Neljapäeval, 16. Oktoobril Kell 16.00 AVATAKSE LINTE RAAMATUKOGU-KÜLAKESKUSE UUS HOONE

RÄPINA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE HÄÄLEKANDJA Nr. 55

september 2008 5 krooni

Linte Raamatukogu-Külakeskus. Foto: Andrus Karpson. Neljapäeval, 16. oktoobril kell 16.00 AVATAKSE LINTE RAAMATUKOGU-KÜLAKESKUSE UUS HOONE. Kell 18.00 toimub samas Udmurtia folklooriansambli INVOŽO kontsert-pidu. Kaasa teevad Rodnoi Raspev, Murelid, Räpina Kammerkoor (vt lähemalt lk 8 kultuurikalendrist)

AVALIK ARUTELU Räpina Aianduskoolis uus söökla Reedel, 29. augustil avati pidulikult Räpina Aianduskoo- “RÄPINA VALLA KULTUUR” lis uus söökla, mis mahutab laudade taha korraga sada sööjat. Söökla on avatud kõigile külastajatele esmas- Räpina Rahvamaja, Ruusa Kultuurimaja ning Räpina päevast reedeni kella 7.30–15.00 ning esmaspäevast Vallavalitsuse eestvõtmisel ja osalusel toimuvad oktoobri- neljapäevani õhtuti 17.30–20.00. Hommikusöögi pudrud kuus valla suuremates keskustes kultuuriteemalised koos- ja salatid, lõunaks ja õhtuks pakutavad maitsvad praed olekud. (seitse valikut iga päev), supid ja magustoidud, valmivad Loodame ühises vestlusringis saada vastused küsi- kahe koka käe all. Lisaks töötab sööklas kaks kassapidajat, mustele: üks nõudepesija ning üks abitööline, puudust tuntakse • Mida hinnata meie kodukandi kultuurielus? kondiitrist. Söökla juhataja Rait Hiisi sõnul on külastatavus • Mis on vajaka kodukandi kultuurielus? seoses uute ruumidega tublisti suurenenud (u 300 külas- • Milliseid muudatusi vajame oma kodukandi kultuuri- tajat iga päev) ja võimsust jätkub enamaks. elus? Marge Tereping toimetaja Avalikud arutelud toimuvad: esmaspäeval, 6. oktoobril Leevaku külakeskuses kolmapäeval, 8. oktoobril Ruusa Kultuurimajas esmaspäeval, 13. oktoobril Võõpsu Raamatukogus kolmapäeval, 15. oktoobril Räpina Rahvamajas esmaspäeval, 20. oktoobril Linte Raamatukogu-Külakeskuses

Tule kindlasti ja mõtle kaasa, et meie valla kultuurielu areneks suunas, mis vastab just Sinu ootustele! Räpina Aianduskooli uus söögisaal (alumine pilt) ja vaade köögile. Fotod: Marge Tereping 2 Räpina Rahvaleht

RÄPINA VALLAVOLIKOGU

Räpina Vallavolikogu 27. augustil sel aastal toimunud korralisel istungil võeti vastu seitse otsust:

1. Otsusega nr 40 kehtestati Räpina linna Pargi tn1 KOOLITUSTEADE katastriüksuse ja lähiala detailplaneering. Räpina Aianduskoolis toimuvad 2008. aaastal järgmised 2. Otsusega nr 41 tühistati Räpina Linnavolikogu 15. mai 2002. a otsus nr 40 “Detailplaneeringu algatamise täienduskoolitused töötavatele täiskasvanutele kohta kinnistul nimetusega Pargi tn 24”. 3. Otsusega nr 42 algatati Pargi tn 24 kinnistu detailplaneering Räpina linnas eesmärgiga büroo- ja eluruu- mide rajamiseks krundile. 4. Otsusega nr 43 otsustati viia läbi avalik kirjalik enam- pakkumine kaupluseruumide, asukohaga Võhandu 10, Räpina linnas, üürile andmiseks alghinnaga 20 kr/m². 5. Otsusega nr 44 otsustati anda rendile Leevaku külas asuv Konsa maaüksus (katastritunnus 70702:001:0089) pindalaga 21,12 ha FIE-le Agu Mälberg järgmistel tingimustel: renditasu aastas 500 kr/ha, rendilepingu tähtaeg 5 aastat, lepingu sõlmimise kulud ja riigilõivu kannab rentik. 6. Otsusega nr 45 otsustati tasuta omandada Ruusa küla vahelise tee laienduseks vajaminev maa: 1) Korteriomandi, asukohaga Räpina vald Ruusa küla, katastritunnus 70702:003:0028 jagamisel korteriomandi registriosa nr 1538638; 1538738; 1538838; 1538938 omanikelt, äralõige suurusega 160 m²; 3) Korteriomandi, asukohaga Räpina vald Ruusa küla, katastritunnus 70702:003:0060 jagamisel korteriomandi registriosa nr 2166138; 2166238; 2166338; 2166438; 2166538; 2166638; 2166738; 2166838 omanikelt äralõige suurusega 96 m². 4) Tee laienduseks vajamineva maa täpsem suurus selgub pärast maaüksuse mõõdistamist ning suurus võib muutuda ± 20 % 5) Maaüksuste omandamisega seotud katastrimõõ- distustööd, notaritasu ja riigilõivu tasub Räpina vald. 7. Otsusega nr 46 otsustati Räpina valla Ristipalo külas elavatele (rahvastikuregistri alusel) Räpina Ühisgüm- naasiumi õpilastele võimaldada õppetöö perioodil (2008/2009 õppeaastal) sõidusoodustust transpordi- firma poolt väljastatud sõidukaardi alusel. Kursuse kohtade arv on piiratud, seega on vajalik eelregistreerimine. Marge Tereping Registreerimine kursusele: tel. 796 1397; 5346 1209 või e-post: [email protected] volikogu asjaajaja Registreerimine kursustele lõpetatakse kaks tööpäeva enne kursuse algust või kohtade täitumisel. Info kooli kodulehel www.ak.rapina.ee RÄPINA KULTUURKAPITAL TEATAB

SA RÄPINA KULTUURKAPITAL taotluste esitamise tähtaeg on 10. oktoober. Taotlused tuua Räpina vallamajja (Kooli tn 1, kabinet 215) või saata e-postitsi [email protected] Taotluse ja aruande vorm on saadaval Räpina valla koduleheküljel www.rapina.ee ning Räpina vallamajas sekretäri juures. Taotlusi saavad esitada Räpina vallas tegutsevad ESF meede 1.1 organisatsioonid, kollektiivid ja üksikisikud. projekti 1.0101.06 - 0422 aianduse AS RÄPINA HAIGLA õppegrupp käsitleb TELEFONINUMBRID aiakujunduse aluseid. Raviosakond 799 9230 Juhendaja Katrin Uurmann Registratuur 799 9244 (paremalt Kirurgia 799 9233 esimene). Labor 799 9239 Foto Eda Gross. Neuroloog 799 9231 Hambaravi 799 9238 Toetuste taotlemine Räpina valla 2009.aasta eelarvest

Majandusjuhataja 799 9234 Igal aastal on valla eelarvest toetust saanud Räpina 5. Taotleja andmed: nimi, aadress, registrikood (selle Raamatupidamine 799 9241 vallas tegutsevad sihtasutused, mittetulundusühingud, olemasolul), esindaja, kontakttelefon, pangakonto Juhataja 799 9237 seltsingud, klubid jne. Taotlusi 2009. aasta eelarvest toe- number. tuste saamiseks on võimalik esitada 15. novembrini 2008. Taotlusvormi saab Räpina Vallavalitsuse kodulehelt Röntgen 799 9232 Taotlus tuleb esitada Räpina Vallavalitsusele aadressil www.rapina.ee või vallavalitsusest. Taotluse võib esitada Ülemõde 799 9235 Kooli 1, 64504 Räpina. Valla eelarvest toetatakse suure- ka vabas vormis, kuid kõik vajalikud andmed peavad selles Köök 799 9236 maid ja pikemaajalisi projekte, samuti pidevat tegevust. olema näidatud. Taotluses või taotluse lisades tuleb näidata: Taotluste rahastamine selgub pärast eelarve kinnita- Perearst P. Jõgi 799 9245 1. Toetuse kasutamise eesmärk ja tulemused, mida mist volikogu poolt hiljemalt 31. märtsil 2009. aastal. Perearst M. Kaup 799 9246 saavutatakse Toetusi ühekordseteks tegevusteks jagab SA Räpina Perearst I. Osik 799 9247 2. Planeeritavate tegevuste sisuline kokkuvõte Kultuurkapital ning need taotlused tuleb esitada SA Räpina 3. Tegevuste eelarve koos oma- ja kaasfinantsee- Kultuurkapitalile mitte Räpina Vallavalitsusele. Naistenõuandla 799 9243 ringute näitamisega Optika 799 9242 4. Kasusaajad Räpina Vallavalitsus Räpina Rahvaleht 3 INFOLEHT Kersti Sammelselg, õppealajuhataja Number 1 september 2008

Töötanud Räpina ÜG-s Liis Kuusik ajaloos, õp Tiiu Viljalo vaid tervistedendav ja turvaline ning jälgida, et kooli Ene Kraav 25 aastat Markus Otsus matemaatikas, õp Helge Tootsman ümbrus oleks puhas ja hoolitsetud. Anneli Huuse 20 aastat Henri Kasvand matemaatikas, õp Anne-Liis Rämson • Tõsta õpetajate IT-vahendite kasutusoskust ja Anu Silm 15 aastat Lilja Samsonova vene keeles, õp Anne Seim õppetunni sisuka metoodilise juhtimise oskust. Jaanus Meitus 15 aastat Julia Kljonskaja vene keeles, õp Anne Seim • Pöörata senisest enam tähelepanu õpetajate Kristi Kurg 5 aastat Maria Parimskaja vene keeles, õp Riina Kopli enesetäiendamise võimalustele, parendamaks Liivia Eomois vene keeles, õp Riina Kopli ainealaseid ning psühholoogia ja pedagoogika- Üldine pedagoogiline staaž alaseid teadmisi töös lähtuvalt õpilaste eripärast – Marina Soidla 30 aastat Parimad tulemused spordis individuaalsus, huvid, vanus, sugu, kodune keel ja Merle Kingla 25 aastat • Põlva mk mv jalgpallis põhikooli noormehed II koht. • kultuurikeskkond. Karin Junson 15 aastat Põlva mk mv murdmaateatejooksus neli I kohta, • Senisest efektiivsemalt viia läbi koolis terviklikku Eve Sibul 10 aastat üks II koht ja viis III kohta, gümnaasiumide sisehindamist, teadvustamaks oma harjumus- Kätlin Neimann 5 aastat arvestuses II koht ja pendelteatejooksus I koht. päraseid tegutsemisviise ning leidmaks võimalusi • Põlva mk mv orienteerumises üks II ja kaks III kohta. Koolist lahkuvad(sid) • nende parendamiseks. DUMLE CUP 2007 4.–5. kl tüdrukute rahvastepalli • Pöörata senisest enam tähelepanu kooli kodukorra Irmen Nagelmaa, Tiiu Viljalo, Ene Kraav, Asta Varak, võistlustel I koht. Maive Tõemäe • täitmisele ning rakendada erinevaid meetmeid Põlva mk 10.–12. kl noormeeste kv võrkpallis I koht. rikkujate suhtes. Uued õpetajad • Põlva mk 6.–9. kl kv korvpallis üks I ja üks II koht. • • Jätkata koostööd ümberkaudsete koolidega ja viia Tarmo Tammes – ajalugu “Osavaim korvpallur” neli I kohta ja üks III koht. kooli tutvustamiseks läbi „Lahtiste uste päevi”. Triin Laan – eesti keel ja kirjandus • Põlva mk 6.–9. kl noormeeste mv võrkpallis III koht. Ants Järv – Spordikooli direktor, kehaline kasvatus • Põlva mk 4.–6. kl õpil mv võrkpallis üks I ja üks II Muudatused hindamisjuhendis koht. • Õpilasele, kelle kursusehinne on „puudulik” või Põlvamaa „Aasta Õpetaja” 2008 • Põlva mk murdmaajooksukrossil üks I, üks II ja üks „nõrk” või on hinne jäänud välja panemata, määra- Evi Tamm ja Anne-Liis Rämson III koht. takse selles õppeaines vahetult ajaliselt järgnevaks • Kõrgkoolide lõpetajad Nõo CUP 2007 noormeeste korvpallivõistlustel II tsükliks (seitsmeks nädalaks) individuaalne Karin Tuul (Tartu Ülikooli Narva Kolledž) koht. õppeplaan, mille jooksul on õpilasel võimalik • Nike Cup 2008 Põlva-Võru pv 6.–7.kl korvpallis IV parandada „puudulik” või „nõrk” kursusehinne või 2008/2009 õppeaasta koolivaheajad koht. 6.–9. kl. noormeeste finaalvõistlustel korvpallis saada välja panemata jäänud kursusehinne. Sügisvaheaeg: 25. oktoober–2. november 2008 III koht. • Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja Jõuluvaheaeg: 20. detsember 2008–4. jaanuar 2009 õpilane ei ole täitnud talle määratud individuaalset Kevadvaheaeg: 14.–22. märts 2009 2008/2009. õppeaasta üldeesmärgid • õppeplaani, arvestatakse õppeaine kooliastme- Suvevaheaeg: 4. juuni–31. august 2009 Jätkata Räpina ÜG kujunemist kooliks, kus on hinde väljapanekul, et vastava kursuse vältel isiksust arendav, koostööd soosiv ja turvaline omandatud teadmised ja oskused vastavad hindele Tsükliõpe õpikeskkond, mis tagab koolihariduse taseme “nõrk”. 1. tsükkel: 1. september–17. oktoober 2008 tõusu ja annnab lõpetanutele võimaluse elutee • Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine 10.–12. 2. tsükkel: 20. oktoober–12. detsember 2008 edukaks jätkamiseks. klassi kursusehinnete ja üleminekueksamite 3. tsükkel: 15. detsember 2008–13. veebruar 2009 • Tagada õpilaste head õppetöö tulemused ning hinnete alusel. Hinde paneb välja aineõpetaja 4. tsükkel: 16. veebruar–10. aprill 2009 koolikohustuse täitmine kogu kollektiivi nõudlikku- vastavalt oma hindamispõhimõtetele (kooliastme- 5. tsükkel: 13. aprill–3. juuni 2009 sega, koostööga ja koolitusel saadud teadmiste hinnet ei pea välja panema keskmise hinde alusel). rakendamisega. Eksamiperioodid • 10.–12. klassi õpilane jäetakse täiendavale õppe- • Õpilaste õpijõudluse toetamiseks ja väljalangevuse Põhikool: 4. juuni–16. juuni 2009 tööle õppeainetes, kui talle on ühes või kahes õppe- ennetamiseks pöörata senisest enam tähelepanu Gümnaasium: 23. aprill–16. juuni 2009 aines ühe õppeaasta jooksul pandud üle poolte õppetöös ettetulevatele probleemidele ning (ühe õppeaine paarisarvu kursusehinnete korral 2007/2008. õa esikohad olümpiaadidel rakendada senisest enam erinevaid tugisüsteeme. • vähemalt poolte) kursusehinnetena välja “nõrgad” Markus Otsus keemias, õp Kersti Sammelselg Õpetamisel ja kasvatamisel pöörata senisest enam või “puudulikud”. Henri Kasvand keemias, õp Kersti Sammelselg tähelepanu õpilase igakülgsele arendamisele, kes • Täiendavale õppetööle jäetakse 10.–11. klassi Andrei Svištš keemias, õp Kersti Sammelselg oleks motiveeritud sihikindlalt õppima, oskaks teha õpilane pärast õppeperioodi lõppu õppenõukogu Maria Palusalu keemias, õp Kersti Sammelselg koostööd õpetajate ning teiste õppijatega, tuleks otsusega määratud ajal kuni 30. juunini. Täiendav Ave-Mari Lukk saksa keeles, õp Irmen Nagelmaa toime iseendaga ja teostaks eneseanalüüsi ning õppetöö kestab 5–10 õppepäeva ja õppepäeva Henri Kasvand füüsikas, õp Anu Nael omaks küllaldaselt kohuse- ja vastutustunnet ning pikkus on kuni 5 õppetundi. 12. klassi õpilased Lilja Samsonova füüsikas, õp Eve Sibul enesedistsipliini. • võivad täiendavat õppetööd sooritada õppenõukogu Reelika Kosemäe bioloogias, õp Valentina Narruskberg Leida võimalusi õpikeskkonna parandamiseks, et otsusega ka eksamiperioodi jooksul. Taavi Loog geograafias, õp Ene Järve kool oleks vaimset ja füüsilist tervist mittekahjustav

Tundide jagunemine tsüklitesse 2008/2009. õa

Uuest õppeaastast alustas Ruusa Põhikooli direkto- rina tööd Kurmet Karsna (pildil). Hingelt spordimees, ei puudunud Karsna 22. septembril toimunud Räpina Spordi- kooli avaaktuselt, kus ta kinkis spordikoolile raamatu “Sporditähed 2007” järgmiste sõnadega: “Loodan, et aastate pärast leiame raamatust ka mõne Räpina Spordi- kooli kasvandiku.”

Räpina Vallavalitsus ja Räpina Vallavolikogu soovivad uuele direktorile edu ja vastupidavust uues ametis. 4 Räpina Rahvaleht LASTEPÄEV LINTES

Reedel 15. augustil kogunesid Linte raamatukogu juurde ümbruskonna lapsed. Toimus järjekordne laste- päev. Lastepäeva on Lintes peetud juba aastaid. Ainult kahel aastal, kui Lintes olid külapäevad, jäid lastepäevad ära. Said ju lapsed külapäevadest osa võtta ja nii ei olnudki eraldi lastepäeva vaja. Lastepäeval toimuvad mitmesugused võistlused, mille kolm esimest kohta saavad auhinna. Võistlused toimuvad kolmes vanuseastmes: koolieelikud, 1.–3. klassi ja 4.–6. klassi õpilased. Koolieelikud pidid võistlema pusle kokkupanemises, jänku-hüppamises ja söögi ja joogi äraarvamises. Pusle kokkupanek käis aja peale. Võitsid need, kes kiiremini pildi kokku said. Nendeks olid Eliina Jekimova, Veronica Oidingu ja Sander Liiske. Jänku-hüppamine tähendas seda, et osa- võtja pidi aja peale jänku moodi hüppamisega läbima teatud vahemaa. Võitsid kiiremad hüppajad. Nendeks olid Sander Liiske, Mart Lumi ja Veronica Oidingu. Söögi ja joogi pidi kinnisilmi ära arvama. Imestama pani see, et lapsed ei tundnud ära sepikut. Pakuti saia või ei teatud üldse, mis see on. Pihlakamarjad tunti aga ära. Limonaad oli kõigile tuttav. Sool ja suhkur oli ka tuttav. Kokku tuli arvata 13 toiduainet. 1.–3. klassi õpilaste võistlusalad olid hüppenööriga hüppamine, söögi ja joogi äraarvamine, vähijooks ja plast- masskäega asjade tõstmine. Hüppenööriga hüppamise võitsid need, kes ühe minuti jooksul rohkem hüppeid tegid. Need olid Oksana Lõsenko, Märten Liiske ja Taavi Toim. Kinnisilmi toidu paremad tundjad olid Andri Võsokovski, Märt Hüdsi ja Madis Lumi. Kiiremad vähimoodi jooksjad olid Märt Hüdsi, Taavi Toim ja Märten Liiske. Plastmasskäe Pildil Sander Liiske aja peale puslet kokku panemas. sain ühe ajakirjaga koos, nüüd sai seda võistluses ära kasutada. Asjade tõstmine polnudki väga kerge. Suure- sing, kes oli ainuke Räpina esindaja. Plastmasskäega Iga võistluspäev on lõppenud ühise maiustamisega. maid asju oli lihtsam tõsta. Aega oli üks minut. Oksana asjade tõstmisel olid teistest nobedamad Joosep Ootsing, Selleks olen ostnud kõigi jaoks komme ja küpsiseid ning Lõsenkol ja Madis Lumel ei kulunud ühte minutitki, et asjad Kevin Närep ja Kert Hüdsi. Teatevõistluse võitjad Silver joogiks limonaadi või teinud morssi. Igale lapsele jaota- ümber tõsta. Danil Lišankov oli kolmas. Teised tõstsid Närep, Joosep Ootsing ja Henri Võsokovski. takse oma osa kätte. Kes ei jõua kõiki maiustusi kohapeal vähem asju. Muidugi on võistluste läbiviimiseks vaja kohtunikke. ära süüa, võib ülejäägi koju viia. Maiustamine on mõeldud 4.–6. klassi õpilastel olid samad võistlused, mis 1.–3. Kasutasin vanemate klasside õpilaste abi. Eleri Kontkar selleks, et need kes üldse ei saa mingit auhinda, ei peaks klassi õpilastel, ainult vähijooks oli teatevõistluse sees. ja Marit Loorits olid nõus appi tulema. Ära ei öelnud ka tühjade kätega jääma. Kui ma hiljem päeva kohta kohtunike Pärast vähijooksu pidid võistlejad õhupalli katki puhuma, Peeter Antsov ja Sigrit Kirotar. Sigrit pole enam õpilane, arvamust küsisin, ütlesid nad, et lastele meeldis. See oligi liivaga täidetud plasttopse ühest kohast teise viima ja kõige temal on gümnaasium juba läbi. Muidugi võivad kõik lapsed kõige tähtsam. lõpuks hoota kaugust hüppama. Hüppenööriga hüppasid enne lastepäeva oma arvamusi avaldada ja võistlusi välja teistest rohkem Silver Närep, Kert Hüdsi ja Henri Võso- pakkuda. Olen palju aastaid lastepäeva korraldanud ja Helve Sreiberg kovski. Kinnisilmi oskasid toitu kõige rohkem ära arvata uued mõtted on alati abiks. Eriti agar mõtete pakkuja oli Kert Hüdsi, Henri Võsokovski, Silver Närep ja Joosep Oot- Andri Võsokovski.

Räpina Spordikooli KORVPALLITREENINGUD toimuvad: Puhkepalgalised Värska veeparadiisis 1.–6. klassile väikeses võimlas, treener Ants Järv Teisipäeviti kell 14.00-15.00 Kolmkümmend Räpina pensionäri-puhkepalgalist Võite ette kujutada puidutöötlemise platsi suurust ja Neljapäeviti kell 14.00-15.00 istusid 28. augusti pärastlõunal bussi ja algas sõit Värs- tööjõukulu. 7.–9. klassile suures võimlas, treener Ants Järv kasse. Juba eemalt paistis mändide vahelt kõrge kivi- Teisipäeviti kell 16.30-18.00 Fuajees on puhvet ja registreerimine, kus saate käe korsten ja selle kõrval klaasist hoone. See oligi meiekandi Kolmapäeviti: kell 16.30-18.00 peale “kella” koos paelaga ja nii pääsete igale poole sisse. kõige uuem ehitus – SPA ja veekeskus. Reedeti: kell 16.00-17.30 Veel saate fuajees Värska vett mekkida. Värska-6 vesi on Olgu öeldud, et selle korstna külge oli nõukaajal plaanis nii soolane (soolsus 2%), et Leo koos minu sugulase 10.–12.klassile, treener Jaanus Meitus Esmaspäeviti kell 17.00-18.30 Jooksutrenn katlamaja ehitada, kuid plaaniks see jäigi ja nüüd on see Eeroga mõtles välja plaani ja nüüd soolab Eero sellega Teisipäeviti kell 18.00-19.30 Suur võimla võimas korsten nostalgiline ausammas tollele ajale. oma konservitööstuses kurke (lisades 2% soola juurde) Kolmapäeviti kell 18.00-19.30 Suur võimla ja need on imehead ning see on maailmamaitse. Fuajees võttis meid vastu meie oma mees Leo Kütt, Neljapäeviti kell 17.00-18.30 Jõusaal Enu endine töökaaslane metsamajandi päevilt ja minu EPA Töötajaid on firmas 30, lisaks juhataja. Ühte puhke- Reedeti kell 18.00-1930 Suur võimla kursusekaaslane. Leo Kütt on veeparadiisi juhataja ja selle ruumi mahuvad nii naised kui mehed ja aasta aega on Räpina Spordikooli KERGEJÕUSTIKU TREENINGUD ehituse eestvedaja, vist ka idee autor. Ehitus läks maksma sõbralikult koos eksisteeritud. Eraldi on seal aga siiski toimuvad: 70 miljonit ja ehitasid Hütimäe mehed, need jälle omad ja riietusruumid. Tööle käiakse Värskast, Mikitamäelt, Verioralt 1.–3. klassile, treener Karin Junson tuntud hea töö poolest. Maja valmis 2007. aasta oktoobris, ja Räpinast. Klientide vähesuse üle ei kurdeta, päevas käib Esmaspäeviti 14.00-15.15 väikeses võimlas nii et varsti aastane tubli laps. veest läbi 200 inimese ringis. Reedeti 14.45-16.00 suures võimlas Kõigepealt tehti majale ring peale, ukselt leidsin oma Paketi hinnad on suvel odavamad ja talvel kallimad. 4.–6. klassile, treener Karin Junson õpilase Heidi Järveveere nime, kes on sekretär-raamatupi- Kuid üldiselt on veemõnude nautimine siin hulga odavam Esmaspäeviti 15.30-16.45 suures võimlas daja, tema ema hoolitseb sanatooriumi lillede eest. SPA-s võrreldes Eesti teiste samalaadsete kohtadega. Kuid kal- Neljapäeviti 15:30-16.45 suures võimlas töötavad massöörid, juuksur, kosmeetik, maniküürija ja dun arvama, et teenindajad on nii veekeskuses kui sana- 7.–9. klassile, treener Karin Junson treenerid. Veel saab lesida vesivoodis ja end pruuniks tooriumis sada korda sõbralikumad kui mujal. Neid ruume Esmaspäeviti 16.30-17.45 suures võimlas küpsetada solaariumis. Uhkes jõusaalis olid kena disai- ja kohti oli nii palju, et kindlasti jäi osa mainimata. Kolmapäeviti 16.00 tüdrukutele jooks õues niga musta-punasega seadmed Ukraina päritolu, mis olid 17.00 poistele jooks õues Juba küpseb juhataja peas uus plaan – alustada kaks “lääne” omadest odavamad, aga ka tugevamad. Neljapäeviti 16.30-17.45 suures võimlas korda nädalas vesivõimlejate rühmaga ja selle tarvis panna Reedeti 16.00-17.00 väikeses võimlas Ja muidugi see kõige tähtsam – vesi. Mineraalvesi on ka buss käima. Olen ka ise sellest teenusest vaimustuses, 10.–12. klassile ja edasijõudnutele, kolmes mullivannis, kus ühes jahedam, kahes soojem kui sanatooriumis sain mitu korda proovida. Vees on ker- treener Karin Junson vesi. Siis suur bassein oma mõnusa veega, seal sees gem ja kasulikum ka vanal ja haigel inimesel oma keha lii- Esmaspäeviti 17.30-19.00 suures võimlas veel kosed, külgmassaaž ja vastuvoolukanal. Veel oli beebi- gutada. Kolmapäeviti jooks õues + jõusaal ja lastebassein, kõrvalruumis ka 1,8 meetri sügavuse vee- Neljapäeviti 17.30-19.00 suures võimlas Meie seltskond jäi selle külastusega igati rahule, ena- ga ujula. Saunu on neli: aurusaun, infrapunasaun, saunad Reedeti 17.00-18.30 suures võimlas mus rahvast oli siin esmakordselt. Meid, pensionäre, oli 75- ja 95-kraadise kuumusega. Kõige mõnusam oli igas vanuses, mõni päris eakas, ja mis siis sellest, kui Räpina Spordikooli VÕRKPALLITREENINGUD toimuvad aurusaunas. kanget keha tuli basseini lausa veeretada. Kõik olid vees Räpina Aianduskooli võimlas!!! Veeparadiisis antakse ka 57 inimesele ööbimisvõi- väga liikuvad ja rõõmsameelsed, pärast tuli ka mõnus Poisid (sündinud 1996-2000), treener Heini Lumpre malus, tube on 26. Toad on kena mööbli ja tekstiilidega. väsimus peale. Esmaspäeviti 14.00-15.30 Peretubades üks lai ja kaks kitsast voodit. Need paistsid Kolmapäeviti 14.00-15.30 Soovime Leo Kütile ja kogu personalile ikka jõudu, nii mõnusad, et kogu seltskond lubas siia jäädagi. Kena Reedeti 14.00-15.30 jaksu ja lahket meelt, veel uusi mõtteid ja ideid! sööklaruum ja muidugi meeste-naiste garderoobid ja duši- Tüdrukud (sündinud 1993-1996), treener Heini Lumpre ruumid. Kiikasime sisse ka ventilatsiooniruumi, kus neli Esmaspäeviti 15.30-17.00 võimsat seadet puhastavad-kuivatavad kogu maja. Maaja Maie Vaino Kolmapäeviti 15.30-17.00 on gaasiküttel, mis on küll kallis, kuid see-eest puhas. Reedeti 15.30-17.00 Räpina Rahvaleht 5 ROOSID JA LENNUKID

Täpselt nii oligi – ühel ja samal päeval imetlesime pood, relvakauplus. Harivaks suursuguseid ja hurmavaid roose ning võimsaid lennu- osutus isegi “kergendus- keid. Kõigest siis lähemalt järjekorras. kontori” külastus, kus tavalist Räpina Maanaiste Selts korraldas augustis ekskur- veetõmbamist asendas sen- siooni, et täiendada oma koduaedu kaunite roosidega. sor. Vaat, kui targaks suures Parim koht selleks on teadagi Põltsamaa roosiaed, kus linnas saab! rahvale kaemiseks mulda torgatud üle kolme tuhande Edasi võtsime suuna istiku, erinevaid sorte ligi 900. Valged, roosad, punased, Haaslavale, kus paikneb Eesti oranžid, kollased ja violetsed kaunitarid, kõrged ja madalad, ainus tõeline lennundusmuu- puhmas ja tüvivormidena – vaatepilt oli vapustavalt kaunis. seum. Giidil olid eksponaa- Seetarvis roosiaeda asetetud ka pingid ja puhkenurgad, tidest laialdased teadmised et lihtsalt istudes seda ilu nautida. Võimalust kasutas ning teda kuulati huviga. Iga usinalt Soome grupp, kes giidi abil kena aiaga tutvus. Paljud lennuki juures pajatas ta mi- külalised jalutasid lillede vahel paberi-pliiatsiga, kirjuta- dagi põnevat. Saime teada, et maks üles kõige meeldivamaid sorte, et neid pärast kasvu- hävituslennukil on kahekordne hoonest omale küsida. Ja osteti hoolega – meie väikebussi helikiirus, kütet võtab peale istmetetagune ruum sai tihkelt istikukotte täis. Nõutavaim 4–5 tonni. Kõige võimsam “Gloria Dei” oli aga otsa lõppenud, soovitati kevadel küsima rindelähedane pommitaja tulla. Aiandis müüdi ka pottides suvelilli, ilupuid ja -põõsaid, kaalub 22 tonni. Lõviosa keraamikat, muruväetist, muttide-rottide tõrjevahendeid, lennumasina kaalust kuulub lille- ja köögiviljaseemneid, jäätistki. Müügisaali lae all mootorile – seda ei saa ju rippusid 15-aastase viinamarjapõõsa rasked ja mahlased alumiiniumist teha. Tavaliselt kobarad. kasutatakse lennukit 40 aas- Roosiaia külastus õnnestus suurepäraselt, sest saime tat. Mõnel hävitajal saab muuta kuiva nahaga ära käidud. Kehvemini läks Põltsamaa lin- tiibade noolsust, et reguleerida nas, kus lossihoovi uudistades tabas meid vihmahoog. lennuki kandepinda, Rootsist Lennundusmuuseumi muljetest tulvil huvilised. Foto Tiina Paasik Suundusime veinikeldrisse, mis samuti omaette vaatamis- pärit hävitaja (üks vähestest väärsus – seinal joonistuste seeria, mis kujutas veini eksemplaridest) maandub ja tõuseb 500 meetriga. See toetust kui oma riigist. Õnneks olidki mitmed eksponaadid valmistamist saagi koristamisest villimiseni; seina ääres lennuk saabus Ülenurmele pärast mõningast seiklust: teiste riikide õhujõudude kingitud, eriti helded on olnud endisaegsed agregaadid veini tegemiseks; laudadeks- kuna Rootsis polnud täpset Eesti kaarti, suunati lennuk poolakad. Lennuki muretsemine käib kõige kõrgemal tase- istmeteks suured veinivaadid. Kui juba veinikelder, miks algselt Pärnusse, kus lendur ostis poest meie maanteede mel, presidentide kaudu. Kõige ettevaatlikumad on suur- mitte siis kodumaist jooki maitsta. atlase, mille järgi Pärnu–Tartu maantee kohal kulgedes riigid, näiteks Venemaalt pole isegi eitavat vastust saadud. Linnapildis andsid tooni loomulikult roosid, mida parki lõpuks õigesse kohta jõudis. USA teadlased on konstruee- Ringkäigu lõpus saime kahes majakeses uudistada suurte rühmadena istutatud. “Roosisaarel” (varem Kauba- rinud nähtamatu lennuki. Mismoodi? Nähtamatu on lennuk lennuki- ja tankimudeleid. Kuna paari päeva eest oli alanud saarel) võis aga end tunda nagu Veneetsias – siin-seal siiski vaid öösel radaritele, selle tingib vastav kere ehitus Venemaa sõda Gruusia vastu, tõdesime kurbusega, et sillad, vesi, pardid. Viimaste ohutuse mõttes olid lausa ja kattematerjal. Mis vahe on pommitajal ja hävitajal? Hävi- kõige rohkem tehaksegi vist sõjalennukeid. Lahkumisel vastavad liiklusmärgid tänavate äärde pandud. Kaua taja hävitab õhus teist lennukit, pommitaja “kostitab” laske- ütles giid: “Teatage omakandi poistele, et neid oodatakse imetlesime jõel ulpivaid lillekaste, kuni vihm meid varju moonaga maapeal-seid objekte. siin!” Igal juhul, kui juba naisteseltsil nii huvitav oli, mis siis sundis – kuhu mujale, kui bussi. Võisime kõiki lennukeid käega katsuda, väikest redelit veel marakrattidest rääkida. Ja sügisel pidi kolm lennukit Sõidu ajal saime teada, milliseid huvitavaid kohti veel pidi ronida läbi klaasi kokpitti (juhikabiini) uudistama – seal lisanduma. Miks mitte korraldada kevadine klassi- Jõgevamaal leidub: mitu Kalevipoja lingukivi ja tema mõõk, oli sadu nuppe, kange, lüliteid. Siseneda sai nii “Metsa- ekskursioon Haaslavale? Energilisemate külastajate tarvis Laiuse Siniallikas, Palamusel Mündileiukivi ja klaasikoda, vahi”, reisilennuki kui ka helikopteri salongi. Samas seisid seisis platsil batuut, et saaks “....lennata, aga mitte eriti Luual topiste muuseum, sepikoda Lustiveres, Prohveti purilennukite ülesvedajad. Tugev ja pikk vihmahoog “ülla- kõrgelt....” mänd, Tammeluht, mandri-Eesti keskpunkt... Paljude tas” meid siingi. Kuivaks jäime tänu angaari alla kogune- Toreda huvireisi eest täname Räpina valda, kes meie kohtadega on seotud legendid. misele, kus jutt edasi veeres. sõitu toetas. Kuna aega jagus, sai vahepeatus tehtud Tartu Lõuna- Sellise muuseumi pidamine on vist kallis lõbu? Ikka, keskuses, kus mõni polnud veel viibinudki. Eks ole suur ainuüksi lennuki toomine maksab ligi miljon krooni. Kui Marju Lodi kaubanduskeskuski maainimesele huvitav kaeda – roni- oma pere muuseumiga ei tegeleks ja oma koer ei valvaks, seltsi esinaine. missein ja liuväli, niitpeened veejoad korruste vahel ja pila- ei tasuks küll ära. Euroopa Liidust saadakse rohkem Avastamisrõõmu tare taga

16. augusti hommikul sadas vihma kui oavarrest, aga Siis viis meie reis edasi Räpina aiasõpradel oli just selleks päevaks huvireis Karilatsi kalakasvatusse, kus planeeritud. Lootsime ilma paranemisele ja ennäe, teel peremees Mati Vaino lubas sadu lakkaski. Seekord oli seltskond väiksem ja aeg lahkelt oma kalatiike ja iluaedu hilisem; reis on saanud meil juba traditsiooniks. imetleda. Kui aastaid tagasi oli Kaheksa prouat istusid bussi ja sõit Põlva suunas al- seal haljastus tagasihoidlik ja gas. Esimene külaskäik oli Anne ja Paul Uibo koduaeda, värvivaene, siis nüüd oli erivär- kes said eelmisel aastal juba teise presidendi auhinna. vilisi ja -vormilisi ilupõõsaid Olen ise ka mitu korda selles aias käinud, kuid ikka on hulgi, lilli, suuri kive ja kena midagi seal ümber tehtud ning ikka oskab proua Anne muru igal pool. Taimed olid tulijaid üllatada. niiskes ümbruses eriti lopsa- Nende koduaed asub kolmel tasapinnal, seda on kad. Ja muidugi imetlesime huvitav, kuid samas ka raske kujundada ja hooldada. Pilku kalatiike, kus elu kees ja vesi püüdis sametroheline muru, vanad õigesti lõigatud kihas vikerforellidest. Uudi- õunapuud, lillerohkus kiviktaimlas ja mujal ning nende seks olid meile valged albiino- sügisesne ilu, õitsvad ilupõõsad ja metsviinapuust sein, forellid, aga nägime ka siberi lilleamplid, suured inglitrompetid. Rahustavalt mõjus tuurasid ja ühes väiksemas kaldast alla voolava vee vulin ja imetleda sai Anne oma- tiigis värvilisi kuldkalu ja koi- tehtud betoonijäätmetest looklevaid jalgteid. Aias on palju sid, kes elavad talve üle ruumis eriilmelisi istekohti ja huvitavaid suuri kive, kõrgel kalda- akvaariumis. Enesestmõiste- pervel suitsuahi ja vaateplatvorm. Ja muidugi lahke pere- tavalt ei saanud me kalade rahvas ise, kes muutis oma töid-tegemisi meie pärast. juurest ära tulla neid maits- mata, lauale toodi suur vaagen Edasi jätkus sõit Taevaskoja suunas, metsa sees tuli Aiasõbrad (vasakult) Katrin, Valentina, Evi, Liidia, Maie, Mari ja Kaja Karilatsi kalakasva- grillkaladega ja see maitses meile vastu perenaine Aino Neeme, kes oli valmis meile tuses. Foto: Maie Vaino. imehästi. Enamus prouasid oma suvekodu näitama. Värava taga võtsid meid vastu oli seal esmakordselt ja seetõttu muljed väga head. rohelise-valgekirju lehtedega, õitsev floksipuhmas. Veel hiigelsuured pügatud nulud elektriliini all ja aia sees õitsev Päike säras taevas ja meid ootas ees Tartu, kust jätsid võimsa mulje tiigikaldal väga uhked päevaliiliad, uhke elulõng. Üldse oli lilli igal pool, maja küljel mägisibu- Tallinna poole sõites leidsime eest Aiasõbra müügikoha kõigil sordinimed juures. Avamaa lilli ei jõudnudki kõiki ära lad ja võimsad ogaputked. Kuid eriti muljetavaldav oli rikkaliku taimevalikuga. Eriti hulga müüdi varjutaimi, 50 sorti vaadata. Maja juures suurtes pottides õitsesid veel uhked hiigelsuur kiviktaimla elumaja ja sauna vahel. Õige kivik- pojenge, päevaliiliaid ja teisi püsililli, aga ka suvelilli, ilu- india kannad jt taimed. Parasjagu tuli oma elu kõrghetke taimla ongi suurte kividega ja need olid perenaisel omast põõsaid ja okaspuid. Valik oli nii rikkalik, et võttis silme ees botaanikaaeda nautima kena pruutpaar oma külalistega. käest võtta, sest tulid välja vana talumaja vundamendi kirjuks. Aed tuleb täita taimedega – see oli puukooli moto, Meie seekordne reis jõudis siin aga lõpule ning ees seest. Ja alpitaimed elustasid seda suurt kivikogu väga mille järgi talitasid ka meie prouad. ootas kodutee. Tundus, et prouad jäid sõiduga rahule ja hästi, veel olid selles peenras suured niitjavõrselised Viimase külastuskohana ootas ees Tartu botaanikaaed, muljed igati head. Sest enne kui lähed Pariisi, käi ära Nuus- mägiebaküpressid, proua Aino omakasvatatud puud, ning kus eelmisel korral jäi meil uhke alpinaarium nägemata, takul; nii me ka tegime, sest siinsamas, meie lähedal on muidugi veesilm. Mulje sellest kooslusest oli tõesti suure- seal toimunud teatrietenduse tõttu. Nüüd oli see kõrge ilu küllaga, vaja on see ainult üles leida – ja on suur oskus pärane ja mõlemad perenaised ei kurtnud sugugi raske kaldapealne oma täies ilus meie ees – värvilistest suve- igas pisiasjas ilu näha. töö üle lillede hooldamisel. Ka see aed sai eelmisel aastal lilledest oli kujundatud suur vesiroos roheliste lehtede ja presidendi auhinna, samas olid mõlemad prouad eelmisel punaseroosa õiega tumepunasel taustal. Tagaaias üllatu- Maie Vaino aastal meie reisikaaslased. sime suurest floksiaiast, kus pilgupüüdjaks üks oli eriline, 6 Räpina Rahvaleht

Tallinnas Bremeni käigus asuvas Haus Galeriis avati 16. septembril Räpina päritoluga Rootsi investori Henn Kochi erootilise kunstikogu näitus, milles on esindatud tema enda ja teiste Räpinast pärit kunstnike Ado Lille ja Leonhard Lapini tööd. “Tollal Stokholmis elanud eestlane Henn Koch alustas Räpina Vabahariduse Ühenduse kunstikogumist oma sugulase Ado Lille kehutusel 1979. aastal, tehes seda intensiivselt just 1980ndatel aastatel. Räpina Rahvakoolis toimuvad Ta orienteerus okupatsiooni ajal keelatud – erootilisele kunstile. Praegu on tema kogus ligi paarsada tööd: maali, Täiskasvanu Õppija Nädalal skulptuuri ja graafikat, mille ta on seoses tagasipöördu- 10.–17.oktoobril 2008 misega kodumaale eesti kunstile päästnud. Oma ostude ja huviga avangardkunsti vastu oli ta toeks paljudele tollas- järgmised üritused: tele võimude poolt ahistatud eesti kunstnikele. Tema kogus on esindatud mitmete põlvkondade erootilise kunsti silma- paistvad meistrid: Evald Okas, Alo Hoidre, Lembit Sarapuu, Laupäeval, 11. oktoobril kell 10.00–15.00 Ado Lill, Tõnis Vint, Mare Vint, , Andres Tolts, Agu Pilt, Jaan Toomik jt. Näitusel tulevad eksponeerimisele ka paar Henn Räpina Vabahariduse Ühenduse Kochi enda joonistust, sest kogumisega seoses on ta isegi 15. tegutsemisaasta tähistamine kunstitegemist harrastanud. Ka on ta oma kogu erootilise kunsti uute tegijate töödega täiendanud viimase ajani. Selli- Sillapää lossis. sena on antud kollektsioon omapärane ja haruldane teiste eesti kunsti kogude seas, pealegi ei ole parajat osa oma- Esmaspäeval, 13. oktoobril aegsest “keelatud kunstist” siinmail üldse eksponeeritud.” (alus www.haus.ee) kella 14.00–20.00 seenepaberi Näitus jääb avatuks kuni 6. oktoobrini. valmistamise, seentega värvimise Toolile toetuv akt 1996. pliiats. Ado Lill (sündinud 18.07.1932 Info Räpina Rahvalehele edastas Henn Kochi, Leon- Räpinas) koolitus. hard Lapini ja Ado Lille kauaaegne sõber Juhendaja Helle Väärsi. Kalle Mälberg Koolituskursus on tasuta. Toimumas on fotovõistlus Maavalla hiied 10221 Teisipäeval, 14. oktoobril kella 14.00–20.00 Jätkub fotovõistlus Maavalla hiied 10221, mille eesmärk ajakirjade, Maalehe ja LoFo aastatellimused. Auhinnatud on jäädvustada meie rahva looduslike pühapaikade ilu ja piltide autorid saavad lisaks raamatu “Looduslikud keraamika koolituskursus. valu ning suunata inimesi märkama esivanemate väe- pühapaigad, väärtused ja kaitse” ning 10222. a sirvikalendri. kohtade varjatud väärtusi. Sügiskuu algusest saavad osa- Võistlust on seni toetanud Kehrwieder, Turu Foto, Overall, Juhendaja Mart Vester Põlva Kunstikoolist. võtjad oma pilte võrgus üles laadida korraldaja Maavalla Loodusfotovarustus, Maaleht, Eesti Loodus, Horisont, Koolituskursus on tasuta. koja pildilehel. Loodusesõber ja LoFo. Võistlusele oodatakse osalema kõiki hiiesõpru. Fotode Hiied, üksikud pühad puud, kivid, allikad, ristipuud ja esitamise viimane tähtaeg on selle aasta 31.oktoober. muud põlised pühapaigad kätkevad endas loonalisi (loo- Kolmapäeval, 15. oktoobril Võistluse tulemused kuulutatakse välja ja auhinnad duslikke) ning asise ja vaimse elma (kultuuri) väärtusi, kella 14.00–20.00 klaasvitraaži antakse kätte novembri lõpus Tartus Eesti Kirjandus- mis ootavad taasavastamist ja uuesti mõtestamist. Märka- muuseumi saalis. mist vajab seegi, kuidas inimene pühapaiku hoiab ja koolituskursus. Noorte (kuni 16 a kaasa arvatud) ja vanemate arves- kasutab, olgu siis esivanemate heade tavade vaimus või tuses antakse välja esimesed auhinnad. Eriauhindade hoopis teadmatult ja hoolimatult. Juhendaja Geenart Nagel teemad on: puu(d), kivi(d), veekogu, kaitstavad liigid püha- Fotovõistlusest lähemalt: http://www2.maavald.ee/ Vastseliinast. Koolituskursus on tasuta. paigas, annid, hiietavad, hiie valu. pildid/ Võistluse hindamiskogusse kuuluvad Mall Hiiemäe Pilte pühapaikadest (need pole näitusele saadetud Eesti Kirjandusmuuseumist, Marju Torp-Kõivupuu Tallinna pildid): Ülikoolist, Elo Liiv Eesti Kunstiakadeemiast, Sulev Oll http://www2.maavald.ee/pildid/?tee=algus&album=7 Neljapäeval 16. oktoobril Maalehest, loodusfotograaf Arne Ader ning Ahto Kaasik Lisateavet: [email protected], tel 5668 6892 Maavalla kojast. kella 14.00–20.00 viltimise Võistluse auhinnafondi on kogunenud 8 500 krooni; Ahto Kaasik koolituskursus. fotovarustuse kinkekaarte 3 000 krooni väärtuses; loodus- Maavalla koja vanem Juhendaja Küllike Tuvikene Antoniuse Gildist. Koolituskursus on tasuta. Riik toetab kuriteoohvriks langenuid Mitte keegi meist ei oska ette näha sattumist kuriteo- psühholoogilisele nõustamisele kuni 10 seanssi; ohvriks. Seetõttu on oluline teada, mida teha ja kuhu kulutused psühhoteraapiale kuni 15 seanssi; Laupäeval, 18. oktoobril pöörduda, kui ühel ootamatul hetkel vägivallaohvriks • ohvri surmast tulenev kahju – vägivallakuriteo kella 10.00–15.00 auratransformaatori langetakse. tagajärjel hukkunud ohvri ülalpeetavatele hüvita- takse järgmine protsent ohvri eelnevast tulust: ühele koolituskursus. Kes on kuriteoohver? ülalpeetavale 75 %; kahele ülalpeetavale 85 %; Kuriteoohver on inimene, kes on langenud vägivalla- kolmele või enamale ülalpeetavale kokku 100%; Juhendaja Crystal Ra Lakshmi. kuriteo ohvriks. Vägivallakuriteona mõistetakse otseselt • prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja Koolituskursus on tasuline! isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras muudele keha funktsioone asendavatele abivahen- karistatavat tegu, mille tagajärg on kannatanu surm, raske ditele ning riietele tekitatud kahju – kahju hüvitamisel tervisekahjustus või vähemalt kuus kuud kestev tervise- võetakse aluseks nende parandamis- või soetamis- häire. Lisaks kuriteoohvrile endale toetab riik ka ohvri lähe- maksumus; NB! Nendel päevadel on avatud dasi (pereliikmeid ja sugulasi). • ohvri matusekulud – tehtud kulutused hüvitatakse käsitööalased näitused. kulud kandnud isikule summas 7000 krooni, millest Kuriteoohvritele makstavad riiklikud hüvitised arvatakse maha saadud riiklik matusetoetus. Hüvitisi makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toime- 13.–16.oktoobrini toimuvatele pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Hüvitise taotlemine koolitustele ootame kõiki huvilisi. Ohvriabi seaduse alusel hüvitatakse 80% kuriteost põhjus- Hüvitist saab taotleda üldjuhul aasta jooksul pärast tatud varalisest kahjust, kuid kokku mitte rohkem kui kuriteo toimumist ja taotlemise eelduseks on kriminaalasja Nendele kursustele palume eelnevalt 150 000 krooni. algatamine politsei poolt. Hüvitise taotlemiseks tuleb pöör- Hüvitise suuruse määramisel võetakse aluseks duda elukohajärgse pensioniameti poole. ennast Räpina Rahvakoolis vägivallakuriteoga tekitatud järgmine varaline kahju: Üksikasjaliku ülevaate ohvriabi õiguslikust regulat- • töövõimetusest tulenev kahju – vägivallakuriteost sioonist leiate ohvriabi seadusest. Lisateavet saab Sot- registreerida kuni 8. oktoobrini 2008, põhjustatud ajutise või püsiva töövõimetuse tõttu siaalkindlustusameti kodulehelt www.ensib.ee või pöör- telefonidel 796 2694 või 5698 9574. saamata jäänud osa tulust; dudes elukohajärgse pensioniameti klienditeenindusse • ohvri ravikulud – ravikuludeks loetakse ravimise või helistades infotelefonil 16106. Infotelefon töötab kulud ning ravimite ja keha funktsioone asendavate 9.00–17.00 abivahendite soetamise kulud; traumajärgsete Mati Kirotar tüsistuste kergendamise ja tervise seisundile Kristiina Laanest kohase uue eriala õpetamisega seotud hädavaja- Sotsiaalkindlustusameti pensionide ja Räpina Vabahariduse Ühendus likud kulutused; eespool nimetatud asjaoludega toetuste osakonna peaspetsialist Räpina Rahvakool seotud hädavajalikud sõidukulud; kulutused Räpina Rahvaleht 7 Kuidas Räpinas vanasti saharilaata peeti Hommikul tõustes Saharilaada korraldamise tava Räpinas on ilmselt tavad. Kõrtsi ülesandeks ei olnud laada ajal üksnes mõtle Miikaelile ja ammune. Tarto- ja Wõrroma rahva Kalender 1839. aastast joogipoolise pakkumine. Kaugemalt kohaletulnud kaup- mainib seda esmakordselt kirjasõnas „Saharilaat mehed võisid seal nii enesele kui hobustele ulualust ning sulle kingitakse Räppinal, kaks päeva”, kuid laada traditsioon on kindlasti toitu saada, öömaja vajasid enamasti kõik kaugemalt vanem. tulnud. ilus päev Endisaegsete ajalehtede veergudel Tartu Kirjandus- Vahel juhtus ka nii: 4. septembril Räpinas laada ajal muuseumis leidub esimene kirjalik teade 1884. aasta olla üks laadamees oma tuttava pool öömajal olles talli Mihklipäev, 29. september, on üks väga vana tähtpäev. Olevikus, et Räpinas peeti saharilaata. Laat toimus regu- pealt maha kukkunud ja surma saanud, Võru maakohtu Selle päevaga lõppes rahvakalendris suvepoolaasta ja laarselt kuni viimase suure sõjani, kuid ei pälvinud enam herra käis talli vaatamas ja leidis, et 12 jalga kõrge talli algas talvepoolaasta. Suvetööd pidid olema lõpetatud ning ajalehtes esiletoomist. Oli tekkinud palju teisi eluvaldkondi, pealt võib kukkumisega surma küll leida, ehkki hukkunu nagu seltside ettevõtmised jm. Laadaga seotu tundus ehk abikaasa arvanud, et tapmisega on tegu. Teade 1884. aasta võis pidutseda. Suilised lasti tööst priiks. Naistel algasid liiga „madal” ja tähtsusetu. Olevikust. tubased tööd, aga väljal kasvab kapsas veel villase lõnga katki. Tüdrukutel algasid ühised käsitööõhtud. Selle alustu- Saharipäev on Ristija Johannese isa õiglase prohvet Viinapahe toob laadale pahandusi ridamisi. 1894. seks koguneti mõnel pool metsa, et koos noormeestega Sakariase mälestuspäev, mida peetakse õigeusu kirikus aasta Postimehest loeme: Joomist tuleb küll igas kohas 18. septembril (vana kalendri järgi 5. septembril). Rahva- Eestimaa pinnal ette, kuid sääl juures ei käratseta vahel tuha sees juurvilju küpsetada, laulda ja tantsida. Räpina kalendri tähtpäevana on ta üks põllutööde ja karjakasvatuse kusagil mujal rohkem kui Räpinas sahari laadal. Aastat kandi komme, äglivedamine, seisnes selles, et kui mõnes korraldamise orientiire. kaks-kolm tagasi oli paranemist märgata, kuid nüüd jälle peres veel sügistööd pooleli ja tööriistad õuel lohakil, siis veeti need mujale, elumajal topiti aga korsten kinni. Need „Saharipäävas pidi tõug kuuh olõma, sõs võisit Räpina nagu hoogu võtnud. Ka tänavu kohutas rahvast kole lahing, laadule minnä,” kõneldi Vastseliina kandis. mille ohvriks üks vorstikaupmees langes. olid külapoiste ühistembud. „Pääle saharepäivä öüdsihkäuk (õidsilkäimine) lõppe,” Vargusi oli laadapäevade ajal ümbruskonnas palju. Mihklipäeval jälgiti loomi, sest algamas oli nende lauda- teati Setomaal. 1893. aasta Postimees kirjutab: Räpina saharilaadale, periood. Kui neil sel päeval olid koju tulles kõrred suus, „Pääle saharepääva om kari pikalpääval (kari jäi mis 6. ja 7. septembril ära peeti, oli oma kohuseks arvanud võis talvel oodata loomatoidu nappust. Kevadpoole kalend- lõunaks karjamaale),” ütleb rahvapärimus Räpinast. tulla ammugi püüetav ja tagaotsitav Erni Sell. Et lind mõne- ris on mihklipäeva paariline kevadine maarjapäev – 25. legi tuntud oli, hakkas kordnik küsima, mis ametimees ta märts, töökalendris aga jüripäev – 23. aprill. Siit ennus- Suvise halva ilma võrdlusena märgiti Räpinas: „Nii on. Sääl ütles ta end vahel Pihkva linna rätsepa, vahel tused: kui mihklipäeval on on leht puus, siis jüripäeval rohi vihmane om, et saharepäävaski ei saa haina tettüs.” püttsepa olevat. Ei aidanud põiklemised midagi ja „isand” maas; kui mihklipäevaks lehed läinud, siis maarjapäevaks Seega peaks saharipäev olema tähtpäev, mil suvised Sell võeti kinni. lumi läinud. Arvati ka, et mihklipäeva lõunatuul kuulutab tööd hakkavad juba koomale saama ja on aeg laadale 1898. aasta Olevik märgib: Saharilaat 4. ja 5. septembril sooja ilma kogu sügiseks ja talveks. Kui mihklipäeval aga minna. Miks laadakohaks omal ajal just Räpina oli kujune- läks ilma suurema tüli ja tapluseta mööda. Räpina valla lund sadas, siis öeldi, et karjalapsed on valge oina ümber nud, ei ole teada. Aga populaarne oli see laat kogu Lõuna- türmigi ei saadud rohkem, kui kaheksa varast. Laada päeval kivi vedanud. Räpinas räägiti: Mihklipäävä üüse vidävä’ Eestis. lõhuti ühel peremehel kodus kapp ära ja varastati hulk poisi’ kolm kõrda äglisid vastapäivä ümbre seo maja, kos Kuiva ilma tõttu kogunes rahvast Võrust, Valgast, riideid. Laada öösetel varastati kahel peremehel lambad tütärlatsõ’ makassõ’, sõs ei saa’ nä’ seo aasta mehele. Petserist ja Jurjevist, kaupmehi oli rohkel arvul kokku tul- laudast ning ühel Tooste mehel hobune, teisel vanker. nud ka Peterburi ja Pihkva kubermangust, kirjutab 1898. Laada üldine meeleolu, õnnestumine ning kauba Vanasõna ütleb: igal oinal oma mihklipäev. Mihklipäev aasta Olevik. Laata peeti kaks päeva, mis oli ka arusaadav, hinnad sõltusid suuresti ilmastikuoludest ja veel enam oli vanade eestlaste lõikuspüha, selleks päevaks tapeti sest liiklusvahendiks olid hobuveokid. Arvestades Võõpsu laadale eelnenud suve iseärasustest. 1897. aasta loomi, pruuliti õlut, söödi, joodi ja pidutseti. Laual pidid sadama suhtelist lähedust, kasutati ka veesõidukeid. Ühe saharilaat oli ilma tõttu kaunis rahvarohke ja elav. Kuid olema lambavärsked road: keedetud liha, verikäkk; samuti laadapäeva jaoks kauge maa taha kohale sõita olnuks 1899. aasta kohta kirjutab Postimees: Sarvloomi nähti ka rukki-, odra- ja nisuleib ning sepik ja sai. Küpsetati kaali üsna kulukas. rohkel arvul koos olevat. Vist annab tänavune kasin heina- ja naerist. Õlut käidi maitsmas ka teistes peredes ja seda Millega laadal kaubeldi? Kõige lihtsam on vastata – ja põllupõhu saak selleks omajagu põhjust. Peipsi pakuti külalistele. Arvati nõnda, et jüripäevaga algab suvi, kõigega, millega tol ajal kaubelda oli. Müügil oli teravilja, veetõusu tõttu jäi mitmel põllumehel hein tegemata. mihklipäevaga talv. Vanast ajast teatakse, et madise-, lina ja linaseemet, kariloomadest põrsaid, noorveiseid, Loomade eest maksid ostjad neljanda osa hinda vähem lüpsilehmi, harvemini müüdi hobuseid. kui suvel. mihkli- ja mardipäev on ühel ja samal nädalapäeval. Riide- ja raamatukaupmehi oli palju nii Emajõe kaldalt Sel aastal oli rukkiuss rukkioraseid kahjustanud, mis- Kirikukalendris on mihklipäev peaingli, taevaste vägede kui Võrust. Nahk ja raud oli Pihkva poolt pärit, isegi koha- tõttu talumehed olid pidanud oma rukkipõllud uuesti valitseja Miikaeli päev. Tema väed võitsid Luciferi ja kaitse- likud Võõpsu kaupmehed oma maiuse ja muu kraamiga seemendama. See pigistas ta rahapunga täiesti kinni. vad taevast põrguvägede eest. Miikael on ka apteekrite ei puudunud. Loomade hind oli keskmine. Tänavu saivad Laadal osteti tõpraid odavasti, nahka aga kalli hinnaga – kaitsepühak, sest viimsel kohtupäeval on just tema käes nii võime lugeda 1884. aasta Olevikust. põllumehed oma vilja eest rohkem hinda. Iseäranis hääd taevased kaalud. Seega mõte – igal oinal on oma mihkli- ostmist leidsid Inglise luisud, millega minuti aja jooksul Laadad olid paikkonna suursündmuseks, selleks val- päev – võib olla pärit juba orduaegadest. Setumaal soovita- ka kõige nüridama riista nii teravaks võis ajada, et raiu või mistuti kaua. Laadal saadi kokku tuttavatega ja sõlmiti uusi takse sel päeval oinas ohverdada, et kari terveks jääks. kuivalt habe maha – võis lugeda 1897. aasta Postimehest. sidemeid. Laadale tulid sageli ka kauged sugulased, keda Laadaplatsi asukohta on mainitud ajalehes vaid ühel muidu aastate jooksul polnud kohatud. Vahetati uudiseid. korral: 2. ja 5. skp. peeti Räpina kiriku juures laata. /Ajaleht Kuigi tänapäeval korraldatakse laatasid ning püütakse Räpina Koduloo- ja Olevik 25. september 1900./ Kiriku juures, kus praegu asub elustada endisi või alustada uusi laadatavasid, ei ole Aiandusmuuseum bussijaam, oli neil aegadel küllalt vaba ruumi ning mis laatade tähendus rahva elus enam see. samuti tähtis – seal asus kõrts. Tõenäoliselt oligi seal laatade toimumise koht, nagu vanemad inimesed mäle- Helle Kõlli

Hetk peaingel Miikaelile pühendatud Räpina luterlikus kiri- Räpina saharilaadal 1928. aastal. kus. Kalju Kuusiku foto 2006. aastal 8 Räpina Rahvaleht

ÕNNITLEME VANEMAID KULTUURIKALENDER SEPTEMBRIS-OKTOOBRIS

Sa tulid kui pisike maailmaime, R, 26.IX 20 Noortepidu N, 16.X 18 HÕIMUKLUBI. mina naeratasin ja sina naeratasid vastu. DJ Tulvo Ilves Pääse 30.- Udmurtia folklooriansambli INVOžO Kes ütles, et väike on sündides pime, Räpina Rahvamajas Teave tel 796 1363 kontsert-pidu Linte Külakeskuses. mina vaatasin ja sina vaatasid vastu. T, 30.IX 19 KINO “Mamma Mia” Kaasa teevad Rodnoi Raspev, Murelid, Neis pisikestes kätes ja jalgades peitus jõud, Pääse 25.- Räpina Kammerkoor. Udmurtia toitude soov elada, naerda, nutta ja õnnelik olla. Räpina Rahvamajas Teave tel 796 1363 valmistamine ja maitsmine. Tasuta! Linte Raamatukogu-Külakeskuses Sinu emme ja issi ühisel jõul R, 03.X 19 Ukraina Kulikovka rahvakoori ja Teave tel 796 1145 said sa lõpuks siia maailma tulla. Räpina Kammerkoori ühiskontsert See tunne nii ülev - rõõm, valu ja pisarad, Räpina Muusikakoolis R, 17.X 18 Lõikuspidu Leevaku külakeskuses sina tulid ja vajasid soojust. P, 05.X 16 Räpina valla õpetajate päeva tähistamine T, 21.X 19 KINO “Mina olin siin” Soovides olla vaid teie pisike, (kutsetega) Räpina Rahvamajas Pääse 25.- andes teada, mis on tõeline armastus! Teave tel 796 1363 Räpina Rahvamajas Teave tel 796 1363 T, 07.X 18 Luuleõhtu. N, 23.X 18 Temaatiline õhtu – Keidi Käär Loeme Ellen Niidu luulet põhikooli õpilastele. “Reisimuljeid Ukrainast” Võõpsu Raamatukogus Teave tel 795 9435 Võõpsu Raamatukogus 5. august 2008 T, 07.X 19 KINO “Wall-e” Teave tel 795 9435 Pääse 25.- N, 23.X 19 Aianduskooli SÜGISBALL Reti-Karlota Rebane Räpina Rahvamajas Teave tel 796 1363 Räpina Rahvamajas 7. august 2008 R, 10.X 20 Hooaja avapidu. Teave tel. 5333 3467 Pääse 40.- R, 24.X 18 Kohtumine kirjanikuga – Enn Vaino Taavi Puurmaa Ruusa Kultuurimajas Teave tel 517 6288 Linte Raamatukogu-Külakeskuses 16. august 2008 L, 11.X 15 Martin Aruküla 80. sünniaastapäevale Teave tel 795 1418 pühendatud mälestusõhtu T, 28.X 19 KINO “Muumia” Leelo Taruste Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumis Pääse 25.- 30. august 2008 Teave tel 796 1363 Räpina Rahvamajas Teave tel 796 1363 P, 12.X 13 Segakoori NOORUS kontsert R, 30.X 18 Kõrvitsapidu. Oktoobris Räpina Rahvamaja kinos Pääse 25.- NB! Kõrvitsapeol osalejad saavad sama Räpina Rahvamajas Teave tel 796 1363 piletiga noortepeole! 7. oktoobril kell 19.00 on kavas näidata animafilmi T, 14.X 19 KINO “Võõrad” Räpina Rahvamajas Teave tel 796 1363 “WALL-E”. See on lõbus koguperefilm väikesest Pääse 25.- R, 30.X 20 Noortepidu. prügikoristusrobotist, keda inimesed on unustanud välja Räpina Rahvamajas Teave tel 796 1363 DJ Mati Lukk Pääse 30.- lülitada. Räpina Rahvamajas Teave tel 796 1363 14. oktoobril kell 19.00 on kinno oodatud õudusfilmide N, 16.X 13 Räpina Muusikakooli kontsert Räpina Ühisgümnaasiumis austajad. Verdtarretava filmi “Võõrad” teeb veelgi šokeerivamaks asjaolu, et süžee põhineb tõestisündinud N, 16.X 16 LINTE RAAMATUKOGU-KÜLAKESKUSE intsidendil. Film on alla 14-aastastele keelatud. UUE HOONE AVAMINE Lintes 21. oktoobril kell 19.00 linastub äsja valminud film Teave tel 795 1418, 796 1145 “Mina olin siin”. Film põhineb Sass Henno romaanil “Mina olin siin. Esimene arest”. Osades: Rasmus Kaljujärv, Hele Kõre, Tambet Tuisk, Margus Prangel, Lembit Ulfsak, Marilyn Jurman jpt. Film on alla 14-aastastele keelatud. 28. oktoobril kell 19.00 saab näha seiklusfilmi “Muumia – draakonkeisri hauakamber”. Film on alla 12- aastastele mittesoovitav. Silvia Maidla Räpina Rahvamaja administraator.

Soovin üürida maja Räpinas või selle ümbruses. Harry, tel 526 9419

MEIE HULGAST ON LAHKUNUD ... Ei enam saa mind muuta aeg... Kui kutsub torm, mul tuleb minna. Mu valge lind on merepinnel ja saatus viib mind ikka sinna, kus täht on kompass taevalael ... /Heldur Karmo/ MIS JUHTUS Ludmilla Sarja Räpina vallas augustikuus registreeritud olulisemad Joobes juhid: 4. august 2008 sündmused: 17.08.2008 kella 5.20 ajal pidas liikluspolitsei Räpina vallas Rahumäe–Leevaku tee ja Räpina–Võru maantee Vargused: Tamara Kilk ristmikul kinni sõiduauto Audi 90, mida juhtis alkoholi- Ajavahemikul 13.–14.08.2008 varastati Räpinas Rahu 17. august 2008 joobes Vladimir (s 1969). Kuna Vladimirit on käesoleva tänaval ühest lukustamata kuurist maastikujalgratas Kross. aasta kevadel väärteokorras joobes juhtimise eest juba Ajavahemikul 13.–15.08.2008 on Räpina vallas Naha karistatud, alustati tema suhtes seekord kriminaal- külas asuvast vanast karjalaudast varastatud metallist menetlust. Räpina Rahvaleht söödarennid ning vanast saekaatrist kaks elektrimootorit, Liiklusõnnetus: Väljaandja: Räpina Vallavalitsus Räpina, Kooli 1 saeraami detaile ja tööriistu. Vargusega tekitati kahju kokku tel.7961580, e-mail: [email protected] 20.08.2008 kella 10.15 ajal juhtus liiklusavarii Räpinas 26 500 krooni. Toimetaja: Marge Tereping, tel. 5354 4144 Võhandu tänaval Võru ristil, kus sõiduautot Opel Astra Ajavahemikul 27.–28.08.2008 murti sisse Räpina juhtinud kerges alkoholijoobes Üllar sõitis terviserikke tõttu Kujundus: Repro Express vallas Ruusa külas asuvasse angaari, kust varastati punast teelt välja vastu jalakäijate silla piirdeid. Inimesed avariis Trükk: Paar OÜ Tartu, Ilmatsalu 3g, tel. 716 8151, faks 716 8150 värvi ratastraktor T-40 koos puulõhkumismasinaga Jappa viga ei saanud. Juhi suhtes alustati väärteomenetlust. e-mail: [email protected] 370. Vargusega tekitati kahju 180 000 krooni. 28.08.2008 kella 14 paiku varastas 54-aastane Ave Lillemäe Räpina Rahvaleht Aleksandr Räpina Selvehallist 0,35-liitrise pudeli viskit Kommunikatsioonibüroo juhtivspetsialist ootab kaastöid ja artikleid iga kuu 10. kuupäevaks maksumusega 101 krooni. Kuna meest on ka varem var- Lõuna Politseiprefektuur aadressil: [email protected] guste eest karistatud, alustati tema suhtes kriminaal- Tel 730 8692, GSM 503 5228 või Räpina Vallavalitsus, Kooli 1, Räpina 64504 menetlust. [email protected]