RÄPINA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE HÄÄLEKANDJA Nr. 54

august 2008 5 krooni Räpina Spordikooli RÄPINA SPORDIKOOL direktor-treener – Ants Järv on alustanud vastuvõttu KERGEJÕUSTIKU, Käesoleva aasta sügisest alustab tööd Räpina Spordi- kool. Vastse huviharidusasutuse direktori kohusetäitjaks KORVPALLI JA VÕRKPALLI on valitud Ants Järv (pildidl). HUVIALADELE. Enda kohta kirjutab Ants Järv järgmist: “Olen sündinud 1. detsembril 1983. aastal Põlvas. Elan Vastu võetakse spordihuvilisi lapsi Põlvamaal Kauksi külas. Olen vabaabielus. Haridusteed alustasin 1990. aastal Kauksi Põhikoolis. 1999 läksin alates 7. eluaastast. edasi õppima Põlva Ühisgümnaasiumisse ning pärast selle lõpetamist alustasin õpinguid Tartu Ülikooli keha- NB! Õppimine spordikoolis on tasuline! kultuuriteaduskonnas. Bakalaureuse kraadi tervisteaduse erialal sain 2005. aastal. Kuigi soovisin kohe edasi õppida Avaldusi võetakse vastu 5. septembrini magistrantuuris, tuli vahele kohustus minna Eesti Vabariigi Räpina Spordikooli ruumes kaitseväkke aega teenima. Pärast kaitseväge astusin Tartu Räpina ÜG sporditiivas Ülikooli kehakultuuriteaduskonna magistriõppesse, mille lõpetasin 2008. aasta kevadel, omandades terviseteaduse Kooli tn 5 tööpäeviti kell 9–12. magistrikraadi (põhikooli ja gümnaasiumi kehalise kasva- tuse õpetaja-treeneri kutsega). Erialaks oli bakalaureuse- Avalduse vorm on saadaval Räpina valla õppes sportmängud (korvpall) ja magistriõppes (korvpall da korvpalli ja võrkpalli huviala, ning kergejõustikuosakond. ja käsipall). Olen läbinud ka 80-tunnise koolituse puhke- Tulevik nõuab kindlasti võimlate, spordiinventari ja spordi- kodulehel www.rapina.ee ja ja treeninglaagrite korralduse alal. rajatiste lisa, kui tahetakse eksiteerida ja konkureerida Räpina Spordikoolis. Leian, et sport on inimese elus üks tähtsam osa, mille- teiste linnadega. Kindlasti tuleb luua ka kaasaegne jõusaal, ta elu normaalne kulgemine on võimatu. Juba maast mis on sportlaste edukaks esinemiseks hädavajalik. Info telefonil 5837 2382 Ants Järv, madalast on lastele väga vajalik süstemaatiline kehaliste Spordikool saab hästi areneda, kui seal kasvavad edukad Räpina Spordikooli direktor. harjutustega tegelemise võimaldamine, alustades kooli sportlased. Selle tingimuse täitmiseks tuleb spordikooli kehalise kasvatuse tundidest kuni elukestva spordini välja. direktoril ja treeneritel-õpetajatel teha oma tööd moti- Pean üldhariduskooli kehalise kasvatuse tundide arvu liiga veeritult. Iga spordikooli ja treeneri unistuseks on nende Õpikute ja töövihikute jagamine 2008/ väikeseks. Lastele füüsilise koormuse suurendamiseks õpilaste esinemine väga heade tulemustega koolide- 2009 õppeaastaks toimub õpikute asjatundjate juhendamisel ning sportliku väljundi leidmi- vahelistel, maakondlikel ning Eesti meistrivõistlustel ja ka seks ongi üheks heaks panuseks spordikooli loomine. rahvusvahelisel tasandil. Suurimaks eesmärgiks ongi ruumis kell 9.00–15.00 alljärgnevalt: Sest just spordikool võimaldab õpilasel tegeleda spordiga sportlaste järelkasvu kindlustamine Eesti koondvõistkon- 18. augustil 1., 2., 3. klass algõpetusest kuni meisterlikkuse tasemeni välja ning dadele. annab piisava koormuse lapsele, et olla terve ja elurõõmus. Räpina Spordikooli asutamine on kindlasti Räpina 19. augustil 4., 5. klass Väga tabavalt on öelnud üks maailmakuulsaid füsiolooge üldist eluolu arvestades väga tähendusrikas samm edasi A. Mosso: „Kehalised harjutused võivad asendada paljusid tervisliku elulaadi poole püüeldes. Sest need teadmised, 25. augustil 6., 7. klass ravimeid, kuid ükski ravim maailmas ei asenda kehalisi mida laps kui sportlane saab kaasa spordikoolist, on 26. augustil 8., 9.klass harjutusi”. hindamatu väärtus terveks eluks. Sport parandab noorte Kuna ise olen seotud Räpina (KK Räpina Kotkad) korv- suhtumist kooli, perekonda, sõpradesse ja üldse ellu. 27. augustil 10., 11., 12.klass pallimeeskonnaga juba terve hooaja, olles ise mees- Spordiga tegelemine vähendab kindlasti noorte mõtlemist 1.–9. klassi töövihikud maksab vald. konnas mängivtreener, tunnen Räpina sportimisvõimalusi suunal narkootikumid, alkohol ning tubakas. Sellega seo- ning siinseid olusid. Väga suureks abiks on vastreno- ses on Räpinas kindlam ja tervem tulevik. Minu soovitus veeritud kooli võimla, kus on loodud tingimused mitme- Räpina rahvale oleks: tegelege rohkem spordiga, austage suguste spordialade arendamiseks. Terve aasta on kooli ja armastage sporti ning laske enda lastel tegelda spordiga, Räpina Vallavalitsus võimlas toimunud Eesti II liiga mängud, maakonna meistri- sest nagu on öelnud P. Coubertin: „Sport on ainuke võistlused, koolidevahelised võistlused korvpallis ja Räpina kasvatusdistsipliin. Õppimine koolis on ainult õpetus”.” toetab majade värvimist publikule on see väga peale läinud. Spordisaali vaatajate tribüün on kohati isegi väikeseks jäänud. Aga pealtvaatajad Räpina Vallavalitsus ja Vallavolikogu Räpina Vallavalitsus maksab toetust Räpina valla ela- pole ka pidanud pettuma, sest KK Räpina Kotkad saavu- nikele 2008. aasta suveperioodil valla territooriumil asuvate tasid Eesti meistrivõistluste II liigas 8. koha ja Põlvamaal soovivad vastsele direktorile edu individuaalelamute värvimiseks tehtud kulutuste katteks. tuldi maakonna meistriks. ametis ja rõõmu spordikooli laste Kompensatsiooni suurus on kuni 1000 krooni, täpsem Räpina Spordikoolis alustatakse esialgu tööd kahes summa sõltub taotlejate arvust ja selgub alles pärast aval- osakonnas: sportmängude osakond, kus on võimalik õppi- sportlikest saavutustest! duste laekumist ning värvitud hoonete ülevaatust valla- valitsuse loodud komisjoni poolt. KOOLIAASTA AVAAKTUSED RÄPINA VALLA KOOLIDES Tingimused toetuse taotlemiseks: • hoonete ümbrus peab olema korrastatud; Põhikool Räpina Ühisgümnaasium • elamu värvimistööd peavad olema lõpetatud (värvitud kõik küljed, katuse väljaehitised, 1. septembril kell 8.30 1. klass ja kuldkell karniisid, vajadusel aknad ja uksed); 1. septembril kell 12.00 • värvimistööd peavad olema lõpetatud 31. augustiks 2008. Avaldused toetuse taotlemiseks tuleb esitada Räpina Naha Algkool 2.–12. klass Vallavalitsusele hiljemalt 31. augustiks 2008. Avalduse 1. septembril kell 10.00 blankette on saadaval Räpina vallavalitsuse kantseleis ja 1. septembril kell 9.00 valla kodulehel www.rapina.ee. Avalduse juurde lisada värvide ostuks tehtud kulutuste kinnituseks ostu-müügi tšekid. 2 Räpina Rahvaleht

RÄPINA VALLAVOLIKOGU AVAMAA

13. augustil sel aastal toimunud Räpina Vallavolikogu MoKSi rahvusvaheline kunsti- ja ideedesümpoosion erakorralisel istungil võeti vastu üks määrus ja üks otsus: Määrusega nr 17 kehtestati Räpina Spordikooli õppe- 18.–23. august 2008, Mooste tasuks (õppekulu osalise katmise määraks lapsevanema poolt) 100 krooni kuus lapse kohta. Augustisumeduses leiab aset kuuepäevane AVAMAA tornile, töötoa laiem eesmärk on arutleda laiemalt avaliku Otsusega nr 39 tunnistati Räpina lasteaia Vikerkaar sümpoosion. AVAMAA, see on mitme-eesmärgine, valdkon- ruumi ja maa-arhitektuuri tuleviku ja võimaluste üle. renoveerimistööde väljakuulutamiseta läbirääkimistega dadevaheline, segameediumite (mixed- media) konteksti- 4. Patrick McGinley töötoa “Kilomeetreid toidu kohta” riigihankes edukaks AS EVIKO pakkumus, summas spetsiifiline loovsekkumiste sündmus. kuuepäevane süm- tulemusi saavad kõik sümpoosioni osalised viiel päeval 13 487 724 krooni. Räpina Vallavalitsusel sõlmida hanke- poosion õhutab ideedevahetust ja kunstiprojektide teosta- õhtusöögi näol maitsta. Pikki vahemaid läbiv toit versus leping Räpina lasteaia Vikerkaar renoveerimistööde mist. AVAMAA idee lähtub osaliselt MoKSi korraldatud kohapeal kasvatatud ja kasvav toit. Kaardistatakse toidu- teostamiseks ehitusfirmaga AS EVIKO. varasematest kunstisümpoosionitest (tuntud Postsovkhozi ressursid (liikuvad poed, talud, aiamaad, metsad, põllud) Vallavolikogu otsused ja määrused on väljas valla- nime all ja korraldatud Moostes aastatel 2001–2006). ja rakendadakse neid ressursse hoolikalt ja loovalt süm- valitsuse stendil ning nendega on võimalik tutvuda volikogu Millele siis vihjatakse pealkirjaga AVAMAA? Käimas- poosionil osalejate toitlustamiseks. kantseleis, samuti valla raamatukogudes ja internetis olevate globaalsete väljakutsega (keskkonnasaaste, ener- 5. MoKSi meedialabori koordinaator John Grzinich viib aadressil www.rapina.ee. giatootmise, looduslike ressursside vähenemise, poliiti- läbi aga “Mutopia”. See töötuba algab kohalike maastike lise ebastabiilsuse, jne) seoses on küsimus selles, kus ja struktuuride kohta mütoloogiate kogumisega. Misjärel Kalle Laht on avatud ruum inimestele, kes otsivad võimalusi soot- töötoalised lisavad neile müütidele isiklikud abstraktsed Vallasekretäri kt siumi jätkusuutlikuks arenguks globaalsete massitrendide narratiivid, kasutades selleks eelnevaid teadmisi ja retke- varjus. Selles valguses võib Eesti maa-tingimusi 21. del kogutud materjale. Töötoa lõpus peaks valmima seeria sajandil pidada viljakaiks, siin on külluses avatud (kasuta- lühifilme, kus on kasutatud retkedel kogutud fotosid, video- Põlvamaa Arenduskeskus mata) maad, otsitakse ja julgustatakse kogukondade ja helisalvestisi. kutsub maakonna ettevõtteid arengut stimuleerivaid ideesid ja projekte. Nende võima- Laupäeval 23.augustil, alates kella 15st, saab Moostes lustega seoses on ka vajadus kriitilise analüüsi ja debattide tutvuda töötubades tehtuga. Kell 18.00 algab eksperimen- osalema koostöövõrgustikus järele, mis puudutavad avaliku- ja eraruumi arengut. Selline taalse folkmuusika kontsert “Mesi kõrvadele”, kus astuvad on AVAMAA teoreetiline ruum, mis vaatab võimaluste ja üles Launau, Lauhkeat Lampaat ja Kuupuu Soomest, Arenduskeskuse eestvedamisel on loomisel ühisel kujutluste ruumi, teiselpool füüsilisi ja konkreetseid territoo- Michele Spanghero Itaaliast, Riho Kall, Vaikuse Koosolek, kaubamärgil põhinev koostöövõrgustik. riume. Mari Kalkun ja Tanel Kadalip Eestist ning Bernu Rits Lätist. Põlvamaa seostub paljude tarbijate teadvuses puhta Mis juhtub? AVAMAA viiel esimesel päeval (18.–22.08) Launau ja Kuupuu on mõlemad saavutanud rahvus- looduse ja keskkonnaga ning sellest tulenevate omadus- leiavad aset töötoad, nädala lõpul (laupäeval, 23.augustil) vahelise tuntuse oma ainulaadse muusikaga, kus segu- tega. Seda toetab ka maakonna tunnuslause ning üha saab tutvuda töötubades tehtuga ja lasta kõrvu hellitada nevad kaasaegne folk, neo-psühhedeelia ja vabas vormis kasvav loodusest inspireeritud toodete-teenuste hulk. eksperimentaalmuusikal. improvisatsioon. Riiast kihutab kohale Bernu Rits, grupp Alates looduslikust mineraalveest, kohalikust toorainest AVAMAA töötubasid on 5: kunstnikke, kes loovad muusikat isetehtud pillidel ja kui toidu- ja tööstuskaupadest kuni mahedate põllu- ja 1. Tunnustatud Soome tegevuskunstniku ja pedagoogi vaja siis seda elektrooniliselt töödeldes. Michele Spang- metsasaaduste ja ökotoodeteni välja. Tero Nauha töötoa “3 ökoloogiat” raames luuakse töid ja hero mängib oma kontrabassil feedback süsteemi, Kuigi hästi toota juba osatakse, tunnevad paljud väike- situatsioone, mis põhinevad Felix Guattari ökosoofia ideel. Lauhkeat Lampaat on vennakste Antti ja Jaakko Tolvi ühis- tootjad, et müüa polegi nii hõlbus. Seetõttu peetaksegi Uuritakse ökoloogia vaimseid, sotsiaalseid ja füüsilisi as- projekt, Mari Kalkun improviseerib hääle ja Tanel Kada- ühisturundust peamiseks koostöövaldkonnaks. Välja on pekte. Töötoas ei looda mitte niivõrd valmis kunstiteoseid lipuga kontrabassil, Vaikuse Koosolek eesotsas Anna pakutud idee tunnustada piirkondliku kvaliteedimärgisega vaid luuakse tegevuste tarvis ökosüsteeme. Hintsiga jätkab helide salasoppide avastamist. Põlvamaa väärt tooteid ning neid koos aktiivselt turundada 2. Töötoa “1 m3 elu” osalised võtavad vaatluse alla AVAMAAd toetavad: Mooste Vallavalitsus, EV Kulturi- – internetis, messiboksis ja laadal või ühise turundus- Mooste maapinna, mille uurimiseks kasutatakse teadus- ministeerium, Eesti Kultuurkapital, Kohaliku Omaalgatuse kampaania korras. Kasu sellest on kahepoolne – tarbija likke ja kunstilisi vahendeid. Siim Angerpiku koordineeritud Programm, Haridus- ja Teadusministeerium, Hasart- leiab kiiremini üles tooted, mille päritolu ja kvaliteeti ta töötoas jagavad loodusteadmisi Hendrik Relve, ento- mängumaksu Nõukogu. usaldab ning tootja saab müüa enam. moloog Olavi Kurina Maaülikoolist ja botaanikud Aino Kalda TEAVE: Kuigi peamise koostöövaldkonnana nähakse ühis- ja Silvi Eilart TÜ botaanikamuuseumist. http://moks.ee turundust, pole see kindlasti ainus. Vahel on ärile veelgi 3. Koostöös Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri [email protected] olulisem info, teadmiste ja oskuste kättesaadavus. Seetõttu osakonnaga koordineerib rühmitus Lahe Atmosfäär töötoa Evelyn Müürsepp on otstarbekas ühiselt korraldada näiteks pakendite sisse- “Silotorni juhtum”. Töötuba koondab kolme eesti arhitek- tel 513 8599 ostu, tootearenduslikke tegevusi, osaleda koolitustel, tuurikooli üliõpilasi. Töötoa otsene eesmärk on otsida dia- seminaridel ja õppereisidel ning miks mitte ka muresid- loogis kohaliku kogukonnaga uusi rakendusi endisele silo- rõõme jagada. Ja ühistegevuse puhul kehtib aritmeetika, et kulud jagatakse osadeks, kuid teadmistest ja oskustest saavad kõik 100% . Ülevaade keskkonnakomisjoni Euroopa Liidu fondide toel saab Arenduskeskus olla koostööideede elluviijaks, kuid seda vaid koos asjast huvi- väljasõiduistungist Põlvamaale ja Võrumaale tatud ettevõtjatega. Kui oled väiketootja, talunik, käsi- töömeister või oskad kohaliku looduse väärtusi muud- Keskkonnakomisjon tutvus käesoleva aasta 4. ja 5. augustil omavalitsused uue prügila kavandamisel olulist edu saavutanud. moodi kasutada, anna endast märku. väljasõiduistungi käigus Põlva- ja Võrumaa keskkonnatemaatikaga Kagu-Eesti omavalitsused on jäätmeprobleemidega tegelemiseks Lisainfo: sh keskkonnaprobleemidega. ja nende lahendamiseks asutanud AS-i Kagu-Eesti Jäätmekeskuse, Tiiu Marran 53438 0003, mail: [email protected] Esimesel päeval tutvuti keskkonnakaitseliste institutsioonidega kuid äriühingu kaudu tegutsemine ei ole positiivseid muutusi kaasa Põlvamaal, arutati Põlva maavanema, keskkonnaministeeriumi, toonud. Keegi teine kohalike omavalitsuste eest jäätmeprobleeme Kaire Mets Põlvamaa keskkonnateenistuse, Keskkonnainspektsiooni Lõuna lahendada ei saa, kuna Eestis, nagu ka enamuses teistes Euroopa SA Põlvamaa Arenduskeskus Regiooni Põlvamaa büroo ja Põlva valla esindajatega Põlvamaa Liidu liikmesriikides, on jäätmehoolduse korraldamise kohustus keskkonnaküsimusi laiemalt. Keskenduti ka konkreetsetele kesk- olmejäätmete osas pandud kohalikele omavalitsusele. konnaprobleemidele, eeskätt Plaki järve reostuse likvideerimisega Väljasõiduistungi teisel päeval väisas komisjon Võrumaad, seotud küsimustele ning Peipsi ja Lämmijärve keskkonna- ja tutvumaks sealsete keskkonnaküsimustega. Võrumaa keskkonna- kalavaruprobleemidele, samuti keskkonnajärelevalve teostamise teenistuse juhataja ja omavalitsusliitude esindaja andsid ülevaate kitsaskohtadele ning Kagu-Eesti jäätme-probleemidele. Tõdeti, et olulisematest keskkonnaküsimustest Võrumaal. Eeskätt käsitleti maavalitsus, kohalik keskkonnateenistus ning omavalitsus on maavarade kaevandamist, vee kaitset ja kasutamist ning kesk- astunud rea samme Plaki järve reostusprobleemist ülevaate saa- konnakaitseliste institutsioonide koostööd riigikaitseliste institut- miseks, kuid edasiste võimalike tegevuste planeerimiseks ja sioonidega harjutusväljadel keskkonnakaitsenõuete tagamisel ning vahendite taotlemiseks peab üks neist osapooltest hakkama metsa majandamisel. eestvedajaks. Koos Keskkonnaministeeriumi, Võrumaa keskkonnateenistuse Peipsi järve ja Lämmijärve probleemide osas leiti pärast Külli ja Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni esindajatega tutvuti kesk- Kanguri ülevaadet, et nimetatud järvede keskkonnaseisundi ja konnakaitse korraldusega Nursipalu harjutusväljal. Tõdeti, et kalavarude seisundi parandamisel on esmatähtis tõhus rahvus- kohapealsete keskkonnakaitseliste institutsioonide ja kaitseväe vaheline koostöö Venemaaga ning järvede ja nende kalavaru kaitse vaheline koostöö on hea, kuid harjutusväljakute parema, see ja kasutamise reeglite ühtsus nii Eesti kui Venemaa poolel. Pea- tähendab kohaliku kogukonnaga ja metsamajandamise vajadustega miseks prob-leemiks on aga halb olukord veepuhastusseadmetega arvestava, maakasutamise nimel oodatakse Tsiatsungõlmaa harju- Vene poolel. tusala väljaehitamist kaitseministeeriumi poolt. Tõdeti samuti, et keskkonnakaitse tõhustamisele Põlvamaal aitab Päeva teine pool pühendati Riigimetsa Majandamise Keskuse kindlasti kaasa ka valmimisjärgus, kaasaaegsete töötingimustega struktuuri ümberkorraldustega tutvumisele. Koos RMK juhatuse ja väga avar Räpina keskkon-namaja, kuhu koondatakse keskkonna- liikmete ning kohalike Võru metskonna esindajatega külastati RMK alased institutsioonid. Võru metskonna keskust ning RMK Pähni külastuskeskust. Arutelu Eraldi keskenduti kiiret lahendamist vajavatele Kagu-Eesti käigus käsitleti ümberkorraldustega seotud probleeme, sh jäätmeprobleemidele. Nimelt tuleb Euroopa Liidu nõuetest tulenevalt tööhõiveküsimusi metsasektoris Võrumaal. Leiti, et RMK ümber- 2009. aasta 16. juuliks sulgeda Kagu-Eesti piirkonda praegu korralduste tegelikku edukust ei saa hinnata kohe pärast ümber- teenindavad prügilad. Seega tekib 2009. aasta suvest olukord, kus korralduste toimumist, vaid alles siis, kui süsteem on juba mõnda uut Euroopa Liidu nõuetele vastavat prügilat Kagu-Eestis ei ole ja aega toiminud. olmejäätmeid tuleb hakata vedama kaugematesse prügilatesse. See Täiendav informatsioon: keskkonnakomisjoni esimees Marko omakorda tõstab oluliselt jäätmeveole tehtavaid kulutusi, mis toob Pomerants, telefon 503 1365 ja nõunik-sekretariaadijuhataja Eda Veel mõned tunnid on jäänud postkontori, elanikkonna jaoks kaasa jäätmeveo olulise hinnatõusu. Lahendu- Pärtel-Reis, telefon 509 7751. mis teenindas kundesid ligi 35 aastat, sulgemiseni. seks oleks toimiv koostöö omavalitsuste vahel, mille võtmeteguriks Viimast saadetist turvavad autojuht Mart ja juhataja Külli, on jäätmete sorteerimise organiseerimine nende tekkekohal. Riigikogu pressitalitus Ülo Mattheus, kui postiljon Marju kotitäie lehti-kirju sorteerimisele viib. Jäätmeseadusest tulenevalt on olmejäätmete käitluse korral- 631 6352 Pildi tegi postikaastaja Ene. damine kohalike omavalitsuste ülesanne. Seni ei ole Kagu-Eesti 6. august 2008 Räpina Rahvaleht 3 Noortevahetus seekord Helsingis

1.-8. augustini osalesid 15 Räpina Ühisgümnaasiumi õpilast ja 3 õpetajat rahvusvahelise noortevahetusprojekti Räpina-Helsinki / Helsinki-Räpina raames Helsingis. Eel- misel aastal samal ajal viibisid Maunula Noortemaja noo- red Räpinas ning uuriti keskkonnaprobleeme Räpina ümbruses. Seekord tutvuti Helsingi linna vaatamisväärsus- tega, uuriti veekasutamist ning tutvustati noorte huvitege- vust Soomes ja Eestis. Käesolev projekt viidi ellu Euroopa Ühenduse prog- rammi Euroopa Noored toetuse abil. Marika Ääremaa

Pildil tagant vasakult: Ingrid Kokmann,Genet Hindov, Valentina Narruskberg,Taavi Loog. Marika Ääremaa, Siim Nael, Ivar Vätsing, Marina Soidla, Martti-Heikki Must, Inga Ulm, Dairis Püvi, Eleri Kontkar, Marit Loorits, Mikk Kajasalu, Signe Vois, Kertu Kliiman, Maarja-Liisa Rämson

XXXV Peipsi suvemängudel oli võidukas Räpina vald

Võistkond Kergejõustik Pendelteate- Võistkondlik Rahvastepall Rannavolle Köievedu Vigursõit Kalapüük Juhtkonna- Mälumäng Punkte Koht jooks lastele lasketeade naistele meestele võistlus kokku K P K P K P K P K P K P K P K P K P K P Alatskivi vald 4. 16 6. 14 I 20 III 17 5. 15 III 17 4. 16 II 18 5. 15 6. 14 162 5. Avinurme vald 6. 14 4. 16 - 0 - 0 I 20 II 18 6. 14 5.-6. 15 - 0 4. 16 113 6. Mikitamäe vald 5. 15 5. 15 5. 15 II 18 III 17 I 20 III 17 I 20 II 18 5. 15 170 III

Räpina vald I 20 I 20 4. 16 I 20 II 18 6. 14 5. 15 4. 16 4. 16 II 18 173 I

Vara vald II 18 III 17 III 17 5. 15 6. 14 5. 15 I 20 5.-6 15 III 17 I 20 168 4.

Värska vald III 17 II 18 II 18 4. 16 4. 16 4. 16 II 18 III 17 I 20 III 17 173 II

Rahvastepalli võidukas naiskond: (vasakult) Ille, Annika, Vigursõit, mille tingimused selgusid kohapeal. Pildil Rannavolle meeskond: (pildil vasakult) Meelis, Ragner, Karin, Tiina, Liina, Eleri, Mari-Liis vedaja rollis Annika ja kärus Hugo. Ingo ja Martin. Pildil vasakult: Värska vallavanem Raul Kudre, Räpina valla esindaja Kalle Laht, Mikitamäe vallavanem Inge Hirmo

Räpina mälumängurite pealik ja iga-aastase menuürituse Räpina Paadimees korraldaja Seekord siis sedamoodi. Pildil vasakult Räpina mees Raoul ja kalapüügi võistluse Mait Meensalu. võitnud Mikitamäe mees Aivar oma tulemustega. 4 Räpina Rahvaleht küla seltsingu õppereis Hiiumaale

Juba seitsmendat suve järjest on Leevaku küla seltsing majas töötavad mitmed ringid täiskasvanutele ja lastele. Kuna ilm oli lämmatavalt soe ja liivane mere rand paistis korraldanud õppereise Eestimaa eri paikadesse. Tänu Nagu Leevakul on ka neil seltsimajas üles pandud bussiga sõites üsna lähedalt, siis kõigi soov ja ootus oli, Kohaliku Omaalgatuse Programmi toele viis tänavusuvine kangasteljed, kus käiakse endile kaltsuvaipu kudumas. et saaks ainult randa. Nii kui reisijuhilt kõlas korraldus, et kahepäevane õppereis meid Hiiumaale tutvuma hiidlaste Diana rääkis meile ka Heifer projektist, milles osaleb 9 nüüd võib randa minna, oli bussitäis rahvast mereranda tegemiste ja toimetustega. taluperet. Peredes kasvatatakse kas küülikuid või lam- teed otsimas. Aga eks ikka võõras kohas, kui õiget rajakest Hiiumaa oli senini enamusele reisist osavõtjatele baid. Projekti eesmärk on suurendada maal elavate perede ei leia, jäädki kõndima. Nii juhtus ka meiega. Rand oli avastamata. Hiiumaa reisiks ettevalmistused algasid juba heaolu loomadelt saadava toidu abil. Samuti on projektis üsna lähedal, aga kõrkjad ja RMK sildid viisid meid veebruari kuus kõigepealt majutuse broneerimisega ja väga oluline osa koolitusel ning perede omavahelisel eksiteele. Kui grupp bussi juurde pettunult tagasi jõudis, sidemete loomisega Hiiumaa külaseltsidega. Tänu Põlva- koostööl ja hoolivusel. Projektis osalemise üks tingimus juhatas Lii meid uuesti randa, kus saadi vastavalt soovile maa Liikumise Kodukant juhile Raili Kallavusele saime on see, et pere, kes saab looma, annab tolle esimese jalad vette panna või soolases meres ujuda. kontakti Hiiumaa Kodukandi juhi Diana Leenurmega, kes emasjärglase edasi järgmisele perele. Mis tähendab seda, Järgmine peatus oli Reigi metsseafarmis, kus sai näha viis meid kokku Hiiumaa Kodukandi liikumises kaasalööja et need pered, keda projekt aitab, aitavad edaspidi ise teisi metsseakasvatust. Reigi farm asutati 2003. aastal, mil kaks Ester Tammisega. Ester Tammis arendab 1996. aastast peresid. Loomad on kohaliku päritoluga ja muretsetud ettevõtlikku meest esitasid taotluse Keskkonnaminis- turismi Kassaris, lööb kaasa sealse kultuurielu korralda- annetustest saadud raha eest. teeriumile farmi pidamiseks. Kaks esimest siga tõid nad misel ja külaelu edendamisel. Esimese päeva viimane kohtumine oli Sõru sadamas Saaremaalt. Need said nimeks Arnold ja Ingrid. Nüüdseks Hiiumaale jõudes oli meil esimene peatus Suure- Merekeskuse perenaisega, kes oli samuti lõpetanud Räpi- on farmis üle saja sea. mõisa hoovis, järgnes Vaemla villavabrik. Kassari kabeli na Aianduskooli. Muuseumihoones asub kohaliku mere- Pärastlõunal tutvuti Kärdla linnaga. Samal päeval teeristis ootas meid Ester, kes oli meile Kassari kabelis kultuuri püsiekspositsioon, erinevad näitused ja ruumid toimus Kärdla linnas traditsiooniks saanud üritus Kohvi- teejuhiks ja giidiks. Kassari muuseumis võttis meid põhja- seminaride korraldamiseks. Sel päeval olid muuseumis kute päev – avatud oli 15 ühepäeva kohvikut. liku ülevaatega Hiiumaa ajaloost vastu muuseumi giid. üleval Guido Kanguri pildid ja Rannarootsi muuseumi Oma reisi lõpetasime Soera talumuuseumis, mis oli Näha sai esemeid merendus- ja põllundusajaloost, tsaari- näitus KALJAS “HOPPET”. tõeline elamus reisist osavõtjatele – kuulda saime noore ning eesti ajast. Pärast maitsvat lõunasööki Vetsi Tallis, Reede hommikune varajane tõus ning soe päikseline neiu suust nii soravas hiiu murdes juttu hiidlaste talupere mille omanik on samuti Ester, tutvustati meile külaelu ilm oli meile küllaltki väsitavaks, kuid Õngu külas asuvas elust ja tegemistest. Soeras kostitas meid muuseumi lahke Kassari kandis. Kuulates Estrit ja nähes tema kärmeid Lille puhkemajas taastati järgmiseks hommikuks oma perenaine Õie Laksberg Hiiumaa koduõlle ja suitsetatud liigutusi ning säravaid silmi, jäi vaid imestada, kuidas ta jõud. Hommikul olid kõik varakult ärkvel ning pärast kosu- tuulehaugi ning maitsva lõunasöögiga. Nähes muuseumi- jõuab? Vastus sellele oli, et nii kaua kui jõuab, tuleb tegut- tavat hommikukohvi sõitsime puhkemajale lähedal asuvat pere kärmet askeldust talu õuel jäi vaid soovida neile seda. Ainus hetk, mis Estri nukraks tegi, oli see, et noored Vanajõe orgu vaatama ning siis edasi Kõpu tuletorni külas- tugevat jõudu ja jaksu Hiiumaa kultuuripärandi tutvusta- ei taha külaelu edendamisel ja kultuuriüritustel osaleda. tama. Neile, kes jõudsid tuletorni tippu, oli tõeline elamus misel. Küsimus meile - andke nõu, kuidas te kaasate noori, kuidas näha metsaga kaetud Hiiumaad, mida ümbritseb tume- Iga nähtud hetk ja jutt hiidlaste elust andis väikse tekitate noortes huvi kultuurielus kaasalöömisel? Tema sinine meri. mõttetera ja innustuse oma kodukandi elu parenda- idee selleks aastaks oli järgmine: annab noortele tasuta Ennelõunal ootas meid Luidjal Haridusseltsi Edu miseks. Kõik me märkasime, et Hiiumaa bussipeatused saali koos ideega viia läbi mardipäeva üritus. Eks siis näe, esinaine Lii Kohari, kes tutvustas seltsi tegevust ning näitas ei ole täissoditud ning bussipeatustes õitsevad lillepottides kas toimib? Luidja seltsimaja. Seltsi tegevuse põhieesmärk on koha- lilled. Hiiumaa rahvas ei pea tundma muret ukse lukusta- Järgmine peatus oli meil Valgul, kus ootas meid Diana liku rahva vaimsuse ja kultuursuse arendamine oma seltsi mise pärast. Hiidlane ei küsi enne töö tegemist, et mis ma Leenurm, külaseltsi MUHV eestvedajaid. Diana on pärit liikmete tegevuse kaudu. Haridusselts Edu tegevus toimub sellest saan, vaid mõtleb, kuidas saan ma kaasa aidata Võrumaalt ning lõpetanud Räpina Aianduskooli. Külaselts projektide toel. Lii Kohariga jutuajamisest jäi kõlama lause: oma kodukoha elu edendamisele. Need olid väiksed MUHV koondab enda ümber nelja Emmaste valla küla on projekti kirjutamise ajastu, nii saadakse tänapäeval tähelepanekud meie poolt. Jääb vaid soovida hiidlastele, (Muda, Ulja, Harju ja Valgu) elanikke. MUHV-il on koostatud raha, et midagi ehitada, taastada sisustada. 2004. aastal et nad suudaks vastu pidada suvekuudel turistide vastu- piirkonna arengukava 2008. aastani. Praegu on käimas hakati seltsi eestvedamisel ümber ehitama 3.5 meetme võtule ja talvekuudel oma seltsitegevuse edendamisele. arengukavale järje kirjutamine, läbi on viidud neil elanike “Külade taastamine ja arendamine” projekti raames Luidja Hiiumaal saatis meid päike, aga kodukant Põlvamaa küsitlust. MUHV-il on väga hea koostöö Emmaste vallaga, seltsimaja .Seltsimaja renoveeriti 1,6 miljonit krooni eest. võttis meid vastu südaööl tugeva vihmasajuga. Täname kes annab tasuta kasutada Valgu seltsimaja ruume, Maja on tõeliselt armas, sellest õhkub soojust, rõõmu, Kohaliku omaalgatuse Programmi ja suur tänu ka meie samuti toetab seltsi tegevust Valgu seltsimaja perenaine armastust. Meil jäi ainult imestada Luidja kandi inimeste bussijuhile Vaidole, kellele olid need kaks päeva kõige Eike Soomsalu. Seega on MUHV-il praegu mõnus pesa, aktiivsust oma küla elu edendamisel, kaasata on suudetud väsitavamad. kuhu kõik ümbruskonna inimesed on teretulnud. Seltsi- ka noorem generatsioon. Vello Kasearu Suvine Saaremaa Räpina Pensionäride Seltsi rahval on võetud suund Eesti saari tundma õppida. Möödunud aastal käisime Kihnus. Sel suvel tahtsime näha Muhu- ja Saaremaad. Paljudele pensionäridele tuli aga takistuseks hindade kallinemine. Tänu Sotsiaalministeeriumile, kes projekti raames finantseeris seltsi õppeekskursiooni, said tulla ka need, kes tahtsid. Hommiku varavalgel läkski Virtsu sõiduks lahti. Kella kümne paiku olime Muhu Koguva muuseumis. Koguva külale on väga ammu antud vaba küla staatus. Rahvas oli rikkam ja enesekindlam. Koguva on sumb küla. Kõikjal on kiviaiad ja õige mitmes kohas olid paadid nende peal kummuli. Paadid olla oma puhkuse välja teeninud. Rahva- riiete toas saime teada, et “pätid” on jalanõud ning kõrget tanu kandsid pruudid, madalat naised ja neiud olid ilma. Edasi läksime Nautse küla Laasu tallu, kus olid uhked jaanalinnud, nandud, emud, kängurud ja ponid. Väikese väina ületamiseks on ehitatud 1896. aastal valminud tamm. Muhulased alustasid omalt poolt ja saar-lased omalt poolt – nii see tamm valmiski. Oleme Saaremaal. Saaremaa on suuruselt teine saar Lääne- meres Cotlandi järel. Tutvume Kaali meteoriidikraatriga – on ikka suur küll! Siit siirdume Kuressaare Piis-koplinnusesse. Saaremaa Jaanalinde uudistamas. oli võõramaalastele ihaldus-objektiks – küll olid taanlased, roots- lased, venelased, sakslased. Kindlus on ikka hästi võimas ja põhili- selt säilinud tervena. Tutvusime ka Kuressaare linna endaga. Edasi suundusime Sõrve poolsaare Ohessaare pangale. Tagasi tulles peatusime Tehumardi lahingu mälestusmärgi juures. Esimene pikk ja meeldiv tutvumise päev saartega ongi õhtusse jõudnud. Ööbime Suure-Tõllu puhkekülas. Teise päeva hommikul sõidame Saaremaa Pühajärveks kutsutud Karujärve vaatama. Ees ootas meid luigepere. Edasi ootavad juba Odalätsi allikad. Siin peseme silmi ja võtame pudeliga ka kaasa. Sellel veel on tervendav mõju. Kõikide kohtadega, mida me külastame, käivad kaasas legendid. Ees ootab Panga pank – kõrgeim pank Saaremaal. Väga ilus vaade merele ja auguga kivide leidmise võimalus suur. Veel läheme uurima, miks ühes kohas, Anglas, tuuli-kuid nii palju on. Käime ka Karja kirikus, millel pole torni, aga kell on. Ehitatud Saaremaa dolomiidist. Säilinud tervena. Muhu- ja Saaremaalt on pärit väga palju tuntud inimesi: Ivo Linna, Paul Ariste, Arnold Rüütel, Heli Lääts, August Mälk jt. Kõikjal on puhtus ja näha, et turism on kõvasti kanda kinnitanud. Meid saa- tis ja jagas terve tee seletusi väga tore giid Märt, kes ise on Saare- maa juurtega. Hilda Veber 16.-17.07.2008 Koguval. Räpina Rahvaleht 5 RÄPINA VALLA KÜLADE PÄEV 2008 LEEVAKUL Laupäeval, 26. juulil toimus Leevaku külaplatsil Räpina Tegevust jätkus kõigile. Kuna päevakava oli tihe, siis järjestus järgmine :Margus Lehiste (), Aimar valla külade päev. Külade päeva traditsioon sai alguse käsikäes sportlike mängudega suurtele, toimusid ka Punmann (Kassilaane), Maidu Ivask (). Õllekasti möödunud aasta augustis Linte krossirajal Linte küla lõbusad võistlusmängud igas vanuserühmas lastele. hoidmas osalesid veel Urmas Preeden Ristipalolt, Endrik eestvedamisel. Rahvast oodati kõigist Räpina valla 26 Leevakule olid selleks päevaks tulnud appi lastele võistlusi Järv, Jaanus Kaimre, Priit Kaimre ja Alar Otsing Leevakult, külast, Võõpsu alevikust ja loomulikult ka Räpina linnast. korraldama Jänku Juta ja Jänku Juku. Nad olid nii kärmed Toomas Malva ja Jaanus Kala Kassilaanest. Oodati osalema, vaatama, võistlema oma küla eest. võistlusi korraldama ja kokkuvõtteid tegema, et iga ala järgi Päeva popimaks alaks oli täpsusvise 6 rõngaga, sellel Registreerimislehtede järgi oli Leevakul osavõtjaid 410 jõuti kohe lastele väikeseid auhindu jagada. Jänku Juta ja alal võistlesid lapsed, emad-isad, vanaemad-vanaisad. inimest. Külade lõikes oli esindatus järgmine: Leevaku – Jänku Juku palusid veel tänada Kuke talu peret Nahalt ja Sellel alal anti välja kolm esimest kohta naistele, meestele 83 inimest, Kassilaane 26, 24, Linte 23, Võuküla leevakulasi, kes aitasid sel kuumal päeval lapsi turgutada ja noortele. Naistest parimad Merili-Helen Lehiste ja 15, 11, Naha ja 10, Võõpsu ja oma kodust toodud herneste ja mahlaga. Leevakul oli külas (Kassilaane), Kairi Kasearu (Leevaku), Malle Avarmaa Ruusa 7; Pääsna, Rahumäe, Tooste, Köstrimäe 6; Sillapää ka MTÜ Loomade Hoiu- ja Tegevuskoja esindaja Ülle Käsk, (Ristipalo); meestest Sergei Apuhhin (Linte), Toomas ja Mägiotsa 5; Saareküla, Meelva ja Kõnnu 4, 1. kes mängude vaheajal jagas lastele teavet, kuidas käituda Mälberg (Leevaku), Kalju Johanson (Sillapää); noortest Osales veel hulgaliselt Räpina linna rahvast. Külalisi oli oma lemmiksõbraga. Külakeskuse ruumes sai külastada Kristjan Roosileht (Ristipalo), Andra Preeden (Ristipalo), registreeritud 131 (Tallinnast, Kolgast, Saksamaalt, käsitöönäitust, kuhu oli üles pandud Milli Jagomanni Andri Võssokovski (Linte). Kehrast, Viljandist, Põlvast, Moostest jne). Registreerimis- juhendamisel kaheksa küla käsitöö tegijate tööd. Käsitöid Enne kultuuriprogrammi lõpetas päeva sportliku osa lehe järgi esindamata olid Pindi, Võiardi, Toolamaa, Suure- oli toodud Leevaku, Ristipalo, Võõpsu, Linte, Saareküla, mälumäng. Mälumängus võistlesid Võuküla, Pääsna, Veerksu, Sülgoja ja küla. Jaanikeste, Rahumäe ja Sillapää külast. Leevaku, Kassilaane, Jaanikeste, Ristipalo külad. Esitati Hommikul kella 11 ajal oli Leevakul märgata rahva 16 Räpina kihelkonnaga seonduvat küsimust. Mälumängu liikumist ja päiksepaistelisele päevale andisid rõõmu ja Ülevaade Mait ja Maiken Meensalu korraldatud viisid läbi Mait ja Maiken Meensalu. Mälumängu võitis sära Signe Pruusi, Heino Tartese ja Heldur Uibo pillimängu- sportlikest mängudest ülivõimsalt 27 punktiga 33-st Leevaku võistkond ja laululood. Kella 12 ajal sõitsid Leevaku tüdruku Vanessa koosseisus: Paavo Kaimre, Vello Kaimre, Tea Kaimre, Milli juhitud hobuvankril külapäevast osavõtjaid tervitama Naiste 12,5 kg kangi tõstmine – osa võttis 10 Jagomann, Vilma Raudmäe. II koht läks Kassilaane riigikogu liikmed Ester Tuiksoo ja Urmas Klaas, vallavanem naisvägilast, paremad olid: I koht Marika Salmus 40 korda võistkonnale 12 punktiga ja III koht Võuküla võistkonnale Teet Helm, vallavolikogu esimees Tiit Kala. (Kassilaane); II koht Ave Paju 39 korda (Pääsna); III koht 11 punktiga, järgnesid Jaanikeste, Pääsna ja Ristipalo. Päeva esimese võistluse stardi orienteerumises andis Maiken Meensalu 37 korda (Naha). “Õlg-õla kõrval loob Sportmängude korraldajad soovivad eriliselt esile tõsta Eesti Orienteerumisliidu president Urmas Klaas. Võist- ühtse külavaimu” järjestas külad teatevõistluses Tiia Kokmanni Võukülast, kes tõi võistlema Võuküla küla kondliku orienteerumisvõistluse viis läbi Meelis Mälberg. järgnevalt: Leevaku ajaga 2.40.50; Kassilaane 2.48.20; esinduse ning Urmas Preedeni perekonda, kes võistles Orienteerumisest võttis osa 6 võistkonda ja üksik- Ristipalo 2.52.49; Võuküla 3.12.25. Maahoki, mis viidi läbi kogu Ristipalo küla eest ja tegi seda väga hästi. Samuti võistlejana Kalju Johanson. Orienteerumisvõistluse vihmasajus, pakkus elamuse mängijatele ja pealtvaataja- tänavad korraldajad Herni Parrolit. paremusjärjestus oli järgmine: I koht – Leevaku I võist- tele. Mängus olid lisaaeg ja penatid. Võitis Kassilaane küla Nii nagu ajakava ette nägi, järgnes võistlejate autasus- kond (Paavo Kaimre, Ingo Sepp, Reigo Sepp), 30 punkti, Ristipalo ja Leevaku ees. Elevust pakkus uute aladena tamine ja kultuuriprogramm valla taidluskollektiividelt. Uno aeg 38.52. II koht – Ristipalo I võistkond (Ulla Preeden, kavas olnud hoota kolmikhüpe ja vildi vise (heide). Hoota Kaupmees koos ansambliga Lustgast lõpetas kella ühe Signe Vois; Agnes Vois), 29 punkti, aeg 45.27. III koht – kolmikhüppes olid naistest parimad: Merili-Helen Lehiste paiku südaööl külade päeva. Üldkokkuvõttes võib öelda, et Ruusa võistkond (Külli Kivioja, Väino Kivioja, Kalev 6.49 (Kassilaane); Eleri Kontkar 6.43 (Linte); Mari Kala 6.36 külade päev läks korda. Loomulikult võiks alati paremini Kajaste), 27 punkti, aeg 37.40. Osalesid veel Ristipalo II (Kassilaane); Järgnesid Diana Rebintšak 6.18 (Leevaku); minna, aga eks järgmise aasta külade päeval saame oma võistkond (Kert Preeden, Ingar Käär, Kristjan Roosileht, 27 Kairi Kasearu 6.02 (Leevaku); Kristi Kasearu 5.94 osalemisega kõike paremini teha. Suur tänu SA Räpina punkti, aeg 41.35), Kassilaane (Jaanus Kala, Merili-Helen (Leevaku); Ulla Preeden 5.72 (Ristipalo); Signe Vois 5.71 Kultuurkapitalile ja Räpina Vallavalitsusele ürituse toeta- Lehiste, Signe Lillepuu, 27 punkti, aeg 41.45), Leevaku II (Ristipalo); Tiiu Adrijan 5.57 (Jaanikeste). Hoota kolmik- mise eest ja kõigile korraldamises osalejatele, võistleja- (Endrik Järv, Alar Otsing, Kristjan Kasearu, 19 punkti, aeg hüppes olid meestest paremad Priit Kirotar 8.22 (Kõnnu); tele, tantsijatele ja teistele külapäevast osavõtjatele. 46.59, Pääsna (Marge Trumsi, Tormi Trumsi, Marilin Priit Kaimre 7.70 (Leevaku); Meelis Palusalu 7.64 (Nulga). Mahlakas) 5 punkti, aeg 57.11. Väga tubli oli Kalju Johan- Järgensid Endrik Järv 7.38 (Leevaku), Martin Vodi 7.18 Leevaku küla rahva nimel son, kes sai 28 punkti, ajaga 46.53. Kahjuks ta võistles (Leevaku), Danel Rebintšak 7.12 (Leevaku), Toomas Malva Sillapää küla eest üksinda ja võistkondlikku arvestusse ei 7.11 (Kassilaane), Jaanus Kaimre 6.41 (Leevaku), Kuldar Vello Kasearu läinud. Adrijan 6.37 (Jaanikeste), Jaanus Kala 6.28 (Kassilaane), ja sportlike mängude läbiviija Valiti Räpina valla pirukameister, õllemeister, Taavet Suurmets 6.14 (Võuküla), Kert Preeden 5.80 veinimeister. Samal ajal kui külakeskuse ees orientee- (Ristipalo), Siim Konsap 5.30 (Võuküla). Mait Meensalu rujad jõudsid järjestikku finišisse, toimus suurel platsil Vildi viskamises naistele olid parimad Ulla Preeden pirukate, küpsetiste, koduõlle ja koduveini degusteerimine, 18.15 (Rsitipalo), Margit Lehiste 15.00 (Kassilaane), Anneli kus viiskümmend esimese kupongi omastajat said Kaimre 13.55 (Leevaku). Järgnesid Tiia Kokmann 12.70 proovida ja hinnata meie valla tublide perenaiste kodus (Võuküla), Malle Avarmaa 12.45 (Ristipalo). Vildi viska- valmistatud küpsetisi. Pirukaid ja küpsetisi tõid teistele mises meestele olid parimad Reigo Sepp 28.20 (Leevaku), proovida Elve Nestra ja Tea Kaimre Leevakult, Siiri Haamer Viktor Ovtšinnikov 27.95 (Mägiotsa), Jaanus Kala 26.30 ja Ave Paju Pääsnalt, Tiia Kokmann Võukülast, Aime Türk (Kassilaane). Järgensid Risto Raudask 25.70 (Sillapää), Jaanikeste külast, Ulla Preeden Ristipalolt, Svetlana Alar Otsing 25.20 (Leevaku), Endrik Järv 25.04 (Leevaku), Hrabrova Võõpsust, Maia Lehiste Kassilaanest. Parimaks Ingar Käär 25.00 (Ristipalo), Toomas Malva 24.05 (Kassi- pirukameistriks osutus Elve Nestra. Koduõlut tõid proovida laane), Ingo Sepp 22.70 (Leevaku), Sergei Apuhhin 21.83 Anna ja Valdeko Saksing Võukülast ja Kaido Liiv Nahalt. (Linte), Jaanus Kaimre 21.70 (Leevaku), Veiko Raudask Õllemeistri tiitli omistas Kaido Liiv. Koduveini tõid 21.44 (Sillapää), Meelis Palusalu 20.00 (Nulga), Urmas degusteerimiseks Elve Nestra Leevakult, Ave Paju, Preeden 20.00 (Ristipalo), Kalju Johanson 19.50 (Sillapää) Pääsnalt ja Margus Lehiste Kassilaane külast. Rahva poolt ja veel osalesid sellel alal Danel Rebintšak, Priit parimaks tunnistati Margus Lehiste vein. Kõigile Teile, Raudask,Martin Vodi, Priit Kaimre, Siim Bergmann, Melar kes neist aladest osa võtsite, suur aitäh! Ja täname samuti Vodi. heatahtlikke ja asjatundlikke hindajaid. Traditsiooniliseks saanud alas õllekasti hoidmises oli 6 Räpina Rahvaleht

ETTEVÕTLUSE VEERG

Räpina Äriabikeskus pakub augustikuu Räpina Rahvalehes mõtteid ja väljaütlemisi ettevõtlikkuse ja jõukuse teemadel. Teen ülevaate Räpinas registreeritud ettevõtetest ja tutvustan füüsilisest isikust ettevõtjaks (FIE) regist-reerimise protsessi. Äriabikeskus soovitab augustikuu lugemiseks autoritelt Robert T. Kiyosaki ja Sharon L. Lechter raamatut – “Rikas isa, vaene isa “. Siinkohal mõned mõtted raamatu II osast, mis kannab pealkirja “Rahavoo kvadrant – Rikka isa teejuht rahalisele vabadusele”: • Jõukuse definitsioon – päevade arv, mille jooksul tulete toime füüsiliselt töötamata (ilma, et keegi teine teie peres füüsiliselt töötaks), säilitades oma elatustaseme. • Liidriroll on võime välja tuua inimeste parimad omadused. Äri tehnilised oskused on lihtsad, kõige raskem on töötada inimestega. • Edu saavutamiseks on vaja Süsteemi ja Inimeste juhtimise võimet. • Te ei saa inimestele midagi õpetada; te saate tal ainult aidata seda iseendas leida – Galileo • Paljud inimesed ei hakka tänavat ületama enne, kui kõik foorituled on rohelised. Seepärast ei jõuagi nad kuskile – Keith Cunningam Prime Cablei kaas-asutaja. Ettevõtlikus – see tähendab julgust pidevalt katsetada ja proo- vida, olla avatud uutele lahendustele ja teistsugusele tegevuse korraldusele. See tähendab pigem orienteerumist tegutsemisele kui planeerimisele, sest just tegutsedes tulevad välja puudused, mida isegi parimad plaanid ei suuda ette näha. Ettevõtlusega tegelemiseks saab valida mitme ettevõtlusvormi vahel. Erinevates registrites registreeritud Räpina vallas tegutsevate ettevõtete statistikast on näha, et piirkonnas on esindatud kõik ettevõtluse ja peamised ühistegevuse vormid. Ettevõtlusega alus- tada on kõige lihtsam valides Füüsilisest isikust ettevõtja vormi. Osaühinguks registreerimiseks läheb juba vaja algkapitali ja regist- reerimise protsess ise ei ole enam nii lihtne. Siinkohal ei hakka ma arutlema kumba levinumat ettevõtlusvormi, FIE-t või osaühingut, tegutsedes eelistada, selle otsuse teeb iga ettevõtlik inimene ise. Ettevõtja, alustades oma ettevõtlusega, peab kokku puutuma erinevate registritega ja vastavalt oma majandustegevusele ka ennast nendes registreerima. Põhilised neist on: • Maksu- ja Tolliamet • Äriregister (peetakse maakohtute registriosakon-dades). • Majandustegevuse register (MTR) – erinõuetega tegevus- aladel tegutsevate ettevõtjate registreerimiseks, loendi erinõuetega tegevusalade kohta saab MTR kodulehelt http:/ /mtr.mkm.ee Seisuga juuni 2008 on Räpina vallas tegutsevaid ettevõtteid ja asutusi registreeritud erinevates registrites järgnevalt: • Äriregistris on registreeritud kokku 297 asutust ja ettevõtet, neist aktsiaseltse 12, osaühinguid 145, füüsilisest isikust ettevõtjaid 71, mittetulundusühistuid 59, sihtasutusi 4, tulun- dusühistuid 3, täisühinguid 3 • Maksuametis on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaid 235 • Majandustegevuse registri andmetel on aktiivseid ettevõtteid 59 Erinevused registrites registreeritud ettevõtete osas on tingitud asjaolust, et kõik ettevõtted ei pea olema registreeritud Majandus- tegevuse registris ja samuti ei pea kõik FIEd ennast registreerima Äriregistris. Lähemalt käsitlen füüsilisest isikust ettevõtjaks regist- reerimise protsessi. Maksuameti kodulehelt – füüsilisest isikust Maarjamäe suvemaja Puuriida pubi ettevõtja ehk FIE on füüsiline isik, kes pakub oma nimel kaupu või osutab teenuseid ja FIE on enne tegevuse alustamist kohustatud end registreerima elu- või tegevuskohajärgses Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Selleks tuleb võtta kaasa isikut tõendav dokument ja täita kohapeal vastav avaldus, seejärel väljastatakse tõend registree- ringu kohta. FIE väljastab kõik dokumendidarved isikukoodiga. Mida kõike veel on vaja alustaval FIE-l teada, saab lähemalt lugeda Maksu- ja Tolliameti kodulehelt – “Tegevust alustava FIE ABC” http://www.emta.ee/?id=4495. Äriregistrisse registreeritakse FIE juhul, kui 1. FIE avaldab selleks soovi või 2. FIE käive ületab 250 000 krooni, see tähendab, et vastavalt käibemaksuseadusele tuleb FIE-l ennast registreerida käibemaksu- kohuslaseks ja kõik käibemaksukohuslased peavad olema regist- reeritud Äriregistris. Äri- ja Majandustegevuse registritesse registreerimisel on maksuametis registreerimisega võrreldes mõningad erisused. Äriregistrisse registreerimisel võetakse vastu ainult notariaalselt kinnitatud avaldusi ja tuleb teha veel rida toiminguid mida käsitleme juba järgmises Rahvalehes.

Räpina Äriabikeskus Juhataja Ilona Maidla Hariduse 1 Räpina Tel 796 1399 / 521 8202 [email protected] http://www.ariabi.ee/ Ööklubi TEINE KODU Räpina Rahvaleht 7 Suur suguselts pidas pidu On pihlakatel palju marju – tuleb vihmane sügis Liski – Liiske – Liiskmanni – Liiskmaa suur suguvõsa suguseltsi nimed. Tohutu töö on tehtud saksakeelsete pidas 9.-10. augustil taas kokkutulekut. Eelmine toimus kirikuraamatute uurimisel, et aru saada gooti kirjadest. Meie riigi, Eesti Vabariigi, lipupäevadel soojendavad südant ja kaks aastat tagasi ligemale 250 osavõtjaga Kiidi turismi- Samas kingiti 16 pisikesele ilmakodanikule uhked rõõmustavad silma kõigi Võuküla talude lipuvardais lehvivad sinimustvalged. Võuküla külavanem Tõnu Zernask oskab inimesi talus Võrumaal, kust on meie kõigi juured pärit. GEENART´I klaasvitraa•id koos luuleridadega: /Laps, sina innustada ja koondada ühiseks tegutsemiseks. Seekordne pidu algas 9. augusti keskpäeval suguvõsa maailma tillukene pärija, lilleõites hulla ja laululinnuks jää./ Mis koht see on, kus ta asub, kes seal elavad? See on kauni uue lipu õnnistamisega Räpina kirikus. Lipu autoriteks on Õhtupimeduses lauldi veel karaoket ja selles paistis eriti looduse, töökate talunike ja rikka minevikuga küla, mille kohta mõnedki Merike ja Reet. Lipu keskel on suur L-täht, sinine triip tähis- silma Heli. Muusika ja laul kõlasid varajaste hommiku- legendid ja lood on üles tähendatud. tab vett, roheline metsa ja maad, helesinine sümboliseerib tundideni. Viimased pidulised kütsid tünnisauna ja sulis- Ruusa lähistel Võhandu jõe vasakul kaldal on pronksiaja taevast meie kohal läbi aegade. Kirikusse tuli üle 100 tasid järves. asulakoht. Muistend pajatab sellest nii: Voo, Võu ehk Võhandu jõe inimese. Piduliku lipuõnnistamise viis läbi õpetaja Urmas Talus on 39 magamiskohta, toad asuvad hoones nii kaldal olnud väga vanasti üks uhke mõis. Aga mõisahärra olnud Nagel, orelil Kristiina Nagel. Algussalmi järel tõid lipu all kui ülakorrusel ja iga tuba on omanäoline, suur osa väga kuri ja uskmatu mees. Ta polevat käinud iialgi kirikus ega pühakotta vastne lennukolled•i tudeng Siim, assisteerisid mööblist ja tekstiilidest kodukootud. Siin käivad puhkamas sallinud pastoreid, pidanud aina uhkeid pidusid ja mänginud pealinna tüdruk Anna ja rahvariides korraldaja Mai. ka meie oma suusakuulsused eesotsas Andrus Veerpa- kaarte. Varandusi olnud sel mõisnikul otsata palju ja mõisa Pidulikult ehitud kirik oli sel momendil fotokate välgusähva- luga. Ja siin on väga töökas ja lahke pererahvas. härrastemaja olnud nagu mõni kuningaloss, piiratud kõrge müüri ja tornidega, just kui kindlus. Ei pääsenudki ükski võõras naljalt tustest valge ja kõigil südames pidulik-pühalik tunne. Hommik algas hommikusöögiga, siis koguneti rõdule, mõisa õue sisse muidu, kui pidi tõmbama värati juures tornikella, Õnnistati lipp, õnnistust paluti ka vahepeal kahe aasta et maha pidada välkmiiting. Uus kokkutulek otsustati mille peale siis vaht avas värava. jooksul sündinud 16 lapsele, suguharu pealikule ja lipu- pidada kolme aasta pärast Viljari-Heli talus Võru lähedal. Ükskord, kui selles lossis olnud suur pidu ja kõva prassimine, meistritele. Mälestati surnud liikmeid Sulevit ja Hillarit. Üheskoos mindi lippu langetama, see anti hoiule Nageli vajunud loss kõige täiega maapõhja, nii et polevat jäänud järele Esitati kolm vaimulikku laulu, neist viimane Hoia Jumal perele. Kandsime seda püha kangast nagu seda tehti enam jälgegi. Ainult kõrge küngas olevat seal kohal veel näha ja Eestit, oli praegusel ajal eriti päevakohane. Lipp kanti välja olümpiamängudel ja te oleks pidanud nägema väikemees- rahvas kutsuvat küngast Linnamäeks. See lugu juhtunud just ja kiriku keskel tehti ühispilt. te uhkeid nägusid lipu taga kõndides. nelipüha öösel ja sellepärast kuuldavat nüüd igal nelipüha Siis istuti autodesse ja need vurasid Võrumaale Haan- Meie suguvõsas on ligemale 500 elusolevat liiget ja laupäeva õhtul sealt Linnamäelt lossi tornikellade helinat. Minu jasse Vaskna turismitallu. Kohale jõudes registreeriti end, need on meil esiisade Widriku ja Paap’u üheksa lapse onu teadis veel jutustada, et sel ajal, kui helisevad maapõhja leiti sobivad ööbimiskohad ja heisati laagrilipp. Lipp heisati järeltulijad aastast 1834-1839. Suurimad pered on 48- vajunud lossi tornikellad, avaneb Linnamäe jalamil hetkeks maa- hümni helide saatel riigilipu kõrvale Vaskna järve kõrgele liikmelised ja peale on kasvamas juba seitsmes põlvkond. alune käik, mis viib põhjavajunud muistse lossi härrastemajasse, kus olevat alles kõik see ilu ja varandused, mis olid olemas lossi künkale. Kohale jõudis 86 inimest, nende hulgas 23 last. Tundub, et rahvas jäi kogu ettevõtmisega väga rahule kadumise ajal. Kui leidub mees, kes julgeb siis maa-alust teed Pärast seda ootas ees hiline lõunasöök talu kamina- ja kahetsevad need, kes kohale ei jõudnud. Üldse oli kogu mööda lossi minna, võivat ta seal määratumaid varandusi, saalis. Ja siis oligi aeg õhtusteks üritusteks. Õhtujuht Eero rahvas väga rõõmus ja rahulolev. Tore oli vaadata pisikesi hõbedat, kulda ja kalliskive kaasa tuua. Kuid kõige suurem võttis ohjad enda kätte, korraldas võistkondadele viktoriini, järeltulijaid, noori tugevaid eesti mehi ja nende kauneid varandus, mis lossis peidus, olevat kuldne kepp, mida mõisnik visati–püüti tooreid mune. Vahepeal tutvustasid end sugu- kaasasid. Vanim osaleja oli 80-aastane Ernst ja noorim kutsunud õnnekepiks. Kepil olevat olnud säärane võim, kui temaga harud, neid on üheksa. Veel õnnitleti juubilare – 70-aastast neljakuune Kaimar, kes assisteerisid ka lipu heiskamisel. kolm korda vastu maad lüüa, võib kõike saada, mida iganes Lennartit ja 50-aastast Hillarit. Enim osalejaid oli Liiske- Mehed arutasid, kui kaua võtab veel aega see, et meie soovid. Keegi aga ei julgevat varandusi ja nõiakeppi otsima minna, Palu perel – 24 inimest, noorimad neljakuune Kaimar ja sugulaste jalajälgi oleks terve Eestimaa täis. Juba praegu sest selleks olevat aeg liiga lühike: niipea kui saabub kesköö, seitsmekuune Heleriin. Võimendus oli vägev ja kõlas läbi kohtab meie sugulasi igal sammul. Igatahes on meil küll hakkab lööma põhjavajunud lossi kell ja esimese pauguga avaneb kahe mikrofoni, selle eest hoolitsesid Teet ja Matti. Matti üks tore ja elujõuline suguvõsa. maa-alune salatee, mis jääb avatuks niikaua, kuni kell on löönud Liiske kui peamine sugupuu uurija, viis seminariruumis kaksteist pauku. Selle aja sees peab kõik toimetama, ja kui jääd hiljaks lossist väljuma, oled igavesti kadunud. Mõned olevatki läbi ajalooseminari, kus suurele ekraanile ilmusid fotod ja Maie Vaino läinud nõiakeppi otsima, kuid ükski polevat enam tagasi tulnud. Jaan Vahtra raamatust “Ohvrikivi” Võu-lelle muinasjutte. Tartu: Noor- Eesti Kirjastus, 1937. Mis mees see Võu-lell siis oli? Võu-lelle nimi oli Kaarli Kondsand, aga Võukülas kutsuti teda Kondsa-Kaarliks. Ta olnud kakskümmend viis aastat Venemaal soldat ja käinud Türgi sõjas. Ta mõistab kõnelda võõraid keeli ja on läbi käinud pool maailma ja tal on palju raamatuid – nii kirjeldab Jaan Vahtra raamatus „Metsajärv” oma ema lelle, kes elas Toolamaa vallas Võuküla tagamaadel. Võukülast üks kilomeeter põhja pool, Kusta Terepsoni metsa sees, kõrgel Võhandu kaldal asub Kindralihaud. See on mägi, kuhu rahva jutu järgi vanasti sõja ajal keegi kindral Goldberg maetud. Ühes kindraliga pandud hauda ka suur varandus. (Aleksander Roos, Võuküla talumees, 71 a) Kost Võu nimi om tulnu’? Sii küsümise pääle koste üts´ vanapuulnõ miis, kelle vanõmba’ jo mito põlvõ omma’ Võu jõõ veereh elänü, et timä vanõmba’ ja vana’ inemise’ pido pääl omma’ kõnõlnu’ niida: Võu jõõ veereh om olnu’ suur´ mõts. Võu külä man om olnu’ mõni kotus tühjä vai pal´ast. Sääl om nättü võõra maa linda; targõmba’ (säksä’) olõvat ütelnü’: na omma’ võu linnu’. Ka küllä om naatu kutsma Võu küläs – niida ka jõkõ, muud´o kutstu tooni aani Pühä jõgi. Tõõn´e miis´ selet´: vanast elänü Võuküläh üts´ rikas, Leevakal tõõn´e. Nä elänüvä’ väega jõukahe. Ussaial olnuva’ raudvärrä’. Ku Leevaka rikas õdagu värrä’ kinni pannu’, sis olnu’ Võu küllä kuulda’. Ku Võu külä rikas värrit kinni pannu’, sõs kuuldunu’ Leevakallõ. Hää maa olnu’ ja saanu’ pall´o vilja. Eläjit pidänüvä’ rohkõhõ, sõs saano’ pall´o piimä ja võido. Rikkusõ-leevä peräst naatu ütte küllä Leevä küläs kutsma, tõist küllä piimä, võio peräst Voio küläs. Nimmi kirotamise ja säädmise aigu jäänü ütele küläle Lipu õnnistamine 9. augustil 2008 Räpina Miikaeli kirikus nimes Leevaka, tõõsõlõ Võu. Viimätsest nimest jäänü’ ka jõõle nimi Võu jõgi. (J. Poolakess 1894) Võukülas, Daniel Zernaski rehe taga olnud vanasti kalmistu. Vanad inimesed teavad rääkida, et mainit’ kohalt künni ja kaevamiste ajal palju inimluid leitud. Nüüd on samal kohal Zernaski põld. (Hugo Kütt, Võuküla koolmeister) Rahvapärimus Võukülast ütleb Daniel Lepsoni suu läbi nõnda: “Om pihlakil pall´o marju, saa vihmanõ süküs.”. Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum

Fotol Wõhandu laulukoor 1918. aasta sügisel Võuküla silla pääl, pahemalt: Taning Hans, Naruskberg Hans, Laja Kusta, Laja Saamo, Konsap Voldemar, Konsap Johannes, Kalt Paul, Kalt Ferdi, Suurman Leo, Punnisk Adeele, Punnisk Kustav, Soevere Liide, Suurman Heli, Kalt ....., Taning Liisi, Kalt Helmi, Kalt ....., Konsap Leida, Kalt Salme, Pintman Hilda. Lipu heiskamine Vasknas 9. augustil 2008 Fotod: Kristel Hering Foto E. Kaldt. Neu-Rappin. 8 Räpina Rahvaleht

ÕNNITLEME VANEMAID KULTUURIKALENDER AUGUSTIS- MIS JUHTUS

Ma sündisin ilmale täna, SEPTEMBRIS Räpina vallas juulikuus registreeritud olulisemad sündmused ma eilset päeva ei tea. L, 23.VIII 11 Räpina 6-võistlus Ma lille seest sündisin täna, kergejõustikus Vargused see päev on imehea. Räpina ÜG staadionil 02.07.2008 kella 04.30 paiku siseneti lukustamata keldriukse kaudu Räpina vallas Ristipalo külas Estakaadi tänaval asuvasse K, 17.IX 18 Räpina sügiskõnd. eramusse, kust varastati kaks hekilõikajat, kaks mobiiltelefoni, kolm Ma sündisin maailma täna Kogunemine Räpina ÜG staadionil pudelit Laua Viina, üks hõõgvein ja üks kinkekarbis konjak. muid päevi mina ei tea. R, 19.IX Rabamatk. 24.07.2008 ajavahemikul kella 5st kuni 6ni on Räpina vallas Ma sündisin maailma täna. Lõke Päikeseloojangu maja juures. Meelva külast varastatud musta värvi sõiduauto Ford Scorpio. Sõi- Küll maailm on ilus ja hea! Väljasõit kell 17.30 vallamaja eest duki väljalaskeaasta on 1994. (Runnel) T, 30.IX 16 Linte Raamatukogu-Külakeskuse Liiklusõnnetus avamine 11.07.2008. a kella 12.30 paiku juhtus liiklusavarii Räpinas Selve- Linte külakeskuses halli parklas, kus veoauto Volvo, mida juhtis keskmises joobes Igor Andri Vijask (s 1969), sõitis vastu Selvehalli nurka, tõukas seejärel tagurdades 05.07.2008 Septembris alustab jälle tööd Räpina Rahvamaja kino, auto esinurgaga kõveraks elektrikilbi ning põrkas edasi sõites veoki vasaku küljega vastu sõiduauto VW Passat tagumist nurka. Politsei- mis igal teisipäeval toob vaatajateni erinevaid menukaid nikud koostasid Igorile väärteoprotokolli. Sten Karasjov filme Forumcinemast: 22.07.2008 Joobes alaealised 2. septembril kell 19.00 linastub Räpina Rahvamaja 03.07.2008 kella 14.40 ajal teatati, et Räpina bussijaamas tar- kinos film “KUNG FU PANDA”, mis on tormakas tempos vitavad noorukid alkoholi ning urineerivad avalikus kohas. Kaks Laupäeval, 23. augustil ülimalt lustakas animakomöödia igas vanuses vaatajale. 17-aastast noorukit, kellest ühel tuvastati kerge ja teisel raske joove, Eestikeelses versioonis on oma hääle andnud tegelas- toimetati linnakonstaabli juurde. algusega kell 11.00 kujudele Tarmo Männard, Marko Matvere, Janne Shev- Ave Lillemäe tshenko, Eva Püssa, Janek Joost, Jaanus Orgulas, Margus Räpina staadionil Juhtivspetsialist Tabor jt Avalike suhete büroo RÄPINA 6-VÕISTLUS 9. septembril kell 19.00 on kavas järgmine lugu “Nar- Lõuna Politseiprefektuur nia kroonikast: PRINTS CASPIAN”. See on C.S. Lewise Tel. 730 8692, GSM 50 35 228 KERGEJÕUSTIKUS ajatu fantaasiaeepose ainetel vändatud seiklusrikas [email protected] muinasjutt, mille lavastajaks selgi korral Andrew Adamson meestele, naistele, (”Shrek”). NB! Filmis võib esineda stseene, mis võivad olla MEIE HULGAST ON LAHKUNUD noormeestele ja neidudele. väiksemate laste jaoks hirmutavad. Alla 6-aastastele mittesoovitav. Ma arvasin Alad:100 m, kaugus, kuul, 16. septembril kell 19.00 tuleb näitamisele ”SEKS JA Ma arvasin nõnda, et meri kõrgus, oda, 1500 m (800m). LINN” - teravmeelne ja teravkeelne romantiline komöödia, on alati sinine mille aluseks samanimeline menuseriaal. Peaosades ja et varjatud kullateri Eelregistreerimine endiselt Sarah Jessica Parker, Kim Cattrall, Kristin Davis täis on viimne kui inimene. kuni 22. augusti kella 15.00-ni. ja Cynthia Nixon. Lisaks neile teevad kaasa Chris Noth, Et merel sõites tuleb David Eigenberg, Evan Handler ja Jason Lewis ning julgelt tuuli trotsida 518 3758 (Heini) Oscari-võitja Jennifer Hudson (“Dreamgirls”). Lavastaja ja ja väsimust võites tuleb stsenarist on Michael Patrick King, üks menuseriaali ilmast imesid otsida. või 522 1993 (Karin). loojatest. NB! Alla 12-aastastele keelatud! Ma sõudsin, südames õhin, 23. septembril kell 19.00 linastub järg Batmani lugu- ümber lained sumasid, Laupäeval, 30.augustil kell 18.00 dele “PIMEDUSE RÜÜTEL”. Batman (Christian Bale) püüab taevarannad ja merepõhi puhastada Gotham City organiseeritud kuritegevusest. mulle vastu kumasid. Pääsna külas, Maarjalille talus Selle ülesande lahendamisel aitavad teda leitnant Jim Gordon (Gary Oldman) ja prokurör Harvey Dent (Aaron Sain teada, et meri harva, suvelõpu pidu Eckhart). Kolmik on oma töös väga edukas, kuni saab õige harva on sinine vastaseks uue superkurjategija, keda tuntakse nimel all ning et tühi ja halli karva Jokker (Heath Ledger). Viimane paiskab kogu Gothami on sageli inime. MUINASTULEDE ÖÖ anarhia küüsi, sundides Batmani sammhaaval lähemale Nägin maid ma, mis järvetud, jõetud, piirile, mis lahutab kangelaslikkust omakohtust. NB! Alla tolm ja põrm, muud ei olegi, 12-aastastele mittesoovitav. inimlapsi, kes mullast on võetud, · Humoorikaid kus kulda polegi. 30. septembril kell 19.00 toome vaatajateni menu- estraadinumbreid esitavad muusikali “MAMMA MIA!” See on hoogne kinoversioon Kuid ma arvan, et siiski tasub kolm tädikest ja kolm blondiini ABBA surematutele lugudele rajatud hittmuusikalist, mida olla, eksida, ihata, on käinud vaatamas enam kui 30 miljonit külastajat üle teada tahta, kus tera asub, Vana-Koiolast maailma. Osades Meryl Streep (“Saatan kannab Pradat”), armastada ja vihata, Pierce Brosnan (“Thomas Crowni afäär”), Colin Firth ning näha, et hallist hallim · Rahvalikud tantsud ja ühislaulmised (“Bridget Jonesi päevik”), Stellan Skarsgård (“Kariibi mere meri vahel on sinine, piraadid”), Christine Baranski (“Chicago”), Julie Walters ja tunda: on kallist kallim · Simman koos ansamabliga (“Kalendritüdrukud”), Amanda Seyfried (“Veronica Mars”) jt. kullateraga inime. ANNA MINNA Filmi valmimise juures on “põhisüüdlased” samad, kes show’st ülemaailmse fenomeni tegid: produtsent Judy Ellen Niit · Süütame lõkked Craymer, stsenarist Catherine Johnson ja lavastaja Phyllida Lloyd. Pääse ürituse toetuseks 25.-, Loodan, et need vaadatuimad ja palju kiidetud filmid Alvi Viinapuu lastel ja pensionäridel 10.- meeldivad ka Räpina rahvale! 25.06.2008 Silvia Maidla Tanel Lumpre TULGE ÜHESKOOS Räpina Rahvamaja administraator 01.07.2008 SUVE LÕPETAMA! Tatjana Moltsar MÜÜA 13.07.2008 Roman Vagin 13.07.2008 Räpina Rahvaleht pidevalt saematerjali, Väljaandja: Räpina Vallavalitsus Räpina, Kooli 1 sügavimmutatud välisvoodri- tel.7961580, e-mail: [email protected] Aksel Mähar Toimetaja: Marge Tereping, tel. 5354 4144 ja terrassilaudu, sisevoodri- 15.07.2008 Kujundus: Repro Express ja põrandalaudu. Trükk: Paar OÜ Tartu, Ilmatsalu 3g, Silvia Külm tel. 716 8151, faks 716 8150 15.07.2008 e-mail: [email protected] Voodrilaudade tööstuslik värvimine. Vajadusel transport. Aino Meenov 19.07.2008 Räpina Rahvaleht ootab kaastöid ja artikleid iga kuu 10. kuupäevaks Telefon: 5664 0228 Loreida Punnisson aadressil: [email protected] www.sakkose.ee või Räpina Vallavalitsus, Kooli 1, Räpina 64504 30.07.2008