parandatudTeine, ja täiendatud trükk Kalev Ots Eestlaste ajalugu – Käesolev raamat on koostatud Jüri müüdid ja tegelikkus Uluotsa “Kroonika” ja Oskar Looritsa “Eestluse elujõud” töödest lähtudes. Selle kronoloogilise ajaloo koostami- sel ja analüüsimisel olen otsinud vastuseid meie, eestlaste, eksistentsiaalsetele küsimustele: miks meie enne aastat 1000 Eestlaste ajalugu – müüdid ja tegelikkus oma riigini ei jõudnud ja mis takistas selle tekkimist hiljem?, miks ja kelle tõttu meid praegu nii vähe on (alla miljoni)?, miks oli 1934. aastal meie demokraatlikus riigis võimalik ebapopu- laarse K. Pätsi vastupanuta võimuhaaramine?, kas 1939. aastal sõjalise vastuhakkamise korral oleks meid praegu rahvaarvult vähem või rohkem?, millised on meie negatiivsed loomuoma- dused ja kuidas neist vabaneda? jm. Käesolev töö ei pretendeeri lõplikule tõele - see on mõel- dud eelkõige ajaloo- ja poliitikahuvilistele edasimõtlemiseks ja -uurimiseks, et lõpuks ajaloolaste abiga jõuda meie oma, eestlaste, ajalooni. 9 789949 998715 Kalev Ots 2018 Kalev Ots Eestlaste ajalugu – müüdid ja tegelikkus Tallinn 2018 Sisukord Teesid 6 Kroonika eestlaste ajaloost 9 Üldjäreldused kroonikast 94 Lõpetuseks 99 Põhiline kasutatud kirjandus 102 Teine, parandatud ja täiendatud trükk (Esmatrükk: Gutenbergi pojad 2013) Toimetanud: Kerli Paas Kaane kujundas: Maria Rõhu Esikaanel: K. Päts, J. Laidoner ja vürst Gabriel (viimane filmist “Viimne reliikvia”) Tagakaanel: K. Ots Kirjastus Heelium OÜ Tallinn 2018 ISBN 978-9949-9987-1-5 “Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.” Juhan Liiv Meie ametlik ajalugu on siiani enamasti võõraste näpunäidete järgi kirjutatud ja võltsitud, pärinedes üldjoontes 19. sajandi venestamisa- jast, Pätsi “vaikivast ajastust” ja nõukogude ajast ning suurem osa meie ajaloolasi ei ole tahtnud või julgenud seda oma rahva keskselt ümber kirjutada (viimastel aastatel on siiski edusamme märgata). “Ka ei ole meie ajaloolasi huvitanud eestluse olemuse (eestlaste loomuse) tund- maõppimine, eriti rahvapärimuste kaudu...” (O. Loorits, lk 8). 1930. aastatel alustas professor Jüri Uluots selle ajalooga tegelemist (nõu- kogude ajaloolaste P. Vihalemma ja O. Kuuli väiteil võltsimist), kuid oli sellega hiljaks jäänud. Käesolev töö on koostatud Jüri Uluotsa “Kroonika” ja Oskar Looritsa “Eestluse elujõud” alusel. Püüdsin ulatusliku uurimistöö tulemusel koostada kontsentreeritud kujul eestlaste kronoloogilist ajalugu, mis loomulikult vajab täpsustamist, kuid järeldused sellest ei muutu. Sisse on toodud ka meid mõjutanud teiste rahvaste kronoloogiat. Üldtuntud sündmusi on kajastatud vähe või üldse mitte. Käesolev töö ei preten- deeri lõplikule tõele - ta on mõeldud eelkõige ajaloohuvilistele edasi mõtlemiseks ja uurimiseks, et lõpuks ajaloolaste abiga jõuda meie oma, eestlaste ajalooni. Meie ajaloo teravalt saksavastane käsitlus sobis veel Vabadussõja ajal, kui rahvas polnud muuks valmis, kuna kogu ärkamisaeg baseerus sellel. Siis olid baltisaksa aadli ja enamlaste (mitte venelaste) vastased hoiakud paratamatud, muidu poleks Vabadussõda võidetud - talupojad vajasid maad, kuid aadel tahtis mõisad säilitada ning enamlased maa ära võtta ja riigistada. Pärast mõisate sundvõõrandamist oleks meie kaitsevõimele tulnud kasuks meie tegelikku ajalugu juurutama hakata. Toodud järeldused oleksid pidanud juba enne 1939. aastat ühiskonnas domineerima. Tundub, et isegi Eesti poliitilisel eliidil olid 1939. aastal üsna kesised teadmised meie ajaloost - miks nad muidu venelaste sõnapidamisele ja armulikkusele lootsid? Praegu on viimane aeg meie ajalugu õigeks kirjutada, mitte võõra raha eest uusi valesid juurde tekitada. See annaks rahvale eesmärgi ja elujõu kodumaal püsida. 5 V. Kurjuse põhiallikas ei olnud mitte kommunism nagu meile püü- Teesid takse selgeks teha, vaid juba umbes 1000 aastat Venemaa ja tema kodanikud, mis tähendab, et sealt pole ka edaspidi midagi head I. Meie soome-ugri esivanemad olid “Põhjala metsade lapsed”. oodata (Eestis elab praegu kaugelt üle 100 000 ametliku Venemaa Sellest tulenevalt oli nende elujõud suunatud eelkõige tööle ja kodaniku, lisaks muud venelased). Pole kahtlust, et rõhuva ena- loomisele, mitte hävitamisele ja teiste (ka omade) allutamisele muse oma rahvastikust oleme kogu ajaloo vältel kaotanud just (O. Loorits, lk 29–30, 75). venelaste tõttu. Samuti on venelased võimaluse tekkides alati püüdnud meid ümber rahvastada. II. Viikingiajal, kui enamus teisi rahvaid Euroopas riike moodusta- sid, jäi meil see tegemata peamiselt meie tihedalt kooselamist, VI. Niinimetatud orjaaeg meie hädade peapõhjusena (orja hing) autoritaarsust ja agressiivsust eitava loomuse pärast. Ei saavu- on müüt – tegelik põhjus on meie ajaloos peamiselt ida agres- tanud ka ükski maavanem väikeriigi kuningale omast monarhi sori tõttu korduvalt saadud rasked psüühilised traumad, mis positsiooni, vaid “kuningas” tähendas meil eelkõige sõjaväelist on lõpuni lahti harutamata ja mille tagajärjed annavad tunda ülemat, kodukoha maleva pealikut, kelle poliitilised funktsioo- siiamaani (haavatud hing). “Trauma[d ja nende tagajärjed] nid olid allutatud vanematekogu otsustele (O. Loorits). Juba kantakse edasi põlvest põlve…” (A. Parktal). siis pidas meie eliit (ülikkond) varanduse kogumist välismaalt tähtsamaks võimu kindlustamisest (riikluse poole püüdlemisest) VII. Eesti ootamatu vabadusekaotus 1939.-1940. aastatel on müüt. omal maal. Moskva õõnestustegevuse tulemusena läks Eesti hääletu alistumise protsess käima juba 1934. aastal, kui Päts NSVL III. Meie muistne vabadusvõitlus (1030–1227) algas ja toimus saatkonnaga kooskõlastatult ja Laidoneri toel võimu haaras. suurema osa ajast ning tunduvalt suuremate kaotustega mitte Pätsi võim oli õiguslik, kuna vaba rahvas vabal maal kõrgeima sakslaste (20 aastat) vaid venelaste (200 aastat) vastu. Kui meid riigivõimu kandjana seda vaikides pealt vaatas. Eesti kõrgem poleks vallutatud läänest, oleksime sattunud vene õigeusku ja poliitiline juhtkond oli mandunud ja mängis Vabadussõja kan- varem või hiljem vallutatud venelaste poolt ning meid poleks gelaste võidu maha. O. Looritsa järgi on eesti rahva Achilleuse enam olemas olnud. kannaks “tema poliitiline juhtkond, keda kahjuks pole suude- tud iseseisva rahva aule väärikaks kujundada. Ta mandus juba IV. 700-aastane orjaaeg on müüt – vana aeg oli raske ka mujal (näi- viikingiajal, orduajal, tsaariajal ja koguni iseseisvusajal kuni teks iseseisvas Leedus hakati talupoegi sunnismaistama varem okupantidega koostööni… riiklik iseseisvus ilma väärika juht- kui meil). Ka oli eestlaste loomusele vastuvõetamatu kellelegi konnata ei ole mõeldav.” alluda, olgu need siis omad või võõrad. Kuid kui endid ise valit- seda ei suuda või ei taha, tuleb paratamatult rahul olla sellega, VIII. Poliitilise juhtkonna mandumisele on viinud ja viib meie rahva et võõrad seda karmi käega teevad. Siiski sai meist tänu sellele hukatuslik loomuomadus – vastutustundetus oma juhtide vali- lõpuks lääne kultuurrahvas ja säilisime omaette keelega ja rah- misel ja eriti ametis pidamisel. Parlamendivälised organisatsioo- vusena oma kodumaal, mitte lahustatuna Venemaa avarustes. nid peaksid olema aktiivsed ja rahvas peaks neid vajaduse korral Kogu see aeg oli sakslastel võimalus meid ümber rahvastada, aktiivselt toetama. Demokraatiat tuleb teostada parlamendis, kuid nad ei teinud seda. kuid kaitsta tänavatel, nagu mujal Euroopas – see hoiaks ära juhtkonna mandumise ja mandunud juhtkonna võimul püsimise. Kahjuks 1934. aastal nii ei läinud. 6 7 IX. Enesehaletsusel, hädaldamisel ja teiste riikide süüdistamisel pole mõtet. Tuleb leppida, et iga riik hoolitseb eelkõige enda, Kroonika eestlaste ajaloost mitte meie huvide eest. Ajaloost peame õppima, mida on millistelt riikidelt ja rahvastelt oodata. Samuti peame välja 12 000 eKr selgitama, mida meie rahvas ja juhid on ajaloos valesti teinud, • Praegune Eesti ala hakkas vabanema jääkattest. milline on meie loomus, meie tugevad ja nõrgad küljed. Meie võimuses ei ole teisi riike ja rahvaid muuta, küll aga ajaloost 10 500 eKr õppida ja edaspidi enda vigu vältida (vt ka O. Loorits, lk 8). See • Ka Loode-Eesti oli jääst vaba. Saared ja suur osa Eesti praegusest oleks siis meie, eestlaste, ajalugu. mandrialast oli veel Balti jääpaisjärve vete all (A. Mäesalu jt, lk 11). 9700 eKr • Balti jääpaisjärve veed murdsid läbi Kesk-Rootsist ja vee tase langes 20-30 meetrit. 9000 eKr • Sulgus Läänemere ühendus ookeaniga läbi Kesk-Rootsi. • Pärnu jõe kaldal Pullis esimene inimasustus, veidi hiljem ka Kunda lähedal - asukad olid tulnud ilmselt lõuna poolt. 8200 eKr • Praeguste Taani väinade kohal avanes jälle Läänemere ühendus ookeaniga. 8000 eKr • Viimased mammutid Euroopas surid välja (tapeti inimeste poolt?) - võimalik, et viimastena just Eesti alal. • Toompea kerkis merest. 5800 eKr • Saaremaale jõudsid esimesed asukad (A. Mäesalu jt, lk 12). 5700 eKr • Esimesed asukad Hiiumaale (A. Mäesalu jt, lk 12). 8 9 5000 eKr 1200 eKr • Eesti alal elas 2500-5500 inimest (A. Mäesalu jt, lk 13). Merevee tase • Trooja sõda toimus Felice Vinci järgi praeguses Lõuna-Soomes oli 22 meetrit kõrgemal kui praegu (nt Toompea oli saar ja meri ula- Troija linna all ja sellest võtsid osa ka praeguse Eesti ala rahvad. tus Mustamäe nõlvani) ja hakkas siis pikkamööda alanema. Merevee alanemine ja maa tõus jätkuvad siiani. 1000 eKr • Suured muutused Eesti alal: hakati rajama kindlustatud asulaid, 4000 eKr kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), tulid • Kusagil praeguse Eesti alal tekkis sinisilmsust põhjustav geenimu- uued ehte- ja savinõutüübid, mehed hakkasid habet ajama (L. tatsioon (V. Mikita, lk