Lisatsiooni Arendamise Kava 2014-2026

RÄPINA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2014-2026

Räpina 2014

Sisukord Sisukord ...... 2 1. SISSEJUHATUS ...... 3 2. ARENGUKAVA SEOTUS ASJAKOHASTE DOKUMENTIDEGA ...... 5 2.1. Seadusandlus ...... 5 2.2. Euroopa Liidu direktiivid ...... 5 2.3. Arengukavad uuringud ja planeeringud ...... 7 2.4. Põhja- ja pinnavesi ...... 7 3. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS ...... 8 3.1. Lühiülevaade ...... 8 3.2. Elanikkonna struktuur ja rahvaarvu dünaamika ...... 9 3.3. Majandus ...... 9 3.4. TÖÖHÕIVE ...... 10 3.5. Leibkonna sissetulek ja maksevõime ...... 10 3.6. VEE-ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS ...... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. 3.6.1. Vee hind ja arvete laekumine ...... 12 4. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA KAETUD ALA ...... 12 4.1. Senised arengud ...... 12 4.2. Räpina linn ...... 13 4.2.1. Räpina linna veemajanduse hetkeseis ...... 13 4.2.2. Räpina linna kanalisatsiooni hetkeseis ...... 16 4.2.3. Räpina linna reoveepuhasti ...... 16 4.2.4. Räpina linna kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord ...... 18 4.3. Ristipalo küla ...... 21 4.4. Leevaku küla ...... 21 4.4.1. Leevaku küla veevarustus ...... 22 4.4.2. Leevaku küla kanalisatsioonisüsteem ...... 23 4.5. Ruusa küla ...... 25 4.5.1. Ruusa küla veevarustus ...... 25 4.5.2. Ruusa küla kanalisatsioonisüsteemid...... 26 4.6. Linte küla ...... 28 4.6.1. Linte küla veevarustus ...... 28 4.6.2. Linte küla kanalisatsioonisüsteem ...... 30 5. Kavandatav vee- ja kanalisatsioonisüsteem ...... 33 5.1. Räpina linn ...... 33 5.2. Võõpsu Alevik ...... 35 5.3. Sademevee, pinnase- ja pinnavee äravoolurajatised ...... 35 5.4. Tulekustutusvee saamise lahendused ...... 37 6. HINNANG ÜHISVEEVÄRGI JA-KANALISATSIOONI MAKSUMUSE KOHTA ...... 39 7. Väiksemad külad ...... 42 8. KOKKUVÕTTEKS ...... 43 9. Reoveekogumisalade kaardid:...... 44 9.1. Räpina reoveekogumisala ...... 44 9.2. Ristipalo reoveekogumisala ...... 45 9.3. Ruusa reoveekogumisala ...... 45 9.4. Linte reoveekogumisala ...... 46 9.5. Leevaku reoveekogumisala ...... 46 9.6. Võõpsu reoveekogumisala ...... 47

1. SISSEJUHATUS

Räpina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mis kirjeldab valdkonna arengut järgneva 12 aasta jooksul. Arendamise kava eesmärk määratleda tehniliste rajatiste ajalugu, olemasolev olukord ja tuleviku stsenaariumid. Käesolev arendamise kava on edasiste investeerimiskavade ja ettevõtete ning valla arengukavade väljatöötamise aluseks. Arendamise kava on abiks elanikkonna teavitamisel ühisveevärgi ja kanalisatsiooni probleemidest ning ülevaate andmisel väljakujunenud olukorrast. Käesolevat ÜVK arendamise kava on kaasajastatud 2014 a esimesel poolel, mil täiendati oluliselt kava finantsanalüüsi osa, täiendati kava skeeme viimase aasta jooksul teostatud ehitustöödega ning vaadati üle arendusprojektide osa. Käesoleva ÜVK arendamise kava kaasajastas Räpina Vallavalitsus koostöös aktsiaseltsiga Revekor. Korrigeerimine on tingitud vahepealse aja jooksul toimunud seadusandluse muudatustest. Muutunud on nõuded ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale, oluliselt on muutunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitusmaksumus. Ühtekuuluvusfondi projekti raames on ellu viidud uuendused ja laienemised ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajatiste osas. Arendamise kava muudatus käsitleb ainult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega arendamise kavale kehtestatud alljärgnevaid nõudeid: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Kava peab sisaldama vähemalt: 1) ühisveevärgiga kaetava te alade ja reoveekogumisalade kaarte. Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisala piiritletakse veeseaduse alusel. 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi. Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem peab sisaldama:

a) veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust; b) tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti; c) kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust, ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid. 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust; Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust. Käesolevas töös on kasutatud: • OÜ Keskkonnaprojekt eelprojekti “Emajõe Võhandu alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja laiendamine” • OÜ Ivi Murd`i Inseneribüroo “Räpina linna ning Ristipalo, Leevaku, Linte ja Ruusa külade veevõrgu modelleerimine” • ”Räpina puurkaevud. Hinnang olemasoleva veevarustuse, puurkaevude ja veekvaliteedi kohta.” AS MAVES • ”Räpina linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2000–2012” • ”Võhandu ja Emajõe valgala vee ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise projekt. Otstarbekuse uuringu aruanne, Räpina vald” OÜ Monoliit 2003 • ”Otstarbekuse uuringu aruanne, Leevaku küla, Ruusa küla, Linte küla” OÜ Monoliit 2004 • Räpina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava, AS Maa ja Vesi, 2004.a. 2006. aastast on Räpina vald osanik AS-s Põlva Vesi. AS Põlva Vesi võttis üle Ühtekuuluvusfondi (ÜF projekti) kaasrahastamisel uuendatavad ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni rajatised. Projekti raames rekonstrueeriti aastatel 2008-2011 Räpina linna, Ruusa, Linte , Leevaku ja Ristipalo vee- ning kanalisatsioonitorustikud. Eesmärgiks on veetarbijatele tagada normidele vastav joogiveekvaliteet. Ehitati uued reoveepuhastid Räpina linna, Ruusale, Lintele ja Leevakule, et tagada nõuetekohane heitvee puhastus.

2. ARENGUKAVA SEOTUS ASJAKOHASTE DOKUMENTIDEGA

2.1. Seadusandlus

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni planeerimine, arendamine ja korraldamine tugineb Eesti Vabariigi õigusaktidele. ÜVK arendamise seisukohast on olulisemad järgnevad õigusaktid:  Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus (vastu võetud 10.02.1999. a seadusega RT I 1999, 25, 363, viimati muudetud 03.08.2010 RT I 2010, 56, 363);  Veeseadus (vastu võetud 11.04.1994. a seadusega RT I 1994, 40, 665, viimati muudetud 06.12.2011 RT I 21.12.2011, 1);  Looduskaitseseadus (vastu võetud 21.04.2004. a seadusega RT I 2004, 38, 258, viimati muudetud 08.12.2011 RT I, 29.12.2011, 1);  Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed (vastu võetud 29.11.2012. a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 99 RT I 04.12.2012, 1); 1  Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid (vastu võetud 19.03.2009. a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 57 RT I 2009, 19, 125) jt.

2.2. Euroopa Liidu direktiivid

Veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ). 2000. aastal jõustunud veepoliitika raamdirektiiviga sätestatakse vee (sh. põhjavee, pinnavee, rannikuvee, siirdevee) kaitse raamistik. Eesmärgiks on saavutada kõigi Euroopa veekogude hea seisund aastaks 2015.

Direktiiv kehtestab ühtse raamistiku vee kaitseks, millega kaitsta ja parandada vee ökosüsteemide seisundit ning vältida nende seisundi edasist halvenemist, edendada säästvat veekasutamist, kaitsta veekeskkonda heidete, emissioonide ja muude kahjude eest, et saavutada piisaval hulgal hea kvaliteediga pinna- ja põhjavee olemasolu säästvaks ja tasakaalustatud vee kasutamiseks.

Raamdirektiivi ellurakendamine keskendub ühtse tegevusprogrammi koostamisele, mida nimetatakse veemajanduskavaks. Vee kaitse ja kasutamise kavandamisel ehk

veemajanduskava koostamisel lähtutakse veekogude valgala kaitse põhimõtetest. Valgala on maa-ala, millelt veekogu saab oma vee. Vesikonna veemajanduskava on tegevusplaan, mis sisaldab eesmärke (veekogu hea seisund), tegevusi ehk meetmeid ning kontrolli ehk seiret.

Asulareovee direktiiv (91/271/EMÜ) reguleerib asulatest ning tööstusest pärineva reovee kogumist, töötlemist ja keskkonda tagasijuhtimist, et kaitsta veekogusid ja põhjavett reostumise eest.

Kuna kõikidest väiksematest asulatest või küladest ei ole majanduslikult põhjendatud juhtida reovett reoveepuhastisse, mis asub mitmete kilomeetrite kaugusel, siis määratleb direktiiv reoveekogumisala mõiste, mis tähendab piirkonda, kus on piisavalt palju elanikke või majanduslikku tegevust, et ehitada kanalisatsioon ja koguda kokku reovesi. Samuti kehtestatakse direktiiviga kokku kogutud, töödeldud ning keskkonda tagasi juhtitavale reoveele nõuded ning reostusnäitajatele piirväärtused, mida tuleb puhastamisel saavutada. Arv-väärtused ja nõuded puhastusprotsessile on kehtestatud vastavalt reoveehulgale, mille suurust arvutatakse inimekvivalentides, s.o. ühikutes, mis on võrdelised ühe inimese poolt tekitatava keskmise seostuse hulgaga ööpäevas. Nõuded reoveepuhastusele on rangemad siis, kui suubla on reostusele tundlikum.

Eesti ja Euroopa Liidu vahelistel ühinemisläbirääkimistel lepiti kokku, et asulareovee direktiivi (91/271/EMÜ) üleminekuperiood kanalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhastite renoveerimiseks/väljaehitamiseks üle 2000 ie asulates on aastani 2010, kuna vananenud kanalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhastite väljavahetamine ja renoveerimine on nii ajaliselt kui ka finantsiliselt mahukas. Seega peab reoveepuhastuse valdkonnas üle 2000 ie asulates ja reoveekogumisaladel olema välja ehitatud tsentraalsed kanalisatsioonisüsteemid ning tagatud normidele vastav reoveepuhastus 2010. aasta lõpuks.

Joogiveedirektiivi (80/778/EMÜ, 98/83/EÜ) eesmärgiks on kaitsta inimese tervist saastunud joogivee kahjulike mõjude eest ning tagada, et joogivesi oleks puhas ja tervislik. Joogivee direktiivi nõudeid arvestades on sotsiaalministri määruse alusel kindlaks määratud kvaliteedi ja kontrolli nõuded Eestis kasutatavale joogiveele. Eesti joogivee puhul on tegemist sageli nn loodusliku saastumisega, kuna joogiveeks kasutatav põhjavesi on oma looduslike omaduste poolest tihti üsna rauarikas, suure väävelvesiniku sisaldusega või ülenormatiivse radionukleiidide sisaldusega. Looduslike omaduste poolest on Eesti põhjavesi ka kare ning agressiivne.

Eesti ja Euroopa Liidu vahelistel ühinemisläbirääkimistel lepiti kokku, et joogivee direktiivi (80/778/EMÜ, 98/83 EÜ) üleminekuperiood veevarustussüsteemide ja veepuhastusjaamade renoveerimiseks/väljaehitamiseks on aastani 2013, kuna Eestis on põhiliseks joogiveeallikaks põhjavesi, mille looduslikud omadused ei võimalda sellest saada ELI nõuetele vastavat joogivett ilma töötlemata. Seega on oluliseks investeeringuks veetöötlussüsteemide kõrval ka amortiseerunud veetorustike väljavahetamine. Selliste kulutuste tegemine ühinemise-eelsel perioodil on ebarealistlik, kuna vee-ettevõtted peaksid sellisel juhul tõstma vee hinda tasemele, mida tarbijad maksta ei suuda. Seega pidi üle 2000 ie asulate joogivesi vastama nõuetele 2007.a. lõpuks ning üle 50 ie asulates peab puhta joogiveega varustatus olema tagatud 2013. aasta lõpuks.

Reoveesettedirektiiv (86/278/EMÜ)

Nitraadidirektiivi (676/EMÜ) eesmärgiks on eelkõige vältida suurtes kogustes nitraatide sattumist veekeskkonda, piirates sellega reostuse mõju, mis on põhjustatud intensiivsest põllumajandusest.

2.3. Arengukavad uuringud ja planeeringud

Räpina valla üldplaneering algatati Räpina Vallavolikogu otsusega nr 70 26.11.2003. Planeeringu koostamiseks sõlmis omavalitsus töövõtulepingu OÜ-ga Hendrikson & Ko.

Vastavalt Planeerimisseadusele koostatakse üldplaneering kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta. Üldplaneering on ülevaadatud ja jäetud kehtima. Planeering hõlmab kogu Räpina valda selle administratiivpiirides, sh vallasisese staatusega Räpina linna.

2.4. Põhja- ja pinnavesi

Räpina ümbrus lasub moreenil või liivakivil 1,2–4,6 m paksune alluviaalne kompleks, mille moodustavad kohevad veeküllastunud orgaanikasegused liivad ning laiguti hästi lagunenud turvas. Ülemine vabapinnaline põhjavee horisont on seotud mulla ja selle aluste limnoglatsiaalsete liivade – saviliivadega, alumine, nõrgalt surveline horisont aga liivakivi ja selle murenemisest kujunenud peenliivaga. Võhandu orus sõltub pinnavee tase otseselt jõevee tasemest. Maksimaalne

veeseis ulatub absoluutkõrguseni 34,48 m ja minimaalne seis absoluutkõrguseni 30,30 m. Suurvee perioodil mõjutab Võhandu jõe veetaset tugevalt Pihkva järve veetase. Laboratoorseil andmeil on pinnavesi nõrgalt või keskmiselt süsihappeliselt agressiivne normaaltihedusega betoonile ning lubjakivi killustikele. Linna kirde- ja idaosas on põhjavesi reostunud mineraalväetistega (Fe3 sisaldus kuni 1,9 mb/1 ha ning PO4 sisaldus 0,2 mg/1). Pinnase- ja põhjavesi on saastumise suhtes ainult osaliselt kaitstud.

3. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS

3.1. Lühiülevaade Räpina vald paikneb Eesti Vabariigi kaguosas ning Põlva maakonna idaosas. Räpina valla pindala on 265,929 km². Põhjast piirneb Räpina vald Meeksi vallaga (Tartu maakond), läänest Põlva ja Mooste vallaga, lõunast Veriora vallaga, kagust Mikitamäe vallaga. Idast külgneb Räpina vald Peipsi järvega (Lämmijärvega) ning valla idapiir ühtib Venemaa läänepiiriga. Üheks soodsaimaks asendist tulenevaks võimaluseks piirkonnas on valla piirnemine Lämmijärvega ja loodusliku sadamakoha olemasolu Võhandu jõe suudmes. Räpina ja Võõpsu sadamate ja Saarepera sadamasse lautrikoha väljaehitamise korral saaks arendada nii kohalikku kalandust, transporti, (transiidi) kaubandust kui ka turismi. Looduslikud eeldused turismi ja kalanduse arendamiseks tagab Lämmijärve ranna kui Kagu–Eesti suurima akvatooriumiga ranna olemasolu. Räpina valla maa-asustuse arengut mõjutab peamiselt Räpina linn, mille mõjupiirkond ulatub ümberkaudsetegi valdade territooriumile, eriti Meeksi, Veriora, samuti Mikitamäe valda. Maakonna keskus Põlva paikneb Räpina linnast 31 km, Lõuna-Eesti piirkonna keskus Tartu 63 km ning Võru 45 km kaugusel. Räpina valla territooriumil asub 26 küla (Pääsna, Tsirksi, Kõnnu, Saareküla, Raadama, Köstrimäe, Nulga, Sillapää, Rahumäe, Ristipalo, Jaanikeste, Kassilaane, Leevaku, Linte, Meelva, Mägiotsa, Naha, Pindi, Raigla, Ruusa, Suure-Veerksu, Sülgoja, Toolamaa, Tooste, Võuküla, Võiardi), Võõpsu alevik ja Räpina linn. Räpina linn on valla halduskeskus, kus on olemas kõik elukondlikult vajalikud teenused ning kuhu on koondunud vaba aja veetmise võimalused. Võõpsu alevikust on kujunenud meelispaik Räpina valla ja ka kogu maakonna suveürituste korraldamiseks.

3.2. Elanikkonna struktuur ja rahvaarvu dünaamika Räpina vallas elas 01.01.2014 seisuga 5091 elanikku, sealhulgas mehi 2 504 ja naisi 2 587. Rahvaarv Räpina vallas on viimased kaheksa aastat stabiilselt vähenenud, keskmiselt 50-70 inimese võrra aastas. Sündimus Räpina vallas on suhteliselt stabiilne, ulatudes 40–50 lapseni aastas. Elanikkonna vähenemise põhjustena tuuakse arengukavas välja väljaränne, sündide vähesus ja (õppivate) elanike registreerimine suurematesse linnadesse, et saada suuremaid sotsiaalseid hüvesid. Arengukava kohaselt on valla arengu üheks oluliseks ülesandeks demograafilise tasakaalu säilitamine. Selleks tuleb soodustada noorte, haritud, edukate ja ettevõtlike inimeste Räpina valda elama asumist ja siit pärit, kuid mujal hariduse omandanud noorte tagasipöördumist. Elu- ja ettevõtluskeskkonna arengueelduste oskuslikul arendamisel on võimalik Räpina valla rahvastiku vähenemine uuesti kasvuks pöörata. Räpina rahvaarvu muutus kokku aastatel 2009–2020 ning eraldi väljatooduna meeste ja naiste arv on näidatud tabelis 1.

Tabel 1. Räpina valla rahvaarv Aasta Mehi Naisi Kokku Vähenes Vähenes % 2009 2656 2851 5507 - 2010 2612 2781 5393 114 2,11 2011 2573 2745 5318 75 1,41 2012 2553 2712 5265 53 1,01 2013 2527 2663 5190 75 1,45 2014 2504 2587 5091 99 1,94 2015 2486 2546 5031 60 1,19 2016 2463 2505 4968 63 1,28 2017 2445 2465 4910 58 1,18 2018 2423 2425 4848 62 1,28 2019 2405 2387 4792 56 1,18 2020 2383 2348 4731 60 1,27

3.3. Majandus Ettevõtluse arengus on olulised mitmed erinevad tegurid: hästi arenenud infrastruktuur (raudtee,teedevõrk, elekter, vesi ja kanalisatsioon, maagaas), geograafiline asukoht ning looduslikud ressursid. Valla ülesanne on tagada soodne sotsiaalne ja füüsiline keskkond, et luua eeldused ettevõtluse arenguks ja hoida olemasolevaid ettevõtjaid piirkonnas. Räpina vallas on kõige enam levinud puidutööstus. Tegeletakse palk- ja muude puitmajade ehitusega, saematerjali tootmisega. Viimastel aastatel on suurenenud mööbli tootmise osakaal. Räpina vallas ja selle lähiümbruses on rohkesti metsa, seetõttu on olemas eeldused nimetatud tööstusharu arenemiseks piirkonnas. Räpina vallas tegeletakse ka rohkelt põllumajandusega. Põllumajanduses on peamised suunad veise- ja seakasvatus, piima- ja lihatootmine.

Tegeletakse ka marja- ja köögiviljakasvatusega ning vilja-, lina-, heinaseemne- ja rapsikasvatusega. Üha enam on levimas ka mahepõllumajanduse viljelemine ning erinevate uuenduslike lahenduste kasutamine põllumajandussaaduste turustamisel. Vanimaks tööstusharuks Räpina vallas on paberitööstus, mille algusaastad ulatuvad aastasse 1734, mil rajati paberi tootmiseks Räpina paberiveski. Paberivabrik toimib täna nii tootmis- kui ka turismiettevõttena. Lisaks paberivabrikule on paberitööstusesse lisandunud ka teisi ettevõtteid, kes oma tegevusega lisavad paberile või kartongile lisandväärtust vormides sellest erinevaid tooteid. Valla ettevõtted tegelevad peamiselt põllumajanduse, teenuste osutamise, puidutöötlemise ja kaubandusega.

3.4. Tööhõive

Oluliselt mõjutavad valla rahvaarvu logistiline asukoht ja ühenduse kvaliteet töökohtade suhtes, samuti ka töökohad vallas, et tööikka jõudvad noored ei lahkuks elama linnadesse ja teistesse valdadesse. Eluliselt vajalik on luua vallas võimalikult atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond, sest selle mõjul ei jää paljud linnadesse õppima ja tööle läinud noored sinna elama.

Tabel 2. Töötajate arvu ja keskmise brutotasu võrdlus viie aasta lõikes Räpina vallas Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, eurot Brutotulu saajad

Räpina Mehed ja Mehed ja vald naised Mehed Naised naised Mehed Naised 2009 619,8791 701,9416 549,00106 1649 764 885 2010 633,7725 717,9764 557,07923 1571 749 822 2011 658,3297 762,4146 561,74398 1648 793 855 2012 711,2896 834,3207 597,78721 1663 798 865 2013 742,699 850,196 643,499 1673 803 870

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas lähtutakse olemasolevatest elanike arvudest ja nende tänastest vajadustest.

3.5. Leibkonna sissetulek ja maksevõime 2012. aasta statistikaameti andmetel oli Põlva maakonnas keskmine leibkonnaliikme netosissetulek 388,7 EUR/kuus. Eesti keskmine näitaja samal perioodil oli 457,2. Sellest järeldub, et Põlva maakonna keskmine netosissetulek jääb märgatavalt alla Eesti keskmisele.

Tuginedes Vabariigi Valitsuse määrusele „Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid“ ei

tohi leibkonnaliikme kulutused ÜVK-le ületada nelja protsenti tema elukohajärgse maakonna keskmisest netosissetulekust. Tuginedes Põlva maakonna leibkonnaliikme netosissetuleku andmetele oleks maksimaalseks summaks ÜVK teenuse eest 13,6 EUR kuus tarbija kohta.

Tabel 3. Leibkonna keskmine sissetulek kuus aastate lõikes Lõuna-Eesti, Aasta EUR kuus 2009 353,8 2010 343,2 2011 378,5 2012 413,4 2013 442,3 2014 471,1 2015 508,8 2016 552 2017 601,7 2018 655,9 2019 711,6 2020 782,8

3.6. Vee-ettevõtte iseloomustus Räpina vallas haldab ühisveevärki ja –kanalisatsiooni AS Revekor (äriregistri kood 10135942). AS Revekor osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust Ruusa, Linte ja Leevaku külades. Nimetatud külade ÜVK varad kuuluvad AS Põlva Vesi- le, AS Revekor rendib varasid teenuse osutamiseks.. AS Revekor on asutatud 1997. aastal. Lisaks ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniteenuse osutamisele, tegeleb ettevõte ka soojamajandusega, kommunaalmajanduse ja elamute haldamisega. AS Revekoril on kolmeliikmeline juhatus, veevarustuse ja kanalisatsiooniga tegeleva personali arv ettevõttes on 4. Tabel 4. AS Revekor vee jaoskonna finantsnäitajad

AASTA 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 TULUD 153444 155228 165813 170078 186400 189196 192412,3 196260,58 200185,79 204389,69 vesi 59698 58863 62043 63648 71800 72877 74115,91 75598,227 77110,192 78729,506 kanal 71864 71258 77105 79228 84800 86072 87535,22 89285,928 91071,647 92984,152 abonoment 18714 20471 21054 21602 24200 24563 24980,57 25480,182 25989,786 26535,572 muud 3168 4636 5611 5600 5600 5684 5780,628 5896,2406 6014,1654 6140,4628

KULUD 149185 150686 169720 168500 175500 178132,5 181160,8 184783,97 188479,65 192437,72 TULEM 4259 4542 -3907 1578 10900 11063,5 11251,58 11476,611 11706,143 11951,972

3.6.1. Vee hind ja arvete laekumine

AS Revekor poolt veeteenuse klientidele väljastatud arveid tasutakse sularahas, ülekandega arveldusarvele ja otsekorralduslepingu alusel. 2013.aastal väljastati ettevõtte poolt klientidele arveid käibemaksuga kogusummas 165 813 eurot ehk keskmiselt 13 800 euro ulatuses kalendrikuus. AS Revekor klientidele on arvete tasumise tähtaeg 21 päeva. Arvetel määratud maksetähtajaks jääb laekumata hinnanguliselt 4% arvetest,

Tabel 5. Vee hind EUR/m3

AASTA 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 HIND vesi 0,837 0,84 0,84 0,84 1 1 1 1 1 1 kanal 0,997 1 1 1 1,15 1,15 1,15 1,15 1,15 1,15 abonoment mm 0,32 0,32 0,32 0,32 0,32 0,32 0,32 0,32 0,32 0,32 tk 1,02 1,02 1,02 1,02 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2

Prognoositud näitajad täpsustatakse nelja aasta möödudes arengukava ajakohastamise käigus.

4. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA KAETUD ALA

4.1. Senised arengud

Räpina valla volikogu otsuse kohaselt on Räpina vallas üks tunnustatud vee-ettevõtja - aktsiaselts Revekor, kes varustab tarbijaid ühisveevärgi kaudu veega ja võtab vastu kanalisatsioonitorustiku kaudu reovett reoveepuhastitele. Valdav osa olemasolevast ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist arendati valla territooriumil välja peamiselt aastatel 1960-1990, seega enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Taasiseseisvumise järgsel perioodil ühisveevärki ja ühiskanalisatsiooni külakeskustes Lintes, Ruusal, Leevakul laiendatud oluliselt ei ole, küll aga rekonstrueeriti osa olemasolevatest torustikest aastatel 1999a – 2004a 17 väikelinna projekti raames Räpina linnas. Räpina veehaaret laiendati aastatel 2008 - 2011. Lintes, Leevakul ja Ruusal rekonstrueeriti vee- ja kanalisatsiooni torustikud 2010 - 2012 a. Ühisveevärgi ja - kanalisatsioonitorustikud paiknevad üsna suures ulatuses eramaadel. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal olevaid tehnovõrke ja -rajatisi. Enne uute torustike rajamist sõlmitakse asjaõigusseadusest tulenevad kokkulepped kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel. Varem ehitatud erakinnistutel

paiknevate torustike osas tuleks torustike valdajal kinnistu omanikega sõlmida vajalikud (või seadusest tulenevad) kokkulepped, sh tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse eest makstava tasu suuruse kohta.

4.2. Räpina linn Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus, veetarbimine. (Lisa 1 Räpina joonis).

Räpina linnas elab seisuga 01.01.2014a 2409 elanikku, kellest 1882 on liitunud ühisveevärgiga (s.o ca 78%). Lisaks on liitunud ka linna lähiümbrusest 226 tarbijat. Laienemisega on juurde ehitatud 605 liitumispunkti, mille kaudu on liitunud seisuga 01.01.2014 420 tarbijat. Kui arvestust teha liitunute arvu järgi, siis Räpinas tarbitakse vett ühe elaniku kohta ca 117 (l/el)d (sh ühiskondlikud ettevõtted ja koolid).

4.2.1. Räpina linna veemajanduse hetkeseis

Vee erikasutusluba nr. L.VV/319230 Kastani tänava puurkaev – Veevõtt toimub Kesk-Devoni põhjaveekogumist. Lubatud veevõtt 2010 – 2015 on 100000 m3 aastas, igas kvartalis 25000 m3. Puurkaevu katastri number on 10578. Kastani ja Metsa tänava ristmiku juures asuv veehaare koosneb kahest puurkaevust: hüdrofooriga pumpla, kus paikneb põhipuurkaev ja veetornialune pumpla, mis on reservpuurkaev. Kompleksi territoorium on ümbritsetud võrkaiaga, mille piiresse jääb ka sanitaarkaitseala. Kastani tn puurkaev on rajatud 1977. aastal. Puurkaevu diameeter on 8“ kuni sügavuseni 109,8 m ja 6“ sügavuseni 145 m, manteldatud metalltorudega. Puurkaevu töötav osa on sügavusel 116,9-145 m (6“ perforeeritud toru). Puurkaev-pumpla ehitati 2004. aastal ümber II astme pumplaks, paigaldati uus süvaveepump ning teise astme pumbad koos juurdekuuluva 3 torustiku ja toruarmatuuriga. Rajati uus maapealne vaheseinaga reservuaar (2 x 75 m ). Pumpla hoone soojustati ning kaeti plekist voodriga, ehitati uus soojustatud katus. Pumplasse paigaldati veetöötlusseadmed, vahetati elektrivarustus ja automaatika. Jõe tänava puurkaev (reservis) - Veevõtt toimub Kesk-Devoni põhjaveekogumist. Lubatud veevõtt 2010 – 2015 on 100000 m3 aastas, igas kvartalis 25000 m3. Puurkaevu katastri number 11266.

Jõe tn puurkaev on rajatud 1966. aastal. Puurkaevu diameeter on 8“ sügavuseni kuni 95 m ja 6“ sügavuseni kuni 150 m. Manteldatud metalltorudega. Puurkaevu töötav osa on sügavusel 108-140 m (6“ perforeeritud toru). Puurkaev on puhastatud liivast 1994. a, kuna sügavus oli vähenenud 150-lt 138 meetrini. Pumpla hoone on rekonstrueeritud 2001. a. Pumplapõhja sügavust on tõstetud, paigaldatud on uued hüdrofoorid ja seadmed. Linna läbiv Võhandu jõgi jaotab territooriumi kolmeks, mistõttu olid veevarustussüsteemid arenenud üksteisest eraldi, arenduse ja renoveerimistega on Kastani tänava puurkaevu baasil tänaseks veevarustus tagatud kogu linna tarbijatele. Jõe tänava puurkaev on jäänud reservpuurkaevuks. Kastani tänava puurkaev-pumpla on rekonstrueeritud ja ehitatud umber II astme pumplaks 2004 aastal. Reservuaari maht on 150 m3, millest on täituvuse osa ca 130 m3, mis on alla päevase 160 m3 vee tarbimise vajaduse. Laienemise ja Ristipalo lülitamisega Räpina veesüsteemi on tarbimine tõusnud ja olemasolevast mahuti mahust ei piisa. Kuna reservuaari maht peab tagama kahe päeva tarbimise normi, on mahtu vaja vähemalt kahekordistada. Enne renoveerimist ehitatud veevõrk on põhiliselt ehitatud malmtorudest, mida on viimastel aastatel renoveeritud plasttorude sissetõmbamisega, kuid on jäänud veel lõike, mis vajavad uuendamist. Laiendatud osa on ehitatud ajakohasest plasttorust.

Tabel 6. Tegelik veevõtt m³

Räpina Aasta Kvartal linn 2010 I 12786 II 13762 III 13153 IV 15998 2011 I 14152 II 20115 III 21102 IV 18160 2012 I 18660 II 18227 III 18000 IV 18548

2013 I 16501 II 17856 III 18680 IV 17834

Puurkaevust pumbatav vesi ei vaja lisatöötlemist, kuna vastab nõuetele.

Tabel 7. Kastani tänava puurkaevu veeanalüüside tulemused

Analüüsi aeg 29.11.2011 6.12.2012 27.11.2013 Uuritav näitaja Tulemus/ü Tulemus/ Tulemus/ühik hik ühik Värvus 0 mg/l Pt 0 mg/l Pt 0 mg/l Pt Hägusus <1 NHÜ < 1 NTU <1 NTU Lõhn 0 1 1 Maitse 0 1 1 pH 7,3 7,4 7,3 Ammoonium <0,05 mg/l <0,05 <0,05 mg/l mg/l Elektrijuhtivus 641 µS/cm 616 620 µS/cm µS/cm Nitrit <0,002 <0,002 <0,002 mg/l mg/l mg/l Nitraat <1 mg/l <1 mg/l <1 mg/l Flouriid <0,1 mg/l <0,1 mg/l <0,1 mg/l Boor <0,1 mg/l <0,1 mg/l 0,1 mg/l Naatrium 7,3 mg/l 6,8 mg/l 6,4 mg/l Raud 90 µg/l 80 µg/l 83 µg/l Mangaan 44 µg/l 43 µg/l 46 µg/l Alumiinium <40 µg/l <40 µg/l <40 µg/l Kloriid 16,2 mg/l 15,7 mg/l 15,8 mg/l Sulfaat 23,0 mg/l 22,5 mg/l 22,7 mg/l Oksüdeeritavus 0,5 mg/O2 0,6 1,1 mg/O2 mg/O2 Coli-laadsed 0 0 0 PMÜ/100 ml bakterid PMÜ/100 PMÜ/100 ml ml Eschericia coli 0 0 0 PMÜ/100 ml PMÜ/100 PMÜ/100 ml ml Enterokokid 0 0 0 PMÜ/100 ml PMÜ/100 PMÜ/100 ml ml Kolooniate arv 0 PMÜ/1 0 PMÜ/1 0 PMÜ/1 ml 22ºC ml ml

4.2.2. Räpina linna kanalisatsiooni hetkeseis

Ühiskanalisatsiooni teenust tarbib 1882 elanikku. 14 ülepumpla abil juhitakse reovesi linna kaguosas paiknevasse biopuhastisse. Linna keskosas paiknev kanalisatsioonivõrk on rajatud 30…40 aastat tagasi. Torustikud on keraamilised, betoonist või asbotsemendist, mis on renoveeritud osaliselt sisselükkimise teel.

4.2.3. Räpina linna reoveepuhasti

Eelnevalt Räpina linna reoveepuhastiks olnud OXYD-180 oli amortiseerunud mistõttu alustati 2010. aastal Räpinasse uue biopuhasti ehitamist. Uus reoveepuhasti rajati olemasoleva puhasti territooriumile. Protsessimahutid ning tehnohoone rajati tühjale maa- alale, kompostimisväljak rajati settebasseinide asukoha asemele. Uue puhasti rajamisel jäi olemasolev puhasti töösse. Peale uue puhasti valmimist olemasolev puhasti likvideeriti. Biotiike ei tohtinud kasutusest välja jätta enne, kui uus puhasti oli tööle pandud. Protsessimahutid rajati betoonist ning süvistati osaliselt pinnasesse. Tehnohoone rajati osaliselt mahutite peale. Mahutite ja tehnohoone arhitektuurne ning konstruktiivne osa ja hoone asendiplaan (k.a teed, platsid, aed) on lahendatud Sweco Projekt AS poolt koostatud tööga nr 10240-0008 Räpina reoveepuhasti. Rajatud puhasti põhineb aktiivmudaprotsessil. Puhastusprotsess koosneb mehaanilisest (trummelvõre-liivapüünis) ja bioloogilisest (2 liiniline AAO-protsess) puhastusest ning settekäitlusest (sette aeroobne stabiliseerimine, tihendamine, tahendamine ja komposteerimine). Ekstreemsete vooluhulkade ühtlustamiseks moodustati ühest olemasolevast biotiigist puhvermahuti. Rajati uus tehnohoone, mis paikneb osaliselt protsessimahutite peal. Reoveepuhasti juurde rajati ka purgla. Uuel puhastil on saavutatud nõuetekohane heitvee käitlus.

Tabel 8. Puhastisse sissevoolava reovee omadused

BHT7 Heljum Üldlämmastik Üldfosfor

Sissevool/Kuupäev mg/l mg/l mg/l mg/l 12.04.2010 380 260 73 8 27.09.2011 505 120 92 12 27.09.2012 320 170 94 9 120

27.12.2013 mgO2/l 340 64 9,8

Tabel 9. Puhastist väljuva reovee omadused.

Aasta Kvartal Vooluhulk BHT7 Heljum Üldlämmastik Üldfosfor

m3/kv mg/l mg/l mg/l mg/l 2010 I kvartal 12 500 10,0 18 11 1,5 II kvartal 13 762 18,0 14 18 2,4 III kvartal 12 587 10,4 55 28 4,43 IV kvartal 14 887 5,4 11,7 25,6 2,1 Keskmine 13 434 2011 I kvartal 24 313 4,4 2,7 12 0,9 II kvartal 33 076 3,0 6,1 12 1,1 III kvartal 21 378 4,5 2,5 12 1,1 IV kvartal 17 530 2,0 6 15 0,86 Keskmine 24 074 2012 I kvartal 18 852 3,0 6 9,6 1,21 II kvartal 24 300 4,0 2 12 1,5 III kvartal 25 618 15,0 25 6 1,1 IV kvartal 29 925 3,7 6 14 0,74 Keskmine 24 674 2013 I kvartal 25 171 7,2 10 14,3 0,71 II kvartal 39 675 3,2 2,6 12 1 III kvartal 20 905 3 7,6 8,1 0,5 IV kvartal 21 286 3,1 6 12,9 0,5 Keskmine 26 759

4.2.4. Räpina linna kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord

Teostatud on kanalisatsiooni torustike pesu ja videouuringud. Aastatel 1999-2002 on renoveeritud ca 1700 m ulatuses isevoolset torustikku ja 380 m ulatuses survekanalisatsiooni.

Tabel 10. Räpina linna torustik

Ehitusaasta või Nimetus viimane Pikkus Läbimõõt rekonstrueerimisaasta (m) (mm) Veetorustik Võhandu tn 1960-1985 81 65 Rahu 1960-1985 81 25 Rahu 1960-1985 80 50 Rahu 1960-1985 96 100 Rahu 1960-1985 100 40 Pargi 1960-1985 416 100 Hariduse 1960-1985 160 100 Kooli 1960-1985 76 50 Kooli 1960-1985 180 80 Aia 1960-1985 76 50 Aia 1960-1985 130 80 Aia 1960-1985 730 100 Võhandu tn 1960-1985 92 80 Sireli 1960-1985 224 100 Aianduse 1960-1985 112 65 Võõpsu mnt 2001 760 110 Pargi 2002 320 100 Kooli 2000 150 80 Kooli 2001 240 100 Aia 2000 140 50 Võhandu tn 2000 264 50 Võhandu tn 2001 339 65 Jõe 2001 160 40 Sireli 2000 160 100 Aianduse 2001 136 65 Põllu 2001 280 50 Võru mnt 2001 68 100 Metsa tn pumplani 2001 240 150 KOKKU 5891

5891

Isevoolne kanalisatsioonitorustik Võõpsu mnt 1960-1985 152 150 Kooli 1960-1985 240 200 Võru mnt 1960-1985 140 150 Võru mnt 1960-1985 280 300 Võhandu 1960-1985 104 100 Võhandu 1960-1985 184 150 Võhandu 1960-1985 268 300 Võhandu 1960-1985 664 500 Jõe 1960-1985 208 200 Sireli 1960-1985 376 200 Ülevool 1960-1985 360 500 Kooli 2002 80 200 Hariduse 2002 140 150 Aia 2002 772 150 Jõe 2001 60 150 Sireli 2001 120 150 Aianduse 2001 232 200 Metsa 2004 300 160 KOKKU 4680 Survekanalisatsioonitorustik Aia 1980 448 150 Pargi 2002 380 150 KOKKU 828

Tabel 11. 2010-2012 aastatel vee- ja kanalisatsioonivõrgu laienemisel ehitatud ja rekonstrueeritud torustike asukohad ja pikkused.

Veetorustik Kanalisatsioonitorustik

Survetorustik Uusehhitus Uusehhitus

Rekonstrueerita Rekonstrueeritav 160 303,44 Kanal 110 322,8 Metsa 110 334,5 Veetorustik 50 185,91 Kanal 160 102,57 Männi Veetorustik 50 102,9 Kanal 160 226,68 50 180,5 Ülase Veetorustik 40 10,92 32 33,87

Kanal 160 216 Estakaadi 50 196 Veetorustik 40 20,3 160 696,53 Kanal 90 633,8 Tartu 90 514,2 Veetorustik 50 301 250 225,5 160 44 936,7 Kanal Võõpsu 160 357,7 110 55 Veetorustik 110 768,5 Kanal 160 222,1 50 143,2 Kuuse Veetorustik 40 37,3 32 33 160 565,1 Kanal Ristipalo 110 1224,5 Veetorustik 110 402 1169 200 358,1 Kanal 160 156,4 Meeksi 110 218,5 50 563,3 Veetorustik 40 118,8 Kanal 160 172,37 50 144,4 Kalda Veetorustik 40 23,9 32 11 Kanal 160 433,1 50 384,2 Oja Veetorustik 40 25 32 23 Kanal 160 440,8 270,6 Koidu Veetorustik 50 391 160 710,6 284,9 Kanal 110 400,5 75 128,9 Vabaduse 110 287 Veetorustik 90 382,3 50 357,1 Kanal 160 212,2 Järve Veetorustik 50 190,7 Aia Kanal 200 176,8

110 203,1 50 196,6 Veetorustik 40 10,9 160 655 Kalevi, Kanal Kalevi 110 247,4 põik Veetorustik 50 795,4 Kanal 160 215,6 Apteegi Veetorustik 50 215,5 Jõe Kanal 200 138,8 Kanal 160 312,6 Rahu 40 273,8 Veetorustik 32 23,8 Põllu Kanal 160 301,6 200 144,9 Kanal 160 281 Võru 90 269 63 361,8 Veetorustik 50 121,4 Kanal 160 60,6 Võhandu Veetorustik 63 171,5 Kooli- Kanal 160 42,8 Rahu Veetorustik 40 91 Kokku 402 9028,71 979,29 7785,79 4369,3

Ülevaade puurkaevudest: I Puurkaev “Sireli” (pass A-1676-M), tagavara pumpla. II Puurkaev “Lossi” (pass A-318-M), tamponeeritud. III Puurkaev “Tartu mnt” (pass 2950), tamponeeritud. IV Võru tn puurkaev, tamponeeritud. V Kastani tn puurkaev. Rekonstrueeritud ja ehitatud ümber II astme pumplaks. VI Puurkaev 1061 “Veetorni” (pass A-36-B), tamponeeritud. VII Leivatehase puurkaev kuulub eravaldusesse ning elanikkonda veega ei varusta. VIII Paberivabriku puurkaevu ei kasutata, tamponeeritud. IX Pilpaküla puurkaev, tamponeeritud. X Meeksi mnt puurkaev kuulub eravaldusesse ja elanikkonda veega ei varusta. 4.3. Ristipalo küla

Ristipalo küla on ühendatud Räpina vee ja kanalisatsiooni süsteemiga (Lisa 2)

4.4. Leevaku küla

Leevaku küla reoveekogumisalal elab registri andmetel 58 elanikku, tegelikke vee ja kanalisatsiooni teenuse tarbijaid 68, sh 5 korterelamut ja 1 ühepereelamu (Lisa 3).

Ühisveevärgiga on liitunud külakeskus ja raamatukogu ning kauplus. Kõik ühisveevärgi kasutajad on liitunud ka ühiskanalisatsiooniga. Leevaku külas tarbitakse vett ühe elaniku kohta ca 82 (l/el)d. Veetarbimine moodustab käesoleval ajal 4…5 m3/d, s.o 1900 m3/a.

4.4.1. Leevaku küla veevarustus

Veevõtt toimub 2012 aastal rajatud puurkaevust, mille sügavus on 120m. Veevõrk on 2012 aastal rekonstrueeritud plasttorudest. Torustiku kogupikkus on 995 m. Veevõtt toimub Kesk- Devoni liivakividest. Passijärgne tootlikkus on kuni 8 m3/h. Puurkaevu raua- ja mangaani sisaldus vees ulatub üle lubatud piirväärtuse ja vesi nõuab töötlust aeratsioonil põhinevate 3 rauaeraldusseadmetega. Tarbijale antav puhastatud vee projekteeritud kogus on Qmaxh=3m /h 3 , Qmaxd=30m /d. Käesoleval ajal toimivad kõik veepuhastusseadmed projekti kohaselt ning täiendavad tööd ei ole vajalikud. Tabel 12. Leevaku veetarbimine m³

Aasta Kvartal Leevaku

2012 I II III 11 IV 603 2013 I 493 II 506 III 530 IV 481

Tabel 13. Leevaku puurkaevu veeanalüüside tulemused

Analüüsi aeg 19.06.2013 09.04.2012 Uuritav näitaja Tulemus/ühik Tulemus/ühik Värvus 10 mg/l Pt 22 mg/l Pt Hägusus 30 NTÜ 44 NHÜ Lõhn 1 2 pH 7,5 7,7 Ammoonium <0,05 mg/l 0,07 mg/l Elektrijuhtivus 524 µS/cm 671 µS/cm Nitrit <0,002 mg/l 0.008 mg/l Nitraat <1 mg/l <0,45 mg/l Flouriid <0,1 mg/l 0,25 mg/l Naatrium 3,3 mg/l 4,0 mg/l

Raud 2800 µg/l 620 µg/l Mangaan 43 µg/l 101 µg/l Alumiinium <40 µg/l 30 µg/l Kloriid 3,4 mg/l 4,4 mg/l Sulfaat 4,8 mg/l 8 mg/l Oksüdeeritavus <0,5 mg/O2 0,8 mg/O2 Coli-laadsed 0 PMÜ/100 0 PMÜ/100 ml bakterid ml Eschericia coli 0 PMÜ/100 0 PMÜ/100 ml ml Enterokokid 0 PMÜ/100 0 PMÜ/100 ml ml Kolooniate arv 0 PMÜ/1 ml 0 PMÜ/1 ml 22ºC

4.4.2. Leevaku küla kanalisatsioonisüsteem

Leevaku külas on üks ühisvoolne kanalisatsioonisüsteem. Torustiku kogupikkus on 1376 m. Asulast kogunev reovesi juhitakse 2012. aastal rajatud aktiivmuda puhastisse. Rekonstrueeritud Leevaku küla reoveepuhasti koosneb raudbetoonmahutitest ja tehnoloogiliste seadmete hoonest. Reovee puhastamine toimub mehaaniliselt võreseadmes ja bioloogiliselt aktiivmudaseadmes, mille moodustavad õhustuskamber, järelsetiti ning liigmuda kogumismahuti ehk mudatihendi. Leevaku reoveepuhasti on projekteeritud nii, et seda on võimalik laiendada anoksilise kambri juurdeehitamise teel. Anoksiline kamber on plaanis teha kahemeetrise läbimõõduga kaevuelementidest. Reovesi jõuab reoveepuhastisse Leevaku külas, ca 350 m kaugusel asuvast reoveepumplast. Pumplast algav survetoru on plasttoru PE De 90, mis lõpeb puhasti tehnohoones. Tehnohoonesse jääval survetoru lõigul paikneb vooluhulgamõõtur, mille järel suubub toru võreseadme rahustuskasti. Reovesi läbib võre ja voolab isevoolse toru kaudu biopuhasti õhustuskambrisse. Rekonstrueeritud Leevaku küla reoveepuhastis toimub reovee puhastamine järgmiselt:  Mehaaniline puhastus võreseadmes  Bioloogiline puhastus aktiivmudaseadmes (õhustuskamber + järelsetiti)  Fosforiärastus keemilise sadestamise teel

 Jääkmuda tihendamine mudatihendis (mudamahutis)  Järelpuhastus biotiikides Käesoleval ajal toimib reoveepuhasti projektikohasel ning täiendavad tööd ei ole vajalikud. Küll aga vajab lahendamist korterelamute sadevete ärajuhtimine ning edaspidi võib vajalikuks osutuda anokskambri ehitus. Tabel 14. Leevaku puhastisse sissevoolava reovee omadused

BHT7 Heljum Üldlämmastik Üldfosfor

Sissevool/Aasta mg/l mg/l mg/l mg/l 20.12.2012 350 mgO/l 190 99,5 12,2

27.12.2013 3500 mgO2/l 5400 410 52

Tabel 15. Leevaku puhastist väljavoolava reovee omadused

Aasta Kvartal Vooluhulk BHT7 Heljum Üldlämmastik Üldfosfor

m3/kv mg/l mg/l mg/l mg/l 2012 I kvartal II kvartal III kvartal

IV kvartal 536 8 6 39,9 0,78

Keskmine 536

2013 I kvartal 493 4,4 6 66 0,14 II kvartal 546 4,2 6 9,3 1,68 III kvartal 530 7,4 8 9,6 0,26

IV kvartal 353 3,3 6 4,4 0,12

Keskmine 481

4.5. Ruusa küla

Ruusa küla reoveekogumisalal elab registri andmetel 179 elanikku, tegelikke vee ja kanalisatsiooni teenuse tarbijaid 180 ( Lisa 4). Ruusa külas tarbitakse vett ühe elaniku kohta ca 86 (l/el)d.

4.5.1. Ruusa küla veevarustus

Veevõtt toimub ühest puurkaevust (rajatud 2010. aastal) Kesk-Devoni põhjaveekihist. Ühisveevärgiga on liitunud 8 korruselamut ja 6 pereelamut ning kool-kultuurimaja, kauplus, külakeskus-lastead, puidufirma ja katlamaja. Kuna puurkaevu vesi ei vasta raua- ja mangaanisisalduse poolest nõuetele, on Ruusa puurkaev-pumpla varustatud kaasaegsete raua- ja mangaanieraldusfiltritega ning tarbija saab nõuetekohase vee kuni 4 m3/h. 2012 a. rajatud uus veetorustik on 2127 m pikk.

Tabel 16. Ruusa veetarbimine m³

Aasta Kvartal Ruusa

2010 I 1133 II 1120 III 1096 IV 1085 2011 I 1577 II 1892 III 1233 IV 1219 2012 I 1458 II 1200 III 1346 IV 1257 2013 I 1447 II 1329 III 1370 IV 1420

Tabel 17. Ruusa puurkaevu veeanalüüside tulemused

Analüüsi aeg 19.06.2013 18.04.2012 Uuritav näitaja Tulemus/ühik Tulemus/ühik Värvus 10 mg/l Pt 3 kraadi Hägusus 50 NTU 25,1 NTU Lõhn 1 2 pH 7,3 7,27 Ammoonium 0,08 mg/l 0,21 mg/l Elektrijuhtivus 463 µS/cm 496 µS/cm Nitrit <0,002 mg/l <0,007 mg/l Nitraat 2,8 mg/l 0,18 mg/l Flouriid 0,4 mg/l 0,3 mg/l Naatrium 3,5 mg/l 3,5 mg/l Raud 4500 µg/l 3,29 mg/l Mangaan 205 µg/l 289 µg/l Kloriid 7 mg/l 5,3 mg/l Sulfaat 3,8 mg/l <2 mg/l Oksüdeeritavus 1,7 mg/O2 1,5 mg/O2 Coli-laadsed 0 PMÜ/100 0 PMÜ/100 ml bakterid ml Eschericia coli 0 PMÜ/100 0 PMÜ/100 ml ml Enterokokid 0 PMÜ/100 0 PMÜ/100 ml ml Kolooniate arv 6 PMÜ/1 ml 25 PMÜ/1 ml 22ºC

4.5.2. Ruusa küla kanalisatsioonisüsteemid

Ruusa külas on üks ühisvoolne kanalisatsioonisüsteem, mille kogupikkus on 2287 m, kuhu juhitakse ka sademevesi. Sademevee ärajuhtimise süsteem puudub. Kanalisatsiooni peatrass on rekonstrueeritud 2012. aastal. Reovesi juhitakse 2010 a. rajatud biokile reoveepuhastisse, mis ehitati ümber 2012. aastal aktiivmudapuhastiks. Sellest juhitakse järelpuhastamiseks heitvesi biotiikidesse. Käesoleval ajal suunatakse kogutud reovesi möödavoolu kaevu, kust isevoolselt koguneb reovesi läbi võrekaevu pumpla-ühtlustusmahutisse (30m3). Pumplast juhitakse reovesi aktiivmudapuhastisse,

milles on 36 aeraatorit. Edasi toimub setitus järelsetitis ning sealt voolab puhastatud reovesi biotiikidesse. Liigmuda pumbatakse setitist liigmudatihendisse. Fosforiärastus toimub keemiliselt. Biotiikide puhastamine vanast settest on teostatud 2014. a suvel. Puhastatud heitvesi vastab kehtestatud nõuetele. Edaspidi vajalik automaatsete võreseadme ja automaatika paigaldus.

Tabel 18. Projekteeritud Ruusa reoveepuhasti puhastusprotsessi parameetrid

Parameeter Ühik Parameeter 3 Aktiivmudapuhasti õhustuskambri ruumala m 25 2 Järelsetiti pindala m 7 3 2 Järelsetiti pinnakoormus m /m x h 0,29...0,36 Muda kuivaine sisaldus g/l 5 Muda vanus d 9 Tekkiv liigmuda hulk kg x KA/d 14 3 Muda mahukoormus kgBHT7/m x d 0,48 kgBHT7/kgMLSS Muda koormus xd 0,096 Reovee viibimisaeg bioloogilises 20...30h (ilma puhastusprotsessis h järelsetita)

AOR kgO2/h 1,3

SOTR kgO2/h 2,6 (Nm3 õhk/h) Õhu kogus 125 1,6 m H2O 3 Protsessist ärastatava liigmuda kogus(KA=0,5%) m /d 2,8 Tihendatud liigmuda kuivaine sisaldus g/l 30 3 Tihendatud (KA=3%) liigmuda kogus m /d 0,47 3 Liigmudatihendite ruumala m 15+15 Liigmudatihendite täitumise aeg d 64

Tabel 19. Ruusa küla puhasti sissevoolava reovee omadused

BHT7 Heljum Üldlämmastik Üldfosfor

Sissevool/Aasta mg/l mg/l mg/l mg/l 3.09.2010 200 280 40 5 27.09.2011 310 470 90 16,8 520 20.12.2012 mgO/l 160 140 17,6 585 18.09.2013 mgO/l 280 123 21,8

Tabel 20. Ruusa külas tekkiva reovee omadused.

Aasta Kvartal Vooluhulk BHT7 Heljum Üldlämmastik Üldfosfor

m3/kv mg/l mg/l mg/l mg/l 2010 I kvartal 1 154 12,0 18 14 1,9 II kvartal 1 016 3,5 9 3,1 1,34 III kvartal 1 096 7,8 12 44 8,2 IV kvartal 1 085 17,6 6 18 1,95 Keskmine 1 088 2011 I kvartal 1 577 38,0 16 15 2,9 II kvartal 1 395 17,7 8 29 2,32 III kvartal 1 026 4,5 6 22 3,54 IV kvartal 1 436 24,0 6 13 3,23 Keskmine 1 359 2012 I kvartal 1 781 8,0 8 9,2 1,27 II kvartal 1 966 13,6 8 15,2 2,51 III kvartal 1 396 5,0 6 10,4 1,93 IV kvartal 1 246 5,5 6 24,1 0,88 Keskmine 1 597 2013 I kvartal 1 258 6,4 10 16,7 0,88 II kvartal 1 340 6,9 14 3 1,1 III kvartal 1 235 6 8 3,1 0,92 IV kvartal 1 235 5,4 8 2 1,19 Keskmine 1 267

4.6. Linte küla

Linte küla reoveekogumisalal elab registri andmetel 119 elanikku, tegelikke va ja kanalisatsiooniteenuse tarbijaid 84. Linte külas tarbitakse vett ühe elaniku kohta ca 132 (l/el)d. 2012.a. paigaldati uued kanalisatsiooni- ja veetorustikud. Veetorustiku kogupikkus on 702 m, kanalisatsioonitorustiku kogupikkus 1275 m (Lisa 5).

4.6.1. Linte küla veevarustus

Veetarbimine on ca 12 m3/h ööpäevas. Puurkaev-pumpla ehitati 2010. aastal vana puurkaevu baasil, kuna põhjavesi ei vastanud nõuetele (raua ja mangaanisisaldus oli üle normi). Pumplas on uued raua- ja mangaanisisalduse filtrid ning tarbijale antakse nõuetele vastav vesi.

Tabel 21. Linte küla veetarbimine m³

Aasta Kvartal Linte

2010 I 1074 II 1131 III 993 IV 1204 2011 I 924 II 1471 III 1511 IV 1182 2012 I 1341 II 990 III 1095 IV 995 2013 I 1015 II 1014 III 1072 IV 971

Tabel 22. Linte puurkaevu veeanalüüside tulemused Analüüsi aeg 19.06.2013 18.04.2012 Uuritav näitaja Tulemus/ühik Tulemus/ühik Värvus 5 mg/l Pt 4 kraadi Hägusus 6 NTU 19,7 NTU Lõhn 1 4 pH 7,1 7,43 Ammoonium 0,12 mg/l 0,22 mg/l Elektrijuhtivus 550 µS/cm 575 µS/cm Nitrit <0,002 mg/l <0,003 mg/l Nitraat <1 mg/l 0,13 mg/l Flouriid 0,5 mg/l 0,39 mg/l Naatrium 12,7 mg/l 4,4 mg/l Raud 1600 µg/l 2,17 mg/l

Mangaan 75 µg/l 140 µg/l Kloriid 4,7 mg/l 4,6 mg/l Sulfaat 3,1 mg/l <2 mg/l Oksüdeeritavus 1,7 mg/O2 1,7 mg/O2 Coli-laadsed 0 PMÜ/100 0 PMÜ/100 ml bakterid ml Eschericia coli 0 PMÜ/100 0 PMÜ/100 ml ml Enterokokid 0 PMÜ/100 0 PMÜ/100 ml ml Kolooniate arv 12 PMÜ/1 ml 5 PMÜ/1 ml 22ºC

4.6.2. Linte küla kanalisatsioonisüsteem

Kogutud reovesi juhitakse 2012. a. valminud reoveepuhastisse. Linte küla reoveepuhasti koosneb raudbetoonmahutitest ja tehnoloogiliste seadmete hoonest. Reovee puhastamine toimub mehaaniliselt võreseadmes ja bioloogiliselt aktiivmudaseadmes, mille moodustavad anoksiline kamber, õhustuskamber, järelsetiti ning liigmuda kogumismahuti ehk mudatihendi. Kõik mahutid on tehtud ja tehakse monteeritavast raudbetoonist, kolmemeetrise läbimõõduga kaevuelementidest ning kaetakse pealt soojustatud luukidega. Betoonmahutite kõrval asub uus tehnohoone, milles on kaks ruumi, tehnoloogiliste seadmete ruum ja kilbiruum. Tehnoruumis paiknevad vooluhulgamõõtur, võreseade, puhurid ning fosforiärastuseks dosaatorpump ja kemikaalimahuti. Kilbiruumis on elektri-automaatikakilp ning operaatori töölaud. Reovesi jõuab reoveepuhastisse Linte külas puhasti juures paiknevast reoveepumplast. Pumplast algav survetoru on plasttoru PE De 90, mis lõpeb puhasti tehnohoones. Tehnohoonesse jääval survetoru lõigul paikneb vooluhulgamõõtur, mille järel suubub toru võreseadme rahustuskasti. Reovesi läbib võre ja voolab isevoolse toru kaudu jaotuskaevu ja sealt kas biopuhasti õhustuskambrisse või ühtlustusmahutisse. Ühtlustusmahutisse juhitakse vesi siis, kui hakkab tööle Linte juurvilja töötlemise tehas. Ümberlülitus tuleb teha käsitsi. Kui juurdetulev vooluhulk ületab sademevee sissetungi tõttu neljakordse arvutusliku reovee vooluhulga, võib sellise vee reoveepuhastist mööda juhtida. Lintes voolab selline vesi biotiiki. Möödavool hakkab tööle siis, kui reoveepumplas pump seisma jätta. Rekonstruueritud Linte küla reoveepuhastis toimub reovee puhastamine järgmiselt:  Mehaaniline puhastus võreseadmes

 Reovee ühtlustamine ühtlustusmahutis (vajadusel)  Bioloogiline puhastus aktiivmudaseadmes (anokskamber + õhustuskamber + järelsetiti)  Fosforiärastus keemilise sadestamise teel  Jääkmuda tihendamine mudatihendis (mudamahutis)  Järelpuhastus biotiigis Eesvooluks on peakraav. Reoveepuhasti projekteerimisel on aluseks võetud järgmised arvutuslikud suurused:  Reovee keskmine vooluhulk – 20 m3/d  Reovee maksimaalne vooluhulk – 44 m3/d  Maksimaalne tunnivooluhulk – 4,4 m3/h

 Reostuskoormus(BHT7) – 200...400 IE; 12...24 kg BHT7/d

 Lämmastikukoormus – 4,8 kg Ntot/d

 Fosforikoormus – 0,8 kg Ptot/d Puhasti põhiparameetrid Mahutite suurused on järgmised:  Ühtlustusmahuti 20 m3  Anoksiline kamber 16 m3  Õhustuskamber 23 m3  Järelsetiti 5,1 m3  Mudamahuti 23,0 m3 Loodusesse juhitav puhastatud heitvesi vastab kehtestatud normidele. Küla suurimaks probleemiks loodusliku iseärasuse tõttu on sademevee kogumine ja ärajuhtimine kinnistutelt. Torustikes toimuv infiltratsioon kanalisatsiooni on biopuhastile suureks koormuseks. Puhastusprotsessi läbinud vesi juhitakse torustiku kaudu otse kraavi. Suublaks on Lämmijärv. Reoveepuhasti töö on väga ebastabiilne. Selline olukord võib tingitud olla sellest, et sadude ajal valgub kanalisatsiooni palju sademevett. Probleeme on horisontaalse võrega, mis ummistub. Kuna biopuhasti töötab häiretega ja ebaühtlaselt on vaja reovee puhastusprotsessi täiustada.

Tabel 23. Linte küla puhastisse sissevoolava reovee omadused

BHT7 Heljum Üldlämmastik Üldfosfor

Sissevool/Aasta mg/l mg/l mg/l mg/l 25.03.2010 16 28 20 2,9 27.09.2011 410 180 101 15,1 20.12.2012 65 mgO/l 70 29 3,21 380 27.12.2013 mgO2/l 200 51 4,7

Tabel 24. Linte külas tekkiva reovee omadused. Aasta Kvartal Vooluhulk BHT7 Heljum Üldlämmastik Üldfosfor

m3/kv mg/l mg/l mg/l mg/l 2010 I kvartal 1 154 16,0 28 20 2,9 II kvartal 888 34 49 32 2,9 III kvartal 953 50 15 32 6,61 IV kvartal 1 132 26,0 22 24 1,4 Keskmine 1 032 2011 I kvartal 924 28,0 31 34 3,1 II kvartal 1 432 12,4 6 21 1,96 III kvartal 1 548 14 6 24 3,93 IV kvartal 1 219 63,7 59,7 64,7 6,7 Keskmine 1 281 2012 I kvartal 1 341 4,8 10 12,2 1,69 II kvartal 1 200 14,8 8 15,8 2,68 III kvartal 0 0 0 0 0 Ei olnud töös IV kvartal 4 725 3,3 6,6 12 0,2 Keskmine 1 817 2013 I kvartal 3 657 8,0 8 20,5 0,4 II kvartal 3 168 4,1 5,5 16 1,2 III kvartal 1 808 3,5 6 42,8 0,28 IV kvartal 3 607 4,6 8 0 0,22 Keskmine 3 060

5. Kavandatav vee- ja kanalisatsioonisüsteem

5.1. Räpina linn

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga on kaetud kogu Räpina linna territoorium, siis ei ole käesoleva arendamise kava raames ette nähtud laiendada olemasolevaid süsteeme. Räpina linna ja külgnevate külade Ristipalo ja Sillapää ühisveevarustus saab toite Kastani tänava teise astme puurkaevpumplast, mille 3 reservuaari mahtu (150 m ), millest veega täidetud osa 130 m³, on vaja kahekordistada, sest see ei kata päevast veevajadust 160 m³ tänase päeva seisuga. Arvestada tuleb ka veel liitumata kinnistutega. Jõe tänava pumpla jääb tagavara pumplana kasutada avariide ja Kastani puurkaevpumpla hoolduse korral. Veetrassidest tuleb välja vahetada linna keskosas paiknevad vanad malmtrassid. Malmtrassid on väga halvas seisus ja sagedasti esineb murdumisi. Kuni 1980.-aastateni kasutati torustike ehitamisel peamiselt muhvidega malmtoru, kusjuures muhvid tihendati tõrvaköie ja tsemendiseguga. Kuna pinnas on väga ebastabiilne, on sellisel meetodil ehitatud torustikel küllalt sagedased avariid, kus torustiku muhviühendus vajub lahti või murdub. Probleemiks on paljudes kaevudes ühendustesse paigaldatud mustast terasest fassoon osad, mis on vaja välja vahetada. Pikki aastaid on torustikes voolanud vesi, mis on tekitanud torustikesse kohati paarisentimeetrise settekihi. Vee liikumise kiiruse järsu muutumise tagajärjel (hüdrolöögid, vee sulgemised ja avamised; remondid, avariid ja uute ühenduste tegemised) esineb rauasisalduse ja hägususe järske kasve.

Tabel 25. Räpina linna planeeritavad uued veetorud Veetorustik Aadress Lõik Pikkus (m) Hariduse Kooli tn - Pargi tn 160 Kooli Rahu tn- Aia tn 160 Võhandu Kooli tn Pargi tn suunas 120 Sireli - Jõe 2-12 265 Sireli Nooruse 2 ja 4 sissesõit 60 Aia Kooli tn- Võhandu tn 390 Võõpsu mnt Võõpsu mnt 34a sissesõit 170 1325

Isevoolsete kanalisatsioonitorustike peamised probleemid on:  Torustike vajumine, mille põhjused on suurest liikluskoormusest tekkivad löögid kaevudele, üldised pinnasekihtide nihked.  Kaevudel puuduvad kaevupõhjad  Betoontorude murenemine reoveest tekkivate agressiivsete gaaside toimel  Pinnasevee infiltratsioon ehitusvigade, samuti katkiste torude ja kaevude tõttu. Infiltratsiooni vee hulk võib olla sõltuvalt kohast ja olukorrast isegi reovee vooluhulgast suurem. Katkised torud tekitavad samas pinnase erosiooni, mille tagajärjel võib torustik vajuda.

Räpina linna ühiskanalisatsiooni rajatistega seotud olulisemad probleemid on: - amortiseerunud (äravajunud, ummistuvad, lekkivad) kanalisatsioonitorustikud - amortiseerunud ja põhjata reoveetrassi kontrollkaevud Kanalisatsioonirajatiste renoveerimise meetodeid on mitmeid (kaeve-, kinnine meetod). Meetodi valik sõltub otseselt renoveeritava kanalisatsioonilõigu seisukorrast, mis tehakse kindlaks torustike TV-vaatlusega, esmajärjekorras tuleks renoveerida kanalisatsiooni magistraaltorustikud tänavate all. Renoveerimisel peaks eelistama võimalusel kinnist meetodit . Sellega välistatakse torustike lahtikaevamisega seotud lisakulutusi, s.o kaeviste kindlustamine, asfaltkatte taastamine, tänavate sulgemine liikluseks.

Parandada tuleb olemasolevate trasside läbilaskevõimet ja tehnilist seisukorda, selleks on kavandatud eelolevateks aastateks järgnevad torustike renoveerimised:

Tabel 26. Räpina linna planeeritavad uued kanalisatsioonitorud

Kanalisatsioon Aadress Lõik Pikkus (m) Võhandu Võhandu 53 - Aia tn ristmik 184 Jõe Jõe 9 - Sireli katlamaja 180 Kooli Maxima parkla - Hariduse 1 165 Sireli Sireli katlamaja- Aianduse tn. 240 Võhandu Pargi tn. - pumpla 730 1499

5.2. Võõpsu Alevik Vee- ja kanalisatsiooniteenus käesoleval ajal Võõpsu alevikus puudub. Praegu on Võõpsu elanike arv on 235. Võõpsu alevik on tüüpilise Peipsi-äärse tiheda hoonestusega, kuid omanäolise tänavate kvartaalse jaotusega. Arvutuslik veetarbimine oleks 27 m³/d. Kavandatav veevarustussüsteem on ühe puurkaevuga keset alevikku. Veetrassid on planeeritud Räpina poole haruvõrguna ja Võhandu poolne osa kahe ringvõrguna. Kavandatud veetrasse on kokku 3,65 km (Lisa 6) Kavandatav kanalisatsioonivõrk koosneb sisuliselt kolmest isevoolsest süsteemist. Kokku on isevoolseid trasse 4,03 km ja survetrassi 0,51 km. Puhastusseade on planeeritud võimsusele kuni 300 ie ja see tuleb rajada muldesse arvestades Peipsi järve veepinna suurt kõikumist (kuni 3 m).

5.3. Sademevee, pinnase- ja pinnavee äravoolurajatised

Sademevee, pinnase- ja pinnavee äravoolurajatised on toodud kanalisatsioonirajatiste skeemid el. Piirkondades, kus tänapäeval saju- ja kuivendusveed kraavidega ära juhitakse, tehakse seda ka tulevikus. Väikeelamute rajoonides juhitakse sajuveed eelistatavalt kas haljasaladele, kus need imbuvad maasse või siis kraavidega lähimasse sobivasse kohta (nt. jõkke, järve, ojja, lodusse jne). Nende piirkondade sajuvete ärajuhtimisele ei ole antud käesolevas töös detailseid lahendusi.

Tartu maantee sajuvete kanalisatsioon Tartu maanteele valguvad sajuveed kokku ligikaudu 8 ha valg-alalt. Tartu maantee sademevee torustik pikkusega ca 700 m on plasttorudest diameetriga 200 mm. Tartu maantee sademevee torustik suubub läbi kraavide Räpina paisjärve. Vastavalt eksperdi nõudele pole projekteeritud muda-õlipüünist. Vabaduse tänava ja Võõpsu maantee sajuvete kanalisatsioon Vabaduse tänavale ja Võõpsu maanteele valguvad sajuveed kokku ligikaudu 18 ha valg- alalt. Piirkonna sademevee torustik pikkusega ca 1,2 km on plasttorudest diameetriga 250 kuni 400 mm. Vabaduse tänava sademevee torustik suubub läbi õli-liivaeraldi Räpina paisjärve. Võõpsu maantee sademevee torustik suubub linna piiril asuvasse magistraalkraavi, mis laskub ca 400 m kaugusel asuvasse Võhandu jõkke. Vastavalt eksperdi nõudele pole projekteeritud muda-õlipüünist. Võru maantee piirkonna sajuvete kanalisatsioon Võru maanteele valguvad sajuveed kokku ligikaudu 6 ha valg-alalt. Alates Räpina Ühisgümnaasiumi territooriumist kulgevad sajuveed Kooli tänava (Aia tn kuni Rahu tn) kraavi mööda Rahu tänava kollektorisse ning edasi Võru maantee kraavist läbi sademevee kanalisatsioonitoru Võhandu jõkke. Käesoleval ajal on probleemiks sademevete sattumine olmekanalisatsiooni Kooli tänava alumises piirkonnas, mis toob kaasa reoveepumpade täiendava töö ning tekitab probleeme reoveepuhasti hüdraulilisele koormusele. Kõnealuses piirkonnas tuleb leida lahendus sajuvete ärajuhtimiseks Rahu või Võhandu tänavate kaudu. Võõpsu aleviku piirkonna sajuvete kanalisatsioon Aleviku vahele on projekteeritud sademetevete ärajuhtimise süsteem, mis koosneb plasttorudest diameetriga 250…400 mm. Räpina maanteele valguvad sajuveed kokku ligikaudu 2 ha valg-alalt. Räpina maantee sademetevee torustiku pikkus on ca 400 m, eesvooluks on projekteeritud kraav. Vastavalt eksperdi soovile pole pandud muda- õlipüünist. Sadama tänavale valguvad sajuveed kokku ligikaudu 2 ha valg-alalt. Sadama tänava sademetevee torustiku pikkus on ca 220 m, eesvooluks on projekteeritud kraav Veski tänava ääres. Projekteeritud kraavist valgub sademetevesi läbi truubi Võhandu jõe ääres asuvale olemasolevale lodu alale, arvestades lodu ala isepuhastusvõimega.

Linte küla sajuvee kanalisatsioon Linte külas probleem sademevete imbumisega reovee süsteemi on lahendatud uute kanalisatsioonitorustike ehitusega, kuid lahendada on veel sadevete äravool kinnistutelt. Korruselamute piirkonda on kavandatud rajada uus sademevete torustik, mis ühendatakse kanalisatsiooni eelvoolu torustikuga peale puhastus-seadet. Eelvooluks jääb rajatav biotiik.

5.4. Tulekustutusvee saamise lahendused Räpina linnas on olemas hetkel 8 hüdranti ja 1 looduslik väljaehitatud tuletõrje veevõtukoht Võhandu 2 maja taga paisjärve ääres. Ühisveevärgist eraldi on plaanis välja ehitada looduslikud veevõtukohad Vabaduse tänava sillale, Pargi tänava tammile, Meeksi

maantee truubile ja Võru maantee silla juurde. Lisaks on kolm 10 m3 maa-alust tuletõrjevee mahutit ka Võru maanteel polikliiniku juures. Mahutid on vettpidavad ja neid täidetakse veevõrgust.

Tabel 27. Räpina linna tuletõrje veevõtukohad

Jrk.nr. Asukoht Mahutavus Märkused

1. Võhandu 2, Paisjärv Räpina 2. Võõpsu mnt Hüdrant Rahu tn ristmik, Kastani II astme linna Räpina pumpla 150 m3 veetorustikul 3. Võõpsu mnt 10, Kastani II astme Hüdrant Räpina pumpla 150 m3 linna veetorustikul 4. Võõpsu mnt 12, Kastani II astme Hüdrant Räpina pumpla 150 m3 linna veetorustikul 5. Võõpsu mnt Kastani II astme Hüdrant Pargi tn ristmik pumpla 150 m3 linna (parkla), Räpina veetorustikul 6. Kooli tn Kastani II astme Hüdrant 5, Räpina pumpla 150 m3 linna Ühisgümnaasium veetorustikul

7. Võõpsu mnt Kastani II astme Hüdrant Võru mnt pumpla 150 m3 linna ristmik, Räpina veetorustikul

8. Aia tn 7, Kastani II astme Hüdrant Räpina (Lasteaed pumpla 150 m3 linna Vikerkaar) veetorustikul

9. Kastani tn 34, Kastani II astme puurkaev Räpina pumpla 150 m3

Räpina valla külakeskustes (Linte, Leevaku, Ruusa, Ristipalo, Rahumäe ja Võõpsu) hüdrandid hetkel puuduvad ning tulevikus veevarustussüsteemide väiksuse tõttu neid ette ei nähta. Hüdrantide rajamine eeldab pumplate mahutite ja trasside üledimensioneerimist, mis on majanduslikult ebaotstarbekas ning tehniliselt keeruline, paiguti võimatu. Külakeskustes tuleb päästeteenistuse töö paremaks korraldamiseks vajalikud veevõtukohad rajada maa-aluste mahutitega, tiikidega või looduslikele veekogudele. Veevõtukohad: Linte – Katlamaja juures asub maa-alune mahuti 50 m³, mille täitmine toimub paakautoga. Lahendada tuleb mahuti täitmine ühisveevärgist. Linte kuivati tiik 200 m³. Leevaku – Hüdroelektrijaama juures tammil Võhandu jõgi. Ruusa – Ruusa Põhikooli juures asub maa-alune mahuti 30 m³, mille täitmine toimub veevõrgust. Lisaks on plaanis rajada Ruusa oja juurde üks veevõtukoht. Ristipalo – tiik 800 m³ tankla juures. Rahumäe – noorkarjalauda tiik 200 m³. Võõpsu – paadisadam, Võhandu jõgi. Raigla – rohujahuveski tiik. Võuküla – rohujahuveski tiik 200 m³. Meelva – töökoja juures järv. Toolamaa – Meelva järv. Naha – Naha küla lauda tiik 25 m³. Nimetatud veevõtukohad tuleb siltidega tähistada ning kus vajalik, parandada juurdepääsutee.

6. HINNANG ÜHISVEEVÄRGI JA-KANALISATSIOONI MAKSUMUSE KOHTA Investeerimise eesmärgid: Investeeringuprojektide väljatöötamisel saab lähtuda vee- ja kanalisatsioonisüsteemide olemasolevast olukorrast ning järgmistest eeldustest ja nõuetest: • 2010. aasta lõpuks peab toimuma asula reovee kogumine ja nõuetekohane puhastamine kõigil reoveekogumisaladel reostuskoormusega üle 2000 ie ja 2014. aasta 01. jaanuariks peab nõuetele vastav joogivesi olema tagatud kõigile üle 50 elanikuga asulate elanikele. • Vee kvaliteet tarbija kraanis peab investeeringuprojektide tulemusena vastama kehtivale Eesti joogiveestandardile ning tuleb tagada kvaliteedi kontroll vastavalt kehtivatele nõuetele. • Vee viibeaeg torustikes ei tohi enne tarbijani jõudmist ületada kahte ööpäeva. • Suublasse juhitav heitvesi peab vastama kehtivatele normidele.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise mahud, arendusmeetmete ajakava ja ligikaudne maksumus. Investeerimisprojektid on planeeritud ellu viia vastavat rahastamisvõimalustele.

Tabel 28. Kastani tänava puurkaevpumpla laienduse ehitus Puurkaevpumpla maksumus Arendusmeetmete Projekti osa (tuh eur) ajakava

Projekteerimine 2014-2015 3 Veereservuaari 2014-2015 ehitus 216 Seadmete paigaldus (tehnoloogilised 2014-2015 18 seadmed, sise- ja välistorustikud jms) Kokku 237

Tabel 29. Projekteeritava kanalisatsiooni torustiku maksumus Kanalisatsioon Aadress Lõik Pikkus (m) Töö maksumus Võhandu Võhandu 53-Aia tn 184 44160 Jõe Jõe 9- Sireli katlamaja 180 43200 Kooli Maxima parkla-Hariduse 1 165 39600 Sireli Sireli katlamaja- Aianduse tn. 240 57600 Võhandu Pargi tn.- pumpla 900 216000 1499 400560

Tabel 30. Projekteeritava veetorustiku maksumus Veetorustik Aadress Lõik Pikkus (m) Töö maksumus Hariduse Kooli tn- Pargi tn 160 19200 Kooli Rahu tn- Võhandu tn 160 19200 Võhandu Kooli tn - Pargi tn suunas 120 16800 Sireli- Jõe 2-12 365 31800 Sireli Nooruse 2 ja 4 sissesõit 60 7200 Aia Kooli tn - Võhandu 390 46800 Võõpsu mnt Võõpsu 34a sissesõit 170 14400 1275 155400

Tabel 31.Võõpsu aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustikud

Projekti Arendusmeetmete Vesi Kanal Teekatte Ühiku maksumus (eur/m) Ehitustööde osa ajakava (m) (m) materjal Veetorustik, veeseadmete maksumus paigaldamine veevõrgus (tuh eur) kanalisatsioonitorustik,kaevude, pumplate paigaldamine kanalisatsioonivõrgus

Räpina 2014-2015 940 940 asfalt 204 192,2 mnt Vabaduse 2014-2015 170 170 kruus 204 34,8 tn Lokuta 2014-2015 85 85 kruus 204 17,4 tee Spordi tn 2014-2015 105 105 kruus 204 21,5 Jõe tn 2014-2015 240 240 kruus 204 49

Turu tn 2014-2015 490 490 asfalt/kruus 204 100

Aia tn 2014-2015 495 495 asfalt/kruus 204 101 Veski tn 2014-2015 555 555 kruus 204 113,5 Kalamehe 2014-2015 190 190 kruus 204 63,5 tn Kraavi tn 2014-2015 310 310 asfalt/kruus 204 63,5

Karja tn 2014-2015 290 290 kruus 204 59,3

KOKKU 816

Tabel 32. Võõpsu aleviku reoveepuhasti Ehitustööde Arendusmeetmete maksumus (tuh Projekti osa ajakava eur) Biopuhasti rajamine 2014-2018 121 Uuringud, projekteerimine 10 12 % 2014-2018

Ettenägematud 12 kulud, 10 % 2014-2018

Projektijuhtimine, 6 ehitusjärelvale 5% 2014-2018 KOKKU 152

Tabel 33. Võõpsu puurkaevpumpla Puurkaevpumpla maksumus Projekti osa Arendusmeetmete ajakava (tuh eur) Projekteerimine 2014-2018 5 Hoone ehitus (üldehitus, elektrivarustus jms) 2014-2018 67 Puurkaevu rajamine 2014-2018 19 Seadmete paigaldus (tehnoloogilised seadmed, sise- ja välistorustikud jms) 2014-2018 43 Kaugjälgimissüsteem 2014-2018 13 Välitööd (teed, platsid, piirded, välisvalgustus, haljastus jms) 2014-2018 21 KOKKU 169

7. Väiksemad külad

Väikekülad, mille elanike arv jääb alla joogivee direktiiviga ette nähtud 50 inimese künnisest, kannatavad puhta joogivee puuduse all. Hõreda asustuse tõttu ei ole väga paljudes piirkondades ühisveevärgi rajamine majanduslikult põhjendatud. Inimesed kasutavad joogivee saamiseks isiklike puurkaevude või (enamasti) isiklike salvkaevude vett, mis ei vasta tihti puhta joogivee kvaliteedi nõuetele. Üheks võimalikuks arengumudeliks on kahe- või kolmepoolne koostöö valla ja maaomanike või kinnisvaraarendusprojektide puhul valla ja kinnisvaraarendaja vahel. Eesti Vabariigis on alustatud programmiga, mille eesmärgiks on kõigis maakondades hajaasustusega piirkondades majapidamistele joogivee kättesaadavuse tagamine või parandamine. Programm käivitus Võrumaal pilootprojektina 2007. aastal ja oli väga edukas. Võrumaa pilootaasta kogemustest lähtuvalt jätkatakse programmi elluviimist üleriigilisena samadel põhimõtetel alates 2008. aastast. Programmi raames toetatakse järgmisi hoonetevälise joogivee süsteemi rajamisega seotud tegevusi hajaasustusega piirkondades: kaevude (puur- ja salvkaevude) ehitamine ning puhastamine; olemasolevatest või uutest kaevudest joogiveetorustiku ehitamine või olemasoleva joogiveetorustiku rekonstrueerimine; kaevude varustamine vee pumpamiseks ja puhastamiseks vajalike tehniliste seadmete ja tarvikutega, sh selleks vajalike elektritööde teostamine; rajatud hooneteväliste veesüsteemide teostusmõõdistamine; vanade puurkaevude tamponeerimine ja vee kvaliteedi analüüs. Projektiga seotud kulutusi kannavad võrdselt kolm osapoolt – riik, kohalik omavalitsus ja kasusaaja. Programmi raames on perioodil 2008-2013 Räpina vallas ellu viidud 55 projekti.

8. KOKKUVÕTTEKS

Alates 2008. aastast kuni 2013. a on eelneva perioodi investeeringute plaanid valdavas mahus realiseeritud. Investeeringute vajadus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamisse nelja järgneva aasta jooksul on toodud punktis 5. Investeeringute tegemiseks on võimalus saada riigi abi. Keskkonnaprogrammi veemajanduse programmist toetuse taotlemine ja projektide elluviimine käib vastavalt keskkonnaprogrammi reeglitele ning keskkonnaministri määrusele. Ühtekuuluvusfondist aga vastavalt keskkonnaministri kinnitatud veemajanduse infrastruktuuri arendamise määrusele. Investeeringute jaotamisel tuleb arvestada nii Eesti Vabariigi õigusnorme kui ka Euroopa Liidu vastavaid direktiive. Arvestama peab ka asjaolu, et peale investeeringute tegemist peab rajatud süsteemi suutma käigus hoida teenuse hindadest tulevate finantsvahendite abil.

Investeeringuprojektide realiseerimisega peab olema tagatud:  Joogivee vastavus sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369) nõuetele ning Euroopa Ühenduse direktiivile 98/83 EC vähemalt aastaks 2013;  Võimalikult lühike tarbevee viibeaeg torustikes (mitte üle 48 tunni);  Suublasse juhitava heitvee vastavus Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001 määrusele nr 269 ja Euroopa Ühenduse asulaheitvee direktiivi nr 91/271 nõuetele vähemalt aastaks 2013.

9. Reoveekogumisalade kaardid:

9.1. Räpina reoveekogumisala Pindala: 214 ha Registrikood: RKA0650328 Koormus: 3120 ie Asukoht: Põlvamaa, Räpina vald, Räpina linn; Köstrimäe küla; Raigla küla; Ristipalo küla; Sillapää küla

9.2. Ristipalo reoveekogumisala Pindala: 9 ha Registrikood: RKA0650327 Koormus: 200 ie Asukoht: Põlvamaa, Räpina vald, Ristipalo küla

9.3. Ruusa reoveekogumisala Pindala: 11 ha Registrikood: RKA0650325 Koormus: 231 ie Asukoht: Põlvamaa, Räpina vald, Ruusa küla

9.4. Linte reoveekogumisala Pindala: 10 ha Registrikood: RKA0650326 Koormus: 214 ie Asukoht: Põlvamaa, Räpina vald, Linte küla

9.5. Leevaku reoveekogumisala Pindala: 7 ha Registrikood: RKA0650324 Koormus:184 ie Asukoht: Põlvamaa, Räpina vald, Leevaku küla

9.6. Võõpsu reoveekogumisalaR Pindala: 16 ha Registrikood: RKA0650594 Koormus: 234 Asukoht: Põlvamaa, Räpina vald, Võõpsu alevik