RÄPINA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE HÄÄLEKANDJA Nr 125 august 2014 0,32 EUR

SÜGISEL JÄLLE BUSSIGA UJUMA! Maakonnaliini nr 25 Ruusa – Räpina – Värska veekeskus – Räpina – Ruusa sõiduplaanid (käigus 01.09.2014 kuni 31.05.2015, v.a riiklikud pühad): TEISIPÄEV (reis nr 3)

Väljumine / Peatuse nimi Väljumine / saabumine saabumine 8.15 Ruusa 11.45 8.17 Võuküla 11.43 8.22 Leevaku 11.38 8.24 Toolamaa 11.36 8.30 Räpina 11.30 8.32 Halduskeskus 11.28 8.34 Liivamäe 11.26 8.35 Ristipalo 11.25 8.38 Võõpsu 11.22 9.00 Värska veekeskus 11.00 NELJAPÄEV (reis nr 4)

Väljumine / Peatuse nimi Väljumine / saabumine saabumine 13.05 Ruusa 17.00 13.07 Võuküla 16.58 13.12 Leevaku 16.53 13.14 Toolamaa 16.51 13.20 Räpina 16.45 TULE KINO TEGEMA! 13.22 Halduskeskus 16.43 13.24 Liivamäe 16.41 Filmikultuuri teemapäev Räpina loomemajas 6. septembril 2014 13.25 Ristipalo 16.40

Filmindus on tänapäeval mitte ainult Räpinas, vaid kogu Ees- Päevakava 13.28 Võõpsu 16.37 tis tervikuna jäänud ainult suurlinnade pärusmaaks. Septembrikuu 12.45–13.00 Kogunemine Räpina loomemajja 13.50 Värska veekeskus 16.15 esimesel laupäeval Räpina loomemajas toimuval fi lmikultuuri 13.00–17.00 Anima- ja fi lmitöötoad teemapäeval tuletatakse meelde fi lminduse ja kino kui olulise 18.00–18.15 Päeva kokkuvõte – töötubades valminu esit- Liini teenindab AS Harjumaa Liinid. kultuurivaldkonna olemasolu. lemine Bussisõit on ujujate jaoks tasuta! Tehnoloogiline areng meie ümber toimub üha kiirenevas 18.15–20.00 Ringvaade kohalikest kaadritest. Film NB! Veekeskuse pilet tuleb ujujal endal lunastada, piletite tempos ning tänapäeva lastele ja noortele avaldab see suurt Filmipäeva toimumist toetavad SA Räpina Kultuurkapital ja hinnad kehtestab Värska Veekeskus. mõju – juba maast madalast puutuvad nad virtuaalmaailmaga Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp. Vt veekeskuse hinnakirja http://www.spavarska.ee/Veekes- kokku arvutite, mobiiltelefonide, videomängude jms kaudu. Tä- kus/Hinnad. napäeva noored on harjunud visuaalselt mõtlema ning seetõttu Sügisest 2014 alustavad Räpina loomemajas tööd Info, küsimused ja ettepanekud ujumisliini osas on oodatud peaks neil olema suhteliselt lihtne, ent samas huvitav tutvuda anima- ja fi lmiring, kus on võimalus juba põhjalikumalt Räpina Vallavalitsuse telefonil 799 9511. oma tegemistes animafi lmi ja kinoga ning haarata lennult endasse tutvuda anima- ja fi lmikunstiga ning luua ise oma teoseid. selle valdkonna saladusi ning arendada meediaalast kirjaoskust. Täpsemat infot jälgi Räpina loomemaja kodulehelt ning Filminduse teemapäeva Räpinas viivad läbi koostöös MTÜ Ki- Facebookist. nobussiga kaks endist suurte kogemustega Kinobussi töötajat, kes on tänaseks elama asunud Räpina valda. Laupäeval, 6. septembril 2014 ongi Räpina loomemaja RÄPINA RAHVALEHE MÜÜGIKOHAD avatud kõikidele suurtele ja väikestele fi lmihuvilistele, kes soovi- vad osaleda animatsiooni- ja fi lmitöötubades, et tutvuda multika Räpina Rahvalehte saab osta järgmistest ja fi lmi tegemisega ning ise osaleda. Õhtu jätkub päeva jooksul kohtadest: valminud multikate ning fi lmide vaatamisega. Animatsioonitöötoas tutvustatakse erinevaid animatsiooni • Räpina Konsum liike. Multikat ise tegema asudes tuleb välja mõelda lühike lugu • Kauplus Leevaku või episood, mille tarbeks joonistatakse või meisterdatakse te- • Kauplus Linte gelaskujud ning ruum või taust, kus tegevus toimub. Animeerima asudes liigutatakse tegelaskujusid kaaderhaaval ning tegevus • Kauplus Ruusa salvestatakse animaprogrammis. Hiljem valmib liikuvatest piltidest • Kauplus Võõpsu koosnev multikajupp. Töötoa kestus on neli tundi. Filmitöötoas on võimalus luua ise või koos sõpradega lühi- • Räpina postkontor fi lm. Koostatakse stsenaarium, fi lmitakse see üles ning montee- • Põlvamaa Turismiinfokeskus ritakse kohapeal. Töötoa kestus on neli tundi. Valminud anima- ja fi lmiklipid saab töötoas osaleja soovi korral enda mälupulgal kaasa, kuid linateosed on hiljem vaadatavad ka Räpina Rahvaleht ootab kaastöid iga kuu Räpina loomemaja kodulehel. 10. kuupäevaks aadressil [email protected] 2 Räpina Rahvaleht august 2014 11. AUGUSTIL TOIMUS SAK – SIGADE AAFRIKA KATK ON PÕLVAMAA OMAVALITSUSTE LIIDU ÜLDKOOSOLEK REAALNE OHT SEAPIDAMISELE Sigade Aafrika katk (edaspidi SAK) on väga nakkusohtlik Veterinaararsti saabumiseni on oluline vältida võimaliku Üldkoosoleku päevakorras oli liidu 2014. aasta eelarve ning ägedalt kulgev nii kodu- kui metssigade viirushaigus, mida nakkuse levikut. Selleks: muutmine ning edastati infot 18.–26. augustil toimuva omavalit- iseloomustab palavik, verejooks, põletikulised muutused mitme- ● ära vii farmist välja elusloomi või korjuseid, inventari, susjuhtide koostöö- ja motivatsioonikoolituse kohta Gruusiasse sugustes elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). SAKi sööta, joogivett, sõnnikut, allapanu ja teisi võimalikke Adžaaria piirkonda. ei haigestu inimesed ning ka teised loomaliigid, kuid nad võivad nakkust edasikandvaid materjale ning jäätmeid; Koolituse eesmärgiks on maakonna omavalitsuste sõprus- viirust edasi kanda. SAKi ravi ning vaktsiin selle vastu puuduvad. ● takista kõrvaliste isikute sissepääsu farmi; linnade/ -piirkondade võrgustiku laiendamine, koostööprojektide ● takista teiste loomade ja näriliste kokkupuudet elussigade HAIGUSE LEVIK algatamine, kohaliku omavalitsuse töökorralduslike kogemuste või korjustega. Haigusetekitaja levib otsesel kontaktil haige looma või jagamine, tutvumine Gruusia omavalitsuste struktuuriga ning tema eritistega. Sigade nakatumine võib toimuda ka kaudselt, KUIDAS KAITSTA OMA LOOMI SAKi EEST? vahendada kogemuslikke näiteid väikeettevõtluse edulugudest. Juhatuse koosolek kinnitas muudatused maakonna aren- näiteks nakatunud loomadelt pärinevat liha sisaldava sööda Kaitsmaks oma loomi nakatumise eest tuleb järgida vähemalt duskomisjonis. Varasemalt komisjoni töös endise maavanema või toidujäätmete söötmisel, haigustekitajaga saastunud sööda, järgmisi bioohutusmeetmeid: esindajana osalenud Mart Madissoon arvati omal soovil komisjoni joogivee, sõiduvahendite, sisseseade, joogivee või riiete vahen- ● ära luba kõrvalisi isikuid loomapidamishoonesse; koosseisust välja. Komisjoni esimehe kohalt taandati Urmas dusel. Metssigade nakatumine toimub enamasti metsa viidud ● enne loomapidamishoonesse sisenemist vaheta riided, Klaas, kes seni esindas Kagu-Eesti saadikurühma, kuid jätkab kodusigade korjuste, tapajäätmete või toidujäätmete vahendusel. desinfi tseeri või vaheta jalanõud; nüüd endiste maavanemate esindajana, kuna Tartu linnapea Mõningates piirkondades levib haigus ka puukide vahendusel, ● hoia karja juurde toodav loom karjasolevatest loomadest staatus ei jäta enam piisavalt aega Põlvamaa arenduskomisjoni kuid Eestis vastavaid liike looduslikult ei leidu. eraldi (karantiin); juhtida. Uue esimehena jätkab ettevõtjate esindaja Kuldar Leis. Viirus on väliskeskkonna tingimustele väga vastupidav, ● hoia haige loom eraldi tervetest; Lähikuudel annab arenduskomisjonile tegevust maakonna aren- säilides: ● väldi viiruse pääsu loomapidamishoonesse sööda, alla- gukava uuendamisprotsessis osalemine. ● külmutatud lihas mitu aastat; panu või inventariga; ● soolatud lihas kuni 310 päeva; ● ära sööda sigadele toidujäätmeid; ● suitsutatud lihas kuni 6 kuud; ● teosta näriliste tõrjet; ● mullas ja pinnases kauem kui 6 kuud; ● takista metsloomade ja teiste koduloomade pääsemist ● loomakorjustel kuni 2 kuud; loomapidamishoonesse; ● viirus hävib kuumutamisel 70 kraadi juures. ● nõua nende bioohutusmeetmete täitmist kõigilt, kes sinu loomadega tegelevad. HAIGUSE KLIINILSED TUNNUSED Haiguse peiteperiood on tavaliselt 3–15 päeva ning kliinilised MIDA TEHA, ET KAITSTA METSSIGU NAKKUSE EEST? tunnused on väga varieeruvad sõltuvalt viiruse patogeensusest. Ära vii seakorjuseid ega muid loomseid saadusi loodusesse, Praegusel ajal Venemaal, Poolas, Leedus, Lätis ja Valgevenes kus metssead võivad neile ligi pääseda ja nakatuda. laialdaselt levivale SAKile on iseloomulik haiguse üliäge vorm, MIDA VEEL TEHA? mida iseloomustab sigade äkksurm ning muude haigustunnuste Informeeri oma valla volitatud veterinaararsti sigade olemas- puudumine. olust farmis, et oleks vajadusel võimalik abinõud tarvitusele võtta. SAKi DIAGNOOSIMINE Infot sigade arvu kohta peab andma ka PRIAle korra aastas SAKi kahtluse püstitab veterinaararst ja diagnoos pannakse 15. maiks. laboratoorsete analüüside, kliiniliste tunnuste ja lahanguleiu VAJALIKUD TELEFONINUMBRID alusel. POLi üldkoosolek. Foto: POL. Valla volitatud veterinaararst AIN PIIR 514 6363. POLi tegevdirektor Veiko Maastik selgitas Keskkonnaameti MIDA TEHA SAKi KAHTLUSE KORRAL? Põlvamaa Veterinaarkeskus 799 4413. Põlva-Valga-Võru regiooni ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu Loomade haigestumisest või hukkumisest peab loomapidaja ühisprojekti, mis on suunatud maakonna koolidele „Keskkonna- viivitamatult informeerima veterinaararsti. Loomaarsti või maa- Peep Mälberg, hariduslikud programmid Põlvamaa põhikoolide õpilastele konna veterinaarkeskust tuleb informeerida ka kõikidest muudest nakkushaiguste peaspetsilist 2015. aastal”. sündmustest, mis võivad viidata SAKile. 523 3097 Juhatuse lõpetuseks tutvustati võimalust taotleda EL-st toe- tust lairiba ühenduse arendamiseks maakonnas. Euroopa Komis- jon ootab vastavate projektide ideid ja plaane 15. oktoobrini 2014. Piiriveere Liider ootab huvilisi rahvusvahelises Laekunud projektide seast parimaile pakutakse võimalust saada põhjalikumat toetust individuaalse tagasiside, Maailmapanga teh- nilise abi ja Euroopa Investeerimispanga sihtfi nantseerimise näol. kultuuripärandialases projektis kaasa lööma Lisainfo: Piiriveere Liider osaleb Nordplus programmi vahenditest kuidas kultuuripärandit saaks integreerida kohalikku kogukonda Kaido Kõiv, rahastatavas 2-aastases rahvusvahelises täiskasvanukoolituse nii hariduse, sotsiaalelu kui majanduse vaatevinklist. Viiakse läbi Põlvamaa Omavalitsuste Liit projektis „Raising Adults‘ Cultural Awareness and Expression kohalikud seminarid projekti tegevuste tutvustamiseks. Esimees through Cultural Heritage“. Projekti pealkirja vabatõlge võiks olla Viies ja ühtlasi ka viimane projektikoosolek toimub Soomes Tel: 5341 6116 „Täiskasvanute kultuurialase teadlikkuse ja eneseväljenduse 2016. aasta mais, kus iga partner esitleb oma valminud digilugu. E-post: [email protected] suurendamine pärandkultuuri kaudu“. Toimub projekti lõpukonverents „Sarnased, kuid samas erinevad“. Projekt kestab augustist 2014 kuni augustini 2016 ning osa- Projekti partnerid: levateks riikideks on Leedu, Soome, Rootsi, Läti, Eesti. Allikas: www.polvamaa.ee Leedu: Kaunases asuv piirkondlik koolituskeskus Kaunas Projekti raames õpitakse tundma teiste riikide kultuuripä- Region Education Centre. randit, viiakse läbi kohalikke seminare, õpitakse kultuuripärandit Soome: Lõuna-Karjala täiskasvanukoolituse keskus (Adult PEIPSIL VÕIB TAAS PÖÖRI- JA digitaliseerima ja teistele presenteerima. Projekti lõpus valmib Education Centre of South Karelia). CD „Balti- ja põhjamaade kultuuripärand“. KALDANOODAGA KALA PÜÜDA Läti: MTÜ Association Positive Mind. Esimene projektikoosolek toimub Leedus (15.–18. september, Rootsi: eraettevõttena toimiv balletikool Viksjofors ballet Valitsus kinnitas 14. augustil keskkonnaminister Keit Pentus- ette nähtud kaks osalejat igast riigist), kus üksteisega tutvutakse Rosimannuse ettepanekul määruse muudatuse, millega luba- school. ning toimub workshop „Digitaalsete lugude loomine ning IKT- takse edaspidi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügiks taas Eesti: MTÜ Piiriveere Liider. vahendite kasutamine kultuuripärandi digitaliseerimisel“. Toimu- kasutada pööri- ja kaldanoota. vad õppevisiidid teemadel vanad etnograafi lised külad, majad, Varem on kaldanootadega olnud võimalik püüda kuni Rahvusvahelistele projektikoosolekutele saame saata kolm traditsiooniline käsitöö. 2013. aastani, pöörinoodad on olnud ajutiste püügikitsendustega inimest (v.a esimene, Leedus toimuv koosolek, kuhu on oodatud Novembrist 2014 kuni veebruarini 2015 toimuvad igas part- keelatud alates 2007. aastast. kaks esindajat), kes soovitavalt võiksid vähemalt suhtlustasandil nerriigis kohalikud tegevused: Leedus omandatud teadmiste Eelmisel aastal soovis kalapüügikomisjon koostada teadus- osata inglise keelt. Kohalikes tegevustes kaasa löömiseks ei ole põhjal valmistab iga partner ette digitaalse loo „Vana arhitektuur, uuringutel põhineva ettekande, mis käsitleks eri konstruktsioo- inglise keele oskus vajalik ning kaasata saab rohkem inimesi. etnograafi lised külad, traditsiooniline käsitöö”. niga pööri- ja kaldanootade püügivõimsust ja püügikorralduse Palun võtke ühendust, kui oleksite huvitatud projekti tege- ettepanekuid. Ettepanekute alusel otsustati lubada kalda- ja Teine projektikoosolek toimub Lätis 2015. aasta veebruaris, vustes (nii rahvusvahelistes kui kohalikes) kaasa lööma! pöörinootade kasutamine. Tegu on püügivahenditega, mis on kus iga partner esitleb oma valminud digilugu. Toimub work- Huvilistele saadame ka täpsemat infot inglise keeles. järveelustiku suhtes keskkonnasõbralikumad. shop „Rahvariided, sümbolid ja traditsioonid. Käsitöö kohan- Pöörinoodaga saab püüda ahvenat, koha ja särge, vähemal damine kaasaegse eluga“ ning arutelu teemal „Täiskasvanute Kaidi-Mari Liping, määral ka haugi ja latikat. Kaldanoodaga saab püüda peamiselt ettevõtlusalaste oskuste arendamine“. juhatuse esimees särge ja ahvenat. Märts-mai 2015 toimuvad igas partnerriigis kohalikud tegevu- Piiriveere Liider MTÜ Kasutada lubatud püügivahendite loetelu täiendatakse viie sed: iga partner valmistab ette digiloo teemal „Rahvariided, süm- [email protected] kaldanooda ja kolme pöörinoodaga. Püügivahendite jaotus maa- bolid ja traditsioonid. Käsitöö kohandamine kaasaegse eluga“. 5565 5172 kondade vahel võrreldes varem lubatuga ei muutu. Kolmas projektikoosolek toimub Rootsis 2015. aasta mais, Eelnõuga juurde lisatavad püügivahendid võimaldavad tööd kus iga partner esitleb oma valminud digilugu. Toimub workshop ligi 20 kalurile. „Rahvamuusika ja rahvatants ajalooliselt ja tänapäeval“, külas- tused ning seminar teemal „Muusika, muusikaliste instrumentide Lisainfo: ja tantsu roll kultuurialase teadlikkuse tõstmisel ja eneseväljen- Berit-Helena Lamp duses“. Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Juuni– september 2015 toimuvad igas partnerriigis kohalikud Tel: 626 2910, 5303 6253 tegevused: iga partner valmistab ette digiloo teemal „Muusikalised E-mail: [email protected] instrumendid, laulud ja tantsud”. Neljandat projektikoosolekut võõrustab 2015. aasta oktoob- VALLAKANTSELEI KONTAKTID rikuus Piiriveere Liider, kus iga partner esitleb oma valminud Nimi Amet Telefon digilugu. Meie ülesanne on viia partneritele läbi workshop teemal „Traditsioonilised festivalid ja toidupärand” ning toimub arutelu/ Kalle Laht Vallasekretär 799 9502 kogemustevahetus teemal „Kultuuridevahelise dialoogi edenda- Viigi Oru Registripidaja 799 9519 mine traditsioonide abil“. November 2015–aprill 2016 toimuvad igas partnerriigis Maire Vahala Sekretär-asjaajaja 799 9500 kohalikud tegevused: iga partner valmistab ette digiloo teemal Piret Sermandi Volikogu asjaajaja-arhivaar 799 9509 „Traditsioonilised festivalid ja toidupärand“ ning soovitused, august 2014 Räpina Rahvaleht 3 Andero Lusbo võidutses TOP200 motokrossi karikasarja Räpina etapil viimase võitnud Carl Mattias Räägel (Kawasaki, MX Racing Team). Teine ja kolmas koht kuulusid Kawasakidel võistelnud kohaliku Kagu motoklubi sõitjatele Egert Sääritsale ja Mihkel Kaarovile. Säärits võitis esimese sõidu, kuid oli teises avasõidu neljanda mehe Kaarovi järel kolmas. Robin Sebastian Susi (Kawasaki, RedMoto Honda Racing) või- dutses MX D-klassis, olles avasõidus teine ja võites viimase sõidu. Teise koha sai esimese sõidu võitja ja teise kolmas mees Sergei Koppel (Kawasaki, Lääne MK) ning kolmanda, nagu ka eelmisel etapil, Jaanus Pitk (Yamaha, Viljandi VMK), kes oli esimeses sõidus viies ja teises neljas. MX E-klassis võidutses mõlemas sõidus Rauno Tiltsi (Kawasaki, RedMoto Honda Racing) ees võitnud Meelis Merila (Honda, Viljandi VMK). Kolmandaks tuli kahe sõidu kokkuvõttes parim naisvõistleja Kadri Ehamäe (Yamaha , Pärnu MC), tema oli avasõidus kuues ja teises kolmas. Ülejäänud vapratest naissõitjatest olid veel Kristiina Raba (Kawasaki, Viljandi VMK) neljas, Kris Jalas (TM, Sõmerpalu MK) üheksas, Johanna Saareke (Yamaha, Pärnu MC) 11-s ja Birgit Lippmaa (Honda, Pärnu MC) 12-s. 85cc-klassis võttis võidu Henry Vesilind (KTM, AYR Racing Team), kes lõpetas esimese sõidu kolmandana ja teise teisena. Teine oli kahe sõidu tulemusena avasõidu teine ja teise sõidu kolmas Kairo Katkosilt (KTM, Kose AMK) ning kolmas Egert Pihlak (KTM, Motoextreme), tema oli esimeses sõidus viies ja viimases parim. Marcel Peldes (KTM, RedMoto Honda Racing) saavutas kahe sõidu tulemusena esikoha 65cc-klassis, kus ta oli esimeses sõidus teine ja viimases võidumees. Teise koha sai avasõidu neljas ja teise sõidu teine poiss Mikk Kallion (KTM, Motoklubi K&K) ning kolmanda koha kummaski sõidus kolmandana lõpetanud Martin Michelis (KTM, RedMoto Honda Racing). Andero Lusbo. Foto: Rauno Kais. Pisikestest 50cc-klassi krossipoistest suutis kuumusega kõige Linte krossirajal sõideti palavates tingimustes legendaarne „Isad lõpus kuue sekundiga. Kolmandaks sõitis end avasõidu viies mees paremini hakkama saada Kennert Nurja (KTM, AYR Racing Team), ja pojad” motokross, mille raames peeti ka Eesti TOP200 motokrossi Jüri Triisa (Honda, RedMoto Honda Racing), tema kaotas Lusbole kes edestas mõlemas sõidus Robin Kruuset (KTM, Saku MK) ja karikasarja neljas etapp ja Honda Racing Motokrossi Karikasarja 24,3 sekundit. Hannes Hanimäge (KTM, Sõmerpalu MK). viies etapp. Kahe sõidu tulemusena kuulus 300 punktiga etapivõit Lusbole, Traditsioonilises isade võidukihutamistes oli sellel aastal parim Kõige kiirema MX A-klassi esimeses sõidus võttis kodurajal võidu talle järgnesid Havam 298 ja teises sõidus neljandana lõpetanud lätlane Jurijs Kovgers, kes edestas mõlemas sõidus Tarmo Jaasi- sarja liider Andero Lusbo (Suzuki, Kagu MK), kes asus võistlust juh- Park 295 punktiga. Karikasarjas jätkab liidrina Lusbo (1189 p), teine Tamme (KTM, Motoklubi K&K) ning kolmanda koha sai kahe sõidu tima juba stardist. Teiseks tõusis sõidu lõpuks Heido Havam (KTM, on Triisa 1174 ja kolmas Havam 1173 punktiga. tulemusena Margo Merits (Yamaha), kes lõpetas sõidud vastavalt KTM Racing Team), kes kaotas Lusbole 8,1 sekundit ning kolmandana Tasemelt järgmises MX B-klassis sai esikoha mõlemad sõidud neljanda ja kolmandana. lõpujoone ületanud Andre Park (Yamaha, Yamamoto RC) jäi võitjast võitnud Aaron Nau (Kawasaki, Saku MK), kes edestas kummaski maha 10,2 sekundit. Teises sõidus haaras Lusbo jälle liidriohjad ja võidukihutamises Kevin Didvigut (Honda, RedMoto Honda Racing) Allikas: sport.err.ee koos Havamiga sõideti enamus distantsist ning hoolimata Havami ja Rauno Voldekit (KTM, Freedom Feelers MK). ponnistustest suutis Lusbo esikohta hoida ja edestas konkurenti MX C-klassis oli parim avasõidus kolmanda koha saanud, kuid Projekt „Elu kahe maailma piiril“ „Elu kahe maailma piiril” Eesti saab kliimastrateegia Keskkonnaministeerium hakkab ette valmistama Eesti pikaajalist kutsub foto- ja videokaameraga suveniiride konkursi tulemused kliimastrateegiat, mille järgi soovitakse vähendada kasvuhoonegaa- side heidet 2050. aastaks 75 protsenti võrreldes 1990. aastaga. avastama Lõuna-Eestit Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid ja Lõuna-Eesti turismiarenda- „Eesti majandus on pikka aega olnud väga süsinikumahukas, jad viisid läbi teekonna „Elu kahe maailma piiril” suveniiride konkursi. 4. juulist 1. oktoobrini oodatakse osalema foto- ja videokonkursil Tegemist on Lõuna-Eesti ja National Geographic Eesti koostööpro- mis rahvusvahelisi arenguid vaadates võib tulevikus ohustada riigi töid, mis kajastavad Lõuna-Eesti loodust, inimesi, kultuuripärandit ja jektiga, mis kutsub nii omakandi rahvast kui ka külalisi tutvuma meie konkurentsivõimet ega mõju hästi keskkonnale ja inimeste tervisele. kõike muud, mis iseloomustab kohalikku eripära. Parimate fotode ja rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandi, imelise looduse, uuendusmeelsete Kliimapoliitika põhialused peavad andma selge visiooni ja eesmärgid videote esitajatele auhinnad on välja pannud ajakiri National Geo- ettevõtete ja jätkusuutlike lahendustega. Suveniiride esitamise eel- ning kindluse ettevõtetele investeeringute tegemiseks, et siseriiklikult graphic Eesti ja Lõuna-Eesti ettevõtjad. duseks oli, et need oleksid kooskõlas teekonna „Elu kahe maailma saastet ja kasvuhoonegaaside õhku paiskamist vähendada,” ütles 2013. aasta suvel kerkisid projekti „Elu kahe maailma piiril“ piiril” põhiväärtustega. keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. „Eesti on rahvusva- raames Lõuna-Eesti avastamisväärt paikadesse ajakirjast National Konkursi raames valiti välja 17 suveniiri, mille on valmistanud helisel tasemel tugevalt toetanud üleilmse kliimaleppe sündi, mis Geographic tuttavad kollased aknad. Nende eesmärk on tutvustada FIE Silver Hüdsi Vana Jüri seebikoda, Eesti Kingitus OÜ, Mart ja Kai kohustab kõiki suurimaid saastajaid saastamist vähendama. On Lõuna-Eesti paiku, mis annavad edasi piirkonna väärtusi: Libe, OÜ Vippa, Loov Energia OÜ, Silvi Schmeiman, Timo Keraamika loomulik, et hoiame selles valdkonnas asjad korras ka oma riigis ja ● hästihoitud loodus; ja Katrin Seppa-Silmere „Karli ja Linda maiustused“. Väljavalituks peame inimeste tervise ja loodusvara kokkuhoiu huvides kliimapo- ● mitmekülgne kultuuripärand ja rahvuslikud traditsioonid; osutusid käsitsi tehtud tõrvaseep, puidust knopkad ja tahvlimagnetid liitikas ranget joont.” ● kohalik toit; „Vanasõnad“, kaltsuvaiba kuumaalused, projekti logoga harilikud ● ehedad ja naturaalsed tooted; Aastal 1990 paisati Eestis õhku 40,9 miljonit tonni kasvuhoo- pliiatsid nahast pakendis, keskkonnasõbralikust materjalist kalariiv, ● säästev ja jätkusuutlik elustiil; negaase, viimastel aastatel umbes poole vähem. Eesmärk on, et kasetohust tassialus, nuputamismäng „Haug ehk Havi“, omapärast ● tervis ja aktiivne puhkus; 2050. aastaks väheneks kasvuhoonegaaside heide 10,3 miljoni ● innovaatiline väikeettevõtlus. heli tekitav Jõrr ehk Ürgmobiil, pokudest inspireerituna valminud tonnini. Ülaltoodud teemadel oodatakse ka fotosid ja videosid, mis magnet, vurr Pappus, Lõuna-Eesti tikandiga kaunistatud tassialuste Eesmärgi saavutamiseks on vaja teha mitmeid suuri investee- tutvustavad kõige paremini Lõuna-Eestit. Rohkem infot konkursil komplekt ja kuumaalused ning käelist tegevust arendav punumismäng ringuid, näiteks energiamajanduses ja transpordisektoris, kuid pikas osalemise kohta võib leida aadressil www.visitsouthestonia.com. „Eestimaa saladuste puu“. Lisaks valiti välja käsitsi valmistatud Lõu- perspektiivis aitab keskkonnasõbralikum majandus vähendada Samuti on nii kodulehel kui turismiinfopunktides saadaval Lõuna- na-Eesti keraamika „Ilus oled, Eestimaa!“, ürtide ja ravimtaimedega kulutusi nii tervishoiule kui keskkonna korrastamisele. Eesti kaardid kultuuri- ja ajaloohuvilistele, mis näitavad kätte parimad täidetud vildist luhvtipallike looduslike aroomide nautimiseks, savist „Saastamise ära hoidmine on igal juhul odavam, kui hiljem taga- keraamiline külmkapimagnet Eestimaa vaatamisväärsustega ja spet- avastamistväärt paigad. järgedega võitlemine,” selgitas keskkonnaminister. siaalselt suveniiride konkursi jaoks tehtud kahe šokolaadi kamatahvel. Projekti „Elu kahe maailma piiril“ raames püstitatud National Esmane arengudokumendi kavand on plaanis valmis saada Suveniire hakatakse müüma turistidele, õppereisidel viibivatele Geographic’u kollaste akendega tähistatud teekond jutustab loo 2015. aasta jaanuaris ning lõplikult peaks see dokument valmis organisatsioonidele, ettevõtetele ja Leader tegevusgruppidele Eestist ühest erilisest paigast Euroopa Liidu piiril, Venemaa ja Läti kõrval, saama 2016. aasta lõpuks. kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Projekti ja mujalt. Lisaks hakkavad Lõuna-Eesti ettevõtted, kohalikud omava- on algatanud Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid koostöös ajakirjaga litsused ja muud organisatsioonid suveniire kinkima oma partneritele Lisainfo: National Geographic Eesti. ja kasutama erinevatel sündmustel inimeste või organisatsioonide Berit-Helena Lamp tunnustamiseks. Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Lisainfo: Suveniire saab juba osta Võrtsjärve külastuskeskusest, peagi ka Tel: 626 2910, 5303 6253 Tiina Ivask, Valgamaa Partnerluskogu tegevjuht Tartu ja Otepää turismiinfokeskustest. tel: 5349 1195, 730 4071, e-post: [email protected] E-mail: [email protected] www.visitsouthestonia.com Allikas: www.piiriveere.ee Kuidas nutikamalt elektrit tarbida? Eestimaa ööd on veel valged, ent kaugel pole seegi aeg, kui õhtud erineb. Mõnede elektrimüüjate paketid võivad sisaldada kuutasu võrra. Soovitusi energia säästmiseks on loomulikult palju – neid võite lähevad pimedamaks ja temperatuurid madalamaks. Nõuandeid oma või mõnd muud täiendavat kulu, mida võib olla lepingut sõlmides leida kõige lihtsamini näiteks interneti otsingumootorite abil märksõna elektrikulude kontrolli all hoidmiseks annab Eesti Energia tootejuht keeruline märgata, kuid millega tuleb erinevaid pakette omavahel „energiasääst“ alt. Jekaterina Tint. võrreldes arvestada. Nii näiteks tasub tähele panna ka seda, kas Kulude kontrolli all hoidmiseks on kasulik analüüsida ka oma kuvatud elektrihind sisaldab käibemaksu või mitte. Sellised esialgu tarbimiskäitumist ning tarbimisgraafi kut. Juhul kui teie elektrimüüja Põlvamaa elanike lemmik on fi kseeritud pakett ebaolulisena tunduvad arve koostisosad võivad moodustada kokku pakub näiteks e-teeninduses või mõnel muul viisil tarbimisajalooga Alates 2013. aasta algusest saab iga elektritarbija Eestis valida isegi kuni 20% elektriarvest. tutvumise võimalust, tasuks seda kindlasti kasutada. Nii näiteks ana- endale meelepärase müüja ja paketi. Elektrituru avanemise eel tekkis Nii nagu 2013. aasta alguses on ka täna klientide poolt jätkuvalt lüüsib igakuiselt oma tarbimisgraafi kut umbes 20 000 Eesti Energia klienti. Tarbimisgraafi kus esinevatel muutustel võivad olla erinevad suur arutelu selle üle, milline paketitüüp on kliendile odavam ja milline eelistatuim hinna fi kseerimine ja enda kindlustamine börsihinna kallim. Sealjuures kinnitasid paljud spetsialistid, et elektri börsihind põhjused: näiteks võib juhtuda, et mõni rikkis või vananenud kodu- järskude kõikumiste vastu – sama selgub ka Eesti Energia Põlva- seade on kasvatanud oluliselt teie elektritarbimist või on probleem on väga muutlik ja madalale hinnale võib näiteks järsk ilmamuutus maal elava üle 15 000 kliendi eelistusest. Nii on kogu Eestis kui ka põhjustada suurt tõusu. Taolisi selgitusi peeti mõnikord isegi elektri- koduses elektrivõrgus. Lisaks pakub Eesti Energia e-teeninduses Põlvamaal ligi 80% Eesti Energia klientidest valinud kas osaliselt või olev tarbimisgraafi k võimalust ka ise erinevaid sündmusi ajateljele müüjate kavalaks müügitaktikaks. täielikult fi kseeritud elektri hinna. Tänaseks on aga iga elektriklient ilmselt ka meedia vahendusel lisada. Näiteks võite sinna märkida, millal viibisite pikemalt reisil või maakodus, millal vahetasite mõne seadme energiasäästlikuma vastu, märganud, et soovitused lähtuda paketivalikul eelkõige oma isiklikust Odavaim elekter on tarbimata elekter asendasite vanad hõõglambid LED-lampidega või muid elektritar- vajadusest, on vastanud tõele. Elektrilepingu sõlmimisel ja elektri- Paraku on võimalused oma elektrikulusid paketitüübi ja elektri- bimist mõjutavaid sündmusi. Koos ajateljele lisatud sündmustega paketi valikul on mõistlik arvestada eeskätt sellega, kui olulise osa müüja valikuga vähendada üsna piiratud ning tasub meeles pidada, muutub tarbimisajaloo analüüsimine veelgi huvitavamaks, kuna moodustab elektrikulu pere eelarvest ning kui suurt kindlustunnet et vaieldamatult on odavaim elekter tarbimata elekter. Seetõttu tasub näete täpsemalt, mis teie tarbimist enim mõjutab ja kuidas saaksite hinna osas soovitakse. olla oma tarbimisharjumuste suhtes valvas ja võimalikel kulukohtadel rohkem energiat säästa. Näiteks võib ligi kümne aasta vanuse külmiku Erinevate müüjate pakutavad paketid jagunevad üldjuhul börsi- silma peal hoida. vahetamine uue ja säästlikuma vastu säästa isegi 80 eurot aastas. pakettideks ja fi kseeritud hinnaga pakettideks. Peamiselt aga eristab Näiteks võib meelelahutuskeskuse vooluvõrgust väljatõmbamine Niisiis, kui muudate oma tarbimise analüüsimise harjumuseks, elektrimüüjaid üksteisest see, mis on elektripaketti „pakendatud“ ooterežiimis hoidmise asemel säästa kuni 50% selle kogukulust ja rakendate energiasäästunippe ja lisate sellele omakorda ka läbi- ehk erinevad koostisosad, mille poolest ühe või teise müüja toode toasoojuse vähendamine ühe kraadi võrra vähendada küttearvet 5% mõeldud elektripaketi valiku, saategi kätte nutika elektritarbija valemi. 4 Räpina Rahvaleht august 2014 RÄPINA LOOMEMAJA TEGEVUSED HOOAJAL 2014–2015

KUNSTIKODA Tasuda tuleb lõime eest ja kui kasutatakse maja materjali, on päe- 7. Kalade suitsutamine 16.11, 30.11 kell 10.00. vatasu 3 €. 8. Road mereandidest 30.11 kell 10.00. Juhendaja kunstipedagoogika magister Jane Raud Aasia maitsed JUHENDAJA KARIN OTSUSE TÖÖTOAD Kunstistuudio 1.–4. klassi õpilastele Teemaks on Aasia maitseainesegude koostamine ja nende kasuta- Kunstituba 5.–12. klassi õpilastele Täiskasvanud saavad valida endale sobiva aja hommikupoolikul või mine. Koolitus koosneb viiest osast. See algab veebruaris 2015 ja Kunstistuudio ja kunstituba toimuvad üks kord nädalas kestusega 2 õhtul. Võimalus meelde tuletada ununenud oskusi ja õppida uusi. kordub iga kolme nädala tagant. Iga osa kestab 3 tundi.Osalustasu x 35 minutit. Kunstiringi kuutasu on 18 €, kunstiringi tunnitasu (ühe- Kasutada on võimalik kangastelgi, vööraami, tikkimismasinat, ää- on 15 €. kordne külastus etteteatamisega) 6 €. ristusmasinat ja õmblusmasinat. Osalustasu on 3 €, kestus 2 tundi. 1. Maitseainete nimetused ja nende kasutamine, võimalikud alternatiivid. Nende hankimisviisid ja piirkonnad, kus neid kasu- Kunstiõhtud täiskasvanud kunstihuvilistele Laste käsitööring tatakse. Teeme esimese roana magusalt vürtsika lihasalati ja Kunstiõhtu täiskasvanud huvilistele toimub kaks korda kuus kestu- Tom Yum supi krevettidega. Kord nädalas pärastlõunal hakkab toimuma laste käsitööring. Õpime sega 1,5–2 tundi. 2. Tai kollase ja punase karripasta valmistamine ja kasutamine. valmistama erinevaid esemeid, kasutame õmblusmasinaid, tikkimis- Kunstiõhtu külastus täiskasvanule on 8 €, kuutasu 16 €. Teeme söögiks kanavardaid sataykastmega, kikerhernesalati masinat, kangastelgi. Kasutame erinevaid uudseid tehnikaid vööde, ja kanalihakarri basmatiriisiga. ehete, peakatete valmistamiseks. Õppimiseks vajalikud materjalid 3. India korma ja tikka maitseainesegude valmistamine ja kasu- ÕMBLUSKODA saab kohapealt, suuremate tööde puhul tuleb kasutada koduseid tamine. Teeme söögiks taimetoidu sammosasid, kana-tikka varusid. Juhendaja Maarja Zupsmann OÜ My Passion Design Moestuudiost vardaid ja sealiha korma jasmiiniriisiga. Käsitööringi kuutasu 16 €, kestus 2 tundi ühel korral nädalas. Võimalik 4. Vietnami köögist traditsioonilised maitseained ja road. Teeme Õmblemine algajatele on osaleda ka lihtsalt kohale tulles, siis on tasu 5 € üks kord. söögiks klassikalise Pho supi ja Vietnami kevadrulle kahel moel. Tunnid toimuvad kord nädalas, tunni pikkus on 2 x 45 min. Ringis 5. Korea köögist traditsioonilised maitseained ja road. Teeme osalejale on ühe tunni hind 9 €, ühekordsel osalusel 11 €. Kursus Lapitöö kursus söögiks kiire Kimchisalati ja Korea moodi grillimise erinevatest algab septembri lõpus. Erinevatest kujunditest pinna moodustamine värvuste kooskõla alusel. lihadest. Õmblemine edasijõudnutele Lapitehnikas esemete valmistamine. Kursustel osaleja kasutab enda Tunnid toimuvad kord nädalas, tunni pikkus on 2 x 45 min. Ringis tekstiilimaterjale. Kursusel saab tunni ajal kasutada õmblusmasinaid, PABERI VALMISTAMINE suuremad tööd jäävad kodutöödeks. osalejale on ühe tunni hind 9 €, ühekordsel osalusel 11 €. Kursus Juhendaja Eret Arbma algab septembri lõpus. Tunnid toimuvad kord nädalas 2 tundi, osalustasu 9 €. Kokku orien- teeruvalt 20 tundi, toimumisajad selguvad sügisel. Töötoas õpime valmistama vanast paberist uut paberit. Käsitsi valmis- Õmblemise huviring Huvi korral saab moodustada rahvariiete valmistamise ja damasti- tatud paberist saab teha kaarte, kaunistada raamatu- ja karbikaasi, Kui tahate õmmelda midagi enda või oma pere jaoks, kuid see ei tule raamiga kirivööde kudumise kursuse. fotoalbumeid jne. Töötuba kestab 1,5 tundi. Osalustasu on 8 €. eriti hästi välja, siis me saame teid aidata. Tunnid toimuvad kord nädalas, tunni pikkus on 2 x 45 min. Ringis JUHENDAJA KRISTA NAGELI TÖÖTOAD KÖITEKOJA ÕPITOAD TÄISKASVANUTELE osalejale on ühe tunni hind 9 €, ühekordsel osalusel 11 €. Kursus algab septembri lõpus. Animatsioonikursus Juhendaja Mailis Kämbre Tekstiilivärvidega vanade riiete uuendamine Animatsioonikursusel saadakse ülevaade erinevatest animaliikidest. Koolitused toimuvad soovijate olemasolul aastaringselt. Võta kaasa T-särk, triiksärk või teksad (või mõni muu sileda kangaga Multikat ise tegema asudes tuleb välja mõelda lühike lugu/episood, Sahtliga ehtelaeka õpituba ese), millele soovid kangatrükki teha. mille tarbeks joonistatakse/meisterdatakse tegelaskujud ning ruum Kestus 3,5 tundi, osalustasu on 25 €. Tunni pikkus on 2 x 45 min, ühe tunni hind 9 €. Kursus algab no- või taust, kus tegevus toimub. Huvilistele alates 7. eluaastat, kestus Belgia-pistes albumi õpituba vembri lõpus. 1,5 tundi. Kestus on 3 tundi, osalustasu 24 €. Belgia-pistes topeltklapi ja magnetkinnisega märkmiku õpituba Riiete taaskasutus Siidimaali kursus Kestus on 3 tundi, osalustasu 24 €. Riiete moodne taaskasutus – lammutame vana uueks või lihtsalt Kursustel proovitakse erinevaid tehnikaid, mille käigus valmivad igal Kolme lahtriga teekarbi õpituba värskendame armsaks saanud riideeset kaunistustega. osalejal kordumatud tööd. Õpituba kestab 1,5 tundi, osalustasu on Kestus 3 tundi, osalustasu on 24 €. Tunni pikkus on 2 x 45 min, ühe tunni hind 9 €. Kursus alustab 12 €. novembri lõpus. Paberi marmoreerimine KÖITEKOJA ÕPITOAD LASTELE JA KOOLINOORTELE Korseti õmblemine Korseti õmblemine vastavalt oma fi guurile kas pidulik või igapäevane Paberi marmoreerimine – vedelikku tilgutatud värvi liigutamisel Juhendaja Mailis Kämbre korsett. tekkinud mustri paberile kopeerimine. Marmoreeritud pabereid saab Kursus alustab 2015. aasta kevadel. Täpsema info saamiseks jälgi kasutada ümbris- ja pakkepaberina, kaartide ning karpide valmista- Plaanis on korraldada kord kuus lastele õpituba, kus õpime tundma loomemaja kodulehte. misel. Õpituba kestab 1,5 tundi, osalustasu on 12 €. põnevat paberimaailma ja iga kord meisterdame midagi lahedat. Tunni pikkus on 2 x 45 min, ühe tunni hind 9 €. Õpituba toimub üks kord kuus, kestvus on 1 tund ja osalustasu 8 €. Klaasimaali õpituba T-särgi trüki õpituba SAVIKODA Maalitakse klaasile spetsiaalsete klaasimaali värvidega, mis kirgas- tuvad valguse käes. Pildi või kujutise, mida klaasile maalida, saab Juhendaja Maiu Vares Juhendaja OÜ Ahjusoe kunstiõpetaja Helemall Maask valida ettevalmistatud kavandite hulgast. Valminud töö saab järgmises T-särkide trükkimiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid ja vahendeid. Laste saviklubi (koolilastele 1.–4. klass) õpitoas ära raamida ning lisada riputusaasad. Õpituba kestab 1–1,5 Olenevalt grupi töötempost ja tasemest valmib kursuse raames igal Noorte saviklubi (5.–12. klass) tundi, osalustasu on 10 €. osalejal umbes üks lihtsam särk kahe nädala jooksul. Saadakse sõbraks saviga. Tehakse skulptuure, valuvorme ja keraa- Lõhnakotikeste valmistamine T-särgi kursuse tunnid toimuvad kord nädalas, kestes igal korral 90 mikat. Tutvutakse vormiõpetuse põhitõdedega. minutit. Osalustasu on 19 €. Koos käiakse üks kord nädalas. Tunni kestus 60 min, kuutasu 20 €. Töötoas valmistatakse erilise lõhnaga kotike, mis sobib ruumi, riide- Trükitehnika õpituba Ühekordne osalustasu 8 €. Kursus algab septembri lõpus. kappi või hoopis kingipakki. Töötuba kestab 1–1,5 tundi, osalustasu on 6 €. Juhendaja Maiu Vares Täiskasvanute keraamikaklubi Keraamika 1.Tööpäeva õhtupooliku grupp Puidust nagi valmistamine Kursusel tutvutakse traditsiooniliste kõrg- ja sügavtrükitehnikatega. Keraamika 2. Laupäeva hommikupooliku grupp Puidust alusele kinnitatud oks on lihtne ning suurepärane nagi rättide, Trükitehnika kursuse tunnid toimuvad kord nädalas, kestes igal korral Keraamika põhitõed algajatele. Nipid ja uued ideed edasijõudnutele. riiete ning õlakottide riputamiseks. Töötoas saab nii lihvida, peitsida, 90 minutit. Osalustasu info tuleb loomemaja kodulehele. Koos käiakse üle nädala. Tunni kestus 2 x 60 min. Osalustasu püsi- puurida ja kruvida. Õpituba kestab 1,5 tundi, osalustasu on 12 €. vatel tunniskäijatel 8 € (lisaks ostab iga osaleja oma savi loomemajas Restaureerimise õpikoda olevast valikust). Ühe korra osalustasu (isikliku savi soetamiseta) 12 €. Korraldaja MTÜ Veriora Tsunft, juhendajad Maire Kähr ja Mihkel Lepik Kursus algab septembri lõpus. LOOMEMAJA RAHVAKÖÖK Alustaksime oktoobrist, eeldatavasti üle nädala laupäeviti, kell 10–16 Vana Võrumaa toidukultuuriprogramm ja iganädalaselt ühel äripäeva õhtul 2–3 tundi. Hind sõltub osalusest. KLAASIKODA Koolitaja Helen Strom Ruug OÜ-st Rakendatakse nii päeva- kui tunnitasu, lisaks pakutakse masinate ja seadmete kasutamist kohapeal sümboolse tasu eest. Juhendaja Irina Bobkova 1. Vana Võrumaa traditsioonilised pearoad lihast, kalast ja köögi- Töötoad toimuvad üks kord nädalas. Tiffany-tehnika 4 ak tunni mak- viljadest 14.09. ÖKOKUNSTI ÕPITOAD sumus 12 € (sisaldab materjale), fusing-tehnika (klaasisulatus) 2 ak 2. Vana Võrumaa traditsioonilised magustoidud 28.09. tunni maksumus 10 € (sisaldab materjale ja klaasisulatusahjus ehete 3. Vana Võrumaa traditsioonilised karaskid ja küpsetised 12.10. Korraldaja MTÜ Veriora Tsunft 4. Vana Võrumaa ajaloolised pudrud ja nende tänapäevased sulatamist). Kursus algab septembri lõpus. Öko- või taaskasutuskunsti õpitubades kasutatakse erinevaid äravis- kasutusviisid ja traditsiooniliste jookide ajalugu 26.10. kamisele kuuluvaid või looduslikke materjale ning tutvutakse erinevate Iga koolitus kestab 3 akadeemilist tundi, osalustasu on 9.60 € dekoreerimistehnikatega. Sobivad nii lastele kui täiskasvanutele. PRUULIKODA (kokku 12 ak tundi ja 38.40 €). Tunni kestus 2–3 tundi. Osalustasu oleneb meisterdusest ja mater- Juhendaja Olav Pihlapuu Õpime tundma erinevate maade kööke, nende nüansse ja võlusid jalikulust. Kodukalja (kolmekopkakalja), koduõlle valmistamine, lisaks käsi- Koolitaja Helen Strom Ruug OÜ-st Jääküünla valamise õpituba tööna ehtsa linnase- ja humalaõlle valmistamise tutvustus. Kestus 1,5–2 tundi, osalustasu ühele inimesele 10 €. Koolituste kavasse tuleb Itaalia, Hispaania, Aafrika ja Prantsuse köök. Juhendaja Signe Strohm Samuti keedu- ja võikreemi koolitus, kus õpime kreeme valmistama Koduveini valmistamine Nahkehistöö õpituba ja meisterdame võikreemist lillekesi ja lehekesi. Lisaks ka trühvlite Kestus kuni kaks tundi, osalustasu ühele inimesele 15 €. valmistamine ning liha koolitussari. Iga kuu teisel kolmapäeval hakkab Juhendaja Signe Strohm toimuma professionaalse sommeljee juhendamisel ka veiniklubi. KÄSITÖÖKODA Järgmise käsitööaasta temaatika on naha- ja luuaasta. Kalandustraditsioonide tutvustamine läbi kalaroogade Nahkehistööna teeme nahast pilte, võtmehoidjaid, karpe, märkmikke, Juhendaja Olav Pihlapuu ehteid, rahakotte ja kaelaskantavaid rahataskuid. Programmi viib läbi Tartu Kutseharidusekeskus, juhendaja Kairit Puidule põletamine põletusaparaadiga, piltide valmistamine. Tukka. Kestus kuni kaks tundi, osalustasu ühele inimesele 8 €. TÄHTIS TEAVE: Iga koolitus kestab 3 ak tundi, osalustasu on 9.60 € (kokku 24 ak tundi ja 76.80 €). Kõikide koolituste eest tasutakse kuu alguses pärast esimest tundi KANGAKODA 1. Keskkonnaameti tutvustav koolituspäev 26.08 kell 18.00. arve alusel ette. 2. Kalade eeltöötlemine, portsjoneerimine, säilitamine ja soolamine Juhendaja Eva Sala Kõikidele koolitustele saab registreeruda 18. augustist 18. septemb- 7.09 kell 10.00. rini meiliaadressil [email protected]. Registreerumiseks on vaja kirja Kangatoas on võimalusi palju: teha oma koju või kingituseks 3. Kalade eeltöötlemine, marineerimine 21.09 kell 10.00. panna täiskasvanu või lapsevanema nimi, lapse nimi, telefoninumber, maatelgedel või kiritelgedel põrandavaipu, rahvariide triibuseeliku 4. Kalade keetmine, kalapuljong ja kalasupp 5.10 kell 10.00. meiliaadress. kangast, linikuid, suurrätte, voodikatteid, katteid toolidele, telgedel 5. Kalade praadimine, küpsetamine ja grillimine 19.10 kell 10.00. rahvariidevööd, käterätte. 6. Toidud kalamassist 2.11 kell 10.00. Kõikide koolituste kohta saab rohkem infot Räpina loomemaja kodu- leheküljelt aadressil www.rapinaloomemaja.ee. august 2014 Räpina Rahvaleht 5 Kultuurireis Lätti VIII Heino Tolstingu Igal aastal augusti teisel nädalavahetusel peetakse Veclaice- mälestusvõistlused võrkpallis ne vallas Kornetis Eesti päeva, kuna see kant oli kunagi Eesti ala. Paar aastat tagasi sai seal esinemas käidud ning seegi kord Heino Tolstingu mälestusvõistlused jõudsid kaheksanda kor- kutsuti Räpina tantsijad programmi sisustama. rani. Ka selleaastane võrkpallivõistlus peeti Naha külas. Ilm, mis meid vastu võttis, polnud just eriti soe, kuid andsime Võistlemas oli viis võistkonda, võistluste peakohtunik oli endile aru, et suvine Lõuna-Eesti jäi selja taha ning olime ju Põhja- Kaido Liiv. Lätis. Tantsimine oli planeeritud ka Aluksnes. Selleks suundusime Kui seni oli igal aastal supi- ja salativalmistajaks olnud Hilja Marija ehk Linnusesaarele, mille rannas leidsid aset rahvusvahe- Tolsting, siis seekord pidid Naha küla naised ise hakkama saama: lised veemotospordivõistlused. Kiirpaatidega kihutasid Baltikumi, Hiljal oli teine üritus. Kui sööjaid uskuda, ei jäänud me Hiljale alla. Ukraina, Vene, Norra, Soome, Prantsusmaa jne sportlased. Meeskonnad paremusjärjestuses ja mängijad: Mõistagi osalesime selle ürituse kultuuriprogrammis. Vaheldumisi 1. Behmod: Veljo Põlluste, Gunnar Kallari, Hugo Kalbus, Devin Helgerite rühmaga tantsisime ilma kuivaks, tantsuplatsiks oli Põlluste. murukamar liivalohkudega. Publiku huvi polnud just kiita, kuna 2. Isad ja Pojad: Kristjan Kosemäe, Raoul Kosemäe, Mikk tähelepanu tükkis koonduma veepealsele tegevusele, kuid meid Tarros, Meelis Tarros. pildistati hoolega. Pärast esinemist jälgisime ise ka võistlusi, kuni 3. Rasina: Siim Jaas, Anti Jaas, Allan Kosk, Kristjan Kuldmets. saabus aeg suunduda väikesele linnaekskursioonile. 4. Mustad: Priit Pedosk, Ragnar Lõhmus, Kauri Kütt, Eleri Kuna meie bussiseltskonnas olid ülekaalus „nõukaaegsed“ Kontkar, Elis Oja. inimesed, siis giidi pakutud vene või ingliskeelsest jutust valisime 5. Liivakad: Evar Pähn, Margo Martin, Elina Martin, Kaido Liiv. esimese. Muuseas olime selle giidi esimene grupp. Külastasime Tantsurühm Murelid oli üks Räpina valla esindajatest, kes Kolme esimese koha auhinnad, võistluste kruusid, olid Naha mitmeid parun Vietinghoffi ga seotud paiku: tema pere mausoleu- esines Lätis Veclaicene vallas toimunud Eesti päeval. küla seltsingu ja Mehis Tolstingu poolt. Lisaks veel medalid kolme- mi, graniitobeliski koos pinkidega, mille parun lasi ehitada oma Foto erakogust. le esimesele kohale tulnud meeskondadele. Parimaks mängijaks tunnistati Devin Põlluste. isa mälestuseks ning taastamisjärgus Aleksandri ehk teepaviljoni, traavil ning kõnnil liikudes. Hiljem võis jälgida koerte minišõud. Ka Lisaauhinnad kõikidele võistkondadele olid Naha küla selt- kus parun armastas ilusat vaadet nautides hommikuteed juua. siin oli märgusõnaks kuuletumine peremehele (-naisele). Koerad singult ja Mait Meensalult (Kuke talu). Võistluste korraldamist Giid lisas, et arvatavasti oli teenril päris hea kiirus sees, et eemal- pugesid-hüppasid-jooksid, ületasid madalamaid või kõrgemaid toetasid Argo Must, Lembit Oksar ja Andres Sokk. asuvast lossiköögist jook kuumana kohale toimetada. Tuultejumal takistusi. Mõni neljajalgne sõber tegi oma ringi läbi rõõmsalt Naha küla seltsing tänab osavõtjaid, Räpina valla kultuurka- Aiolosele pühendatud templi tippu kaunistab päikesetaoline ring, klähvides, väärikamad lambakoerad vaikselt. Lõpetuseks tuli pitali ja toetajaid Naha külast ning mujalt. mistõttu nimetatakse seda hoonet ka Päikese templiks. Meie koerte lemmiknumber: pärast takistusriba läbimist sai tuuselda- grupi arvates võinuks olla ka Musitempel, kuna sarnaneb väga da vammuses, kuid põlvpükstes šõujuhti. Viimane andis teada, Räpina pargis samanimelise ehitisega. Sõitsime mööda Glücki et koer ei haara alati püksisäärest, vaid sellest, mis talle ette Miia Sultsmann, Naha küla seltsingust tammedest, need istutas samanimeline saksa pastor pärast piibli antakse. Loomulikult tuli peremehe käskluse peale „vaenlase tõlkimist läti keelde. ahistamine“ lõpetada. Aluksne kalmistu on 400-aastane. Suureks pühaks tuli hiljuti Kontserdiks mindi väikesele peoplatsile aiakese sees, kus kokku väga palju rahvast. Kalmistu parklast siirdusime Templi- pingid, lava ning tilluke esinejateruum. Esinesid Vastseliina- mäele, mis on riigi kaitstud kultuurimonument. Legendi järgi kand- Misso puhkpilliorkester, kitarriga noormees Krabist, ansambel sid Põhjasõja ajal vene sõdurid mütsidega kokku valli, et paremini Metsalilled, Rõuge kammerkoor ning muidugi Helgerid ja Mu- Järvesaare lossi tulistada saaks. Kohe templi lähedal järve ääres relid Räpinast. Päeval sadanud vihmast polnud tantsupõrand asub Päikese sild, millelt avaneb suurepärane vaade Aluksne veel korralikult kuivanud ning väikesi libisemisi tuli ette mõlemal linnale, järvele ja lossile. On traditsiooniks saanud noorpaaride tantsurühmal. Alt vedas kohalik tehnika, mistõttu abivalmis külastus sillale, sellega seotult märkasime ka pärgi puu otsas. Giid bussijuht tõi igaks juhuks kaasavõetud kodukandi maki kiiresti kahetses, et ei saa näidata vanalinna, kuna see põles omal ajal lavale ning pärast pisikest ümberkorraldust said kõik tantsud maha nagu ka kirik, kuid uus kirik ehitati 18. sajandil ning on üks kenasti ette kantud. Loomulikult elati rohkem kaasa segarühma kaunimaid Lätis. Giid võinuks meile veel paljugi näidata-rääkida, särtsakale esitusele. Kontserdi lõpuks lauldi koos läti keeles „Put, kuid pidime jõudma õigeks ajaks Kornetisse. vejini“ – meile anti sõnad. See lugu tundus olevat samaväärne Õhtuse kontserdi alguseni külastasime Veclaicene meie „Mu isamaa on minu arm“ lauluga, sest kõik seisid püsti. vallamuuseumi, mis asub koos infopunktiga sealsamas Kornetis. Simmani alguseks oli maad võtnud suveöö sumedus, ritsi- Seal on materjale kohaliku looduse, inimeste, ajaloo, etnograafi a kad püüdsid oma ühendkooriga esinejaid üle trumbata; aial olid ja hariduse kohta. Muuhulgas lõid koduse tunde kaks eestikeelset süüdatud õueküünlad, tuttavaid lugusid mängis kahemehebänd aabitsat aastatest 1960–1980. Muuseumi kolmes väikeses toas Nõel Eestist, kust kõik seekordsed taidlejad. Meie üllatuseks tuldi saime mõnusa nostalgialaksu. Teisel korrusel sai vaadata-katsuda kohe esimese looga tantsupõrandale jalga keerutama. Peoõh- nii Läti kui Eesti kindakudujate valmistöid: kärbse-, ristiku-, ussi- tut turvas platsi ääres kõrguval korstnal üksik valge toonekurg. ja samblakirjad erinevates värvides-variatsioonides narmaste ja Peagi jätsime kohalikele rohkem ruumi ning lahkusime kollase palmikutega. Enne hobuste etteastet infopunkti kõrval heinamaal täiskuu saatel. jälgisime nende ettevalmistussõite ja „ehtimist“ – noored ratsani- Väikeses armsas kohas on mõnus esineda ja nii loodame kud punusid palmikuid oma suksu sabale ning laka sisse. edaspidigi Kornetisse kutsutud saada. Meie väikest kultuurireisi Õhtu eeskava alguses mängiti seekord Läti hümni, sõna toetas Räpina Vallavalitsus. võtsid vallavanem ning kultuuritöötaja, tütarlaps luges püüdlikult eestikeelset luuletust, noormehed laulsid nii eesti kui läti keeles. Marju Lodi, Ratsanikest piigad olid vahepeal pannud pähe pärjad ning selga Murelite tantsija kenad valged ratsakleidid väikese slepiga ning esitleti hobuse kuulekust nende suunamisega rivvi, viirgudesse, vaheldumisi Esikoha võitnud võistkond Behmod. Foto erakogust. Lasteaiaõpetajate avastuslikud suvepäevad Räpinas Toetudes J. Käisi seisukohtadele ning vajadusele töövälises Teise päeva juhatasid sisse õpetajad Gerli ja Jaanika stressivabas õhkkonnas ja ilusas looduses kogemusi vahetada, varahommikuse retrovõimlemisega. Pärast hommikukohvi loovust arendada, ideid ammutada ja uuteks väljakutseteks val- asuti ühiselt teele Põlvamaa keskkonnamajja Räpinas, kus mistuda, algatati aasta tagasi Põlva lasteaiaõpetajate tuumikgrupi keskkonnahariduse spetsialist Mari Kalalt saadi vastused prügi eestvedamisel Põlvamaa lasteaiaõpetajate suvepäevad. sorteerimisest ja tema pakutavatest programmidest nii koolidele Esimestel suvepäevadel kohtusid Põlvamaa lasteaiaõpeta- kui ka lasteaedadele. Prügisorteerimise õppeklassis oli palju jad Värskas. Sellel aastal toimusid suvepäevad 13.–14. juunil põnevat: jäätmekäitluse makett, ohtlike jäätmete näidiskapp ja Räpinas, kus osalesid lisaks Põlvamaa õpetajatele ka õpetajad mikroskoobiga komposti avastamine. Tutvustati jääkmaterjalide Tartumaa lasteaedadest. kasutamist – meisterdatud oli vanadest arvutiklaviatuuri nuppu- Suvepäevade läbiviimisel lähtusime Johannes Käisi mõtetest: dest võtmehoidja ja plastpudelist lilled. ole huvitatud oma tööst, ole iseseisev ja vaba; Lasteaias ootas ees kolm töötuba. Esimeses meisterdati tikki- uuri, katsu järele, vaidle ja avasta; mistehnikas kaarte Tiia, Kadi ja Gerli juhendamisel. Teist töötuba püüa töötada eeskujulikult, aita nõrgemaid ja tunne rõõmu juhendas projekti „Kiusamisest vaba lasteaed” Põlva-Võru-Valga oma tööst. regiooni koordinaator Ene Tigas. Teemaks „Kiusamisest vaba 13. juuni hommikul oodati meid Räpina lasteaeda Vikerkaar, lasteaia” metoodika tutvustamine ja situatsioonide läbimängimine. kus suvepäevade avasõnad ütlesid lasteaia direktor Regina ja Kolmandat töötuba juhendas Tartu Kiirabi Sihtasutuse arst Ene suvepäevade üldjuht õpetaja Milvi. Mattus, kes pakkus vaadata põnevat õppefi lmi elustamisest, Päevakava ja J. Käisi mõtted kaasas matkasime Räpina tutvustas uudset elektrišoki aparaati AED ja vastas huviliste loomemajja. Ülevaate loominguliste tegevuste võimalustest ja nime all. Sajandeid tagasi tegutsesid siin ka „kaltsutoojad”, kes küsimustele. maja tegemistest andis meile Leo Kütt. Paljudel õpetajatel tekkis tõid paberi valmistamiseks vanu riideid ja said vahetuskaubana Oli aeg teha kokkuvõte kahest suveseminari päevast. J. Käisi soov loomemaja tegevustes edaspidi osaleda. Näiteks kasutada savist tarbeesemeid. Tänapäeval tehakse Räpinas paberit ainult mõtetele tuginedes olid kõik osalejad ühel meelel, et saime olla võimalust juhendaja abil ühe päevaga endale ise vaip kududa. vanapaberist. Saime teada, et paberivabriku väikeses savitöö- vabad ja iseseisvad, saime avastada, uurida ja kõike ise ka käega Järgnes jalutuskäik Räpina parki maalilise Võhandu jõe kaldal kojas töödeldakse savitooted piimaga ja kuumutatakse seejärel katsuda. Loomulikult pakkusid suvepäevad palju uusi ideid, et sü- koos giid Helve Eesmaaga. Tutvusime Sillapää lossiga, vaba- põletusahjus. Nii mõnigi õpetaja ostis endale käsitsi tehtud sa- gisel puhanuna ja loovalt oma tööle läheneda. Täname osalejaid kujulise inglise stiilis ja kõrghaljastusega raamitud korrapärase vikruusi, koorekannu vms. nii Tartu- kui ka Põlvamaalt ning suvepäevade mõtte algatajaid prantsuse stiilis pargi osadega ning pargi liigirikkusega. Jõudu Tagasi lasteaias tekkis meil soov minna tutvuma uue sadama- ja korraldajaid Põlvamaa lasteaiaõpetajate ainesektsiooni tugi- ammutasime energiapuult. Edasi jätkus ringkäik vastremonditud kohvikuga, jalutada maalilise Peipsi rannal ja uurida vaatlustornist gruppi koosseisus: Heldin Punga, Milvi Kivisaar, Malle Adamson, aianduskoolis, kasvuhoonetes ja kaunis õiterohkes lilleaias. ümbrust. Avastasime maakaardi, millel asub Peipsi järv horison- Maiki Kruuda ja Heli Leet. Samuti tahaksime tänusõnad öelda Pärast kosutavat lõunasööki aianduskoolis ja vaba aega taaljoonel vasakult paremale (mitte vertikaaljoonel ülevalt alla). kõikidele, kes aitasid meid töötubades, tutvustasid imekaunist kohtusime Räpina paberivabriku väravas. Paberivabriku ajalugu Pärast väikest kehakinnitust toimus tutvumisring elevust Räpinat ning õpetajatele Iivile, Aimele, Üllele ja Marele, kes hoo- ning tööd tutvustas Eret Arbma. Kõik soovijad said kaasa osta tekitava ühise jutu (omadussõnad lünkadesse) koostamise põhi- litsesid majutamise, lasteaias koduselt tundmise eest ja aitasid soodsa hinnaga paberitooteid, et hiljem kodus või tööl koos mõttel. Järgnes test, mis andis teada, oled sa hea suhtleja, liider, organiseerida tegevusi. lastega meisterdada. Pehmet paberimassi, mis meenutab halli ideede genereerija, lepitaja, diplomaat või omaette tegutseja. Jääme põnevusega ootama järgmisi suvepäevi! Muusikasaalis mängisime loovus- ja liikumismänge, õppisime plastiliini, sai kaasa lausa tasuta – nüüd saab kerge vaevaga ka Milvi Kivisaar, Maiki Kruuda ja ise paberit teha! Ajalooliselt on paberivabriku juures tegutsenud kantritantsu. Õhtune vestlusring kõneles elust erinevates las- savitöökoda, praegu tuntakse seda kohta Räpina keraamika teaedades. Heli Leet 6 Räpina Rahvaleht august 2014 23. august – murdepunktide päev

23. augustil on Eesti jaoks kaks vastandlikku tähendust. elus nägin nii palju tõsiste kuid helgete nägudega inimesi! Hirm 1939. aastal kirjutasid sel päeval NSVL-i välisasjade rahvakomis- oli ületatud, selg oli sirgu aetud! sar Vjatšeslav Molotov ja Saksa riigi välisminister Joachim von T. Madisson rääkis MRP salaprotokollidest ja nende taga- Ribbentrop alla Saksamaa ja NSVL-i mittekallaletungilepingule, järgedest, kutsus üles salaprotokolle avalikustama. Sõna võtsid mille salaprotokollides fi kseeriti Euroopa jagamine mõjusfääri- Heiki Ahonen , Erik Udam , Villu Rooda , Merle Jääger luges oma deks. Baltikum sai N. Liidu saagiks. 23. august 1987 sai aga eest- luuletuse, Lagle Parek kuulutas välja initsiatiivgrupi moodustami- laste eneseteadvuse avaliku ärkamise läbimurdepäevaks – sel se stalinismiohvrite mälestusmärgi rajamiseks, Raivo Raave luges päeval toimus Tallinnas Hirvepargis esimene okupatsiooniaegne luuletuse, Moskva literaat Platon Afanasjev avaldas kahetsust, poliitiline meeleavaldus. et miitingul pole kedagi EKP Keskkomiteest ja sotsialismi huve 30. juulil 1987 saatsid endised poliitvangid Heiki Ahonen , peab kaitsma tema Moskvast, talle vastas repliigiga Kalju Mätik . Jan Kõrb , Tiit Madisson ja Lagle Parek avaliku kirja EKP Ajaloo Lauldi „Kungla rahvast” ja „Saa vabaks, Eesti meri”, anti allkirju Instituudile, ajalehele Rahva Hääl ja ajakirjale Aja Pulss ettepa- MRP salaprotokollide avalikustamise nõudele ja stalinismiohvrite nekuga avalikustada Molotov -Ribbentropi pakti salaprotokollid. monumendi toetuseks. Kirja muidugi ei avaldatud, sest see teema oli võimude jaoks Miitingul astusid MRP-AEG liikmeteks Sven Heinsalu , Karin väga ebameeldiv, kuna tõendas otseselt nõukogude võimu Inno , Urmas Inno , Kalju Mätik , Eve Pärnaste , Endel Ratas , Villu ebaseaduslikkust. Rooda , Erik Udam . (Hiljem liitusid ka Viktor Niitsoo , Tiina Hallik , 15. augustil moodustasid Lagle Parek , Heiki Ahonen , Tiit Maris Sarv . Auliikmeteks said poliitvangid Enn Tarto ja Mart Nik- 23. augustil 1987. aastal toimus Hirvepargis esimene okupat- Madisson ja Jan Kõrb Molotov -Ribbentropi Pakti Avalikustamise lus .) MRP-AEG lõpetas tegevuse pärast seda, kui 20. augustil siooniaegne poliitiline meeleavaldus. Foto erakogust. Eesti Grupi (MRP-AEG), grupi esindajaks sai T. Madisson . MRP 1988 asutati Pilistvere kirikus N. Liidu esimene alternatiivpartei aastapäeval 23. augustil otsustati Tallinnas korraldada rahva- pärjad ja lilled. T. Madisson tegi teatavaks, et MRP-AEG-ga on – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). koosolek mälestamaks Stalini ja Hitleri režiimide vahelise pakti liitunud ka Mati Kiirend , Jüri Mikk ja Ilse Heinsalu . 23. augustil 1987 korraldasid eestlased meeleavaldusi kogu tagajärjel hukkunud eestlasi. Teadet miitingu toimumisest levitati Hirveparki kogunes erinevatel hinnangutel 2000–3000 ini- maailmas: USA-s, Rootsis, Saksa Liitvabariigis, Kanadas, Aust- raalias. Miitingud toimusid ka Riias ja Vilniuses. vaba maailma raadiojaamade kaudu. mest, miiting möödus takistusteta. Miitingud 23. augustil Hirvepargis on saanud traditsiooniks 16. augustil saatis MRP-AEG Tallinna Linna RSN Täitevkomi- Nagu hiljem selgus, olid paljud miitingule tulnud arvestanud – 1988. a oli korraldajaks juba ERSP, 1989–1991. a kodanike tee esimehele teate miitingu toimumisest Raekoja platsil ja Linda arreteerimise võimalusega, mõnel mehel oli pintsakuvoodri va- komiteede liikumisega ühinenud organisatsioonid, hiljem ERSP, monumendi juures Harjumäel. Paluti tagada demonstrantide hele õmmeldud tubakat. Mina panin jalga oma ainukesed kõrge „Isamaa“, „Isamaaliit“, IRL jt isamaalised organisatsioonid. Kind- julgeolek. 21. augustil teatasid linnavõimud, et miiting lubatakse plokk-kontsaga säärsaapad, et kui tullakse ründama, siis on hea lasti kogunetakse ka sel aastal Hirveparki ja räägitakse Eesti jaoks läbi viia, kuid mitte Raekoja platsil, vaid Hirvepargis. 23. augustil virutada (kuigi mul ei olnud jalaga löömise kogemust, olin kindel, olulistel poliitilistel teemadel. kogunes rahvas siiski Raekoja platsile, nagu oli öeldud MRP- et saan sellega hakkama). AEG poolt välisraadiojaamade kaudu levitatud teadetes. Raekoja Kõik kulges aga rahumeelselt. Mul ei lähe iialgi meelest, mil- Eve Pärnaste, platsilt mindi Harjumäele Linda monumendi juurde, kuhu asetati lised olid miitingutele tulnud inimeste näoilmed – esimest korda kunagine MRP-AEG ja ERSP liige, Eesti Kongressi saadik Uudiseid 80 aasta tagant ajalehest Võru Teataja, august 1934 Räpina loss remonteerimisele. Räpina Sillapää loss ühes pargi, Räpinasse uus orel. Räpinas toimub pühapäeval, 9. septembril, krundi ja aiaga läheb Räpina vallavalitsuse valdusse. Niipea, kui kiriku uue oreli pidulik õnnistamine, millele järgneb suur kontsert. ametlikult üleandmine teostunud, hakkab vald lossi juures vajalikke Jumalateenistust on kutsutud pidama tuntud praost Rutopõld Tar- remonttöid tegema, kus eeskätt tuleb kasutusele lappimine, mis tust, õp Hinno Petserist ja Vastseliina õpetaja Ernits. Kontserdil möödapääsemata, sest kohati jookseb vihmavesi lossi seesmusse ja esinevad R. Jõks Tartust, kohalik segakoor jt. Arvatavasti külastab rikub maja. Räpina vallavalitsusel ongi juba vastav summa 600 krooni õnnistamispidustusi prof. Topmann Tallinnast. Uus orel on valmistatud suuruses Räpina ühispangas hoiul. Nii saab ilus loss remondi, mis A. Terkmanni ja O. Gutmanni poolt. Dispositsioon – registrid – hääle- just hädavajalik. Vastasel korral muutuks hoone mõne aasta jooksul kõlavus prof Topmannilt. Endisest orelist on kõik, mis kõlbulik, pandud elamiskõlbmatuks. uude orelisse, kuna enamik puutorusid jäi alles. Orel läks maksma Räpina vallavolikogu maksustas koeri. Räpina vallavolikogu 1.075.000 snt. See summa on saadud enamikus korjanduse teel, omal koosolekul maksustas kõik vallas olevad koerad, keda üksikus kuna osa summast on vaid eelarvete korras saadud. Arvatavasti kü- majapidamises rohkem kui üks – kroonilise aastamaksuga. lastab seda Räpina suursündmust kogu ümbruskond. Kiriku ümbrus on säetud, meie oludele imestavalt, väga ilusasti korda, mille eest Räpina postijaama planeerimine seisma. Räpina alevikus suleti peame tänu võlgnema köster Küütsile. See hoolitsus peaks me maa siseministri otsusega, arvates 1. augustist postijaam, mida pidas J. kirikus olema tõesti eeskujuks. Zirnask. Kohalviibiv riigi maamõõtja asuski selle otsuse kohaselt postijaama krunti planeerima Räpina maatameeste ehituskruntideks. Vanu ajalehti sirvis Nüüd aga saabus Võru maakorralduskomisjonilt teadaanne, et pos- Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum tijaama planeerimine tuleb ajutiselt seisma panna, sest selle kohta Preester Nikolai abikaasaga. on avaldatud protesti. Nagu kuulda, on ministeerium jätnud protesti Foto: Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum. tähele panemata ja postijaam planeeritakse ikkagi ära. pina ap-õigeusu koguduse preester Hindov kui ka juhtivad tegelased Ehitagem Eesti koda Noorte näitus Räpinas. Põlva-Räpina ümbruskonna noored võtavad oma igapäevase töö kõrval agaralt osa seltskondlikust tööst Kord istus Vanemuine maha, korraldavad 19. aug Räpinas Põlva-Räpina kihelkondliku noorte tööde ja propageerivad kõikjal eestlust. näituse. Kavas kõik tähtsamad noorte tegevusalad, nagu rohumaad, seal Tartus Toome nõlvale, seemne- ja sordiviljakasvatus, põldtaimekasvatus, aiaviljakasvatus, Räpina vabadussammas vanal kalmistul. Räpina vabadussõ- kust saaks neid lauluhääli leida taimekaitse, sulgloomakasvatus, mesindus, põllumajanduse masinaid jas langenute ausamba ümbruse korraldamisel ette võetud kaeva- ja kõik nad kokku koguda. ja riistu, turbaasjandus, käsitööd, talude raamatupidamine, põlluma- mistel tuli nähtavale palju inimluid. Samuti tuli säält välja mitu hobuse pääluud. Leitud luud arvatakse pärinevat 11. või 12. sajandist. Samast Leiti lauljaid, kuid ruumi vähe. japidamise tegelikkude tööde võistlus ja demonstratsioonid. Selle Kalevil tuli mõte pähe: kõrval kõne- ja kirjatööde võistlused, võistlusmänge ja muid lõbustusi. kohast leiti mitu vanaaegset terariista, mis arvatavasti pärit samast ajastust. Arvatakse, et vabadussõjas langenute mälestussammas on „Lauad toon ma kohe varsti“, Ettevalmistused näituseks algasid juba kevadel. Mitmesugused põl- seadis sammud üle Eesti, lumajanduslikud alad, millega noorteringidel tegemist on olnud juba sattunud juhuslikult samasse kohta, kuhu vanal ajal sõdade puhul on raske mõte südames. kevadest peale erilise hoolega, et sügisel esineda asjalikult, näitavad maetud räpinlaste esivanemaid. „Nii palju toon, kui palju jaksan, üldsusele, kui palju loovat tööd võivad teha ka tulevased peremehed, 100. aasta juubel Räpinas. Pühapäeval, 12. aug pühitses Räpina et rahvale saaks kultuurikants, kui aga ainult tahtmist ja indu on tööks. Näitust külastavad mitmed ap-õigeusu kogudus oma kiriku 100-aastast juubelit, mis arvukale ma selle teo teostan.“ tähtsamad tegelased väljastpoolt, nende hulgas ka Põllutöökoja kogudusele kujunes suureks meeleavalduseks. Jumalateenistusest direktor hr J. Hünerson. nii laupäeva õhtul kui ka pühapäeval võttis osa suurel hulgal rahvast. Lauad kohal, Võhandu kasvab kinni. Räpina aleviku piirkonnas on märgata Eriti pühapäeval ei suutnud avar kirik mahutada kõiki kirikulisi. Kü- kuid kes ehitab Eesti rahva laulukaart. suure ja ilusa jõe Võhandu kahanemist. Ilusa Sillapää lossi pargiäärne lalistena pidulikule jumalateenistusele olid sõitnud Võrumaa praost Kui oli kõland lauluke jõgi rohtub aasta-aastalt rohkem ja isegi ei võimalda enam paadisõitu, J. Randvere, Mõniste koguduse ülempreester P. Kolon ja Pärnumaa „Hakkame mehed minema“, sest rohi on muutunud nii tugevaks, et on sünnitanud kamara, mis Kergu preester Talumees, kes kõik ühes koos oma preester Hindoviga kõik said aru kuhu minna hiljem muutub kahtlemata rohumaaks. Paistab, et ilus lossijärv hääbub teenisid. Pääle kirikuteenistuse koguduse liikmed ühes võõrastega laulutemplit tegema. ja järele jääb vaid Võhandu säng. võtsid osa ühisest lõunasöögist, kus sooviti juubilarile võõraste poolt õnne ja edu edaspidises töös. Eriti soojade sõnadega tervitas Tuli mehi, tuli naisi, Räpina ap-õigeusu kirik 100-a. Räpina ap-õigeusu kirik saab ev-luteriusu koguduse nõukogu esimees Ritsland, kes toonitas, et tegu neil oli ühine. 12. augustil 100 aastat vanaks. Sel päeval pühitsetakse juubelit, Räpina kultuurielule on mõlemad kogudused oma koolidega olnud Laulukaar sai imeilus, mispuhuks sõidab Räpinasse mitu kõrgemat vaimulikku. Juubelipidus- tähtsamaks teguriks. Tervitusi ütlesid veel naaberkoguduste, Räpina seda iga laulja silus tused algavad jumalateenistuse ja kontserdiga kirikus, kus jutlustavad ühispanga ja meie lehe esindaja. Samuti olid rida tegelasi ja ametasu- oma kuldse häälega. mitmed preestrid ja laulab koguduse suurendatud laulukoor. Kiriku tusi tervitanud kogudust telegrammi teel. Üldiselt jäi pidustustest hää Tartust toodud laulutuli ehitamine algas 1829. a ja kirik valmis lõplikult 1834. a. Vana kirik, mulje. Paistab, et noor koguduse hingekarjane N. Hindov on lühikese kestaks läbi terve elu. mis ehitati Räpinasse 1752. aastal keisrinna Elisaveta Petrovna aja jooksul viinud tublisti edasi koguduse elu ja osanud koondada Sajanditeks tehtud töö käsul ning pühendati vaga Sakaaria ja Elisabeti auks, süttis põlema Räpina seltskonda nii mõnekski ühiseks seltskondlikuks tööks. 6. jaanuaril 1813. a pääle jumalateenistust – arvatavasti küünlast, ei kaoks ära üleöö. mil puukirik põles maani maha kogu kirjavara ja tähtsate dokumen- Teadaanne. Pühapäeval, 19. aug kl 11 antakse välja Räpina Laulgem lapsed, tidega. Seda põlenud kiriku aset tähistab veel praegu telliskivi jalal surnuaia juures vähempakkumiseks Paul Kirotoski elumaja ehitustöö. laulgem noored, asetsev rist. Praegu Räpina koguduse kirik on kivist ja looduslikult Kaupa tegema palutakse ilmuda vilunud ehitustööde ettevõtjatel. Töö- laulgem võimsad ühendkoorid, ilusal kõrgel Võhandu jõe kaldal. Kirik on üks ilusamaid Võrumaal. andja jätab endale õiguse tööd välja anda ka mitte vähempakkujale. Eesti laulu sõbrad kõik, Räpina ap-õigeusu kogudus ei ole mitte suur, liikmeid on natukene Töö ettevõtjalt garantii nõuetav. P. Kirotosk teid tervitavad ühiselt. üle tuhande, kuid sellele vaatamata suudetakse sääl palju ära teha. Räpina algkoolile uus õpetaja. 16. augustil toimus Räpina Viimase kahe aasta jooksul on Petserimaalt, Kolpino saare vene vallavolikogu koosolekul Räpina algkoolile 5. õppejõu valimine. Nõlvalt meie pidu kaeb koguduse alt Räpina kogudusse üle tulnud 250 liiget (setud), mida Kandidaate oli üldse 25 ja kõik naissoost, sest välja oli kuulutatud suurmees Gustav Ernesaks, Kolpino kiriku marurahvuslasest vene preester ei sallinud ja isegi just naisõpetaja valimine. Volikogu valis Räpina algkooli õpetajaks temagi saaks osa võtta, saatis Räpina preestri Hindovi pääle kaebekirja, mis aga põhjata ja Elsa Tõnnovi. Valitud Elsa Tõnnov on 28 a vana ja kutseline õpetaja. kui ta muutuks elavaks. mingit tulemust ei annud. Räpina kogudus on korraldanud Räpinas Õpetajana on ta teotsenud juba aastaid, millisest ajast kaks viimast Kalju-Johannes Kullerkupp Räpinast mitu hõimuõhtut. Ka käesoleval aastal korraldatakse hõimuõhtu. Rä- aastat oli õpetajaks Tartumaal, Meeksi algkoolis. august 2014 Räpina Rahvaleht 7 Kunstielamus Räpina loomemajast Ikka targemaks, Selleks, et saaks sündida midagi head, on harilikult tarvis ikka targemaks! mitme positiivse loo kokkupuudet. Antud juhul on Räpinas põimu- nud järgmised, pealtnäha täiesti eraldiseisvad asjaolud: esiteks – 10. septembril 1975 sündis Räpinas Eve ja Rein Randami perre tütar Piret, kellele Räpina on sünnilinnana tänaseni väga süda- melähedane. Teiseks, Räpina mõisa tallihoonest, mis on alles hiljaaegu renoveeritud loomemajanduse keskuseks, on saanud loovuse ja inspiratsiooni vahendaja: nii magnet kui kiirgaja – „kaks ühes“, töökindel mõlemas suunas. Kolmandaks – möödunud suvel külastas Piret Randam, kelles alles mõned aastad tagasi tärkas kunstnikupisik, oma sünnilinna ning loomemaja. Nimetatud lugude, millel on omakorda eel-, kõrval- ja järellood, kokkupuute tulemusena on Räpina loomemajas juba augusti algusest avatud Piret Randami maalide näitus „Minu eelmise aasta suvemälestused 2013 ja muudki“. Näitus jääb avatuks septembri lõpuni. Räpina loomemaja tegevjuht Leo Kütt tuletas näituse avamis- Piret Randam. Foto: Helina Pärnaste. päeval meelde loomemaja näituste valiku põhimõtet: Räpina loomemajas eksponeeritavad näitused peavad olema Räpinaga Räpina Pensionäride Seltsi aktiivne rahvas käib Eestimaad seotud – kas on kunstnik siit pärit või elab siin või on tööd Piret Randam on sündinud Räpinas 10. septembril avastamas. Foto erakogust. Räpina ainetel. Piret Randami puhul on täidetud mitu sedalaadi 1975. Põlva Keskkooli lõpetas aastal 1993. Piret on lõpe- kriteeriumi. tanud ka Põlva Lastemuusikakooli klaveri erialal ja Tallinna Taas kogunes Räpina Pensionäride Seltsi rahvas, et minna Piret Randami sõnul oli just möödunud suvel nähtud Räpina Meditsiinikooli farmaatsia erialal aastal 1996 ning õppinud uurima, kuidas elati ja elatakse siin- ja sealpool Eesti piiri. loomemaja interjöör see, mis teda võlus ning ajendas kavandama lastekasvatust West Thames›i Kolledžis (West Thames Põrutasime alguses Otepääle, et ammutada jõudu ener- maalinäitust, mis sobiks täpselt Räpina loomemaja näitustesaali. College), mille lõpetas 2006. aastal. giasambast. Sealt võtsime suuna Marjasoo talule, kuid meie Enamik näitusetöödest on valminud viimase aasta jooksul ning Piret Randam elab 1998. aastast Londonis, ta on abielus sealolemist ei soosinud ilmataat. Esimesed metsmaasikad saime just käesoleva näituse koostamist silmas pidades. Maalidest brasiillasega, peres kasvab kaks poega, Eric (7) ja Anderson ikkagi suhu pista. õhkub kodusust ning äratundmisrõõmu. Võib-olla ongi 16-aas- (14), kes mõlemad räägivad väga hästi emakeelt. Praegu Teel Hellenurme vesiveskisse pajatas giid Viire Sangaste rukki tane Eestist eemalolek see, mis paneb nägema olulisi, koduseid töötab Piret Randam katolikus põhikoolis (St. Michael and aretamisest krahv Bergi ja vesiveski ehitusest mõisnik Middendorfi ning meile, (lõuna) eestlastele, omaseid „tavalisi“ hetki. Kahe St. Martin›s Catholic School) kooli söögivahetunni kasva- poolt. Veski asub Elva jõe paisjärve ääres ja on neljakorruseli- näitusel eksponeeritava õlimaaliga – „Küüslaugud“ (õli, 2014) tajana. ne. Saime näha kogu protsessi viljade tuulamisest kuni manna, ja „Kalavõrk“ (õli, 2013) on Piret Randam kandideerinud ka Maalimise vastu tekkis Piretil huvi 2009. aastal. 2012 tangu, jahu jne valmimiseni. Neljanda korruse aknast imetlesime Kuningliku Akadeemia näitusele, kus nimetatud tööd pääsesid otsustas ta minna Richmondi Täiskasvanute Kolledžisse miljonivaadet paisjärvele. Pärast ringkäiku saime maitsta selle 12 000 maali seast 4000 hulka – see on Pireti kinnitusel tema (Richmond Adult Community College) ja teha läbi veski jahust tehtud leiba võiga ja juua piparmünditeed. Oh, küll jaoks väga kõrge tunnustus. õlimaalikursus algajatele. Tema juhendajaks oli Iisraeli oli hea ja turgutav! Mitu näitusetööd on saanud oma soojuse Pireti vanaema kunstnik Gabriela Scutz. Järgnes aastane maalimise ja Ees ootas Karula Rahvuspargi külastuskeskus Ähijärvel. Võngri Sarau talust Rõhu külast Tartumaalt. Räpina näituse joonistamise diplomikursus samas kolledžis (Painting and Bussi aknast oli näha omapärane Kaika kuplistik. Kuna vihma auks on ta maalinud muuseas ka Räpina rahvatantsurühma Drawing BTEC Level 2 Diploma), seekord aga sakslasest tuli vahelduva eduga, siis vaatasime telekast selle ala looduse Pihlamarjad esinemist Põlva Intsikurmus. Kõige erilisemaks kunstniku Jutta Gloeckneri käe all. Sügisest on Piretil plaan ilu. Edasi läks sõit Metsavenna tallu. See oli täis ajalugu meie materjaliks on kindlasti Brasiiliast pärit palmilehed triibuseeliku jätkata õpinguid samas kolledžis (Painting & Drawing, Art& esivanemate kannatustest võõrvõimu all. Olime nagu tõelised mustris. Piret lubab, et kui näituse külastajale mõni maal kohe Design Level 3 Certifi cate). metsavennad: sulgesime metsas end punkri kaitsvate seinte väga-väga meeldib, siis on võimalik see endale ka päriseks osta. Piret on olnud üle kümne aasta Eesti Abistamise Komitee vahele küünalde valguses. Külmarohuks pakuti ikka seda va Piret tervitab kõiki näituse külastajaid ja tänab südamest liige ja aidanud kaasa heategevusele Londoni Eesti Majas. metsakohinat. Pani tõesti vere käima! Teel Seedri puhketallu võeti külastamast tema näitust „Minu eelmise aasta suvemälestused bussis metsameeste laulud üles (sõnad anti kaasa). 2013 ja muudki“. Komitee esinaisena korraldas ta 25. mail 2014 Londoni Eesti Majas väikese maalinäituse „Lilled ja loodus“ Eesti Abista- Järgmisel hommikul siirdusime kaksiklinna Valga-Valka poole. mise Komitee 70. tegevusaasta tähistamiseks. Valgas tegime väikese jalutuskäigu, vaatasime Nipernaadit, oma- Eva Saar, pärast väikest raekoda, mida parajasti taastati ja mälestusmärki Räpina valla haridus- ja kultuurispetsialist Poola kuningas Stephan Batoryle. Seejärel ületasime Eesti piiri. Peagi jõudsime Ruhja meierei Sõpruskohtumine Pool sajandit kooli lõpetamisest ette ja läksime teisele korrusele. See oli juba ette teada, et toot- misruumidesse meid ei lasta. Telekast nägime kogu tootmisprot- 26. juuli pärastlõunal said kokku 16 endist Räpina Keskkooli sessi, kuidas jäätis valmib. Kasutatakse täispiima. Pärast asusime saarlastega õpilast 16. lennust. Meie klassi lõpetas 27 inimest, kellest viis degusteerima, missugune jäätisesort on parim. Need olid kõik Eelmisel aastal Kihnus olles pöördus Saaremaa seltskon- on juba igaveseks lahkunud. Kohale tulid ka kaks õpetajat: imehead. Jah, oh üllatust... veel kingiti igaühele jäätis. Aitäh! natantsijate rühm Marleen Piret Varjundi poole avaldades soovi Arvo Kikas, meie klassijuhataja, ja matemaatikaõpetaja Vello Nüüd oli vaja üle vaadata Naukšeni mõisakompleks kohtuda Räpina tantsijatega. Kevadel toimusid mitmed läbirää- Sillaste. Kuuele õpetajale saatsime tervituskaardi. Kogunesime koos pargiga. Saalis olid väga mugavad toolid ja park kaunilt kooli juurde, jällenägemisrõõm oli suur. Tegime pilte kooli trepil kimised, mille tulemusena jäi kuupäevaks 1. august. Esinejateks kujundatud. Läbi pargi jalutades jõudsime muuseumini. Siin sai- ja oma lehise juures. me maitsta Naukšenis valmistatud tooteid: mitut sorti õli, kalja, Räpina poolt olid Pihlamarjad ja Murelid. Peolaud oli kaetud Puuriida pubis. Alustati lilletseremoonia mineraalvett ja limonaadi. See päev oli lämmatavalt palav, teekond siia pikk ja higi ja teatmemappide jagamisega. Süütasime küünlad lahkunute Koduteel peatusime Lilli piiripunktis, kus on mälestussammas voolas ojadena. Saarlased võttis oma kaitsva tiiva alla Eva Sala. mälestamiseks. Lauas istudes jagasime mälestusi, õpetaja Arvo nendele, kes seisid Balti ketis. Aias, külma duši all, värskendati end. Keelekasteks pakkus Kikas ütles, et me olime ilusad ja targad ning veel ka head, et Veel viimane peatus – ees tõusevad taeva poole Helme or- perenaine külma õunamahla ja värsket hapukurki. Õhtuks olid kutsume vana õpetaja külla. Legendaarsed on õpetaja Kikase dulinnuse varemed. Nooremad, kel jaksu veel oli ja jalad terved, tantsumemmed nii jumekad ja särtsu täis. sõnad tundi tulles: „Tere hommikust!“ Õpetaja Kikas saab kolme jõudsid ka seal käia. Peaaegu terve bussisõidu aja tutvustas Kultuurilembelist rahvast oli linna keskväljakule kogunenud kuu pärast 85-aastaseks. Õpetaja Vello Sillaste jagas ka meile giid nende objektide ajalugu, kus me käisime. Aitäh Sulle, Viire, päris palju. Publik elas kontserdile elavalt kaasa: aplaus oli vägev tunnustust. Meie ajal polnud koolikiusamist ja õpiti hoolega, toreda reisi eest! ja fotosilmad välkusid. Tantsurühmad esinesid vaheldumisi. „Plak- hinded saime ausalt. Erilisi tippe meie klassis polnud. Kuid 27- Ega me veel reisikeppi nurka visanud. Juulis käisime Rakvere sutantsus“ lõid kaasa kõik kolm rühma. Meie suureks üllatuseks st said kõrghariduse 18, mõnel jäi see pooleli ja mõned said ajalugu uurimas. 15. juulil läksimegi Rakverre Eesti Politseimuu- olid saarlased selle Põlvamaa tantsu jalgadesse talletanud. Kõigi keskerihariduse. Meie hulgas oli keemikuid ja biolooge, metsa- seumi. Giidi julgustamisel sai kõike proovida: auto järsku pea- kolme rühma osavõtul lõpetati kontsert ühistantsuga „Roosianna“. mehi, majandusteadlane, arst, agronoom ja kehakultuurlane ning tumist, rooli taga olles kiiret reageerimist otsasõidu vältimiseks, Selle tantsuga sulasid kõik rühmad ühtseks pereks. Üritus oli väga ehitaja. Ühel mehel on kaks kõrgharidust: matemaatika ja juura. kainuse kontrolli, võitlust pättidega jne. Poolteist tundi möödus tore tänu saarlaste ettevõtmisele, kelle eesotsas oli proua Heldi. Nüüdseks oleme kõik pensionärid, kuid meie eakas õpetaja on ruttu. Pärast seda läksime tutvuma Rakvere linnusega. Järgmisel päeval ootas neid esinemine Seto Kuningriigi päevadel veel töötav pensionär – postimees koos abikaasaga. Lapsi on Sisenesime rasketest väravatest siseõue, kus jalutasid par- Mikitamäel. Kanged memmed need saarlased! ka peaaegu kõigil, ikka nii ühe-kahe kaupa. Üks meie hulgast on did, lambad. Latrist vaatasid välja hobused, kanad kaagutasid ja Selline üritus sai nii täiuslikult toimuda vaid tänu toetajatele: ka juba „puruvana“ seisuses, st tal on lapselapselaps ehk neljas jänesed silmasid meid. Tehnikat oli õu täis: kõik vanaaegne ja ka AS Värska Vesi, Räpina Loomemaja, Räpina Keraamika, Räpina põlvkond. Meie klass oli ja on ka peale 50 aastat üksmeelne ja inimesed seal õuel olid riietunud vastavalt ajastule. Kultuurikeskus, AS Rahiko, Mati Lukk, Tiina Luup, Piret Varjund, kokkuhoidev. Allakirjutanul on see ainuke seltskond peale aian- Meid kui külalisi paluti lauda ja ka toit ning nõud olid vastavalt Margarita ja Andri Võsokovski, tantsurühmad Murelid ja Pihla- duskooli ja EPA, kes käib regulaarselt koos. Meie armas klas- ajastule. Nüüd võisime giidi saatel kahetunnisele reisile siirduda. Giidiks oli Räpina kooli endine ajalooõpetaja Harry Laiv. Linnus marjad. Räpina-poolne organisaator oli Eva Sala. sivend Mati, kes ehitas Eesti Elektrijaama ja tegi kokkutulekuid, jättis lahkudes selle kohustuse Silveri ja Räpina naiste õlule. Meie oli väga huvitav ja tutvumine lõppes aupauguga kahurist. Mä- Hilda Veber „lapsi“ on üle vabariigi laiali: Tallinnas, Tartus, Räpinas, Värskas, lestuseks jäi ühine foto. Vaatasime üle ka Rakvere uuendatud Kuressaares, Põlvas, Verioral, Lintes, Elvas, Kadrinas ja mujal. keskväljaku, kus asub Arvo Pärdi monument. Enneolematu kuumus ja muud kohustused kahandasid ka Uutest teadmistest tulvil alustasime kojusõitu. Ilus on Ees- meie ridu. Oleme juba küllalt eakad ja seepärast oli see eriti tähtis timaa ja huvitav ta ajalugu. Kildhaaval ahmime seda endasse. kokkusaamine, kes teab, mis viie aasta pärast juhtub. Aitäh kõigile organisaatoritele! Tervist ja õnne kõigile kaaslastele ja endistele õpetajatele! Toredat suve jätku! Maie Vaino (Hering) Hilda Veber Räpina Rahvaleht Väljaandja: Räpina Vallavalitsus, Kooli tn 1, Räpina 64504 Toimetaja: Annika Oper, telefon: 5817 2124 e-mail: [email protected] Augusti esimesel päeval käisid Saaremaa kanged naised Kujundus&Trükk: särtsakate räpinlastega koos kontserti pidamas. Paar OÜ Tartu, Ilmatsalu 3g Foto erakogust. 8 Räpina Rahvaleht august 2014

KULTUURIKALENDER AUGUSTIS-SEPTEMBRIS ÕNNITLEME VANEMAID

L, 23. VIII 14 Räpina valla külade päev! Päikese valgust eneses kanna, Sportlik perepäev kõigile! Leevakul soojust teistele edasi anna. K, 27. VIII Räpina Muusikakooli uute õpilaste vastuvõtt Lillede ilust naeratus võta, 16–18 Räpina Muusikakoolis rõõmsalt elus edasi tõtta! N, 28. VIII Räpina Muusikakooli uute õpilaste vastuvõtt Artur Otter 16–18 Räpina Muusikakoolis 2.07.2014 R, 29. VIII Linte lastepäev läheb Elistvere loomaparki! Osalustasu lastele 2 eurot, Rico Sarapik täiskasvanule 3 eurot. 3.07.2014 Kõik huvilised saavad end sõidule kirja panna Linte raamatukogus või telefonil 795 1418. NB! Kiirusta, sest kohtade arv on piiratud! JUKU-MANNI Linte külakeskuses R, 29. VIII 18 Kirjandusõhtu „Nasta Pino 80“. Tasuta! KUNSTIRING ALUSTAB TAAS Võõpsu raamatukogus R, 29. VIII 19 Marek Sadam ja Tõnu Laikre kontsertkavaga septembris lasteaias Vikerkaar „Armastan maad“. Pilet 3 eurot. PLAANIS: Saju korral toimub kontsert ● savi voolimine ja keraamika; Ruusa kultuurimajas. Info tel 517 6288. Virosi järve ääres RÄPINA SPORDIKOOL ● klaasi- ja tekstiilikunst; L, 30. VIII 14 Räpina paisjärve rannapäev. VÕTAB VASTU UUSI ÕPILASI! ● maalimine ning joonistamine; ● kanuusõidud spetsialisti juhendamisel; ● teadusprojektid; ● Nublu ja teised külalised; Õpilaste vastuvõtt Räpina Spordikoolis ● võistlused ja mängud; ● maailma avastamine; ● aktiivsematele meened. toimub järgmistel huvialadel: Tule ja veeda vahva nädalavahetus Korvpall Treener-õpetaja Ants Järv ● näitused. kogu perega! Treener-õpetaja Jaanus Meitus Korraldaja: MTÜ Räpina Avatud Kunstiring on mõeldud lastele Kergejõustik Treener-õpetaja Karin Junson Noortekeskus Räpina jõepaisu ujulas alates 4. eluaastast, oodatud on ka koolilapsed. L, 30. VIII 12 Vello Padriku raamatu „Arstiabist Räpinas läbi Võrkpall Treener-õpetaja Heini Lumpre kolme sajandi. II osa“ esitlus. (Kutsetega) Avaldusi võetakse vastu Kontakt: 5556 8959, [email protected], Räpina haldushoones volikogu saalis kuni 5. septembrini 2014. a. Facebook: juku-manni kunstiring Räpinas. (Kooli 1, II korrusel) P, 31. VIII 12 Räpina Rull 2014. Räpina Spordikoolis on Turvavarustus kohustuslik! õppimine tasuline – 6,39 eurot kuus. Räpina keskväljakul E, 1. IX 10 2.–12. klassi aktus Täpsem info Räpina Ühisgümnaasiumis telefonil 5305 5141 või [email protected]. E, 1. IX 12 1. klassi aktus Räpina Ühisgümnaasiumis E, 1. IX 8.30 Õppeaasta avaaktus Ruusa Põhikoolis Ants Järv, E, 1. IX 14 Õppeaasta avaaktus Räpina Muusikakoolis Räpina Spordikooli direktor T, 2. IX Tarkusepäeva tähistamine SÜGISEST ALUSTAB Räpina lasteaias Vikerkaar KARATEKLUBI L, 6. IX 13 Filmikultuuri teemapäev. Animatsiooni- ja fi lmitöötoad. TOUSHI Ringvaade kohalikest kaadritest. ALUSTAB TAAS Räpina loomemajas R, 12. IX 17 Spordiõhtu „Terves kehas terve vaim“ I–IX klassi õpilastele. Tasuta! 3. septembril Räpinas! Võõpsu raamatukogus E, 15. IX Vanavanemate päev Ootame enda ridadesse Räpina Lasteaias Vikerkaar uusi ja vanu huvilisi. K, 17. IX 18 Kepikõnni sügisüritus. Korraldaja: Räpina spordiklubi. Võitleme püsti ja pikali, Info tel 507 7325 (Aime Klaas). relvaga ja relvata. Start Räpina keskväljakul L, 20. IX 19 Pikalauapidu Linte külakeskuses Karate, jujutsu, mõõga ning R, 26. IX 17 Temaatiline õhtu „Keda kiita leiva eest“ pehme mõõga treeningud, I–IX klassile. Tasuta! Võõpsu raamatukogus MMA, enesekaitse. Oodatud on kõik tantsuhuvilised! Täiskasvanutele venitus ja Tantsime relvade ja lehvikutega. NÄITUSED süvalihaste treeningud, tai chi. Alates septembrist toimuvad trennid laupäeviti Helve Eesmaa fotode näitus „Loodus südames“ Räpina Muusika- Tule ja proovi! koolis. 15.00–17.00 Räpina ÜG väikeses võimlas. Piret Randami maalinäitus „Minu eelmise aasta suvemälestused Kontakt: Kontakt: 5556 8959, [email protected], 2013 ja muudki!“ Räpina loomemajas 30. septembrini. Facebook: karateklubi Toushi, Facebook: karateklubi Toushi. 5556 8959, Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumi näitused [email protected]. Näitus „Adolf Vaigla 100“ Räpina Aianduskooli kasvuhoones. Näitus „Kitä umma järvekeista, kallist kalarannakõista“ Võõpsu pritsikuuris. Näituse külastamine eelneval kokkuleppel. Lisainfo: MEIE HULGAST ON LAHKUNUD Svetlana Hrabrova, 5198 0719. RÄPINA LAAT Ei ole ühtki palvet, Näitus „Räpina Aianduskool aastatel 1924–1984: näpud mullas, mida peast ma teaksin päriselt. Ei ühtki lohutust. närvid korras!“ Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumis ja Räpina 7.09.2014 kell 09.00–16.00 haldushoone I korrusel. D. Kareva Näitus „Räpina kultuurielu viimasel 100 aastal” Räpina Aiandus- kooli vestibüülis. Urmas Šturmov Räpina Tuletõrje platsil. Väljapanek „Raadama pillimeister Elmar Luhats” Räpina raamatu- 6.07.2014 kogus 30. augustini. Müügil toidu- ja tööstuskaubad, Anna Tilkson 8.07.2014 põllu- ja aiakaubad, Sinaida Arbma 13.07.2014 käsitöö ja vanavara. Erich Ojamets Tule kogu perega! 19.07.2014

Linda Piigli 26.07.2014