KALEVIPOEG on JÄLLE RÄPINAS! Toimuvad Räpina Aianduskoolis Augusti Keskpaiga Palavuses Pala Vallas Toimunud Tänavu Sügisel (1.–5

RÄPINA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE HÄÄLEKANDJA Nr. 78 august 2010 5 krooni 5. Euroopa Nooraednike kutsevõistlused KALEVIPOEG ON JÄLLE RÄPINAS! toimuvad Räpina Aianduskoolis Augusti keskpaiga palavuses Pala vallas toimunud Tänavu sügisel (1.–5. septembril 2010) toimuvad 37. Peipsi suvemängudel võidutsesid taas Räpina valla Räpina Aianduskoolis 5. Euroopa Nooraednike kutsevõist- sportlased, tuues koju mängude üldvõidu. See tähendab, lused. Osalejad on 17 Euroopa riigist pärit noored aedni- et suvemängude rändauhind Kalevipoeg saab jälle ühe aas- kud, kes võistlevad erinevatel aianduslikel aladel, et selgi- ta Räpinas veeta ning huvilised saavad teda vallamajas tada välja Euroopa parimad. vaatamas käia. Viimati võidutsesid Räpina sportlased Peipsi Euroopa nooraednike kutsevõistluste idee sai alguse suvemängudel 2008. aastal Mikitamäel, mil koguti Värska juba 1995. aastal, mil Johannes Peperhove, toonase Saksa- vallaga võrdne arv punkte, ent otsustav oli parem tulemus Prantsuse Aiandusõpetajate liidu president ja praeguse kergejõustikus. Euroopa Aiandusõpetajate liidu president tutvustas oma Pala valla korraldatud Peipsi suvemängudest võttis osa ideed saksa-prantsuse nooraednikele ning saksa-prant- kaheksa omavalitsust, neist täisvõistkondadena 6 võist- suse aiandusõpetajatele. Mõte sai teoks 2002. aastal, mil konda. toimusid esimesed Euroopa nooraednike kutsevõistlused Mängude üldvõitjaks tulnud Räpina võitis koha esikol- Saksamaal Münsteris. Eestit saavutas esimestel kutse- mikus pea kõikidel aladel, v.a koroona, kus saavutati võistlustel 6. koha. Võistlusi korraldatakse iga kahe aasta 5. koht. Ei osaletud köieveos, sest võistlusjuhend lubas järel ning võistlustest osavõtvate riikide arv ja võistkondade ühest alast loobuda. arv on olnud pideval tõusuteel. Räpina Spordiklubi tänab kõiki võidu nimel pingutanud Euroopa nooraednike kutsevõistlustel tuleb omada sportlasi, kes saavutasid alade kaupa järgmised tulemu- kõrget aiandusalast ettevalmistust. Võisteldakse väga eri- sed: nevates valdkondades – taimede tundmisest kuni erinevate Kergejõustik – I koht (Krete Junson, Triin Junson, Mairit mehhanismide ja aianduslike töövõtete kasutamiseni. Laine, Liina Matto, Liisi Sokman, Karin Junson, Tiina Too- Väga suurt rõhku pannakse võistlustel praktilistele üles- ding, Maive Tõemäe, Sander Tensing, Ants Järv, Mihkel annetele ning nende lahendamise kiirusele. Lisaks võist- Kase, Silver Ulm, Jaanus Meitus, Meelis Tarros, Tõnu Pira) lustele proovib iga korraldaja näidata oma maa aiakunsti Rannavolle – I koht (Karin Junson, Katrin Raja) ja tutvustada kultuuri, korraldades osalejatele ekskursioo- Tänavakorvpall – II koht (Ants Järv, Kaido Salomon, ne. Priidik Purge, Oskar Otsus) J. Peperhove sõnul on võistluste peamine idee aian- Vigursõit ATV-ga – II koht (Triin Junson, Karl Junson) dusliku koostöö arendamine Euroopa riikide vahel. Kuna Vigursõit jalgrattaga – II koht (Mairit Laine, Sander Euroopa kasvab järjest rohkem ühtseks tervikuks, on Tensing, Krete Junson, Märt Hüdsi) oluline, et ka Euroopa aednikud suudaksid end oma eriala- Mäkketõus – II koht (Tiina Tooding, Liisi Sokman, Karl ses töös järjest rohkem kehtestada. Seega on teadmised Junson, Silver Ulm, Mihkel Kase) Auhinnakoormat kannavad Maarika Loodus, Kalle Laht teiste maade aiandusest ja kultuurist väga olulised, sest Kalapüük – III koht (Leiu Kosemäe, Raoul Kosemäe) ning Tõnu Pira. need tagavad hiljem edu tööl. Samuti märgib Peperhove, Mälumäng – III koht (Riho Zupsman, Omar Kaljuvee, et Euroopa nooraednike kutsevõistluste eesmärk on eksa- Tiit Purika, Raiko Kokmann, Raul Kokmann) mipingete ja konkurentsimõteteta mõõta erinevate noorte Juhtkonnavõistlus – III koht (Maarika Loodus, Kalle litest ega autasudest mitte üks gramm! Nii tuligi Kalevipoeg erialaseid oskusi, loovust ja leidlikkust. Tegu on maailmas Laht, Jaan Purge) ning kilodekaupa medaleid vastu võtta juhtkonnavõistlustel ainulaadse aiandusliku õppimissüsteemiga, mis avab Koroona – V koht (Maarika Loodus, Karl Junson) osalenutel... uksed Euroopasse ja laiendab kultuurilist silmaringi. 37. Peipsi suvemängude edukaim sportlane oli Karin Tuleva aasta suvel toimuvad järjekorras 38. Peipsi Eestit esindavad sügisel Räpina Aianduskooli ja Luua Junson nelja võidetud kuldmedaliga, neist kolm kerge- suvemängud võttis enda korraldada Mustvee linn. Enne Metsanduskooli võistkonnad, kes selgitati juuni algul toimu- jõustiku aladelt (60m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge). seda aga kohtuvad sportlikud Peipsi-äärsed vallad tali- nud aianduslikel kutsevõistlustel „Floristaia“. Räpina Spordiklubi esimehe Heini Lumpre sõnutsi mängudel Värskas. 5. Euroopa Nooraednike kutsevõistlusi toetavad Põllu- paistis, et Räpina sportlased hoolivad ainult sportimisest majandusministeerium, SA Innove, Räpina Aianduskool, ja annavad parima võisteldes. Seejuures ei hoolita meda- Räpina Rahvaleht ASB-Grünland Helmut Aurenz GmbH, AS Schetelig, Eesti Aiandusliit, Baltic Agro AS, OÜ Hansaplant, Grüne Fee Eesti AS, OÜ Laheotsa, Selteret OÜ, Stender AG, Jung- pflanzen Grünewald GmbH, TASPO, Haymarket Media Group, Messe Essen, AGLUKON, Eesti Murud OÜ, AS Sagro, Matogard OÜ, FIE Johannes Valk, AS Värska Vesi ja Räpina Vald. Maria Palusalu 5. Euroopa Nooraednike kutsevõistluste projektijuht +372 533 24 188 [email protected], www.ak.rapina.ee/bwb

Eesti võistkond maastikuehituse ülesande lahendamisel (Austria, Langenlois 2008). Foto: Klaus Schnaidt 2 Räpina Rahvaleht

Räpina Vallavolikogu Jäätmevedu asub Räpina vallas korraldama asendusliikmeks asus Tiiu Adrijan Veolia Keskkonnateenused AS Räpina valla valimiskomisjoni 18. juuni 2010. a otsusega nr 12 asus senise volikogu liikme Vladimir Kondratjevi asemel Räpina Möödunud aastast Räpina vallas jäätmevedu korralda- www.veolia.ee, kus klikates teenuste loetelus nupule volikogu asendusliikmeks Valimisliit Hooliv Räpina nimekirjas nud AS Jõgeva Elamu teavitas Räpina Vallavalitsust „Korraldatud jäätmevedu“ avaneb piirkondade loetelu. Oma kandideerinud Tiiu Adrijan. erakorralisest jäätmeveo lepingu ülesütlemisest alates piirkonna lehelt leiate lingi „Lepingu sõlmimiseks vajalikud 20. augustist. Seetõttu kuulutas Räpina vald 9. juulil välja andmed“. Lepingu sõlmimiseks võib andmed saata ka Kalle Laht järjekordse jäätmeveo konkursi, kuhu laekus kaks pakku- tavapostiga, faksi teel või e-postiga: mist. Räpina valla valimiskomisjoni esimees Veolia Keskkonnateenused AS Pakkumised avati 10. augustil. Räpina Vallavalitsus sõl- Tähe tn 108 mib uue korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise lepin- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga 51013 Tartu gu 25. augustil. See tähendab, et ajavahemikus 20. augus- faks 738 6711 liitumisest tist kuni 1. septembrini on jäätmevedu häiritud, uus vedaja [email protected] Räpina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise korra on küll lubanud välja saata mõned SOS-brigaadid, aga era- (Räpina Vallavolikogu 27. mai 2009. a määrus nr 9) kohaselt saab majapidamiste teenindamisega alustatakse septembrist. Räpina Vallavalitsus Uute lepingute sõlmimisega alustatakse alates Räpina linna ja valda rajatavate torustikega tasuta liituda ühe Jäätmeveo hinnad aasta jooksul alates tänavatorustikule kasutusloa väljastamisest. 25. augustist 2010, mil saadetakse kõigile jäätmevalda- Tasuta liitumise perioodi lõppedes rakendatava liitumistasu jatele eeltäidetud lepingud, hinnakirjad, info uue vedaja ja Konteiner 140 liitrit 45,00 suurus on 15 000 krooni. jäätmeveo korralduse kohta. Need peaksid jõudma klien- Konteiner 190 liitrit 45,50 Seega, kui Teie tänavas valmis torustik 2009. aastal, on hetkel dini hiljemalt 2. septembril. Juhul kui keegi ei saa nimetatud Konteiner 240 liitrit 55,00 viimane aeg torustikuga tasuta liitumiseks. Selleks tuleb pöörduda aja jooksul teadet kätte, on ilmselt tegu veaga jäätme- Konteiner 370 liitrit 56,00 torustikke opereeriva ettevõtte AS Revekori poole aadressil valdajate registris ning sel juhul tuleb ühendust võtta Veolia Konteiner 600 liitrit 89,00 Vabaduse 4, Räpina, tel 796 1368. Keskkonnateenused AS klienditeenindusega telefonil Konteiner 800 liitrit 122,00 Räpina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine toimub 1919. Konteiner 1500 liitrit 130,00 Ühtekuuluvusfondi ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse Lihtsaim võimalus uue lepingu sõlmimiseks on saata Konteiner 2500 liitrit 290,00 projektide toel. oma andmed vedaja kodulehe kaudu – vastava ankeedi Konteiner 3500 liitrit 295,00 Räpina Vallavalitsus leiate Veolia Keskkonnateenuste AS kodulehelt Konteiner 4500 liitrit 539,00 Minu kodu on minu kindlus Liisi Varik – Räpina valla arendusspetsialist Raskel ajal on tekkinud paljudel korteriomanikel võlgnevused kommunaalteenuste eest. Võlad on kasvanud nii suureks, et võlgade Räpina valla uue arendusspetsialistina alustas tööd sissenõudmisse on mõnel puhul tulnud kaasata kohtutäiturid. Liisi Varik (23). Kahjuks on tekkinud olukordi, kus võlgade katteks tuleb lausa korterid Liisi on pärit Räpinast, kuid on viimased viis aastat müüki panna. Momendil on müügis neli, lähemal ajal lisandub tõe- seoses õpingutega elanud Tartus. Keskhariduse omandas näoliselt veel kuus korterid. Seega on reaalne oht oma kodust ilma ta Räpina Ühisgümnaasiumis, seejärel jätkas õpinguid Tar- jääda juba kümnel valla perel. tu Ülikooli Matemaatika-Informaatikateaduskonnas mate- Soovitame siinkohal oma klientidel kasutada kõiki võimalusi, mis maatika erialal ning õppis kõrvalerialana ka majandustea- aitavad võlgade kasvamist vältida, kaasa arvatud toimetuleku- toetuste taotlemine, milleks soovitame elanikel pöörduda Räpina dust, omandades bakalaureuse kraadi 2008. aastal. Äsja Vallavalitsuse sotsiaalosakonna poole. Kui on näha, et võlg hakkab Tartu Ülikoolis majandusteaduskonnas ärijuhtimise magist- kuhjuma, tuleks võtta ühendust AS Revekori töötajatega makse- rikraadi kaitsnud ettevõtluse ja tehnoloogiajuhtimise erialal, graafiku koostamiseks. Kui kommunaalteenuste võlad kasvavad on ta täis indu ja pealehakkamist ning valmis täitma Räpina juba nii suureks, et nende likvideerimiseks on vaja korter müüki valla arendusspetsialisti kohustusi. panna, on protsessi tagasi keerata praktiliselt võimatu. Räpina Vallavalitsus soovib Liisile edu ja vastupidavust Augustikuu seisuga on müügis oleval korteril lasuv suurim võlg uues ametis! 62 000 krooni. See aga tähendab, et korteri müügitulu ei pruugi tegelikkuses katta tekkinud võlanõuet ning ülejäänud võlg peale Räpina Vallavalitsus korteri müüki tuleb endiselt katta võlgnikul. Peagi algab uus kütteperiood. Vaadake kindlasti üle oma kohus- tused kommunaalmaksete osas, et AS Revekor ei oleks sunnitud pöörduma võla sissenõudmiseks kohtusse ja edasi kohtutäituri poole. Vilja Kvetkovski AS Revekori juhataja MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja 2010. a kolmanda Eesti Maaomavalitsuste Liit AS Revekor, Vabaduse 4, Räpina projektitoetuste taotlusvooru järgmistele meetmetele: seisab e-teenuste arendamise eest Tel 796 1368, [email protected] • Huvitegevuse võimaluste suurendamine (meede 1) Projekti „AIP ja WiFi alade arendamine Eesti omavalitsustes” • Räpina sadamas Miljööväärtuse säilitamine ja loomine (meede 2) tulemusel said Eesti omavalitsused 1,1 miljoni krooni väärtuses uusi algavad kevadel ehitustööd • Teenuste pakkumise taseme tõstmine (meede 3) avalikke internetipunkte ja WiFi levialasid. Projekti tulemusena sai 21 omavalitsust 41 avaliku internetipunkti Räpina huvi- ja kalasadama ehitamise tehniline dokumentat- • Turismi arendamine läbi pärimuskultuuri atraktiivse ja 19 avaliku WiFi ala loomiseks või arendamiseks 52 lauaarvutit, sioon ja projektid on juba mõnda aega oodanud rahastamisotsust. esitlemise (meede 4) 14 elektroonilist infokioskit ja 19 WiFi seadet. Lisaks seadmete ostule Nüüdseks võib loota, et tuleval kevadel alustatakse Räpina sadama • Kohalikul ressursil põhineva taastuva energia laiem ja korraldati projekti raames avalike internetipunktide töötajatele interneti arendamise ehitustöödega. ja arvuti baaskoolitus ning omavalitsuste infotehnoloogia spetsialisti- efektiivsem kasutamine (meede 5) Teisipäeval, 10. augustil kiitis Peipsi Kalanduspiirkonna Arenda- dele WiFi seadme kasutamise koolitus. Räpina vallas sai toetust jate Kogu heaks hindamiskomisjoni otsuse toetada Räpina sadama • Vähemarendatud kogukondade kaasamine (meede 6) Räpina vallamaja, kuhu on paigaldatud elektrooniline infokiosk, mis arendusprojekti esimese etapi elluviimist 3 miljoni krooniga. Lõpliku lahkelt kasutajaid ootab. hinnangu rahastamisele annab PRIA. Toetust saavad taotleda Meremäe, Misso, Mikitamäe, Projekti algatas Eesti Maaomavalitsuste Liit ning seda rahastasid Projekti esimese etapi olulisemateks töödeks on sadama Orava, Räpina, Värska ja Piirisaare vallas tegutsevad ette- 85% ulatuses Norra ja EMP Finantsmehhanismide toetusskeemist infrastruktuuri ja ilmastikukindluse arendamine. Viimase huvides võtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud ja ning 15% ulatuses projektis osalenud omavalitsused kogumaksu- rajatakse sadamasse muulid, mis tagavad juurdepääsu ka mada- kohalikud omavalitsused. musega 1,11 miljonit krooni. Projekti tegevused toimusid ajavahe- lama veeseisu ajal. Taotlusvoor on avatud: 20. september – 1. oktoober mikus 2009. aasta oktoobrist kuni 2010. aasta maini. Sadama täielikuks väljaehitamiseks kulub hinnanguliselt ligi Eesti Maaomavalitsuste Liidu initsiatiivi peaeesmärgiks oli 2010. 20 miljonit krooni. Räpinat on hinnatud Põlvamaal ainsaks sobilikuks parandada kodanike ligipääsu erinevatele e-teenustele, eriti neile, kohaks Peipsi-äärse sadama rajamiseks. Räpina sadama ehitamist Täpsem info ja tingimused: www.piiriveere.ee. mis vajavad identifitseerimist ID-kaardi kaudu ning seeläbi tõsta kajastab Räpina valla arengukava ning Peipsi Kalanduspiirkonna kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste pakutavate avalike teenuste MTÜ Piiriveere Liider esitab PRIA-le Leader meetme Arendajate Kogu strateegia. kvaliteeti. raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse saa- Räpina Vallavalitsus miseks taotluse ka perioodiks 2011–2013. Eesti Maaomavalitsuste Liit Lähiaadresside määramine Ristipalo külas Räpina Vallavalitsus teatab, et Räpina Vallavolikogu 21. aprilli Räpina Vallavalitsuse 18. augusti 2010 korraldusega nr 415 1.8 katastriüksuse 70703:004:0629 nimetusega Keskuse 6 2010 otsusega nr 20 ja Räpina Vallavolikogu 16. juuni 2010 „Lähiaadressi määramine“ on määratud Räpina vallas Ristipalo külas lähiaadressiks Keskuse põik 6 otsusega nr 28 „Aadressikoha nime määramine” määrati Räpina järgmistele katastriüksustele uued lähiaadressid: 1.9 katastriüksuse 70703:004:0626 nimetusega Keskuse 3 vallas Ristipalo külas liikluspindadele (teedele) nimed, mida saab 1.1 katastriüksuse 70703:004:0051 nimetusega Kagu lähiaadressiks Kuuse tee 3 kasutada aadressiobjektide (näiteks katastriüksuste ja hoonete) regioon lähiaadressiks Keskuse tee 1 1.10 katastriüksuse 70703:004:0627 nimetusega Keskuse 5 aadressis. 1.2 katastriüksuse 70703:004:0340 nimetusega Ühiselamu lähiaadressiks Kuuse tee 5 Räpina Vallavalitsuse 26. mai 2010 korraldusega nr 281 lähiaadressiks Keskuse tee 3 1.11 katastriüksuse 70703:004:0320 nimetusega Bensiinijaam „Lähiaadressi määramine“ on määratud Räpina vallas Ristipalo külas 1.3 katastriüksuse 70703:004:0607 nimetusega Tiigi lähiaadressiks Kuuse tee 2 järgmistele katastriüksustele uued lähiaadressid: lähiaadressiks Keskuse tee 5 Koha-aadressi määramine või muutmine ei too asjasse puutu- 1.1 katastriüksuse 70703:004:0668 nimetusega Rae 1.4 katastriüksuse 70703:004:0606 nimetusega Muru vale maaomanikule lisakohustusi ega kulutusi, sest aadressandmeid lähiaadressiks Raigla mnt 10 lähiaadressiks Keskuse tee 7 peetakse riiklikes registrites, mida kasutavad teised riiklikud 1.2 katastriüksuse 70703:004:0670 nimetusega Estakaadi 10 1.5 katastriüksuse 70703:004:0350 nimetusega andmekogud nagu ehitusregister, kinnistusregister jt. See tähendab, lähiaadressiks Raigla mnt 12 Autoremonditöökoda lähiaadressiks Keskuse tee 9 et muudatused tehakse automaatselt. 1.3 katastriüksuse 70703:004:0605 nimetusega Estakaad 1.6 katastriüksuse 70703:004:0654 nimetusega Metsakool lähiaadressiks Raigla mnt 14 lähiaadressiks Keskuse tee 2 1.4 katastriüksuse 70703:004:0250 nimetusega Metsaääre 1.7 katastriüksuse 70703:004:0630 nimetusega Keskuse 4 Räpina Vallavalitsus lähiaadressiks Raigla mnt 17 lähiaadressiks Keskuse põik 4 Räpina Rahvaleht 3

Torm tõi päevavalgele mõõga

Laupäeval, 14. augustil tabasid Räpina valda, eriti Ruusa järguline. Kindlasti tuleb vältida leidude omavolilist uurimist kandi külasid tugevad tormiiilid, mis põhjustasid üksjagu ja käest kätte andmist. Samuti on äärmiselt taunitav sünd- segadust ning tõid metsaomanikele suuri kahjusid. Loodus- muskoha omavoliline edasi uurimine, olgu töövahendiks jõud murdsid hektarite kaupa metsa ning laastasid hooneid metallidetektor või labidas. See kõik on meie oma kodu- ja majapidamisi. kandi ajaloo uurimise huvides. Ruusa pargis juurtega välja kistud pärna alt tuli aga nähtavalt huvitav leid: tormikahjustusi uudistanud inimene Räpina Rahvaleht tõmbas puu juurte vahelt välja mõõga. Praeguseks on mõõk Muinsuskaitseametile üle antud ning see on tarvis konser- veerida, et ta õhu käes edasi ei laguneks. Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor Viktor Lõhmuse sõnul on esialgsel hinnangul tegemist tsaariarmee ohvitseri paraadmõõgaga. Selliste leidude puhul annab täpsema määratluse ning hindab leiu väärtuse Vaade paisjärve poolsele pargiosale lossi rõdult. Muinsuskaitseameti ekspertnõukogu, mis koguneb üks Foto: Helve Eesmaa. kord kvartalis, järgmine koosolek on septembris. Viktor Lõhmus peab võimalikuks, et mõõk võib jõuda VALMIS RÄPINA MÕISAPARGI Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumi valdusse, kus teda hiljem saaks ka eksponeerida. PARGIKUJUNDUSE PROJEKT Sündmuskohta uurinud Muinsuskaitseameti arheoloo- Räpina mõisapark (registri nr 23819) on riikliku kaitse gid oletavad, et tegemist on üksiku peiteleiuga ning miski all olev arhitektuurimälestis (muinsuskaitse ja loodus-kaitse ei viita, et oleks tegemist endise hauakohaga ega muu all olev mõisapark). suuremat uurimisalust materjali tõotava paigaga. Räpina Aianduskool on siiamaani tegelenud ajaloolise Küll soovib aga Viktor Lõhmus inimestele meelde tule- pargi hooldus- ja renoveerimistöödega. Tööde jätkamiseks tada, et Eesti Vabariigis kehtivate seaduste kohaselt on tuli tellida pargikujunduse projekt, mis sisaldab hooldus- ja maa seest või mere põhjast avastatud leid riigi oma. Kui Selle Ruusa pargis tormile allavandunud pärna juured renoveerimistöid, mis on kooskõlas Muinsuskaitse-, Kesk- juhtute midagi sellist leidma, siis tuleb koheselt võtta ühen- tõid päevavalgele mõõga, mis on tõenäoliselt kuulunud konna- ja Looduskaitseameti nõuetega. dust Muinsuskaitseametiga, televisioon on sel puhul teise- tsaariarmee ohvitserile. Ajaloolise mõisapargi projekti töödega alustati käes- oleva aasta märtsis ja projekt valmis juulikuus 2010. aastal. Töid teostas Sulev Nurme eestvedamisel Artes Terrae OÜ, projekti koostas Edgar Kaare. Projekteerimistööd olid järgmised: 1) muinsuskaitse eritingimuste koostamine; 2) geodeetilise alusplaani täpsustamine; 3) puistu dendroloogiline hindamine; 4) vertikaalplaneerimine (teed, trepid, ehitised); 5) olemasoleva pargipaviljoni (musitempel) restauree- rimislahenduse koostamine; 6) Pargi tn 30 elamu puukuuri projekteerimine(aedniku maja); 7) Pargi tn 30 elamu esise tee osa ja salvkaevu rekonstrueerimine ja projektlahenduse koostamine; 8) jääkeldri (veinikelder) rekonstrueerimine; 9) Räpina mõisapargi heakorrastuse projekteerimine. Räpina mõisapargi pargikujunduse projekt on aluseks järgnevatel aastatel pargis tehtavatele töödele. Projekti Virosi järve lähistel on maas ja ehk vaid küttepuuna Õnneliku juhuse läbi pääsesid kahjustusteta nii Ruusa maksumus oli kokku 230 400 krooni, Keskkonnainvestee- realiseeritav hektareid metsa. külakeskuse hoone katus kui elektriliinid. ringute Keskus (KIK) toetas projekti 128 000 krooniga. Rä- Fotod: Allan Kirotar. pina Aianduskooli omafinantseering projektis oli 102 400 krooni. Suured tänud kõikidele, kes aitasid projekti läbi viia. Räpina haigla juurdeehitusest Loodame, et tänu valminud projektile saab park ajalooli- sema ilme ja kutsub enam inimesi parki külastama. Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine” toetusel ehi- Helve Eesmaa tatav Räpina haigla juurdeehitus edeneb jõudsalt, koos Räpina Aianduskooli pargiaednik sellega ka avaliku valla sauna ehitus. Haigla juurdeehituse üldpind on 1000m², sellest 750m² Räpina lasteaia õppealajuhatajana haigla pind ja 250m² valla saun. Saun ja haigla uue osa- asus tööle Kätlin Karmiste konna laoruumid on planeeritud keldrikorrusele. Tulevik kuulub neile, Räpina haigla juurdeehituse maht on peaaegu suurim, kes usuvad mida haigla kinnistu võimaldab. Praeguse mahu juures oma unelmate ilusse. saab kujundada ka väikese aia patsientidele ja hoolealus- tele vabas õhus liikumiseks. /Eleanor Roosevelt/ Juurdeehituse planeerimine sellises mahus oli võima- 01.08.2010 asus Räpina lik tänu sellele, et Põlva Haigla loobus osast temale ette Lasteaias Vikerkaar juhataja nähtud summast ja Räpina sai kasutada planeeritust suure- asetäitjana õppe- ja kasvatustöö mat osa maakonnale ette nähtud toetusest. Struktuuri- alal tööle Kätlin Karmiste. Seni toetuste suurus oli igale maakonnale ette määratud. Maa- Räpina haigla juurdeehitus valmib juba aastavahetuseks. töötas sel kohal Ene Tigas, kes konniti lahendati rahataotlused erinevalt: kas taotles üks käesoleva aasta augustist on haigla või jaotati toetussumma mitme õendusabiteenuse takse katusetöödega, mis kestavad 3–4 nädalat. Seejärel Põlva lasteaia Lepatriinu juha- osutaja vahel. on järg sisetööde käes. taja. Kätlin Karmiste on sündinud Räpina haigla juurdeehituse projekti kogumaksumus Praegu ollakse töödega graafikus. Suuremaid prob- ja kasvanud Tartu maakonnas on 13,3 miljonit krooni, sellest ehitus 12,3 miljonit. Need leeme ehituse käigus seni ilmnenud ei ole, jooksvad küsi- Kongutas. 2000. a lõpetas ta Valgamaa Kutseõppe- summad hõlmavad ka projekteerimist ning teisi etteval- mused lahendatakse konstruktiivses õhkkonnas. keskuses infotehnoloogia eriala ja 2009. a omandas Tartu mistuskulusid. Struktuurifond toetab Räpina haigla juurde- Ehitus valmib plaani kohaselt aastavahetuseks, mil Ülikooli Õpetajate Seminari haridusteaduskonnas baka- laureuseõppes koolieelse lasteasutuse õpetaja kutse. ehitust 7 miljoni krooniga, kogu Põlva maakonna toetus- peab olema võimalik haigeid vastu võtta juba uude osa- summa on 15,6 miljonit. Alates 2004. aastast töötas ta õpetajana Tilsi Muumioru konda. Ruumide laienemisega ei lisandu mitte ainult lasteaias ja alates 2008. a Räpina Lasteaias Vikerkaar Projekti omaosalus on 6,3 miljoni krooni, mille haigla 22 voodikohta avaramates palatites, vaid paranevad ka õpetajana. katab osaliselt ka pangalaenuga. Sauna ehituskulud on haigete ja hoolealuste olmetingimused ning personali töö- Kätlin on oma olemuselt sõbralik, vastutulelik avatud ja Räpina valla kanda. tingimused. Projekti tulemusena on tulevikus rohkem ruumi hea suhtleja. Tööalaselt hindavad töökaaslased temas liikumiseks avara koridori ja puhkeruumi arvel. Praegune Ehitustöödega alustati 7. juunil 2010. Esimese etapi järjekindlust, head esinemisoskust, asjalikust ning seda, söögituba on ammu kitsaks jäänud. Paranevad võima- töödeks olid suuremahulised kaevetööd ja pinnase teisal- et ta on uuendusmeelne. lused mitmesugusteks tegevusteks juhendaja suunami- Kätlin soovib oma töös juurde saada uusi teadmisi ja damine, taldmike ehitus, keldri seinte ladumine „Colum- sel. oskusi, et laiendada oma silmaringi, ning rakendada juba bia” betoonblokist, armeerimine ja betooni valamine. Uuel õpitut oma tegevustes. Oma uut ametikohta hindab ta kõrgelt Sauna sisustus vajab veel vallavalitsusega kooskõlas- hoone osal saab olema täiskelder. seetõttu, et näeb võimalust edasi arendada lasteaias juba tamist, kuid seegi peaks aastavahetuseks valmis olema. 12. augustiks olid valmis keldrikorruse kandvad seinad välja töötatud tugevaid külgi, neid uuendades ja täiendades. ja lõpetati vahelae betoonpaneelide paigaldamine. Samal Miia-Kersti Sultsmann Räpina Lasteaed Vikerkaar kollektiiv ning Räpina Rahva- päeval algas esimese ehk põhikorruse seinte ladumine. leht soovivad Kätlin Karmistele palju jõudu, edu-elamusi ja Objektijuhi sõnul on plaanide kohaselt nelja nädala pärast kordaminekuid uues ametis! ka põhikorruse seinad püsti ja laepaneelid peal ning alusta- Regina Allik, Räpina Lasteaia Vikerkaar juhataja 4 Räpina Rahvaleht Räpina valla IV külade päev Ruusal

Väsimatult mängis ta lastega koos terve pika päeva. Ilm oli NAISTE POOMIVÕISTLUS kuum, joogipausidel pakkus lastele kosutust AS Värska I – Evelin Kolsar (Ruusa) Vesi. II – Karin Järve (Leevaku) Ülevaade toimunud võistluste ja sportlike mängude III – Margit Mathiesen (Ruusa) tulemustest: LUURIVEDAMINE mehed LASKMINE täiskasvanud I – Mati Vaher (Leevaku) I – Tamar Metsoja (Leevaku) II – Raivo Lammertson (Kassilaane) II – Ingo Sepp (Leevaku) LUURIVEDAMINE noored III – Marjo Talberg (Ruusa) I – Urmo Mälberg (Leevaku) Naiste parim laskja Sirle Salmistu (Tartu) II – Ralf Veerits (Leevaku) LASKMINE noored III – Reio Mälberg (Leevaku) I-III – Kenar Sillaste (Kassilaane) III – Arnold Karing (Ruusa) Heinakuu viimasel laupäeval, 31. juulil toimus Ruusal I-III – Kaarel Laar (Ruusa) Räpina valla külade päev. Seekordse, järjekorras juba TEATEVÕISTLUS I-III – Arnold Karing (Ruusa) neljanda külapäeva korraldajaks oli Kassilaane küla. Üri- I – Kassilaane tuse kordamineku heaks panid oma õla alla Tiit Kala, Marge PUSHPALL 2 naist 3 meest II – Leevaku 1 Trumsi, Mari Kala, Jaanus Kala, Margus Lehiste, Külliki I – Kassilaane 2 III – Ruusa Arjokesse, Tulvo Ilves, Kurmet Karsna, Jaanus Meitus, Anne II-III – Leevaku 6 4. Leevaku 2 Vasarik, Regle Hüsson jt. II-III – Kassilaane Viimaseks võistkondlikuks alaks oli MÄLUMÄNG. Avamisele olid külapäevast osavõtjaid tervitama tulnud 4. Ruusa 1 Küsimused koostas ja mängu viis läbi Mari Kala. I ja II koht Riigikogu liige Ester Tuiksoo, Räpina vallavanem Teet Helm, PETANG noored läksid selgitamisele lisaküsimusega. Tulemus: vallavolikogu esimees Kaido Palu. Korraldajate nimel andis I – Urmo Mälberg (Leevaku) I – Leevaku 1 tervitused ja head soovid edasi Tiit Kala. II-III – Marge Metsoja (Leevaku) II – Leevaku 2 Osalejaid, võistlejaid, lihtsalt kohale tulnud inimesi oli II-III – Maris Neeno (Leevaku) III-IV – Ruusa kaugelt ja lähedalt. Kõiki registreerida ei suudetud, kuid III-IV – Võuküla sellel päeval käis erinevatest üritusest osa saamas umbes PETANG täiskasvanud Kultuuriprogrammi sisustas Krabi külateater etendu- 300 inimest. Kõige kaugemad külalised olid registreerimis- I – Joonas Poom (Ruusa) sega „Kepp ja küla”. Seejärel toimus parimatest parimate raamatu järgi kohale tulnud Saaremaalt ja Austraaliast. II – Eigo Tarkin (Saaremaa) autasutamine ja õhtu jätkus hiliste öötundideni tantsuga Räpina valla küladest olid esindatud Kassilaane, Leevaku, III – Tamar Metsoja (Leevaku) ansambli K.O.I. saatel. Jaanikeste, Ruusa, Sillapää, Pääsna, Võuküla, Võõpsu, III – Merili-Helen Lehiste (Kassilaane) Arvan, et Kassilaane küla poolt korraldatud päevaga Naha, Võiardi, aga ka Räpina linn. III – Tanel Mälton (Ruusa) jäädi rahule. Korraldajad tänavad kõiki toetajaid ja sponso- Päeva juhatas Margus Abel. Tegevust ja vaatamist jätkus III – Priit Raudask (Sillapää) reid: Räpina Vallavalitsus, AS Lõuna Pagarid, Jägermeister, kõigile. Usinad perenaised-peremehed müüsid pirukaid, Lapin Kulta, AS Marmiton, AS Revekor, AS Värska Vesi, Es- koduõlut, suitsukala, sõira, hapukurki jne. Kõigile jagus MEESTE PALGIHEIDE (Palgi pikkus 432 cm) ter Tuiksoo, Heimar Lenk, Inara Luigas, Virge Mastik. tublide kokkade poolt valmistatud maitsvat suppi ja praadi. I – Raul Rämson, 11,68 m (Jaanikeste) Lastele oli avatud batuut, külla oli tulnud ka Buratino. II – Kaspar Murumets, 11,12 m (Ruusa) III – Raivo Lammertson, 11,0 m (Kassilaane) Virge Mastik

Luuritõmme. Foto: Edgar Kaare. Rahulolevad korraldajad. Foto: Karl Oberg. PushPall. Foto: Edgar Kaare.

Linte krossirajal selgus parim krossipere Vastuvõtt Räpina Muusikakooli

Laupäeval, 14. augustil sõideti Linte krossirajal järjekordne, Esmaspäeval, 30. augustil kell 16 sedapuhku juba 17. traditsiooniline rahvusvaheline motokross „Isad ootab Räpina Muusikakool täiendavale ja Pojad Räpinas“. Tegu oli ka EKV ja EMV etapiga osadele masinaklassidele. vastuvõtule õpilasi järgmistele erialadele: Kagu Motoklubi poolt korraldatud ainulaadse võistluse ette- klaver, akordion, saksofon, flööt, plokkflööt, valmistus algas juba kevadel, kui rajale veeti juurde hulk pinnast. trompet, tromboon, klarnet, klassikaline Seda selleks, et ehitada rada veel atraktiivsemaks ja ilmastikule vastupidavamaks. Paar nädalat enne võistlust oli rada valmis ja ava- kitarr, löökpillid, lõõtspill, soololaul, tuuba. tud treeninguteks, mida ka vaatamata kuumusele ja tolmule usinalt kasutati. Ette valmistada üks tuntum laul. Võistluspäeval olid kõik tingimused põnevaks võidusõiduks Räpina Muusikakooli moto: olemas. Korralikult kastetud rada, hea ilm ja palju võistlejaid. Kohal Igaühest võib saada muusik! olid külalised Lätist, Soomest ja Venemaalt. Kahjuks ei saanud tänavu osaleda koduklubi kiireim mees Andero Lusbo, kes ravis veel Kiviõli Info telefonil 799 9530. motofestivalil saadud käetraumat. Samas oli aga üllatuskülaline Aigar Leok kohal ja stardis. Korralikult tolmavat rada tuli korraldajatel korduvalt Räpina rannavolle tulemused Esimene startidevoor läks ladusalt. Kohati tuli küll päikese ja kasta. Seda seni, kuni jõudis kohale võistlused katkesta- tuulega tolmama kippuvat rada kasta, aga see on paratamatus, kui nud torm. Foto: Aare Plakk. Räpina rannavollevõistlused noortele toimusid Jõepaisu ujulas 200 krossimeest seal sõidavad. 14. juulil, osales neli paari. Võidu saavutasid tüdrukud Triin, Krete Teisest voorust oli peetud 50, 65 ja miniMX sõidud, kui taevas Kokkuvõttes läksidki võidupärjad Erki ja Valdur Kahrole. ja Elis, järgnesid poiste võistkonnad: teise koha hõivasid Sander, kurjakuulutavalt mustaks tõmbus, ja siis see algas... Tõusis korralik Kagu Motoklubi tänab publikut, kõiki sõpru ja toetajaid: Räpina Kert ja Timo, kolmandaks tulid Reio, Mikk ja Deniss ning neljandaks torm koos tugeva vihmasajuga. Kõik, mis teele jäi, selle lõhkus ja Vallavalitsus, Kagu Express OÜ, MPK Teenused, Ring FM, Märt, Gunnar ja Karl. pillutas torm minema. Krossimeestel oli tegu varikatuste ja vaipade OÜ Varola, AS Revekor, Addinol, Saulerman OÜ, Lõuna Pagarid AS, Auhinnad pani välja Räpina Spordiklubi. kokkukerimisega. Kuid samal ajal rajal oma teist starti sõitnud isad Põlva TÜ, Kagu Metall, ajaleht Võrumaa Teataja, FCC, Räpina Räpina rannavolles segapaaridele osales 15. juuli õhtul viis paari. said korraliku katsumuse osaliseks. Aga mis seal ikka, poisid sõida- Paberivabrik AS, Hütimäe Ehitus OÜ, Hobbiton OÜ, Estre, Sahkar, Kohad jagunesid pärast omavahelisi pingelisi läbimängimisi vad igal nädalavahetusel, nüüd said isad aastas korra korraliku Räpina Invest, Alexela Oil, Tridens AS, Atria Eesti, Saku Õlletehas, selliselt: krossi. Plaines, Mahta Kütus, hr Endel Härm, Räpina Teemeister ja Räpina 1. Katrin Raja – Laur Lumpre Rada muutus aga liigsest vihmaveest nii märjaks, et võistluste Päästekomando, kes jõu ja nõuga meil abiks olid. Samuti tänud 2. Merike Käämer – Meelis Tarros peakohtunik otsustas võistluse peatada ja ülejäänud sõidud ära klubiliikmetele hea töö eest motokrossi läbiviimisel. 3. Karin Junson – Karl Junson jätta. Kohtumiseni taas Linte krossirajal veebruaris 2011. 4. Tiina Tooding – William Braun Võitsid tugevamad ja võistlusõnnelgi oli oma osa. 5. Kaire Härm – Raoul Kosemäe Masinaklasside võitjad: 50cc – Kairo Katkosilt, 65cc – Steven Avo Lusbo Auhinnad pani siingi välja Räpina Spordiklubi. Luuk, 85cc – Karlis Sabulis, MX2 – Priit Rätsep, MX1 – Aigar Leok; Motoklubi juht isad – Valdur Kahro. Räpina Spordiklubi Räpina Rahvaleht 5 Võrkpallivõistlused Naha külaplatsil

Sel suvel pidasime neid võistlusi juba neljandat korda. Võistluste auhinnafondi on toetanud Räpina Kultuur- 1–2 korda võistelnuid on veel mitmeid, osa neist ka korra Kui külarahvas kokku saab, on jututeemasid mitmeid. kapital, H. Tolstingu perekond ja Naha küla elanikud ning esikolmikus auhinnatud: T. Agmenskis, V. Põlluste, Neli aastat tagasi ühel talveõhtul tuli juttu oma küla „suurest paljud kohalikud ettevõtjad. Traditsioonilised sponsorid on K. Pedosk, M. Tõemeel, A. Tiasko jt. spordist”. Kaido Liiv meenutas muu hulgas Heino Tolstingut Mait Meensalu ja Argo Must. Kaks korda on oma võistkonna välja pannud Naha küla ja tema saavutusi võrkpallis. Rääkisime läbi ka Heino Tols- Võistlustel saavad auhinna kolm paremat võistkonda Kuke talu Hipu: Meelis Tarros, Raoul Kosemäe, Kristjan tingu perega ja nii see mälestusvõistluste traditsioon ja pealtvaatajate poolt valitud parim mängija. Parima män- Kosemäe, Leho Lemsalu eesotsas M. Meensaluga, 2007. aastal sündis. Üheks oluliseks eelduseks sai ka EAS gija tiitlit pole seni keegi korduvalt saanud, seega on, mille mõlemal korral on meeskond jõudnud esikolmikusse. kohaliku omaalgatuse programmi ja Räpina Kultuurkapitali poole püüelda. Koosa võistkond on käinud mängimas kaks korda. toel valminud külaplats koos võrkpalliväljakuga. Kes siis võistlevad ja milliste tulemustega? Meeskon- Selle aasta paremusjärjestus: Veel kord lühidalt Heino Tolstingust. dade koosseis on üsna muutuv. Lihtsam on välja tuua 1. Liivakad: Kaido Liiv, Mirell Prosa, Elina Pähn, Margot Heino Tolsting (1935–1998) oli Naha küla elanik, üksikute võistlejate tulemused nelja aasta lõikes (esimes- Pähn, Margo Martin, Rando Pähn. piirkonna kolhooside veterinaararst. Heino Tolstingu suur telt võistlustelt on olemas ainult kolme parema meeskonna 2. Mikuni: Allan Arjokesse, Andres Kukk, Ingo Sepp, huvi spordi vastu viis teda mitmete spordialade juurde: võrk- nimed, nii et päris täpne ei ole võimalik olla): Martin Sepp. pall, kuulitõuge, tõstmine, kettaheide, vanemas eas male ja 3. Hipu: Meelis Tarros, Raoul Kosemäe, Kristjan kahevõistlus. Parimad tulemused olid võrkpallis: 1952. a Nimi Võist- Esikol- Individuaalsed tulemused Kosemäe, Leho Lemsalu. koolinoorte meistrivõistluste II koht (Räpina Aiandus- luste mik tehnikumi võistkond), Eesti maanoorte meistrivõistluste arv Parimaks võistlejaks valiti Rando Pähn „Liivakate” I koht (Räpina rajooni võistkond). Edaspidi kuulus koon- Meelis Tarros 4 4 x 1 esikoht, parim mängija võistkonnast. disesse „Jõud”. Väga head sporditulemused olid Heino Ingo Sepp 4 4 x 2 esikohta Naha küla tänab võistlejaid, sponsoreid, pealtvaatajaid Tolstingul aastatel 1954-1957 sõjaväes. Hugo Kalbus 3 3 x ja ootab osavõtjaid järgmistele võistlustele. Heino Tolstingu abikaasa Hilja Tolsting on meenutanud, Mehis Tolsting 3 1 x et sport oli tema abikaasale alati kõige olulisem. Kaido Liiv 3 1 x 1 esikoht Miia-Kersti Sultsmann Seni toimunud neljal Heino Tolstingu mälestusvõist- Raoul Kosemäe 3 3 x lusel on mängimas olnud 6–8 võistkonda. Võistlema tullak- Martin Sepp 2 2 x 1 esikoht, parim mängija se Räpina vallast, aga ka kaugemalt: Nahalt, Lintest, Kure- Allan Arjokesse 2 2 x 1 esikoht külast, Räpinast, Rasinalt, Koosalt, Võrust. Mirell Prosa 2 1 x 1 esikoht Võistlused muutuvad aina tõsisemaks, pealtvaatajad Siim Suleng 1 1 x 1 esikoht, parim mängija näevad päris head mängu.

Esikoha meeskond mängus. Võitjad ehk meeskond Liivakad. Hilja Tolsting annab auhinna parimale mängijale. Väljasõit Läti Vabariiki lillepäevadele

Räpinast, Põlvast ja Tartust asusid ühise bussiga olid vitstest meisterdatud ja hoovis paistis veel ka tõrusid kaheksa sätiti ostud ja kompsud kokku ning asuti tagasi 7. augusti varahommikul Ape (Läti) poole teele kolmküm- täis tamm. koduteele. Koju jõudes oli kogu seltskond väsinud, aga heas mend lillesõpra. Lätis toimuvatele lillepäevadele mineku Esimeses koduaias pälvis imetlust kiviäärisega bas- tujus ja tänulikud. idee pakkus välja Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumi sein, mis oli ümbritsetud lilledest. Terve aed oli täis lilli. Aia Minu eriline tänu kuulub Ainole, Maiele, Siimule, Airele ja juhataja Kersti Murumets. Lillehuvilistele küllakutse Ape lille- nurgas esiti tundmatuna paistnud põõsas osutus lähemal Maimele, ka väike abi on vajalik. Igal aastal luban selle reisi päevadele oli saatnud Anita, kes võttis külalised ka kenasti uurimisel leedriks. Järgnevad koduaiad olid samuti kenad jätta viimaseks raskuste tõttu organiseerimisel, aga kõik vastu. ja korras. Õisi oli küll vähem kui esimeses aias, kuid kaunid halb läheb meelest ja tuleb jälle tahtmine ilma kaema minna. Lillepäevad toimusid Ape linnas asuvas metsapargis, suvelilled ja amplid kaunistasid aedasid siiski. Linnapildis Lätis korraldatakse üleriigilisi lillepäevasid igal aastal kus troonis suur uhke laululava. Anita aitas meil leida või- võis aedades näha kasvamas ka rododendroneid. Lillehuvi- eri kohas. Sel aastal tegi Ape ise oma peo ja see läks maluse Eesti kroonide vahetamiseks kohaliku raha vastu liste pilk peatus ühes aias kasvavatel suurtel taimedel, mis korda. Veel kord tänu Anitale ja Ligale ja bussijuhtidele. ja sai asuda laadal ringi vaatama ja taimi ostma. Laat ei eemalt paistsid kanepitaimedena, kuid lähemalt neid siiski Igasse koduaeda ja Anitale-Ligale jäi meenutuseks Eesti olnud küll väga suur, kuid puude, põõsaste ja lillede valik oli uurima ei mindud. lillehuvilistest ka kena raamat. väga lai ja värviline. Pealegi oli müügiks palju erinevaid taime- Peoplatsil käis vilgas laat edasi ka peale koduaedade Maie Vaino sorte. Näiteks võis laadalt leida viinamarjaistikuid, ploomi- külastusi. Veel toimusid peoplatsil loengud, millest üks ja õunapuid, okaspuid, tohutul hulgal püsililli, lillesibulaid ja keskendus aia kujundusele ja teine sõnajalgadele, kuid isegi aprikoosi-virsikupuud olid müügiks välja pandud. Laa- kuna loengud olid lätikeelsed, siis eestlastele jäid kahjuks dal müüdi ka käsitööd. Pilku püüdsid käsitsi maalitud siid- need teadmised kättesaamatuks. sallid ja linased pitsilised tooted ning ehted. Peoplatsi laval võtsid mõõtu ka viis lilleseadjat, kes rahva Kogu seltskond oli vaimustuses ja see hoidis tuju üleval. silme all meisterdasid kauneid võistlustöösid. Kogu tegevust Osteti väikseid õunapuid, kus osadel juba ka viljad küljes kommenteeris ja tutvustas sealne rahvamaja juhataja ning – need pidid sirguma kahemeetristeks. Osteti lilletaimi, Liga tõlkis meile. Üritus lõpetati linnapea tänuavalduste ja begooniaid, flokse, päevakübaraid, püsiklobeeliaid ja lille- auhindade jagamisega. Isegi meile ulatati torbik potilille- sibulaid. Suur oli päevaliiliate ja astilbede kollektsioon. Erili- dega, kust iga osaleja ühe istiku koju kaasa sai. sed olid kreemikad ja rohekad siilikübarad. Käsitöödest Lillepäevadelt ei puudunud ka kontsert, kus lauldi ja püüdsid pilku käsitsi maalitud siidisallid ja linased pitsi- tantsiti ning tehti nalja. Osa bussirahvast lahkus varem, kuid lised tooted, ka ehted. enamus pidas vapralt pika ja kuuma päeva vastu ning kell Toitlustati pajasupi, pannkookide ja kohaliku roaga, mille põhikoostisosadeks hall hernes ja sink. Peopaika ehtisid taimevaibad, kellukesed, mis olid osa- vasti puutokkide otsa meisterdatud, ja metsa all olevad samblast kujud. Kogu Ape linn oli õiteehtes, virgad käed olid tammede otsa riputanud kasevitstest pääsukesed, mis olid ehitud kõhu alt punaste ja valgete sulgedega. Sealsa- mas veekogu kaldal olid kured ning linnas pehmest samblast teod. Meie väga heaks abimeheks ja giidiks sai proua Liga, kes ise küll elab ja töötab Tilsis, kuid tema ema elab Apes. Seega koht ja keel olid talle tuttavad ning ringkäik kodu- aedadesse võis alata. Metsapargi ees imetlesime muru sees huvitavaid kit- said looklevaid lillepeenraid, mida ehtisid jorjenid, kohhiad, ilunõgesed ja pronks-lutiklill. Viimane oli väga efektne. Möödaminnes peatusime Eesti Seltsi maja ees, kus uhkelt Eesti lipp kõrvuti Läti lipuga lehvimas. Piirded hoovis Lillepäevad pakkus huvitavat kõigile lillehuvilistele. Hetk lillepäevade avamiselt. 6 Räpina Rahvaleht

Nigul Hindo – Räpina preester Mida ei otsi, seda ka ei leia Selle teadmisega varustatuna käisime muuseumi- Räpinale Võõpsu, Võru ja Kahkva maanteid mööda ligi- aasta alguse ja lõpu jumalateenistused lastele. Hindo oli sõpradega 2009. aasta juulis Peipsi läänekalda „laulvatel nedes või paisjärvel asuvat silda ületades märkad kahe ka Kaitseliidu noorkotkaste Räpina malevkonna vanem. liivadel“ asuvais vene vanausuliste külades. Septembris kiriku torne. Üks neist on luterliku, teine õigeusu kiriku oma. 1907. aastal asutatud Räpina Rahvahariduse Seltsi korraldasime konverentsi, avaldasime trükise ning sead- Teise, Pühade Sakariase ja Elisabeti kiriku preestriks oli kolm tegevusliini: muusika, näitemäng ja raamatukogu sime vaatamiseks Arvo Iho fotonäituse keskkonna- ja aastail 1931–1944 Räpina oma mees Nigul Hindo. jätkusid 1930. aastatel. Tolleaegsed ajalehed olid varmad haldushooneisse. Sellesuvistel Räpina päevadel püüd- 1936. aastani kandis ta nime Nikolai Hindov. valgustama kultuuri- ning haridustegevust. Nigul Hindo sime ajaloolisel jalutuskäigul leida 300 aasta eest Räpi- Tema vanavanaisa ja vanaisa olid olnud koolmeistrid, tegutses kas haridusseltsi juhina või juhatuses, lavastas nasse tulnud vanausuliste asupaika. isa renditalupidaja Kahkva vallas Kirmsis. Nende pere oli näiteringis või kirjutas neile näidendeid. Ta oli 1935. a Eesti Need ettevõtmised huvitasid paljusid räpinlasi, vallast õigeusklik ja ümbruskonnas lugupeetud. Nigul Hindo sün- raamatuaasta ürituste organiseerija Räpinas ning ühe ja kaugemaltki pärit inimesi. Üritustesarja õnnestumisele dis 1897. aastal, õppis Raadamal ministeeriumi- ning toeka raamatukogu omanik. Ta oli üks Räpina laulupäeva- aitasid kaasa Marju Kõivupuu, Igor Tõnurist, Arvo Iho ja Räpinas linnakoolis. Koolipoisina soovis ta kirjanikuks de organiseerijaist ja hõimuaadete edendajaist koos kooli- Urmas Klaas Tallinnast; Faina Heidorf ja Jevgeni Simagin saada, mängis näidendites ja laulis kooris. Tema kooliven- venna Paulopriit Voolainega. koos Beresje küla rahvaga; Virve Tund, Urmas Loodus, dade hulgas Raadamal ja seejärel Räpinas olid Paulopriit 1941. aastal lisandus koguduse teenimisele Räpina- Tõnu Makke, Eevi ja Enu Mäela, Rait Hiis ja teised Voolaine, Eduard Peedosk, Daniel Palgi, ka Taavet Karo- Võhandu piimaühisuse raamatupidaja amet, sest üks aas- muuseumisõbrad Räpinast; Pavel Varunin ja Irina Külmoja pun, Oskar Urgard, Artur Tõeleid Kliimand. Nemad olid Eesti ta nõukogude võimu oli eestlastele olulise seltsitegevuse Tartust; Kirill Koýurin Peterburist ja veel hulk toetajaid. Vabariigi alguskümnendeil osalised kultuuri-, teadus-, hari- lõpetanud. Vene vanausulistel on oma lugu Räpina aja- ja arengu- dus- või riigiloomes. Nende õpetajad olid August Peterson, 1944. aasta augustis lahkusid Hindod pagulastena loos. Nad asusid siia, asendi poolest soodsasse ja jõu- Julius Sihver, Johannes Kõivsaar, Nikolai Päts, Jaan Port, kodumaalt ning jõudsid 1947. aastal Suurbritanniasse. kasse paika lootusega elada vastavalt oma usulistele Mihhail Sobolev – andekad, mitmekülgsed mehed. Räpina Seal oli Nigul Hindo kuni surmani 1970. aastal EAÕK Lon- tõekspidamistele. Toetatuna soovituse ja loaga tolleaegselt Kõrgema Algkooli 1916. ja 1917. aastail lõpetanuid ootas doni koguduse ülempreester, teenides elatist kontori- Eestimaa kindralkubernerilt vürstilt Aleksandr Menšikovilt ränk katsumus, otse koolipingist käimasolevasse ilmasõtta ametniku ja raamatupidajana. Ta lõi kaasa Londoni Eesti lootsid nad Räpinas elu sisse seada. Põhjasõja algus- ja seejärel Eesti Vabariigi eest peetavasse Vabadussõtta. Seltsi ning sealse Eesti Maja tegevuses. aastail laastatud mõisa- ja pastoraadimaad Võhandu vasak- Nigul Hindo sattus rindel olles Ida-Preisimaal vangistusse, Tänavu juulis käis Räpinas Gwyn Davies, Briti Eesti kaldal hõlbustasid skeedi, see on erakla rajamist ning pea- tuli sealt vabanedes Eesti rahvaväkke. Rahu saabudes Ühingu ajakirja „Lennuk“ eelmine toimetaja. Meile kingitud toiduse – leiva ja kala muretsemist. Jõele ehitati vesiveski, jätkas ta õpinguid Tallinnas gümnaasiumis, draamastuu- ajakirjanumbrist avastasin Tiina Tammani kirja toimetajale. kerkisid sepikoda ja teised majapidamishooned. Räpinasse dio teatrikoolis ning raamatukoguhoidjate kursustel. Astus Selles on kirjutatud Nigul Hindost, kes andis välja raamatu asunud vanausulised olid fedossejevlased, rabskije. Selle Tartu Ülikooli usuteaduskonda, lõpetas selle 1931. aastal „Eesti organisatsioonid Inglismaal 1918–1968“. Selles usulahu rajaja Feodossi Vassiljev (Novgorodi Urussovite ning ta pühitseti preestriks Tallinna Issanda Muutmise kiri- üksikasjalises teoses püütakse valgust heita ajaloole ning alam-aadli perekonnast) on maetud Võhandu kaldale ja kus. kaasaja ettevõtmistele. Hindo on kirjutanud jõupingu- tema hauale kask istutatud. Räpina sai kohaks, kuhu vana- Koos abikaasa Militsaga asusid nad samal aastal Räpi- tustest Londoni eestlaste ühendamisel, kuid need on tänini usulised palverännakuid ette võtsid. Kui vanausulised siit nasse ning rakendasid oma oskused, teadmised ja ener- viljatuiks osutunud. Tiina Tammanile, praegusele „Lennuki“ 1719. aastal lahkuma sunniti, siirdusid nad Lämmijärve ja gia siinse õigeusukoguduse teenimisse. Hindo koostas toimetajale viis härra Davies meie trükise „Ja popsipojast Peipsi läänekalda küladesse. Skeedis olnud pühad raama- tänini ainsaks jäänud ülevaate „Ap. Õigeusu Räpina kogu- sai preester“. tud ning palvela kell viidi 1722. aastal Uspenski kirikusse dus 1752–1937“. Selle üheks eesmärgiks on seletada ning Koostöös Räpina õigeusu kogudusega avasime Tartus. selgitada, et õigeusk ei ole vene usk ja ükski usk ei kuulu 22. juunil kogudusemajas näituse Nigul Hindost, korralda- Räpina aadlimõis sai oma Põhjasõja-eelsete ja kiriku- ühelegi rahvale. Usk seisab rahvuslikest iseärasustest kõr- sime seminari ja esitlesime oma trükist. Meile meenutasid mõisa maade omanikuks. Kirikule ja pastoraadile anti uus gemal ja mõjub lepitavalt. Ta kirjutab: „Mina tunnistan: Militsa ja Nigol Hindot nende sugulased Tallinnast ja Tartust, maavaldus. Räpinas on vanausuliste järglasi, kes hoiavad usuliselt olen apostlikku usku, õiget usku, sest ta on kõigi Anton ja Ado Jõks. Hindode perekonnasõbra Terepingi tütar elavana oma esivanemate lugu. Räpina laienedes on oma ristikoguduste ema; rahvuslikult olen eestlane, kes armas- Eva Sala luges Hindo kirju Londonist oma vanematele. kodu rajajad sattunud ainelistele märkidele, mis annavad tab palavalt oma isamaad.“ Militsa ja Nigul Hindo Räpi- Näitust on võimalik vaadata õigeusu koguduse majas. tunnistust vanausuliste siinviibimisest. nasse tulles alustati koguduse noorsootööga – asutati lastering, algasid lauluharjutused, jõulupuuõhtud, kooli- Vaike Kivistik Vaike Kivistik, 11.08.2010 RÄPINA 50 AASTAT TAGASI Kõigi maade proletaarlased ühinege! võrgukudumises, kus osutus nobedamaks Laane kolhoosi võistleja Õigesti organiseeritud sanitaarhariduslik ja profülaktiline töö on aga Sotsialistlik Räpina leida Kivirand. Võrgu parandamises aga tuli esimeseks „Sädeme“ meie meditsiini alus tulevikus, tõstab elanikkonna teadlikkust, muudab EKP Räpina Rajoonikomitee ja Räpina Rajooni TSN hääle-kandja kolhoosi kalur Gustav Truuts. /…/ kergemaks arstide töö ja hoiab ära kaugelearenenud ja rasked haigus- 1960. aasta juuli, X aastakäik juhud. Neist põhimõtetest lähtudes on rajoonihaiglas organiseeritud Tõsisemalt valvesse töötajate tervise kaitseks Toimetaja N. Grinina profülaktiline läbivaatus. Rajoonihaigla kõige raskemaks küsimuseks 29. juunil [1960] toimus Räpina Rajooni Töörahva Saadikute on ruumide kitsus, samuti puudub ajakohane pesuköök. /…/ Noorte kalurite III kokkutulekult Nõukogu kaheksas istungjärk, aruandega tervishoiuasutuste tööst [2. ja 3. juulil 1960 Mehikoormas] esines rajoonihaigla peaarst sm. Reino. Süstaga Võhandul /…/ Järgnevalt võtsid sõna kalurid ise. Kõiki sõnavõtte läbis /…/ Räpina rajoonihaigla on viiekümnekohaline, mis kaugeltki ei /…/ Vihmasagar, mis pisut matkarõivaid niisutab, ei häiri, sest lubadus – täita käesoleva aasta kalapüügiplaan ennetähtaegselt, rahulda elanikkonna vajadusi. Haigla on alatihti üle koormatud. pole püksiviike, mis kardaksid niiskust; pole millegi ega kellegi üle s.o. Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni aastapäevaks. „Peipsi“ 1955. aasta detsembrikuust hakati rajoonihaiglas tegema operat- vihastada, sest üksikuis paikades elavad maainimesed ja loodus on kalurikolhoosi esimees sm. E. Kalda aga rääkis kalurite otsusest sioone. Kirurgiaosakond on varustatud täielikult vajaliku aparatuuri sõbralikud ja mõnus on nendega hubast juttu puhuda – inimestega anda riigile aasta lõpuks üle plaani 200 ts kala. Piirissaare „Sädeme“ ja instrumentide komplektiga, see võimaldab teha ka komplitseeritud sõnades ning loodusega mõtetes. Hämarduv jõgi vuliseb tasahilju, kalurikolhoosi esimees sm. Kobõlkin pani noortele kaluritele südamele, operatsioone nagu maoresektsioon ja sapipõie eemaldamine. kalad sulpsatavad ettevaatamatult veepinnale lähenenud putukaid et nad ilmutaksid kaluriameti vastu rohkem armastust. Tihti on aga nii, Komplitseeritud operatsioonid viiakse läbi Tartu Vabariikliku Haigla püüdma. Kahetsesin, et mu ornitoloogilised teadmised on nõrkadel et noored sõidavad otsima kergemat tööd, siis aga tulevad uuesti konsultantide abiga. Sellega on rajooni elanikkonnal loodud järje- alustel, sest linnulaulu oli nii mitmekesist, et vähe oli neid laulikuid, tagasi. kordne võimalus saada spetsialiseeritud abi kohapeal. Pidevalt on kelle nime ja kuju teadsin. Lenini-nimelise kalurikolhoosi noor kalur Voldemar Narusing tänas kasvanud röntgenikabineti töö maht. Röntgenikabinetis tehakse ka Pääsnalt edasi on jõgi juba sügavam, sillakese lähedal allpool kõnetoolist vanu kogenud lülivanemaid Stepan, Ivan ja Aleksandr röntgeniülesvõtteid, sealhulgas ka lõualuupiirkonna ülesvõtteid. Ka tammi õngitses Juku viidikaid ja kurtis, et „täämbä ei tahava võtta“, Rõýovi. „Meie, noored kalurid, oleme nendelt kaluritelt saanud palju haiglal on olemas aparaat röntgeniülesvõtete tegemiseks, kuid kuid küllap järgmine päev on õnnelikum. Kalamehel on aega, tal pole kogemusi, omandanud nendelt visadust ja armastust kaluriameti ruumide puudumise tõttu ei saa seda tööle rakendada. tarvis tormata ning jätkub silma mitte ainult õngekorgi, vaid ka vastu.“ Voldemar Narusing räägib tublidest noortest Valentin Poomist, Rajoonihaigla on organisatsioonilis-metoodiline keskus, mis ümbruse ilu jaoks. Ja on palju huvitavat jõe kaldal vaikselt istudes – Viktor Kolpakovist, Arkadi Kolpakovist, Nikolai Rõýovist ja Georgi suunab jaoskonnahaiglate ja velskerpunktide tööd. Iga rajoonihaigla kord laskub väike kollane linnuke tibatillukese suletutina su ridvale, Rõýovi noortelülist. Ka noorte kalurite otsus on ühine vanadega: arst teeb kord kuus ühe plaanilise väljasõidu jaoskonnahaiglasse kord kargab kiirgavasilmaline oravake su käe ulatusse põõsast, et täita ja ületada püügiplaanid. või velskerpunkti, kus ta annab konsultatsioone haigetele ja kontrollib kahele käpale tõustes veidrat olendit – inimest silmitseda. Vahepeal oli vihm lakanud ja nüüd kogunes rahvas randumissillale. vastava asutuse tööd. Meditsiinialal töötajate kvalifikatsiooni tõstmise Puusta mõisa all, kus jõgi on juba mõnusalt lai, lõime kõrge Peagi anti start kümnehobujõulistele mootorpaatidele. Kiiremini jõudis eesmärgil toimuvad rajooni meditsiinitöötajate konverentsid, millel esi- kuiva männimetsaga kaetud kaldal kolmandaks ööks telgi üles otse võistlusdistantsi katta Laane kalurikolhoosi mootorpaat motorist nevad rajoonihaigla arstid ja erialade spetsialistid Tartu Vabariiklikust kuivale samblapõhjale ning keetsime õhtuks kaladest nii maitsva Aleksander Afanasjevi juhtimisel. Neljateistkümnehobujõulistest Haiglast. uhhaa, et kuidagi ei läbenud supi jahtumist oodata. Öö oli mõnusalt mootorpaatidest läbis esimesena finišjoone „Sädeme“ kalurikolhoosi Sanitaarharidustöö eest vastutab sm Kotkas. Kuigi elanik- soe. Hommikuks oli ühe „krunda“ otsa priske ahvenapõrakas haka- mootorpaat, mida juhtis motorist Elmar Haljak. Võisteldi ka konnale on peetud loenguid ja vestlusi, on see töö veel puudulik. nud, kindlustades järgneva eine. Ruusalt allavoolu on jõgi väga käänuline ning kaldalt allalangenud puud jätavad täieliku ürgmetsa jõe mulje, tänane matk Leevakuni laial paisjärvel oli aga üsna lihtne ette võtta. Leevakul teeme väikese peatuse ning kooli direktor sm. Kinsigo tutvustas meile oma hästi korrastatud kooli katse- ja iluaeda, mille uhkuseks on nägus kiviktaimla. Ei jõudnud küllaldaselt imetleda selle värviderohkust. Punniküla ja Jaanikeste küla all leidub erakordselt ilusaid liivakivikaldaid suure koopaga, kuhu võib vabalt paadiga sisse sõita. Ülalt kaldaservalt ripuvad pooleldi alla kõverate tüvedega puud, ning annab imetleda nende visadust, et seal veel kinnituspinda oma juurtele leida. Tegime paar peatust, et seda kõike mitte nii kiirelt silmade eest mööda lasta. Otse meie ees vuristas põldpüü kaugemale rinnuni ulatuva rohu sisse, kiilid vibreerisid veepeegli kohal ettevaatamatuid sääski püüdes ning ritsikad saagisid järelejätmatult kuumas päikesepaistes. Selle päeva loojang viis meid koju. Selleks korraks oli lõppenud muljeterohke retk ja meid võttis vastu kodutare. Sellised päevad aga ei unune ja neid annab kaua meenutada. Kalapaat Beresje rannas. Operatsioon Räpina haiglas. Kirurg Enn Arpo, assistent Foto Ruslan Prussakovi erakogust. ja õde. Karl Songi Räpina Rahvaleht 7 TUNNE OMA KODUKANTI Räpina vallas on kokku 27 küla, osa suuremad ja osa väiksemad, kuid igaühel neist on jutustada oma lugu. Järg- nevatest Räpina Rahvalehe numbritest leiategi jutustusi Räpina valla küladest. LINTE Räpina valla üks suuremaid külasid on Linte. Inim- tegevus ja –asustus ulatub Linte külas sajandite taha. Selle tunnistuseks on Linte Luhamäe muistne ohverdamispaik. Linte küla esmamainimine Poola Liivimaa Maarevisjonis toimus aastal 1582. Tollal nimetati küla Limitaks. Viimastel andmetel aga eksiti käsikirjaliste tekstide lugemisel ning Linte ajalooline nimetus oli hoopis Linuta. Linte küla hiietargad tulid mäele lindude lennusuuna järgi tulevikku ennustama. Sellepärast hakatud Arumäge nimetama Lindemäeks ja küla Linde külaks – siis Linte. Hiljem, kui Lindemäe hiies hakati ohverdamas käima, olnud seal palvepapiks keegi naisterahvas nimega Maarja. Selle Nagu enne, nii ka nüüd. Linte küla kunagised traditsioonid Linte lastepäeval osalejad 2009. aasta suvel külakeskuse tõttu nimetatakse hiit Maarjahiieks ja ka mäge Maarjamäeks. nagu näiteks munade veretamine lihavõttepühade aegu, ees. Säilinud kaart 1558.–1688. aasta kohta näitab, et Linte on taas ellu kutsutud. ja selle ümbruse külad ei kuulunud ühegi mõisa alla. Liivi- bergi talu maja, sama talu küün ehitati ümber rahvamajaks. pikaaegne koolmeister, aednik, mesinik ja lisaks ka vanade maa maarevisjoni andmetel olid 1638. aastal Linte ümbru- Lintes käisid isetegevuslased koos ka kaugematest küla- raamatute koguja Hindrek Heering (1885–1973), tuntud ses järgmised külad: Meelva, Kõnnu ja Raadamaa 4 perega, dest. koorijuht Paul Krigul (1910–1980). Täna Eesti mastaabis Naha 8 perega, Linte 9 perega, Tooste 7 perega ja Tammistu Praeguse raamatukogu ajaloo algus ulatub aastasse nimekaimana võib esile tõsta poliitiku Margus Leivo. Linte 2 perega. Linte küla taludel oli selle revisjoni järgi keskmiselt 1921, mil Naha külas toimetas Noorte Ühing (moodustati külas on kolm suuremat tööandjat: OÜ Varola, OÜ Bellus 172 adramaad (umbes 8 ha) põllumaad, ¾ adramaad 1920), mille juures töötas raamatukogu. Aastal 1957 toodi Furniture ja Pekero OÜ, lisaks veel hulga talunikke. Lintes alemaad, 2–3 hobust, 2–4 lehma, 2–6 lammast ning 1–2 Naha raamatukogu üle Lintesse. Sellest aastast saab asub kauplus, kust kohalikud igapäevaeluks vajalikku osta härga. raamatukogu nimeks Linte raamatukogu. Veel praegugi võib saavad, kuid suuremate sisseostude tarbeks tuleb siiski Enne Põhjasõda tabas Eesti- ja Liivimaad suur nälja- raamatukogust leida Naha rahvaraamatukogu templiga Räpinasse sõita või kaugemalegi. häda, millega kaasnes taud. Suri palju inimesi. Taudiohv- raamatuid. Külaelanike harimise ja meele lahutamise ülesandeid reid on maetud vanale kalmistule Linte Maarjamäel. Kahe 1974. aastal ehitati Lintesse 400-kohalise saaliga täidab Linte Raamatukogu-Külakeskus, mille uus hoone maailmasõja vahel kaevatud Maarjamäelt kruusa, mille kultuurimaja. Linte kultuurimajas elu kees, kohale tuldi bus- valmis 2008. aastal. Seal saab lugeda ja saab internetis käigus tuli maa seest välja rohkesti inimluid. Viimaks kee- sidega ka kaugematest piirkondadest. Kultuurielu eest- käia. Lisaks püütakse iga kuu vähemasti ühel korral las vallavalitsus kruusa võtmise ära. Nõukogude ajal asuti vedamiseks oli palgale võetud inimene, kes korraldas organiseerida ka mõni kultuuriüritus, olgu selleks siis teater, sama mäe teiselt küljelt uuesti kruusa kaevandama, nii erinevaid üritusi. Toimus teatrietendused, kontserdid, kontsert või kohtumine mõne kuulsa kirjanikuga. Üritustes ongi suur osa Maarjamäest ehk kunagisest hiiemäest laiali tantsuõhtud. Nõukogude perioodil oli Linte küla kultuuri- osavõtt on suhteliselt kasin. Tavaliselt üritused suudavad kantud. keskusena äärmiselt tugev. Kolhoosi keskuse kultuuri- kodudest välja meelitada 30–50 inimest, kuid on olnud ka Maarjamäel kasvab looduskaitsealune puu – Maarja- maja lavalaudadel on esinenud eesti omaaja tuntumad väga populaarseid üritusi, kus osales üle saja inimese. mäe ohvripärn, mille kõrguseks olla 2001. aastal Hendrik tähed, toimusid teatrite külalisetendused, kaks korda Linte külaelanikud asutasid külaelu edendamiseks Relve mõõtnud 19 meetrit ja tüve ümbermõõduks nädalas näidati kino. Kultuurimaja tühjaksjäämine Eesti 2006. aastal mittetulundusühingu Lisje, mis on kirjutanud 385 sentimeetrit. Kohalikud inimesed on puud nimetanud taasiseseisvumise järel ning hoone müük mööbliette- projekte ja edukalt taotlenud raha nii mõnegi unistuse murdekeelselt Maarjamäe pähniks. võttele oli suureks hoobiks kogu küla kultuurielule. elluviimiseks. MTÜ Lisje projekti toel alustas külakeskuses 18. saj algul tegutses Linte küla territooriumil vana- Linte raamatukogu kauaaegne juhataja Helve Sreiberg toimetamist äärmiselt tubli ja aktiivne käsitööring, kus usuliste koloonia, muuhulgas asutasid nad siia külakooli, meenutab, et talvel oli kultuurimaja küllaltki jahe, alguses kohalikud saavad koos käsitööd tegemas ja õppimas käia. et lastele algharidust anda. Seega on Lintes asunud teada- koguneti ikka ahjude ümber, mida päev otsa oli köetud, Vahest on kutsutud ka õpetajaid kaugemalt, et uusi nippe olevalt esimene Räpina piirkonna haridusasutus. Linte kuid kui tants lahti läks, ununesid külm ja ahjud ning muusi- õppida. Osalejate ring on enamasti sama, kes on harjunud endises külakeskuses praeguse krossiraja lähistel asus kal ei lastud tühjalt mängida. käima need käivad ja uusi nägusid käsitööringi meelitada kool aastatel 1859–1900. Luhamäe lähistel asus 19. sajandi Kolhoosiaja lõpus vajusid ajaloohõlma kultuurimaja ei ole suudetud. Ikka öeldakse, et mis ma sinna tulen, et lõpuni kõrts. rahvarohked peod. Kui kultuurimajal enam direktorit polnud, ma isegi oskan või vastupidi, et ei oska. Tänase Linte käekäiku on tugevasti mõjutanud Räpina- valitses Linte kohal vaikus. Polnud kultuurimaja, polnud Et noortel oleks nn mõistliku ajaveetmise võimalusi ka Linte Ühispiimatalituse asutamine (1912), mille tegevuse isetegevust. Ainuke ring – rahvatantsijad „Murelid” pidi talvel sisetingimustes, soetati noorte ettepanekul ja koha- keskmeks sai 1923. aastal valminud Linte meierei. käima harjutamas Räpinas ning täna peetaksegi juba „Mureleid“ Räpina rahvatantsurühmaks. liku omaalgatuse programmi toel koroona- ja lauatennise Talupidajate jõukuse kasvades ehitati uusi lautasid, Vähenes bussiliiklus Linte ja Räpina vahel. Oli aegu, vahendid, mis nüüdseks on üpris tihti kasutuses. Külakes- muretseti tehnikat, see tingis tootmispinna laiendamise mil Lintesse buss üldse ei sõitnud, vaid tegi peatuse üks- kuses on nurgake ka noortele jõumeestele, kes soovivad vajaduse. 1927. aastal loodi selleks Räpina-Linte Vee- nes Tammistul. Tänaseks on bussiühendus Linte ja Räpi- musklit kasvatada. Neid aga ei pidanud külas palju olema, ühisus, mille liikmeteks pidid saama kõik tulevase magist- na vahel taastatud. Kooliajal on bussigraafik tihedam, kuid kes seda võimalust kasutamas käivad. raalkraavi piirkonna talunikud. ka suvisel ajal saab asjad aetud nagu üks külaelanikest Kindlasti soovivad lintelased uhkusega ära märkida, Aastal 1935 soovis tollane meierei juhataja Juhan ütles. Seega on Lintes tegelikult hea elada, eluks vajalik et Linte küla aktiivi algatusena sai 2007. aastal alguse Uibopuu parandada piima kvaliteeti ja tõstis vastuvõetavale on olemas ja ka Räpinasse ei ole pikk maa minna. Räpina valla külade päeva tähistamise traditsioon, mis on piimale esitatavaid nõudeid. Piima kvaliteeti ei suudetud Aastal 1994 sündis Lintes tänaseni kestvate tradit- näidanud elujõulisust – tänavuse ehk juba neljanda aga viia sellisele tasemele, et osaleda 1937. aastal Berlii- sioonidega üritus – Räpina motokross, mis on kujunenud Räpina valla külade päeva korraldas Kassilaane küla nis piima kvaliteedi hindamise võistlustel. Arvatakse, et populaarseks nii kohalike kui kaugema kandi inimeste Ruusa külaplatsil. piima kvaliteedi languses mängis oma rolli ka viinapood, seas. Seega võib öelda, et Linte külas on loodud erinevaid mis asus kohe meierei kõrval, avaldades mõju asutuse Linte külla on 2010. aasta seisuga sisse kirjutatud 286 võimalusi kultuurielus osalemiseks ja selle nautimiseks. töökvaliteedile. elanikku, neist 133 naist ja 153 meest. Siinjuures on Linte Jääb vaid üle kuulutustel silma peal hoida, et järgmist Kolhooside ajal nihkus Linte küla keskus Höörbergi küla all silmas peetud ka kunagist Tammistu küla, mida kultuurisündmust maha ei magaks. talu maadele, Lintesse ehitati 5 suurt kortermaja ning uus ametlikult enam ei ole, kuid rahvas ei ole seda nimetust Räpina Rahvaleht tänab artikli valmimisele kaasa kauplusehoone. unustanud. Kui minnakse vana töökoja juurde, siis öel- aitajaid. Linte muutus tugevaks kultuurikeskuseks kolhooside dakse ikka, et minnakse Tammistole. tekkimise aegu, kui kohaliku kolhoosi keskuseks sai Höör- Lintest on pärit ka sellised nimekamad inimesed nagu Räpina Rahvaleht Jaanus Prükk 50 – õpetaja, dirigent, laulumees

Kui Jaanus Prükk 2005. aasta sügisel Räpinasse Koidula laulunaised lisaproovi ja lihvib laule nii kaua, kuni iga toon dirigendiks tuli, teadsime vaid, et ta töötab Kauksi põhikoolis täpselt kõlab. Ta on inimene, kes oskab suhelda igas muusikaõpetajana ja juhatab Mooste segakoori. Tema vanuses lauljatega. Kooris, kus ühe taktikepi all laulab üle tööpõld on aga palju laiem. Jaanus Prükk on mees, kes palju paarikümne naise, tuleb vahel ka probleeme ette. Need teeb ja palju suudab. Tema juhendatavad Kauksi kooli an- lahendab Jaanus ikka naljaga. samblid ja solistid on esinenud edukalt nii maakondlikel kui Kolleegidelt kuuleb Jaanus Prükki kohta ka ainult kiidu- ka üle-eestilistel laulukonkurssidel. Nüüd on Jaanus aktiveeri- sõnu ning koolilapsed suhtuvad temasse lugupidami- nud ka Räpina Aianduskooli muusikaelu, loonud ansambleid, sega. Abikaasa sõnul jääb Jaanusel küll vähe aega kodus- toonud lavale noori soliste. Lisaks õpetamisele ja dirigee- olemiseks, kuid kõik tööd, mis mehekätt vajavad, saavad rimisele laulab Jaanus Põlva kammerkooris ning esineb ka tehtud. Enna Prükk nimetab meest superisaks ja super- solistina. vanaisaks, kes oma peret alati toetab ja aitab. Meie, Koidula koori lauljad, hindame teda kui väga head ja võimekat dirigenti. Tema juhendamisel oleme omanda- Südamlikud õnnesoovid juubilarile, nud suure laulupagasi, osalenud laulupidudel Tallinnas ja Poris (Soome), samuti laulupäevadel Põlvas, Räpinas ja õnne ja tervist ka tema perele! Moostes. Jaanus on alati rõõmsameelne ja energiline, aga Dirigent Jaanus Prükk ka väga nõudlik. Meie, lauljad, imestame, et pärast pikki Räpina Rahvamaja naiskoori Koidula nimel muusikatunde koolilastega tuleb ta õhtul ikka rõõmsa ja Räpina Rahvamaja naiskooriga Koidula reipana naiskoori proovile. Enne esinemisi ajab dirigent koori 50. sünnipäeval. Kaja Kälissaar 8 Räpina Rahvaleht

ÕNNITLEME VANEMAID KULTUURIKALENDER JUULIS-AUGUSTIS

L, 28.VIII 11 Põlva maakonna meistrivõistlused tänavakorvpallis. Iga laps toob endaga Räpina ÜG korvpalliväljakul omajao õnne kaasa. /Rahvasuu/ T, 07.IX 19 KINO. „Shrek nüüd ja igavesti“. Pilet 25.- Räpina Rahvamajas Jakob Raudberg P, 12.IX 8-16 KOOLILAAT. 26.06.2010 Kontakt: Meelis Kern, tel 5349 4417. Räpina TÜ väljakul Oliver Sepp 05.07.2010 T, 14.IX 19 KINO. „A-rühm“. Pilet 25.- Räpina Rahvamajas Alfred Vürst 06.07.2010 N, 16.IX 18 Kepikõnd. Info: Aime Klaas, tel 507 7325 Roman Šmõgarjov Kogunemine Räpina staadionil 07.07.2010 T, 21.IX 19 KINO. „Seks ja linn 2“. Pilet 25.- Juss Petrov Räpina Rahvamajas 08.07.2010 K, 22.IX 17 Ettelugemine Fr. R. Kreutzwaldi Brigitta Raudsepp raamatust “Eesti rahva ennemuistsed jutud” I-IX kl õpilastele. Tasuta! 08.07.2010 Võõpsu Raamatukogus Karl Häidma R, 24.IX 19 II UMA PIDO DVD esitluskontsert. 09.07.2010 Tasuta! Räpina Rahvamajas Mirtel Lind T, 28.IX 19 KINO. Pilet 25.- Räpina Rahvamajas 10.07.2010 Kärt Kivisaar 14.07.2010 1. SEPTEMBRIL Henri Ootsing KELL 14–20 20.07.2010 RÄPINA FOTOSTUUDIOS Marten Must 23.07.2010 Andri Koido 24.07.2010 AVATUD USTE

KUULUTUS PÄEV!

Müüa pidevalt saematerjali, sügavimmutatud välisvoodri- ja terrassilaudu, sisevoodri- ja põrandalaudu. Voodrilau- PÄEV LÄBI TASUTA dade tööstuslik värvimine. Vajadusel transport. Tel 5664 0228. PILDISTAMISI!

MEIE HULGAST ON LAHKUNUD VÕTA KAASA SÕBER, EMA, ISA, Hõõgub mu akna all VANAEMA, VANAISA, ÄMM, ÄI VÕI mullale lähedal MÄNGUKARU JA TEEME ÜHE VAHVA viimane lill nagu lahkumisvalu. PERE- VÕI SÕBRAPILDI – /Ellen Niit/ SEE KÕIK ON TÄIESTI TASUTA! Endla Kuslap 01.07.2010 TINGIMUSED: Sale Ivand • IGA INIMENE VÕIB OLLA AINULT 10.07.2010 ÜHEL PILDIL Irene-Melanie Turvas • 11.07.2010 IGAST INIMESEST VÕI GRUPIST TEHAKSE AINULT ÜKS PILT Robert Parmson 11.07.2010 • VALMIS PILT SAADETAKSE HILJEM Õie-Rosilda Küttmann MEILI PEALE (PIKEM KÜLG 800PX) 15.07.2010 • PILDISTATAKSE ELAVA Leonid Poýarski JÄRJEKORRA ALUSEL 21.07.2010 • Aini Konsap PASSIPILDID SEL PÄEVAL 22.07.2010 SOODUSHINNAGA 40.- (2,56 €) Salme Kliimann • VÄGA ARMAS OLEKS KUI 25.07.2010 KASUTAKSITE KA Olev Taldrik VAHETUSJALANÕUSID :) 25.07.2010 Vello Pajussaar TULE JA SAA TEADA MIS VÕIMALUSI 25.07.2010 RÄPINA FOTOSTUUDIO SINULE PAKUB! OÜ FOTOTOM Räpina Rahvaleht RÄPINA FOTOSTUUDIO Väljaandja: Räpina Vallavalitsus RÄPINA, KOOLI 19, II KORRUS Kooli tn 1, Räpina 64504 Räpina Rahvaleht tel 799 9500, e-mail [email protected] (SAMA HOONE, KUS ASUB VABA AJA Toimetaja: Eva Saar KESKUS “PRIVE“) ootab kaastöid iga kuu Kujundus: Repro Express WWW.FOTOTOM.EE 10. kuupäevaks aadressil Trükk: Paar OÜ Tartu, Ilmatsalu 3g, 55579407 [email protected] tel. 716 8151, faks 716 8150 e-mail: [email protected] [email protected]