DOCSLIB.ORG

Tere Tulemast Viimsisse! Welcome to Viimsi! Добро Пожаловать В Виймси! 2 Sisukord TABLE of CONTENTS СОДЕРЖАНИЕ

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tere Tulemast Viimsisse! Welcome to Viimsi! Добро Пожаловать В Виймси! 2 Sisukord TABLE of CONTENTS СОДЕРЖАНИЕ Tere tulemast Viimsisse! Welcome to Viimsi! Добро пожаловать в Виймси! 2 Sisukord TABLE OF CONTENTS СОДЕРЖАНИЕ EST ENG RUS Viimsi numbrites Viimsi in numbers Виймси в цифрах 3 Viimsist About Viimsi О Виймси 4 Naissaar Naissaar Найссаар 8 Prangli - Eesti Põhjavärav - - 10 Prangli Reisid Prangli Island Day Trips Прангли 11 Keri saar Keri Island Кери остров 12 Aksi saar Aksi Island Акси остров 13 Watersport.ee Watersport.ee Mорское сафари и баня на корабле 14 Rannarahva Muuseum The Museum of Coastal Folk Музей прибрежного народа 15 Viimsi Vabaõhumuuseum Viimsi Open Air Museum Музей под открытым небом Виймси 16 Viimsi Taluturg Viimsi Farmer’s Market Фермерский рынок в Виймси 17 Eesti Sõjamuuseum Estonian War Museum Эстонский Военный музей 18 Pühakojad Viimsis Churches and Chapels Церквей 20 Viimsi Huvikeskus Viimsi Hobby Centre Центр по интересам 22 RMK Viimsi looduskeskus Viimsi Nature Centre Природный центр Виймси 23 Tallinn Viimsi SPA Tallinn Viimsi SPA Tallinn Viimsi SPA 24 Viimsi Kino Viimsi Kino Viimsi Kino 25 Lumen hambakliinik Lumen Dental Clinic Стоматологическая клиника Lumen 26 China Red China Red China Red 26 Delicato Delicato Delicato 26 Black Rose Pub – an English Black Rose pubi Viimsis Английский паб Black Rose 27 Pub in Viimsi Villa Mary Villa Mary Villa Mary 27 Restoran RootS Restaurant RootS Ресторанчик “RootS” 28 Lavendel Spa Hotel Lavendel Spa Hotel Спа-отель “Lavendel” 29 ÖKO-SPA Harmoonikum Organic Spa Harmoonikum Эко-спа “Harmoonikum” 30 3 Viimsi numbrites VIIMSI IN NUMBERS ВИЙМСИ В ЦИФРАХ (1.01.2016) PINDALA: AREA: 73 km² ПЛОЩАДЬ: ESMAMAINIMISAASTA: FIRST MENTIONED: 1241 Uainra [Vianra, Viama] ПЕРВОЕ УПОМИНАНИЕ: ASUTAMISAEG: DATE OF FOUNDATION: 26.01.1919 ДАТА ОСНОВАНИЯ: TAASASUTATAMISAEG: RE- FOUNDATION: 20.12.1990 ПОВТОРНОЕ УСТАНОВЛЕНИЕ: ELANIKKE: POPULATION: 18 428 НАСЕЛЕНИЕ: ALEVIKUD (elanikke): BOROUGHS (number of residents): Viimsi (2 287), Haabneeme (5 559) ПОСЕЛКИ (жителей): Kelvingi (463), Laiaküla (524), Leppneeme (544), Lubja (516), Metsakasti (574), Miiduranna (348), Muuga (563), Pringi KÜLAD (elanike arv): (1037), Pärnamäe (1 505), Püünsi (1 318), Randvere (1 706), VILLAGES (number of residents): Rohuneeme (439), Tammneeme (466), Äigrumäe (126), Kelnase, СЕЛА (жителей): Idaotsa, Lääneotsa, Lõunaküla/Storbyn, Tagaküla/Bakbyn, Väikeheinamaa/Lillängin SAARED (elanike arv): Naissaar (9), Prangli (172), Kumbli, Aksi, Kräsuli, Keri, Seinakari, ISLANDS (number of residents): Tiirlood, Pandju, Vullikrunn, Sillikrunn, Sepakari, Hanekari, ОСТРОВА (население): Lookari, Lahesaar MAISMAA OSA (pikkus, laius, kõrgeim punkt, merepiir): MAINLAND (length, width, highest point, maritime border): 47 km² (15 km; 6 km; Lubjamägi (51,4 m); 43,7 km) МАТЕРИКОВАЯ ЧАСТЬ (протяженность полуострова, жирина, самая высокая точка, морская граница): SAARED KOKKU: ISLANDS TOGETHER: 26 km² ОСТРОВА: MAASTIKU KAITSEALAD: Mäealuse, Haabneeme-Lubja klindiastang, Krillimäe, LANDSCAPE RESERVE: Leppneeme-Tammneeme, Rohuneeme, Prangli, Aksi. ЗАПОВЕДНИКИ: LOODUSPARK (al 03.1995): NATURE PARK (since 03.1995): Naissaar ПРИРОДНЫЙ ПАРК (с 03.1995): SADAMAD: Muuga, Miiduranna, Pringi, Rohuneeme, Kelvingi, Leppneeme, PORTS: Kelnase, Naissaare ПОРТЫ: NAABRID: NEIGHBORING AREAS: Tallinn, Maardu, Jõelähtme СОСЕДИ: 4 VIIMSIST Moodsalt vanaaegne. Vaid 15 minutit autosõitu Tallinna kesklinnast Juba tuhat aastat tagasi olid tänaste viimsilaste esi- isad, muistse Rävala rahvas, ettevõtlikud kaupmehed ja edukad meresõitjad. Siinkandis kees elu ja toimus aktiivne kauplemine, siit randadest mindi merele ja toodi sõnumeid laiast maailmast. Tänasel Tallin- na alal mühas neil aegadel veel mets ja laine loksus randa… Olgugi, et nimetatud fakt kisub muigele, on selles omajagu tõtt – nõnda nagu sajandeid varem, on Viimsi ka täna asustatud väga tegusate inimeste poolt, kelle ettevõtlikkus on teinud oma kodukohast Eesti rikkaima valla. Tallinn on täna aga kujunenud väravaks Eestisse ja on värav ka Viimsisse. Viimsis, mis asub Tallinna kesklin- nast vaid 15 minuti autosõidu kaugusel, avaneb täies- ti teistsugune maailm, kontrastide poolsaar. Siin on koht, kust kuiva jalaga enam edasi ei saa. Siin, Viimsis, on maa serv. Siin kohtub meri ürgmetsaga. Siin on väikesed romantilised saared, kuhu paistavad pealin- na säravad tuled. Siin on vanad rannakülad ja kaluri- talud vaatamas merele kõrvuti 21. sajandi moodsate Lõõgastavad ja kosutavad elamused kodudega. Siin on eriline võlupaik, kus päike tõuseb merest ja loojub merre. Arvatavasti on just Viimsi see koht, kuhu on koondunud enim spaasid, tervist turgutavaid asutusi ja erinevaid Mere süles läbi sajandite meelelisi kogemusi pakkuvaid ettevõtjaid ühe aakri koh- ta. Suuremate tegijate kõrval leidub ka väikseid ja õdu- Piltides mõtlev inimene teab Viimsit kindlasti! Just siit said salonge – võimalusi aja maha võtmiseks, tervise avaneb Tallinnale kuulus kilukarbi-siluett, vaade pool- kosutamiseks ja meeleseisundi parandamiseks on siin saarelt üle mere. Mereline olek annabki Viimsile värvi. igale maitsele. Viimsis pakutakse parimat teenust ka n-ö Siin, mere süles, on aastasadu elanud rannarahvas, meditsiiniturismis – taastusravis, esteetilises kirurgias, kelle elu ja tehtu jälgedega saab tutvust teha meie põ- hambaravis ja teisteski meditsiinivaldkondades. nevates muuseumides. Nõukogude ajal laius Viimsis kinnine piiritsoon, mille sees toimetas ajastule vaata- www.visitviimsi.com mata väga toimekas ja edukas Kirovi kalurikolhoos. www.viimsivald.ee Militaarhuvilistele pakub põnevat uurimist kindlasti Naissaar, kus tsaariaegsed rannapatareid seisavad kõrvuti nõukogude sõjaväe rajatiste jäänustega. Põ- ABOUT VIIMSI nevat põiget ajalukku pakub ka Eesti Sõjamuuseum, mis on võtnud koha sisse Viimsi ajaloolises mõisas. Fashionably old-fashioned. Just a Seljakotiga rändaja leiab Viimsist vahvaid loodusradu, 15-minute drive from downtown jääajal siia triivinud rändrahnusid, põlismetsa ja tema Tallinn ande, kiviseid ja liivaseid, romantilisi ja karme rannaa- lasid, kogeb titaanide – mere, looduse ja inimese võit- A thousand years ago, the ancestors of today’s in- lust. Kõigile Viimsi väikesaartele – Naissaarele, Prangli- habitants of Viimsi, the ancient Rävala people, were le, Aksile ja Kerile, saab sõita planeeritud või juhusliku successful merchants and daring seafarers. The pen- laevaliiklusega, mille kohta www.visitviimsi.com lehelt insula was bustling with life and commerce; ships de- ka viiteid leiate. Prangli tuksub taamalt paistvate pea- parted for distant voyages and arrived from faraway linna tulede valguses veel tänapäevalgi täiesti oma lands. A thick forest covered much of what is now Tal- erilises rütmis. Aksi saare kunagine rikkus ja paadiehi- linn, while waves lazily lapped against the uninhabit- tajatest perekondade lugu on talletatud raamatusse, ed shore. It may bring a smile to your face but, much saarel hoiavad nende mälestust vaid vundamendid. like centuries ago, Viimsi is home to a people with an Keri saare tuletorn on ühe vanimana Euroopas siiani enterprising spirit whose industriousness has made oluline meremärk laevaliikluse jaoks. Viimsi the wealthiest community in Estonia. 5 Tallinn has become a gateway and front door to Esto- an historic Viimsi manor house and offers an excit- nia and to Viimsi. Just a 15-minute drive from down- ing trip through history. town Tallinn will take you to the completely different world of Viimsi peninsula. This is where land ends and Backpackers will find fascinating nature trails that the sea meets the forest. The peninsula is surround- take them past erratic boulders left on the ground ed by romantic islets that have a stunning view of the by the retreating ice of the last Ice Age, into virgin bright lights of the capital. Picturesque fishing villag- forests and onto rocky and sandy beaches where es and old fishermen’s cottages stand side by side they can experience the clash of the titans – the sea, with modern dwellings of the 21st century. This is a land and man. All the islets and the islands of Nais- magical place where the sun rises from the sea in the saar, Prangli, Aksi and Keri are accessible by boats morning and sinks into it again in the evening. that operate on schedule or more randomly. The schedules are published on our website. The island Embraced by the sea of Prangli has its own, special rhythm of life. The by- gone wealth of Aksi and the stories of the boat build- Anyone who is thinking in images has been to Viim- ers’ families have been recorded, while only foun- si because this is the place that offers spectacular dations of their houses remain on the island. The views of the Old Town of Tallinn – the very tow- lighthouse on the island of Keri – one of the oldest er-filled skyline that is featured on the labels of sprat in Europe – is still an important navigational mark. tins and is therefore known as the “sprat tin silhou- ette”. The sea defines the character of Viimsi. Here, Relaxing and invigorating embraced by the sea, coastal dwellers have lived experiences for centuries. Their possessions and the artefacts of their lives are displayed in our museums. During It is an unverified fact that Viimsi has the highest con- the Soviet era, Viimsi was a border zone that was centration of spas, health centres and various enter- closed to non-residents of the peninsula. Despite tainment facilities per acre of land. Besides big cen- that, a very successful collective fishing farm – the tres there are dozens of small, cosy salons that cater Kirov fishing kolkhoz – operated in the area. A real for every taste and offer patrons the opportunity to treat for
Load more

Recommended publications
  • V4 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    V4 buss sõiduplaan & liini kaart V4 Haabneeme - Leppneeme - Randvere - Mähe - Vaata Veebilehe Režiimis Viimsi - Haabneeme V4 buss liinil (Haabneeme - Leppneeme - Randvere - Mähe - Viimsi - Haabneeme) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Haabneeme: 8:00 - 17:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim V4 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine V4 buss saabub. Suund: Haabneeme V4 buss sõiduplaan 29 peatust Haabneeme marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:00 - 17:20 teisipäev 8:00 - 17:20 Viimsi Keskus 1 Ravi tee, Haabneeme kolmapäev 8:00 - 17:20 Karulaugu neljapäev 8:00 - 17:20 17 Randvere Tee, Haabneeme reede 8:00 - 17:20 Krillimäe laupäev Ei sõida Farmi pühapäev Ei sõida Metskitse 9 Metskitse Tee, Estonia Leppneeme Lasteaed V4 buss info Leppneeme tee, Estonia Suund: Haabneeme Peatust: 29 Leppneeme Reisi kestus: 40 min 110 Leppneeme Tee, Estonia Liini kokkuvõte: Viimsi Keskus 1, Karulaugu, Krillimäe, Farmi, Metskitse, Leppneeme Lasteaed, Lepalinnu Leppneeme, Lepalinnu, Mäe, Luhaääre, Pällu, 2 Laane Tee, Estonia Väljaotsa, Tammneeme Keskus, Tammneeme Tee, Tädu Kuusk, Randvere Aedlinn, Teekalda, Randvere Mäe Keskus, Randvere Kauplus, Hansunõmme, 1 Mäe tee, Estonia Metsakasti, Mähe Aedlinn, Kuremarja, Vehema, Tulika, Viimsi Vallamaja, Mõisapargi, Viimsi Kool, Luhaääre Viimsi Keskus 1 37 Luhaääre tee, Estonia Pällu 38 Tammneeme Tee, Estonia Väljaotsa 1 Teigari Tee, Estonia Tammneeme Keskus 14 Tammneeme Tee, Estonia Tammneeme Tee 9 Tammneeme tee, Estonia Tädu Kuusk Randvere Aedlinn 1 Laanepüü tee, Randvere Teekalda 2 Teekalda Tee, Randvere Randvere Keskus 2 Tülli Tee, Randvere Randvere Kauplus Viimsi — Randvere, Randvere Hansunõmme 3 Karukämbla tee, Randvere Metsakasti 28 Tarvase Tee, Randvere Mähe Aedlinn 114 Pärnamäe Tee, Tallinn Kuremarja 53 Soosepa Tee, Estonia Vehema 42a Vehema Tee, Pärnamäe Tulika Tulbiaia tee, Pärnamäe Viimsi Vallamaja 1 Väike-Sepa tee, Viimsi Mõisapargi Viimsi Kool Viimsi Keskus 1 Ravi tee, Haabneeme V4 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.
    [Show full text]
  • INFOLEHT "Abiks Tallinna Lahel Liiklejale"
    HUVISÕITJATELE SOOVITATAVAD LIIKUMISTEED ( ------- ) TALLINNA LAHEL Käesoleval infolehel kajastatud laevateede kohta kehtivad navigatsioonikaardid: nr 507 (1: 100 000) ja nr 610 (1: 50 000) ning atlase 1. osa q o o q 82 o q o q o q A o 255 q A 82 o q o 81 q o p q A o q o q o q o q o q o q o q o q o q o q 53 q 586 Wk 50 o 44 ? o q o q o 9? 45 q oqoq 565 Wk @ o q o q o A ? q 9? b oqoqoq 85 St ==========================@=================== o q o q o p ============================================= q oqoqoq 106 ============================================= 62 oq ============================================= 100 o q o q = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = o q o o qoqoq q q o q 50 o 812 ? o q o q Wk o ^ q o 70 q 50 o 9? 202 q o q o q o q 49 Tallinn 1 od o q 20 70 ? o p q AIS o AIS 13q (89) g o q ? G ) a = = =G = = = = = = = o = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = 50 = = = = = = = = = =q = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = 13 ======[>========================================================>c==== HistoricE Wk d o = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = 69 = = = = = = = = = = = = = = = =Q(9)15s= = = = = = = = = = = ?= = = = = = 188 ================================================================== 137 =======LFl.10s===========================================================/ / (38) o q o q o q o = = = = = = = = = = = =q = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = ==================================================================; ; 1 5 10 ==================================================================
    [Show full text]
  • Integrating Cultural Heritage Into Maritime Spatial Planning in the BSR
    Integrating Cultural Heritage into Maritime Spatial Planning in the BSR Final publication of the Baltic Sea Region Integrated Maritime Cultural Heritage Management Project 2017-2020 Integrating cultural heritage into maritime spatial planning in the BSR Final publication of the Baltic Sea Region Integrated Maritime Cultural Heritage Management Project (BalticRIM) 2017-2020 Editors: Marianne Lehtimäki, Sallamaria Tikkanen and Riikka Tevali, Finnish Heritage Agency Authors in bold and contributors: Susanne Altvater, Robert Aps, Leyla Bashirova, Nerijus Blazauskas, Larisa Danilova, Kristjan Herkl, Krista Karro, Krzysztof Kurzyk, Liisi Lees, Marianne Lehtimäki, Paweł Litwinienko, Matthias Maluck, Magdalena Matczak, Joanna Pardus, Iwona Pomian, Janusz Rżycki, Mailis Roio, Lise Schrøder, Laura Seesmeri, Łukasz Szydłowski, Riikka Tevali, Sallamaria Tikkanen, Jakub Turski, Joanna Witkowska, Kamila Zalesiak, Jacek Zaucha, Vladas Zulkus, Daniel Zwick. Layout and graphic design: Mainostoimisto KMG Turku Cover photo: Wreck of Korpostrm Alf, Parainen, Finland. Photo: Maija Huttunen Contact persons for the BalticRIM project: Matthias Maluck, Lead Partner State Archaeology Department of Schleswig-Holstein and Coordinator Susanne Altvater, s.Pro Contact person for cultural heritage: Sallamaria Tikkanen, Finnish Heritage Agency Contact person for MSP: Jacek Zaucha, University of Gdańsk Contact person for BalticRIM Data Portal: Lise Schrder, Aalborg University Disclaimer: The publication is a result of the project “BalticRIM– Baltic Sea Region Integrated Maritime Cultural Heritage Management” (2017–2020). Part-financed by the European Union (European Regional Development Fund). Report content is the sole responsibility of the authors and can in no way be taken to reflect the views of the European Union. Foreword Water connects us, and culture unites. This Council coastal cultural heritage combined their expertise of Baltic Sea States’ motto can be applied as an with the Submariner Network for Blue Growth overall theme for the BalticRIM approach, too.
    [Show full text]
  • Permanently Inhabited Small Islands Act
    Issuer: Riigikogu Type: act In force from: 20.06.2010 In force until: 31.08.2015 Translation published: 30.04.2014 Permanently Inhabited Small Islands Act Passed 11.02.2003 RT I 2003, 23, 141 Entry into force 01.01.2004 Amended by the following acts Passed Published Entry into force 22.02.2007 RT I 2007, 25, 133 01.01.2008 20.05.2010 RT I 2010, 29, 151 20.06.2010 Chapter 1 GENERAL PROVISIONS § 1. Area of regulation of Act This Act prescribes the specifications which arise from the special nature of the insular conditions of the permanently inhabited small island and which are not provided for in other Acts. § 2. Definitions used in Act In this Act, the following definitions are used: 1) island rural municipality– rural municipality which administers a permanently inhabited small island or an archipelago as a whole; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 2) rural municipality which includes small islands – rural municipality which comprises permanently inhabited small islands, but is not constituting part of island rural municipalities; 3) permanently inhabited small islands (hereinafter small islands) – Abruka, Kihnu, Kessulaid, Kõinastu, Manija, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi and Vormsi; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 4) large islands – Saaremaa, Hiiumaa and Muhu. 5) permanent inhabitation – permanent and predominant residing on a small island; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 6) permanent inhabitant – a person who permanently and predominantly resides on a small island and data on whose residence are entered in the population register to the accuracy of a settlement unit located on a small island.
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Leppneeme Küla Arengukava 2008-2018
    MTÜ Leppneeme Külaselts Leppneeme küla arengukava 2008-2018 Viimsi 2008 Leppneeme küla arengukava 2008-2018 Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................... 4 2. KÜLA ISELOOMUSTUS ........................................................................................ 5 2.1 ASUKOHT ......................................................................................................................................................... 5 2.2 AJALUGU ......................................................................................................................................................... 6 2.3 LOODUS JA KESKKOND ........................................................................................................................................ 8 2.3.1. Kliima ................................................................................................................................................... 8 2.3.2. Mere taimestik ..................................................................................................................................... 9 2.3.3. Mere loomastik .................................................................................................................................... 9 2.3.4. Kalad .................................................................................................................................................. 10 2.3.5. Linnud ...............................................................................................................................................
    [Show full text]
  • 'Raamatupidamine Ja Maksud 2016'
    TELLIJATELE Nädalavahetus Metsamajandus september 2015 | nr 9 (20) Nord Varaliising OÜ Tel 607 7070 [email protected] www.varaliising.ee | Reede, 25. september 2015 | nr 171 (5298) | 3 eurot SEE UUS RAAMATUPIDAMISE 28.–29. oktoobril 2015 SEADUS PÖÖRAB IKKA KÕIK Swissôtel Tallinn PEA PEALE... konverentsikeskuses AGA MULLE SEE AUSALT ÖELDES MEELDIB, KALLIS! Eesti sisukaim raamatupidamiskonverents ‘Raamatupidamine ja maksud 2016’ Kui Sa arvasid, et raamatupidamise ja maksunduse valdkonnas hetkel midagi t Kas pakendiaruandluse audit jätkub? Tulises paneeldiskussioonis põnevat ei toimu, oled sügavasti eksinud. Kohe-kohe on jõustumas uus oponeerivad ettevõtjate, regulaatori ning audiitorite esindajad. raamatupidamise seadus, mis keerab pea peale senised nõuded ettevõtete aruandlusele. Maksuametil on Sulle varuks nii mitmeidki (loodetavasti t Kuidas toime tulla andmevarguste ja küberrünnakutega? Mart positiivseid!) üllatusi. Ja isegi selline konservatiivne dokument nagu audiitori Mäe jagab näpunäiteid turvariskide juhtimiseks. aruanne on saamas täiesti uut nägu... PwC konverentsil anname põhjaliku ülevaate nii nendest kui muudest eelseisvatest muudatusest ja jagame praktilisi t Maksu- ja Tolliamet teelahkmel. Maksuameti juht Marek Helm soovitusi, kuidas nendega kõige paremini toime tulla. räägib EMTA senistest õppetundidest ja tulevikuvisioonist saada maksude kogujast ettevõtja toetajaks. Olge valmis üllatusteks! Teemade hulgas: t Uus raamatupidamise seadus on jõustumas! Põhjaliku ja praktilise t Uuenev e-Maksuamet ja muud muudatused maksukorralduses.
    [Show full text]
  • Viimsi Valla Mandriosa Üldplaneeringu Teemaplaneeringu ”Miljööväärtuslikud Alad Ja Rohevõrgustik” Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    VIIMSI VALLA MANDRIOSA ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU ”MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD JA ROHEVÕRGUSTIK” KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ARUANNE MTÜ Keskkonnakorraldus Telliskivi 40-1 10611 Tallinn Tel. 52 25011, 656 0302 [email protected] www.keskkonnakorraldus.ee Tallinn 2009 SISUKORD KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 3 1 TEEMAPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRGID ............................ 4 2 ÜLEVAADE PÕHJUSTEST, MILLE ALUSEL VALITI ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID, MIDA PLANEERINGU KOOSTAMISEL KÄSITLETI .......................................................................................................... 5 3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID .................................................................. 6 3.1 0-ALTERNATIIV .......................................................................................................................................... 6 3.2 1.-ALTERNATIIV ......................................................................................................................................... 7 3.3 2.-ALTERNATIIV ....................................................................................................................................... 13 4 PLANEERINGU JAOKS
    [Show full text]
  • 2002-2003. A. Projekti Koduvald Jõelähtme Abil Koostasin Jõelähtme Valda 19 Leheküljel Sõnas Ja Pildis Tutvustava Raamatukese
    2002-2003. a. projekti Koduvald Jõelähtme abil koostasin Jõelähtme valda 19 leheküljel sõnas ja pildis tutvustava raamatukese. Projekti rahastasid EAS kohaliku omaalgatuse programmist, Jõelähtme Vallavalitsus ja seltsing Kodukoht Jõelähtme vald Kersti Lepik Kuna raamatuke on matkadel osalenutele ja muudel Jõelähtme valda tutvustavatel üritustel ära jagatud, siis on siinkohal tekstimaterjal, kuid piltide nägemiseks või tegemiseks tuleb valda avastama minna. Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Kolga lahes on 9 saart. Jõelähtme vallas paikneb Eesti vanimaid kultuurimaastikke - Rebala kaitseala. Piirkond on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Jõelähtme valla vapil on punasel kilbil hõbedane lainelõikeline piit ja hõbedane liilia. Vapi värvid viitavad Harjumaale, lainelõikeline piit valla seotusele veega (meri, jõgi, kosk). Liilia Neitsi Maarja sümbolina tuleb valla vapile Jõelähtme 14. saj. Neitsi Maarjale pühitsetud kirikult. Paigad on järjestatud nii, et oleks võimalik ka matkana läbida. Lilla värviga on tähistatud külad, alevikud ja muud elupaigad Punased on mõisad Pruunid on militaarobjektid Rohelised on looduslikud vaatamisväärsused Tumedamad pruunid on kirik, kabel ja surnuaed Hallid on tööstustega seotud kohad 1 LOO ALEVIK asub 12 km kaugusel Tallinnast Peterburi mnt suunas. Loo on endise Tallinna linnuvabriku keskasula. Saha tütarkülana kujunes Saha-Loo, selle Loo talus oli juba 1937. a. Eesti suurimaid kanafarme. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi asundus Loo alevikuks. 1963. a. alustas tööd lasteaed praeguses Toome tee 1 majas. 1982. a. avati esimene lasteaed-algkool Nõukogude Liidus ja 1987. a. valmis Loo kool. Koolihariduse algusaastaks võib pidada 1737. a., kui Saha härra kapten von Gersdorff Saha külas Jumala auks ja vaeste inimeste hinge õnnistamiseks kooli asutas; koolmeistriks oli Onni Abraham ja temal oli 8 koolilast.
    [Show full text]
  • INSTRUCTIONS for FOCUS TOPIC of NATURE HOLIDAY the Main Motivation for Nature Holidays Is a Wish to Move Around and Relax in the Countryside
    “Introduce Estonia” sub-strategy of tourism INSTRUCTIONS FOR FOCUS TOPIC OF NATURE HOLIDAY The main motivation for nature holidays is a wish to move around and relax in the countryside. Possible solutions here could be both road trips starting from bigger centres, car tourism and hiking, as well as pure country holiday/tourism including accommodation in tourism farms or family centres in the countryside. The Estonian landscape is rich and diverse – the sea meets mainland, forests alternate with fields and swamps, the view features glacial drifts, islands and islets, ruins of strongholds, ancient farm locations and manor houses. The views and sensations vary by travelling just about 20–30 kilometres. The picture also changes unrecognisably during different times of year. Estonia has a lot to offer to those capable of seeing. Our nature does not astound with high mountains or deep valleys – even the flowers have small Nordic blooms – but the modest surface hides a great inner diversity. Add to it a generally calm pace of life, vast spaces, opportunity to be, move and think on your own – and atmosphere, predominantly so relaxed and tolerant. This is the content and message of Estonia. Before listing arguments and symbols we have to pay attention to the fact that for every campaign and commercial the specific target market has to be taken into account. For example our cliff coast will probably not be as special to British and Norwegians, who have a lot of magnificent cliff coasts of their own. Likewise we cannot charm Finnish and Russians with our forests or bears and wolves.
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • Näidislehekülg: Haldusjaotus 2017
    LÄTI VABARIIK SOOME VABARIIK 23° A 22° 24° D 25° E 26° F 27° G 28° H B C Vaindloo Väike- Tütarsaar M E L A H T Kurgola ps O Mohni Ust-Luga O Purekkari n Haapala jv I S Prangli Pärispea E Aegna H Vergi ps a ps r (Tallinn) Juminda ps r u Naissaar a Rammu Kunda Letipea n Narva laht Viimsi ps Kolga Lahemaa vald Viimsi vald Loksa laht R Tallinna Muuga laht Vihula Viru- Narva-Jõesuu laht Viimsi laht Kuusalu vald Kunda NigulaViru- Maardu linn Nigula KOHTLA-JÄRVE KUDRUKÜLA Narva Tallinna Kuusalu Viru-Nigula vald (NARVA) Suurupi nTALLINN Maardu Haljala Kohtla-JärveKohtla Toila vald Sillamäe linn linn Jõelähtme vald KUKRUSE Toila 1 Harku vald Kadrina Aseri linn (K-J) Vaivara vald E Jõelähtme Sõmeru Jõhvi vald Harku A Kadrina Püssi ORU (K-J) A Rakvere Rakvere vald Kiviõli SIRGALA NARVA vald Jõhvi Jõhvi (K-J) Väike-Pakri Paldiski M KOHTLA- VIIVIKONNA Saue Rae Kehra Rakvere linn SOMPA AHTME U Sonda NÕMME (K-J) (K-J) Vaivara Keila Saku KIILI Raasiku L Rakvere Rägavere (K-J) Osmussaar Suur-Pakri J Rae AEGVIIDU Ä Ä Lüganuse vald äin vald Raasiku Mäetaguse M Kurkse v Keila linn Kiili vald Anija N Keila Saue R vald E vald Kiili Anija - Lüganuse Keila vald A Saku Tapa V Vinni A Põõsaspea n Vasalemma vald TapaTapa vald I U M A Padise H Tamsalu R Vinni vald I R Nõva Saue vald Kose U V Alutaguse vald Illuka ELÄTI VABARIIK Tamsalu - L Kernu KOHILA Ambla M A Kohila vald Kose vald A D Noarootsi Ä Nissi Albu I Iisaku Slantsõ Tahkuna n Kohila Väike-Maarja A Tudulinna Juuru JÄRVA- Ä Laekvere Vormsi V JAANI Alajõe 59° H o N o Lääne-Nigula Rapla a s N Rapla vald Väike-Maarja
    [Show full text]