, tel. 600 0444 OÜ Mets ja Haljastus, tel 56 356 438 või 52 11 450, korstnapiibud). Tel 52 30 890. [email protected]. [email protected] l KEELEÕPE – INGLISE, ROOTSI, SOOME! Koolitame Tallinna www.venussalong.ee Tel: 513 2194, e-mail: [email protected] l Müüa otse omanikult privaatne ridaelamuboks kesklinna piirkonnas, Kadriorus. Individuaaltundide pa- vaikses kohas Haabneeme südames Männi tee ääres. ketid: 20 ak t (20x45 min), 30 ak t (30x45 min), 40 ak t 300 m lähimasse kauplusesse ja bussipeatusesse, (40x45min). 1 ak t (45 min) al 260.-. Proovitund soodus- 400 m liivaranda. Lisainfo ja fotod http://album.ee/ hinnaga 2 ak t (2x45 min) / 2x220.-! Parim individuaal- album/528013/50228693 või e-maililt kauniskodu@ tundide hind Tallinnas! Minigrupikursuste info leiate hotmail.com või tel 515 8225. kodulehelt www.kajavahikoolitus.ee, e-post [email protected], tel 55 30 122. l Keskealine eesti abielupaar soovib üürida suveperioo- diks suvila Randveres, Muugal või lähiümbruses Viimsis. l Müüme aastaringselt lõhutud ja sobivas mõõdus Tel 50 19 315, 609 0193. küttepuid koos kohaletoomisega. Tel 56 464 334. l Soodsalt ehitus-remonttööd, veekahjustuste likvideeri- l Bilansivõimeline raamatupidaja, TTÜ majandusharidus, mine, haljastustööd, aiad, kõnniteed jpm. Küsi pakkumist 12 a kogemust pearaamatupidajana, otsib lisatööd: tel 53 887 601. jooksev raamatupidamine, vanade perioodide korrasta- mine, aastaaruanded, konsultatsioon, esindamine l Müüme aastaringselt saetud, lõhutud ja sobivas maksuametis. Programm HansaRaama 6.1. Tel 51 19 966. mõõdus küttepuid koos kohaletoomisega. Pakume leppa, kaske, saart ja segapuitu. Tel 56 464 334, l Kevadine metallikoristus tasuta. Viin teilt ära igasugu- e-mail [email protected]. se seismajäänud vanaraua – pliidid, ahjud, radiaatorid, torud – kõik, mis on metallist. Töö kiire ja korralik! Võib l Üürile anda tuba soodsatel tingimustel eramajas pakkuda väikseid ja suuri koguseid. Alates 200 kg metal- meesterahvale, kes aitab ka majapidamistöödel list maksan ka raha. Hind kokkuleppel. Võib pakkuda ka (hooldada aed). Tel 55 606 845. igasugust värvilist metalli ja autoakusid. Tel 51 82 499. l Langetame Teile ohtlikud puud, puhastame territooriu- l Teostame viljapuude ja hekkide lõikust ning puude meid võsast ja puidujäätmetest. Teostame raietöid. langetamist. Tel 55 637 666. Kontakt: tel 52 50 893 või e-mail [email protected]. l Järelaitamistunnid reaalainetes (matemaatika, l Viimsis elav perekond soovib üürida otse omanikult füüsika, keemia). Kogemustega 38-a meesõpetaja. Tasu juuni- ja juulikuus 2–3-toalise korteri või suvila. 110 kr tund. Tel 51 49 154. Tel 56 459 371. l Pottsepatööd. Ahjud, pliidid, kaminad, korstnad. E-mail l Müüa soodsalt kuuseistikuid nii metsa kui ka hekiks [email protected], tel 58 078 176. pikkusega 0,3–1,3 m. Võimalusel transport. Tel 51 21 421, 53 459 351. l Liuguksed ja garderoobid. Hinnad soodsad. Garantii. Vannitoamööbel seintele ruumi mõõdus. Innovatiivsed l Akende pesu al 490 kr. Info tel 52 10 885. köögid. Projektist paigalduseni. Tel 50 29 075. www.atpuhastusteenused.ee. l Liuguksed ja riidekapid. Vajadusel abi kapi või garde- l Pakume fassaadi- ja ehitustöid, hea kvaliteedi ja väga roobi projekteerimisel. Parimad hinnad. www.nagusul. soodsa hinnaga! Tel 55 620 620. ee, [email protected], tel 52 21 151.

Viimsi Laste ja Noorte “SUUR PÄEV 2010” 30. mai kell 13.00–17.00 Viimsi Kool otsib Viimsi Huvikeskusese õuel KLASSIÕPETAJAT inglise keele Nelgi tee 1 lisaerialaga Esinevad: Ita-Riina Laulustuudio laulu- Edukal kandidaadil on: lapsed, Ttantsuklubi VIIRA, Black & White, • täidetud klassiõpetaja kvalifikatsiooninõuded OMAtsirkus, Püünsi Kool, Viimsi Kool, • tahe töötada lastega Viimsi Muusikakool, Helen Doron Early • väga hea suhtlemis- ja meeskonnatöö oskus English Viimsi Huvikool • arvuti kasutamise oskus Konkursist osavõtuks esitada: Lisaks toimuvad laval võistlused ja män- • avaldus gud lastele • elulookirjeldus Noortel on võimalus ise proovida ja uusi • haridust tõendava dokumendi koopia teadmisi koguda kaheksas tegevustelgis: Dokumendid saata aadressil [email protected]. Grafititelk, Sõjaväetelk, Mängutelk, Karjääri- ee või aadressil Randvere tee 8, Haabneeme Tähelepanu tantsuhuviline! telk, Putitamistelk, Kunstitelk, Tandem-telk, 74001, Harjumaa hiljemalt 24. maiks 2010. Oled oodatud 27. juunist 2. juulini Käsmu poolsaarel toimuvasse laagrisse! Doonoritelk Tööle asumise aeg 30.08.2010. Laager jaotub vanuse järgi kaheks grupiks: 8-13 a. ja 14-19 a. Korraldab Viimsi Noortekeskus Täpsem informatsioon telefonil 623 5107. Igapäevaselt toimuvad trennid Black&White Tantsustuudio treenerite juhendamisel, sisaldades elemente erinevatest tantsustiilidest, nagu club style, showtants, jazz jt. Laagrisse tuleb õpetama hip-hopi külalistreener. Jõusaalitreener Karl Lauri tuleb huvilistele rääkima toitumisest ja lihastest. Toimub muudki huvitavat – käime ekskursioonil Käsmus, korraldame grilliõhtu, tüdrukutele toi- mub meigikoolitus. Loomulikult ujume ja päevitame. Õppeperioodi lõpus väljastatakse kõigile õpilastele tantsulaagri läbimise diplom! Laager lõpeb esinemisega, kus näidatakse õpitud uut tantsu ja süüakse isevalmistatud torti. Laagri tasu on 2100 krooni ja hinna sees on: kõik üritused ja trennid, majutus, toitlustamine 3 Põnnipesa lastehoiu korda päevas, korvpalli- ja võrkpalliväljak, kaks tenniseväljakut, kiigeplats. uus SÕIMERÜHM REGISTREERIMINE: [email protected], info telefonil 56 926 866. alustab augustist 2010 registreerimine [email protected] või Black&White Tantsustuudio telefonil 56 65 66 65 www.bwdance.ee www.pesa.ee 7. mai 2010 19

Haljastus: • teede, haljasalade ja tiikide projekteerimine, rajamine ning aastaringne hooldus • kivitööd • kopatööd • konteiner-ja kallurveod ning konteinerite rent Müük, ehitus ning paigaldus: • piirdeaiad • prügimajad • mahutid • septikud ja imbväljakud • lipumastid • kasvuhooned NB! Muruniitmine alates 0,15-0,5 EEK/m2 Vaadake meie ideelahendusi, tehtud töid ning lisainfot meie tegemistest www.rkmteam.ee Konsultatsioon ja lisainfo tel 55 583 483, [email protected] RKM TEAM – abimees kõigil õuetöödel!

autoremont ja keretööd

POOLSAARE AUTO OÜ, Miiduranna tee 46, tel 605 4400, 5198 0833, www.poolsaare.ee

l Iseteeninduslik garaaz (tõstuki ja tööriistade rent) l Autoremont 250.- tund l Rehvitööd aastaringselt l Haagiste remont l Matkabusside remont Garaazis näeme! Sõidukite Iseteeninduse OÜ Rohuneeme tee 1/7 (sissepääs Muuli teelt) [email protected]; www.iseteenindus.ee Tel: +372 56 92 9525 E-L 9-18 ja P10-16

Teostame haljastustöid (muruniitmine, tänava- Vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitus. kivide paigaldus) Veemõõdusõlmede ehitus ja rekonstrueerimine. OÜ Aireco Grupp Piperec OÜ Kontakt: [email protected] Info: 56 552 25 või [email protected] Tel. 5645 5705 www.piperec.ee 20 7. mai 2010