Nr 202 jaanuar 2021

Lõuna-Eesti Postimehe Oleme astunud aasta ettevõtte tiitli sai Räpina Paberivabrik juubelite aastasse Äsja alanud 2021. aasta on Lõuna-Eesti Postimehe aasta 2020 ettevõte on Räpina Räpina valla jaoks taaskord juube- Paberivabrik. Tegemist on Eesti vanima tööstusettevõtte ja piir- lite aasta. Viimati tähistasime suure- konna suurima käibega tootmisettevõttega, mis annab tööd ligi malt 2016. aastal, mil möödus 150 110 inimesele. aastat omavalitsuse staatuse saa- Räpina Paberivabriku juhatajat Mihkel Peedimaad käis misest ning täitus 25 aastat taasise- Lõuna-Eesti Postimehe aasta ettevõtte tiitli puhul õnnitlemas ka seisvumisjärgse valla loomisest. Tä- Räpina vallavanem Enel Liin, soovides ettevõttele jätkuvat edu navu tähistame ajaloolise Räpina ning kustumatut tööindu. 385. aastapäeva ning Räpina Paberivabriku juhataja Mihkel Peedimaa sõnul on taasiseseisvumise järgse Räpina Räpina Paberivabriku edu võtmeks pikaaegne hea klienditeenin- valla 30. aastapäeva. dus. Ettevõttes on aastaid kehtinud põhimõte, et hinnapäringutele Kihelkonna aastapäeva kandev ja läbiv teema on põlvkon- vastatakse paari tunniga ning tarneajad on lühikesed ja täpsed. dade sidumine ja sidusus. Tähistame seda nii suuremate kui Ettevõtte müügitulu ja kasum on aastatega järjepidevalt väiksemate sündmuste ja näitustega kogu aasta vältel. Räpina kasvanud. Samas tempos on suurenenud ka töötajate arv ning valla 30. aastapäeva meelespidamisele keskendume põhiliselt paberivabriku juhata sõnul on tööd palju ning tootmine käib novembrikuus. kolmes vahetuses. Kutsume üles võtma maksimumi alanud juubelite aastast! Osalege erinevatel sündmustel, aga ka algatage neid! Rahalist Žüriiliikme ja Lõuna-Eesti Postimehe peatoimetaja Sirli Ho- tuge saab taotleda nt SA Räpina Kultuurkapital taotlusvoorudest muha sõnul oli otsus parima valikul üksmeelne ning kaalukausil (www.rapinakultuurkapital.ee) või Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa sai määravaks nii Räpina Paberivabriku pikk ajalugu kui ka ekspertgrupilt (www.kulka.ee/ekspertgrupid/polvamaa). Korral- keskkonnasõbralik tootmisviis, kuna nende tooraine on vanapa- dajate paati saab hüpata, võttes ühendust Räpina Vallavalitsuse ber. Ühtlasi on tegemist piirkonna suure tööandjaga, andes tööd kultuuri- ja sporditööspetsialist Kertu Anniga tel 524 9190 või rohkem kui sajale inimesele. e-postil [email protected]. Räpina Paberivabrik on skandinaaviamaade suurim nurga- Suuname üheskoos meie inimesi kohapeal ja kaugemal profiilide tootja ning tootevaliku poolest ollakse kogu maailmas Räpina kandile mõtlema ja selle ajaloolise kujunemise vastu esimese kolme hulgas. Paberivabriku toodangut kasutatakse huvi tundma, sündmustel osalema ja Räpina piirkonna heaks peaaegu kõikvõimalike toodete, nagu näiteks kodumasinate, tegutsema! toiduainete või ehitusmaterjalide, pakkimisel, et kaitsta neid Räpina Paberivabriku juhatajat Mihkel Peedimaad käis Jooksvat ja täpsemat infot hakkab leidma Räpina valla transportimisel võimalike tekkivate kahjude eest. Lisaks pak- Lõuna-Eesti Postimehe aasta ettevõtte tiitli puhul õnnitlemas Facebookist, kultuurilehelt kultuur.rapina.ee ja valla kodulehelt kenurkadele on sortimendis suur valik pakke- ja kaitsepaberit, ka Räpina vallavanem Enel Liin. Foto: Meriliin Vahesaar rapina.ee! kartongi ning palju muid erinevaid pakkelahendusi. vahetatud ka viimased nõukogudeaegsed tootmisliinid. Sead- Põhitooraine toodete valmistamiseks saadakse lainepapp- Kertu Anni, mete uuendamine on suurendanud tehase tootmisvõimsust pakendite ja vanapaberi ümbertöötlemisest. Materjali kogutakse Räpina valla kultuuri- ja sporditööspetsialist ning muutnud tootmise tunduvalt energiatõhusamaks. Lisaks kokku peamiselt kauplustelt, tööstusettevõtetest, pakendi- ja seadmete uuendamisele investeeritakse ka töötajatele mõeldud trükitööstustest ning keskkonnateadlikelt inimestelt. ruumide tingimuste parandamiseks. 286 aasta vanune paberivabrik on viimastel aastatel teinud Räpina mõisa peahoone suuri investeeringuid ja olnud pidevas arengus. Räpina tehase viimaste aastate suurim projekt oli vanas hoones asuva pa- Meriliin Vahesaar, jalgteed rekonstrueeritakse Räpina Rahvalehe toimetaja berimasina kuivatusosa väljavahetamine. Tänaseks on välja Peagi alustatakse Räpina mõisa peahoone jalgteede re- konstrueerimistöödega. Töid võimaldab teostada riigi eraldatud toetus, mis on määratud investeeringute tegemiseks ülemaailmse Vabadussõjas võidelnute pandeemia järel majanduse elavdamiseks. Rekonstrueerimistööde käigus eemaldatakse mõisa mälestuspäev Räpinas peahoone ees olevalt alalt vana asfaltkate ning ehitatakse uus jalgtee koos parkimisaladega. Mõisa põhjapoolsesse otsa on kavandatud viis parkimiskohta ning lõunapoolsesse neli 3. jaanuaril, Vabadussõja relvarahu aastapäeval, koguneti parkimiskohta, võimaldades jätta peatrepiesine ala autodest Räpinas Vabadussõja ausamba juurde, et avaldada vaikuse- vabaks. Peatrepi kõrvale, mõlemale poole, paigaldatakse minutiga austust Vabadussõjas võidelnutele ja langenutele. rattahoidjad. Peahoone ümbruse jalgteed ning parklaalad Mälestustseremoonia toimus samal kellaajal, kell 10.30, kui 1920. kaetakse graniitsõelmekattega ning mõisahoone ümber rajatakse aastal vaherahu välja kuulutati. munakivisillutis. Peahoone iga nurga juurde paigaldatakse prügi- Lühikeste sõnavõttudega meenutasid möödunud ajalooliste kast ning istepingid põhjapoolse fassaadi äärde ja peatrepiesisele sündmuste olulisust Räpina vallavanem Enel Liin, kirikuõpetaja alale. Ühes jalgteede rekonstrueerimistöödega isoleeritakse ka Urmas Nagel, Räpina vallavolikogu aseesimees Tiit Kala ning mõisa peahoone vundamendi välispind veekindlalt, rajatakse vallakodanik Kalle Mälberg. Kaitseliidu Põlva maleva esindajad, drenaaž ja sadeveetorustik. noorkotkad ja kodutütred süütasid küünlad ning asetasid pärja Ehitustööde kogumaksumuseks on 127 009,2 eurot, millest Räpina Vabadussõja ausamba jalamile. 125 559 eurot on eraldatud riigipoolsest toetusest investeeringute Vabadussõda algas 28. novembril 1918. aastal Punaarmee tegemiseks, et aidata kaasa majanduse elavdamisele Covid-19 pealetungiga üle Narva jõe. Eesti rahvavägi oli alles loomisel ning kriisi järgselt. esialgu Vene vägede ees taanduma pidanud eestlased suutsid Rekonstrueerimistööd teostab OÜ Terasteenus ning omaniku- 1919. aasta kevadeks soomlaste ja teiste liitlaste toel Eesti uuesti järelevalvet viib läbi OÜ Liivimaa Lossid. Lepingujärgselt valmivad vabastada. 31. detsembril 1919. aastal sõlmiti Eesti Vabariigi ja mõisa ümbruse jalgteed 2021. aasta maikuus. Nõukogude Venemaa vahelistel läbirääkimistel vaherahu, mis Räpina valla majandusosakond nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene rindel Mälestushetk Räpina Ausamba pargis. Foto: Toivo Lees 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30. Kuu hiljem, 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tartu rahuleping. 402 päeva kestnud Vabadussõda lõppes eestlaste võiduga. Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese. Räpina Rahvaleht 1920. aastatel sai alguse tava 3. jaanuaril relvarahu kehtima Väljaandja: Räpina Vallavalitsus hakkamise hetkel pidada vaikuseminutit, austamaks Vabadussõ- Kooli 1, 64504 Räpina jas Eesti vabaduse eest võidelnuid. Räpinas kutsus traditsiooni Toimetaja: Meriliin Vahesaar kuue aasta eest, 2015. aastal uuesti ellu Räpina Koduloo- ja Taskutelefon +372 515 9271 Aiandusmuuseum. E-posti aadress [email protected] Meriliin Vahesaar, Tiraaž: 3000 eksemplari. Räpina Rahvalehe toimetaja Kujundus ja trükk: Paar OÜ, Tartu Kohaletoimetamine: Omniva Räpina mõisa peahoone. Foto: Toivo Lees 2 Räpina Rahvaleht jaanuar 2021 RÄPINA VALLAVOLIKOGU Räpina valla 2021. aasta eelarvest 21. detsembri 2020 istungil Räpina vallavolikogu võttis 2020. aasta viimasel istungil, 21. võrreldes 16,2%). Kuigi valla tulud ei suurene oluliselt, jätkab vald detsembril vastu Räpina valla 2021. aasta eelarve. kõigi seniste teenuste pakkumist oma elanikele. Tööd jätkavad Kogu riigis koroonaviirusesse nakatumise ohu suurenemisega Eesti majandus on 2020. aasta kevadest olukorras, millele on valla hallatavad asutused ja kehtivad kõik senised sotsiaaltoe- seoses toimus detsembrikuu Räpina vallavolikogu istung Räpina loomemaja suures saalis, kus sai osalejaid paigutada hajutatult. ajaloost raske leida pretsedenti. Erinevalt eelnevatest kriisidest tused. Valla eelarvest saavad jätkuvalt toetust valla asutatud Elektrooniline osalemisvõimalus Zoom-keskkonna kaudu pole see kriis sündinud majanduse sisemisest tasakaalustama- sihtasutused (Räpina Kultuurkapital, Räpina Inkubatsioonikes- loodi neile volikogu liikmetele, kellel ei olnud võimalik füüsiliselt tusest, vaid tootmine, tarbimine ja tulu teenimine on takistatud kus, Räpina Sadamad ja Puhkealad ning Noortekas) istungil osaleda. rahvatervise kaitse nimel. Majanduse edasine käekäik oleneb ja SA Räpina Saun. Eelmise aastaga võrdsed summad on Volikogu aseesimees Tiit Kala andis ülevaate detsembrikuus selles kriisis viiruse kontrolli alla saamisest, milles ei ole veel ette nähtud ka mittetulundusliku tegevuse toetuseks. Toetuste toimunud alatiste komisjonide koosolekute toimumisaegadest. täit selgust. summad jagab taotlejate vahel vallavalitsus. Eelarves on ette Vallavanem edastas informatsiooni vallavalitsuse viimase kuu Räpina valla eelarve täitmise 2020.aasta tulemused ei ole nähtud vahendid hajaasustuse programmi toetusteks, puuetega tegemistest, andis ülevaate haridus- ja kultuurivaldkonda puudu- veel teada, kuid oluliselt ei ole kriis meie tulusid ja kulusid mõju- inimeste eluasemete kohandamise ning Kagu-Eesti spetsialisti tavatest aktuaalsetest teemadest ning vastas volikogu liikmete tanud. Kriisi mõjude leevendamiseks oleme saanud toetust ka eluaseme toetusteks. esitatud küsimustele. Kuna koroonaviirusesse haigestumus on riigieelarvest. Suuremaid investeeringuid saame teha toetuste ja laenuva- jätkuvalt kõrge, siis on hetkel on kõige olulisem viirusest hoidu- 2021. Aasta eelarve kogumaht on 11 079 909 eurot, millest hendite abil. 2020. aastal lõpetatakse Räpina Ühisgümnaasiumi mine. Vallavalitsus on tungivalt soovitanud hallatavatel asutustel põhitegevuse kulud moodustavad 8 175 228 eurot ja investee- staadioni ehitus, viiakse ellu energiasäästust lähtuv tänavaval- ära jätta kõik siseruumides planeeritud rahvarohked avalikud ringud 2 904 681 eurot. gustuse renoveerimine (EAS toetusega), raamatukogu kogunemised ja üritused Covid-19 leviku piiramiseks. Ürituste Põhitegevuse tuludeks on planeeritud 8 566 556 eurot, hoone ehitus, Räpina mõisa peahoone suure saali remont (hasart- läbiviimine toimub üksnes ürituse korraldaja enda vastutusel. mis on 4,4% enam kui 2020. aasta esialgses eelarves. Suurem mängumaksu regionaaltoetus), Räpina sadamasse tankla ehitus Istungil olid arutusel ning võeti vastu alljärgnevad õigusaktid: osa tuludest laekub tulumaksust (54% tuludest) ning riigieelarve (PRIA toetus) ning riigieelarve täiendava investeeringutoetusega Otsusega nr 36 anti luba võõrandada otsustuskorras Räpina tasandus- ja toetusfondist (38% tuludest). Iga inimese maksus- kergliiklustee ehitus, rahvamaja parkla ja Rä- vallas Leevi külas asuv Helgi kinnisasi hinnaga 1270 eurot. tatavast tulust laekub tema rahvastikuregistrijärgse elukoha oma- pina mõisa sissesõidutee ehitus. Väiksemahulisi investeeringuid Selgituseks: Räpina vallale kuulub Leevi külas Helgi maa- valitsuse eelarvesse 11,6%. Riigieelarve tasandus- ja toetusfondi tehakse puhkealade arendamiseks, lasteaia Vikerkaar katuse üksusel olev elamu ja kõrvalhoone, mis on olnud aastakümneid suurus sõltub meie valla rahvastikuregistrijärgsest elanike arvust remondiks ning teede ja tänavate remondiks. Investeeringute te- seal praegu elava isiku valduses, kes on ka ehitisi hooldanud ja ning meie valla koolides õppivate õpilaste arvust. Elanike arv gelikud suurused selguvad pärast hangete läbiviimist ja lepingute remontinud. on pidevas vähenemises ning seetõttu väheneb ka riigieelarve sõlmimist. Eelarvesse on planeeritud eeldatavad maksumused. Räpina vald ei vaja Helgi kinnisasja kohaliku võimu teosta- tasandusfondist tehtud eraldiste summa. 1. jaanuari 2021 seisuga Räpina valla investeeringuteks saadavate toetuste summa, miseks ega soovi võtta kohustusi kinnisasja korrashoiu osas. oli Räpina valla elanike arv 6280, 1. jaanuari 2020 seisuga 6351. 892 570 eurot, on planeeritud eelarve menetlemise ajaks teada Õpilaste arv Räpina valla koolides oli 1. jaanuari 2021 seisuga 523 olevate eraldiste summast lähtudes. Toetusi on taotletud suure- Otsusega nr 37 nõustuti Maa-ameti ettepanekuga võtta ja 1. jaanuari 2020 seisuga 513. Põhikooli õpilaste arv suurenes mas mahus, kuid kõik otsused pole eelarve vastuvõtmise ajaks munitsipaalomandisse kohalike teede nimekirja arvatud teed 443-lt 456-le, kuid gümnaasiumiõpilaste arv vähenes 70-lt 67-le. veel tehtud. Investeeringute elluviimiseks on volikogu andnud loa ja tiheasustusalale jäävad juurdepääsu teed ning võtta munit- suurenevad võrreldes eelmise aastaga 4,4% laenukohustuste võtmiseks kuni 1 830 000 eurot. 2020. aastal sipaalomandisse haljasalade, parkide, omandiõigust tõenda- Tegevuskulud vate dokumentideta ehitiste juurde kuuluv maa, kasutuses olev võrra. 2021. aasta kulud jäävad enamasti 2020. aasta tasemele. Räpina vald laenukohustusi ei võtnud. aia- ja köögiviljamaa või planeeringuga avalikult kasutatavaks Planeeritud ei ole palgatõusu. 2021. aastal ei suurene alampalk maaks kavandatud maad. Mitte nõustuda avalikult kasutatavate ega ka üldhariduskooli õpetajate töötasu alammäärad. Suuremad Tiia Kütt, veekogude (jõed, järved) katastriüksuste munitsipaalomandisse kulud on jätkuvalt hariduse valdkonnas (48% tegevuskuludest). Räpina valla finantsjuht andmise osas, kuna jõega seotud väärtuste: kalarikkus, veeliiklus Suurenevad sotsiaalvaldkonna kulud (kasv 2020. aasta eelarvega jne säilimise tagamiseks on oluline jõe avalik kasutus, mida kõige paremini saab tagada läbi jõealuse maa riigi omandisse jätmise. Otsusega nr 38 otsustati muuta Räpina Vallavolikogu Räpina valla spetsialistide eluasemete toetusmeetme 24.05.2017 otsust nr 21 „Vara tasuta kasutusse andmine“. Selgituseks: Räpina Vallavolikogu 24.05.2017 otsusega nr 21 2021. aasta taotlusvoor avaneb 8. veebruaril anti osaühingutele Räpina Vesiveski ja Räpina Elekter tasuta ka- sutusse Räpina paisjärve veetaseme hoidmiseks vallale kuuluval Taotlusi võetakse vastu alates 8. veebruarist 2021 kell pingus määratud ajani, mis ei ole hilisem kui taotlusvooru aastale kinnisasjadel paikneva hüdrosõlme koosseisu kuuluv tühjendus- 14.00 kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni või kuni järgneva aasta 31. oktoober, st 2021. aastal eraldatud toetuste lask ja oreltruup. Vara abil toodavad OÜ Räpina Vesiveski ja OÜ 17. veebruarini 2021 kell 14.00. Tähtpäevast varem või puhul kuni 31.10.2022. Räpina Elekter hüdroelektrienergiat. Lepinguosalised esitasid hiljem esitatud taotlused tagastab Räpina Vallavalitsus Taotlusega koos esitatavad lisad: Räpina Vallavalitsusele ettepaneku sooviga lisada lepingusse läbi vaatamata. 1) vormikohane projekti eelarve; tingimus, et vara täiustamise kulud, mis tagavad Räpina pais- Toetuse taotlemiseks tuleb spetsialistil esitada taotlus- 2) tööandja kinnitus (esitavad ettevõttes töötavad isikud); järves aastaringse paisutustaseme hoidmise, finantseeritakse vorm koos lisadega digitaalselt allkirjastatuna e-postiaad- 3) väljavõte töötamise registrist (esitavad ettevõttes töötavad omavahelisetel kokkulepetel. Kuna nimetatud täiustamine on ressile [email protected]. isikud); liialt kulukas, kuid vajalik veetaseme hoidmiseks, siis kulutuste Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeede on välja 4) kui spetsialist ei ole eluruumi ainuomanik, siis eluruumi finantseerimine lepitakse lepinguosaliste vahel kokku remondi- töötatud ning viiakse ellu koostöös Rahandusministeeriumi ja omaniku või kõigi kaasomanike kirjalik nõusolek, milles vajaduse tekkimisel. Kagu-Eesti kohalike omavalitsustega, et hoogustada Kagu- nõustutakse toetuse taotlemisega; Määrusega nr 23 kinnitati Räpina valla 2020. aasta II lisa- Eesti arengut, parandades riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste 5) üks hinnapakkumine, kui eluruumi ehitustööde eeldatav eelarve. koostöös spetsialistide elamistingimusi, et aidata seeläbi kaasa maksumus ilma käibemaksuta on alla 5000 eurot, ning kaks piirkonna majandusarenguks oluliste spetsialistide jäämisele ja võrreldavat hinnapakkumist, kui eeldatav maksumus ilma Määrusega nr 24 kinnitati Räpina valla 2021. aasta eelarve. tulemisele piirkonda. käibemaksuta on rohkem kui 5000 eurot. Hinnapakkumises Järgmine vallavolikogu korraline istung Toetuse taotleja ehk spetsialist peab vastama järgmistele peavad olema välja toodud materjalide maksumus ja tööde tingimustele: maksumus. Kui võrreldavate hinnapakkumiste esitamine ei toimub 20. jaanuaril 2021. 1) tal on piirkonna majandusarengu seisukohast vajalik haridus, ole võimalik, tuleb esitada sellekohased põhjendused ja hin- Räpina Vallavolikogu otsused ja määrused on väljas vallava- väljaõpe või töökogemus; nakalkulatsioonid. Hinnapakkumisi ei pea esitama eluruumi litsuse stendil aadressil Kooli 1 Räpina ning nendega on võimalik 2) tal ei ole riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud ostmise kulu kohta. Hinnapakkumine võiks kehtida kuni 6 tutvuda ka vallavalitsuse kantseleis, valla raamatukogudes ja juhul, kui see on ajatatud; kuud; internetis aadressil www.rapina.ee/et/vallavolikogu, kus saab 3) tal on piirkonnas (Põlva-, Võru- või Valgamaal) tegutseva 6) eluruumi ostmise korral notariaalne ostu-müügi eelleping; tutvuda ka volikogu istungite protokollidega. ettevõtjaga dokumentaalselt tõendatav töösuhe, ta on pi- 7) eluruumi ehituse korral ehitusluba või ehitusteatis ning ehi- irkonnas tegutseva äriühingu juhatuse liige või piirkonnas tusprojekt, kui see on nõutud ehitusseadustiku lisas 1 (võib Head alanud 2021. aastat! tegutsev füüsilisest isikust ettevõtja. esitada ka pärast taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse Ettevõtja on äriseadustiku § 1 kohaselt füüsiline isik, kes pa- tegemist). kub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade Taotluse, eelarve ning tööandja kinnituse vormid asuvad Eva Morel, müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning äriühing on veebilehel: rapina.ee/arendusprojektid. Räpina vallavolikogu sekretär täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Taotluste hindamine toimub vastavushindamise raames, st Avalikus sektoris, sihtasutuses ning mittetulundusühingus kontrollitakse toetuse taotleja ja taotluse vastavaust toetusmeet- töötavad spetsialistisid nimetatud toetusmeetme alla ei kuulu. me nõuetele. Nõuetele vastavad taotlused rahastatakse taotluste Toetust võib kasutada eluruumiga seotud ehitustöödeks laekumise järjekorra alusel kuni toetuseks eraldatud rahaliste Räpina valla ja eluruumi ostmiseks. vahendite jätkumiseni. Toetatakse järgmisi ehitustöid: 2021. aasta taotlusvoorus on Räpina vallale ette nähtud riigi jäätmejaamad 1) eluruumi üldehitustööd, sh ümberehitamine, osa asen- poolne toetus 22 357 eurot, koos vallapoolse finantseeringuga damine samaväärsega, laiendamine; eraldatakse spetsialisti eluaseme toetusteks 44 714 eurot. Räpina jäätmejaam: 2) elektritööd, sh eluruumi elektrivõimsuse tõstmine, eluruumi- Toetusmeetme tingimused on kinnitatud riigihalduse ministri Aadress: Rahu 9, Räpina sisesed elektritööd, elektritööd liitumispunktist majani; 30.12.2019 määrusega nr 66 „Kagu-Eesti spetsialistide elu- Avatud: T-R 08.00–12.00 ja 13.00–17.00, L 9.00–14.00 3) hoonesiseste tehnosüsteemidega seotud tööd, sh vee- ja asemete toetusmeede“ ning Räpina Vallavolikogu 20.05.2020 Riiklikel pühadel suletud. kanalisatsioonitööd (korterite puhul ainult korterisisesed määrusega nr 11 „Räpina valla spetsialisti eluaseme toetuse Lisainfo: telefonil 738 6700 või tööd), küttesüsteemide ja küttekolletega seotud tööd (ko- määramise kord“. e-posti aadressil [email protected] rterite puhul ainult korterisisesed tööd); Kontaktisik taotluste menetlemisel on Räpina Vallavalitsuse Vastuvõetavate jäätmete loetelu ja hinnakirjaga 4) hooneväliste tehnovõrkudega seotud tööd, sh soojusvarus- arendusspetsialist Ester Lemats (e-post [email protected], telefon saab tutvuda Räpina valla kodulehel tusega seotud tööd (va korterid). 5329 2980). rapina.ee/ohtlike-jaatmete-vastuvott. Eluruum, millele toetust taotletakse, peab asuma Rä- pina vallas ning olema kolm aastat aruande kinnitamise Ester Lemats, Veriora jäätmejaam: kuupäevast alates spetsialisti omandis ning tema alaline ja Räpina valla arendusspetsialist Uus 1a, Veriora alevik rahvastikuregistrijärgne elukoht. Avatud: E, K, R 13.00–18.00, L 9.00–15.00 Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse toetus võrdsetes osa- Riiklikel pühadel suletud. des on ühe spetsialisti eluruumi kohta kokku kuni 67% projekti Lisainfo: telefonil 738 6700 või abikõlblikest kuludest. Spetsialisti omafinantseering peab moo- e-posti aadressil [email protected] dustama vähemalt 33% projekti kogumaksumusest. Vastuvõetavate jäätmete loetelu ja hinnakirjaga Toetust saab ühe eluaseme kohta küsida antud meetmest saab tutvuda Räpina valla kodulehel ainult üks kord. Toetuse minimaalne suurus on 2000 eurot ja rapina.ee/veriora-jaatmejaam maksimaalne suurus 10 000 eurot ühe eluruumi kohta. Projekti periood kestab toetuslepingu sõlmimisest toetusle- jaanuar 2021 Räpina Rahvaleht 3 Elatisest ja seonduvatest muudatustest Hajaasustuse programmi 2021. aasta taotlusvoor avaneb Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 116 lõike 1 kohaselt vanema kohta 2019. aasta lõpus kas 172 eurot kuus (standard- on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. eelarvete keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod), 1. veebruaril Üheks vanemaks olemise kohustuseks on ka lapse ülalpidamine. seega kogu ülalpidamiskulu arvestades mõlema vanema panus Kui vanemad elavad koos, siis üldjuhul puudub vaidlus selle üle, vastavalt 344 või 388 eurot ühes kuus (allikas: www.just.ee/et/ Hajaasustuse programmi taotlusvoor on avatud 2021. kes kannab lapse riiete, jalanõude, eluaseme või toitlustamisega uudised/valmis-lapse-ulalpidamiskulude-uuring). Täna kehtiva aastal 1. veebruarist kuni 1. aprillini. seotud kulud. Erimeelsused ilmnevad siis, kui üks vanematest seaduse kohaselt on miinimumelatise suuruseks 292 eurot Programmi eesmärgiks on tagada hajaasustusega maapiir- kolib perest eraldi elama. Kuigi reaalses elus ja kohtupraktikas arvestusega, et lapsele kulub ühes kuus kokku 584 eurot. Uuringu kondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi kohtab järjest sagedamini nn vahelduva hooldusõigusega vane- tulemustele tuginedes ei ole miinimumelatis kehtivas seaduses aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiir- maid, st lapsed elavad enam-vähem võrdse aja kummagi vanema sätestatud suuruses kuidagi põhjendatud. kondades. juures, jäävad lapsed üldjuhul siiski elama ühe vanema juurde. Kuna korduvalt on Justiitsministeeriumi tähelepanu juhitud Programmist toetatakse järgmisi valdkondi: Seega tuleb lahuselaval vanemal oma ülalpidamiskohustust sellele, et perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatise määr 1) veesüsteemid; hakata täitma elatise maksmise teel (PKS § 100 lg 2). on Eesti elatustaset arvestades elatise maksjale sageli liiga suur 2) kanalisatsioonisüsteemid; Peamiseks tüliõunaks elatisega seonduvalt on kahtlemata ning võib tekitada talle rahalisi kohustusi, mida ta ei suuda täita, 3) juurdepääsuteed; selle suurus. Kehtiva perekonnaseaduse § 101 lõike 1 kohaselt siis käesolevaks ajaks on Justiitsministeeriumi poolt saadetud 4) autonoomsed elektrisüsteemid (tingimusel, et majapidamine ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi kooskõlastusringile eelnõu elatise väljamõistmise süsteemi pole liitunud elektrivõrguga). Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates aastast 2012 muutmiseks. Justiitsministeeriumi ettepanekul võiks kohtul elatise on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär igal aastal määramise aluseks olla baassumma, mida korrigeeritakse igal Nõuded taotlejale ja kaastaotlejale: järjepidevalt suurenenud ja sellega seoses ka seaduses määratud aastal vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele. Lapse vajadus- Programmi raames saavad taotlejaks olla isikud, kes vastavad elatis (näiteks aastal 2012 oli miinimumpalk 290 eurot, aastal põhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud keskmis- kõigile järgmistele nõuetele: 2017 aga 470 eurot). Kuigi alates 2012. aastast on toimunud ka est standardeelarvest lähtuvalt on selleks baassummaks koos 1) taotleja alaline elukoht on taotluse esitamise aasta 1. jaanu- arist kuni toetuslepingu sõlmimiseni majapidamine, millele elukalliduse märgatav tõus, ei tähenda see, et on suurenenud tarbijahinnaindeksiga 2020. aastal 181 eurot. projektiga toetust taotletakse; ka lapse ülalpidamise kulud kõigi kuluartiklite lõikes. Samuti ei Eelnõu kohaselt määravad elatise lõpliku summa järgmised 2) taotleja elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt too kuupalga alammäära tõus kaasa automaatselt ka vanema asjaolud: katkematult vähemalt taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist sissetulekute suurenemist, seega on miinimumtöötasu tõus olnud Kohustatud vanema sissetulek. Reeglina lisatakse baas- alates kuni toetuslepingu sõlmimiseni majapidamine, millele kindlasti üheks põhjuseks elatisevaidluste arvu suurenemisel. summale 3% elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta Eesti projektiga toetust taotletakse; Kuigi kohtumenetluses on seda arvesse võetud, ei sätesta keskmisest brutokuupalgast. Lisatavat summat võib suurendada 3) taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja kehtiv seadusandlus ka erisusi elatise suuruse osas juhuks, kui või vähendada vastavalt vanema tegelikule sissetulekule, kui see arvatud juhul, kui see on ajatatud. Toetuse taotluses tuleb laps viibib ajutiselt teise vanema juures. Riigikohus on 09.06.2017 erineb oluliselt keskmisest. ära näidata ka kaastaotleja(d) (nende olemasolu korral). otsuses nr 3-2-1-35-17 selgitanud, et ajal, mil laps viibib lahuse- Elatist saavate laste arv samas peres. Mastaabisäästu Kaastaotlejad peavad taotlusvormi kinnitama oma allkirjaga. lava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab arvestades on alates teisest lapsest elatise summa 30% väiksem Kaastaotlejad peavad vastama punktides 1, 2 ja 3 nimetatud lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proport- kui esimese lapse elatise summa. nõuetele. sionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Tsiviilkolleegium Peretoetused. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse Kaastaotleja on isik, kelle majapidamine saab lisaks toetuse on siinkohal tuginenud perekonnaseaduse § 102 lõikele 2, mille arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi taotleja majapidamisele kasu projekti tegevustest ja kes panustab kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel elatist vähendada ning saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta rahaliselt projekti elluviimisse. Toetuse taotleja vastutab toetus- tõlgendanud seda selliselt, et mõjuvate põhjuste loetelu seaduses elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see lepingus võetud kõigi kohustuste täitmise eest. (vanema töövõimetus või teised ülalpeetavad) ei ole ammendav, summa elatisele juurde. Toetuse maksimaalne suurus ühe majapidamise kohta kohus võib ka teisi põhjusi mõjuvaks pidada ning arvesse võtta. Lapse jagatud elukoht. Kui laps elab elatist maksva vanema on 6500 eurot. Alates 1. jaanuarist 2017 jõustus perehüvitiste seadus, mille juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähen- Projekti kogukuludest võib toetus moodustada kuni 67% ning kohaselt kolme kuni kuue ning seitsme ja enama lapsega perele datakse elatise summat iga lapsega koos veedetava ööpäeva oma- ja kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 33%. makstakse lisaks tavapärasele lapsetoetusele veel lisaks last- kohta ühe protsendi võrra tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud Maksimaalse toetuse summa arvutamisel võetakse arvesse ka erikka pere toetust (vastavalt 300 eurot ja 400 eurot, perehüvitiste baassummast (2020. aastal 1,80 eurot päevas). aastatel 2016–2020 hajaasustuse programmist saadud toetuse seadus § 21 lõiked 2 ja 3). Samuti näeb kehtiv perehüvitiste Lisaks plaanitavatele seadusemuudatustele kavandab justi- summa. seadus ette, et esimese ja teise lapse kohta makstav lapsetoe- itsministeerium tulevikus abistava töövahendina veebipõhise Tegevuste planeerimisel kindlasti arvestada sellega, et iga tuse suurus on 60 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse elatiskalkulaatori loomist, kuhu saavad kas lahku läinud vanemad valdkonna jaoks on võimalik toetust saada ainult üks kord kuue lapsetoetuse suurus 100 eurot. Eelviidatud sätete vastuvõtmine ise või kohus sisestada eelmainitud andmed ja kalkulaator ar- kalendriaasta jookusul. Iga valdkonna kohta tuleb esitada eraldi taotlus. omas ja omab siiani positiivset mõju, sest see tagab lasterikastele vutaks välja konkreetse pere jaoks sobiliku elatise summa kuus. peredele rohkem võimalusi. Samas aga on seaduse jõustumine (allikas: www.just.ee/et/uudised/elatise-arvutamise-susteemi- Taotlus koosneb taotlusvormist (vastav vorm) ja järgmistest toonud teatud juhtudel kaasa ebavõrdsuse ja seda just lahus ootavad-ees-muudatused) kohustuslikest dokumentidest: elavate vanemate suhtes. Eriti teravalt tuleb see esile olukor- Planeeritav muudatus võtab hetkel kehtivast suuremal määral 1) projekti eelarve (vastav vorm); dades, kus mõlemad vanemad on loonud uue pere ja saanud arvesse kõigi osapoolte huvisid ja neid asjaolusid, mille arvesta- 2) projekti tegevuste kirjeldus sõltuvalt projekti valdkonnast veel lapsi, poolte ühine laps elab aga ühe vanema juures ning mine siiani ei olnud võimalik või kohustuslik, ning on seetõttu (vastav vorm iga valdkonna kohta); laste arvust sõltuva toetuse maksmine toimub sellele vanemale, oluliselt õiglasem. Muudatuse üheks eesmärgiks on muuhulgas 3) oma- ja kaasfinantseeringut tõendav garantiikiri (vabas kelle juures laps alaliselt elab. Kuigi peretoetuste, sh ka last- ka kohtusse pöördumiste arvu vähendamine, kuid see ei tähenda vormis); erikka pere toetuse eesmärgiks ei ole vanema elatise maksmise tingimata seda, et kohtusse pöörduda ei tohiks. Olukorras, kus 4) veevarustussüsteemide valdkonna projekti puhul joogivee kohustuse vähendamine, on kohtupraktikas toetuste suurust lapse rahalised vajadused tervise või muude erivajaduste tõttu kvaliteeti tõendav analüüs ulatuses, mida peab vajalikuks arvesse võetud. Riigikohus on mitmel korral juhtinud tähelepanu on suuremad, võib kohtusse pöördumine olla siiski ainuvõimalik Terviseamet. Tuleb esitada ainult sel juhul, kui projekti ee- ka sellele, et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus lahendus. Uued põhimõtted elatise suuruse kindlakstegemisel smärk on hetkel kasutatavast veevarustussüsteemist saada- proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste peaksid jõustuma alanud aasta kevadel. va joogivee kvaliteedi parandamine, veetorustiku rajamine kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on Kellel on vajadus elatisehagiga kohtusse pöörduda ja aval- olemasolevast kaevust või sinna pumba paigaldamine või olemasoleva kaevu asemele uue rajamine põhjusel, et oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise duse koostamine raskusi valmistab, siis hetkel on võimalus olemasoleva kaevu vee kvaliteet ei vasta joogivee nõuetele alammäära vähendada. kasutada väljatöötatud vormi, milline on leitav kohtute veebilehelt: (teostab Terviseamet, analüüsi kulu võib lisada eelarvesse); Justiitsministeeriumi tellimusel on Tartu Ülikooli sotsiaaltea- www.kohus.ee/et/hagiavaldus-lapsele-elatise-valjamoistmiseks. 5) kaks võrreldavat hinnapakkumust. Kui võrreldavate duslike rakendusuuringute keskus (RAKE) koostanud uuringu hinnapakkumuste esitamine ei ole võimalik, tuleb esitada lapse tegelike ülalpidamiskulude kohta aastatel 2010–2012. Vaidluste- ja haigustevaba alanud aastat! sellekohased põhjendused ja hinnakalkulatsioonid; Uuringu kohaselt oli keskmine lapse tegelik ülalpidamiskulu 280 6) korterelamute puhul teiste korteriomanike kirjalik nõus- eurot ühe lapse kohta. Värskeim Tartu Ülikooli sotsiaalteadus- Piret Paulson, olek (vabas vormis); like rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers 7) , ainult sel juhul, kui Räpina vallasekretär kinnistu omaniku kirjalik nõusolek Advisorsi läbi viidud uuring valmis 2020. aasta kevadel. Uuringu toetuse taotlejaks pole omanik (vabas vormis). tulemuste kohaselt oleks lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe Taotlused tuleb esitada korrektselt täidetud taotlusvormil koos kõigi nõutud ja vajalike lisadega Räpina Vallavalitsusele, tuues dokumendid paberil originaalallkirjadega vallavalitsuse Räpina Vallavalitsus korraldab postkasti või saates elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna e-postiaadressil [email protected]. valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise Hajaasustuse programmi reguleeriv määrus, vastavad vormid ning abimaterjalid on elektrooniliselt kättesaadavad rapina.ee/ aruande eelnõu avaliku väljapaneku hajaasustuse-programm. Räpina valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise 1. Räpina valla Keskraamatukogus avatud T–R 10–18 ja Lisainfo: aruande eelnõuga on võimalik tutvuda ja ettepanekuid esitada L 9–15 (Kooli 5, Räpina linn, telefon 7961 167); Ester Lemats, kuni 4. veebruarini 2021 Räpina Vallavalitsuses (Kooli 1 Räpina 2. Mehikoorma raamatukogus avatud E 11–17; T 10–17; Räpina valla arendusspetsialist 64504 või e-posti aadressil [email protected]). K 11–18 ja R 11–16 (Kooli 2, Mehikoorma alevik, telefon e-post: [email protected] Aruande eelnõu on leitav Räpina valla kodulehel www.rapi- 741 9188 ); telefon: 5329 2980 na.ee/uldplaneering. Avaliku väljapaneku ajal on lahendusega 3. Veriora raamatukogus avatud T, N 9–18; K 9–19 ja L 9–14 võimalik tutvuda ka kaardirakenduse kaudu lingil hendrikson. (Räpina mnt 2, Veriora alevik, telefon 795 8367 ). SA Räpina Kultuurkapital 2021. aasta ee/maps/Räpina-vald. taotlusvoorude tähtajad Paberkandjal on võimalik tutvuda lahendusega kuni 4. veeb- Miia Kasearu, Räpina valla planeeringute- ja maakorraldusspetsialist ruarini 2021: SA Räpina Kultuurkapital taotluste esitamise tähtajad 2021. aastal on 29. jaanuar, 26. märts, 28. mai ja 8. oktoober. Enne taotluse koostamist palume tutvuda SA-le Räpina VALLAKANTSELEI KONTAKTID: Kultuurkapital eraldatud vahenditest toetuse taotlemise üldpõhimõtetega. Taotlemise kord ning taotluse ja aruande Vallasekretär Piret Paulson 799 9502 [email protected] Vastuvõtt E 9–12 vormid on leitavad SA Räpina Kultuurkapital kodulehel www. Registripidaja Viigi Oru 799 9519 [email protected] Vastuvõtt E–R 9–12 ja 13–16 rapinakultuurkapital.ee. Volikogu sekretär Eva Morel 799 9509 [email protected] Vastuvõtt E–R 9–12 ja 13–16 Lisainfo: Kertu Anni Kantseleispetsialist Ene Tammekun 730 3431 [email protected] Vastuvõtt E–N 8–13 SA Räpina Kultuurkapital juhatuse liige e-post: [email protected] Sekretär-asjaajaja Maire Vahala 799 9500 [email protected] Vastuvõtt E–R 9–12 ja 13–16 telefon: 524 9190 4 Räpina Rahvaleht jaanuar 2021 Aita kaardistada asbesti 2020. aasta taotlusvoorus sisaldavate materjalide kogus Räpina vallas kinnitatud projektid said PRIA heakskiidu MTÜ Piiriveere Liider 2020. aasta taotlusvoor oli avatud tähistamist hauamonumendiga Laossina kalmistul, MTÜ FUFF Keskkonnaministeerium soovib kaardistada Eestis veel 17.–26. augustini. Projektitaotlusi sai esitada strateegia kahte filmivaatamise tehnika soetamist filmiklubi käivitamiseks ja val- kasutuses olevat asbesti sisaldavate toodete (eterniit või meetmesse: elukeskkonna arendamine (meede 1) ja ettevõtluse veseadmete soetamist Räpina loomemajale. muu ehitusmaterjal) kogust, et paremini planeerida järgmiste arendamine (meede 2). Kõik esitatud 35 projektitaotlust saadeti Ettevõtluse arendamise meetmest (meede 2) toetatakse perioodide toetusi asbesti sisalduvate jäätmete kogumiseks. hindamiskomisjonile sisuliseks ehk hindamiskriteeriumitele vas- 17 projekti. Näiteks toetatakse OÜ Kurveri seto talukompleksi Asbesti sisaldub eelkõige eterniidis, kuid ka muudes vanades tavuse hindamiseks, neist toetuse said 23 projekti kogusummas käsitöömaja rajamist, OÜ VIP-Mööbel platvormhaagise ja tõstuki ehitusmaterjalides. 224 181 eurot. soetust, OÜ Santex päikesejaama rajamist, Seto Rõivakoda Räpina Vallavalitsus on koostanud veebiküsitluse, millele MTÜ-st Piiriveere Liider pole varem toetust saanud 40% OÜ töötoa avamist miljööväärtuslikus talus, Räpina meistrite saate ligipääsu, trükkides veebilehitsejasse aadressi https://bit. käesoleva taotlusvooru taotlejatest. Taotlejate seas oli kõrgeim e-kaubahoovi loomist, giiditeenust pakkuva www.setotours.com ly/35rK7es, et kaardistada oma territooriumil paikneva asbesti erasektori aktiivsus (57% esitatud taotlustest), sellele järgnes lehe ülesehitamist, nahkhiirte mulaažide soetust Piusa Külas- sisaldavate materjalide kogus. kolmas sektor (31,5% taotlustest) ning kohalikest omavalitsustest tuskeskusesse jt. Palume küsitluse täita nii eraisikutel kui ka ettevõtetel, taotlejad (11,5% taotlustest). Soovime kõigile edu projektide elluviimisel! kuna oluline on teada kogu asbesti sisaldavate materjalide kogus 2020. aasta taotlusvooru kõrgeima punktiskoori pälvis hinda- Räpina valla territooriumil. miskomisjonilt MTÜ Tedrekuke projektitaotlus, millega rajatakse Lisainfo: Endla Mitt Juhime tähelepanu sellele, et tegu on vaid kaardistamisega Nedsaja metsamaja juurde traditsiooniliselt ehitatud palksaun, MTÜ Piiriveere Liider tegevjuht ja andmete kogumisega, selle alusel ei teki võimalust asbesti et tagada külastajatele pesemisvõimalused, suurendades nii e-post: [email protected] sisalduvate materjalide tasuta üle andmiseks. Kuid vastamine on Nedsaja metsamaja konkurentsivõimet ja atraktiivsust puhkamise telefon: 512 7160 oluline, et tekiks edaspidi võimalus soodustingimustel asbestijäät- kohana, meelitades külastajaid madalhooajal ning võimaldades www.piiriveere.ee meid üle anda. Küsitlust saab täita kuni 1.veebruarini 2021. kõrghooajal inimestel pikemalt peatuda. Ootame infot jagama kõiki, nii eraisikuid maalt ja linnast kui Elukeskkonna arendamise meetmest (meede 1) toetatakse ka ettevõtteid. Hooligem turvalisest tulevikust! kuut projekti: Räpina sadamasse ellingu rajamist, Setomaa Lisainfo: Noorsootöö Keskuse ventilatsiooni- ja küttesüsteemi rekonst- Riho Luht rueerimist, endise koolihoone asukoha ümberkujundamist Räpina abivallavanem kogukonna välialaks, Seto lauluimä Maria Kütte hauaplatsi e-post: [email protected] Taotletud telefon: 525 6191 Meetme Toetatud KOV Esitatud toetuse Toetatud MTÜ/SA Ettevõtjatest Meetme eelarve taotluste toetuse taotluste summa taotluste toetuse toetuse nimetus (tuhat toetuse summa saajate arv (tuhat arv saajate arv saajate arv eurot) (tuhat eurot) arv eurot) Elukeskkonna 12 162,1 70 6 70 2 1 3 arendamine

Ettevõtluse Räpina Vallavalitsus 23 274,4 159,9 17 154,2 4 13 0 arendamine palub kõikidel vallakodanikel Kokku 35 436,5 229,9 23 224,2 6 14 3 parkimisel arvestada Tabel: 2020. a taotlusvooru esitatud ja PRIA poolt heaks kiidetud projektitaotlused. lumelükkajatega

Räpina Vallavalitsus kutsub kõiki vallakodanikke ja külalisi Sihtasutus Räpina Sadamad ja Puhkealad üles mitte parkima oma autosid avalikult kasutatavate ja lume- tõrjet vajavate erateede äärde, vaid paigutama sõiduki selleks ette nähtud parklasse või selliselt, et pargitud auto ei segaks lund valmistub uuteks väljakutseteks lükkavate sahkade tööd. Räpina vald on Räpina sadamat arendanud alates 2012. Kuna sel talvel on ilmataat meid eriti heldelt lumega kostita- aastast. Esimesed rajatised valmisid 2012.–2013. aastatel. Siis nud, on tarvis käituda ka pisut erinevalt muidu harjumuspärasest tuli ka teha otsused, kuidas Räpina sadama tegevusi korraldada. ning aidata kaasa lumelükkajate tööle, et tagada meie kõikide 2014. aasta jaanuaris võttis Räpina Vallavolikogu vastu jaoks olulised head teeolud ning kaasuv liiklusohutus. Oluline on otsuse luua Sihtasutus Räpina Sadamad ja Puhkealad eesmär- arvestada ka töid teostavate teehooldusmasinate juhtide suure giga Räpina valla sadamate ja puhkealade arendamise kaudu töökoormusega ja keerulistes ilmaoludes võimaliku tähelepanu mitmekesistada majandus- ja elukeskkonda ning luua võimalusi, hajumisega – seega pargime autod nende töömailt eemale! arendades ja korraldades Räpina valla sadamate ja puhkealade Räpina valla majandusosakond tegevust ja haldamist. Sihtasutuse loomise järel anti Räpina Vallavolikogu otsusega sihtasutusele tasuta kasutada Räpina sadama kai-tehissaar koos sellel asuva hoone ning hoones asuva inventariga. 2015. aastal hakkas sihtasutus haldama ka Räpina linnas oleva puhke- ja virgestusala seadmeid. 2020. aasta lõpuks on Räpina vald teinud Räpina sadamasse täiendavaid investeeringuid: ehitatud on sadama teenindushoone koos grillikojaga, rajatud vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, parkla, matkaautode parkla. Viimastena ehitatud hooned ja rajatised on sihtasutusele veel üle andmata, kuid eelnõu nende kasutusse andmiseks on volikogus menetluses. Kõik varad on antud ja an- Räpina sadam 2020. aasta suvel. Foto: Anu-Cristine Tokko takse sihtasutusele tasuta kasutada, kuid need kuuluvad Räpina sadamate ja puhkealade arendamisega. Senini on sihtasutus oma vallale ning sihtasutus ei saa neid võõrandada ega anda pikaaja- tegevuse suunanud ainult Räpina sadamale ja ühele puhkealale, liselt kasutada kolmandatele isikutele. Sihtasutus ise võib nendelt mille arendamine on lõppemas. Ongi aeg uuteks väljakutseteks. varadelt teenida tulu oma põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks. Nii nagu meie elu on pidevas muutuses, tuleb ka asutustel ja organisatsioonidel muutustega kaasas käia. Räpina vald on Riho Luht, ühinenud ja Veriora vallaga ning sihtasutusel tuleb oma Räpina abivallavanem tegevuse planeerimisel arvestada kõigi Räpina vallas asuvate Räpina vallas sündis 2020. aastal 46 last Reklaami ja kuulutuste avaldamine Räpina Rahvalehes Sünnid külade lõikes 01.01.2020–31.01.2020: M N K M N K (alus: Räpina Vallavalitsuse 01.11.2019 korraldus nr 2-3/655) Jõepera küla 1 1 2 küla 3 1 4 1.1 Väike kuulutus (maht 8 x 4 cm): Kikka küla 1 0 1 küla 1 0 1 eraisikule 2 eurot; juriidilisele isikule 8 eurot; 1.2 Keskmine kuulutus (maht 8 x 8 cm): küla 1 0 1 Räpina linn 4 5 9 eraisikule 5 eurot; juriidilisele isikule 14 eurot; Köstrimäe küla 0 1 1 Saareküla 1 0 1 1.3 Suur kuulutus (maht 8 x 16 cm): Leevi küla 1 1 2 Sillapää küla 2 0 2 eraisikule 8 eurot; juriidilisele isikule 30 eurot; 1.4 Juriidilise isiku eriline ärikuulutus (maht 17 x 17 cm) Meeksi küla 0 1 1 Sülgoja küla 0 1 1 40 eurot; Meelva küla 1 0 1 Toolamaa küla 1 0 1 1.5 Sisuturunduslik artikkel lisadeta 60 eurot; Mehikoorma alevik 0 1 1 küla 0 2 2 1.6 Sisuturunduslik artikkel piltide ja viidetega 100 eurot. 1.7 Räpina valla avalikes huvides avaldatavad teated ja küla 2 1 3 Veriora alevik 1 1 2 kuulutused, sh kolmanda sektori ja vallavalitsuse halla Pahtapää küla 1 0 1 Verioramõisa küla 0 1 1 tavate asutuste kuulutused avaldatakse tasuta. Pindi küla 0 1 1 küla 1 0 1 1.8 Räpina vallas tegutsevatel ettevõtetel võimaldatakse avaldada üks kord kvartalis tasuta reklaamtekst mahus küla 1 1 2 Võuküla 0 1 1 kuni 8 x 16 cm. küla 0 2 2 Räpina vald kokku 23 23 46 jaanuar 2021 Räpina Rahvaleht 5 Haridus- ja kultuurikomisjoni Räpina valla külade elanike koosseis seisuga 1. jaanuar 2021

2020. aasta tegevuste kokkuvõte Küla nimi Mehi Naisi Kokku küla 38 33 71 Mõeldes tagasi aastale 2020, siis esimesena meenub meie igaüks, kes kooli või renoveeritud esmatasandi tervisekesuse kõigi elu puudutanud COVID-19 kriis ning sellega kaasnenud ümbruses liigub. Kindlasti on neid inimesi, kes oleksid parema küla 4 3 7 kevadine eriolukord, suvine hingetõmbepaus ja sügisesed uued meelega Kastani tänava staadioni korrastamise poolt olnud, kuid Haavapää küla 9 6 15 väljakutsed meie töö- ja elukorralduses. Niisamuti puudutas usun ja loodan, et uue staadioni valmides, nähes laste ja noorte Himmiste küla 11 9 20 epideemia meie komisjoni töökorraldust ning käsitletud teemasid. rõõmu ning paremaid sportimisvõimalusi, innustavad nad meid Aastal 2020 toimus kokku 12 komisjoni koosolekut, neist viis olid kõiki rohkem liikuma. küla 24 24 48 elektroonilised koosolekud. Jõepera küla 46 28 74 Räpina valla Keskraamatukogu Suutsime 2020. aasta jaanuaris koostatud komisjoni aasta Räpina Vallavolikogu 16.10.2019 otsusega nr 46 „Räpina Jõevaara küla 6 2 8 tegevuskavast hästi kinni pidada ning huvilistel on võimalus valla rahvaraamatukogude ümberkorraldamine“ korraldati Räpina tutvuda komisjoni protokollidega Räpina Vallavalitsuse avalikus Jõeveere küla 15 10 25 vallas kaheksa raamatukogu tegevus ümber. Alates 1. jaanuarist dokumendiregistris. Siinkohal tahaksin tänada volikogu sekretär küla 27 31 58 2020 koordineerib raamatukogude tegevust Räpina valla Kesk- Eva Morelit põhjalike protokollide koostamise eest. Samuti soov- raamatukogu. Raamatukogude ühtse juhtimise alla viimise üks Kikka küla 11 12 23 iksin edastada ka oma tänusõnad kõikidele komisjoni liikmetele, eesmärkidest oli ühtlustada ja suunata töötajaid tegevustele, mis Kirmsi küla 8 12 20 kes on alati olnud aktiivsed arvamust avaldama ja kaasa rääkima. muudaks raamatukogud aktiivsemaks ja kogukonnakesksemaks. Suur tänu, Peeter Sibul, Ene Tigas, Leo Kütt, Andri Võsokovski, Koolma küla 2 1 3 Eelmisel aastal asusid Võõpsu ja raamatukogudesse tööle Mirjam Ojasaar, Marge Trumsi, Jaanus Volk, Kalle Mälberg. Koolmajärve küla 3 0 3 ka uued töötajad. Aasta lõpus, 14. detsembril toimunud ühisel Oma ülevaate olen pühendanud valitud hulgale eelmise arutelul tõdesime koos vallavanemaga, et kõik raamatukogud Kullamäe küla 6 7 13 aasta jooksul käsitletud teemadest, mis tundusid tagasi vaadates on tegutsenud aktiivsemalt, korraldades erinevaid üritusi. Positi- olulisemad info jagamise seisukohast, aga ka meeldetuletusena. küla 9 7 16 ivseks asjaoluks on kindlasti ka see, et inimesed on hakanud Kõnnu küla 20 20 40 Noorsootöö raamatukogudest rohkem raamatuid laenutama. Kindlasti oli 2020. aastal fookuses noorsootöö ning selle Köstrimäe küla 77 63 140 Räpina valla sündmused korraldamine ja toimima saamine Räpina vallas. Oluline sisend Laho küla 10 11 21 Põhjalik arutelu Räpina valla mainesündmuste ja nende ja mõjutus tuli noortelt endilt 13. novembril 2019 toimunud Räpina kajastamise teemal toimus komisjonis 12. augustil. Kokkuvõtli- Leevaku küla 79 70 149 valla noorte osaluskohvikust, millest võttis osa rohkearvuliselt kuna saan välja tuua soovituse, et otseselt Räpina valla mainet lapsi ja noori, kes kõik said avaldada oma arvamust valla noor- Leevi küla 117 88 205 puudutavate suursündmuste puhul tuleks edaspidi koostada sootöö teemadel. Noorte jaoks on oluline teada, et nende arvamus küla 8 5 13 töökorralduse mõttes ja arusaamatuste vältimiseks konkreetne loeb, neid kuulatakse ning neil on võimalus neid puudutavatel sündmuse kommunikatsiooniplaan, milles on läbiräägitud ning Linte küla 102 92 194 teemadel avatult ja ausalt kaasa rääkida. Arutelude ja tagasiside arvestatud erinevate osapoolte võimalused ja kohustused. tulemusena loodi Räpina valla keskusesse, koolimaja endisesse Meeksi küla 47 34 81 Selge on see, et suursündmuste puhul vajavad korraldajad val- tehnikaõpetuse klassi ruumidesse, uued noortekeskuse ruumid. Meelva küla 37 31 68 lavalitsuse spetsialistide tuge, kuid ka vallavalitsuse spetsialistid Räpina Noortekeskus avati lastekaistepäeval, 1. juunil ning vajavad sündmuse kohta igakülgset infot, et oleks võimalik seda küla 24 11 35 nüüdseks on vallavalitsuses tööl kaks noorsootöötajat. Eriolukorra tuge pakkuda. Mehikoorma alevik 119 97 216 ajal käivitati kõigi noorte huviliste jaoks Räpina valla noorteveeb Minu arvates väärib ka esiletõstmist ning loomulikult kõikidele aadressil noored.rapina.ee. Kuidas edasi? Kindlasti vajab noor- Mõtsavaara küla 2 2 4 lugejatele teadmiseks võtmist arutelu Räpina valla aastapäeva sootöö tähelepanu Räpina valla neis piirkondades, kus on see Mägiotsa küla 25 26 51 tähistamise kuupäeva osas. Ettepanek, mis ka komisjonis heak- seni olnud koordineerimata. Soovime, et ka nendes paikades skiidu pälvis, on tähistada Räpina ühinenud valla aastapäeva 20. Männisalu küla 9 10 19 tegevused käivituksid ja areneksid ning teenus oleks meie valla novembril. Ettepanek on seotud 20. novembril 1991 välja antud noortele ootuspäraselt vastuvõetav. Naha küla 54 57 111 Räpina valla õiguste tunnistusega, seega ootab meid käesoleval Nohipalu küla 9 9 18 Eriolukord aastal ees Räpina valla 30. aastapäev. Eriolukord tõi kaasa ootamatu mõju, mis puudutas meid Nulga küla 38 39 77 Tugiteenustest Räpina valla haridusasutustes kõiki, kuid tõenäoliselt erinevas ulatuses. Komisjon keskendus Pahtapää küla 43 44 87 Komisjoni liikmetele andis väga põhjaliku ülevaate Räpina ennekõike hariduse ja noorte valdkonnale. Aprillis palusime valla- valla haridusasutuste olukorrast haridus- ja noorsootööspetsialist küla 1 2 3 valitsuselt ülevaadet Räpina valla hariduse ja noorte valdkonnast Anu-Cristine Tokko. Soovitan huvilistel kindlasti tutvuda 11. no- eriolukorra tingimustes. Seoses riikliku eriolukorra kehtesta- Pindi küla 6 9 15 vembri protokolli lisaga. Kokkuvõtlikult võin öelda, et spetsialistide misega alates 16. märtsist läksid kõik Räpina valla üldharidus- ja Pedaspää 9 5 14 vähesuse tõttu on tugiteenuse osutamisega probleeme tegelikult huvikoolid distantsõppele ning Räpina valla lasteaedades olid kogu Eestis. Räpina valla haridusasutustes on olukord tugispetsi- Pääsna küla 22 13 35 avatud valverühmad. Seoses kehtivate kogunemispiirangutega alistidega hinnatud küll heaks, kuid tegelikkuses, vaadates välja ei tegutsenud enamik huviringidest. Oli ka erandeid: JJ-Street Raadama küla 57 57 114 toodud probleeme valla haridusasutuste kaupa eraldi, siis pigem Tantsukooli treeningud toimusid veebi vahendusel ning MTÜ Rahumäe küla 38 38 76 on põhjust muretsemiseks. Soovitasime vallavalitsusel sekkuda ja Kagu Vibuklubi laenutas soovi korral treenijatele varustust ja kaaluda võimalusi vajalike tugiteenuste pakkumiseks. Üsna halb Raigla küla 72 51 123 jagas juhiseid distantsilt. Kindlasti oli üks eelmise aasta kevade olukord on just koolieelsetes haridusasutustes, sest erivajadust- Ristipalo küla 113 111 224 emotsiooniderohkeim arutelu seoses haridus- ja kultuurivald- ega lapsi on palju. Kui erivajadustega lapsed varases eas abi ei konna asutustes töökoormuse vähenemise ning vallavalitsuse Räpina vald 11 8 19 saa, siis võib hiljem nende olukord veelgi halveneda. Õnneks on saadetud märgukirja-juhisega allasutuste juhtidele. Tagantjärele Ruusa küla 101 115 216 koolides olukord parem, sest tugispetsialisti teenust pakutakse tarkusena saan siinkohal nentida, et kõik osapooled õppisid sell- rohkem. Loodetavasti leitakse võimalused ja lahendused ka valla Räpina linn 989 1103 2092 est olukorrast midagi. Veelkord sai kinnitust asjaolu, et suhtlemine lasteaedadele, et kõik vajadustest tulenevad tugiteenused last- ja korrektne infovahetus, sealhulgas ka selgitused miks ja kuidas Saareküla 13 12 25 ele saaksid osutatud. Komisjonis lepiti kokku, et antud teemaga otsused on kujundatud, on tegelikult üksteise mõistmise aluseks. Sarvemäe küla 3 13 16 jätkatakse kindlasti ka järgnevatel kohtumistel. Kokkuvõtvalt võin eriolukorra tingimustes toimunu kohta küla 9 10 19 tõdeda, et nii asutuste juhid, õpetajad, tugispetsialistid, kogu muu Lõpetuseks Sillapää küla 60 58 118 personal, ja loomulikult ka lapsevanemad ning õpilased, astusid Ülevaated oma tööst, valdkonna tegemistest ja plaanidest keerulisele ning väljakutseterohkele olukorrale julgelt vastu ning aastal 2020 on komisjonile andnud Räpina valla kultuuri- ja küla 18 17 35 sellega tuldi Räpina vallas üldiselt hästi toime. sporditööspetsialisti Kertu Anni, Räpina valla Keskraamatukogu Suure-Veersku küla 14 11 25 direktor Ester Nagland, Euroopa kultuuripealinn 2024 Tartu – Staadion Sülgoja küla 24 18 42 Lõuna-Eesti koordinaator Annela Laaneots ja finantsjuht Too- Ma alustan siinkohal komisjonis osalenud vallavanema Enel mas Peterson, Räpina valla kultuuriasutuste juhatajatest Marge Süvahavva küla 9 14 23 Liini sõnadega, et idee uuest staadionist oli juba 1984. aastal välja Trumsi. Komisjonile on korduvalt väga häid ülevaateid haridus- ja Timo küla 3 2 5 käinud kehalise kasvatuse õpetaja Velmo Liiva. Sellest kõigest noorsotöö valdkonna olukorrast teinud haridus- ja noorsootöös- on möödas üle kolmekümne aasta, kuid staadion on ehitamata ja Toolamaa küla 29 27 56 petsialist Anu-Cristine Tokko. Täname vallavanem Enel Liini ja sportimise võimalused Räpinas on siiani olnud kesised. Kümme abivallavanem Piret Rammot ning loomulikult kõiki teisi külalisi, Tooste küla 43 36 79 aastat tagasi valmis staadioni projekt ja tasuvusanalüüs, kuid sealhulgas volikogu esimeest Teet Helmi ja volikogu liiget Mait küla 9 5 14 ehitamiseni toona ei jõutud. Meensalu aktiivse osalemise eest. Pärast 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimisi on seo- küla 8 10 18 Suur tänu ka kõigile aktiivsetele kodanikele, kes on komisjoni ses osapoolte lubadustega muuhulgas suuremad ootused ka Väike-Veerksu küla 22 15 37 liikmete poole pöördunud ja edastanud teemasid ning küsimusi parematele sportimisvõimalustele. Ühinemislepingu lisas on haridus- ja kultuurivaldkonnas. Soovides mitte mööda vaadata Veriora alevik 199 203 402 Räpina piirkonna arendatavate objektide all pärast esmatasandi oma eelmise aasta tegemata töödest, soovin välja tuua ühe tervisekeskuse rajamist kohe teisel kohal staadioni ehitamine. Verioramõisa küla 30 41 71 aasta alguses planeeritud, kuid ebaõnnestunud plaani. See on 2018. aastal alustas Räpina vallavalitsus ettevalmistavate Viira küla 9 8 17 kokkusaamine külavanemate või külade esindajatega, et rääkida töödega. Kõige suurem arutelu on toimunud staadioni asu- ja arutada külade koostööst ning info liikuvusest. Püüame 2021. Viluste küla 52 58 110 kohavaliku üle. Volikogu määras vallavalitsusele ülesandeks aastal olla paremad ja selle plaani kindlasti teoks teha. kooskõlastada staadioni asukoht otseses seoses olevate asu- küla 3 4 7 Loodan, et alanud aasta on uute võimaluste, aga ka teist- tustega nagu Räpina Spordikool ja Räpina Ühisgümnaasium. Võiardi küla 12 11 23 moodi tegemiste aasta. Usun, et enamik meist on möödunud Samuti on toimunud teemakohased kohtumised ja läbirääkimised aastast endaga kaasa võtnud nii mõnedki õppetunnid. Kasutades Võika küla 12 6 18 kooli vilistlaskoguga, kooli hoolekoguga ning spordikooli hoolek- eelnevaid kogemusi ja uusi teadmisi võime kindlad olla, et aasta Võuküla 34 26 60 oguga. Staadioni võimaliku asukohana kaaluti nii Kastani tänav 2021 tuleb parem. 19 kui ka Kooli tänav 5 asukohti. Kõik organisatsioonid toetasid Võõpsu alevik 79 90 169 mõtet rajada staadion Kooli tänav 5 territooriumile. Teemako- Vändra küla 12 16 28 hast infot on jagatud volikogu istungitel ja mitmetes komisjonide Kõike head ja edukat aastat! Räpina vald kokku 3164 3117 6281 aruteludes. Staadioni rajamise ettevalmistamiseks on loodud ka ekspertkomisjon, kus kõik staadioniga seonduvad aspektid Ulla Preeden, Põlva maakonna vallad kokku detailselt läbi arutatakse. Räpina vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees vald 4790 Mul on heameel kirjutada, et kõikide planeeritud töödega Põlva vald 13 663 ollakse hetkel graafikus. Uue staadioni valmimist saab jälgida Räpina vald 6281 Põlva maakond kokku 24 734 6 Räpina Rahvaleht jaanuar 2021 Teistsugune, kuid imeline jõulukuu lasteaias

Kätte on jõudnud detsembrikuu. See on talve alguse, lumeoo- tuse, piparkoogilõhnaline ja üksteisest hoolimise kuu. Kõik lapsed ootavad aknal põnevusega päkapikke ja peatset jõuluvana tule- kut. Mõtiskleme: ei tea, kuidas see jõuluvana sellel teistsugusel Hoolimine ja märkamine aastal meie kõigi juurde tee leiab? Aasta 2020 oli nii väikestele kui suurtele pisut võõras, aga on osa meie igapäevast ehk kindlasti meid kõiki ühendav aasta, selles ei kahtle enam keegi. Jõuluaega iseloomustab advendiaeg – see valguse ja lootuse sellest, mida tähendab olla aeg. Lasteaias tähistasime samuti traditsiooniks saanud advendi- aega. Iga advent oli ilus ja omanäoline. Muumide rühm korraldas KiVa kool teise advendi õues, esitades lastele meeldejääva päkapikutee- malise näidendi. Õnneseente rühm oli kolmanda advendi jaoks ettevalmistanud jõuluteemalise tervituse, mida iga rühm sai arvuti vahendusel vaadata. Jõuluaeg on ka headuse ja kinkimise aeg. Detsembrikuus meisterdasid kõik lasteaia rühmad heategevuslikke jõulutee- malisi kaarte, mis kingiti AS Räpina Haiglale. Kaardid nägid välja imelised ja olid südamest loodud. Kuna sellel õppeaastal on lasteaia üheks eesmärgiks väärtustada ja tutvustada lastele pärimuskultuuri, seati lasteaia Räpina Lasteaia Vikerkaar Tibude detsembrikuu tegemised. fuajeesse kena näitus vana aja asjadest ning jõulupuu saalis sai Foto: Kairi Bergmann sel korral eheteks õunad – just nii nagu seda tehti vanasti. Õunad kohtuda ning jõuluvana ei unustanud ära ühtegi last. Rühmad kinkis lasteaiale OÜ Taluõun. Suured tänud neile! esitasid jõuluvanale selgeks õpitud salme, laule, tantsusid ja Jõulukuul said lasteaia rühmad õpetaja Kairi juhendamisel näidendi ning kokkusaamisest jõuluvanaga tundis iga laps rõõmu. tutvuda ka digipedagoogika erinevate võimalustega. Koolieelikud Krõllide rühm pidas sellel aastal pidu õues, kus koos jõuluvana katsetasid kuidas robot Dash palle viskab, ksülofoni mängib ja ja päkapikkudega said lapsed kadunud kingikotti otsida. Tibude sahaga lund lükkab, kõike seda prooviti läbi tahvelarvuti pro- rühmas oli jõuluvana kingitused õue akna alla toonud ning päkapi- grammide. Krõllidel käis külas Bee Bot ,kellega koos äratati üles kud aitasid need edasi laste kätte toimetada. Koos mängiti pilli ja päkapikud, et koos lumememme joonistada. Õnneseened ehitasid löödi tantsu. Mõni laps kohtus elus esimest korda jõuluvanaga legodest Qobo tigudele päkapikumütsid ja korraldasid jõuluralli, ning see sai ka saalis fotole jäädvustatud. kiireima jõuluteo väljaselgitamiseks. Unistasime ja ootasime lund, seda õiget talve, et saaksime Foto: Ruusa Põhikool Ruusa Põhikooli KiVa meeskond. Kõik lasteaialapsed küpsetasid ja kaunistasid lasteaias koos kelgutada, suusatada ja lumememme ehitada. Esimesel jõu- KiVa on tõenduspõhine ennetusprogrammi, mille töötasid õpetajatega piparkooke, kuulasid jõulumuusikat ning tegid pisut lupühal sündis ime ja maa kattus paksu lumevaibaga. välja Soome haridusministeeriumi tellimusel Turu Ülikooli tead- teistsuguseid asju kui tavaliselt. Ilusat ja lumist talve soovides! Kui päkapikud juba rühmades piilunud ja lasteaed lõhnas lased. Alates 2012. aastast on programm SA Kiusamisvaba kool piparkoogilõhna järele, jõudis kätte see kauaoodatud, kuid sellel ja Turu Ülikooli koostöö tulemusena ka Eestis. Jaanika Rämson ja Kairi Bergmann, aastal pisut eriline, jõulupidude aeg. Traditsioonilisi jõulupidusid Räpina Lasteaia Vikerkaar Tibude rühma õpetajad Mis on ja mis ei ole kiusamine? koos peredega ei toimunud, kuid jõuluvanaga said kõik lapsed Kiusamine on see, kui ühele ja samale õpilasele tehakse korduvalt, teadlikult ja tahtlikult liiga. Sealjuures on kiusatav ja kiusaja mingil moel ebavõrdses seisus. Kiusaja on kas tugevam, Tegemistest Veriora Lasteaias Õnneseen populaarsem või vanem ning ohvril on keeruline end kaitsta. Kiusamine võib olla nähtav (füüsiline, sõnaline) või varjatud 2020/2021. õppeaasta I poolaasta on olnud küll teistmoodi, (tõrjumine, kuulujuttude levitamine või küberkiusamine), kusjuures kuid sellegi poolest oleme keerulisele olukorrale vaatamata mõ- seda teist on keerulisem märgata (kiusamisvaba.ee/kiusamisest). ned toredad ettevõtmised ühiselt teoks teinud: 2019. aasta alguses liitusid mitmed Põlvamaa koolid KiVa Tarkusepäev möödus ühises laulu ja tantsuringis. programmiga, mis on koolidele suunatud kiusamise vähenda- Ohutusepäev lasteaias ja evakuatsiooniõppuse viisime läbi mise programm, kus lapsed õpivad kiusamist ära tundma ning koos Viluste Põhikooliga. kiusamisjuhtumitele kohaselt reageerima, kusjuures suur rõhk on Üleeuroopalise spordinädala raames toimus lasteaia spordi- pealtvaatajate rolli teadvustamisel. Maakonna koolide kogemused päev „Liigun õues, tervis põues“ 23.–30. septembril toimus juba programmi rakendamisel on olnud väga head. Kaja Hüsson, kuuendat aastat üleeuroopaline spordinädal, mille raames kutsuti Ruusa Põhikooli KiVa meeskonna koordinaator ütles, et nende kõiki inimesi end rohkem liigutama. Ka Õnneseene lasteaed võttis eesmärk on jõuda selleni, et iga laps tunneks ennast koolis hästi. sellest osa. Lapsed said end proovile panna mitmetes mängulis- Sandra Kripson, Mooste Mõisakooli KiVa meeskonna liige tes tegevustes. Liikumisrõõmu jätkus kogu hommikupoolikuks. arvas: „Tänaseks julgen väita, et KiVaga liitumine oli õige otsus. Spordipäeva lõppedes sai iga laps diplomi ja kingituseks spor- Me näeme ja kuuleme koolis rohkem toimuvat, infot jagavad dinädala meenena meile Eesti Olümpiakomitee poolt saadetud lapsed kui ka vanemad. Hoolimine ja märkamine on osa meie logoga seljakoti. Projektid „Mängides lapsed liikuma“ ja „Matkates mööda igapäevast ja loodetavasti jääb see nii ka tulevikus.“ koduvalda“ on pikemad tegevused, mille käigus lapsed matkasid KiVa kooliks olemine ei tähenda, et seal ei esine enam ühtegi Meenikunno rabas, tutvusid Valge- ja Mustjärve ümbrusega, konflikti või kiusujuhtumit. Halbade asjaolude kokkulangemisel avastasid koduvalla kauneid kohti – Põrguhaud, Uku koobas, võib iga laps sattuda kiusajaks või ohvriks. Oluline on mõista, et Koolma järv. Koostatakse uurimust Veriora paisjärve tekkeloost. Õnneseene lapsed õppekäigul hobusega tutvumas. kiusamine ei pea olema elu loomulik osa. Kuna loodus pakub meile nii palju võimalusi igasugusteks te- Foto: Urve Ilves Vaidlused, lahkarvamused, müramine ei ole kiusamine, sest gevusteks, siis lõimime õppetöö looduses viibimisega. Lapsed keele agent, Viluste kooli kauaaegne õpetaja Aasa Liiv ning 2. on lühiajalised ja mööduvad, sihtmärgiks ei ole üks ja sama laps laovad tähti nii käbidest, kastanimunadest, tammetõrudest, klassi lapsed koos õpetaja Helle Mendrikuga. Koolilapsed koos ja ajendiks ei ole kedagi solvata või haiget teha. kividest kui ka oksadest. Loendame ja rühmitame. Tähistasime õpetajatega kandsid ette lõbusa võrokeelse lavastuse. Koos män- Ave Plakk, Fr. Tuglase nim. Kooli KiVa meeskonna juht: ka õpetajate päeva. gides ja lauldes möödus aeg kiiresti. Aitäh lastele ja õpetajatele „On tähtis, et saaksime kõik aru, mis on kiusamine ja mis mitte. Õnnetriinude oktoobrikuu projektiks oli: „Meil on kodus lem- toreda üllatuse eest! Vahel aetakse kiusamist segamini kogemata haiget tegemise, mikloom“. Projekti eesmärgiks oli arendada lastes empaatilisust Novembri alguses õppisid lapsed muusika- ja rühmaõpe- tülitsemise või mängimisega. KiVa on abivahend positiivsete ja hoolivust ning täiendada teadmisi ja oskusi loomade eest tajate abiga selgeks laulud ja luuletused oma isale, mis jõudis suhete arendamisel ja kiusamise vastu võitlemisel oma koolis.“ hoolitsemisel. Igal lasteaiapäeval esitles üks laps oma lemmik- isadepäeval iga lapse isani videotervitusena lasteaia Facebooki Angelika Alström, Kanepi Gümnaasium KiVa meeskonna looma. Saime tuttavaks kümne koera, üheksa kassi, ühe jänese grupis. Iga isa sai ka kingituse. koordinaator kutsub ka teisi koole liituma: „Iga kiusamisjuhtumi ja ühe hobusega. Iga laps sai esinemiskogemuse. Kuulajatel oli Mardi- ja kadripäeval mängides, tantsides ning laule lauldes korral hindab KiVa-tiim või selle liige, kas tegemist on süste- väga huvitav. Kokku sai lemmiklooma raamat. Täname vanemaid oli nii äratundmisrõõmu kui ka päris uut teada saamist. Olulisem maatilise kiusamisega või ettekavatsemata vaidluse, tüli või meeldiva koostöö eest! kõigest on ikka see, et vanavanemate kombed ning traditsioonid arusaamatusega (näiteks võib müramise või sõbraliku maadluse Meid külastas pianist Diana Liiv, kes mängis klaveril sea- säiliks ning marid- ja kadriõnn kogu aasta kestaks. Õnnetriinu käigus tekkida olukord, kus üks mürajatest võidab teist ja kergesti deid Pjotr Tšaikovski kuulsast balletist „Uinuv kaunitar“ koos rühma lapsed küpsetasid mardileiba. Õnneseened korraldasid võib lõbus tegevus minna üle tüliks). Julgustame teid KiVa-tiimiga videoinstallatsioonilt kõlava orkestrisaatega ning jutustas igihalja õppekäigu Haameri tallu, et tutvuda talutöödega. ühendust võtma!“ muinasloo printsessist. Kontserdisari populariseerib klassikalist Õnneseene rühm osales Värska muuseumi programmis Kui ka sinu koolis on huvi KiVa programmi vastu, siis uuri muusikat ning arendab laste vastuvõtlikkust muusikalisele koge- „Talvine päev seto talus“. Õnnetriinud rändasid koos Ajaloomaga lähemalt kiusamisvaba.ee/liitu. musele ning toetab õppekavas olevate teadmiste omandamist. Maanteemuuseumi jõuluprogrammis „Ajalooma jõulutee“. KiVaLT edasi! Liitusime Suukooli projektiga „Suukool võitleb suukollidega“. Esimese advendiga algas lasteaias kõige imelisem aeg – Osalesime Lasteekraani joonistusvõistlusel „Lehepildi võistlus“ jõuluootuse, headuse ja hoolimise ning päkapikkude aeg. Las- Irena Viitamees, ning meie lasteaia lapsele Brianna Harkmannile naeratas teaed oli siginat-saginat täis, kaunistati rühmaruume, küpsetati loosiõnn ja ta sai auhinnaks raamatu. Filmifestivali „Kino maale“ piparkooke, lauldi ja tantsiti ning muidugi õpiti numbreid ja tähti. Põlvamaa Arenduskeskuse ennetustööspetsialist raames tutvusid lapsed Heino Parsi filmide ja Saksa laste ani- Jõuluaja algust tähistasime piduliku Jõulupäeva ja -lõunasöögiga. mamudilaga. Õnnetriinu rühma lapsed osalesid Põlvamaa lasteaedade Võtsime osa Päästeameti koolitusprojektist „Tulest targem“. loovtööde veebinäitusel „Päkapikud piiluvad…“. Tänukirjad said Toimetaja vastuvõtt Projekt oli mõeldud 6–7-aastastele lastele. Erinevate tegevuste Kirsika Ivanov, Nele Ly Tamela ja Trevor Vallask. eelneval kokkuleppel. käigus said lapsed praktilisi teadmisi tuleohutusest, päästjad Lasteaed Õnneseen osales 2018. aastal rahvusvahelises rääkisid suitsuandurist, sellest, kuidas tulekahjud tekivad ning alushariduse ja laste heaolu uuringus IELS 2018. Osalemine oli tutvustasid päästeautot ja -varustust. Aitäh Räpina komandole! vabatahtlik. Üllatus oli suur, kui kuller tõi detsembris lasteaeda Räpina Rahvaleht Külas käis noorsoopolitseinik Anne Lihtmaa. Räägiti ohtudest osalemise eest tänupaki. Tänan kõiki lapsi, õpetajaid ja lapseva- ilmub iga kuu teises pooles liikluses, liiklemisest pimedal ajal, helkuri tähtsusest ja turvalisu- nemaid, kes kaasa aitasid ning osalesid selles uuringus! sest liikluses. Koos lastega tuletati meelde liikumisharjumusi ja Tänan õpetajaid, õpetaja abisid ja teisi lasteaia töötajaid, et (reeglina kuu kolmandal neljapäeval). liiklemisoskusi. olete pühendunult ja huvitavate ideedega muutnud laste igapäe- Osalesime Põlvamaa lasteaedade maakondlikul spordipäe- vaelu lasteaias põnevaks ning kõiki lapsevanemaid ja lasteaia Teateid ja kaastöid ootame val, mis sel korral toimus virtuaalmatkana. sõpru meeldiva koostöö eest! Võro keele kuu raames toimus rida toredaid ettevõtmisi. Tervist, rõõmu ja rohkeid õnnestumisi alanud aastasse! iga kuu 7. päevaks e-posti aadressil Iga päev loeti võrokeelset raamatut ja kuulati unejutu asemel [email protected]. võrokeelseid laule, mängiti pupiteatrit ja esineti teisele rühmale Reet Aasma, muusikalise lavastusmänguga „Lõvi jahimiis“. Külas käis võro Veriora Lasteaia Õnneseen direktor jaanuar 2021 Räpina Rahvaleht 7 Räpina Ühisgümnaasiumi ministaarid

Kuigi Räpina Ühisgümnaasiumis on ministaaride pidu iga- aastane traditsioon, tuli seekord klassidel esineda ilma pealt- vaatajateta. Vaatamata sellele oli esinejaid üle saja neljakümne. Laiema publikuni jõudis ministaaride meeleolukas kontsert sel korral video vahendusel. Üritusel osalesid 1.a, 1.b, 2.a, 2.b, 3.a, b, 4. kl, 6.a, 6.b, 7.a, 7.b, 8.a, 8.b, 9.a, 9.b , 11. ja 12. klass. Aitäh kõigile õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele, kes toredatele ja tujuküllastele esinemistele kaasa aitasid! Marika Ääremaa, Räpina Ühisgümnaasiumi huvijuht

1. a klass. Gete-Ly Vija ja õpetaja Margot Suur. Foto: Ave Haamer Gete-Ly Vija võitis Jõulutähe konkursil esikoha

Laupäeval, 28. novembril toimus Ülenurme Muusikakoolis 19. üleriigiline noorte lauljate konkurss „Jõulutäht 2020”. Räpina Muusikakooli laululastele on see võistlus juba ammu tuttav. Konkursi finaalvooru pääsesid läbi tiheda sõela esinema kaks Räpina Muusikakooli laulupiigat: Gete-Ly Vija ja Katariina Nagel. Mõlemad neiud on sageli oma oskusi publikule näidanud. Seekord läks nii, et võidu ehk 1. koha tõi koju noorimas, 9–11-aastaste 3. a ja 3. b klass. 7. b klass. vanuserühmas Gete-Ly Vija. Piigade lauluõpetaja Margot Suure kinnitusel laulsid mõlemad solistid väga hästi. Nüüd jääme ootama lauljate uusi jõukatsumisi ja väljakutseid. Tähtis on meeles pidada, et kõik ei saagi võita. Mõnikord on konkurssidel osalemine hoopis suurepäraseks hüppelauaks tulevikku, mis sunnib eesmärkide nimel rohkem pingutama ja edasi pürgima. Marika Klimberg-Hyötyläinen, Räpina Muusikakooli direktor Telelauluvõistluse

9. a klass. 12. klass. „Laulumaa“ võitis Valik Räpina Ühisgümnaasiumi ministaare. Fotod: Räpina Ühisgümnaasiumi Ministaarid 2020 videost Arhanna Sandra Arbma

Lõppenud aastal viis TV7 juba viiendat korda läbi laulukon- Südamlik komöödia, Veriora ja Räpina kurssi „Laulumaa“. Konkursil osalemiseks saadeti eelvooru lau- luvideod, mille alusel valiti välja solistid, kes pääsesid võistlema televooru. Kokku toimus 11 saadet. Igas saates osales neli lauljat, peaosas noored veetsid Kuut- kellest parim saadeti finaalvooru. Räpina Muusikakooli solistil Arhanna Sandra Arbmal läks esinemine väga hästi, mistõttu oli Tarvo Sõmer semäel sportliku päeva ka temal võimalus oma esinemisoskust finaalis näidata. Televaa- tajate kõnede alusel said finaalipääsu ka kolm enim televaatajate Esko on üks täiesti tavaline keskealine mees. Ta elab Põhja- Vahetult enne jõulupuhkusele minekut, 23. detsembril toimus hääli kogunud vokalisti. Soomes, sõidab ringi Ford Escortiga, sööb kartulit ja teeb puutööd Räpina ja Veriora noortele suunatud spordipäev Kuutsemäel. Meeleoluka kogupere muusikasaate „Laulumaa” finaal toimus ning teab, et iga mees peab omale eluajal kirstu meisterdama. Meie käest on korduvalt küsitud, et millal me saaksime juba laupäeval, 26. detsembril. Žüriisse kuulusid Rahvusooper Ta näeb teiste vigu ning ei hoia end hetkekski tagasi, et nendest minna sõpradega suusamäele, et veeta üheskoos üks põnev ja esilauljatar Helen Lokuta, saksofonist, helilooja ja laulja Pille- teada anda. Esko on ka ise elus eksinud – korra või kaks. vahva päev. Väljasõite, eriti veel suusatama minemist, oodatakse Rite Rei ning Erik Hermaküla. Saates esines kokku 14 noort Rakvere Teatri lavastuse „Kõike head, vana toriseja” Esko alati väga. lauljat. Kokku valiti välja kolm laureaati. Arhanna pälvis žüriilt on tegelikult meile ammugi tuttav. Eskoga toimuv, tema vaated Tegus spordipäev sai alguse kell 11 hommikul, mil mägi palju kiidusõnu laulu enesekindla esituse ja vokaaltehnika osas. elule ja juhtumised tekitavad sooja äratundmist. Mehe elu on nii suusatajate jaoks avati ja lõppes kell 19 õhtul, kui spordibaasi Oleme rõõmsad, et lauluvõistluse võitjaks krooniti Räpina lihtne, kõik peaks olema justkui paigas, kuid alati ei lähe Esko uksi hakati juba sulgema. See oli rõõmustav vaatepilt, et noortel Muusikakooli solist Arhanna. Võitja auhinnaks on Piret Laikre elus kõik nii nagu planeeritud. Eriti kui külla on tulnud Helsingis jätkus visadust ja tahtmist nii pikk päev lumisel mäel veeta. Lus- (muusika) ja Marek Sadama (sõnad) loodud eestikeelne uus tisime terve pika päeva Kuutsemäe radadel nii suusatades kui elav tänapäevaste eluvaadetega poeg oma pruudiga. laul, mis on spetsiaalselt loodud Arhanna Sandrale. Laulu sal- ka lumelauaga sõites. Kogu päeva vältel oli kuulda palju naeru- Lavastaja Eili Neuhausi sõnul on see lugu ühest tavalisest vestuse mixi ja masteri on välja pannud CRUX MEDIA OÜ ja kilkeid ja näha rõõmsaid nägusid. Rõõmustasime koos noortega inimesest, kes käitub ebatavaliselt. Ta leiab, et kui kargele mehele muusikavideo teeb VALGUSMEEDIA OÜ. Laulu salvestamine ja nautisime üheskoos toredat päeva. toimub 2021. aasta suvel. Nii heale tulemusele jõudis Arhanna lähedale saada, leiab sealt tegelikult tohutut elujaatust ja elamise Spordipäevadest võtab osa järjest enam lapsi. Kui üritusel tänu õpetaja Margot Suure väljapaistvale ja metoodilisele juhen- tarkust, lisaks on tegu muidugi ka vana toriseja ja tema abikaasa osalenud noored räägivad oma sõpradele edasi, kui lahedad damisele. Kahtlemata on tähtis roll ka lapsevanematel ja armastuslooga. ja vahvad sellised ühiselt veedetud päevad on, siis on haka- Anne Tuomas Kyrö romaani „Kõike head, vana toriseja” on dra- nud meiega liituma üha rohkem huvilisi. Räpina vallast osales Rait Arbmal, kes on Arhannat hästi innustanud ning olnud talle matiseerinud Urmas Lennuk, lavastanud Eili Neuhaus. Osades väljasõidul kokku 47 inimest. See näitab, et noortel on huvi ja igati toeks muusiku teekonnal. Tarvo Sõmer, Tiina Mälberg, Liisa Aibel ja Elar Vahter. Südamlik tahtmine osaleda sportlikel üritustel ning suusatamine ja lume- Soovime Arhannale kogu koolipere poolt palju õnne! komöödia jõuab Räpina Kultuurikeskuses publiku ette reedel, lauaga sõitmine on endiselt laste seas populaarne värskes õhus 22. jaanuaril kell 19. Marika Klimberg-Hyötyläinen, vabaaja veetmise võimalus. Seetõttu oleme planeerimas juba uut Räpina Muusikakooli direktor väljasõitu, sest huvi on endiselt suur ja sära noorte silmis kestab. Kristjan Priks, Rakvere Teatri turundusspetsialist Mirjam Ojasaar, Kristel Zovo, Veriora noorsootöötaja Räpina noorsootöötaja

Lauluvõistluse „Laulumaa” võitja Arhanna Sandra Räpina ja Veriora noored veetsid tegusa päeva Kuutsemäel. Arbma. Foto: Maris Savik Foto: Mirjam Ojasaar Foto: Anne Arbma 8 Räpina Rahvaleht jaanuar 2021 Kas kultuurireis ja laadad Verioral sel aastal ikka toimuvad?

Sellest, et 2020. aasta oli kõigile keeruline, on palju räägitud ja kirjutatud. Ära jäid paljud traditsioonilised sündmused ja pla- neeritud üritused. Olen kümme aastat organiseerinud kohalikule kogukonnale kultuurireise, mis on saanud alati väga hea tagasiside ja olnud nii mõnelegi üks oodatumaid reise aastas. Reisisellidena oleme kui üks suur ja vahva pere, mis muudab koosolemise mõnusaks. Oleme Eesti risti ja põiki läbi rännanud, ainult väikesaartele ei ole me veel jõudnud. Iga reisi on teinud omanäoliseks ja põnevaks mitmekesine loodus, vaatamisväärsused ja väga huvitavad persoonid. Sama kaua oleme Mõttekoja rahvaga organiseerinud ka Veriora laatasid. Eelmisel aastal saime palju telefonikõnesid kauplejatelt, kes tundsid huvi laatade toimumise kohta. Inimestel oli suur soov tulla just väikesesse sõbralikku laadakogukonda kauplema. Kahjuks oodatuim, väljakuulutatud jõululaat, jäi ära. Ütlemine, et loodus tühja kohta ei salli, peab paika. Ära jäänud 2019. aastal Ida-Virumaa reis Eesti Kaevandusmuuseumis. laatade asemel on inimesed leidnud uusi väljundeid. Seda, kas Foto: Erakogu suudame järgnevatele laatadele tagasi tuua nii kauplejad kui ka ostjad, seda näitab aeg. verivorstidega, Kuke talu peremehe Maidu tehtud hapukapsa Hoolimata sellest, et kohtumisi ja koostegemisi me eelmisel ja Liia küpsetatud imemaitsvate pirukatega. Kõik kolm tegijat on oma ala meistrid! Mis südamega tehtud, läheb südamesse. Kadakas. Foto: Toomas Kukk aastal organiseerida ei saanud, suutsin ühte traditsiooni siiski hoida. Igal aastal oleme Leevi Hooldekodu elanikele piparkooke Need on ainult mõned näited meie oma valla inimeste tegemis- viinud, mida oleme koos lastega alati eelnevalt jõululaadal kau- test. Räpinas on uskumatult palju osavaid inimesi, vaja on ainult 2021. aasta nistatud. Uueskuues Koduköögi meisterkokk Kersti valmistatud märgata ja nad üles leida. piparkoogitaignast küpsetatud piparkoogid lausa sulavad suus – Siinkohal kutsun inimesi üles minuga ühendust võtma, kui Sa puu on kadakas nii hõrgud ja maitsvad. Seekord küpsetasin, kaunistasin ja viisin oled kohalik meister või hoopis tead oma kogukonna inimest, kes kingituse kohale ise. Piparkookide kogus oli küll märkimisväärselt on tubli isetegija. Olenemata sellest, mida valmistate või millega Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast väiksem kui tavaliselt, kuid minu soov oli jätkuvalt rõõmustada tegelete, andke endast märku. Soovime, et laatadele tuleksid alates. Nagu esimesel korral 1996. aastal, on tänavuse aasta meie eakaid. Loodetavasti saame juba alanud aasta jõululaadal taas kauplema meie oma kandi inimesed, kes teevad käsitööd, puu kadakas, täpsemalt meil looduslikuna kasvav harilik kadakas taas üheskoos lastega piparkooke kaunistada. meisterdavad, valmistavad eripalgelisi esemeid või valmistavad (Juniperus communis). Jõulukinkide ja toitude ostmisel sain väga positiivse koge- kodused toite. E-poodide ja kaubanduse külluses saame aidata Kadakas väärib tähelepanu paljude omaduste poolest. muse osaliseks, kui tegin oma jõuluostud kohalikelt inimeste just kohalikku tegijat, ostes nende valmistatud tooteid. Teda peetakse vastupidavuse sümboliks, kadakas ilmestab kuivi valmistatud tooteid ostes. Räpinlanna Inda kootud Haapsalu sall Kui eelmisel aastal olid meie traditsioonilised ettevõtmised pärandmaastikke saartel ja Lääne-Eestis. Maailmas on harilik läks Saksamaale, mis võeti vastu suure rõõmu ja tänuga. Kauni pausil, siis sel aastal proovime uuesti alustada. Kui ehk kevade kadakas üks laiema loodusliku levilaga puuliike. Eestis kohtab salli kandjaks sai proua, kes kinki saades oskas selle ilu ja väär- saabudes veel ei õnnestu üritusi korraldada, siis loodame, et kadakat sageli põõsakujulisena, ent ka meil ei ole haruldased tust hinnata. Ta imestas, kui palju päevi on selle salli kudumine sügisel või jõulude eel on juba taas võimalik. Meil on plaanis ka kadakapuud. aega võtnud. Tiiu, kelle juured on Sooharal, tema meisterdatud suve lõpus või sügise alguses kultuurireisile minna, aga kas ja Kadakas on kahekojaline: emas- ja isaskäbid on eri taimedel. imeilusad suured piparkoogisüdamed rändasid Euroopasse ja kuhu, sõltub juba olukorrast ja rahastusest. Meil on jätkuvalt soov Kevade hakul tolmlevad kollakad isaskäbid ning pärast roheka Ameerikasse. Hea oli saada kingituste kohta nii positiivset taga- üheskoos tegutseda ja liita kogukonna rahvast. emaskäbi viljastamist areneb sellest lihakas käbi, tuntud kadaka- sisidet. Ameerikas ei võetud piparkooki karbi seest väljagi ning Soovin kõigile selleks aastaks palju häid kohtumisi oma marjana. Esimesel aastal on käbid rohelised, teise aasta lõpuks see lubati ka järgmiste jõulude ajal kuuse külge riputada – nii lähedastega ja tugevat tervist! saavad nad küpse ehk sinakasmusta välimuse. ilus piparkook ei ole söömiseks, vaid seda saab aastaid kuuse Kadakat teatakse mitmekesise tarbepuuna: tema puidust on kaunistusena imetleda. Salli ja piparkoogid pakkisin ilusatesse ja Ene Tigas, saadud näiteks aiamaterjali ja tehtud õllekappasid ja muid puite- kvaliteetsetesse Veriora Tsunfti valmistatud kinkekarpidesse, mis Veriora Mõttekoja eestvedaja semeid. Kadakamarjad on hinnatud vürtside, ravimite ja džinni muutsid kingitused väga soliidseks. Oma isikliku jõululaua katsin telefon: 525 5982 koostisosana. Kadakad on olulised pärandkoosluste puuliigid, sel aastal Uueskuues Koduköögi perenaise Kersti valmistatud pakkudes elupaika näiteks kadakatäksile ja paljudele teistele lin- dudele. Ajakirjas Eesti Loodus on kavas kadakat ja tema omadusi pikemalt tutvustada kogu kadaka-aasta vältel. Naabermaakond kutsub puiduhuvilisi Eesti Looduse jaanuarinumbris tutvustatakse ka teisi aasta olendeid peale kadaka: lehviksammalt, kuldnokka, lilla kübarnar- Puiduga tegelemine köidab paljusid. See on nii hobi kui ela- mikut, väikest käopõlle, harilikku päevakoera ning rotti, samuti tusallikas. Lõuna-Eesti on unikaalses olukorras, sest Võrumaa aasta mulda rähkmulda. Jaanuarinumbri põhiteema on valguse Kutsehariduskeskuse juurde kuulub puidutöötlemise ja mööbli- ja pimeduse tähtsus elusloodusele ning valgusreostus. tootmise kompetentsikeskus Tsenter. Uksed on avatud kõigile Toomas Kukk, puiduvaldkonnast huvitatuile, nii ettevõtetele kui üksikisikutele, Eesti Looduse peatoimetaja ka naabermaakonna elanikele. Kontaktid ja koostöövõrgustik ulatub Tsentril üle Eesti ning kaugemalegi, üle riigipiiri. Kompe- tentsikeskuse põhitegevusteks on puitmaterjalide uurimine ja eks- Lõuna-Eesti turismiklaster perimenteerimine (viimistlus), tootearendus ja -disain, tootmise juhtimine ja parendamine, koolituste korraldamine ja läbiviimine, alustas tööd ja tutvustas nõustamine, puidu- ja mööblialase info kogumine, haldamine ning jagamine, arendus- ja välisprojektid ning rahvusvaheline koostöö. turismistrateegiat Kompetentsikeskusel on koolitajana väga oluline roll. Aasta 2020 ei olnud kerge. Ka Tsentri kollektiiv oli nii kevadel kui aasta lõpus kodukontoris. Sellest hoolimata oli tegus aasta. Aasta alguses alustas tööd viie maakonna ettevõtjate, turismi- Näiteks Läti, Leedu, Eesti ja Saksamaa puidusektori ettevõtjad organisatsioonide ja EAS-i koostööna Lõuna-Eesti turismiklaster, ja õpetajad töötasid projekti raames välja uue täiendkoolitusprog- mis tutvustas 12. jaanuaril toimunud veebiseminaril Lõuna-Eesti rammi, mille eesmärk on tõsta puidusektoris töötavate inimeste turismistrateegiat. Lõuna-Eesti turismiklastri loomise initsiatiiv kvalifikatsiooni. Koolitusprogramm kestab kaks aastat. Esimeste, Puiduvaldkonna juhtide koolituse grupitööna valmisid tuli Lõuna-Eesti turismiettevõtjatelt, kes näevad vajadust suure- sissejuhatavate ja juhtimiskompetentsi käsitletavate moodulitega nukumajad. Foto: Hille Lillemägi ma koostöö ja ühiste turundustegevuste järele. Klastri esimene alustati septembris 2019. 2. oktoobril said tunnistuse 17 õppurit, rahastus- ja tegevusperiood on 2021–2023 aastal. kes lõpetasid puiduvaldkonna esmatasandi juhtide aastase kooli- tegemisel, mida tehakse tasuta. Novembri lõpus Värskas toimu- Lõuna-Eesti turismistrateegia on valminud Tartu, Jõgeva, tusprogrammi. 2020. aasta sügisel komplekteeriti juba uus grupp nud õpilasfirmade laadal tunnistati parimaks Tsentriga koostööd Põlva, Võru ja Valga maakondade ühisprojektina, strateegiat aitas alustajaid. Tsentris arendati edasi ka eakatele mõeldud mööblit teinud Põlva õpilasfirma Helgits, mis toodab lennukivineerist kokku panna Civitta meeskond. Protsessi olid kaasatud Lõuna- (elektroonsed lisad voodile, automaatne öövalgustus, lugemisval- multifunktionaalseid helkurprosse. Mitmed koolid viivad kompe- Eesti turismiettevõtjad, maakondlikud arendusorganisatsioonid gusti, integreeritud raadio jne), juhendati õpilasfirmasid, alustati tentsikeskuses läbi majandusõpet, sest seal saab teadmised ning turismivõrgustikud, strateegia koostamise raames viidi läbi rakendusuuringutega, tehti koostööd mitmete haridusasutustega. kohe praktikasse rakendada. ettevõtjate ootuste kaardistus ning toimusid aruteluseminarid. Tänu kaasaegsetele seadmetele on abi saanud ettevõtjad Õpilasfirmadele ja noortele suunatud tegevusi kogunes nii Strateegia koostamise raames lepiti kokku ühine visioon ja aren- – on tellitud mööblile pinnatrükki, lasertöid, on tehtud tellimise palju, et tekkis vajadus koondada info eraldi veebilehele digilibli- gusuunad Lõuna-Eesti turismi arendamiseks aastatel 2021–2025, peale lauamänge, väiksemat mööblit. Koostöös Rootsi disaineriga kas.ee. Digiliblikas on tuleviku töökohtade programm, mida viivad mis on aluseks Lõuna-Eesti turismiklastri tegevusplaanide on teoks saanud lampide, laua ja pinkide arendus ja väikepartii läbi kompetentsikeskus ja Kagu-Eesti Puiduklaster. Tsenter kutsub koostamisel. Samuti annab strateegia ülevaate hetkeolukorrast, tootmine, kuid see on ainult murdosa tegevustest. Rohkem infot tutvuma meie maja ja võimalustega, sest oma silm on kuningas. peamistest sihtturgudest ja ühistest strateegilistest eesmärkidest saab lugeda kompetentsikeskuse koduleheküljelt. Tsentri juhataja Vaid kohtumise aeg tuleks Tsentriga eelnevalt kokku leppida ning turismivaldkonnas. : „Meil on olemas meeskond, inimesed, et koostöös selle jaoks vajalikud kontaktid on leitavad koduleheküljelt. Ehk on Lõuna-Eesti turismistrateegia koostamist rahastati Euroopa Mart Nilson alustava ettevõtjaga jõuda valmis tooteni. Samuti oleme valmis just nüüd, piirangute ajajärgul, õige aeg puiduga seotud mõtted Regionaalarengu Fondist prioriteetse suuna 5 "Väikese ja kesk- kaasa mõtlema selles osas, kuidas see toode turule jõuaks, kes teoks teha. Enamus kompetentsikeskuse masinapargist on kok- mise suurusega ettevõtete ja piirkondliku ettevõtluse arendamine" võiks olla sihtgrupp, milliseid turustusmeetmeid kasutada, kes ku pandud põhimõttel, et ei tehta masstoodangut, vaid taseme meetme "Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine" tegevuse seda toodet tootma võiks hakata. Tehinguni peab loomulikult võrra keerulisemaid asju, neid, millega igaüks ei tegele. Näiteks 5.4.2. "Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse eden- jõudma arendaja ise. Aga me saame kontakte vahendada, saame 5-teljeline CNC masin on väike mudel, mida kasutatakse disaini- damiseks" – raames. aidata läbirääkimisi pidada.” mise ja prototüüpimise puhul. Veel on Tsentris 3D printer, 3D Tutvustusseminari saab järgi vaadata ja strateegiaga tutvuda Tänuväärne ettevõtmine Tsentris on töö noortega. Nõusta- ruumiskänner, harjamismasin, laserlõikuspink, laboriseadmed jne. veebilehel visitsouthestonia.com/turismiklaster. takse õpilasfirmasid, tehakse koostööd paljude õppeasutustega. Võrumaa KHK kompetentsikeskuse Tsenter projekti rahasta- Kertu Vuks, Tsenter on juba aastaid toetanud õpilasfirmasid, kelle toode takse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist. on kas puidust või puitdetailidega. Aidatakse tootearenduses, Turismiklastri projektijuht jooniste tegemisel, prototüübi väljatöötamisel ja esimese partii Liana Allas jaanuar 2021 Räpina Rahvaleht 9 Leevaku – aasta küla 2020 Leevaku – küla jõe ja korstna vahel – on Räpina vallas oma näil om kats asja, midä külaliisile näüdädä: pikk korstna ja tarmuka tegutsemise ja kokkuhoidva külakogukonnaga silma eelektrijaam. Mu meelest om kolmas asi viil, noist katõst hulga paistnud aastast aastasse. Läinud aasta lõpus andis MTÜ Põlva- tähtsämb. Tuu om Leevaku inemine, kiä kõnõlõs vähä, a tege maa Liikumine Kodukant Leevakule üle Põlvamaa aasta küla tiitli. hulga, om sõbralik ja naarudsõ näoga“. Räpina Rahvaleht usutles MTÜ Leevakk juhatuse liiget RR: Leevaku korsten ja hüdroelektrijaam on tõesti kõigile Kairi Kasearu, et kaevuda veidi enam Leevaku külaseltsi ja teadatuntud maamärgid, aga mida erilist, peale inimeste, veel küla hingeellu. Möödunud aasta 30. oktoobril valiti Kairi Kasearu Leevakul on, mida isegi ümberkadusete külade ja linnade elani- Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi empiirilise sotsioloogia kud ei pruugi teada? professoriks. Akadeemilise töö kõrval Tartu ülikoolis tegutseb ta K. Kasearu: Ma arvan, et tegelikult ei tea paljud, et Leevaku ühes Leevaku aktiiviga agaralt ka koduküla elu edendamise rindel. on kunagi olnud päris suur tööstuskeskus. Ta on olnud suurem Räpina Rahvaleht: Mis teeb Leevaku küla eriliseks? Ise- ja tähtsam kui me praegust külapilti vaadates oskaksime arvata. loomustage pisut Leevaku külapilti, inimesi, ümbrust. Miks on Ajaloo keerdkäigud on aga teinud oma töö. Hästi palju huvitavat Leevakul hea elada? on ka Leevaku kooli ajaloost avastada. Nõukogude ajal oli koolis Kairi Kasearu: Leevaku küla teevad eriliseks tema inimesed, palju õpilasi, väga aktiivne muusikaline ja kunstiline tegevus, valmisolek panustada ühiste eesmärkide nimel, ajalooline ja imekaunis kooliaed jne. kultuuriline pärand, looduskaunis asukoht Võhandu jõe kallastel. Selle aasta kevadest on Leevakul paadisild ning loodetavasti Igal kohal on oma lugu, kus põimuvad inimeste ja suguvõsade järgmisel suvel on võimalik Leevakul sõita vesijalgratastega. saatused ajalooliste suursündmustega. Küsimus on ainult sel- RR: Mis on viimaste aastatega märgatavalt paremaks muu- les, kas need lood kanduvad edasi ja on järgnevate põlvede tunud? poolt teadvustatud, kas me suudame nende lugude kaudu luua K. Kasearu: Ma arvan, et iga aastaga muutub meie küla põlvkondade vahelise järjepidevuse ja oma kodu ja koha tun- välisilme järjest paremaks ja kaunimaks, samas on veel paljugi de. Leevaku külal on õnneks säilinud palju silmaga nähtavaid teha. Tasapisi toimetades ju on ikka nii, et kui üks asi saab korda, maamärke, mis aitavad lugusid edasi jutustada ja meeles hoida siis teine juba otsast laguneb. Nii on ka meie külas nõnda, et – näiteks hüdroelektrijaam, Võhandu jõe ürgorg, endine telliski- 2010. aastal rajatud matkaraja puitsillad ja purded on oma aja vivabriku korsten. Oma panuse on andnud kirjanik Juhan Smuul ära elanud ning vajavad asendamist; paar aastat tagasi pidime „Järvesuu poiste brigaadiga“, ajaloo- ja koduloouurijad, alustades tegema külaplatsile uue lava. Tore on aga see, et külla on juurde Olev Toometist, Asta Pintsaarest, kuid ka meie enda külast tulnud noori peresid, perepäeval osalejate arv ei ole vähenenud, pärit Aigar Konsapi sugupuude uurimine ning Emeri Rootsi ja vaid pigem suureneb ning kuigi alaliselt Leevakul ei elata, siis Artur Stefanjuki Räpina Ühisgümnaasiumis tehtud uurimistööd. kodukandi üritustest võetakse rõõmuga osa. Lisaks on MTÜ Leevakk andnud oma väikse panuse Leevaku RR: Millised on Leevaku küla ja külaseltsi tulevikuplaanid? kandi lugude talletamisel kahte raamatusse ning näitemängude K. Kasearu: Kõige suurem väljakutse on uue külakeskuse lavastamise toetamise kaudu. Ja muidugi, me ise oma tegevu- ehitus, loodame ikka väga, et 2021. aastal saab see alguse. sega loome ühtset kogukonna tunnet, kirjutame oma küla lugu, Teine suur, kuid põnev katsumus on Põlvamaa esindamine riik- mis aastate möödudes muutub küla ajalooks. Kairi Kasearu Leevaku külaplatsi mänguväljakul. likul aasta küla konkursil. See on ühelt poolt väga suur au, kuid Meie külas on nii väikseid lapsi kui väärikasse ikka jõudnuid, Foto: Merle Rüütel teisalt tähendab ka palju tööd ja vaeva. Pikemas perspektiivis, töötavaid ja mittetöötavaid inimesi ehk, nii nagu ikka, kuid eriliseks harjumus, kogukonna elu ja traditsioonilised üritused on olnud kui külakeskuse maja on valminud, soovime oma igapäevastele teeb selle tunne, et need on meie inimesed, meie küla. Siinkohal piisavalt järjepidevad ning me oleme nendega harjunud. Isegi, kui tegevustele anda hoogu juurde. Külakeskus võiks olla mõnus aga on oluline rõhutada, et kui mina mõtlen meie inimeste või vahel mõtled, et ah, jätaks sellel aastal õppereisi ära, siis keegi koht, kus tegeleda käsitööga, hobidega ja vajadusel teha tant- kogukonna peale, siis sinna kuuluvad ka väiksemad naaberkülad: ikkagi tuleb ja küsib rõõmsal ilmel, et kuhu me sellel aastal lähe- sutrenne või ühiselt kokata. Toolamaa, Saareküla, Jaanikeste, Võuküla ning me räägime me. Ja kuidas saab siis minemata või tegemata jätta. Muidugi on RR: Millisena näete Leevakut kümne aasta pärast? Leevaku kandi küladest, seega ka aasta küla tiitel on ikka meile ka see oluline, et meil on piisavalt inimesi, kes erinevatel viisidel K. Kasearu: Me ei sea ulmelisi eesmärke, pigem tahame olla kõigile ehk siis Leevaku kandi küladele. vastavalt oma võimalustele panustavad. Igaüks saab kaasa lüüa mõnus Kagu-Eesti küla, kus on hea ja rahulik elada, kogukond Ühe väikese viiruse ülemaailmse leviku tõttu on inimühiskond vastavalt oma võimetele ja oskustele. Kelle abi on vaja mängu- saab omavahel hästi läbi, meie traditsioonilised üritused on en- sattunud uude olukorda ning senised mugavused ja heale elule väljaku rajamisel või puude langetamisel, kes panustab köögis diselt elujõus ja igal suvel ühel varahommikul väljub Leevakult iseloomulikud hüved ei ole seda enam mitte. Kui varem nii mõnigi või veab külakohvikut, kes elektrijaama avatuna hoidmisel, kes buss, et viia meid avastama Eestimaa või naaberriikide külako- kord võisid suurlinna tuled ahvatlevalt kutsuda, siis koroonakriisi tegeleb lastega, kes kirjutab projekte, kes veab käistööringe – kõik gukondade tegevusi. tõttu oleme ilmselt aru saanud, kui suur eelis on elada maal. Astud ei jõu kõike teha. Kui tegevused jagada ära, siis saab kõik tehtud. RR: Mis on Teid motiveerinud tegutsema kogukonnaelu uksest välja ja saad minna jõe äärde jalutama, ei pea tunglema RR: Mis on ajast aega olnud Leevaku kandi kõige populaar- eestvedajana? RMK tuntud ja hetkel ülerahavastatud matkaradadel. Oma külas semad üritused ja ettevõtmised? K. Kasearu: Alguses oli see ilmselt ühelt poolt juhus ja teisalt tunned kõiki inimesi ja see teadmine tekitab turvatunde – kui on K. Kasearu: Meil on omad traditsioonilised tegevused avanes noorele üliõpilasele võimalus end proovile panna ehk väl- abi vaja, siis on alati keegi olemas, kes sind aitab. Peab ainult ehk tähtpäevade tähistamine, nt vastlapäev, emadepäev, küla jakutse motiveeris. Edaspidi on lisandunud soov oma kogukonda julgema küsida. Leevaku puhul on muidugi oluline ka see, et meil perepäev augustis, lõikuspidu, jõulupidu. Muidugi jäid 2020. panustada, teha midagi üldise heaolu hüvanguks, natuke ilmselt on alles pood, suhteliselt hea ühistranspordi ühendus, raamatu- aastal mitmed üritused koroonaviiruse tõttu ära, kuid augustikuu ka vastutustunne, et kui mul on vastavad oskused, siis miks ma kogu, külakeskus. perepäev toimus. Igal aastal korraldame küla õppereisi, viimati neid rakendada ei võiks. RR: Palun iseloomustage veidi külaseltsi liikmeid ja tegevust. käisime juulis Vormsi saarel. Oleme käinud kahel korral Lätis RR: Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi veebiväljaan- Missugused on seltsi tegevuse eredamad hetked? ning peaaegu kõik Eesti piirkonnad on viimase 20 aasta jooksul des Peegel ilmunud intervjuus olete öelnud, et Teie maailm oleks K. Kasearu: Meie külaselts loodi aastal 2001 ja 2009. aastal läbi käidud. Tore on see, et nende aastate jooksul on kasvanud ilma Leevakuta palju piiratum. Palun kirjeldage veidi, kuidas on moodustasime MTÜ Leevakk. Külaselts ja MTÜ liikmed suures peale täiesti uus põlvkond reisilisi. Kunagised teismelised on aastatepikkune aktiivne osalemine kogukonnaelus aidanud Teid osas kattuvad ning tegutsemine käib ühise eesmärgi ehk külaelu nüüd oma lastega osalemas. Külareisid on olnud hästi toredad: erialases plaanis. edendamise nimel. MTÜ on lihtsalt juriidiline üksus ning MTÜ pikal bussireisil saavad omavahel suhelda ka need, kes muidu K. Kasearu: Kindlasti oleks piiratum, sest kõik kogemused on olemasolu tagab võimalused tegevuste rahastamiseks. igapäevaselt kokku ei puutu, saab ammutada uusi ideid, mida meie elu rikastavad, maailmapilti ja arusaama elust arendavad, MTÜ-s on meil ametlikult 25 liiget, kuid lisaks on veel palju oma külas veel teha võiks ning need ka jooksvalt bussis või küsimus on ainult selles, kas me oskame neid kogemusi märgata neid, kes jõu ja nõuga meie tegevustes osalevad. Juhatusse õhtusöögilauas ühiselt läbi arutada. ja nendest õppida. Minu esimesed mälestused pärinevad Lee- kuulub seitse liiget. Mulle isiklikult on meie tegevuse ereda- Teine selline suurem ja järjepidev üritus on olnud perepäev, vakult, kus ma elasin kuni Tartu XVI keskkooli esimesse klassi mad hetked, mis koheselt meenuvad, 2001. aastal külaseltsi kus eriline fookus on lastele suunatud tegevustel, kuid teisalt õppima asumiseni. Maal ja looduses kasvanud lapsele tähendas asutamine, tulevase Leevaku küla bändi algrakukese esimene proovime pakkuda midagi ka kõigile vanuserühmadele. Perepäev see suurt elumuutust: oja kaldalt Annelinna kivimüüride vahele ülesastumine 2009. aasta jõulupeol, mitmed küla õppereisid, on toimunud nii jõe ääres kui külaplatsil, mõnikord oleme tegevusi ja klassi, kus 30 õpilast ja neli paralleelklassi. 5. klassi alustasin ühised heakorratalgud jõe ääres või vastlapäevad Metsanuka jaganud mitme koha vahel. aga taas Leevakul, kus meil oli 6 õpilast klassis. Ma olen õp- talus, Leader programmist saadud esimene positiivne rahasta- RR: Mida peaks kaugelt tulev külaline Leevakul kindlasti pinud mõned aastad Saksamaal, elanud Tartus. Kõik sellised misotsus. Ja muidugi sellised suursündmused nagu „Jõujaama“ nägema, külastama, kogema? kontrastsed kogemused aitavad paremini näha mitmekesisust, etendus 2007. aastal, 2017. aasta kodukandipäev ja Leevaku K. Kasearu: Teada ja tuntud on muidugi hüdroelektrijaam mõista seda, et inimestel on erinevad maailmavaated, ei ole ühte kooli vilistlaste kokkutulek. Tore oli ka projekti „Sinimustvalge ja kõige kõrgema korstnaga saun, kuid kindlasti ka Võhandu tõde ja ainsat õiget varianti. Elada külakogukonnas, linnas või Leevaku“ elluviimine. Selle projekti toel soetasime Leevaku küla jõe äärne ilus loodus koos ujumise ja telkimisvõimalusega. Ja võõras kultuuris – see kõik rikastab. Sa saad paremini aru, miks taludesse ja külakeskuse juurde lipumastid ja lipud. teisalt, ma arvan, Leevaku inimesed. Jan Rahman, kes näidendi ühes kogukonnas toimitakse nii ja teises naa, kuidas kohaneda RR: Mis innustab Teie hinnangul külaseltsi ja ka kogukonna- „Jõujaam“ kirjutamise ajal külastas meid mitmel korral, kirjutas erinevates olukordades. Sotsiaalteadlase jaoks on esmatähtis liikmeid nii aktiivselt tegutsema ja külaasja ajama? toona avaldatud raamatusse „Küla korstna ja jõe vahel. Lugusid suuremate protsesside mõtestamise oskus ja nii-öelda sotsiaalse K. Kasearu: Ma arvan, et nüüd on paljuski selle taga juba Leevakust“ järgmise mõtte: „Leevaku inemise esi arvasõ, et närvi ja tunnetuse olemasolu. Need aga ei teki ainult raamatuid lugedes või arvutiekraanilt numbreid vaadates. Tulles konkreetsemalt selle juurde, kuidas on aastatepikkune aktiivne osalemine kogukonnaelus aidanud mind erialases plaa- nis, siis tooksin siia mõned näited. Külaseltsi esimestel tegevus- aastatel andsime välja küla ajalehte, avanes võimalus kirjutada miniartikleid, teha rahulolu-uuring külas. Kindlasti toetas see minu analüüsi- ja väljendusoskuse arengut, sain katsetada õpitut praktikas. Edasi sai kirjutatud kokku esimesed projektitaotlused küla tegevuste jaoks ehk sellised esimesed väiksed katsetused. See andis ühelt poolt julguse ja ka oskused kirjutada juba suu- remaid teadusprojekte ja taotlusi doktoriõpingute ajal ja hiljem juba ülikoolis töötades. Esimese küla reisi tegime 2001. aasta suvel Lääne-Virumaal ja ma sattusin toona 21-aastaselt reisijuhi rolli, tegin tüdrukutele külakeskuses tantsuringi. Neid võib pidada esimesteks meeskonna juhtimise oskuste harjutusteks, millest erialases töös on kasvanud välja õppekavade programmide ja uurimisrühma juhtimine ülikoolis. RR: Milliseid tagajärgi on toonud „Aasta küla 2020“ tiitli saamine? K. Kasearu: Õnneks hetkel on olnud veel rahulik, oleme saanud väikest tähelepanu meedias, kuid suuremad tegevused algavad nüüd. On vaja panna kokku küla ankeet, mingil hetkel külastab meid komisjon, peame olema valmis enda esitlemiseks meedias. Ja nagu ikka, et kui tulevad külalised, siis tuleb natuke koristada ja heakorraga tegeleda. Samuti kaasneb aasta külaks Leevaku hüdroelektrijaama külastamisel on võimalik kasutada audiogiidi (eesti, vene ja inglise keeles) ja külastada ka kandideerimisega osalemine Eesti Külaliikumine Kodukant kor- elektrijaama ülemist korrust, kus on stendid elektrijaama ajaloost ja näitlik makett veejõul elektri tootmisest. raldataval XIV Maapäeval. Foto: Merle Rüütel 10 Räpina Rahvaleht jaanuar 2021 Põlvamaa teviseedendaja 2020 on MTÜ Meie Stuudio

Põlva maakonnas on tervist edendavate tegevuste eest ja- tulla paremini toime lapse kasvatamisega kaasnevate väljakutsete gatud tunnustusi juba aastaid. Maavalitsuste ajal alguse saanud ja stressi tekitavate olukordadega. traditsioon on jätkunud ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu tervise- Samuti alustas 2020. aasta sügisel üle Eesti edu saavu- komisjon jagas sel aastal tunnustused järgmiselt: tanud spordil põhinev noorte programm SPIN. Kolmel korral Põlvamaa tervisetegu 2020 on Põlva Spordikeskuse ujula nädalas pakutakse 10–13-aastastele poistele ja tüdrukutele renoveerimine. jalgpallitrenne ning erinevaid sotsiaalseid ja enesejuhtimise Põlva Spordikeskus sai sel aastal uue näo ja toimetamise. oskusi arendavaid töötubasid. Programmis osalevad Ahja, Seni ujula ja tavasaunadega külastajaid rõõmustanud keskus Vastse-Kuuste ja Mooste noored. sai sel aastal väikese linna jaoks lausa spaa-mõõtmed. Ujula Põlva Vallavalitsus liitus Tervise Arengu Instituudi poolt Algab E-koolikoti täienes 2020. aastal ühiskasutatava saunakompleksiga, kuhu pakutud projektiga „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kuulub aurusaun, aroomisaun ja 90º saun. Lisaks on ehitatud kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“, 5. sünnipäevale pühendatud juurde tulikuum Jaapani vann, mis on parim viis põhjamaise mis kestab järgmise aasta märtsini. külma vastu ning mullivann. Tervisesõbraliku organisatsiooni tiitlile oli nomineeritud ka digitaalse õppevara loomise Pärast renoveerimist märgati külastatavuse tõusu. Külastajad MTÜ Räpina Spordiklubi. konkurss käivad koos peredega ning eakate seas on saanud ujula väga Põlvamaa tervisedendaja 2020 on MTÜ Meie Stuudio populaarseks. Spordikeskuse ujula on muutunud populaarseks MTÜ Meie Stuudio tantsukool on tegutsenud 2005. aastast. kogu maakonnas ja ka naabermaakondade seas. 15 tegutsemisaasta jooksul on võidetud võistlusi nii kodu- kui Haridus- ja Noorteamet kuulutab välja E-koolikoti 5. sünnipäe- Terviseteo auhinnale olid nomineeritud ka Põlvamaa liikumis- ka välismaal. Tantsukooli treenerid on käesoleval hetkel vale pühendatud digitaalse õppevara loomise konkursi. Konkurss Andre maraton, Põlva Lasteaed Lepatriinu õueprojekt „Hoovilust annab , , , ja . on mõeldud alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajatele ning konkursi Laine Merit Täht Eva Luts Tarvo Jõgeva Tiina Ilves auhinnafond on kokku 20 000 eurot. reipust ja rõõmu“ ning Veriora ja Pahtpää vahelise kergliiklustee Meie Stuudios tegutseb kümme rühma ligi 190 tantsijaga. Konkursi raames soovitakse tunnustada õpetajaid, kes on rajamine. Tantsukoolis õpitakse show-tantsu, tänavatantsu, kaasaegset perioodil 1. august 2020 kuni 15. märts 2021 lisanud E-koolikotti Põlvamaa tervisesõbralik organisatsioon on Põlva Val- tantsu ja ka rahvatantsu. 2020. aastast on õpilastel võimalik digitaalseid õppematerjale. Osalemiseks tuleb saata vasta- lavalitsus. osaleda balletti ja akrobaatika tundides. Sel aastal sai stuudio vasisuline e-kiri aadressile [email protected] Juba neljandat korda alustas vallas 2–8-aastaste laste va- ka oma ruumid. hiljemalt 15. märtsiks (k.a). Kiri peab sisaldama järgmist: nemate programm „Imelised aastad“. Koolitus toimub koostöös Palju õnne kõikidele tunnustatavatele ja suur tänu märkajatele • E-koolikoti õppematerjali link; Tervise Arengu Instituudiga. Vanemlusprogrammi eesmärk on ning esitajatele! • Autori(te) nimed, töökohaks olev(ad) haridusasutus(ed), aidata lapsevanemal ennetada ja toime tulla lapse käitumis- kontakttelefon ja pangakonto number. probleemide ning arenguküsimustega. Programmis omandatud Irena Viitamees, praktilised oskused ja saadav tugi võimaldavad lapsevanematel Põlvamaa Arenduskeskuse ennetustööspetsialist Konkursi tingimused • Konkursile esitatud materjal(id) on avaldatud E-koolikotis (www.e-koolikott.ee) perioodil 01.08.2020–15.03.2021 ning on piiranguteta kättesaadavad. • Materjal on loodud autori(te) enda poolt. Teiste poolt loodud teoseid võib materjal sisaldada tingimusel, et need kannavad ainult illustreerivat või toetavat eesmärki, ei moodusta olulist osa materjallist ja neile on võimalik kohaldada CC BY-SA 3.0 litsentsi. • Materjal toetab õppekava rakendamist ja on sisult ajako- hane, ainealaselt ja keeleliselt korrektne ning on kirjeldatud sihtrühm ja eesmärk. • Materjalid avaldatakse E-koolikotis CC BY-SA 3.0 litsentsi alusel, võimaldamaks nende taaskasutamist ja edasiaren- damist teiste poolt. Lingiga jagatud materjalile peab samuti olema kohaldatud CC BY-SA 3.0 litsents. • Materjali loomisel on järgitud autoriõiguse põhimõtteid. • Veebipõhiste rakenduste puhul tuleb kasutada tasuta lahen- dusi. • Materjalide väljatöötamisel tuleb lähtuda digitaalsete õppe- materjalide soovitustest. • Materjali looja vastutab ise kõikide korralduslike tegevuste ja nõusolekute eest (nt laste osalus videos jmt). • Materjalide lisamisel E-koolikotti tuleb järgida toetavaid juhendeid ning soovitusi korduma kippuvate küsimuste osas. • Oluline on jälgida, et kõik metaandmed oleksid sisestatud korrektselt, et materjalid oleksid otsingus paremini leitavad. Salvestatud materjali juurde on vaja lisada võtmesõnad. • Konkursil osalemisega kinnitab õppematerjali esitaja oma nõusolekut konkursi tingimustega. • Konkursile ei saa esitada varem tasustatud materjale (sh õppematerjale, mis on mingi muu konkursi, taotlusvooru või tellimuse raames praegu koostamisel). Rohkem infot: www.harno.ee. Foto: Taavi Nagel Triinu Putnik, Haridus- ja Noorteamet

Räpina Spordikeskuse ja Päästeameti Räpina komando koostöös valmis Räpina puhke- ja virgestusalal uisuväljak. Foto: Kurmet Karsna

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 50 45 215, 51 45 215, [email protected] jaanuar 2021 Räpina Rahvaleht 11 12 Räpina Rahvaleht jaanuar 2021

ÕNNITLEME VANEMAID! KULTUURIKALENDER JAANUAR-VEEBRUAR NÄITUSED

Need silmad, see nina ja väikesed sõrmed R, 22.I 19 Rakvere Teatri etendus Toivo Leesi fotonäitus „Aastaaegade muusika…“ on avatud ja nahk, mis on maailma hellusest õrnem, „Kõike head, vana toriseja” Räpina muusikakoolis Pilet 16€, sooduspilet 14€, info tel 796 1363 see hääl, mis teeb säravaks ilma halli, Räpina kultuurikeskuses Püsinäitus „Igas inimeses on mõni protsent aednikuverd“ see pisike kullake – kallimast kallim. on avatud Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumis E, 25.I 18 Anna-Liisa Elleri (kromaatiline kannel) kontsert Näitus „Ajaloo jäädvustusi“ on avatud Räpina valla Keskraa- Anita Olefir matukogus 02.12.2020 Pilet 5€ kohapeal, sooduspilet 3€, Muusikakooli õpilastele tasuta, Koit Kõrveli fotonäitus „Muinasjutuline Põlvamaa taevapii- Kira Ämarik info tel 516 4848 Räpina Muusikakoolis rilt“ on avatud Räpina loomemajas kuni 15. veebruarini 03.12.2020 T, 26.I 16.30 Tartu 2024 koostöölepingu allkirjastamine Kaisi Vinogradovi maalide näitus on avatud Leevi rahvamajas Marite Sõukand ja Räpina valla aastapreemiate üleandmine kuni 7. veebruarini 14.12.2020 Tasuta, info tel 524 9190 Sillapää lossi rosaariumi poolsel trepil T, 26.I 18 „Lõõtspill läbi aegade“. Kohtumine Toomas Ojasaarega ja temaatiline raamatunäitus Tasuta, info tel 795 2316 Ruusa raamatukogus P, 7.II 19 Jaak Joala laulude õhtu Pilet eelmüügis 10€, kohapeal 15€, info tel 796 1363 Räpina kultuurikeskuses K, 10.II 16 Terapeutilise lõhnaõli valmistamise õpituba Hind 15€, info tel 795 8367 Veriora raamatukogus R, 12.II 20 Sõbrapäevapidu Pilet 5€ kohapeal, info tel 510 7836 Aravu rahvamajas T, 16.II 16 Vastlapäeva tähistamine Räpinas Lume olemasolu korral, info tel 5346 8210 Räpina puhke- ja virgestusalal T, 16.II 15 Vastlapäeva tähistamine Lintes Toimub lume olemasolu korral, info tel 5687 7335 kogunemine Linte raamatukogu-külakeskuse juures K, 17.II 18 Kontsert „Tundmatu tuuba“ (Toomas Oskar Kahur, Anneli Tohver) Pilet 5€ kohapeal, sooduspilet 3€, Muusikakooli õpilastele tasuta, info tel 516 4848 Räpina Muusikakoolis N, 18.II 13 Kohtumine Elo Selirannaga (kirjanikunimega Aliis Jõe) Tasuta, info tel 795 9435 Võõpsu raamatukogus N, 18.II 16 Kohtumine Elo Selirannaga (kirjanikunimega Aliis Jõe) Tasuta, info tel 5343 1048 Räpina Keskraamatukogus R, 19.II 11 Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert-aktus Tasuta, info tel 796 1363 Ruusa kultuurimajas L, 20.II 19 Eesti Vabariigi 103. aastapäevale pühendatud talvine kultuuriõhtu Pilet eelmüügis kuni 15. veebruarini 5€, kohapeal 7€, info tel 5687 7335 Linte raamatukogu-külakeskuses L, 20.II 20 Peoõhtu „Tantsumaailm talveöös“ esinevad Ivo Linna, Antti Kammiste, ansambel Supernova Piletid ainult eelmüügist: 1.–15. veebruar 15€, 16.–19.veebruar 25€. Info tel 796 1363 Räpina kultuurikeskuses P, 21.II 12 Vastlapäev Leevi moodi Tasuta, info tel 5812 8219 Leevi külaplatsil E, 22.II 12 Kohtumine lastekirjanik ja kunstnik Kertu Sillastega Tasuta, info tel 512 1533 Linte raamatukogus MEIE HULGAST ON LAHKUNUD E, 22.II 12 Kohtumine Kätlin Vainolaga Tasuta, info tel 795 8367 Sinust mälestus me hinges elab. Veriora raamatukogus Sinu hääl veel kõrvus kõlab. E, 22.II 12 Kohtumine lastekirjanik Liis Seinaga Tasuta, info tel 795 2238 Toomas Põllu Leevaku raamatukogus 10.12.2020 K, 24.II 11 Kontsert-jumalateenistus Tasuta, info tel 796 1363 Agathe Merdikes Räpina Miikaeli kirikus 11.12.2020 K, 24.II 12 Mälestushetk ja pärgade asetamine Vabadussõjas langenute mälestussambale Karmen Raud Tasuta, info tel 796 1363 14.12.2020 Ausamba pargis Räpinas Leonid Kolpakov K, 24.II 15 Eesti Vabariigi 103. aastapäeva talvematk Lintes Tasuta, info tel 5687 7335 20.12.2020 kogunemine Linte raamatukogu-külakeskuse juures Armin Rumask K, 24.II 11 Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert-aktus 23.12.2020 Tasuta, info tel 5812 8219 Leevi rahvamajas Arno Kiss K, 24.II 13 Kogukonna matk Leevil 24.12.2020 Tasuta, info tel 5812 8219 kogunemine Leevi rahvamaja juures Harald-Edvin-Valter Palu Sündmuste toimumine sõltub 24.12.2020 tervishoiualasest olukorrast! Rozine Teppo 01.01.2021 Kõige ajakohasema info leiab: Hain Kalmus www.kultuur.rapina.ee. 03.01.2021