RÄPINA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2008 - 2020

Räpina 2008 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava

SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS ...... 3 2. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA KAETUD ALA ...... 4 2.1 Senised arengud ...... 4 2.1.1 Räpina linn ...... 4 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus, veetarbimine ...... 4 Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord ...... 4 Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord ...... 5 Olemasolevad veevarustussüsteemid ...... 6 Puurkaevude ja veepumplate tehniline olukord ...... 7 Reoveepuhasti tehnoloogia ja tehnilise seisukorra hinnang ...... 8 2.1.2 Ristipalo küla ...... 9 Olemasolevad veevarustussüsteemid ...... 9 Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord ...... 10 Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord ...... 10 Reoveepuhasti tehnoloogia ja tehnilise seisukorra hinnang ...... 10 2.1.3 Leevaku küla ...... 10 Olemasolevad veevarustussüsteemid ...... 10 Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid ...... 11 Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord ...... 11 2.1.4 Ruusa küla ...... 11 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus ...... 11 Olemasolevad veevarustussüsteemid ...... 11 Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid ...... 12 Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord ...... 12 Reoveehulgad ja omadused, koormusanalüüs ...... 12 Reoveepuhasti tehnoloogia ja tehnilise seisukorra hinnang ...... 13 2.1.5 Linte küla ...... 13 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus ...... 13 Olemasolevad veevarustussüsteemid ...... 14 Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord ...... 15 Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid ...... 15 Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord ...... 15 Reoveehulgad ja omadused, koormusanalüüs ...... 15 Reoveepuhasti tehnoloogia ja tehnilise seisukorra hinnang ...... 15 2.2 Kavandatav vee- ja kanalisatsioonisüsteem ...... 16 2.2.1 Räpina linn ...... 16 2.2.2 Ristipalo küla ...... 16 2.2.3 Ruusa küla ...... 17 2.2.4 Leevaku küla ...... 17 2.2.5 Linte küla ...... 18 2.2.6 Võõpsu Alevik ...... 19 2.3 Sademevee, pinnase- ja pinnavee äravoolurajatised ...... 19 2.4 Tulekustutusvee saamise lahendused ...... 20 3. HINNANG ÜHISVEEVÄRGI JA-KANALISATSIOONI MAKSUMUSE KOHTA ...... 21 Väiksemad külad ...... 27 4. KOKKUVÕTTEKS ...... 27 Reoveekogumisalade kaardid: ...... 28 Räpina reoveekogumisala ...... 28 Ristipalo reoveekogumisala ...... 28 Ruusa reoveekogumisala ...... 29 Linte reoveekogumisala ...... 29 Leevaku reoveekogumisala ...... 30 Võõpsu reoveekogumisala ...... 30 DIMENSIONEERITUD VEE-JA KANALISATSIOONI- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMISE RAJATISTE PÕHISKEEMID: nr 1 Räpina, nr 2 Ristipalo, nr 3 Leevaku, nr 4 Linte, nr 5 Ruusa, nr 6 Võõpsu (Joonis nr 12)

2 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 1. SISSEJUHATUS Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mis kirjeldab valdkonna arengut järgneva 12 aasta jooksul. Arendamise kava eesmärk on määratleda tehniliste rajatiste ajalugu, olemasolev olukord ja tuleviku stsenaariumid. Käesolev arendamise kava on edasiste investeerimiskavade ja ettevõtete ning valla arengukavade väljatöötamise aluseks. Arendamise kava on abiks elanikkonna teadvustamisel ühisveevärgi ja kanalisatsiooni probleemidest ning ülevaate andmiseks väljakujunenud olukorrast. Käesoleva arendamise kavaga muudetakse AS ENTEC koostatud Räpina linna ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava (kinnitatud Räpina Linnavolikogu 20. septembri 2000.a määrusega nr 26). Korrigeerimine on tingitud vahepealse aja jooksul toimunud seadusandluse muudatustest. Muutunud on nõuded ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale, oluliselt on muutunud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni ehitusmaksumus. Arendamise kava muudatus käsitleb ainult Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega arendamise kavale kehtestatud alljärgnevaid nõudeid: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Kava peab sisaldama vähemalt: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisala piiritletakse Veeseaduse alusel. 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi; Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem peab sisaldama: 2.1) veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust; 2.2) tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti; 2.3) kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust, ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid. 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust; 4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. 5)ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust. Käesolevas töös on kasutatud: • OÜ Keskkonnaprojekt tööd Emajõe Võhandu alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja laiendamine • OÜ Ivi Murd`i Inseneribüroo tööd Räpina linna ning Ristipalo, Leevaku, Linte ja Ruusa külade veevõrgu modelleerimine • ”Räpina puurkaevud. Hinnang olemasoleva veevarustuse, puurkaevude ja veekvaliteedi kohta.” AS MAVES • ”Räpina linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2000 – 2012” • ”Võhandu ja Emajõe valgala vee- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise projekt. Otstarbekuse uuringu aruanne, Räpina vald” OÜ Monoliit 2003 • ”Otstarbekuse uuringu aruanne, Leevaku küla, Ruusa küla, Linte küla” OÜ Monoliit 2004 • Räpina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava, AS Maa ja Vesi, 2004.a. 2006. aastast on Räpina vald osanik AS-s Põlva Vesi. AS Põlva Vesi võttis üle Ühtekuuluvusfondi (ÜF projekti) kaasrahastamisel uuendatavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised. Projekti raames ja rahaliste võimaluste piires rekonstrueeritakse aastatel 2008-2010 Räpina ja Ristipalo vee- ning kanalisatsioonitorustikud. Eesmärgiks on tagada veetarbijatele normidele vastav joogiveekvaliteet.

3 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava

2. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA KAETUD ALA

2.1 Senised arengud Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga on valla elanikest osaliselt või terviklikult liidetud ligikaudu 1650 inimest, mis on ligikaudu 30% valla elanikkonnast. Valdav osa olemasolevast ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist arendati valla territooriumil välja peamiselt aastatel 1960-1990, seega enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Taasiseseisvumise järgsel perioodil ühisveevärki ja ühiskanalisatsiooni külakeskustes laiendatud oluliselt ei ole, küll aga rekonstrueeriti osa Räpina linna olemsaolevast torustikust aastatel 2000 kuni 2004 Phare toetusel teostatad 17 väikelinna „Vee ja reovee süsteemide parendamise programmi“ käigus. Ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustikud paiknevad üsna suures ulatuses eramaadel, kuna Ühisveevärgi ja-kanalisatsioonitorustiku ehitamine kinnisasja kasutamata ei ole võimalik või selle ehitamine teises kohas põhjustaks ülemääraseid kulutusi. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal olevaid või ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi. Enne uute torustike rajamist sõlmitakse Asjaõigusseadusest tulenevad kokkulepped kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel. Varem ehitatud, erakinnistutel paiknevate torustike osas tuleks torustike valdajal kinnistu omanikega sõlmida vajalikud (või seadusest tulenevad) kokkulepped, sh tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse eest makstava tasu suuruse kohta.

2.1.1 Räpina linn (vt joonis Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem nr 1 – Räpina) Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus, veetarbimine Räpina linnas elab ca 2749 elanikku, kellest ca 1200 on liitunud ühisveevärgiga (so 44%). Kui arvestust teha liitunute arvu järgi, siis Räpinas tarbitakse vett ühe elaniku kohta ca 115 l/d (sh ühiskondlikud ettevõtted ja koolid). Keskusest kaugemal olevad ühepereelamud saavad vee isiklikest salvkaevudest. Ühiskanalisatsiooniga on kaetud üldjuhul piirkonnad, kus on olemas veevärk. Vaid Tartu mnt. puurkaevu teeninduspiirkonnas puudub ühiskanalisatsioon.

Linna läbiv Võhandu jõgi oli jaotanud territooriumi kolmeks, mistõttu olid veevarustussüsteemid arenenud üksteisest eraldi: Kastani tn puurkaevu baasil, Sireli tn puurkaevu baasil ja Tartu mnt puurkaevu baasil. Käesolevaks ajaks on Kastani ja Sireli tn veevõrgud ühendatud. Kastani tn puurkaev-pumpla on rekonstrueeritud ja ehitatud ümber II-astme pumplaks. Olemasolev veevõrk on ehitatud põhiliselt malmtorudest, milliseid on viimastel aastatel renoveeritud plasttorude sissetõmbamisega.

Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud ca 1200 elanikku. Kanalisatsiooniga on üldjuhul liitunud piirkonnad, kus on olemas veevärk. Kanalisatsioon on põhiliselt isevoolne, ülepumplaid on kaks – Jõe tn pumpla ja peapumpla. Reoveed juhitakse linna kaguosas paiknevasse biopuhastisse. Ülejäänud elanikkond juhib tekkiva reovee kas kogumiskaevudesse või septikutesse. Kanalisatsioonivõrk on rajatud 30…40 aastat tagasi. Torustikud on keraamilised, betoonist või asbotsemendist, mis on renoveeritud sisselükkimise teel. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord Linna ühisveevärgi torustikud on rajatud põhiliselt malmtorudest. 17 väikelinna projekti käigus on enamus torustikke (60%) renoveeritud olemasolevasse torustikku plasttorude sissetõmbamisega. Torustikud tarbijate kinnistute piires ja hoonetes sees on väga halvas seisukorras ja on saastunud rauasetetega, mida näitavad tarbijate juurest võetud veeanalüüsid. Nii näiteks on Võhandu tn. 44

4 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tarbija juures kraanist võetud vees rauasisaldus 3,0 mg/l , samal ajal kui puurkaevus on rauasisaldus <0,2 mg/l. Renoveeritud on 990 m peamagistraali ning juurde ehitatud 460 m uut torustikku ühisveevärgist vett saavad tarbijad on ühendatud Kastani tänava puurkaevuga . Eraldi süsteem on Tartu maanteel. Sireli tn. piirkonna ühisveevärgi torustikud on rajatud põhiliselt malmtorudest. Põhiosa veevõrgust on rajatud 70-date aastate alguses. Kõige kehvemas seisukorras olnud mõisahoonest Sireli tänavani kulgev tsingitud terasest torustik on renoveeritud ca 250 m pikkuses. Rekonstrueerimata osa torustikust on saastunud rauasetetega. Phare toetusel teostatud 17 väikelinna „Vee ja reovee süsteemide parendamise programmi“ käigus on Kastani ja Sireli veevõrgud ühendatud aastal 2002. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord Räpina linna kanalisatsioonitorustikud on rajatud alates möödunud sajandi 60-ndate algusest kuni 80-ndateni. Viimastel aastatel on teostatud kanalisatsiooni torustikke pesu ja videouuringut. Torustikud on renoveeritud ca 1700 m ulatuses isevoolset ja 380m survekanalisatsiooni 2002.a. Peale renoveerimist on linna olemasolevad kanalisatsioonitorustikud rahuldavas tehnilises korras. Tabel 1 Räpina linna torustik Ehitusaasta või viimane Pikkus Läbimõõt Nimetus rekonstrueerimisaasta (m) (mm) Veetorustik Võhandu tn. 1960-1985 81 65 Rahu 1960-1985 81 25 Rahu 1960-1985 80 50 Rahu 1960-1985 96 100 Rahu 1960-1985 100 40 Pargi 1960-1985 416 100 Hariduse 1960-1985 160 100 Kooli 1960-1985 76 50 Kooli 1960-1985 180 80 Aia 1960-1985 76 50 Aia 1960-1985 130 80 Aia 1960-1985 730 100 Võhandu tn. 1960-1985 92 80 Sireli 1960-1985 224 100 Aianduse 1960-1985 112 65 Võõpsu mnt 2001 760 110 Pargi 2002 320 100 Kooli 2000 150 80 Kooli 2001 240 100 Aia 2000 140 50 Võhandu tn. 2000 264 50 Võhandu tn. 2001 339 65 Jõe 2001 160 40 Sireli 2000 160 100 Aianduse 2001 136 65 Põllu 2001 280 50 Võru mnt. 2001 68 100 Metsa tn pumplani 2001 240 150 KOKKU 5891 Isevoolne kanalisatsioonitorustik Võõpsu mnt. 1960-1985 152 150 Kooli 1960-1985 240 200 Võru mnt. 1960-1985 140 150 Võru mnt. 1960-1985 280 300 Võhandu 1960-1985 104 100

5 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava

Võhandu 1960-1985 184 150 Võhandu 1960-1985 268 300 Võhandu 1960-1985 664 500 Jõe 1960-1985 208 200 Sireli 1960-1985 376 200 Ülevool 1960-1985 360 500 Kooli 2002 80 200 Hariduse 2002 140 150 Aia 2002 772 150 Jõe 2001 60 150 Sireli 2001 120 150 Aianduse 2001 232 200 Metsa 2004 300 160 KOKKU 4680 Survekanalisatsioonitorustik Aia 1980 448 150 Pargi 2002 380 150 KOKKU 828 Olemasolevad veevarustussüsteemid Suurim ühisveevärk saab vee Kastani tn. Puurkaevust, ühendatud on ka endine Sireli tn. puurkaevu piirkond. Eraldi piirkonnaks on jäänud Tartu mnt osa. Nimetatud veevarustussüsteeme haldab vallale kuuluv äriühing AS Revekor. Lisaks nimetatuile on veel ühisveevärk Pilpakülas, sealset puurkaevu hooldavad elanikud ise. Olemasoleval veevarustuse ja kanalisatsiooni skeemil on näidatud järgmised puurkaevud: I Puurkaev “Sireli” (pass A-1676-M), rajatud 1966. a. Asukoht Räpina Aiandustehnikumi territooriumil (“Sireli”). Maapinna absoluutkõrgus puurkaevu rajamise ajal ca 40 m. Sügavus 150 m, avatud veekiht on keskdevoni (D3-2) šventoi-tartu. Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine toimus 2001.a. II Puurkaev “Lossi” (pass A-318-M), rajatud 1959. a. Asukoht Räpina aiandustehnikumi territooriumil (peahoone e. “lossi”). Maapinna absoluutkõrgus puurkaevu rajamise ajal ca 40 m. Sügavus 150 m, avatud veekiht on keskdevoni (D3-2) šventoi- tartu. Lossi puurkaev-pumpla kuulub ümberehitusele tuletõrje veevõtukohaks. III Puurkaev “Tartu mnt” (pass 2950), rajatud 1971. a tehnoloogilise vee saamiseks. Asukoht Tartu mnt ääres (“Tartu mnt”). Maapinna absoluutkõrgus puurkaevu rajamise ajal ca 41 m. Sügavus 140 m, avatud veekiht keskdevoni (D3-2) šventoi-tartu. Puurkaev-pumpla likvideeritakse. IV Võru tn puurkaev. Puurkaev kuulub tamponeerimisele.. V Kastani tn puurkaev. rekonstrueeritud ja ehitatud ümber II-astme pumplaks. VI Puurkaev 1061 “Veetorni” (pass A-36-B), rajatud 1958. a. Asukoht Metsa ja Kastani tänava nurgal veetorni maa-alal. Maapinna absoluutkõrgus puurkaevu rajamise ajal 44,8 m. Sügavus 106 m, avatud veekiht on keskdevoni (D3-2) šventoi-tartu. Hetkel on puurkaev reservis kuid likvideeritakse. VII Leivatehase puurkaev kuulub eravaldusesse ning elanikkonda veega ei varusta. VIII Paberivabriku puurkaev ei kasutata, kuulub tamponeerimisele. IX Pilpaküla puurkaev kuulub tamponeerimisele. X Meeksi mnt. puurkaev kuulub eravaldusesse ja elanikkonda veega ei varusta. Käeoleval ajal varustavad elanikkonda veega rekonstrueeritud Sireli ja Kastani tn. puurkaevud. Mõlema puurkaevu konstruktsioon võimaldab 6“ pumpasid lasta vähemalt 75 m sügavuseni. Puurkaevude toodangute suurendamisel üle 3 l/sek (260 m3/d) võib kaasneda liiva sissevool läbi puurkaevu perforeeritud osa ja nende sügavuse vähenemine, samuti pumpade tööosade kiirem kulumine. 6 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Puurkaevude ja veepumplate tehniline olukord Sireli tn. puurkaev on rajatud 1966. aastal. Puurkaevu diameeter on 8“ sügavuseni kuni 95 m ja 6“ sügavuseni kuni 150 m. Manteldatud metalltorudega. Puurkaevu töötav osa on sügavusel 108 – 140 m (6“ perforeeritud toru). Puurkaev on puhastatud liivast 1994.a., kuna sügavus oli vähenenud 150 – 138 meetrini. Pumpla hoone on rekonstrueeritud 2001.a. Pumplapõhja sügavust on tõstetud, paigaldatud on uued hüdrofoorid ja seadmed. Tabel 2 Sireli tn. puurkaevu veeanalüüside tulemused Analüüsi aeg 02.10.2008 13.02.2008 06.09.2007 Uuritav näitaja Tulemus/ühik Tulemus/ühik Tulemus/ühik Värvus 0 mg/l Pt 0 mg/l Pt 0 mg/l Pt Hägusus <1 NHÜ 2 NHÜ <1 NHÜ Lõhn 0 0 0 Maitse 0 0 0 pH 7,5 7,2 7,3 Ammoonium <0,05 mg/l <0,05 mg/l <0,05 mg/l Elektrijuhtivus 626 µS/cm 635 µS/cm 621 µS/cm Nitrit <0,002 mg/l Nitraat <1 mg/l Flouriid 0,1 mg/l Boor 0,1 mg/l Naatrium 7,0 mg/l Raud 89 µg/l 269 µg/l 83 µg/l Mangaan 38 µg/l Alumiinium <40 µg/l Kloriid 15,8 mg/l Sulfaat 23,0 mg/l Oksüdeeritavus 0,8 mg/O2 Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml Eschericia coli 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml Enterokokid 0 PMÜ/100 ml Kolooniate arv 22ºC 0 PMÜ/1 ml Kastani ja Metsa tn. ristmiku juures asuv veehaare koosneb kahest puurkaevust: hüdrofooriga pumpla, kus paikneb põhipuurkaev ja veetornialune pumpla, mis on reservpuurkaev. Kompleksi territoorium on ümbritsetud võrkaiaga, mille piiresse jääb ka sanitaarkaitseala. Kastani tn. puurkaev on rajatud 1977. aastal. Puurkaevu diameeter on 8“ kuni sügavuseni 109,8 m ja 6“ sügavuseni kuni 145 m. Manteldatud metalltorudega. Puurkaevu töötav osa on sügavusel 116,9 – 145 m (6“ perforeeritud toru). Puurkaev pumpla ehitati 2004 aastal ümber II astme pumplaks, paigaldati uus süvaveepump ning teise astme pumbad koos juurdekuuluva torustiku ja toruarmatuuriga. Rajati uus maapealne vaheseinaga reservuaar (2x75m3). Pumpla hoone soojustati ning kaeti plekist voodriga, rajati uus soojustatud katus. Pumplasse paigaldati veetöötlusseadmed, vahetati elektrivarustus ja automaatika.

Tabel 3 Kastani tn. puurkaevu veeanalüüside tulemused Analüüsi aeg 02.10.2008 13.02.2008 06.09.2007 04.09.2007 20.12.2006 Uuritav näitaja Tulemus/ühik Tulemus/ühik Tulemus/ühik Tulemus/ühik Tulemus/ühik Värvus 0 mg/l Pt 0 mg/l Pt 0 mg/l Pt 0 mg/l Pt Hägusus <1 NHÜ 2 NHÜ <1 NHÜ <1 NHÜ Lõhn 2 0 0 0 Maitse 0 0 0 0 0 pH 7,5 7,2 7,3 7,3 7,0 Ammoonium <0,05 mg/l <0,05 mg/l <0,05 mg/l <0,05 mg/l <0,05 mg/l Elektrijuhtivus 625 µS/cm 635 µS/cm 615 µS/cm 638 µS/cm 628 µS/cm Nitrit <0,002 mg/l <0,002 mg/l Nitraat <1 mg/l <1,5 mg/l Flouriid 0,1 mg/l 0,1mg/l Boor 0,1 mg/l 0,2 mg/l Naatrium 6,9 mg/l 6,6 mg/l Raud 14 5µg/l 240 µg/l 82 µg/l <20 µg/l 96 µg/l

7 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava

Mangaan 42 µg/l 41 µg/l 37 µg/l <10 µg/l Alumiinium <40 µg/l Kloriid 15,8 mg/l 16,1 mg/l Sulfaat 23,1 mg/l 23,6 mg/l Oksüdeeritavus 1,2 mg/O2 0,9 mg/O2 Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml Eschericia coli 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml Enterokokid 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml Kolooniate arv 22ºC 2 PMÜ/1 ml Veetornialuse pumpla puurkaevus on nõukogudeaegne pump (kap.remont 1994.a.), mille paigaldussügavus on 22 m päisest. Veetorn on rajatud 1960.a. Revekori andmete järgi on mahuti läbimõõt 4 m ja aktiivne maht ca 50 m3. Pumba sisse- ja väljalülitamine sõltub rõhust hüdrofooris. Praeguses olukorras on veetorni alune puurkaev kasutusest väljas. Kaev pole ühendatud peale pumpla ehitust veesüsteemiga. Vee kvaliteet on ei vasta nõuetele. Puurkaev tuleks tamponeerida. Veetorni hoone põhikonstruktsioonid vajavad remonti ja korrastust (uks, aknad, katus, mahuti jm). Lossi puurkaev-pumpla on rajatud 1959.a ja on maa-aluse korpusega. Puurkaevus on nõukogudeaegne pump (kap. remont 1996.a.), mille paigaldussügavus on 24 m päisest. Pump lülitub tööle sõltuvalt rõhust mõisahoone keldris asuvates hüdrofoorides (3x1m3), momendil on veehaardest väljas ja ei kasutata. Lossi puurkaev-pumpla kuulub ümberehitusele tuletõrje veevõtukohaks. Tartu mnt. puurkaev-pumpla puurkaevu on 1998.a. paigaldatud EVFU tüüpi pump, paigaldussügavus 20 m päisest. Keskmine toodang 1,5 m3/h. Tartu mnt. puurkaev-pumpla kuulub tulevikus likvideerimisele. Tabel 4 Tartu mnt. puurkaevu veeanalüüside tulemused Analüüsi aeg 13.02.2008 06.09.2007 04.09.2007 06.03.2006 Uuritav näitaja Tulemus/ühik Tulemus/ühik Tulemus/ühik Tulemus/ühik Värvus 0 mg/l Pt 0 mg/l Pt 0 mg/l Pt Hägusus 10 NHÜ 17 NHÜ 7 NHÜ Lõhn 0 0 0 Maitse 0 0 pH 7,2 7,3 7,3 7,3 Ammoonium <0,05 mg/l <0,05 mg/l <0,05 mg/l <0,05 mg/l Elektrijuhtivus 550 µS/cm 550 µS/cm 558 µS/cm 540 µS/cm Nitrit Nitraat Flouriid Boor Naatrium 3,6 mg/l 3,5 mg/l Raud 979 µg/l 2050 µg/l 4100 µg/l 701 µg/l Mangaan 185 µg/l 153 µg/l Alumiinium Kloriid 2,6 mg/l 2,6 mg/l Sulfaat 5,0 mg/l 5,4 mg/l Oksüdeeritavus 1,4 mg/l O2 1,0 mg/l O2 Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml Eschericia coli 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml Enterokokid 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml

Võru mnt. puurkaev-pumpla puurkaevu on 1998.a. paigaldatud pump SAUKKO 10/3F, paigaldussügavus 18 m päisest, toodang 3 m3/h. Võru tn. puurkaev-pumpla ei ole töös ja puurkaev kuulub tamponeerimisele.

Reoveepuhasti tehnoloogia ja tehnilise seisukorra hinnang Räpina linna reoveepuhasti OXYD-180 on amortiseerunud ja ei suuda reovett puhastada nõuetele vastavalt. Olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimine ei ole otstarbekas puhasti ebapiisava mahu, biogeenide ärastamiseks ebasobiliku puhastustehnoloogia ja rajatiste halva ehitusliku seisukorra tõttu. Biopuhasti aeratsioonisüsteem toimib ebaefektiivselt. Liivapüüdja ei toimi, kuna 8 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tehnoloogilise vee (võetakse OXYD selgiti osast) torustik on umbes. Samuti on ummistunud ühe sektsiooni mudaeraldustorustik. Puhasti betoon-vaheseinad on halvas olukorras, betoon on pragunenud ja murenenud. Olemasolev Räpina linna reoveepuhasti koosneb Nõukogude Liidu aegsete tüüpprojektide järgi ehitatud telliskividest olme– ja tehnohoonest, kahest maapealsest metallist liivapüünisest, jaotuskaevust, raudbetoonmahutitest aktiivmuda protsessi tarbeks, raudbetoonist kontaktbasseinist, neljast biotiigist ja neljast liigmuda väljakust. Lisaks asuvad puhasti territooriumil ka maa-alune küttemasuudi mahuti ja puukuur.

2.1.2 Ristipalo küla Ristipalo külas elab ca 273 elanikku, kellest praegu 123 elanikku on liitunud ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga (so 45%). Veetarbimine on ca 16m3/d, 5840m3/a. Veevõtt toimub ühest puurkaevust. Veevõrk on rajatud 40 aastat tagasi, torustiku kogupikkus ca 410m. Kuna torud on vanad ja amortiseerunud on sagedased veevõrgu avariid, sellest ning leketest on tingitud suured veekaod veevõrgus. Ristipalo külas on üks ühisvoolne kanalisatsioonisüsteem, kuhu juhitakse ka sademevesi. Ristipalo külas puudub nii reoveepuhasti kui ka septik, tekkiv reovesi suundub isevoolselt biotiikidesse. Kanalisatsioonivõrk on rajatud 40 aastat tagasi keraamilistest torudest, torustiku üldpikkus on ca 350m. torustik on amortiseerunud ning vajab renoveerimist.

Olemasolevad veevarustussüsteemid Toimiv veevarustussüsteem koosneb ühest puurkaev-pumplast ja torustikust, puurkaev on puuritud 1965.a. Puurkaevu sügavus on 105 m passi nr 1448. Ekspluateeritav veehorisont on šventoi-tartu. Puurkaevu vesi on kehva kvaliteediga, vesi on väga raua- ja mangaanirikas halva lõhna ning maitsega. Pumpla hoone ja elektrivarustus on kehvas seisukorras. Tabel 5 Ristipalo puurkaevu veeanalüüside tulemused Analüüsi aeg 22.04.2008 04.09.2007 06.03.2006 Uuritav näitaja Tulemus/ühik Tulemus/ühik Tulemus/ühik Värvus 0 mg/l Pt 0 mg/l Pt Hägusus 7 NHÜ 14 NHÜ Lõhn 0 0 Maitse pH 7,1 7,3 7,4 Ammoonium 0,08 mg/l 0,07 mg/l 0,07 mg/l Elektrijuhtivus 595 µS/cm 607 µS/cm 406 µS/cm Nitrit Nitraat Flouriid Boor Naatrium 9,6 mg/l 8,7 mg/l 9,1 mg/l Raud 1700 µg/l 1680 µg/l 2080 µg/l Mangaan 107 µg/l 111 µg/l 105 µg/l Alumiinium Kloriid 32,9 mg/l 33,2 mg/l 34,3 mg/l Sulfaat 23,4 mg/l 23,8 mg/l 24,2 mg/l Oksüdeeritavus 1,3 mg/l O2 0,8 mg/l O2 <0,5 mg/l O2 Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml Eschericia coli 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml Enterokokid 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml Puurkaevu vesi ei vasta joogiveekvaliteedi nõuetele kõrgema raua ja mangaani sisalduse tõttu (Fe 1700 µg/l ja Mn – 107 µg/l). Joogivee kvaliteet on tarbijale vastuvõetamatu. Käideldud ja veevõrku pumbatav vesi peab vastama 98/83/EC joogivee direktiivis kehtestatud nõuetele. Ristipalo küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud on kavandatud ühendada Räpina veevärgiga 2009 aasta esimesil poolel. Olemasolev puurkaev-pumpla läheb likvideerimisele.

9 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Külas on olemas ka teine puurauk, kuid väljaehitamata ja jääb ka tulevikus kasutusest välja. See puurkaev on puuritud 1989.a. Puurkaevu sügavus on 140 m. Manteldus ulatub kuni 132,1 m.

Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord Ristipalo küla veevarustussüsteemis on ca 410m torustikke, mis kõik on ehitatud 1965. aastal. Veetorustike tehniline seisukord on halb. Torustik on saastunud rauasetetega. Torustikes esineb lekkeid. Esineb ka avariilisi olukordi tingituna torude purunemisest. Puudub igasugune tehniline dokumentatsioon veetorustike kohta. Süsteem vajab renoveerimist.

Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord Ristipalo küla kanalisatsioonitorustiku üldpikkus on ca 350 m. Kanalisatsioon on kogupikkuses isevoolne. Torustik on ehitatud 1965. aastal keraamilistest torudest ja igasugune tehniline dokumentatsioon kanalisatsiooni torustiku kohta puudub.

Reoveepuhasti tehnoloogia ja tehnilise seisukorra hinnang Ristipalo külas reoveepuhasti puudub, puudub ka septik, tekkiv reovesi suundub isevoolselt biotiikidesse, mis kuuluvad Räpina vallale. Reovee puhastamiseks on kaks biotiiki, mis on täis kasvanud ja kobraste poolt rikutud. Biotiigist väljuva puhastatud heitvee parameetrid on alljärgnevad (2002.a. keskmised näitajad): BHT7 - 49 mgO2/l, Heljum - 79 mg/l, Nüld - 28 mg/l,

Püld - 6 mg/l. Sellise kvaliteediga heitvesi on väga ohtlik saastaja Võhandu jõele.

2.1.3 Leevaku küla Leevaku külas elab ca 200 elanikku, kellest 80 elanikku on liitunud ühisveevärgiga (so 40%) sh. 6 korterelamut ja 1 ühepereelamu. Ühisveevärgiga on liitunud külakeskus ja raamatukogu ning kauplus. Kõik ühisveevärgi kasutajad on liitunud ka ühiskanalisatsiooniga. Veetarbimine moodustab käesoleval ajal 7…8 m3/d, so 2740 m3/a. Kõik ühisveevärgi kasutajad on liitunud ka ühiskanalisatsiooniga. Veevõtt toimub ühest puurkaevust. Veevõrk on rajatud malm-, plast- ja tsingitud torudest. Torustiku kogupikkus on ca 610m, millest valdav osa on renoveeritud plastiktorudega. Renoveerimata torustikud on vanad ja amortiseerunud, milletõttu esineb torustikul avariisid ning suur on ka lekete osakaal. Leevaku külas on üks ühisvoolne kanalisatsioonisüsteem. Sadevee kanalisatsioon puudub. Torustiku kogupikkus on ca 1020m. Asulast kogunev reovesi juhitakse otse biotiikidesse. Torustik on rajatud peamiselt keraamilistest torudest ning põhiosa trassist on amortiseerunud ja vajab väljavahetamist. Olemasolevad veevarustussüsteemid Leevaku küla varustatakse veega ühe veevarustussüsteemi abil. Veevarustussüsteem koosneb ühest puurkaev-pumplast, mis on ehitatud muldesse ja torustikust, mille pikkus on ca 610 m. Leevaku küla puurkaev on rajatud tartu veekompleksi, puudub puurkaevu pass. Puurkaev on rajatud nõukogude ajal, alates 26.11.2004a. on olemas Puurkaevu akt nr 18 703. Ekspluateeritav veehorisont on šventoi-tartu. Puurkaev vajab ulatuslikku rekonstrueerimist, kuid kuna kaevul puudub sanitaarkaitsetsoon, kuulub tulevikus puurkaev tamponeerimisele. Uus puurkaev-pumpla asukoht on planeeritud korruselamute taha, teisele poole Leevaku küla Tartu mnt äärde. Tabel 6 Leevaku puurkaevu veeanalüüside tulemused Analüüsi aeg 02.10.2008 19.09.2007 20.12.2006 Uuritav näitaja Tulemus/ühik Tulemus/ühik Tulemus/ühik Värvus 0mg/l Pt 0mg/l Pt 5 mg/l Pt Hägusus <1 NHÜ <1 NHÜ <1 NHÜ Lõhn 0 0 0 Maitse 0 0 0 pH 7,5 7,4 7,2

10 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava

Ammoonium <0,05 mg/l <0,05 mg/l <0,05 mg/l Elektrijuhtivus 448µS/cm 634 µS/cm 440 µS/cm Nitrit Nitraat Flouriid Boor Naatrium Raud 39µg/l 179 µg/l <20 µg/l Mangaan 47µg/l Alumiinium Kloriid Sulfaat Oksüdeeritavus 0,8mg/O2 Coli-laadsed bakterid 0PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml Eschericia coli 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml

Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid Leevaku külas on üks kanalisatsioonisüsteem, asulast kogunev reovesi juhitakse otse biotiikidesse. Leevaku küla kanalisatsioonitorustiku üldpikkus on ca 1020 m. Kanalisatsioon on kogupikkuses isevoolne.

Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord Torustik on ehitatud 1983. aastal peamiselt keraamilistest torudest. Osaliselt on seoses avariiliste olukordadega trasse remonditud 2003.a. Põhiosa trassist on amortiseerunud ja vajab väljavahetamist. Leevaku külas reoveepuhasti puudub, puudub ka septik, tekkiv reovesi suundub isevoolselt biotiikidesse, mis kuuluvad Räpina vallale. Reovee puhastamiseks on kaks biotiiki, 800 m2 ja 500 m2, mis on täis kasvanud ja kobraste poolt rikutud. Biotiigist väljuva puhastatud heitvee analüüse teostatud ei ole. Biotiikidest voolab puhastatud reovesi Võhandu jõkke, mis on reostustundlik suubla. Nõutava tasemeni puhastamata heitvesi on väga ohtlik saastaja Võhandu jõele.

2.1.4 Ruusa küla Ruusa külas elab 254 elanikku, kellest 170 on liitunud ühisveevärgiga (so 67%). Veetarbimine on ca 14 m3/d, so 5110 m3/a. Kõik ühisveevärgi kasutajad on liitunud ka ühiskanalisatsiooniga. Veevõtt toimub ühest puurkaevust, Kesk-Devoni põhjaveekihist. Veevõrk on rajatud malm- ja tsingitud torudest 20…50 aastat tagasi. Torustiku kogupikkus on ca 2,1 km. Torustikud on vanad ja amortiseerunud, milletõttu esineb torustikul avariisid ning suur on ka lekete osakaal. Süsteem vajab renoveerimist. Ruusa külas on üks ühisvoolne kanalisatsioonisüsteem. Sadevee kanalisatsioon puudub. Asulast kogunev reovesi juhitakse biopuhastisse ning sealt biotiikidesse. Torustik on rajatud peamiselt keraamilistest torudest ning on amortiseerunud ja vajab väljavahetamist.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus Ühisveevärgiga on liitunud 8 korruselamut, 6 ühepereelamut. Ühisveevärgiga on liitunud samuti kool ja kultuurimaja, kauplus, Külakeskus, katlamaja ja puidufirma. Kõik ühisveevärgi kasutajad on liitunud ka ühiskanalisatsiooniga.

Olemasolevad veevarustussüsteemid Ruusa küla elanikkonda ja ettevõtteid varustatakse veega ühe veevarustussüsteemi abil. Ruusa küla veega varustamine toimub ühest puurkaevust. Veevarustussüsteem koosneb puurkaevust, pumplast, veetöötlusseadmetest ja veetorustikest.

11 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Tuletõrje veevõtukohti on ehitatud 2. Üks koolimaja kinnistul, teine Piibri kinnistul. Veevõtu kohti ei ole võimalik kasutada, kuna nad ei ole töökorras. Seni on tuletõrjevett võetud ühest biotiigist. Ruusa asula ühisveevärk baseerub Ruusa asula puurkaevul (vt asukoha skeem), mille toiteallikaks on Devoni põhjaveekiht D3-2. Puurkaev-pumpla sisseseade, päis, torustik ja hüdrofoor jne on amortiseerunud. Puurkaev on rajatud 1968.a. Puurkaevu sügavus on 50,15 m. Maapinna absoluutne kõrgus on 45,00 m puurkaevu asukohal. Puurkaevu vesi ei vasta joogiveekvaliteedi nõuetele kõrgema raua ja mangaani sisalduse tõttu (Fe 301µg/l ja Mn – 174µg/l). Käideldud ja veevõrku pumbatav vesi peab vastama 98/83/EC joogivee direktiivis kehtestatud nõuetele. Tabel 7 Ruusa puurkaevu veeanalüüside tulemused Analüüsi aeg 02.10.2008 09.04.2008 19.09.2007 20.12.2006 Uuritav näitaja Tulemus/ühik Tulemus/ühik Tulemus/ühik Tulemus/ühik Värvus 5 mg/l Pt 0 mg/l Pt 5 mg/l Pt Hägusus 27 NHÜ <1 NHÜ <1 NHÜ Lõhn 0 0 0 Maitse 0 0 0 pH 7,2 7,3 7 Ammoonium 0,1 mg/l <0,05 mg/l <0,05 mg/l Elektrijuhtivus 445 µS/cm 465 µS/cm 452 µS/cm Nitrit 0,005 mg/l Nitraat 2,3 mg/l Flouriid 0,2 mg/l Boor Naatrium 4,8 mg/l Raud 301µg/l 140 µg/l 97 µg/l 35 µg/l Mangaan 174µg/l 161 µg/l Alumiinium Kloriid 7,7 mg/l Sulfaat 10,1 mg/l Oksüdeeritavus 3,6 mg/l O2 Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml Eschericia coli 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml Enterokokid 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml Kolooniate arv 22ºC 0PMÜ/1 ml >3,0x10² PMÜ/1 ml

Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid Ruusa külas on üks ühisvoolne kanalisatsioonisüsteem, kuhu juhitakse ka sademevesi. Sadevee kanalisatsioon puudub. Kanalisatsiooni peatrass on ehitatud 1978. aastal. Asulast kogunev reovesi juhitakse biopuhastisse Bioclere B ning sealt biotiikidesse.

Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord Ruusa küla kanalisatsioonitorustiku üldpikkus on ca 2,1 km. Kanalisatsioon on kogupikkuses isevoolne. Torustik on ehitatud 1978. aastal keraamilistest torudest. Torustik on amortiseerunud ning vajab väljavahetamist kogu ulatuses.

Reoveehulgad ja omadused, koormusanalüüs Ruusa külas on kanalisatsiooniga ühendatud 170 elanikku. Tekkiv reovee kogus on 30 m3/d.

Külas tekkiv kogu reostuskoormus on alljärgnev: biokeemiline hapnikutarve BHT7=6,49tuh. kg/a, hõljuvainete sisaldus HA=6,49tuh.kg/a, üldlämmastik N=1,11tuh. kg/a, üldfosfor P=0,28 tuh. kg/a.

Kanaliseeritud osa reostuskoormus on alljärgnev: BHT7=4,34 tuh. kg/a, HA=4,34 tuh.kg/a, üldlämmastik N=0,74 tuh.kg/a, üldfosfor P=0,19 tuh.kg/a. Tabel 8. Ruusa külas tekkiva reovee omadused. Kuup. Komponent Ühik Tulemus

12 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 30.04.2003. Hõljuvaine Mg/l 2430

30.04.2003. BHT7 Mg/l 2400 30.04.2003. Üldlämmastik Mg/l 196 30.04.2003. Üldfosfor Mg/l 24

Ruusa külas formeeruvat reovett iseloomustavad ülikõrged bioloogilise hapnikutarbe ja hõljuvainete kontsentratsioonid. Selline olukord on tingitud ilmselt vähesest vee kasutamisest elanikkonna poolt. Sellise kontsentratsiooniga reovesi on väga halvasti töödeldav.

Reoveepuhasti tehnoloogia ja tehnilise seisukorra hinnang Ruusa küla heitvee puhastus toimub reovee puhastis Bioclere B, mis on paigaldatud 2000.aaastal. Kanalisatsiooni torustikku mööda voolab reovesi esmalt läbi võre kolmekambrilisse septikusse, mille maht on 15 m3. Paigaldatud on kanalisatsiooni toru biofiltrist biotiigini ja kaev heitvee proovide võtmiseks. Biopuhasti Bioclere B on biokile meetodil töötav biofilter. Biofiltri täidis koosneb suure eripinnaga kettakujulistest plastelementidest. Biofiltri täidisesse moodustub nn. biokile, milles elunevad bakterid lagundavadki orgaanilise aine. Bakterite elutegevuseks vajalik õhk antakse filtrisse ventilaatori abil. Läbi septiku filtrialusesse kaevu voolav reovesi pumbatakse filtri pinnale. Läbi filtri nõrgunud vesi langeb uuesti pumbakaevu ja ringleb niiviisi läbi filtri, kuni asendub uue juurdevoolanud reoveega. Osa biokilest aja jooksul irdub ja langeb kaevu põhja, kust see eemaldatakse. Reovee järelpuhastamiseks on kaks biotiiki. Reoveepuhasti koos järelpuhastusega biotiikides töötab hästi suveperioodil. Külmal ajal biopuhastus rahuldavalt ei toimi. Kuna on tegemist äärmiselt kõrge kontsentratsiooniga reoveega, siis on tingimata vajalik biopuhastis töödeldud vee järelpuhastus biotiikides. Biotiigid on vaja puhastada, kuna praeguses olukorras biotiigist väljuva vee saasteainete kontsentratsioon on mitme parameetri osas suurem kui biopuhastist väljudes. Biotiike kahjustab kobraste tegevus.

2.1.5 Linte küla Linte külas elab ca 300 elanikku, kellest 180 elanikku on liitunud ühisveevärgiga (so 60%). Veetarbimine on ~15m3/d, 5475m3/a. Ühisveevärgiga mitteliitunud elanikkond saab vee isiklikest salvkaevudest. Veevõtt toimub ühest puurkaevust. Veevõrku on ca 1,2 km, mis on rajatud 20…50 aastat tagasi erinevatest materjalidest. Osaliselt (ca 210m) on vana torustik asendatud plasttorustikuga. Renoveerimata veetorustike tehniline seisukord on halb. Kuna torud on vanad ja amortiseerunud, on sagedased veevõrgu avariid. Sellest ning leketest on tingitud suured veekaod veevõrgus. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud 180 elanikku, so. elanikud, kes on ühendatud ühisveevärgiga. Elanikud, kes kasutavad salvkaevude vett, kasutavad üldiselt kuivkäimlaid, üksikutel on olemas kogumiskaevud. Olemasolev kanalisatsioonivõrk on isevoolne, ilma ülepumplateta ning reovesi juhitakse biopuhastisse ja sealt biotiikidesse. Toimiv sadeveesüsteem puudub ning see on suureks probleemiks, kuna reovee kanalisatsioon on sadude ajal üle ujutatud ja biopuhasti töö häiritud. Kanalisatsioonivõrk on rajatud 20…45 aastat tagasi põhiliselt keraamilistest torudest. Torustiku üldpikkus on ca 2,5 km.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus Linte külas on ühisveevärgiga ühendatud 5 korruselamut ja 7 ühepereelamut, samuti kauplus, raamatukogu, OÜ Pekero ja mööblifirma.

13 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Olemasolevad veevarustussüsteemid Linte küla elanikkonda ja ettevõtteid varustatakse veega ühe veevarustussüsteemi abil ühest puurkaevust. Veevarustussüsteem koosneb puurkaev-pumplast, mis on paigaldatud muldesse, veetöötlusseadmetest ja veetorustikest kokku ca 1,2 km. Linte küla elanikud, kes ei ole ühendatud ühisveevärgiga kasutavad vett salvkaevudest. Puurkaevu päis, torustik ja hüdrofoor jne on amortiseerunud. Puurkaev on rajatud 1972.a. Puurkaevu sügavus on 140 m. Maapinna absoluutne kõrgus on ca 40 m puurkaevu asukohal. Puurkaevu vesi ei vasta joogiveekvaliteedi nõuetele kõrgema raua ja mangaani sisalduse tõttu (Fe 351µg/l - mg/l ja Mn – 224µg/l). Joogivee kvaliteet on tarbijale vastuvõetamatu. Käideldud ja veevõrku pumbatav vesi peab vastama 98/83/EC joogivee direktiivis kehtestatud nõuetele. Olemasolevad amortiseerunud seadmed paiknevad maa-aluses šahtis, millele sissepääs on luugi kaudu. Arvestades eelpooltoodut on vajalik ehitada uus pumpla-veetöötlushoone, kuhu paigaldatakse kaasaegsed veetöötlusseadmed, veemõõdusõlm, sulg- ja reguleerimisseadmed, samuti automaatika- ja elektriseadmed. Tabel 9 Linte puurkaevu veeanalüüside tulemused Analüüsi aeg 02.10.2008 09.04.2008 19.09.2007 20.12.2006 Uuritav näitaja Tulemus/ühik Tulemus/ühik Tulemus/ühik Tulemus/ühik Värvus 5mg/l Pt 0 mg/l Pt 5 mg/l Pt Hägusus 17NHÜ 3 NHÜ <1 NHÜ Lõhn 0 0 0 Maitse 0 0 0 pH 7,2 7,3 7,1 Ammoonium 0,12 mg/l <0,05 mg/l <0,05 mg/l Elektrijuhtivus 520µS/cm 537 µS/cm 538 µS/cm Nitrit <0,002 mg/l Nitraat <1 mg/l Flouriid 0,4 mg/l Boor Naatrium 5,0 mg/l Raud 351µg/l 2200 µg/l 429 µg/l 55 µg/l Mangaan 224µg/l 760 µg/l Alumiinium Kloriid 4,4 mg/l Sulfaat 2,0 mg/l Oksüdeeritavus 3,3 mg/lO2 Coli-laadsed bakterid 0PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml 0 PMÜ/100 ml Eschericia coli 0PMÜ/100 ml 0PMÜ/100 ml 0PMÜ/100 ml Enterokokid 0PMÜ/100 ml 0PMÜ/100 ml Kolooniate arv 22ºC 0PMÜ/1 ml 1,9X10¹PMÜ/1 ml

Puurkaev vajab läbipesu. Viimane läbipesu toimus 1993.a. Nõutav sanitaartsoon 50 m on olemas, kuid ei ole aiaga piiratud. Puurkaev-pumpla on paigaldatud muldesse. Pumplas asub hüdrofoor mahuga 4500 l. Veetöötlusseadmed ning veearvesti asuvad elamu 2 keldrikorrusel. Raua eralduseks kasutatakse kolmest paralleelselt töötavast survefiltrist koosnevat filtersüsteemi. Rauaeraldus toimub kontaktoksüdatsiooni meetodil. Filtermaterjalina kasutatakse Manganese Greensand’i. Filtrid on automaatselt tagasipestavad ja regenereeritavad. Filtrite tagasipesu toimub töödeldud veega korda mööda ühe kaupa. Ühe filtri tagasipesuveega varustamine toimub läbi kahe filtri. Filtrid ei tööta efektiivselt. Filtreeritud vee rauasisaldus on kõikuv. Muldesse ehitatud pumpla on väga halvas olukorras, kuna sadevee ärajuhtimise süsteemi puudumise tõttu voolab pinnavesi pidevalt pumplasse. Hüdrofoor on roostetanud. Vajalik oleks ehitada maapealne pumplahoone.

14 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord Linte küla veevarustussüsteemis on ca 1 km torustikke, mis on ehitatud 1956 - 1985 aastatel, erineva läbimõõdu ja materjalidega. Suur osa on asendatud plasttorustikuga. Renoveerimata veetorustike tehniline seisukord on halb. Torustik on saastunud rauasetetega. Torustikes esineb sagedasi lekkeid. Esineb ka avariilisi olukordi tingituna torude purunemisest. Süsteemi renoveerimata osa 300 m vajab uuendamist.

Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid Linte külas on üks ühisvoolne kanalisatsioonisüsteem. Sadevee kanalisatsioon puudub. Koos elamutega ehitatud sadevee kanalisatsioon ei ole kunagi toiminud. Sadevee kanalisatsiooni puudumine on suureks probleemiks. Sadude ajal on kanalisatsioon üle ujutatud ja biopuhasti töö peatatud. Kanalisatsiooni peatrass on ehitatud 1978. aastal. Asulast kogunev reovesi juhitakse biopuhastisse ning sealt puhastatud vesi maaparanduskraavi. Kanalisatsioonisüsteemi kasutavad Linte külas elanikud, kes on ühendatud ühisveevärgiga. Elanikud, kes kasutavad salvkaevude vett, kasutavad üldjuhul kuivkäimlaid. Üksikutel majapidamistel on olemas ka kogumiskaevud. Kogumiskaevude tühjendamist korraldab AS Revekor.

Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord Linte küla kanalisatsioonitorustiku üldpikkus on ca 2,5 km. Kanalisatsioon on kogupikkuses isevoolne. Torustik on ehitatud koos elamutega aastatel 1960 kuni 1985.a. põhiliselt keraamilistest torudest. Osaliselt on kanalisatsioonitrassi renoveeritud seoses biopuhasti ehitusega 1999.a.

Reoveehulgad ja omadused, koormusanalüüs Linte külas on kanalisatsiooniga ühendatud 180 elanikku. Tekkiv reovee kogus on 30 m3/d. Kogu asula reostuskoormus on järgmine: biokeemiline hapnikutarve BHT7=7,7 tuh. kg/a, hõljuvainete sisaldus HA=7,7 kg/a, üldlämmastik N=1,3 tuh. kg/a, üldfosfor P=330 kg/a. Asula kanaliseeritud osa reostuskoormus: BHT7=4,6 tuh. kg/a., HA=4,6 tuh. kg/a, üldlämmastik N=0,79 tuh.kg/a, üldfosfor P=0,2 tuh.kg/a. Tabel 10. Linte külas tekkiva reovee omadused. Kuup. Komponent Ühik Tulemus 24.01.2001. Hõljuvaine Mg/l 64

24.01.2001. BHT7 Mg/l 141 24.01.2001. Üldlämmastik Mg/l 55 24.01.2001. Üldfosfor Mg/l 4,7

Linte külas formeeruvat reovett iseloomustavad suhteliselt madalad saasteainete kontsentratsioonid, mis on tingitud sellest, et puudub sadevee kanalisatsioon ning sadevesi tungib kanalisatsiooni ja lahjendab reovee.

Reoveepuhasti tehnoloogia ja tehnilise seisukorra hinnang Linte küla heitvee puhastus toimub reovee puhastis, mille tehnoloogiline ja konstruktiivne lahendus on koostatud AQUA CONSULT BALTIC poolt. Reovee puhasti on ehitatud 1999. aastal. Linte asula reovesi juhitakse isevoolselt kanalisatsiooni kaudu läbi võre pumplasse. Võre abil eemaldatakse reoveest jämefraktsioon. Pumplast pumbatakse 1,2 kW ABS AS 0530W tüüpi pumbaga reovesi liivapüünisesse, kus eraldatakse liiv. Puhastussüsteemi mehaaniline osa (võre ja liivapüünis) on rajatud lihtsa liivaärastuskambrina ja käsitsi puhastatava võrega.

15 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Liivaärastuskambrit tuleb tühjendada sõltuvalt liiva sisaldusest reovees. Liivapüünisest voolab reovesi isevoolselt aeratsioonibasseini, kus toimub reovee bioloogiline puhastus. Aereerimiseks kasutatakse 3,7 kW Tsurumi TOS/BER37 ejektor-tüüpi õhustusseadet. Aeratsioonibasseinist voolab aktiivmuda suspensioon järelsetitisse, kus aktiivmuda settib. Järelsetitis settinud muda pumbatakse tagasi 0,54 kW ABS MF 254W tüüpi pumbaga liigmuda tihendisse, kus muda tiheneb kuni kuivaine sisalduseni mudas 4 – 5%. Tihendatud muda teisaldatakse paakveokiga. Seadmete tööd juhitakse ujukite ja programmkellade abil. Pumplas oleva pumba tööd reguleerib pumba küljes olev ujuk vastavalt veetasemele. Ejektor-tüüpi õhustusseadet juhib programmeeritav Grässelin V86/.digi 322 kell. Muda pumpamist aeratsioonibasseini juhib Grässelin V86/1 digi 42M1 kell. Liigmuda pumpamist liigmuda tihendisse juhib Grässelin V86/1 digi 20 kell. Puhastusprotsessi läbinud vesi juhitakse torustiku kaudu otse kraavi. Suublaks on Lämmijärv. Reoveepuhasti töö on väga ebastabiilne. Selline olukord võib tingitud olla sellest, et sadude ajal valgub kanalisatsiooni palju sadevett. Probleeme on horisontaalse võrega, mis ummistub. Kuna biopuhasti töötab häiretega ja ebaühtlaselt on vaja reovee puhastusprotsessi täiustada.

2.2 Kavandatav vee- ja kanalisatsioonisüsteem

2.2.1 Räpina linn Kuna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga on kaetud suhteliselt väike ala linna territooriumist, siis on käesoleva arendamise kava raames ette nähtud laiendada olemasolevaid süsteeme. Linna ühisveevarustust on kavas edaspidi toita Kastani tänava teise astme puurkaevpumpla baasil, mille reservuaari mahtu (150 m3) on vaja tulevikus kahekordistada. Sireli tn pumpla, kui tagavara, jääb kasutada avariide ja Kastani puurkaevpumpla hoolduse korral. Aleviku perspektiivne kanalisatsioon on lahendatud kui kompleksne ja ühtne süsteem. Maapinna reljeefist tulenevalt on vaja rajada 12 väikest lokaalset pumplat. Kavandatav areng on toodud joonisel: 1 Tänane Räpina linna reoveepuhasti OXYD-180 on amortiseerunud ja ei suuda reovett puhastada nõuetele vastavalt. Uus puhasti on ettenähtud rajada osaliselt olemasoleva reoveepuhasti territooriumile ja osaliselt puhasti kõrval asuvale territooriumile. Seoses Räpina linna ja ümberkaudsete valdade ning piirkonna ettevõtete tuleviku plaanidega tuleb puhasti rajada kahes etapis. Esimese etapi käigus tuleb rajada puhasti arvestades planeeritud kanalisatsioonitrasside laienemist, purgimiskoha vajadusega ja mudatöötlusel ümberkaudsete väikepuhastites tekkiva muda töötlemisega (minimaalselt Linte, Ruusa, Leevaku RVP muda). Ja kaugemas tulevikus teise etapi raames tuleb laiendada reoveepuhastit vastavalt linna ja ettevõtete laienemisplaanide teostumisele.

2.2.2 Ristipalo küla Ristipalo küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud on kavandatud ühendada Räpinaga. Sellest lähtuvalt on konsultant koostanud ka eelprojekti. Küla reovesi juhitakse Räpinasse ning veevärk ühendatakse Räpina ühisveevärgiga, olemasolev puurkaev-pumpla läheb likvideerimisele. Olemasolevad torustikud vajavad renoveerimist. Kanalisatsioonikollektorid, mis viivad küla reoveed olemasolevatesse biotiikidesse, võib likvideerida ning olemasolevad biotiigid maha jätta Kavandatav areng on toodud joonisel: 2

16 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2.2.3 Ruusa küla Ruusa küla olemasolev puurkaev-pumpla tuleb rekonstrueerida. Vana pumplahoone koos selles asuva sisseseadega on amortiseerunud, mille asemele ehitatakse uus puurkaev-pumpla hoone. Hoones paiknevad uue tehnoloogia järele paigaldatud veetöötlusseadmed. Seal asuvad raua ja mangaani eraldusseadmed veemõõdusõlm, sulg- ja reguleerimisseadmed. Samuti automaatika- ja elektriseadmed. Seoses kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimise ja laiendamisega on kavandatud olemasoleva biopuhasti laiendamine (arvestuslik elanike arv 250 elanikku). Reoveepuhasti laiendamisel arvestatakse, et olemasolev reoveepuhasti ja sellega seonduvad rajatised on kasutatavad. Ruusa küla rajatavast reoveepuhastist väljuva heitvee suublaks olev Võhandu jõgi (Leevi külast kuni suudmeni) reostustundlik heitvee suubla (kood 10030). Seetõttu arvestatakse kavandatava reoveepuhastuse tehnoloogia projekteerimisel fosfori ärastamise nõuet. Ruusa reoveepuhasti tehnoloogiline skeemi koostamisel lähtutakse olemasoleva reoveepuhasti tehnoloogilisest lahendusest ning puhasti laiendamiseks on otstarbekas kasutada sarnast tehnoloogiat. Sellest lähtuvalt lisatakse reoveepuhasti laiendamise käigus olemasolevale kompaktpuhastile sarnane nõrgfiltertehnoloogial põhinev moodul. Praegu töös olev esimene biotiik on ette nähtud kasutusest välja jätta, kuna tiigil puudub nõuetekohane 100 m sanitaarkaitsetsoon olemasoleva elamu suhtes. Ette on nähtud kolmanda biotiigi kasutuselevõtt. OÜ Alkranel koostatud Ruusa küla puhasti eelprojekt näeb ette muuhulgas ka GSM kaugjälgimisseadme kasutusele võttu. Vanad torustikud, mis kulgevad läbi kinnistute, on plaanis enamuses tõsta eravaldustest välja teedele-tänavatele, mis tagab neile tulevikus paremad hooldus- ja ekspluateerimistingimused. Lokaalne puurkaev lauda juures on ja jääbki nende enda tarbeks. Küla lääneosa (töökoda, kauplus jt) reovete olemasolev eelvoolutorustik, mis kulgeb suure ringiga, on ette nähtud likvideerida. Uus eelvoolutorustik ühendatakse reovete peatoruga lühimat teed pidi läbi korrusmaja kinnistu. Sellele torustikule on vajalik servituudi seadmine ning toru kohale tuleks rajada tee, mis tagab võimaluse torustikku hiljem probleemideta hooldada. Reovete peatoru, mis suundub puhastusseadmetele, tuleb rekonstrueerida samal trassil. Soovitav on peatorule ette näha täiendav juurdepääs näiteks läbi kooli territooriumi, võimaldamaks selle hilisemat hooldust. Täiendavalt on kavandatud VK ühendused reovee puhasti piirkonnas paiknevatele elamutele. Kavandatav areng on toodud joonisel: 5

2.2.4 Leevaku küla Leevaku küla olemasolev puurkaev-pumpla on ette nähtud likvideerida (tamponeerida). Uus puurkaev-pumpla asukoht on planeeritud korruselamute taha, teisele poole Leevaku küla Tartu mnt äärde. Uued vee- ja kanalisatsioonitorustikud on ette nähtud tõsta, kus võimalik, kinnistutest välja teedele-tänavatele, tagamaks neile tulevikus paremaid hooldus- ja ekspluateerimis tingimusi. Kus uued torustikud jäävad kinnistute sisse, tuleb neile seada servituudid. Küla praeguseks reovete eelvooluks on võsastunud biotiigid. Ette on nähtud ehitada uus reoveepuhasti. Leevaku küla rajatavast reoveepuhastist väljuva heitvee suublaks olev Võhandu jõgi (Leevi külast kuni suudmeni) reostustundlik heitvee suubla (kood 10030). Seetõttu arvestatakse kavandatava reoveepuhastuse tehnoloogia projekteerimisel fosfori ärastamise nõuet. Lisaks fosfori keemilisele ärastamisele, on puhastusprotsessi planeeritud ka lämmastiku tõhustatud ärastus nitrifikatsiooni- ja denitrifikatsiooniprotsessi vahendusel. Reoveepuhastuse bioloogiline protsess viiakse läbi betoonmahutisse rajatavates basseinides, mis on üksteisest eraldatud vaheseintega ning mille kõrvale rajatakse järelsetiti. Reoveepuhastist väljuv heitvesi suunatakse kraavi kaudu Võhandu jõkke. Elektri-, automaatika- ja kaugjälgimisseadmete paigaldamiseks rajatakse puhasti kõrvale teenindushoone. Vallal on olemas 2006 aastal OÜ Alkranel koostatud Leevaku küla reoveepuhasti eelprojekt. 17 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Uue puhasti juurde ehitatakse ka uus kanalisatsioonikollektor, mis saab eelvooluks kogu küla uuele kanalisatsioonitorustikule. Kavandatav areng on toodud joonisel: 3

2.2.5 Linte küla Linte küla olemasolev puurkaev-pumpla tuleb rekonstrueerida. Olemasolev maa-alune pumpla šaht koos selles asuva sisseseadega on amortiseerunud, mille asemele ehitatakse uus puurkaev- pumpla hoone. Hoonesse paigaldatakse veetöötlusseadmed, raua ja mangaani eralduseks, samuti veemõõdusõlm, sulg- ja reguleerimisseadmed ning automaatika- ja elektriseadmed. Olemasolevad veetöötlusseadmed elamu 2 keldrikorrusel jäävad tulevikus kasutusest välja. Puurkaev pumpla rekonstrueerimiseni tuleb vee-ettevõttel tagada seadmete stabiilne töö, ning tarbijatele õigusaktidele vastav joogivesi. Reoveepuhasti vajab laiendamist, kuna selle töö on väga ebastabiilne, probleeme on ka horisontaalse võrega, mis kipub ummistuma. Kuna biopuhasti töötab häiretega ega suuda tagada piirnormidele vastava heitvee saavutamist puhasti väljavoolus, on vaja reovee puhastusprotsessi täiustada. Vastavalt keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määrusele nr. 65, “Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine”, pole Linte küla reoveepuhastist väljuva heitvee suublaks olev Lämmijärv reostustundlik heitvee suubla. Seetõttu ei arvestata kavandatava reoveepuhastuse tehnoloogia projekteerimisel fosfori ärastamise nõuet, kuid arvestatakse võimalusega keemilise fosforiärastussüsteemi lisamiseks tulevikus. Arvestades aasta-aastalt suurenevaid saastetasusid, on puhastusprotsessi planeeritud lämmastiku tõhustatud ärastus nitrifikatsiooni- ja denitrifikatsiooniprotsessi vahendusel. Lisaks tuleb reoveepuhasti laiendamisel arvestada, et puhastile suunatakse ka OÜ Pekero köögiviljade töötlemise tsehhis tekkiv ja eelpuhastuse läbinud reovesi. Vastavalt OÜ Alkranel poolt koostatud OÜ Pekero reovee eelpuhasti eelprojektile (2006) tekib tootmistsehhis maksimaalselt reovett 20m3/d ning see eelpuhastatakse keskmise olmereoveele vastavate reostusparameetriteni (BHT7= 450mg/l). Tootmistsehhis tekkiv eelpuhastatud reovesi juhitakse vajadusel Linte küla reoveepuhastile ühtlaselt kogu ööpäeva jooksul. Linte reoveepuhasti tehnoloogiline skeem lähtub olemasolevast reoveepuhasti tehnoloogilisest lahendusest, mille raames püütakse puhastusprotsessis võimalikult palju ära kasutada olemasolevaid tehnoloogilisi rajatisi. Reoveepuhasti rekonstrueerimisel paigaldatakse olemasolevatesse ja juurdeehitatavatesse tehnoloogilistesse rajatistesse uued tehnoloogilised seadmed. Lisaks reoveepuhastile rajatakse reoveepuhastist ca 400m kaugusele piki olemasolevat väljavoolutrassi biotiik, eesmärgiga juhtida sinna Linte küla sadeveed ning reoveepuhasti avariimöödavool. Rajatava biotiigi asukoht on näidatud käesoleva töö lisas joonisel 4 toodud asukohaskeemil. Küla uued vee- ja kanalisatsioonitorustikud on ette nähtud tõsta kinnistutest välja teedele- tänavatele, tagamaks neile tulevikus paremaid hooldus- ja ekspluateerimis tingimusi. Linte kaupluse taga paiknevatele kinnistutele on planeeritud vee- ja kanalisatsiooni ühendused läbi praeguse riigimaa. Konkreetsete torustike kohale tuleks maa reformimisel näha ette tee maa-ala, vältimaks torudele servituutide seadmist. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud on kavandatud maksimaalselt kõrvuti, et oleks võimalus neid paigaldada ühte kaevikusse. Kanalisatsiooni eelvooluks on olemasolev reoveepuhasti, mida on kavas laiendada. Linte külas on probleem sademevete imbumisega reovee süsteemi, mis sisuliselt seiskab sajuperioodidel puhastusseadme töö. Kavandatud on korruselamute piirkonda rajada uus sademevete torustik, mis ühendatakse kanalisatsiooni eelvoolu torustikuga peale puhastus-seadet. Eelvooluks jääb rajatav biotiik. Kavandatav areng on toodud joonisel: 4

18 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2.2.6 Võõpsu alevik Vee- ja kanalisatsiooniteenus käesoleval ajal Võõpsu alevikus puudub. Praegu on Võõpsu elanike arv on ca 235. Võõpsu alevik on tüüpilise peipsiäärse tiheda hoonestusega kuid omanäolise tänavate kvartaalse jaotusega. Arvutuslik veetarbimine oleks 27 m³/d. Kavandatav veevarustussüsteem on ühe puurkaevuga keset alevikku. Veetrassid on planeeritud Räpina poole haruvõrguna ja Võhandu poolne osa kahe ringvõrguna. Kokku on veetrasse 3,65km. Kavandatav kanalisatsioonivõrk koosneb sisuliselt kolmest isevoolsest süsteemist. Kokku on isevoolseid trasse 4,03 km ja survetrassi 0,51 km. Puhastusseade planeeritud võimsusele kuni 300ie ja peab rajama muldesse arvestades Peipsi järve veepinna suurt kõikumist (kuni 3 m). Kavandatav areng on toodud joonisel: 12

2.3 Sademevee, pinnase- ja pinnavee äravoolurajatised

Sademevee, pinnase – ja pinnavee äravoolurajatised on toodud kanalisatsioonirajatiste skeemidel. Piirkondades, kus tänapäeval saju- ja kuivendusveed kraavidega ära juhitakse, tehakse seda ka tulevikus. Väikeelamute rajoonides juhitakse sajuveed eelistatavalt kas haljasaladele, kus need imbuvad maasse või siis kraavidega lähimasse sobivasse kohta (nt. jõkke, järve, ojja, lodusse jne). Nende piirkondade sajuvete ärajuhtimisele ei ole antud käesolevas töös detailseid lahendusi. Ulatuslik sadamevee kanalisatsiooni torustiku rajamine on käimas rekonstrueerimisel oleva riigimaantee T-45 käigus ehituse käigus, ning antakse ekspluatatsiooni 2009 aasta esimesel poolel. Nimetatud projekti käigus saab sadamevee kanalisatsiooni Räpina linnas Tartu maantee, Võõpsu maantee, Vabaduse tn ja Võõpsu alevikus Räpina maantee ning Sadama tänav. Tartu maantee sajuvete kanalisatsioon Tartu maanteele valguvad sajuveed kokku ligikaudu 8 ha valg-alalt. Tartu mnt sademevee torustik pikkusega ca 700 m on planeeritud plasttorudest diameetriga 200…250 mm. Tartu mnt. sademevee torustik suubub läbi kraavide Räpina paisjärve. Vastavalt eksperdi nõudele pole projekteeritud muda-õlipüünist. Vabaduse tänava ja Võõpsu maantee sajuvete kanalisatsioon Vabaduse tänavale ja Võõpsu maanteele valguvad sajuveed kokku ligikaudu 18 ha valg-alalt. Piirkonna sademevee torustik pikkusega ca 1,2 km planeeritud plasttorudest diameetriga 250…400 mm. Vabaduse tänava sademevee torustik suubub läbi rajatava õli-liivaeraldi Räpina paisjärve. Võõpsu maantee sademevee torustik suubub linna piiril asuvasse magistraalkraavi, mis laskub ca 400 m kaugusel asuvasse Võhandu jõkke. Vastavalt eksperdi nõudele pole projekteeritud muda- õlipüünist. Võru maantee piirkonna sajuvete kanalisatsioon Võru maanteele valguvad sajuveed kokku ligikaudu 6 ha valg-alalt. Alates Räpina Ühisgümnaasiumi territooriumist kulgevad sajuveed Kooli tn (Aia tn kuni Rahu tn) kraavi mööda Rahu tn kollektorisse ning edasi Võru maantee kraavist läbi sademevee kanalisatsioonitoru Võhandu jõkke. Käesoleval ajal on probleemiks sademevete sattumine olmekanalisatsiooni Kooli tänava alumises piirkonnas, kus selvehalli parkla sajuveed on juhitud reovee kanalisatsioonitorudesse, mis toob kaasa reoveepumpade täiendava töö ning tekitab probleeme reoveepuhasti hüdraulilisele koormusele. Kõnealuses piirkonnas tuleb leida lahendus sajuvete ärajuhtimiseks Rahu tänava kaudu. Võõpsu aleviku piirkonna sajuvete kanalisatsioon Aleviku vahele on projekteeritud sademetevete ärajuhtimise süsteem, mis koosneb plasttorudest diameetriga 250…400 mm. Räpina maanteele valguvad sajuveed kokku ligikaudu 2 ha valg-alalt.

19 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Räpina maantee sademetevee torustiku pikkus on ca 400 m, eesvooluks on projekteeritud kraav. Vastavalt eksperdi soovile pole pandud muda-õlipüünist. Sadama tänavale valguvad sajuveed kokku ligikaudu 2 ha valg-alalt. Sadama tänava sademetevee torustiku pikkus on ca 220 m, eesvooluks on projekteeritud kraav Veski tänava ääres. Projekteeritud kraavist valgub sademetevesi läbi truubi Võhandu jõe ääres asuvale olemasolevale lodu alale, arvestades lodu ala isepuhastusvõimega. Linte küla sajuvee kanalisatsioon Linte külas on probleem sademevete imbumisega reovee süsteemi, mis sisuliselt seiskab sajuperioodidel puhastusseadme töö. Kavandatud on korruselamute piirkonda rajada uus sademevete torustik, mis ühendatakse kanalisatsiooni eelvoolu torustikuga peale puhastus-seadet. Eelvooluks jääb rajatav biotiik.

2.4 Tulekustutusvee saamise lahendused Räpina linna ja valla tuletõrje veevõtukohad Tabel 11. Räpina linn Jrk Asukoht Mahutavus Märkused nr 1. Võhandu 2, Räpina Paisjärv 2. Võõpsu mnt Rahu tn ristmik, Räpina Kastani II astme pumpla 150 m3 Hüdrant linna veetorustikul 3. Võõpsu mnt 10, Räpina Kastani II astme pumpla 150 m3 Hüdrant linna veetorustikul 4. Võõpsu mnt 12, Räpina Kastani II astme pumpla 150 m3 Hüdrant linna veetorustikul 5. Võõpsu mnt Pargi tn ristmik (parkla), Kastani II astme pumpla 150 m3 Hüdrant linna veetorustikul Räpina 6. Kooli tn 5, Räpina Ühisgümnaasium Kastani II astme pumpla 150 m3 Hüdrant linna veetorustikul 7. Võõpsu mnt Võru mnt ristmik, Räpina Kastani II astme pumpla 150 m3 Hüdrant linna veetorustikul 8. Aia tn 1, Räpina (Lasteaed Vikerkaar) Kastani II astme pumpla 150 m3 Hüdrant linna veetorustikul 9. Kastani tn 34, Räpina Kastani II astme pumpla 150 m3 puurkaev Räpina linnas on olemas hetkel 8 hüdranti ja 1 looduslik väljaehitatud tuletõrje veevõtukoht Võhandu 2 maja taga paisjärve ääres. Ühisveevärgist eraldi on plaanis välja ehitada looduslikud veevõtukohad Vabaduse tn sillale, Pargi tn tammile, Meeksi mnt. truubile ja Võru mnt. silla juurde. Lisaks on kolm 10 m3 maa-alust tuletõrjevee mahutit ka Võru mnt. polikliiniku juures. Mahutid on vettpidavad ja neid täidetakse veevõrgust. Räpina valla külakeskustes (Linte, Leevaku, Ruusa, Ristipalo, Rahumäe ja Võõpsu) hüdrandid hetkel puuduvad ning tulevikus veevarustussüsteemide väiksuse tõttu ette ei nähta. Hüdrantide rajamine eeldab pumplate mahutite ja trasside üle dimensioneerimist, mis on tehniliselt keeruline ning majanduslikult ebaotstarbekas, paiguti võimatu. Külakeskustes tuleb päästeteenistuse töö paremaks korraldamiseks vajalikud veevõtukohad rajada maa-aluste mahutitega, tiikidega või looduslikele veekogudele. Veevõtukohad: Linte – Katlamaja juures asub maa-alune mahuti 50 m3, mille täitmine toimub paakautoga. Lähiaastatel tuleb lahendada mahuti täitmine ühisveevärgist. Linte kuivati tiik 200 m3. Leevaku – Hüdroelektrijaama juures tammil Võhandu jõgi. Ruusa – Ruusa Põhikooli juures asub maa-alune mahuti 30 m3 mille täitmine toimub veevõrgust. Lisaks on plaanis rajada Ruusa oja juurde üks veevõtukoht. Ristipalo – tiik 800 m3 tankla juures. Rahumäe – noorkarjalauda tiik 200 m3. Võõpsu – paadisadam Võhandu jõgi. Raigla – rohujahuveski tiik . Võuküla – rohujahuveski tiik 200 m3.

20 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Meelva – töökoja juures järv. Toolamaa – Meelva järv Naha – Naha küla lauda tiik 25 m3. Nimetatud veevõtukohad tuleb siltidega tähistada ning kus vajalik parandada juurdepääsutee. 3. HINNANG ÜHISVEEVÄRGI JA-KANALISATSIOONI MAKSUMUSE KOHTA Investeerimise eesmärgid Investeeringuprojektide väljatöötamisel saab lähtuda vee- ja kanalisatsioonisüsteemide olemasolevast olukorrast ning järgmistest eeldustest ja nõuetest: - 2010. aasta lõpuks peab toimuma asula reovee kogumine ja nõuetekohane puhastamine kõigil reoveekogumisaladel reostuskoormusega üle 2000 ie ja 2013. aasta lõpuks peab nõuetele vastav joogivesi olema tagatud kõikidele üle 50 elanikuga asulate elanikele. - vee kvaliteet tarbija kraanis peab investeeringuprojektide tulemusena vastama kehtivale Eesti joogiveestandardile. - vee viibeaeg torustikes ei tohi enne tarbijani jõudmist ületada kahte ööpäeva. - suublasse juhitav heitvesi peab vastama kehtivatele normidele.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimise mahud, arendusmeetmete ajakava ja ligikaudne maksumus Investeerimisprojektid on planeeritud ellu viia vastavalt rahastamisvõimalustele. · Esimeses etapis on planeeritud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni laiendamine, eesmärgiga luua suuremale osale valla elanikest liitumisvõimalus. Suurem kliendibaas vähendab survet vee ja kanalisatsiooniteenuse hinnatõusule, parandab elukvaliteeti ja keskkonnaseisundit.

Tabel 12 Räpina linn (ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud) Ühiku maksumus (kr/m) – veetorustik, veeseadmete paigaldamine veevõrgus; kanalisatsioonitorustik, kaevude, pumplate paigaldamine kanalisatsioonivõrgus Arendus- Ühiku Ehitustööde meetmete Vesi Kanal Teekatte maksumus maksumus Projekti osa ajakava (m) (m) materjal (kr/m) (tuh kr) Vabaduse tn - kinnistust 70501:001:0061 kuni Meeksi mnt ristini 2008-2009 1040 1040 asfalt Tartu mnt – Räpina linna piirist kuni Vabaduse ristini 2008-2009 760 760 asfalt Võõpsu mnt - Meeksi rist kuni Pargi rist 2008-2009 500 500 asfalt Aia tn - Võõpsu mnt kuni RVP-ni. 2008-2009 300 300 kruus Võõpsu mnt - Kooli tn kuni Aia tn 2008-2009 640 640 asfalt Vooluhulga ja reostuskoormuse mõõtesõlmede ehitus Räpina RVP-le 2008-2009 Kanalisatsioonipumplate rajamine 2008-2009 KOKKU 3240 3240 12252

Metsa tn - Kastani tn ristist kuni Väike tn ristini 2008-2009 500 500 asfalt Metsa tn - 1 sissesõit 2008-2009 30 30 asfalt Kalevi põik – Vesi Metsa tn ristist kuni Kalevi tn ristini 2008-2009 340 asfalt/kruus Kanal Kalevi tn kuni70501:004:0368 2008-2009 220 kruus Kalevi tn sissesõit 1 tk 2008-2009 30 30 asfalt Kalevi tn – Võõpsu mnt ristist kuni Ülase tn ristini (linna piirini) 2008-2009 500 500 kruus Ülase tn – Vesi Kalevi tn ristist kuni Raigla mnt ristini 2008-2009 240 asfalt/kruus Kanal (Ülase tänaval) Raigla mnt kuni Kalevi tänav 2008-2009 160 asfalt 21 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava

Estakaadi tn –Ülase tn ristist kuni 70703:004:0250 kinnistuni 2008-2009 180 180 asfalt Kuuse tn - Metsa tn kuni 70501:003:0007 2008-2009 220 220 kruus Männi tn - Metsa tn kuni kinnistuni 70501:003:0035 2008-2009 120 120 kruus Metsa tn - Väike tn kuni Kuuse tn 2008-2009 260 260 asfalt/kruus Kanalisatsioonipumplate rajamine 2008-2009 KOKKU 2220 7504 Kalda tn - Tartu mnt ristist kuni 70501:001:0096 2008-2009 240 240 kruus Koidu tn Vabaduse tn ristist kuni Pääsu tn ristini m 2008-2009 420 420 asfalt Oja tn – Tartu mnt ristist kuni 70501:001:0082 kinnistuni 2008-2009 460 460 kruus Meeksi mnt sissesõit 2 tk 2008-2009 60 60 asfalt Meeksi mnt - Võõpsu/Vabaduse ristist kuni kinnistuni 70501:002:0015 2008-2009 560 560 asfalt Järve tn - Meeksi mnt kuni 70501:002:0003 kinnistuni 2008-2009 200 200 asfalt/kruus Kanalisatsioonipumplate rajamine 2008-2009 KOKKU 5186 Võru tn – Võõpsu mnt ristist kuni olemas oleva toruni 2008-2009 200 asfalt Võru mnt – kinnistust 70501:005:0080 kuni Võhandu tn ristini 2008-2009 480 480 asfalt Võru mnt - Aia tn kuni Rahu tn 2008-2009 130 asfalt Rahu tn - Rargi tn kuni Võru mnt ristini 2008-2009 380 380 asfalt Võhandu tn - Võõpsu mnt kuni 70301:004:0460 (ol.oleva toruni) 2008-2009 60 asfalt Apteegi - Võru mnt kuni kinnistuni 70501:005:0047 2008-2009 220 220 asfalt Jõe/Põllu tn - Jõe tn RV pumplast kuni Nurme tn ristini sh. Põllu tn 2008-2009 420 asfalt Kanalisatsioonipumplate rajamine 2008-2009 KOKKU 9409 34351 Kooli tn - lõigus Aia tn kuni Rahu tn 2008-2009 136 asfalt 2640 359 Rahu tn - lõigus Pargi tn kuni Võõpsu mnt 2008-2009 335 335 asfalt 4000 1340 Karja tn - lõigus Meeksi mnt kuni Kastani tn 2008-2009 78 78 asfalt 4000 312 Kastani tn - lõigus Karja tn kuni Rahu tn 2008-2009 260 260 asfalt 4000 1040 Pärna tn - lõigus Meeksi mnt kuni Rahu tn 2008-2009 240 240 asfalt 4000 960 Pargi tn - lõigus Võhandu tn kuni 70501:004:0360 2008-2009 350 350 asfalt 4000 1400 KOKKU 5411 Väike tn - Metsa tn ristist kuni kinnistuni 70501:003:0021 2008-2010 250 250 kruus 4000 1000 Väike tn - kinnistust 70501:003:0332 kuni Rahu tn ristini 2008-2010 202 202 kruus 4000 808 Sissesõidud Väike tn 3 tk 2008-2010 150 150 kruus 4000 600 Mäe tn - Väike tn ristist kuni Rahu tn ristmikuni 2008-2010 275 275 kruus 4000 1100 Kastani põik – Mäe tn ristist kuni Kastani tn-ni 2008-2010 100 100 kruus 4000 400 Kastani tn – Vesi: alates VTJ kuni Rahu ristini 2008-2010 375 asfalt 2000 750 Kastani tn - Kanal: kinnistust 70501:003:0294 kuni Rahu ristini 2008-2010 300 asfalt 2000 600 Pärna põik – Pärna tn kuni kinnistuni 70501:003:0220 2008-2010 80 80 kruus 4000 320 Pärna tn – Metsa tn ristist kuni Rahu tn ristini 2008-2010 412 412 asfalt 4000 1648 Karja tn - Kastani ristmik kuni Väike tn 2008-2010 305 kruus 2640 805 Väike tn – Rahu tn ristist kuni Karja tn-ni 2008-2010 78 kruus 2640 206

22 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava

Karja tn – Vesi Väike tn ristini kuni 70501:003:0316 2008-2010 145 kruus 2640 383 Rahu tn – Väike tn ristist kuni Võõpsu mnt ristini 2008-2010 470 470 asfalt 4000 1880 Apteegi – Jõe/Põllu tn ristist kuni Nurme ristmik 2008-2010 328 328 asfalt 4000 1312 Apteegi – Võru tn ristist kuni 70703:008:0579 kinnistuni 2008-2010 686 686 asfalt 4000 2744 Võhandu tn Pargi tn ristist kuni 70501:005:0112 kinnistuni 2008-2010 180 180 asfalt 4000 720 Nurme tn – Vesi Põllu ristist kuni Apteegi tn-ni 2008-2010 230 kruus 2000 460 Nurme tn - kinnistust 70501:005:0100 kuni Apteegi risti 2008-2010 120 kruus 2000 240 Luha tn - Vesi: Võru mnt kuni Apteegi tn 2008-2010 240 kruus 2000 480 Luha tn - Kanal: kinnistust 70501:005:0046 kuni Võru mnt 2008-2010 190 kruus 2000 380 Raigla mnt– Võõpsu mnt kuni kinnistuni 70503:004:0250 2008-2010 1780 1780 asfalt 4000 7120 Kultuurimaja tn Vabaduse tn ristist kuni kinnistuni 70501:002:0031 2008-2010 480 480 kruus 4000 1920 Piiri tn – Vabaduse tn ristist kuni kinnistuni 70501:002:0037 2008-2010 515 515 kruus 4000 2060 Vabaduse tn – kinnistust 70501:001:0061 kuni kinnistuni 70703:001:0781 2008-2010 270 270 asfalt 4000 1080 Pääsu tn Vabaduse tn ristist kuni Piiri tn ristini 2008-2010 555 555 kruus 4000 2220 Tamme tn – Pääsu tn ristist kuni Kultuurimaja tn ristini 2008-2010 150 150 kruus 4000 600 Kanalisatsioonipumplate rajamine 2008-2011 Puurkaevude tamponeerimine 2008-2012 KOKKU 31836

Tabel 13. Räpina linna reoveepuhasti ehitus Arendusmeetmete Ehitustööde maksumus Projekti osa ajakava (tuh kr) Uuringud ja projekteerimine 2008-2009 3810 Tehnohoone ehitus 2008-2009 3586 Olmehoone ehitus 2008-2009 0 Tehnoloogilised seadmed ja torustikud koos paigaldusega 2008-2009 12248 Protsessimahutite ehitus 2008-2009 8428 Pumplad, kambrid paigaldusega 2008-2009 3372 Järelsetitite ehitus 2008-2009 4044 Mudatihendi ehitus 2008-2009 958 Platsitööd (aed, haljastus, teed) 2008-2010 3490 Kompostimis- ja ladustamisväljak 2008-2009 5070 Tugimaterjali hoidla 2008-2009 1832 Biotiikide puhastamine ja mudavedu 2008-2009 2267 Elektri- ja automaatikatööd 2008-2009 4478 Ventilatsiooni ja kütte tööd 2008-2009 785 Käivitamine ja testid 2008-2009 286 Laboriseadmed 2008-2009 428 Kaugjälgimissüsteem 2008-2009 91 KOKKU 55172

23 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Tabel 14. Ristipalo küla (ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud) Ühiku maksumus (kr/m) – veetorustik, veeseadmete paigaldamine veevõrgus; kanalisatsioonitorustik, kaevude, pumplate paigaldamine kanalisatsioonivõrgus

Arendus- Ühiku Ehitustööde meetmete Vesi Kanal Teekatte maksumus maksumus Projekti osa ajakava (m) (m) materjal (kr/m) (tuh kr)

1RI-2RI K 2008-2009 30 asfalt 2RI-3RI V+K 2008-2009 100 100 asfalt 3RI-4RI V+K 2008-2009 200 200 asfalt 4RI-5RI K 2008-2009 120 asfalt 4RI-Räpina linna torustikeni V+K 2008-2009 1300 1300 asfalt 3RI-6RI s.h. kinnistud 70703:004:0629; 70703:004:0630; 70703:004:0654; 2008-2009 200 200 asfalt Kanalisatsioonipumplate rajamine 2008-2009

Puurkaevude tamponeerimine 2008-2009 KOKKU 1800 1950 7090

Tabel 15. Ruusa Küla (ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud) Ühiku maksumus (kr/m) – veetorustik, veeseadmete paigaldamine veevõrgus; kanalisatsioonitorustik, kaevude, pumplate paigaldamine kanalisatsioonivõrgus Arendus- Ühiku Ehitustööde meetmete Teekatte maksumus maksumus Projekti osa ajakava Vesi (m) Kanal (m) materjal (kr/m) (tuh kr) 1RU-2RU V 2010-2013 90 kruus 2100 189 2RU-3RU V+K 2010-2013 30 30 asfalt 3200 96 3RU-5RU V+K 2010-2013 360 360 kruus 3200 1152 3RU-4RU V+K 2010-2013 120 120 asfalt 3200 384 2RU-6RU V+K 2010-2013 280 280 asfalt 3200 896 6RU-8RU sh. 9RU V+K 2010-2013 360 360 asfalt 3200 1152 6RU-7RU K 2010-2013 100 kruus 2100 210 2RU-7RU K 2010-2013 200 kruus 2100 420 7RU-10RU K 2010-2013 250 kruus 2100 525 10RU-11RU K 2010-2013 80 kruus 2100 168 10RU-12RU (RVP) K 2010-2013 80 kruus 2100 168 Kanalisatsioonipumplate rajamine 2010-2013

Puurkaevude tamponeerimine 2010-2013 KOKKU 5360

Tabel 16. Leevaku küla (ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud) Ühiku maksumus (kr/m) – veetorustik, veeseadmete paigaldamine veevõrgus; kanalisatsioonitorustik, kaevude, pumplate paigaldamine kanalisatsioonivõrgus Arendus- Ühiku Ehitustööde meetmete Vesi Kanal Teekatte maksumus maksumus Projekti osa ajakava (m) (m) materjal (kr/m) (tuh kr) Uue puurkaev-pumpla rajamisel ühendada olemasolevad tarbijad. 2010-2013 200 kruus 1600 320 Veetorustike ehitus koos majaühendustega 7-8, 8-9, 3-9, 9-10, 10-12, 10-11, 10-13, 12-14, 14-15 2010-2013 610 asfalt/kruus 1600 976 Kanalisatsiooni ehitused sh. majaühendused: 1-2; 2-3; 3-4; 3-5; 5- 6; 5-10; 10-12; 12-14; 14-19; 14-15 2010-2013 820 asfalt/kruus 2100 1722 24 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava

Veetorustike ehitus koos majaühendustega 15-16, 15-18 2010-2013 180 asfalt/kruus 1600 288 Kanalisatsiooni ehitused sh. majaühendused: 15-17; 15-16 2010-2013 120 asfalt/kruus 1600 192 Kanalisatsioonipumplate rajamine 2010-2013 Puurkaevude tamponeerimine 2010-2013 KOKKU 3498

Tabel 17. Linte küla (ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud) Ühiku maksumus (kr/m) – veetorustik, veeseadmete paigaldamine veevõrgus; kanalisatsioonitorustik, kaevude, pumplate paigaldamine kanalisatsioonivõrgus Arendus- Ühiku Ehitustööde meetmete Teekatte maksumus maksumus Projekti osa ajakava Vesi (m) Kanal (m) materjal (kr/m) (tuh kr) 1 LI-2 LI V+K 2010-2013 40 40 kruus 3200 128 2LI-3LI sh 11LI (V) V+K 2010-2013 120 120 asfalt/kruus 3200 384 3LI-4LI V+K 2010-2013 120 120 asfalt/kruus 3200 384 4LI-7LI V+K 2010-2013 130 130 kruus 3200 416 7LI-6LI V+K 2010-2013 150 150 kruus 3200 480 3LI-9LI K 2010-2013 120 asfalt 2100 252 8LI-9LI K 2010-2013 110 asfalt 2100 231 4LI-10LI V+K 2010-2013 130 130 asfalt/kruus 3200 416 4LI-5LI V 2010-2013 160 asfalt 2100 336 6LI-5LI K 2010-2013 80 kruus 2100 168 Kanalisatsioonipumplate rajamine 2010-2013 Puurkaevude tamponeerimine 2010-2013 KOKKU 3195

Tabel 18.Võõpsu aleviku (ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud) Ühiku maksumus (kr/m) – veetorustik, veeseadmete paigaldamine veevõrgus; kanalisatsioonitorustik, kaevude, pumplate paigaldamine kanalisatsioonivõrgus

Arendus-meetmete Teekatte Ühiku maksumus Ehitustööde Projekti osa ajakava Vesi (m) Kanal (m) materjal (kr/m) maksumus (tuh kr) Räpina mnt 2010-2013 940 940 asfalt 3200 3008 Vabaduse tn 2010-2014 170 170 kruus 3200 544 Lokuta tee 2010-2015 85 85 kruus 3200 272 Spordi tn 2010-2016 105 105 kruus 3200 336 Jõe tn 2010-2017 240 240 kruus 3200 768 Turu tn 2010-2018 490 490 asfalt/kruus 3200 1568 Aia tn 2010-2019 495 495 asfalt/kruus 3200 1584 Veski tn 2010-2020 555 555 kruus 3200 1776 Kalamehe tn 2010-2021 190 190 kruus 3200 608 Kraavi tn 2010-2022 310 310 asfalt/kruus 3200 992 Karja tn 2010-2023 290 290 kruus 3200 928 KOKKU 12384

25 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Tabel 19. Ruusa, Leevaku, Linte ja Võõpsu puurkaevpumplate maksumused (tuh kr) Arendus-meetmete Leevaku Linte Võõpsu Projekti osa ajakava Ruusa küla küla küla aleviku

Projekteerimine 2010-2013 67 84 67 84

Hoone ehitus (üldehitus, elektrivarustus jms) 2010-2013 1041 1041 1041 1041 Puurkaevu rajamine 2010-2013 305 305 Seadmete paigaldus (tehnoloogilised seadmed, sise- ja välistorustikud jms) 2010-2013 690 678 690 678 Kaugjälgimissüsteem 2010-2013 198 198 198 198 Välitööd (teed, platsid, piirded, välisvalgustus, haljastus jms) 2010-2013 330 330 330 330 KOKKU 2326 2637 2326 2637

Tabel 20. Ruusa, Leevaku ja Linte reoveepuhastite maksumused (tuh kr) Arendusmeetmete Projekti osa ajakava Ruusa küla Leevaku küla ) Linte küla Projekteerimine 2010-2013 66 66 66 Hoone ehitus (üldehitus, elektrivarustus jms) 2010-2013 50 66 74 Biotiigi rekonstrueerimine/ rekonstrueerimine 2010-2013 479 479 Seadmete paigaldus (tehnoloogilised seadmed, sise- ja välistorustikud jms) 2010-2013 1216 1216 2178

Kaugjälgimissüsteem 2010-2013 28 28 28 Välitööd (teed, platsid, piirded, välisvalgustus, haljastus jms) 2010-2013 198 198 207 KOKKU 2035 1573 3031 Tabel 21. Võõpsu aleviku Reoveepuhasti Projekti osa Arendusmeetmete ajakava Ehitustööde maksumus (tuh kr) Biopuhasti rajamine 2010-2013 1900 Uuringud, projekteerimine 10% 2010-2013 190 Ettenägematud kulud, 10% 2010-2013 190 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 2010-2013 96 KOKKU 2376 Tabel 22. Investeeringute vajaduse koondtabel ( Ehitustööde maksumus Objekt Tegevus (tuh kr) Ühisveevärgi ja–kanalisatsioonirajatiste Räpina linn (ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud) ehitamine /uuendamine 39762* Ühisveevärgi ja–kanalisatsioonirajatiste Räpina linn (ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud) ehitamine /uuendamine 31836 Ühisveevärgi ja–kanalisatsioonirajatiste Räpina linna reoveepuhasti ehitus ehitamine /uuendamine 55172 Ühisveevärgi ja–kanalisatsioonirajatiste Ristipalo küla (ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud) ehitamine /uuendamine 7090* Ühisveevärgi ja–kanalisatsioonirajatiste Ruusa küla (ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud) ehitamine /uuendamine 5360 Ühisveevärgi ja–kanalisatsioonirajatiste Leevaku küla (ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud) ehitamine /uuendamine 3498 Ühisveevärgi ja–kanalisatsioonirajatiste Linte küla (ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud) ehitamine /uuendamine 3195 Ühisveevärgi ja–kanalisatsioonirajatiste Võõpsu aleviku (ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud) ehitamine /uuendamine 12384 Ühisveevärgi ja–kanalisatsioonirajatiste Ruusa küla puurkaevpumpla ehitamine /uuendamine 2326

26 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava

Ühisveevärgi ja–kanalisatsioonirajatiste Leevaku küla puurkaevpumpla ehitamine /uuendamine 2637 Ühisveevärgi ja–kanalisatsioonirajatiste Linte küla puurkaevpumpla ehitamine /uuendamine 2326 Ühisveevärgi ja–kanalisatsioonirajatiste Võõpsu aleviku puurkaevpumpla ehitamine /uuendamine 2637 Ühisveevärgi ja–kanalisatsioonirajatiste Ruusa küla reoveepuhasti ehitamine /uuendamine 2035 Ühisveevärgi ja–kanalisatsioonirajatiste Leevaku küla reoveepuhasti ehitamine /uuendamine 1573 Ühisveevärgi ja–kanalisatsioonirajatiste Llinte küla reoveepuhasti ehitamine /uuendamine 3031 Ühisveevärgi ja–kanalisatsioonirajatiste Võõpsu aleviku reoveepuhasti ehitamine /uuendamine 2376 * Rahastatakse olemasolevatest ÜF vahenditest 46852* Vahendid finantseerimiseks puuduvad 130386 KOKKU 177238 Märkused: * Rahastatakse olemasolevatest ÜF vahenditest Torustiku rajamise maksumused on arvestatud 2007. aasta riigihanke ehitustööde pakkumiste alusel.

Väiksemad külad Seni ei ole arvestatud investeeringute planeerimisel haja- ja pisikülades elavate inimestega, Väikekülad, mille elanike arv jääb alla joogivee direktiiviga ette nähtud 50 inimese künnisest, kannatavad puhta joogivee puuduse all. Hõreda asustuse tõttu ei ole väga paljudes piirkondades ühisveevärgi rajamine majanduslikult põhjendatud. Inimesed kasutavad joogivee saamiseks isiklike puurkaevude või (enamasti) isiklike salvkaevude vett, mis ei vasta tihti puhta joogivee kvaliteedi nõuetele. Üheks võimalikuks arengumudeliks on kahe- või kolmepoolne koostöö valla ja maaomanike või kinnisvaraarendus projektide puhul valla ja kinnisvaraarendaja vahel. Eesti Vabariigis on alustatud programmiga, mille eesmärgiks on kõigis maakondades hajaasustusega piirkondades majapidamistele joogivee kättesaadavuse tagamine või parandamine. Programm käivitus Võrumaal pilootprojektina 2007. aastal ja oli väga edukas. Võrumaa pilootaasta kogemustest lähtuvalt jätkatakse programmi elluviimist üleriigilisena samadel põhimõtetel alates 2008. aastast. Programmi raames toetatakse järgmisi hoonetevälise joogivee süsteemi rajamisega seotud tegevusi hajaasustusega piirkondades: kaevude (puur- ja salvkaevude) ehitamine ning puhastamine; olemasolevatest või uutest kaevudest joogiveetorustiku ehitamine või olemasoleva joogiveetorustiku rekonstrueerimine; kaevude varustamine vee pumpamiseks ja puhastamiseks vajalike tehniliste seadmete ja tarvikutega, sealhulgas selleks vajalike elektritööde teostamine; rajatud hooneteväliste veesüsteemide teostusmõõdistamine; vanade puurkaevude tamponeerimine ja vee kvaliteedi analüüs. Projektiga seotud kulutusi kannavad kolm osapoolt võrdselt - riik, kohalik omavalitsus ja kasusaaja. 4. KOKKUVÕTTEKS Investeeringute vajadus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni laiendamisse 12 aasta jooksul on toodud tabelis 15. Investeeringute tegemiseks on võimalus saada riigi abi (KIK). Reaalseim võimalus ehitustegevuse rahastamiseks on Euroopa struktuurifondide või Ühtekuuluvusfondi abil. Reoveepuhastite rajamine alla 2000 inimesega asulates ei ole reguleeritud Euroopa Liidu direktiividega, kuid reoveepuhastite mitterenoveerimisel peab vee erikasutaja maksma tihti ülejõu käivat saastetasu. Investeeringute jaotamisel tuleb arvestada nii Eesti Vabariigi õigusnorme, kui ka Euroopa Liidu vastavaid direktiive. Arvestama peab ka asjaolu, et peale investeeringute tegemist peab rajatud süsteemi suutma käigus hoida teenuse hindadest tulevate finantsvahendite abil.

27 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Reoveekogumisalade kaardid:

Räpina reoveekogumisala

Ristipalo reoveekogumisala

28 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Ruusa reoveekogumisala

Linte reoveekogumisala

29 (30) Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Leevaku reoveekogumisala

Võõpsu reoveekogumisala

30 (30)