Nr 176 november 2018 0,32 EUR

Tunnustati täiskasvanud Räpina valda tutvustavate õppijaid ja koolitajaid postkaartide konkursi tulemus oli külluslik

Sirli Ahman ja Ene Tigas. Fotod: Mati Määrits 19.-26. oktoobril toimus üle-eestiline täiskasvanud õppija nä- Nominendina märgiti ära ka Räpinlane Raili Lahtvee. dal (TÕN). Selle raames tunnustati 24. oktoobril Põlva Gümnaa- Täiskasvanud õppija nädalat koordineerib ETKA Andras koos- siumis Põlvamaa tublimaid täiskasvanud õppijaid ja koolitajaid. töös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. TÕN 2018 tegevused Tunnustustega kaasnes Põlvamaa Omavalitsuste Liidu poolt toimuvad Euroopa Sotsiaalfondi projekti “Täiskasvanuhariduse välja antav Põlvamaa tänukiri, mille andis igale tunnustatavale edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine” raames. Konkursitöö: Hetk peatuseks. Foto: Ene Tigas üle Liidu juhatuse esimees, Põlva vallavanem Georg Pelisaar. Täname tublisid tegijaid! Räpina Vallavalitsus kuulutas 1. septembril välja kuu aega Põlvamaa tublimate täiskasvanud õppijatena ja koolitajate- Allikas: Põlvamaa Omavalitsuste Liit väldanud Räpina valda tutvustavate postkaartide foto- ja na pälvisid teiste hulgas tunnustuse Räpina vallast Sirli Ahman joonistuskonkursi, kuhu konkursikomisjoni heameeleks laekus Põlvamaa aasta õppija 2018 tiitliga ja Põlvamaa aasta koolitaja 29 autorilt 396 eripalgelist ja kaunist tööd koduvalla erinevatest 2018 eripreemia „Õppiv koolitaja” sai Ene Tigas. piirkondadest. Konkurssi läbivaks teemaks oli Räpina vald, tema looduskaunid paigad ja arhitektuur ning sihiks panna kokku mee- Aastavahetuse ilutulestik Räpina valla keskustes nepostkaartide komplektid ning korraldada rändnäitus. Konkursile olid ühtviisi oodatud nii fotod kui maalid ja joonistused. Aastatega on kujunenud traditsiooniks, et igal aastavahetusel Pärast tähtaja kukkumist 1. oktoobril, algas konkursikomisjonil toimub Räpinas ilutulestik. Nii ka tänavu. Eelmisel aastal ühinesid kibe töö, et valida saabunud töödest välja parimatest parimad. kolm valda, see ei tähenda, et vallal on ainult üks keskus - Räpi- Hindamisprotsess oli anonüümne, mis tähendab, et komisjoni na. Endiselt jäävad keskusteks ka Mehikoorma ja Veriora. See liikmetele ei avaldatud tööde autoreid. Õnneks ei olnud komis- tähendab, et lisaks Räpinale korraldab SA Räpina Inkubatsioo- jonile seatud ka välja valitavate tööde piirarvu ja nii juhtuski, et nikeskus, nii nagu eelmiselgi aastal, aastavahetuse ilutulestiku 396 igati vahvast tööst valiti välja 70 parimat. Parimate tööde ka Mehikoormas ja Verioral. autorid selgusid 19. oktoobril ning olid järgmised: Ain Piir, Aivo On neid, kes kahtlevad, kas on mõtet raha taevasse lasta? , , , , Mõte on, sest rahvas soovib ja väärib seda, et nautida kaunist ja Parmson Andrus Karpson Dorel Donner Ene Tigas Eve pidulikku tuledemängu. Austa, Inga Rõžova, Jane Raud, Kaisa Kalvik, Kalle Toom, Ilutulestiku projekti ettevalmistamiseks korraldas SA Räpina Katri Narusing, Kristina Tammes, Laura Koemets, Maiu Vares, Inkubatsioonikeskus hanke parima tulemuse saavutamiseks. Maksim Maksimov, Margo Dalberg, Meida Mõttus, Olivia Tund, Ilutulestik ning kasutatav pürotehniline toode peab vastama lõhke- Priit Sibul, Rivo Veber ja Toivo Lees. materjaliseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätes- Võidutööd grupeeriti nelja erinevasse kategooriasse: tun- tatud nõuetele. Ilutulestik peab olema oma esinduslik, visuaalselt nuspaigad, aerofotod, loodusvaated ja joonistused. Just neid efektne ning moodustama ülesehituselt ühtse terviku. Ilutulestiku kategooriaid järgides koostatakse ka postkaartide komplektid kestus peab olema Räpina linnas ca 7 minutit, Mehikoormas ning ning mõningatest piltidest trükitakse eraldi postkaardid, mida Verioral kestvusega ca 6 minutit ja toimuma aastavahetuse hetkel. saab endale soetada Põlvamaa turismiinfokeskusest ja Räpina Eelnevatel aastatel on rahastamisele õla alla pannud ka loomemajast. Kõik valitud autorid saavad endale tänutäheks kohalikud tööandjad, vallakodanikud ja ka lihtsalt Räpina sõbrad. komplekti postkaarte. Lisaks on iga postkaardi tagumisel küljel Kõikide nimed, kes panustavad, avalikustame jaanuaris ilmuvas märgitud töö autor, pealkiri, kujutatud koht ja aeg. vallalehes. Konkursitöid vaadates oli suur rõõm tõdeda, et Räpina vallas Kui otsustad, et soovid panustada ilutulestikku, anna sellest elab hulgaliselt andekaid inimesi, kes oskavad mitte ainult hinnata, teada leo@ariabi või helista 5218202. Ple tähtis summa suurus vaid ka tabada oma kodukoha ilu. Alates 22. novembrist on kõiki- vaid soov panustada! de valitud töödega võimalik tutvuda näitusel Räpina loomemaja Tulge nautima aastavahetust Räpina, saalis. Kõnealune näitus läheb edaspidi rändama Räpina valla eri paikadesse – jälgige reklaami. Mehikoorma ja Veriora keskustes! Suur tänu kõikidele konkursil osalenutele! Head ja turvalist aastavahetust! Anu-Cristine Tokko, Leo Kütt, Räpina valla haridus- ja noorsootöö spetsialist, SA Räpina Inkubatsioonikeskus juhataja konkursikomisjoni liige 2 räpina rahvaleht november 2018 RÄPINA VALLAVOLIKOGU Meeldetuletus - elukohaandmed tasub 24. oktoober 2018 Otsusega nr 49 nimetati valimiskomisjoni liikmeteks: Kalle rahvastikuregistris hoida täpsetena Laht, Merike Kuklase, Ene Tammekun, Viigi Oru, Aina Olle. Otsusega nr 50 kinnitati majandus- ja keskkonnakomisjoni Uuel aastal 01.01.2019 jõustub uus rahvastikuregistri seadus, Elukohaandmeid saate uuendada, kui esitate vallavalitsusele uus koosseis: esimees Margus Narusing, aseesimees Vello mille kohaselt kaotavad kehtivuse kõik kodanike valla täpsusega elukohateate: Kasearu, liikmed: Vladimir Kondratjev, Meelis Konsap, Peeter aadressid (puudub tänava nimi, maja ja korteri number või kin- • riigiportaalis eesti.ee; Sibul, Ülo Tuuling, Uno Nagelmaa, Ekke Tooding, Mait Meensalu, nistu nimi). Pärast seda teie elukoha andmeid rahvastikuregistris • digiallkirjastatuna e-posti teel; Argo Must, Deivi Org. enam pole. • vallavalitsuses kohapeal; Selgitus: Räpina Vallavolikogu 20. detsembri 2017 otsuse- Elukohaandmete kehtivuse lõppemine rahvastikuregistris • postiga, lisades koopia isikut tõendava dokumendi lehekül- ga nr 79 kinnitati majandus- ja keskkonnakomisjoni koosseis: toob inimesele kaasa ebameeldivusi, kuna enam ei saa taotleda jest, millel on teie isikuandmed. esimees Margus Narusing, aseesimees Vello Kasearu, liikmed: toetusi ega kasutada riigi ja valla poolt pakutavaid teenu- Kui teil ei ole täpseid elukohaandmeid võimalik esitada (nt Vladimir Kondratjev, Meelis Konsap, Peeter Sibul, Ülo Tuuling, seid (näiteks lasteaiakoht, elukohast sõltuvad toetused, juhiloa pole üürilepingut ja omanik ei anna registreerimiseks nõusolekut), Uno Nagelmaa, Janno Tammpere, Ekke Tooding, Kristi Lillemäe, pikendamine jms), samuti ei saa osaleda valimistel. Seetõttu on pöörduge vallavalitsuse poole, püüame teid aidata. Kaarel Tiganik, Mait Meensalu, Artur Murumets. väga oluline, et vallakodanikud, kellel puudub rahvastikuregistris Esitades täpsed elukohaandmed aegsasti, saate ka uuel Räpina Vallavolikogu 13. aprilli 2018 otsusega nr 19 kinnitati konkreetne aadress, enne uue aasta saabumist oma aadres- aastal soovitud teenuseid ega jää neist ilma ning annate oma komisjoni uus koosseis, rahuldati volikogu liikme Kristi Lillemäe sandmed korrastaksid. panuse Eesti rahvastikuregistri andmete õigsusesse. (valimisliit Ühtne Vald esindaja) avaldus komisjonist lahkumiseks Enamik Eesti elanikke on oma õiged elukohaandmed esita- Kuidas toimida? nud, tehke seda teiegi! ja valimisliit Ühtne Vald esindajaks majandus- ja keskkonnako- Esitage aegsasti vallavalitsusele praeguse elukoha andmed misjoni kinnitati Argo Must. aadressi täpsusega, et ka järgmisel aastal oleks teil võimalik Viigi Oru, Majandus- ja keskkonnakomisjonist lahkumiseks on esitanud kasutada mitmesuguseid omavalitsuse või riigi teenuseid. registripidaja avaldused: Artur Murumets (SDE esindaja), Kaarel Tiganik (valimisliit Ühtne Vald esindaja) ja Janno Tammpere (Eesti Reformierakond esindaja). Puudega inimestele eluruumide 17. septembril 2018 esitas Räpina Vallavolikogu liige Maarika Loodus avalduse määrata Räpina volikogu majandus- ja kesk- kohandamine Räpinas konnakomisjoni liikmeks SDE esindajana Deivi Org. Otsusega nr 51 otsustati tagada projekti „Mehikoorma aleviku 19. märtsil 2018 avanes „Ühtekuuluvuspoliitika fondide raken- 2018. aasta esimene taotlusvoor on lõppenud, taotluse esita- ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendami- duskava 2014–2020“ prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse sid 56 omavalitsust. Järgmine taotlusvoor peaks Sotsiaalmi- ne” rahastamisel aastatel 2019–2020 omafinantseering summas suurendamine“ meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, nisteeriumi plaanide kohaselt avanema 2018. aasta lõpus. kuni 160 000 (sada kuuskümmend tuhat) eurot. keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vas- Praegu on puudega inimestel ja nende pereliikmetel võima- Selgitus: AS Emajõe Veevärk taotleb Keskkonnainvesteerin- tavaks“ tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline lus pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole kodu- ja töökesk- gute Keskuse veemajanduse programmist Mehikoorma aleviku kohandamine“ taotlusvoor. Toetuse andmise tingimused on keh- konna alaseks nõustamiseks. Keskkonda saab kohandada nii ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks ja laienda- testatud sotsiaalkaitseministri 26. veebruari 2018 määrusega nr ehituslikult kui ka abivahenditega. Sotsiaalkindlustusameti miseks toetust eesmärgiga renoveerida ja laiendada Mehikoorma 4 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine”. Taot- kohandamise alane nõustamine, visiit ja vajadusel hinnangu aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni. lusvoor oli avatud kuni 15. juunini 2018 ning toetuse taotlejaks koostamine üle Eesti on tasuta. Kohanduste valdkonna kon- Otsuse nr 52 info on ametialaseks kasutamiseks avaliku oli kohalik omavalitsus. takt Sotsiaalkindlustusametis on Mariliis Tilk telefonil 563 58029 teabe seaduse § 35 lõike 1 punkt 12 alusel. Räpina Vallavalitsuse 09.05.2018. a korralduse nr 2-3/380 või e-posti aadressil [email protected] Otsusega nr 53 otsustati määrata Räpina valla 2018-2019 „Puudega inimesele eluruumi kohandamiseks toetuse määra- Sotsiaalkindlustusameti tasuta hinnang on inimesele soovituslik, aastate konsolideeritud raamatupidamisaruannete audiitoriks mise kord“ alusel kuulutati välja 2018. aasta puudega inimeste mitte kohustus uues eluruumide kohanduse voorus osalemiseks. Audest Audiitorteenuste OÜ (registrikood 10177426). eluruumide kohandamise taotlusvoor. Taotlusvoor oli avatud 9. Otsusega nr 54 otsustati lõpetada Veriora Päevakeskuse maist kuni 5. juunini 2018. Räpina Vallavalitsusele esitati täht- Tulevase taotlusvooru toetuse eesmärk on tagada puude- tegevus alates 1. jaanuarist 2019. aegselt 13 puudega inimese eluruumide kohandamise taotlust. ga inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Selgitus: Veriora Vallavolikogu 24. septembri 2009. a määru- Vastav komisjon hindas kõiki 13 esitatud taotlust, 9 taotlust said Toetatakse puudega inimese erivajadustest tulenevat eluruumi sega nr 21 „Hallatava asutuse Veriora Päevakeskus” moodustati positiivse hinnangu. kohandamist: Veriora Päevakeskus, asukohaga Põlva maakond Veriora alevik Räpina Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 15. 1. liikuvusega seotud toimingute parandamiseks, sealhulgas Võru-Räpina mnt 2, eesmärgiga pakkuda kohalikele elanikele juuniks 2018. projekti „Puudega inimestele eluruumide kohanda- eluruumi sissepääsu, hoone välisukse ja eluruumi vahelise sotsiaalteenuseid, huvi- ja vabaaja tegevust. mine Räpinas“ taotluse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist käigutee, hoone ja selle territooriumile sissepääsu või piirde On selgunud, et kavandatud tegevuste elluviimiseks Veriora rahastamiseks. Vastavalt Rahandusministeeriumi 29.08.2018. kohandamist; alevikus ei ole enam vajadust, sest teenused on tagatud ja otsusele sai Räpina Vallavalitsuse taotlus positiivse rahastuse 2. hügieenitoimingute parandamiseks; kättesaadavad Veriora Valla Kultuuri ning SA Veriora Noortekas otsuse. 3. köögitoimingute parandamiseks. kaudu. Eeltoodut arvesse võttes leiab vallavalitsus, et tegevuse Projekti eesmärgiks on eluaseme kohandamise kaudu jätkamine ei ole enam otstarbekas. Likvideerimiskomisjon alustab vähendada puudest tingitud raskusi eluruumi sisenemisel, elu- Koos taotlusega on vaja esitada vähemalt üks hinnapak- tööd alates otsuse jõustumisest ning lõpetab tegevuse lõpetava ruumis liikumisel ja enesega toimetulekul, mis toetab puudega kumine kohanduse tööde teostamiseks. Kui inimene soovib hallatava asutuse lõppbilansi 31.detsembri 2018. aasta seisuga, inimeste võimetekohast toimetulekut ja hoolduskoormusega teostada elamus olulisi ümberehitustöid, tuleb taotlusele lisada ka varade üleandmise - vastuvõtmise akti ja asjaajamise üleandmise isikute integreerumist tööellu. vähemalt üks hinnapakkumine projekteerimistöödele. - vastuvõtmise akti esitamisel Räpina Vallavalitsusele. Projekti tulemus: Räpina vallas on kohandatud 9 puude- Räpina Vallavalitsus teavitab uuest taotlusvoorust ja taot- Määrusega nr 32 tunnistati kehtetuks järgmised määrused: ga inimese eluruumid vastavalt nende puudest tulenevatele luste vastuvõtmisest oma kodulehel www.rapina.ee ja Räpina 1) Meeksi Vallavolikogu 30.03.2017 määrus nr 2 „Mehikoorma vajadustele. Rahvalehes. Väljaspool taotlusvooru taotlusi vastu ei võeta. Põhikooli arengukava aastateks 2017-2021 kinnitamine”; Projekti kogumaksumus: 56 346,20 eurot. Täiendav info: Räpina Vallavalitsuse arendusspetsialist Ingrid 2) Veriora Vallavolikogu 24. septembri 2009. a määrus nr 21 Projekti abikõlblik maksumus: 43 848,40 eurot. Joosep, telefonil 514 1373 või e-posti aadressil ingrid.joosep@ „Hallatava asutuse Veriora Päevakeskus” moodustamine. Toetuse summa: 37 271,14 eurot. rapina.ee Määrusega nr 33 kinnitati Räpina valla 2018. a lisaeelarve Valla kohustus: 19 075,06 eurot muudatused. (sh mitteabikõlblik omafinantseering 12 497,80 eurot). Ingrid Joosep, Projekti elluviimise aeg: 01.09.2018–31.08.2020. Räpina Vallavalitsuse arendusspetsialist Räpina Vallavolikogu otsused ja määrused on väljas vallava- Projekti elluviimisest kasusaajate inimeste arv on 16. litsuse stendil aadressil Kooli 1 ning nendega on võimalik tutvuda Majapidamisi, milles eluruume kohandatakse on kokku 9. volikogu kantseleis, valla raamatukogudes ja internetis aadressil http://www.rapina.ee/et/vallavolikogu. Kokku kohandusi 12 liikuvusega seotud toimingute parandamiseks 3 hügieenitoimingute parandamiseks 9 Piret Sermandi köögitoimingute parandamiseks 0 volikogu sekretär-arhivaar Vallakantselei kontaktid Hea Räpina valla pensionär,

Nimi Amet Telefon jõulude aeg on ilusate soovide ja meelespidamise aeg. Juba ridele (65-aastased ja vanemad) kommipaki. Kuidas meie valla ammusest ajast on sel perioodil tehtud üksteisele kingitusi. Kingi 1400 vanaduspensioni eas pensionäri oma pakid kätte saavad, Kalle Laht Vallasekretär 799 9502 väärtused, sisu ja eesmärgid on küll ajas muutunud, kuid peami- on toodud allolevas tabelis. Küsimuste puhul võtke ühendust Viigi Oru Registripidaja 799 9519 ne soov – kingisaajale rõõmu valmistada – on jäänud samaks. piirkondade sotsiaaltööspetsialistidega tabelis toodud numbritel. Maire Vahala Sekretär-asjaajaja 799 9500 Räpina Vallavalitsus kingib sel aastal kõikidele valla pensionä- Piret Sermandi Volikogu asjaajaja-arhivaar 799 9509 Koht Aeg Kontakt Ene Tammekun Kantseleispetsialist Meeksi 730 3431 Räpina Vallavalitsuse tööpäevadel alates 03.12 kuni 20.12.2018 kella 9–12 ja 799 9516 haldushoone I korrusel 13.00–16.00 Karmen Kukk 514 3217 Eva Morel 795 8333 Kantseleispetsialist Veriora Eve Kivioja 514 3261 Veriora teenuskeskus tööpäevadel alates 10.12 kuni 20.12.2018 kell 9–16 Mari Kolbakov 795 8233, 522 6173 Räpina Rahvaleht Meeksi teenuskeskus tööpäevadel alates 10.12 kuni 20.12.2018 kell 9–16 Astrid Laur 730 3433, 526 8166 Linte Raamatukogu-Külakeskus 18.12.2018 kell 13.00 kuni 16.00 Karmen Kukk 514 3217 Väljaandja: Ruusa Külakeskus 10.12. kell 13.00–16.00 Eve Kivioja 514 3261 Räpina Vallavalitsus Leevaku Raamatukogu 11.12. kell 13.00–16.00 Eve Kivioja 514 3261 Kooli tn 1, Räpina 64504 Võõpsu Raamatukogu 13.12.2018 kell 13.00–16.00 Karmen Kukk 514 3217 Toimetaja: Eve Kivioja 514 3261 Vaike Tammes, telefon: 515 9271 Leevi Raamatukogu 14.12.2018 kell 13.00–16.00 Mari Kolbakov 522 6173 E-mail: [email protected] Räpina Aianduskooli saal 16.12.2018 algusega kell 13.00 Räpina Pensionäride Karmen Kukk 514 3217 Kujundus & trükk: Seltsi korraldataval jõulupeol kogu peo vältel Eve Kivioja 514 3261 Paar OÜ Tartu, Ilmatsalu 3g Karmen Kukk, sotsiaaltööspetsialist november 2018 räpina rahvaleht 3 Anname majale uue elu! RÄPINA VALLAVALITSUS KUULUTAB VÄLJA AVALIKU KONKURSI Räpinas on aastaid olnud tühjana imeilus maja „Koiva maja“ asukohaga Jõe 4, Räpinas. Maja ajaloost LASTEKAITSESPETSIALISTI Räpina möldrid vennad Peeter ja Margus Koiva ehitasid AMETIKOHALE esindusliku elumaja Võru (praeguse Jõe) tänava äärde 1930. aastal. Nõukogude võimu saabudes tuli loobuda nii veskist kui elumajast. Margus Koiva oli surnud enne sõda, kuid Peeter Koi- Lastekaitsespetsialisti töökoha eesmärk on laste va pidi edaspidi peavarju leidma tuttavate juures kuni surmani õiguste ja kaitse korraldamine vallas. Üksikisikutele 1954. Nõukogude okupatsiooni alguses, ehk 1944. aastal alustas või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, natsionaliseeritud elumajas tööd lasteaed. 1980. aastal on seal asunud kaugõppekeskkool ja alates 1987. aastast Räpina kergendamiseks või kõrvaldamiseks abi osutamise Muusikakool. Muusikakooli tarbeks projekteeris arhitekt Juhan korraldamine ja sotsiaalsele turvalisusele, arengule ning Kutti majale juurdeehitisena kena kammerliku saaliosa. Kooli ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. ümbruse haljastamisel olid algusest peale abiks Räpina Sovhoos- tehnikumi õpilased õpetaja Maie Kaarlõpi juhendamisel. Kooli Tööle asumine esimesel võimalusel. ümbruse haljastamisel oli Adolf Vaigla abiks hea nõu ja oma koduaiast pärit taimematerjaliga. Muusikakooli ümbruse haljastus Kandideerimisavalduste esitamise pälvis tähelepanu ja 1999. Aastal ka Eesti Vabariigi presidendi kaugtöö töökohtade järele Räpinas on aga endiselt olemas. tähtaeg on 07.12. 2018. Kauni Kodu auhinna. Pidasime plaani Vallavalitsusega ja Vallavolikoguga ning Räpina Muusikakool kolis majast välja 2009. aastal. Sest volikogu leidis võimaluse eraldada 2018. aasta valla lisaeelarvest Kandidaatidel palume esitada: saadik on maja seisnud nukralt tühjana. Aastast 2009, kui tulin vajaliku summa raha, et teha majas sanitaarremont. Remont on tööle SA Räpina Inkubatsioonikeskusesse, on pidevalt küsitud • CV; plaanis lõpetada 1. mail 2019. • motivatsioonikiri; väikeetevõtjate poolt väiksemaid rendiruume, mida ei ole olnud Mis plaaniks? Majas leiaksid omale kas büroo, kontori või vallal pakkuda. teenuse-tootmise pinnad Räpina valla väikeettevõtjad. Ruume, • haridust tõendavate dokumentide koopiad; SA Räpina Inkubatsioonikeskus esitas 2017. aastal toetuse mida on võimalik rendile anda, on kokku 12. Erineva suurusega • kandidaadi soovil muud tema poolt oluliseks taotluse ESTRUS programmile väikeettevõtjatele ja kaugtöö tegi- alates 9,6 ruutmeetrist kuni 25,6 ruutmeetrini. peetavad dokumendid või materjalid (autasud, jatele töökohtade loomiseks. Töökohtade loomine oli planeeritud On saabunud aeg anda majale uus elu! Kui on soov võtta projektid jms). vallale kuuluvasse Jõe tn 4 asuvasse hoonesse ning toetuse abil rendile tuba, siis avalda soovi ja leiame koos lahenduse ning oli kavas teha hoones töökohtade loomiseks vajalik kapitaalre- broneerime toa. Dokumendid palume saata Räpina Vallavalitsuse mont. Räpina Vallavolikogu otsustas Jõe tn 4 hoone anda SA aadressil Kooli 1, 64504 Räpina, Põlvamaa või aad- Räpina Inkubatsioonikeskuse kasutusse. ESTRUS programm Leo Kütt, sihtasutuse taotlust ei rahuldanud. Vajadus väikeettevõtjate ja ressil: [email protected], märgusõnaga „Lastekaitses- SA Räpina Inkubatsioonikeskuse juhataja petsialisti konkurss”. Lisateave: Räpina valla kodulehel www.rapina.ee või Enel Liin e-post [email protected], telefon 799 9501 ja Piret Rammo e-post [email protected], telefonil 5257864.

RÄPINA VALLAVALITSUS KUULUTAB VÄLJA AVALIKU KONKURSI KULTUURI-JA SPORDITÖÖSPETSIALISTI AMETIKOHALE

Kultuuri-ja sporditööspetsialisti ametikoha eesmärk on eelduste loomine efektiivse ning laiapõhjalise kul- tuuri- ja spordielu jätkumiseks vallas, välis- ja avalike suhete arengule kaasa aitamine oma töövaldkonnas. Räpina valla kultuuri- ja spordialaste õigusaktide väl- jatöötamine. Räpina valla kultuuriasutuste töö koordi- neerimine ja suunamine. Tööle asumine esimesel võimalusel. Kandideerimisavalduste esitamise tähtaeg on 07.12. 2018. Kandidaatidel palume esitada: • CV; • motivatsioonikiri; • haridust tõendavate dokumentide koopiad; • kandidaadi soovil muud tema poolt oluliseks peetavad dokumendid või materjalid (autasud, projektid jms). Dokumendid palume saata Räpina Vallavalitsuse aadressil Kooli 1, 64504 Räpina, Põlvamaa või aad- ressil: [email protected], märgusõnaga „Kultuuri-ja sporditööspetsialisti konkurss”. Lisateave: Räpina valla kodulehel www.rapina.ee või Enel Liin e-post [email protected], telefon 799 9501 ja Piret Rammo e-post [email protected], telefonil 5257864 4 räpina rahvaleht november 2018 Meie kandi tähtsaim pärandus on võru keel

Mängunurkades oli võimalik mängida saksakeelseid mänge, panna kokku puzzlesid jne. Foto erakogust Keeleoskus on rikkus

Oktoobris korraldasid Viluste koolis saksa keelt õppivad noored koos õpetajaga Saksamaad, saksa keelt, kultuuri, muu- sikat ja sporti tutvustava nädala. Selle aja jooksul oli võimalik tutvuda näitusega sakslaste tuntumatest leiutistest, ilma milleta me tänapäeva elu enam ettegi ei kujuta. Ainetundides vesteldi Saksamaa loodusest, muusikutest, sportlastest, loeti ette vendade Grimmide muinasjutte, raamatukogus oli väljapanek Saksa mui- nasjuturaamatutest ja vaadati saksakeelseid multikaid. Erinevates mängunurkades oli võimalik mängida saksakeelseid mänge, panna kokku puzzlesid, lahendada mälu ja kiirust arendavaid ülesandeid. Sellesse nädalasse jäi ka Saksamaa ühtsuse päev. Koolipere riietus oli sel päeval inspireeritud Saksamaa lipuvärvi- dest, lisaks seiklesime me päeva jooksul mööda keskusi. Õpetaja Kersti Juurma andis põhjaliku ülevaate muusikast, õpetaja Krista Salfi abil saime teadmisi sporditarvete firmast ADIDAS, tema loo- jatest ja toodangust. Spordijalanõude näitus aitas ennast kurssi viia teadmisega, milleks mingit jalanõud kasutada. Raamatuko- Novembrikuu teine nädal 5.–11. november oli Võru Instituudi kuid aru sellest keelest saab enamus. Sel korral panime rõhku guhoidja Ene Mähari juhendamisel toimus nukuteatri etendus poolt juba 13. korda kuulutatud võru keele nädalaks. Meie vald aga võru keele lugemisele – iga klass või selle esindaja luges „Traurige Katze”, mis pakkus lõbu nii lasteaia- kui ka koolilastele. kuulub vana Võromaa piiridesse ja oli vanasti Räpina kihelkond, aulas kooliperele ette võrukeelseid lugusid. Meile olid külla tulnud Oli hariv, silmaringi arendav, tore ja lõbus nädal. Keeleoskus on kus meie esivanemad rääkisid kõik võru keelt. Tänapäeval on ka lasteaialapsed, kes esitasid heas võru keeles oma esinemis- käes aga olukord, kus võru keelt, meie esivanemate pärandust, numbri. Kooli paremad ettelugejad sõitsid samal päeval Võru rikkus, mida keegi meilt võtta ei saa. kuuleb haruharva – kui üldse. Põhjuseks on nõukogude aja võru Lasteraamatukokku ettelugemisvõistlusele „Kullõ, ma loe sullõ!“. Rõõmsat meelt keelte õppimiseks! keele keelustamise nõue. Olen kuulnud, et mõnel pool pandi laps Seal luges väga hästi Kevin Vissel (7.kl), auhinnalised kohad Esta Sokman, isegi nurka, kui õpetaja kuulis, et ta räägib võru keelt. Kasvaski saavutasid Maritte Arianne Plaado (4.kl) ja Marti Ziukman (5.kl). Viluste Põhikooli õpetaja üles põlvkond, kes hakkas lapsi kodus ainult eesti kirjakeeles Leevi raamatukogus lõpetasime 10. novembril võru keele rääkima õpetama. Kui omavahel räägitigi võru keelt, siis lapsega nädala. Rääkisime ja kuulasime võru keelt ning lugesime ilmtingimata ainult eesti keelt, arvates, et muidu on tal koolis raske. üksteisele ette võrukeelseid lugusid. Kõlasid Uma Pido laulud. Pihkva „sandid“ külastasid Kas tõesti oli koolis väga raske, kui eesti keelt üldse 1. klassi Rõõmu tegi, et osalema oli tulnud ka lapsi – on ju nemad võru astudes ei osatud? Astusin võrukeelsena 1. klassi ja enda ko- keele tähtsaimad edasikandjad. Huvitav oli vahelduseks kuulata Viluste Põhikooli gemuse põhjal võin öelda, et see polnud sugugi nii. Niikaua, kui ka mulgi murret. lugemine selge polnud, oli ikka arusaamatusi, kuid see oli niiviisi Võru keele nädal on küll läbi, kuid tegelemine meie esiva- Rahvusvaheline maskeerimis- ja sanditamiskombestikku vaid näärideni. Siis vahetati aabits lugemiku vastu välja ja selle nemate pärandusega kestab. Käimas on Uma Lehe sügisene tutvutav festival “Hakkame santima!” on kutsutud ellu selleks, lugesin koolivaheajal huviga läbi ning koos sellega sai nii lugemine jutuvõistlus, kuhu oodatakse kõikide lugusid, ja õpilaste oma- et säiliksid meie mitmekesised sanditamistraditsioonid elavas kui ka eesti keel selgeks. loomingukonkurss „Mino Võromaa“. Kõige parem oleks aga, kui kasutuses. Projekti veab eest Eesti Folkloorinõukogu koos Rahva- Tänapäeval on olukord muutunud ja selgeks saanud, et mida me ise väärtustaksime sel moel oma esivanemate pärandust, et kultuuri Keskusega ning see on üks Euroopa kultuuripärandiaasta rohkem inimene keeli oskab, seda parem talle – olgu selleks leiaksime oma lastele võru keele kuulamise/rääkimise võimaluse, 2018 sõlmsündmustest Eestis. keeleks kasvõi võru keel. Pealegi on võru keel meie kandi vahva kasvõi raadio ja teleka vahenduselgi. Kellel on aga võru keelt “Hakkame santima!” aktsiooni sisuks oli mardipäeva ajal omapära ja suurepärane võimalus üleilmastumise vastu. oskavad pereliikmed või tuttavad, on õnnega koos! toimuv üle-eestiline mardisandi jooksmine. Toimus ka rahvus- Ka Viluste koolis tähistasime võru keele nädalat. Lugesime Kõnõlõmi latsõga võro kiilt. vaheline konverents tutvustamaks eri maade traditsioone. Nii ja kuulasime võru keelt, raamatukogus joonistasid lapsed pilte, allkirjadeks võrukeelsed nimetused. Piltidest seadsime korido- Aasa Liiv jõudiski festivali raames Viluste kooli folklooriansambel Ugrada ridesse üles näitused. Võru keeles rääkimine on lastele raske, Viluste põhikooli võru keele ringi juhendaja Pihkvast, kes tutvustas kooli- ja lasteaialastele ning õpetajatele vahvaid mänge ja tantse, mida nende kodumaal esitatakse. Nii nagu meilgi, on kombeks „santidele“ etteastete käigus või järel ELO hooaja avasündmus Viluste koolis Ministaaride pidu pakkuda söögipoolist, maiustusi või raha. Idanaabritel oli varuks mitu põnevat mängu, mis tekitasid meie lastes hasarti ja mängu- ELO on Eestimaa noorte- Reedel, 9. novembril toimus meie koolis taas ministaaride lusti, mida ilmselt oleks jätkunud veel tundideks, kui aeg poleks ühendus, kus löövad kaasa noored pidu. Esines üle saja õpilase, üles astusid ka õpetajad ning 7.–18. eluaastani, kes jagunevad külalisi lahkuma sundinud. Kõige põnevamateks mängudeks pealtvaatajaid oli üle kolmesaja. A-rühmadeks – 1.– 4. klass, Klubi- osutusid hundirakendi seljas ratsutamine ja kukepoks. Kukepoksi deks – 5.– 9. klass ja JuniorTeami- 5.–8. klass üldvõitja auks esitati lõpuks kiidulaul ja teda tantsutas nägus neiu. deks – 10.–12. klass. ELO vahetas I koht 5.a Väiksematele lastele pakkus palju põnevust ka kole karu, kes 30 aastat tagasi välja pioneeriorga- II koht 5.b kandis üsna hirmuäratavat maski ja möirgas kohutavalt. Tema nisatsiooni ja alates sellest ajast on III koht 8.a, 8.b andis pahandusetekitajatele või kahelistele lastele karistuseks ELO-ga seotud ka Viluste kooli rihma. Ega karu üdini halb olnudki, karu ülesanne oli näiteks ka noored. ELO – tähendab ERITI 9.–12. klass lapsi magama kussutada, mõned julged tüdrukutirtsud pakkusid LAHE OLEMINE ja seda on tões- I koht 9.b end ise karu kaissu. tanud ka kõik 30 tegevusaastat. II koht 10. klass Seekord oli Noorteühendus III–IV 9.b ja 8.a, 11. klass Vaike Tammes ELO oodatud Vilustesse hooaja avasündmusele, mis sai teoks Toredate etteastetega astusid veel üles 3.a, 2.a, 6.b, 6.a, 3.b, Räpina valla avalike suhete spetsialist 9.–10. novembril. Külalised saabusid Arukülast, Kohtlast, Keilast, 7.a, 9.a, 11. ja 12. klass. Parksepast, võõrustajateks Viluste kooli “elokad”. Nädalavahetusel Suur tänu kõigile esinejatele ning õpetajatele ja lastevane- tegutsesid koos 110 noort ja 10 täiskasvanut. Teadmisi ja ülevaate matele, kes ürituse kordaminekule kaasa aitasid. Tore oli näha meie kooli traditsioonidest ja tegemistest said külalised osaledes meie kooli vilistlasi esinejatele kaasa elamas! viktoriinides ja erinevates mängudes. Õhtuprogramm koos vilistlastest lõõtsa- ja laulupoistega ning lõkkeõhtu tokisaiade küpsetamisega oli meeleolukas ja elevust tekitav. Vanu ja uusi lauamänge mängides, Marika Ääremaa öövõrkpalli lahinguid lüües, ELO tähestikku koostades, kalendrifotosid lavastades ja öises koolimajas ringi hiilides sai märkamatult reedest laupäev. Kõht hommikuputru täis, sõitsid kõik Räpina loomemajja, et seal asjatundlike ja toredate juhendajate eestvõtmisel loovalt tegutseda. Aitäh loomemaja meeskonnale sõbraliku ja meeldejääva vastuvõ- tu eest. Noortele väga meeldis. Tuntud tõde on see, et tegutseda on alati toredam, kui kõht on maitsvat toitu täis. Nii hea, et kodukohast on võtta suurepärased toitlustajad. Külalised olid vaimustuses. Täname OÜ RUSCOLZ ja Koduköök „UUESKUUES”! Kaks novembripäeva, täis toredaid ettevõtmisi, mõnusaid kohtu- misi ja uusi sõpru, möödusid kiiresti. KIITUS Viluste A-rühma, Klubi ja J-Teami liikmetele, kooliperele ja sõpradele, kes kõik tegid selleks, et külalised ennast siin oodatuna ja hästi tunneksid. Kui bussid kooliõuest minema sõitsid, jäi südamesse teadmine – ELO on tõesti ERITI LAHE OLEMINE. Uute kohtumisteni! Viluste ELO kuraatorid – Hundirakend. Foto: Vaike Tammes Esta Sokman, Krista Salf Foto: Aivo Parmson november 2018 räpina rahvaleht 5 Mehikoorma „Lennukad noored” lõpuüritusel Mehikoorma Põhikooli 2. novembril toimus Luunja Kultuuri- ja vabaajakeskuses tegemistest Lennukate noorte lõpupidu. Läbi on saamas Luunja, Tartu, Võnnu, Meeksi ja Mäksa valla (peale haldusreformi Luunja, Tartu, Kastre ja Räpina valla) koostööprojekt, mille raames toimus kahe aasta jooksul noortele erinevaid väljasõite, huviringe ja muid põnevaid tegevusi. Lõpupeo puhul kogunesid Luunjasse kõikide valdade noored ning projektiga seotud inimesed – kokku orienteeruvalt 100 inimest. Õhtu esimeses pooles toimusid erinevad töötoad. Tänu Ampsuteadusele said kõik huvilised valmistada ise jäätist, Võnnu noorsootöötaja eestvedamisel väljendati enda tundeid draama- õppes ning et pimedal ajal nähtav olla, valmistati ise helkureid. Meenutati projekti raames ühiselt veedetud sündmusi. Suvel toimunus laager Eesti Lennundusmuuseumis, noored külastasid Ridali Lennuklubi ja Tallinna Lennujaama, Lennujuhtimiskeskust ja Magnetic MRO-d. Meeksi valla seltsikeskuses toimus ka samal ajal huvilistele nutiring. Võnnu noored esinesid kahe improvisatsioonilise etteastega ja Luunja noortebänd Õhtune Meeleolu esitas oma parimaid pa- Lennukate noorte kohtumised olid alati põnevad. lasid. Õhtu võttis kokku Saaremaalt pärit Eesti otsib superstaari Foto erakogust võitja Uudo Sepp. Uudo suutis kõik noored panna kaasa laulma ja tantsima. Lennukate noorte lõpupeole pandi punkt traditsioo- nilise diskoga. Lõpupeo toimumist rahastas haridus- ja teadusministri kinni- tatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaas- rahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte Õpetajate päeva õpetajad. Foto: Inga Rõžova tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames. Oktoobrikuu esimesel reedel tähistasime õpetajate päeva. 9. klas- si õpilaste Liina ja Taire sõnul erines see päev väga palju tavalisest Inga Rõzova, koolipäevast, sest nendel oli tore võimalus õpetajaametit proovida. Huvi-ja noorsootööjuht Koolipäev kujunes väga toredaks ning oma ülesannetega tuldi päris hästi toime. Päeva jooksul sai tunde anda nii 1.–3. klassi jütsidele kui ka vanemate klasside õpilastele. Toimetamist oli palju ning vahetun- Ruusa Põhikooli õuesõppepäev “Taevaskoja elurikkus” nidki möödusid märkamatult. Päris õpetajaid tänati aktusel lillede ja ilusate sõnade ning pisikese kontserdiga. Loodusajakirjanik ja loodusraamatute autor Kristel Vilbaste Nüüd ollakse jälle ühe kogemuse võrra rikkamad ning mõiste- takse veidi rohkem õpetajatööga kaasnevaid võlusid ning loomulikult on öelnud: “Õuesõpe on loodushariduse oluline osa. Selleks, et ka raskusi. loodust tegelikult tundma õppida, ei piisa vaid sellest kõnelemi- sest, lugemisest ja filmide vaatamisest. Loodust tuleb kõnetada tema enda keeles ja see eeldab looduses viibimist.” Anne Konsap Ruusa Põhikooli koolipere kolis neljapäeval, 18. oktoobril *** terveks koolipäevaks Taevaskoja loodusesse. Õuesõppepäeva 11.oktoobril külastasid 5.–9.klasside õpilased Viljandi Pärimus- eesmärk oli looduse ja looduskasutuse tundmaõppimine läbi muusika aita. Käisime päevasel kontsertkohtumisel muusik Heini Vaikmaaga. vahetu kogemuse. Soovisime arendada õpilastes oskust vaa- Oma laulude vahele jutustas ta sellest, kuidas kujunes tema muu- delda, mõista ning selgitada looduses eksisteerivaid objekte ja sikutee alates noorpõlvest. Publik sai esitada ka küsimusi. Pärast protsesse, analüüsida keskkonda kui tervikut. kontserti tutvustas maja perenaine meile lavataguseid ruume, rääkis Õuesõppepäeva alustasime ühise matkaga Taevaskoja maja ajaloost ja erinevatest üritustest, mida aidas korraldatakse. Oli matkarajal. Alguses läbisime Väikese Taevaskoja, mille kaldal huvitav ja hariv päev Viljandis. paikneb Devoni liivakivi paljand ja allikate uuristatud kaks koobast: Neitsikoobas ja Emalätte koobas. Katri Narusing Edasi ootas meid Suur Taevaskoda, kus paljanduvad Kesk- *** Devoni Burtnieki lademe Härma kihistiku põimkihilised liivakivid. Mehikoorma Põhikooli 6. klassi õpilased Kirkeliis Lillemets, Artur Pärast 2,5 kilomeetrilist matkatee läbimist toimusid edasised Parma ja Säde Reet Posti saavutasid Tartu Ülikooli loodusmuuseumi tegevused nn ainete pesades. Sel aastal olid õpetajad välja poolt korraldatud veebiviktoriinil nooremas vanuseastmes (6.–9. mõelnud viis pesa: matemaatika-, keelte-, loovus-, spordi- ja klass) kolmanda koha. looduspesa. Esimese koha saavutas Põlva Kooli 9. klassi võistkond, teist kohta jagati seitsme võistkonna vahel ning kolmas koht läks jagamisele Iga liitklassirühm sai endale orienteerumiskaardi, kus olid kaheksa võistkonna vahel. märgitud pesade asukohad. Igas pesas oli tegevuse/ülesande Viktoriinil osales kokku 116 võistkonda, millest 89 võistkonda lahendamiseks aega 25 minutit. Peale seda tuli liikuda järgmi- nooremas kooliastmes, kokku oli 318 osalejat. Viktoriinil tuli vastata sesse pessa. Spordipesas oli üks ülesanne head meeskonnatööd nõudev küsimustele seente mitmekesisusest, eluviisist, erinevatest liikidest Keeltepesas jutustati Suure Taevaskoja legendidest, mis ning seeni pidi määrama fotode järgi. lauatennisepalli veeretamine rennides. Foto: Kurmet Karsna pajatasid kaljus asunud koobastest ja salakäikudest, kuraditest, Seeneviktoriiniks valmistumisel uurisid õpilased mitmeid seene- hirmsast maost ja ennast kuldkammiga sugevast näkineiust. Pea- tuli kasutada 10-sendiseid münte ja kontrollimiseks mõõdulinti. määrajaid, tutvusid ajakirja Eesti Loodus artiklitega ning harjutasid le selle tuli õpilastel täherägastikust leida sõnu, mis on seotud Spordipesas tuli õpilastel proovile panna oma meeskonnatöö üheskoos seente määramist internetis. Õpilaste sõnul said nad tänu selle kohaga. oskus ja üksteisega arvestamine. Olulisteks märksõnadeks direk- viktoriinile palju uut infot seeneriigi kohta ning tõenäoliselt lähevad Looduspesas anti algklassiõpilastele ülesandeks valmistada tor Kurmet Karsna sõnul olid kiirus, tähelepanelikkus ja osavus. uuel seenehooajal juba metsa seeni määrama. Õpilaste juhendajaks looduses kättesaadavatest materjalidest purjekas, mis püsib vee- Loovuspesas liikusid õpilased rongi süsteemis. Liikumise oli õpetaja Anne Konsap. Sügisesel koolivaheajal külastasid Mehikoorma Põhikooli õpe- peal. Peale purjekate ehitamist toimus Ahja jões demonstratsioon ajal pidid leidma rongiga liitumiseks rongipileti, milleks võis olla tajad ja töötajad kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünnikodu ja looduses olev materjal. ja kohe selgus, kelle purjekas jäi pinnale, kelle oma läks põhja. muuseumi Vargamäel. Matemaatikapesas tegid algklassiõpilased hobukastanimu- Õuesõppepäev lõppes turgutava lõunasöögiga värskes õhus. Giidi vahendusel meenutati põnevaid seiku kirjaniku ja tema nadest numbreid. Mälu treenimiseks mängiti arvude memoriini Kõik loodusesse! lähedaste eluloost. Tutvuti muuseumi püsiekspositsiooniga, tuletati ning arvutati 20 piires peast. 5.-9. klassi õpilased arvutasid kolme meelde Andrese ja Pearu ehteestlaslikke karaktereid ning kogeti, erineva puu vanust, pikkust ja kõrgust. Pingi pikkuse mõõtmiseks Andri Võsokovski ja Kaja Hüsson et läbi aastate kestavad ikka samad elutõed ja probleemid. Ühises söögilauas eluliste probleemide üle arutledes selgus, et nii mõnelgi kolleegil tekkis huvi ja soov peagi uuesti Vargamäe radadele minna. Koostööpäevad „Ruusa Põhikooli edasised arengusuunad“ Muuseumikülastus oli huvitav ja silmaringi laiendav, pani mõtlema elu ja armastuse üle. Tagasiteel põikasime läbi ka Albu mõisapargist Kolmapäeval, 24. oktoobril sõitsid Ruusa Põhikooli õpetajad ning heitsime pilgu Järvamaa vanimale mõisahoonele, kus tegutseb Võru- ja Valgamaale, et tugevdada ühtekuuluvustunnet ning Albu Põhikool. omavahelist koostööd. Sel aastal tähistatakse Anton Hansen Tammsaare 140. sünni- Päev algas Rõuge Põhikoolis, kus toimus huvitav ja hariv aastapäeva – seega oli igati õige aeg armastatud kirjaniku elu ja ekskursioon mööda koolimaja. Õppealajuhataja ja eripedagoog loomingu meenutamiseks. 1. novembril kohtusid meie 9. klassi õpilased Põlva Rajaleidja jagasid kogemusi erivajaduslike õpilaste õpetamisest ja tutvus- keskuse karjäärinõustaja Eha Raaviga ja karjääriinfo spetsialisti Kadri tasid kooli õppetöö korraldust ja õpetamismeetodeid. Pelisaarega. Õpilaste sõnul said nad palju uut infot ja mõtteid oma Rõuge Põhikooli teeb eriliseks energiasäästlikkus ja avar tuleviku planeerimiseks ning sooviksid edaspidigi karjäärinõustajate hoov, kus õpilased saavad puhata, sportida ja mängida. Aitäh, asjalikke nõuandeid kuulata. Rõuge Põhikool meeldiva ja sõbraliku vastuvõtu eest! Päev jätkus Otepää Talispordimuuseumis, kuhu on koon- Anne Konsap datud meie talisportlaste märgilised eksponaadid läbi erinevate *** aastakümnete, taliolümpiamedalid ja palju muud huvitavat. Õpe- Mehikoorma Põhikooli I–III klassi õpilasi külastasid piirkonna- tajatele tutvustati suusasangarite parki ning Tehvandi suusa- ja politseinik Janno Sild ja noorsoopolitseinik Terje Lukk. laskesuusastaadioni. Edasine retk viis Tehvandi K90 hüppetorni. Peamiseks teemaks oli ohutu liiklemine pimedal ajal: kui oluline on See on üks kõrgemaid hüppetorne Lõuna-Eestis. Sealt avanes olla teistele nähtav ja ise tähelepanelik. Kontrolliti ka helkureid ning erakordselt lummav vaade Otepää kuppelmaastikule. Koostööpäev Valga- ja Võrumaal. Foto: Kurmet Karsna kahjuks selgus, et kõigil seda ikka pole. Lubasime viga parandada Liftis avanes meil võimalus vestelda noortega, kes olid ligikau- arengusuunad“. Arutleti kooli hetkeolukorra, väärtuste ja ja olla helkuri kandmisel hoolsamad. du 8-10 aastat suusahüppamisega tegelenud. „Tuleb olla hingega eesmärkide üle. Vaatasime üheskoos üle Ruusa Põhikooli Esimese klassi õpilased said kingituseks toredate piltide ja ülesannetega liiklusaabitsad. Pealekauba said kõik õpilased helku- hüppe juures ja kartma ei pea midagi. Kogu aluse paneb trenn,“ arengu- ja tegevuskava. Tegime läbi SWOT-analüüsi, kus selgus, et oleme aastal 2011 välja toodud nõrkused suutnud muuta rid. Koduseks tööks jäi üle vaadata ka vanemate õueriided ja välja sõnas 18-aastane hüppaja. Liftis kohtusime ka Sankt-Peterburgi selgitada, kas need ikka helendavad. tugevusteks või võimalusteks. Lisandunud on uued ohud, aga noortega, kes olid tulnud trenni tegema Otepääle, sest nende Oli tore, et politsei leidis aega tulla ja meelde tuletada ohutu piirkonnas pole K90 hüppetorni. ka erinevad ja vajalikud tugevused. liiklemise olulisust. Koostööpäev jätkus Pühajärve SPA- ja Puhkekeskuses, kus toimusid mõttetalgud teemal „Ruusa Põhikooli edasised Andri Võsokovski ja Kaja Hüsson Inga Rõzova 6 räpina rahvaleht november 2018 Lasteaia lõbus spordipäev Räpina Ühisgümnaasiumis

Kuulus Ameerika Ühendriikide korvpallur Michael Jordan on sai teha, kui lapsed pidid katsumise teel ära arvama, mitu eset öelnud: “Lihtsalt mängi. Lõbutse. Naudi.” Seda suurt sportimise on läbipaistmatus kotis. toredust nautisid ka Vikerkaare lasteaia lapsed 25. oktoobril 2018 Spordipäeval juhatas vägesid alati rõõmsameelne ja särtsa- a. Juba päris mitmendat korda toimus meie lõbus spordipäev kas ujumisõpetaja Ülle. Tema spordivile taktis sai iga rühm ühte Räpina Ühisgümnaasiumi võimlas, mis lummas nii suuri kui mängu mängida 7-10 minutit, et siis ootusärevuses edasi järgmise väikeseid oma kutsuva sportliku olemusega. mängu juurde kihutada. Hommikul, kui lapsed veel lasteaias mõnusasti sõid ja män- Lõpuks, kui lapsed olid kõik mängud ära mänginud, oli kord gisid, hakkasid õpetajad juba Ühisgümnaasiumi poole sättima, õpetajate käes. Seda mudilaste ergutuskisa oli vist kuulda pa- et ära teha kõik vajalikud ettevalmistused. Õpetaja Gerli auto oli berivabrikussegi, kui õpetajad pidid aja peale väikseid pehmeid paksult täis topitud igasuguseid naljakaid ja kummalisi vahendeid palle viskama vastasvõistkonna joone taha ja teise mänguna – pehmed väikesed pallid, ujumisnuudlid, kummist jalajäljed, need samad mummud ämbrisse koristama. KinderSurprise’i kollased munakesed, veepudelid jpm. Kõik osalejad, nii lapsed kui õpetajad, tasustati medalitega ja Väitluse võitsid Daan Zekker, Alina Poduškina ja Andres Kui autoklaasid said jääst puhtaks kraabitud, võis reis alata. kosutuseks sai nautida imemaitsvat õunaampsu. Meel rõõmus Palusalu. Foto: Tarmo Tammes Sõitsime edasi umbes-täpselt 400 meetrit ja oligi taas võimalus ja keha parajalt väsinud, asuti tagasiteele lasteaeda. Usun, et terve autotäis kraami ning õpetajaid maha laadida ja võimlasse kõigil lastel oli selle päeva lõunauni eriti magus. Oleme väga Sahharovi auhinna vedada. Kokku seati üles seitse mängu - kõik ühtemoodi lõbusad rõõmsad, et spordipäeva fotografeeris Õnneseente rühma Keidy ja pingutust nõudvad. Ma ei valeta, kui ütlen, et tõenäoliselt oli ema ning neid pilte saab vaadata lasteaia kodulehel. Täname kandidaatide teemaline väitlus kõige populaarsem see mäng, kus pidi vastase pehme ujumis- kõiki osalejaid ja abilisi! nuudliga ümber ajama. Naerukisa ja hõikeid oli kuulda sellest 5. novembril toimus Räpina Ühisgümnaasiumis Sahharovi võimla nurgast kõige rohkem. Lisaks oli mängudeks veel mitu Pilar Salf, auhinna kandidaatide teemaline väitlus. Võistlesid 12. klassi takistusrada, täpsusvise, hüppamised, jooksmised. Ka ajusporti lasteaia eripedagoog õpilased, väitlust jälgisid 11. klassi õpilased. Sahharovi auhind on Euroopa Parlamendi poolt igal aastal välja antav auhind, mis an- takse ühele maailmas väljapaistvale inimõiguste kaitsjale. Täna- vune auhinna laureaat on Venemaal vangistuses viibiv Ukraina filmirežissöör Oleg Sentsov. Meie kooli väitlusvooru võitis võistkond koosseisus Daan Zekker, Alina Poduškina ja Andres Palusalu. Võistluse korral- dajaks on Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis koostöös Eesti Väitlusseltsiga, väitluse viisid koolis läbi õpetajad Tarmo Tammes ja Reet Ladva. Tarmo Tammes

Toimekad Muumid loendamas. Võistlustule läbinud eeskujulikud õpetajad. Fotod: Marika Salve Räpina ettevõtjate õppereis Moldovasse 3.–7. oktoobrini käis seltskond ettevõtlikke Räpina inimesi Moldovas õppereisil. Külastati kohalike omavalitsuste asutusi, ko- halikke ettevõtteid ning igal aastal toimuvat Moldova veinifestivali. Kohale jõuti esimese päeva pärastlõunal ning peale puhkehet- ke hotellis tutvuti kohaliku giidi abil Chișinău kesklinnaga. Pärast linnaekskursiooni toimus rikkalik tervitusõhtusöök restoranis La Plăcinte, mis serveerib traditsioonilisi Moldova roogasid. Teisel päeval sõideti viie tuhande elanikuga Budești külasse, Kitsarööpmelise raudtee muuseumirongi ees. mis asub 15. kilomeetri kaugusel Chișinău’st. Seal kohtuti linna- Foto erakogust peaga, pr Nina Costiuc’iga. Budești’l on head sidemed Euroopaga – neil on sõpruslinnad Itaalias, Rootsis, Rumeenias ja Saksamaal. Õppeekskursioon Aluksnesse Tänu Euroopa sõpruslinnade toele on Budesti suure osa oma linna avalikest hoonetest ära renoveerinud. Külastati linnavalit- Sügisel 18. oktoobril toimus taaskord Põlvamaa Ajaloo- ja suse hoonet, ratsakeskust „Sparta“, tervisekeskust, lasteaeda, Ühiskonnaõpetuse ainesektsiooni õppe-ekskursioon. Tradit- külakeskust „Udo Jurgens“, koolimaja ning õlletehast „Kellers“. siooniks saanud õppereisidele võtavad õpetajad endaga kaasa ajaloohuvilisi õpilasi. Sellised väljasõidud on toimunud 2013. Vaatamisväärsused ja veinifestival aastast Valga-, Pärnu-, Viljandi- ja Jõgevamaale. Tänavu uurisime Kultuuriväärtustest külastati Orheiul Vechi külas asuvat koha- Põhja-Lätis asuvat Aluksne piirkonda, kuna see on ajalooliselt liku elu majamuuseumit ja kaljusse raiutud mungakloostri kirikut. tihedalt seotud Lõuna-Eestiga. Osalejaid oli kõigist Põlvamaa Käidi ka Curchi kloostris, millest osa oli veel renoveerimisel, aga suurematest koolidest. mille kirik oli valmis ja on tõeline kunstiteos. Päev algas huvitava linnaekskursiooniga, kus tutvustati hu- Kolmandal päeval käidi Nisporeni’s, kus kohtuti noore, vitavaid mälestusobjekte ja nende saamislugusid. Külastasime aga väga ambitsioonika ja teotahtelise linnapeaga, hr Grigore Ettevõtjad Moldovas. Templimäe vaatetorni ning tutvusime kohaliku kooliga, kus ka Robu’ga. Tutvuti Nisporeni linna tegemiste ja plaanidega, külas- lõunastasime. Pärast sööki nautisime huvitavat kristallide ja tati kohalikku ettevõtlusinkubaatorit, kangatoodete valmistamise tehast ja kuivatatud ploomide tootmise tehast. Kui Budesti otsis valguse show’d Aluksne uues lossis asuvas loodusmuuseumis. Euroopast häid suhteid rahalise toetuse saamiseks, siis Nisporeni Päev jätkus muuseumite külastamistega. Esmalt piiblimuuseum, otsib häid suhteid kogemuste omandamiseks ja oma toodete kus me nägime erinevas vanuses ja keeles piibleid. Hiljem turustamiseks. Näiteks tunti huvi oskusteabe omandamiseks läksime sõitma kitsarööpalise muuseumirongiga. Päev lõppes Traveler’s Friend lihatööstuses, mille toodangut nähti Moldova etnograafiamuuseumis, kus me nägime Läti talude ajalugu. mõistes innovaatilisena. Huvitav fakt Nisporeni kohta on veel Tegu oli meeldejääva, huvitava ja õpetliku reisiga. Rahaliselt see, et linnal on kehtestatud 1% maks Nisporeni nime kandvatele toetas õppereisi Haridus- ja Teadusministeerium. Osalejate poolt vahuveinidele. tänud kõigile, kes aitasid kaasa suurepärase reisi toimumisele. Neljandal päeval külastati Moldova veinifestivali, mis toimub Eriline tänu ainesektsiooni juhile Tarmo Tammesele ja Leo igal aastal oktoobri alguses Chișinău’s ning mis sel aastal toimus Küttile. 6.–7. oktoobril. Käesoleva aasta festival oli pühendatud riigi kolmele geograafilise tähisega veinipiirkonnale „Codru”, „Valul Victoria Jürgenson lui Traian” ja „Stefan Voda” ning geograafiliselt kaitstud tootele „Divin“. Kohal oli 60 veinitootjat, kes pakkusid oma veinitelkides huvi- RÄPINA RAHVALEHE MÜÜGIKOHAD listele võimalust tooteid kas tasuta või raha eest degusteerida ja kaasa osta. Festivali degusteerimispassi ostja sai kaela riputatava Külastati kuivatatud ploomide tehast. Fotod Kairit Peedimaa Räpina Rahvalehte saab osta järgmistest kohtadest: veinipokaali ning võimaluse omal valikul 11 tootja veinitelgis tasuta eest hoolt kantakse. Ettevõtjad, omavalitsustöötajad ja MTÜ’de veini degusteerida. Veiniala kõrval oli festivali toiduala, kus sai esindajad said kokku sealsete vastavate inimestega ning vahe- • Räpina Konsum osta nii traditsioonilisi kui ka tänapäevaseid roogasid. tasid omavahel mõtteid, ideid ja kontakte. Ettevõtete, asutuste • Leevi kauplus LEPO Viimasel päeval külastati Asconi veinikeldrit, millel on viina- ja seltside külastamise käigus nähti enamvähem terviklikult riiki, marjaistandusi rohkem kui 500 hektari peal. Külastati tootmis- • Kauplus Võõpsu mis vabanes Nõukogude Liidust samal ajal kui Eesti. Riiki, mille ja pakendamisruume ning degusteeriti veine. Kuna tegemist elatus- ja majanduslik tase on aga sarnane tasemele, mis oli • Põlvamaa Turismiinfokeskus on suure veinitootjaga, siis sellel päeval toimus neil ka oma Eestis 1990.-te keskel. • Veriora A&O veinifestival. Väljaspool veinihooaega võetakse Asconi’s vastu Reisi pani Räpina Inkubatsioonikeskuse tellimusel kokku ja ekskursioone, pakutakse majutust ning seal on avatud restoran. viis läbi giid Victor Guzun, kes on ise Moldovast pärit. Ametilt on • Mehikoorma A&O Lisaks ehitatakse juurde 12 traditsioonilist Moldova stiilis maja, ta poliitik ja diplomaat ning aastatel 2010–2015 oli ta Moldova • Räpina postkontor millest saavad külalistemajad. suursaadik Eestis. Reisil käinud seltskond jäi reisiga väga rahule. • Autokauplus Reisi eesmärgiks oli külastada endist Nõukogude Liidu maad ning näha, kuidas seal elatakse, äri tehakse ja ühiskonna Kairit Peedimaa november 2018 räpina rahvaleht 7 Hip-Hop viib Räpina noori järjest kõrgemale Räpina Muusikakooli õpilased olid taas edukad

18.–20. oktoobrini toimus Tartu Valla Muusikakoolis David Otto Wirkhausi nimeline puhk- ja löökpilliõpilaste konkurss. Räpina Muusikakoolist osales viis õpilast, kes kõik naasid koju autasudega. Aksel Vürst (klarnet) 1. koht (õpetaja Tõnu Kalm, kontsert- meister Ieva Kostanda). Minna Emilia Vürst (flööt) 1. koht (õpetaja Oksana Iljašenko, kontsertmeister Martina Liiver). Jakob Täht (metsasarv) 2. koht (õpetaja Kaido Otsing, kont- sertmeister Martina Liiver). Jaan Junson (löökpillid) diplom (õpetaja Gertrud Leopard, kontsertmeister Erene Petrova). Regnar Preeden (löökpillid) diplom (õpetaja Gertrud Leopard, kontsertmeister Martina Liiver). Räpina Muusikakooli vilistlane Reno Kokmann, nüüdne H. Elleri nim Tartu Muusikakooli 1. kursuse löökpilliõpilane, kes eelmisel aastal õppis meie koolis lisa-aastal, saavutas oma vanusegrupis 1. koha (õpetaja Heigo Rosin, kontsertmeister Ieva Kostanda). Õnnitleme kõiki konkursil osalenuid, soovime jätkuvalt indu harjutamiseks ning edu edaspidiseks! Marika Klimberg-Hyötyläinen, Räpina Muusikakooli direktor

Räpina noor tänavatantsija Ketlyn. Foto erakogust Juba mõnda aega tegutseb Räpinas tänavatantsukool JJ- väga rõõmus. Loomulikult oli suur väljakutse pikkades trennides Street, mis pole lihtsalt huviring, vaid üle-eestiline erahuvialakool. ja nädalavahetustel vastu pidamine, aga etendusel tundsime Hip-Hop treeningutel Räpinas on mitme hooaja tulemusel täna- suurt uhkust, kui kaugele Ketlyn on jõudnud. On hea näha, et ta seks välja kujunenud vahva grupp, kust pääses sel aastal Eesti tegeleb millegagi, mis talle väga meeldib.” Kaidi Idion lisab veel, suurima kontserdimaja lavale Ketlyn Idion. et ta näeb, kuidas etendusel osalemine on tütrele juurde andnud julgust, emotsioonide väljendamise oskust ja võimaldanud kohata Pingutused täitsid suure eesmärgi uusi sõpru. Tänapäeval on tema sõnul hea, kui noored suhtlevad JJ-Street Räpina grupi treeneri Lenel Karu sõnul on väiksest erinevate inimestega ja näevad koduuksest kaugemale. kohast pärit noorte puhul sageli probleemiks vähene usk ise- endasse, enesekindlus ning liiga lihtsad eesmärgid. Seevastu Igaühel meist on vaja teejuhti Ketlyn Idion võttis tema sõnul ette suuremad sihid ja ei pidanud Tänaseks on Ketlyn esinenud nii Nordea Kontserdimaja laval võimatuks esinemist Baltikumi suurimal tänavatantsuetendusel kui ka Tartu Vanemuise teatrimajas, viimases ühe päeva jooksul Streetshow nii Tallinnas kui Tartus. Show, mida ta ise oli vaatamas lausa kahel kontserdil. Kui ta vaatab tagasi, kirjeldab neiu kõike käinud mitu aastat, oli järsku lähemal kui kunagi varem. “See ot- elevuse ja suure tänutundega. “Olen enda üle uhke, et üks mu sus valida Ketlyn kõikide Lõuna-Eesti tantsijate hulgast etenduse eesmärkidest on saavutatud. Eelkõige aga olen tänulik oma tantsijate hulka, ei tulnud niisama. Ta oli tubli olnud varasemalt perele, kes mind kogu aja toetas ja treenerile, kes on minusse terve aasta - kohusetundlikult pidanud kinni oma lubadustest, uskunud. Soe tunne on südames, kui näen, kui imeline koht on koolitanud ennast väljaspool trenne ning ise harjutanud, et oma JJ-Street Tantsukool - kuidas inimesed teevad siin kõike hingega.” nõrkusi tantsijana tugevdada. Ma nägin temas muutust ning Treener Karu mäletab, et kui neiu esimest korda trenni tuli, siis töökatel inimestel ongi võimalik suuri asju korda saata,” selgitab hoidis ta pigem tahaplaanile, kuskile seina äärde ning ei kippunud treener Karu. väga esinema. Rõõm on näha inimeses muutusi, mis on toimunud Vasakult Regnar Preeden, õpetaja Gertrud Leopard ja Jaan positiivsete edusammude tulemusel. Karu usub, et Räpinas on Junson. Foto: Marika Klimberg-Hyötyläinen Elevus, hirm ja teadmatus palju noori, kes suudaksid kogu riigi või isegi maailma tasemel “See oli päris hilja õhtul, kui mu treener mulle kirjutas. Olin saavutusi korda saata. Tuleb lihtsalt kannatlik olla, tööd teha ja uudise üle muidugi väga õnnelik ja elevil ning jooksin kohe va- leida endale teejuht, kes julgustab ja kaasa elab. Edukas projekt muusikakooli ja nematega infot jagama, kuid samal ajal ka veidi mures, kui hästi ma sellega ikkagi hakkama saan,” meenutab Ketlyn. Ta otsustas Räpina grupis leidub palju tähti noortekeskuse vahel peagi, et tantsib koreograafia ära nii hästi kui võimalik ning annab Kogu protsessi jooksul, kui üks grupikaaslane sõitis pidevalt endast parima kogu Streetshow perioodi vältel. proovide vahelt, olid talle toeks teised JJ-Street Räpina tantsijad. Teisipäeval, 6. novembril kohtusid muusikakooli ja noorte- Suure etenduse kavaproovid olid intensiivsemad ja pikemad, Grupp oli etenduse eel põnevil ning neil oli suur rõõm teda laval keskuse töötajad ning noored, et teha kokkuvõtteid lõpetamisel mis väsitavad tantsijaid nii vaimselt kui füüsiliselt. See oli Ket- näha. Kuna Ketlyn ise on alati olnud grupikaaslaste suhtes abi- olevast “Varaaida” noorteprojektist “Räpina noorte loovuse aren- lynile midagi uut ning proovikiviks osutus nii harjutamiseks aja valmis ning ta ei võtnud seda võimalust kui asja, millega teiste damine läbi muusika”. Oleme rõõmsad, et saame projekti lugeda leidmine kui ka pidev sõit Räpina-Tartu vahet. “Kõige keerulisem ees kiidelda, ei tekkinud ka kadedust või pingeid. Treeneril on õnnestunuks. Projekt täitis oma eesmärgid: suurendas muusika- oli leida kooli kõrvalt aega harjutamiseks, mida ma tegin sageli rõõm näha, et Räpinas hoiab grupp üksteist ja aktsepteerib kõiki kooli ja noortekeskuse vahelist koostööd, tutvustas noortekeskuse ka hilisõhtuti. Veelgi keerulisemaks osutus bussiliiklus, sest kui sellistena nagu nad on. “Räpina grupp on soe koht - siin võetakse noortele õppimisvõimalusi muusikakoolis, huvilised omandasid proovid lõppesid nii hilja, et Räpinasse enam busse ei läinud, tuli uusi inimesi omaks, kõik tunnevad üksteist, on aktsepteerinud esmased kitarrimängu elementaarteadmised ja -oskused. vanematel või sugulastel minu juurde sõita või Tartusse ööseks üksteise tugevusi-nõrkusi, noored soovivad head ning moodus- Kuna noorte huvi kitarriringi vastu jätkub, siis kestavad ringi- jääda,” rääkis Ketlyn. Ta ütles, et kui alguses tundusid viie tunni- tavad erilise seltskonna. Igal pool ei ole meeskonnad alati nii tunnid veel detsembrikuu keskpaigani. Tänu käesolevale projekti- sed proovid pikad, siis ajapikku harjus ta sellega ära, leidis uusi sallivad,” rääkis Karu. le soetas Räpina Muusikakool endale järgmise instrumentaariumi: sõpru ning siis läks aeg kiiresti ja ei pannud tähelegi, kui proov elektrikitarr Schecter C-6 Plus VSB, elektrikitarr Fender Squier läbi sai. Mõnikord tuli ka temal proovidest puududa ja siis pidi Esimest korda jõulukontsert Telecaster, võimendi elektrikitarrile Fender Champion 40, või- Lenel Karu kutsub ühtlasi kõiki treeningutega liituma veel muudatusi õppima video järgi. Mis tegi aga Ketlyni jaoks asja mendi basskitarrile Fender Rumble 100. novembrikuus kui ka jaanuaris. Ta tunnistab, et paljud on varem eriti meeldejäävaks, oli kogu meeskonna ühine vaim ja energia, Lisaks sellele viib õpetaja Alari Kalvik läbi vähemalt 18 tasuta trennis käinud või hip-hopist kuulnud, aga ei pruugi üldse ette mis viis noored isegi pärast proove vabatahtlikult stuudiosse kitarriringi tundi. kujutada, mida täna tegelikult treeningutes tehakse. Täpsemate kostüüme meisterdama. Kõik asjad valmistati ise nullist ning see Oleme kindlad, et meievaheline koostöö jätkub ka tulevikus! plaanide kohta ütleb ta, et nooremad ja vanemad õpilased saavad andis noortele veel rohkem motivatsiooni. erinevaid ülesandeid ja neil on ka veidi erinevad väljundid, aga Marika Klimberg-Hyötyläinen, Lapsevanemate tähtis roll kindlasti tulevad uued kavad, uued võistlused ja põnevad esi- Räpina Muusikakooli direktor Treener Lenel Karu ütleb, et kui on vaja valida noori selliste nemised. Lisaks ütleb ta, et eelmisel hooajal sai liiga vähe koos projektide jaoks, siis hakkab olulist rolli mängima ka lapsevanem. sündmusi korraldatud ja ka Räpina vallas midagi uut tehtud ning Ene Pikner, “Kui lapsevanem ise ei usu oma noore võimekusse, kardab seda, seda proovib ta koos noortega hooaja jooksul muuta. “Meil on sel Räpina Avatud Noortekeskuse juhataja et kool kannatab, et pinget on liiga palju või ei usu, et laps on aastal akrobaatilisi elemente juures, lisaks on tulemas esimest selleks võimeline, siis on raske treeneriga koostööd teha ning korda jõulukontsert, aga plaanis on teha kunagi ka Räpinas sellised võimalused jäävad ukse taha. tantsuvõistlus.” Grupis on tema sõnul noori, kes on huvitatud just Ketlyni vanemad on üks suurepärane näide perekonnast, individuaalselt võistlemisest ning juba käivad ettevalmistused. kus on palju lapsi ja samamoodi kergemaid-raskemaid aegu, Igaüks leiab oma viisi – kes tahab teha hobina, saab seda teha, kuid julgustav ja toetav suhtumine on alati kõrval olemas olnud,“ kes aga võistlejana, saab ka seda proovida. Treeningud toimuvad räägib Karu. Räpina Ühisgümnaasiumi aulas igal esmaspäeval ja neljapäeval Kaidi Idioni, Ketlyni ema sõnul käidi etendust vaatamas (15:30 – 12-aastased, 16:30 12+ vanusega rühm). kogu perega ja tunne vanematena oli saalis võimas. “Ma olin ka varem Streetshowst kuulnud ja kui selgus Ketlyni osalemine, olin JJ-Street Compay

Räpina Rahvaleht ootab kaastöid iga kuu 10. kuupäevaks! Toimetaja Vaike Tammes [email protected], taskutelefon +372 515 9271 Toimetaja vastuvõtt on neljapäeviti kell 10–14 Räpina Vallavalitsuses (kabinet 215). Huvilised omandasid esmased kitarrimängu elementaar- teadmised ja -oskused. Foto erakodust 8 räpina rahvaleht november 2018 Et rada ei rohtuks Hingedepäeva meenutus minu õest

Sellest saab mööda neli aastat, just novembrikuul 2014, kui puudelatvu!? Ise ei saanud enam millegagi hakkama, teda keerati minu õde lahkus hingeriiki. voodis, vahetades külge ja toideti. Kui ta oli väga optimistlik olnud, Minu õde töötas meditsiinivaldkonnas 50 aastat erinevates siis lõpuks ta väsis ja ütles, et vennake, ma ei tule sellest enam kohtades. kõige pikemalt Tallinna Vabariiklikus Tuberkuloositõrje välja. Ja nii ta lahkus 18. novembril 2014.Teda jääb meenutama Dispanseris õena ja laborandina. Sealt algas tema reuma haiguse Tallinna Jaanikirikus temanimeline orelivile, kuna ta oli ka selle algus, olles käsipidi külmas vees kopsufilme ilmutades. Et med- koguduse liige ja koorilaulja palju aastaid. töötajad pidid terved olema, ei pööratud tähelepanu nende tervi- Surmajärgsel päeval kirjutasin ma niimoodi, läbi õe mõtete: seprobleemidele. Haigus süvenes, tekkis luuhõrenemine. Kuna Kui surm sind mitu korda omaks võtta tahtis, sa võitlesid ja käed enam ei võimaldanud seda tööd teha, tuli minna kergemale olid tugevam tööle - olla registratuuris vastuvõtja ja teha öövalveid. Haigus sü- Kuid sinugi jõud ja vastupanu rauges, sa olid valude eest venes, käenärvid olid läbilõigatud ja toestatud metallvarrastega. nõus siis surma minema. Hullem lugu juhtus kodus olles, kui haigus oli juba levinud On kahju minul sinu viimsest kõnest, mis minul jalgadesse ja selga. Köögis toimetades jalg läks n-ö alt ära ja õde arusaamata siis jäi, see kõne oli päev enne sinu surma, kukkus põrandale, ise sealt püsti ei saanud, tuli kannatada valu mil tahtsid vennale veel midagi ju öelda – vist seda, et seni, kuni lapselaps koju tuli, üles aitas ja kiirabi kutsus. nüüd siit ilmast lahkun ma, ei taha, et te nutaks ja mind Haiglas tehti uuringud ja leiti, et on selgroo murd ja valu tekitas haletsema jääks, ma lahkun sellest ilmast, siis valudest Jutustuste vahele sai kuulata muusikapalasid. lahtine luukild. Neurokirurg teatas, et operatsioonile saaks alles saan priiks. Foto erakogust 3-4 aasta jooksul. Kas tuleb niikaua valu kannatada? Soovitati ise Kui jõudu mul pole ja sängist välja ei saa, sest pole mingit operatsioon kinni maksta, mis oleks olnud 10 000 eesti krooni. 7. novembril toimus Ruusa raamatukogus Piret Pääri jutuõhtu, lootust paraneda ka. Kust aga leida see summa, teades medtöötajate palkasid? Ja millega ühtlasi avati ka näitus „Et rada ei rohtuks“. Siis tuli päästeingel, kes seisis voodi ees, see andis mulle polnudki kindel operatsiooni õnnestumises - võisid jääda ratastooli Piret Pääri lugude vahele mängis muusik Kulno Malva tuntud märku, et aeg on lahkuda. Sa tahtsid enne veel ju näha või halvatuks. Tuli valida aastatepikkune haiglaravi, tohutud va- ja vähemtuntud muusikapalasid akordionil, karmoškal ja torupillil. omakseid, kuid mõtetega olid ju poolel taevateel. luvaigistid, isegi Tramadol ei vaigistanud valusid. Selle tagajärjel Tore on see, et sellel näitusel on üleval ka osake Võukülas elava Sul valmistati aset ja anti aega veel, see antud aeg oli oligi ta voodihaige. Lisaks tekkisid haavandid, lamatised ja pide- Tõnu Zernaski mälestustest. Tema oli üks nendest, kellega toi- pime ja koomas olid sa, ning pooled elusooned olid maha vad kopsupõletikud. Suhelda saime ainult telefoni teel. Et ta oli mus pikem vestlus lugude jutustamise teemal möödunud suvel. jätnud sind. harjunud vähemalt kord või kaks aastas meil külas käima, tundis Kõigil, kes osalesid jutuõhtul, meenusid oma lapsepõlveko- Siis saigi otsa elu, ei näe te enam mind! ta sellest väga suurt puudust, et venna tegemistest ülevaadet ei dud ja külainimesed, tehtud tööd ja räägitud lood... Need kõik saanud. Oli ju see ka tema lapsepõlve kodu. Meenub mulle veel, kui ühel jõuluajal laulsin talle telefonis – on väärt edasi rääkimist oma lastele ja lastelastele, nii elab Lõpuks saabus operatsiooni aeg, aga lõigata polnud enam „tule õeke, sõidame koju, vana-aasta viimaseks ööks…“ Tema meie kodukandi-ja perepärimus põlvest põlve. Tänuks juttude midagi, sest luud olid nii pudedad. Nüüd algas „sandi“ sõidutamine vastas, et kulla vennake, kes mind lamavas asendis nii pika maa vestmise ning muusika eest kinkis raamatukogu juhataja Elve ühest haiglast teise, sest ühes kohas hoiti ainult kaks kuud. taha viib? Ja rõõmu teile oma valudega ka tuua ei saa. Vals külalistele meepurgid, mille sisu olid täitnud oma küla Ega seegi head teinud. Oma haiglasoleku jooksul pidi ta läbi mesilinnud üksinduskurbade raiesmikulillede ning rohtunud käima seitse haiglat. Küsisin mida ta oma palativoodist näeb? radade ristikheinadest korjatud õietolmust... Kalju-Johannes Kullerkupp. Ta vastas-kolme valget seina, valget lage ja palatiust. Ei olnud 2014.a. Näituse saamislugu isegi võimalik voodit paigutada nii, et aknast taevastki näeks ja 2017. aasta suvel rändasid jutuvestja Piret Päär ja fotograaf Maarja Urb Eestimaal ringi ja kogusid mälestusi 20. sajandi jutuvestmise traditsiooni kohta. Hõimupäevad Mehikoormas Näitusele on välja nopitud vaid mõned mälestuste killukesed, mis ehk aitavad juhatada vaataja ja lugeja tema oma mälumaas- tikule. Tore, kui sellest äratundmisest sünniks mõnus jutustamine lähedaste seltsis või tekiks soov külastada oma suguvõsa vana- sid, kinkida neile natuke aega ja kuulata lugusid… Marge Trumsi

Foto: Merike Paap 15.–20. oktoobrini tähistati Eestis hõimupäevi. Selle aja vältel Õhtu kaugete külalistega kulges nii märkamatult, et kahju oli oli meil külas hulganisti soome-ugri rahvaid. Kõikjal toimusid nendega hüvasti jätta. Tänan kõiki, kes olid abiks hõimupäevadele põnevad kontserdid. 18. oktoobril külastas Meeksi piirkonna pühendatud õhtu õnnestumisel. Eriline tänu kuulub puhkemaja rahvast folklooriansambel Siperdas kaugelt Komist. Ansambel Beneport Peipsi pererahvale, kes võtsid vaevaks pakkuda komi andis kontserdi Mehikoormas seltsikeskuses. Enne esinemist rahvale öömaja ja tõelist eesti sauna. tutvustasime külalistele Mehikoormat. Giidi vastutusrikka ameti Järgmisel hommikul asusid folklooriansambli Siperdas liikmed võttis enda kanda Urmas Kalla. teele Räpina poole, sest hõimupäevadega seotud üritusi jätkus Kontserdile oli kogunenud hulganisti rahvast kaugeid külalisi veel mitmesse paika. tervitama. Esinesid kuus särtsakat vanadaami komi rahvariietes ja neid saatis bajaanil pillimees. Külalistega oli kaasas Rahva- Merike Paap kultuuri Keskuse Põlvamaa rahvakultuurispetsialist Kati Taal, Meeksi valla Seltsikeskus kes tutvustas meile ja komidele mardi- ning kadrikombestikku. Aapo Ilves tutvustas oma tööde saamislugu. Foto: Inga Rõžova Vahelduseks komi rahvaviisidele võttis Urmas Kalla üles ka meie rahvaviisid, mida saime koos leelotada. Aapo Ilvese näitus jõudis Mehikoormasse Kristina ja kunstliha Olin üllatunud, kui leidsin 18.oktoobril Maalehest loo oma Kui Kristinaga tuli juttu lastest, oli ta nõus kasvõi kõiki laste- Juba seltsikeskuse aegade algusest 2007. aastast on meie pealinnas elavast vennatütrest Kristinast ja tema kunstliha uu- kodu lapsi aitama. Soovitasin ikka oma lapse muretseda ja siis majas korraldatud näitusi. Pilte on olnud kaugetelt, aga ka meie rimistööst. võib teisi aidata, kui palju jaksu on. väikese valla tegijatelt. Oleme eksponeerinud muuhulgas Tartu Üllatunud olin selles mõttes, et ülikooli lõpetas see preili Mõni aeg tagasi leidis Kristina omale elukaaslase, kellega Kunstimaja kunstnike töid. hoopis teisel erialal. Kuid teadsin seda, et kogu oma teadliku elu koos tehakse filme. Kindlasti on nende elu väga kiire, et viimasel 07. novembril avasime Aapo Ilvese tööde näituse. Kunstnik on ta olnud taimetoitlane, seega on see eriala magistratuuris ja ajal pole õnnestunud ühendust saada. tutvustas oma taieste saamislugu. Aapo Ilvese näol on tegemist doktorantuuris igati loogiline. Lehes oli kirjas, et kui praegu kasvatatakse üle ilma 70 miljar- andeka ja mitmekülgse inimesega, sellepärast jätkus küsimusi Mingil ajal hakkas tüdrukul väga kahju neist loomadest, kes dit farmilooma, siis tulevikus loodetakse 2000 loomaga inimkond tema värvikast elust ja tegemistest mitmeks tunniks. Vahepala- viidi tapale liha saamiseks. Samas lehes oli veel teinegi lugu just ära toita. Juba ammu otsitakse alternatiive lihatoidule, räägitakse dena, kui jutt pikale venis, saime kuulda rahvalikke laule kitarri eestlaste uuringutest samal teemal. Ka teleris näidati hiljuti suurt putukatest ja taimsest lihast. Nii, et Kristina ja teiste huvi ja tarkus saatel, kus kaasa laulis ka meie küla oma laulumees Urmas Kalla. vastuseisu välismaa farmerite ja veganite vahel. seda teemat edasi arendada on igati teretulnud. Kirjanik, kunstnik, laulukirjutaja tutvustas oma loomingut Kristina oli varem koos mõttekaaslastega kuulus loomakaitsja. Kuid mina ja minu pere küll lihast loobuda ei kavatse, kuigi kaasas olnud raamatute ja heliplaatide kaudu. Üritusel viibinud Peab olema väga julge ja põhimõttekindel inimene, et võidelda viimasel ajal ostan seda üha vähem. Ilma lihata ei oskagi kohe lapsedki said osa tema lastejuttudest ja lauludest. nende piinatud ja halvasti koheldud hõberebaste- ja seafarmide süüa teha .Loodan, et minu elupäevade lõpuni liha veel jätkub. Näitus on avatud kõikidele huvilistele. vastu. Muidugi on mul väga kahju neist loomadest, kuid meie kliimas Lapsena käis preili sageli Räpinas, kus talle väga meeldis, ja arvestades traditsioone, ei saada siin küll ilma lihata hakkama. Merike Paap, kuid oma toidu võttis ta pealinnast kaasa, ka kooki ja saia tegi ta Meeksi valla Seltsikeskus ilma piima ja munata. Maie Vaino november 2018 räpina rahvaleht 9 Ühiselt tegutsedes jõuad kaugemale kui üksinda liikudes

Olen seda meelt, et ühiselt tegutsedes jõuad kaugemale Projekti eelarvest. Projekti planeerides soovitan selle koguku- kui üksinda liikudes. Üksinda saab edukalt arendada oma äri. lu jagada suuremateks plokkideks, et arvepidamist oleks mõist- Kuid kui soovid, et valdkonnas oleks edenemist, siis on mõttekas likumalt. Näiteks ühistegevuse projekti maksimum toetusmäära tegutseda kellegagi koos. Kui oma äris on vajalik investeerida, puhul (so 20 tuhat eurot) võiks projektis olla 4-6 erinevat plokki siis pole muud, kui soetada vajalikud seadmed. Kui on mõte ehk pakkumist. PRIA küll ei nõua kohe pakkumisi, kuid mina olen panustada arengusse ja innovatsiooni, siis on mõttekas kutsuda alati pakkumised ja hinnapäringud kohe taotlusele lisanud – see partnerid kokku. Ühiselt arutada ja mõelda välja, mis on need on minu enda kaitseks. Hinnapäringute ja pakkumiste küsimisel olulised asjad, mida me kõik tahame õppida. Ühistegevuse pro- tuleb silmas pidada taotleja enda hankekorda. Enamus MTÜdest jektis peab olema eestvedaja. Tuleb hoolikalt kaaluda, kes on on riigihankekohuslased. Õnneks on hangete piirmäärad tõusnud. valmis paar aastat seda rolli hoidma. Koostöö – see on suur Vastavalt saab sõnastada ka MTÜ hankekorra. tahe ja pühendumine. Pikaajaliste projektide puhul on protsessi planeerimine väga Millest alustada ühisprojekti planeerimisel? Esiteks tuleb oluline. Projekti etapid tuleb läbi mõelda, plaan peab projektitaot- Sanitaarkaitseala pole prügila! selgeks mõelda, mis on see oluline tulemus või oluline muutus, luses kirjas olema. Kuid sama tähtis on ka projekti teostamisel kuhu tahame konkreetse projektiga jõuda või mida ellu kutsuda. plaani pidada, vajadusel aegsasti muuta-täiendada. Kahe aasta Prügi sorteerimise vajalikkusest on viimastel aastatel palju Mis on see, mis aitab tõsta minu ettevõtte konkurentsivõimet jooksul võib ju paljugi muutuda. Kui pikemalt ette planeerid ja juttu olnud. Välja on jagatud mitmeid jäätmete sorteerimist õpe- ja on samas piirkonnale kasulik. Kuna ühisprojekt kestab pikka asjad läbi mõtled, siis saad suurema tõenäosusega sellise tavaid brošüüre, vändatud on kasulike õpetustega lühifilme. Kõik aega - vähemalt kaks aastat, siis soovitan: 9 korda mõõda ja 1 tulemuse, nagu oled tahtnud. ikka selleks, et iga inimene teaks, et prügi sorteerimine on vajalik kord lõika. Mõõta võib vaat et isegi rohkem. Seega projekti pla- Kuna ühisprojekt on pikaajaline, siis peavad projekti partnerid tagamaks meile kõigile puhtam elukeskkond. neerides veendu, et sellesse planeeritud tegevused on tõesti olema veendunud, et valitud projektijuht veab projekti lõpuni välja. Keskkonnaministeeriumi andmetel tekib igal aastal Eesti vajalikud. Ka eraelus: kui kulutad millegi peale kaks aastat, siis Õnneks on ühisprojektis projektijuhi tööd võimalik tasustada. kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 järelikult peab see sinu jaoks oluline teema olema. Kaheaastase projekti kohta pole tasu küll märkimisväärselt suur, kilogrammi inimese kohta. Tulenevalt Jäätmeseadusest on Eestis Kõigepealt soovitan panna ideed üheskoos ajurünnaku vor- kuid see on olemas. jäätmete liigiti kogumine kohustuslik - tähtis on seda teha nii ko- mis kirja. Esialgu võiks ideid rohkemgi olla. Kirja pandud mõtete Lihtsam on ühisprojekti planeerida ja teostada kellegi käe dus, tööl kui ka haridusasutustes. Jäätmehoolduse korraldamine seast tuleks projekti põhiline tulemus välja peilida. Teistest nö kõrval, kui ise päris nullist alustades. Kui keegi mõtleb sinuga on kohalike omavalitsuste ülesanne, hõlmates olmejäätmete, lisategevustest võiksid sõelale jääda ainult need kõige olulisemad. kaasa, annab nõu. See aitaks kindlasti nii mõndagi taotlejat, kes ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja ve- Ühisprojekt peab lõppema sisulise tulemusega. Kui ühispro- varem pole sellist laadi projektidega kokku puutunud. Kuid samas terinaarteenuse jäätmete ning muude oluliste jäätmete käitlemist. jekti keskmeks on raamatu koostamine, siis on selleks tulemu- midagi liiga keerulist selles ka ei ole. Igas rahastusprogram- Kohalikud elanikud peavad omakorda juhinduma omavalitsuse seks on raamatu trükkimine. Giidide koolituse puhul lõppeb see mis on lihtsalt omad mängureeglid, mille järgi toimetada. koostatud jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, kuhu saab giidide eksamiga. On selge, et vastavalt projekti teemale, on omavalitsuse territooriumil eri liiki jäätmeid ära anda. tulemused erinevad. Ühisprojekti (meede 3.1) meetmelehel on Ülle Pärnoja, AS Emajõe Veevärk osutab veeteenust 92 asulas, mis asuvad ka välja toodud näiteid projekti võimalikest tulemustest - ühine taotleja esindaja/ projektijuht ühisprojektides 4 maakonna 13 omavalitsuses. Meie eesmärgiks on võimalikult laat, väljapanek, esitlus vms. „Seto Külävüü giidide koolitusprogramm“, taskukohaselt kvaliteetse ja nõuetekohase veeteenuse pakku- Ühisprojektis võib olla palju partnereid, kuid mina soovitan – „Viis aastat kostipäevi – retseptid ja kogemused trükifaili“, mine veeteenuse kasutajale. Meie toimetamis-piirkondadesse nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik. Mida rohkem inimesi, „Koostöös väärtustame kohalikku toitu!“. jäävad mitmed joogivee- ja reoveepuhastid. Nende puhastite seda rohkem tekib suhtlemist ja kokkuleppimist. kinnistuid ja neid ümbritsevaid kinnistuid on seadusega koorma- Minu soovitus on projekt pigem planeerida minimaalse lu- tud sanitaarkaitsealadega ehk piirangualadega, kus tavapärane batud aja piiresse (s.o veidi üle kahe aasta). Kuna iga kvartal tegevus on piiratud ja kus muuhulgas on jäätmete maha panek peavad toimuma tegevused, siis oleks oluliselt pikemaajalise keelatud! Paraku näeme oma töös, et inimeste teadlikkus oma projekti puhul eelarve mahtu silmas pidades piisaval hulgal si- kohustustest ja õigustest on madal. Ikka ja jälle leidub isikuid, kes sukate tegevuste elluviimine suhteliselt keeruline. rahulikult ladustavad võõrale kinnistule oma tegevuse tagajärjel Kui ideede ajurünnaku faas on läbitud, valikud tegevuste osas MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja tekkinud (olme)jäätmeid. Tegemist on vastutustundetu käitumi- tehtud, vastavalt sellele eelarve koostatud ja partneriga kokku sega ja ka seaduse rikkumisega! lepitud, siis edasi tulebki hakata tegelema projektitaotluse kirju- projektitaotluste vastuvõtu. Sanitaarkaitsealal on joogivee võtmise kohta ümbritsev tamisega. Projekti sisulise komplekti ja eelarve soovitan esi- maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks mesena kokku panna ja alles siis hakata taotlust koostama. Taotlusvoor on avatud ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja Muidugi on osa dokumente, millega on vaja tegeleda paralleelselt. 1.-17. detsember 2018. piiratakse liikumist. Üldjuhul ulatub selline ala kuni 50 meetrini Olen kogenud, et algajaid projektitaotlejaid hirmutab nõutud veevõtukohast. Reoveepuhastite sanitaarkaitseala võib ulatuda dokumentide hulk. Seega on mõistlik esmalt välja selgitada, mis Toetust saab taotleda meetmetest: kuni 200 meetrini puhastist, kuid reovee puhastamine kinnistul dokumendid on konkreetse taotluse juures vajalikud. Soovitan Meede 1 – Elukeskkonna arendamine (meetme eelarve ei tähenda, et sinna võib muud prügi vedada. enda tarbeks teha nõutud dokumentide nimekirja. Kui midagi on 207 591 eurot). On lubamatu, et sanitaarkaitsealale tuleb kellelgi pähe ladus- nimekirjast saab tehtud, siis tõsta see ümber teise jaotusesse, Meede 3 – Ühistegevuse ja koostöö arendamine tada oma kodusest majapidamisest üle jäävat prügi! Üldjuhul me kus on kirjas juba tehtud asjad. Nii on selgelt näha, millega veel (meetme eelarve on 229 712 eurot). ei viska oma olmejäätmeid naabri hoovi, miks siis peaks keegi tegeleda on vaja. seda tegema sanitaarkaitsealal? Isikud, kes oma prügi teise maa peale toovad, ei anna endale aru, et sedasi rikutakse lisaks seadusele ka looduskeskkonda ja seatakse ohtu muuhulgas Meede 3.1 meelespea! nende enda joogivee kvaliteet või loodusesse juhitav puhastatud heitvesi. Puhta vee tagamine tarbijale ja puhas looduskeskkond • Meetme nimetus: ühistegevuse arendamine. on meie ettevõtte jaoks oluline, ent kui meil tuleb hakata tegema • Eesmärk: suurendada ühistegevuses osalevate organisatsioonide arvu ning kogukondade ja oma põhitöö juurde lisategevusi, likvideerimaks kahju, mida on tekitanud hoolimatud inimesed oma prügiga, siis paraku on organisatsioonide suutlikkust. kannatajaks needsamad inimesed ise - lisatöö kajastub lõpuks • Sihtgrupp: äriühingud, FIEd, KOVid, MTÜd, SAd. veeteenuse hinna tõusuna. Sanitaarkaitsealal võivad viibida AS´i • Emajõe Veevärk töötajad. Kõrvalistel isikutel pole sinna asja. Partnerlus: vähemalt 2 partneri vaheline koostöö (NB! PVLi piirkonnasisene koostöö). Mitte kellelegi meist ei meeldi likvideerida oma kulul kahju, • Projekti kestus: 2-4 aastat. mille on tekitanud keegi kolmas. Samas on AS Emajõe Veevärk • Toetus: maksimaalselt 20 000 eurot. pidanud mitmel oma sanitaarkaitsealal sellise probleemiga silmitsi seisma. Oleme avastanud enda sanitaarkaitsealadelt hunnikusse • Tegevuste ajakava: minimaalselt kvartalipõhiselt. visatud puuoksi, metallitükke, süstlaid ja teisi ohtlikke jäätmeid • Toetatavad tegevused: ning isegi lahtise tulega lõkke! Oleme olnud sunnitud tegema ku- lutusi, et avastatud rikkumised kõrvaldada, tagamaks oma klien- o koolitustegevused (sh eestisisesed ja välised õppereisid); tidele alati kvaliteetne ja keskkonnasõbralik veeteenus. Iga vee o ühisturundustegevused (paketid, messid, turundusmaterjalid jm); tootmise või puhastamisega mitteseotud jääde sanitaarkaitsealal uute ürituste algatamine, ellukutsutud ürituste uuele, kõrgemale tasemele vii- reostab keskkonda ja teeb veeteenuse klientidele kulukamaks. o Omalt poolt oleme oma sanitaarkaitsealad tähistanud siltide- mine; ga, ent vaatamata sellele pole see meie territooriumite reostamist piirkonna atraktiivsust ja tuntust toetavad ühistegevused (üritused, esitlused, peatanud. Kaalume tõsiselt puhastitele turvakaamerate paigalda- o mist, et korrarikkujaid tabada, kuid see on kulutus, mille peame teavitused); võtma kliendi taskust, sest inimesed ise on oma tegevusega projektid, mis aktiveerivad meetme 1 ja 2 sihtgruppe, toetavad nende suutlikkust meid selleni viimas. o Siinkohal on paslik meenutada, et jääde, ükskõik, mis sorti ta ja lõppevad konkreetse tulemusega (nt laadad, ühisnäitused, muud ühisüritused); on: ohtlikud jäätmed, elektroonika jäätmed, aia- ja paberijäätmed, o erinevate vanuserühmade ettevõtlikkuse, tööhõive ja kogukondliku aktiivsuse vanapaber, pakendijäätmed või muud olmejäätmed – neid ei tohi suurendamine; niisama lihtsalt ladustada ükskõik kus. Need tuleb sorteerida ja viia jäätmejaama! o juhendamine (eksperdid, lektorid, koolitajad). Võib ju küsida, et milleks üldse prügi sorteerida? Vastus on • Toetust on võimalik küsida lisaks: lihtne: et tagada meile kõigile puhas elukeskkond ja hea tervis. Lisaks on mitmed jäätmed, nagu näiteks pakendid, hea taaska- o projektijuhtimisele (lisaks kaudsetele kuludele); sutusväärtusega, seega on nende kokku kogumisel ja kogumis- o väikesemahulisele investeeringule (nt väikevahendite soetus, seadmed jms); konteinerisse viimisel taas keskkonda säästev lisaväärtus juures. väljaspool PVLi piirkonna organisatsioonidelt (nt edumeelsed ettevõtted, teadusa- Taaskasutusse viiduna ei sattu pakend loodusesse vedelema, kus o ta hävineb sadu aastaid ja reostab nii vett kui loodust. On oluline sutused, ülikoolid jne) oskusteabe jms sisse ostmisele. meeles pidada, et puhas vesi on elu alus! • Maksetaotluse esitamine PRIAle: kuni 4 korda kalendriaastas. AS Emajõe Veevärk kutsub üles kõiki inimesi, kes märkavad meie sanitaarkaitsealade ümbruses kahtlast tegevust või isikuid, Täpsem info: www.piiriveere.ee kes ladustavad sinna oma jäätmeid, sellest meid teavitada numbril 7311840 või e-maili teel [email protected] 10 räpina rahvaleht november 2018 Kultuurikalender november-detsember Räpina valla raamatukogude R, 23. XI 16 Sissejuhatus võru keelde. Tulõq õpiq võro kiilt! Lähem info [email protected]. Kursus on tasuta! Räpina loomemajas juhatajad ringsõidul R, 23. XI 18 Kirjandusõhtu Hando Runneli loomingust Võõpsu Raamatukogus R, 23. XI 19.30 Etendus „Lootused tärkavad koidikul“. Komöödia kahes vaatuses Aravu Rahvamaja näiteringi esituses. Pilet 4 eurot. Info tel 5812 8219 või [email protected]. Leevi rahvamajas P, 25. XI 16 Ruusa Põhikooli algklassiõpilaste kadrijooks. Info [email protected]. Ruusa Põhikoolis T, 27. XI 19 Etendus „Hotell California“. Mängivad Katrin Karisma ja Tõnu Kilgas. Pilet 16 eurot, õpilastele ja pensionäridele sooduspilet 14 eurot. Info tel 796 1363 või [email protected]. Räpina Aianduskooli saalis R, 30. XI 19 Tsooru külateatri etendus „Mis teil viga on?“ Veriora rahvamajas Viluste PK aulas L, 1. XII 12 XX Räpina mälumäng. Lähem info Räpina Mälumängu Seltsi telefonil 517 2724. Leevi rahvamajas-raamatukogus peatuti pikemalt koos- Veriora raamatukogu laste lugemissaal. Räpina Aianduskooli saalis olekuks. Fotod: Vaike Tammes P, 2. XII 16 I advent. Advendiküünalde süütamine. Info [email protected], 796 1363. 9. novembril kogunesid Räpina valla raamatukogude juha- sageli tugiisiku või sotsiaaltöötaja rollis, kes aitab arvutit kasutada, Räpina keskväljakul tajad abivallavanem Piret Rammo eestvedamisel, et külastada blankette täita ja hinnavaatlusigi teha. Küllap sellisele harjumu- N, 6. XII 11 Muusikaline jõuluetendus „Kadunud saapad“. kõiki valla raamatukogusid ja vahetada kogemusi ning omavahel sele seda maja külastada on kaasa aidanud seegi, et varasemalt Pilet 3 eurot. Info ja broneerimine paremini tuttavaks saada. asus seal apteek. Nüüdki käiakse vahel ravimeid küsimas, milles [email protected] või tel 796 1363. Üksteisele tutvustati oma valdusi ja räägiti muredest-rõõmu- Elve muidugi aidata ei saa, kuid prillilaenutust lugejaile, kel omad Räpina Aianduskooli saalis dest, vahetati kogemusi. Esimesena külastati Leevaku raama- maha ununenud, teeb ta meeleldi. Raamatukokku jäetakse ka L, 8. XII 10 Räpina jõululaat. Müügil piirkonna käsitöö ja tukogu-külakeskust. Välisuksest sisse astudes hakkasid esmalt üksteisele teateid ning vahest isegi pakke. toidukaup. Info [email protected] või 521 8202. silma noorte jaoks väljavalitud raamatud raamaturiiuli otsaseinas. Edasi sõideti Veriora raamatukoguga tutvuma, mis asub ku- Koiva majas (Jõe 4, Räpina) Leevaku raamatukogujuhataja Karmen Pedosk tutvustas hoonet, nagises Veriora valla haldushoones ja päevakeskuses. Nüüdseks P, 9. XII 10 Jõululaat. Info ja registreerimine Ene Tigas milles raamatukogu pesitseb. Raamatukogu-külakeskuse maja toimib maja Räpina valla Veriora teenuskeskusena. Päevakes- tel 525 5982 või [email protected]. pole sugugi heas seisus, külakeskuse ruumides on ka katuse kust enam pole, kuid töötab endiselt arstipunkt. Päevakeskuse Viluste Põhikooli aulas lekkimist ning maja ahjusid tuleb ise kütta. Saime teada, et ku- pesumasinat kasutatakse siiski veel edasi, nende poolt, kel endal E, 10. XII 11 Muusikaline jõuluetendus „Kadunud saapad“. nagi oli selles majas hoopiski koolimaja internaat. Loodetavasti pole. Uhket kööki kasutab Perenaiste Selts. Veriora raamatuko- Pilet 3 eurot. Info ja broneerimine saab Leevaku külakeskus-raamatukogu peagi endale uue maja. gu-külakeskuse ruumid olid kenad ja avarad, raamatukogulgi [email protected] või 796 1363. Viluste Põhikooli aulas Järgmine peatus oli Ruusa raamatukogus. Ka seal oli lisaks oli mitu tuba. Külastatavus on nii ja naa. Noori niimoodi nagu raamatukogule veel mitu teist ruumi, ühe kohta ütles raamatuko- Ruusal, raamatukogu juhataja Ilona Oeselg-Tigasingi sõnul ei L, 15. XII 11 Muusikaline jõuluetendus „Kadunud saapad“ Pilet 3 eurot. Info ja broneerimine gujuhataja Elve Vals vahvasti: „See on meie kaubamaja!“ Ruumis käi, sest kõrval on tore ajaveetmiskoht – noortekeskus. Arvuteid [email protected] või 796 1363. oli ohtralt hooajalist riidekaupa, jalatseid jm teist või ka mitmendat on mitu, kuid tänapäeval need enam eriti sagedast kasutamist Ruusa kultuurimajas ringi ootavat taaskasutatavat „kaupa“. Külastajaid „kaubamajal“ ei leia – pigem kasutatakse vaba WIFI-t ja „nutitatakse“ oma L, 15. XII 17 Leevaku jõulupidu. Info MTÜ Leevakk pidavat jaguma, näiteks on tuldud otsima riideid jm etenduste, telefonides. Lastele mõeldud lugemissaalis on võimalik mängida telefonil 506 3276. Leevaku külakeskuses stiilipidude aga ka Räpina ÜG Ministaaride šõu jaoks. Kes otsib, ka lauamänge ja panna kokku puzzlesid. leiab midagi põnevat kindlasti! Verioralt suunduti Leevi vastavatud raamatukokku, kus samuti P, 16. XII 13 Räpina Pensionäride Seltsi jõulupidu. Info tel 5666 0738. Räpina Aianduskooli saalis Nukras üksinduses seisavad teises ruumis võimsad kan- tutvuti renoveeritud hoonega ning peatuti pikemalt kohvilauas, gasteljed, mis kunagi aastate eest projekti raames hangiti, kuid mille oli ettevalmistanud raamatukoguga sama hoonet jagav E, 17. XII 17 Räpina Muusikakooli jõulupidu. Info tel 799 9530. Räpina Aianduskooli saalis hiljem seisma jäid. Kolmandas kambrikeses saime näha näitust Leevi rahvamaja perenaine ja Veriora Valla Kultuur juhataja Anu „Et rada ei rohtuks“. Elve rääkis, et raamatukogu on alati saginat Luiga. Koosolek peetigi maha allkorrusel, rahvamaja ruumides. T, 18. XII 16.30 Sipsikute ja Õnneseente jõulupidu. täis – lapsed on harjunud sinna käima ja väikestele on ta alati te- Räägiti rõõmudest ja muredest, jagati kogemusi, peeti tulevi- Info [email protected]. Räpina Lasteaias Vikerkaar gevust leidnud, näiteks on koos voltimisraamatu nippe kasutatud kuplaane ning arutleti, millistele sihtrühmadele ja missuguseid ja paberlennukite lennutamise võistlusigi peetud. Raamatukogu üritusi raamatukogud võiksid korraldada. Sedapuhku lõppes ühine K, 19. XII 16 Mõmmide ja Oravate jõulupidu. Info [email protected]. internetipunkt on tihedas kasutuses, aga käiakse ka niisama väljasõidukoosolek Leevil. Lehe ilmumise ajal on plaanitud juba Räpina Lasteaias Vikerkaar aega veetmas ja vaba WIFI-t tarbimas. Vanasti tegutses majas ka uus kohtumine, mille raames külastatakse-tutvutakse Võõpsu, juuksur. Elve arvates on väga kahju, et seda teenust enam pole, Räpina, Linte ja Mehikoorma raamatukogudega. K, 19. XII 16 Päiksekiire jõulupidu. Info [email protected]. Räpina Lasteaia Vikerkaar Ruusa rühmas rahvas tunneb juuksurist väga puudust. Nendes ruumides võiks vabalt ka massöör tegutseda, sest ruum ja tingimused selleks on K, 19. XII 16 Tibude jõulupidu. Info [email protected]. Vaike Tammes, Räpina Lasteaias Vikerkaar olemas – soe vesi, avar invatualettruum. Ruusa inimesed on har- Räpina valla avalike suhete spetsialist junud raamatukogus oma asju ajama ja raamatukogujuhataja on K, 19. XII 19 Jõulukontsert „Tähesadu“. Esinevad German Gholami ja Saarsalu-Ehala kvartett. Pilet eelmüügis 12 eurot, kohapeal 15 eurot. Eelmüük ja info [email protected] Meie direktor või 796 1363. Räpina Aianduskooli saalis 100 aasta eest sündis Bernhard Kärbis Nõndasamuti kui oma kooli, N, 20. XII 16.30 Krõllide jõulupidu. Info [email protected]. (26.11.1918–07.06.1999), kodualevit armastas mees. Räpina Lasteaias Vikerkaar Räpina Aiandustehnikumi ja Räpina Sovhoostehnikumi Ühes teistega, kes seda soovis, N, 20. XII 18 Ruusa Põhikooli õpilaste jõulupidu. direktor aastatel 1950–1979 võitles piirkonna arengu eest. Info [email protected]. Ruusa Põhikoolis R, 21. XII 17 Jõuluöö luules I-IX klassidele. Info tel 795 9435. Tuli Vigalast meile üks mees Aga mõnikord juhtus, et tuli Võõpsu Raamatukogus kahekümnenda sajandi poolel. direktor me peole ja siis R, 21. XII 19 JÕULUPIDU ansambliga TUULEST VIIDUD Oli tööd ta jaoks palju siin ees, kutsus tantsule noori ning vanu Pilet eelmüügis 5 eur, kohapeal 8 eur pandi juhtima aianduskooli. tema lõõtspillilt lendu läind viis. Info tel 795 1418 Linte külakeskuses Äsja sõda jäänd seljataha. R, 21. XII 20 Jõulupidu Leevil. Tantsuks mängib ansambel Rängad haavad veel ihus ja hinges, Jaan Kivistik K. T. K. Esinevad Rõuge rahvamaja tantsijad. neid ta lootis siin jätta nüüd maha 07.11.2018 Üritus on tasuta. Lähem info koolirõõmus ja juhtimispinges. [email protected] või tel 5812 8219. Leevi rahvamajas Nähti tol korral paljudes vaenlast, L, 22.XII 19 JÕULUPIDU ansambliga MEIDON polnud päriselt muretud ööd. Pilet eelmüügis 3 eurot, kohapeal 8 eurot Mitmed neist, keda ühiskond vaenas, Piletid eelmüügis Ruusa kultuurimajas, leidsid Räpinas neil aastail tööd. info ja lauakohtade broneerimine tel 517 6288 Ruusa kultuurimajas Oli karm seal, kus vaja ja ütles R, 28. XII 20 Aastalõpupidu. Õhtut juhib Aivar Juuse, ränki sõnu. Nii rindel on viis. tantsuks mängib ansambel Lycille. Ent kui pikemalt järele mõtles Pilet 5 eurot. Lähem info [email protected] oma vigu ka tunnistas siis. või 510 7836. Aravu rahvamajas Tegi tempe kui teisedki mehed, R, 28. XII 20 Räpina aastalõpupidu. Õhtut juhib Tõnis Milling, t aga kes pole teinud siis neid. antsuks mängib Nukker Kukeke. Pilet 12 eurot, Polnud veatu, ent ometi ehe, alates 15. detsembrist 15 eurot. Lauakohtade broneerimine alates 19. novembrist, oli kooli jaoks õnnelik leid. piletimüük alates 4. detsembrist. Lähem info Oma alluvaid hoidis kui isa, [email protected] või 796 1363. kaitses neid tema kogukas selg. Räpina Aianduskooli saalis Aastaid staažile lisandus üha, Sotsialismi ajal tegutses Räpinas kohalike tippjuhtide init- L, 29. XII 20 Veriora aastalõpupidu. Retroansambel Everest. lõpuks kakskümmend kaheksa sai neid, siatiivil loodud direktorite nõukogu. Selle kaudu suudeti Õhtujuht Meelis Sarv. Pilet eelmüügis kooskõlastatult, oma asutuste võimalusi kasutades üsna kuni 21. detsembrini 7 eurot, kohapeal 10 eurot. mida enam kui ühelgi teisel, palju piirkonna arengu heaks korda saata. Pildil on Bern- Info ja broneerimine [email protected] või kes direktoriametis siin hard Kärbis (parempoolne) koos teiste direktorite nõukogu tel 5812 8219. Veriora rahvamajas (Viluste PK) läbi aegade kunagi olnud liikmetega. Hoia silma peal: kultuur.rapina.ee kooli algusest siiani. Foto Räpina koduloo- ja aiandusmuuseumist november 2018 räpina rahvaleht 11 Leevi raamatukogu avas Tegusad raamatukogupäevad uksed valgusküllases hoones Meeksi raamatukogus Meeksi raamatukogus jätkub tegevust aastaringi, suvi on ehk Reedel, 26. oktoobril avati Leevi raamatukogu pärast kolimist veidi rahulikum. Vaiksem selles mõttes, et kuna raamatukogu uude asukohta. Nüüd asub raamatukogu Leevi rahvamaja teisel asub koolihoones, ei ole õpilasi sagimas ja õpetajatel on puhkus. korrusel. Ruum on avar ja valgusküllane, lugeja saab kasutada Suvel on omad võlud, siis külastavad korra nädalas raamatukogu kohapeal ka internetti. Muretsema ei pea needki, kel trepist kõn- peale Meeksi kandi püsilugejate ka suvitajad, kes on harjunud dimine vaevaline – üles-alla aitab mööda käsipuud sõitev invatool. raamatust nii lõõgastust kui ka teadmisi otsima, mõni kohe ei Raamatukogu avamisel ütles Räpina vallavanem Enel Liin, saa ilma raamatuta. Minu meelest on see igati kiiduväärt – raa- et seda maja avab ta juba teist korda – pärast hoone remonti, matukogus käivadki raamatuinimesed ja raamatukogu selleks millega kaasnesid erinevad probleemid ja hanke võitnud ehitajate ju ongi. Ka lastel on suvel vaja vähemalt korra raamatukogus saamatus, sai Leevi Rahvamaja lõpuks siiski renoveeritud hoones käia: koolis ju nõutakse, et peab lugema. Kuhu selle jutuga jõuda tegutsema hakata. Nüüd siis oli järg teise korruse käes, kus avati tahtsin? Nimelt raamatukogu on Mehikoorma piirkonnas vaja. Kas raamatukogu, mis seni tegutses vanas koolihoones. „Mul ei lähe meil ka üritusi toimub? Ei. Suvel tavaliselt ei toimu. Seda enam elu sees meelest 10. augusti öö, kui ma kell kaks öösel käisin siia teguderohked on kevaded ja sügised, eriti sügis, kui toimuvad vanne alla vedamas, kui katus läbi sadas. Esimesi raamatukogu üleriigilised raamatukogupäevad. ruume mina armsatena ei mäleta, kuid raamatukogu on alati üks Sel aastal toimus esimene üritus juba pühapäeval, 14. ok- meeldiv koht oma sisemuselt. Eriti minule, kes ma raamatutest toobril. Oli küll planeeritud 20. oktoobrile, hõimupäeva peale, aga väga lugu pean. Nüüd on taaskord kõik meie kätes, eelkõige kui tegemist on suurema hulga inimestega, siis peab arvestama nende inimeste, kes seda raamatukogu kasutavad. Ilusaid aas- enamuse võimalustega. Hõimupäeva teema oli “Eestlased - kes taid ja toredaid kohtumisi raamatute ja oma lugejatega,“ pöördus me oleme ja kust tuleme”. Esinema oli kutsutud kohalik noor vallavanem raamatukogu juhataja Kaili Rätsepa poole. inimene, kes on tegev arheoloogia valdkonnas, Mari-Liis Posti. Vallavolikogu esimees Teet Helm ütles, et tema Leevit nii Üritusel osales Meeksi Naisselts. Loeng toimus Mehikoorma kooli hästi ei tunne, kui vallavanem, kuid temalgi on olnud mitmeid Raamatukogu avamisel loeti raamatuid ette. arvutiklassis ja oli rikkalikult slaidide ja skeemidega illustreeritud. kokkupuuteid Leeviga. „Aja kulg teeb oma korrektuurid. Küll Foto: Andrus Karpson Ettekandjal oli hulk huvitavat materjali ja esitus oli paeluv ning on siin kolinud raamatukogu, küll rahvamaja… Mina külastasin rahvas mäletab, et siis oli siia tehtud vundament mõttega, et informatsioonirohke. Tekkis soov veel ja veel teada. Et istutud sai seitsmekümnendatel Leevi haiglat üsna sagedasti kuna lähedane tulevad kõrvalruumid ja teisele korrusele raamatukogu. Esimene hulk aega, siis lõime laulu lahti, klaveril ja akordionil saatis kooli inimene viibis siin ravil. Leevil ja Räpinal on olnud palju kokkupuu- korrus sellel vundamendil valmis 2006. aasta märtsis. Sellel hetkel muusikaõpetaja Katri. Kui rahvalikest lauludest meeled elevil ja tepunkte meditsiini vallas. Seepärast on mul raamatukogu jaoks tundus üsna lootusetu, et siia teine korrus tuleb. Aga eesmärgid põsed punetamas, suundusime raamatukokku, et istuda lauda kaasas kaks dr Vello Padriku poolt välja antud raamatut „Arsti- peavad suured olema ja tahet peab palju olema, ka mõttekaaslasi ja veidi kehakinnitust võtta. abist Räpinas läbi kolme sajandi.“ Julgesin sinna kirjutada oma peab olema. Tänu neile inimestele, kes julgesid kaasa mõeldes 20. oktoobril on ka üleriigiline ettelugemispäev. Selle korral- pühenduse, sest sellesse raamatusse on mul au olnud saateks suurelt unistada, me täna sel teisel korrusel seisame. Minul isikli- dasime õppeveerandi viimasel päeval. Vanema astme õpilastele kirjutada. Aga täna oleme tulnud tähistama Leevi raamatukogu kult on selle üle hea meel. Kui mina siin omal ajal töötasin, mõtle- luges ette Anne Konsap raamatut “Koer nimega Sam”, noorema- uueks sündi – tore valge ja igatpidi mõnus keskkond. Katsetasin sin, et rahvamaja ja raamatukogu ühes majas on kindlasti rahvale tele allakirjutanu lasteraamatut “Ilusti”. No oli alles kaasaelamist, ära ka transpordivõimaluse üles teisele korrusele tulla. Meil eriti palju mugavam ja annab mõlemale kindlasti juurde – need, kes äratundmist ja mõtlemist. Tõdesin veelkord, et vaheldust on lastel palju selliseid kohti polegi, kuhu nii lihtsalt pääsevad inimesed, tulevad raamatukokku, lähevad uudistama ka, mis rahvamajas väga vaja. kellel on raskusi liikumisega,“ ütles volikogu esimees. toimub ja vastupidi. Lisaks avaneb teiselt korruselt suurepärane 25. oktoobril külastasid Meeksi raamatukogu endised töö- Põlva Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Külli Ots vaade külale. On näha vana koolimaja ja külaplats.“ Et majas alati kaaslased Tartumaalt. Vahetasime muljeid uute valdade koos- ütles omalt poolt, et ta ei mäletagi, millal viimati raamatukogu valgus oleks ja seal oleks hubane olla, kinkis Piret Rammo ühe seisus olemisest, juttu jätkus pikemalt raamatukogupäevade avamisel käis. „Maakonnas on meil ilusaid raamatukogusid keraamilise laterna raamatukogule ja teise rahvamajale, soovides üritustest. Oli meeldiv tuttavaid näha ja oma annuse saime ka mitmeid, kuid mõned vajavad veel siiski uuendamist. Kaili, sinu head koostööd kummalegi osapoolele. nostalgitseda. raamatukogud sel sajandil on muutunud järjest suuremaks – olid Nagu raamatukogule kohane, loeti ja kuulati luulet ning tege- Kõige rohkem sai oodatud ansambli “Ütsiotsõ” ülesastumist, koolimajas – esialgu väikeses ruumis, siis kolisid suuremasse, leti ettelugemisega. Raamatukogu juhataja pistis külalistele pihku mis toimus 29. oktoobril. Et oli oodata rohkem osavõtjaid, siis kor- aga nüüd on muutunud raamatukogu ruumid Leevil ka ilusamaks.“ erinevad kirjandusteosed, mida rahvas järgemööda ette kanda raldasime õhtu Mehikoorma Seltsikeskuses. Ansambli poisid Lauri Räpina abivallavanem Piret Rammo näitas pilti vanast rah- sai. Ettelugemise avas Maritte Arianne Plaado, kes esindas va- Sommer, Kaspar Kolk, Andreas Kalkun ja Urmas Kalla on loomu- vamaja hoonest: „See maja, kus me praegu oleme, nägi aastal bariiklikul ettelugemiskonkursil edukalt Põlvamaad. Tema kandis like võimsate häältega esinejad, keda kuulates lausa sipelgad üle 1975 välja selline ja tollel hetkel polnud kellelgi veel aimugi, et siia hoolt ka muusikaliste vahepalade eest. selja jooksevad. Mina võiksin nende esitust lõpmatuseni kuulata. teine korrus peale tuleb. Maja ehitati kolmekümnendatel aastatel Ja kuidas nende hääled kokku kõlavad! Imeline! Vahepaladena külarahva panusena. See oli renoveeritud vanast tallist. Viimase Vaike Tammes, rääkis Urmas Võromaa kirjanike seotust Mehikoorma kandiga kahekümne aasta jooksul on maja kaks korda renoveeritud. Kõi- ja luges katkendeid kirjandusteostest. Folklooripunt “Ütsiotsõ” Räpina valla avalike suhete spetsialist gepealt renoveeriti saal. 1999. aastal oli saali avapidu. Kohalik oli tegev ka Uma pidol ja Urmas kinkis Meeksi raamatukogule plaadi peost, suur tänu veelkord. Rahvast oli kogunenud tõesti rohkem kui oskasime oodata. Eriti hea meel on perede üle, kes Raamatukogupäevad Räpina Raamatukogus oma väikesed mudilased ja ka suuremad lapsed kaasa võtavad. Aitäh kõigile, kes on raamatukogu päevadele Mehikoormas Üleriigilised raamatukogupäevad toimusid traditsiooniliselt kaasa aidanud, kaasa elanud ja oma mõtteid jaganud. 20.–30.oktoobrini. Tänavune kogu Euroopas tähistatav kultuu- ripärandi aasta annab paljudele hea võimaluse väärtustada Tiiu Rõzova, kohalikku mitmekesist kultuuripärandit. Kultuuripärand on kõik Meeksi raamatukogu juhataja see, mida peetakse kultuuris hoidmist väärivaks ja mida antakse edasi järgnevatele põlvedele. Kultuuripärand on sillaks mineviku, oleviku ja tuleviku vahel. Avastada saab oma kodukoha kultuuri-ja looduspärandit, kohapealseid aardeid ja põnevaid lugusid. Külastasime raamatukogu parimate lugejatega Räpina kodu- loo- ja aiandusmuuseumi. Muuseumiõpetaja Toivo Lees rääkis huvitavalt Räpina ajaloost. Muuseumis oli erinevaid väljapane- kuid nii fotodena, tekstidena kui vanade esemete kujul. Lapsed said nuputada aegade taguste asjade nimetusi ja otstarvet ning proovida vanu töövõtteid. Oktoober tõi taas kaasa üle-eestilise 4.klasside ettelugemise võistluse. Põlva Keskraamatukogus toimus Põlvamaa eelvoor. Sellest võtsid osa õpilased Julianna Kuusmaa ja Raimond Pe- dosk. Neid juhendas raamatukoguhoidja Evi Tiigimäe. Lugemis- Külastasime raamatukogu parimate lugejatega Räpina võistluse teemaks olid hundijutud, kuna hunt on sel aastal meie koduloo- ja aiandusmuuseumi. Foto: Kersti Murumets rahvusloomaks valitud. Ettelugemise päeval lugesime hundijutte Oktoobris tähistasime raamatunäitustega kirjanike Helvi Jüris- ka 1.–4 klasside õpilastele. soni, Kerttu Soansi, Kalju Saaberi, Olivia Saare ja Lehte Hainsalu Foto erakogust Traditsiooniliselt pidasime meeles parimaid lugejaid tänukirja sünnipäevi ning Uno Leiese ja Kalju Kanguri sünniaastapäevi. ja meenega. Toimus kirjandushommik „Kohtume raamatukogus“. Kohe pärast sügisvaheaega avastavad 1.klasside õpilased 5.–7-klasside õpilased lahendasid raamatukogus viktoriini Linte Raamatukogu-Külakeskuse raamatukogu. Novembris aga ootavad ees uued ettevõtmised. eesti rahvuspillidest. Kõige paremini lahendas Carmen Mossin, talle järgnesid Stella Saksing ja Lenna Reinson. sünnipäevakuu Kultuuripärandi aastale pühendasime raamatunäituse „Kul- Maire Jõks ja Evi Tiigimäe, tuuripärand mineviku, oleviku ja tuleviku vahel“. Räpina Raamatukogu Kuna Linte Raamatukogu-Külakeskus tähistas sel aastal ok- toobris oma 10. sünnipäeva, siis otsustasime nimetada oktoobri sünnipäevakuuks. Selleks puhuks oli meil pakkuda kogukonnale Maakilva I eelvoor toimus Räpinas igal reedel üritus. Üle-eestiline omavalitsuste mälumäng Eesti Maakilb toimub Avasime näituse, kus on kajastatud kümne aasta jooksul juba kahekümnendat korda. Sarja lõppedes selguvad hobitasemel toimunud sündmused ja muud tegemised. Näitus jääb vaatami- harrastajatele mõeldud rahvaliiga ja meistritele suunatud superliiga seks aasta lõpuni. edukaimad. Arvestus käib viies piirkonnas ja mängitakse üheaegselt 12. oktoobril oli pidulik kontsertaktus. Sõna võtsid ning mee- seitsmes kohas: Ebaveres, Hellamaal, Keilas, Laadlas, Lihulas, Räpi- nutasid algusaegu Teet Helm, Helve Sreiberg ning Marge Trumsi. nas ja Vändras. Sel aastal alustas 53 võistkonda, kõige rohkem osa- Ka saatis tervitused praegune vallavanem Enel Liin. Kontserdi võtjaid oli Ugandi voorus. Räpinas toimuski Ugandi piirkonna võistlus. andsid Kristiina Ehin ja Silver Sepp kavaga „Armastusel on Võistluse võitis Otepää valla võistkond 73 punktiga, teiseks tuli metsalinnu süda“. Kontsert oli väga südamlik ja armas ning igati Räpina suurvald 72 punktiga ja kolmandaks Tartu võistkond Flamingo sobiv piduliku sünnipäeva tähistamiseks. 68 punktiga. Kohtumine kirjanik Olavi Ruitlasega, kus saime teada tema Maakilva eelmise hooaja võitja Räpina suurvalla võistkonda tegemistest ja muust elust-olust ning oli võimalik soetada tema kuuluvad: Urmas Kalla, Mait Meensalu, Priit Naruskberg ja Marko raamatuid ja saada raamatusse pühendusega autogramm. Otsus. Ööraamatukogu lastele oli meeleolukas. Mängisime mänge, Eesti Maakilva teine eelvoor on 15. detsembril seitsmes kohas. meisterdasime sünnipäevale minekuks kostüüme, lugesime Ugandi piirkonna voor peetakse Puka rahvamajas. Peale eelvoore muinasjuttu. Soovisime koos majale „Palju õnne ja jaksu edas- toimub kolm eri tasemel finaalmängu. pidiseks“. Soovime edu Räpina võistkondadele! Kuu oli pidulik ja sündmusterohke. Võistkond Räpina suurvald saavutas I eelvoorus 2. koha. Räpina Rahvaleht Foto: Aivo Parmson Ester Nagland 12 räpina rahvaleht november 2018

ÕNNITLEME VANEMAID! Kaks väikest päkka kaks sinisilma on Teie rõõmuks sündind siia ilma.

Rando Miil 05.10.2018 Eliise Sokman 12.10.2018 Karoliina Varusk 16.10.2018 Eliine Elias 26.10.2018 NÄITUSED Näitus „Meie Aadu ehk Räpina Leivakombinaat vol 2“ on avatud Räpina Raamatukogus. Näitus „Räpina Puhkpilliorkester 150“ on avatud Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumis. Räpina valda tutvustavate postkaartide konkursi valitud tööde näitus „Räpina vald pildis“ on avatud Räpina loomemaja saalis. Piret Küttise maalinäitus on avatud Leevi rahvamajas. Kaidi Leeni maalinäitus „Valik töid“ on avatud Mehikoorma Põ- hikooli I korrusel. Maiu Varese plakatinäitus „Kuulutus-kuulutus!“ on avatud Me- hikoorma seltsikeskuses. Näitus „10 aastat Linte Raamatukogu-Külakeskust“ on avatud Linte Raamatukogu-Külakeskuses.

Kepikõnd Räpina ümbruse ööpimeduses Kolmapäeval, 19. detsembril kell 18 kogunemine Räpina Haigla parklas Võru tn. 1. MEIE HULGAST ON LAHKUNUD Pärast kõndi ootab kuum saun kell 20. Elu on kui tundmatu tee iial ei tea, millal lõpeb see... Võta kaasa pealamp. Käimiskeppide laenutus Räpina valla inimestele tasuta. Elle-Milvi Afanasjeva 03.10.2018 Eelregistreemine telefonidel: Ants Meinbeck 5340 4335 Ülle, 507 7325 Aime 14.10.2018 Ülo Tagel 27.09.2018 OÜ ESTEST PR Maret Teelaht ostab metsa- ja põllumaad. 07.10.2018 Raimo Tenson Tel 50 45 215, 51 45 215, 06.10.2018 [email protected] Adolf Vares 26.10.2018