Räpina Piirkonna Turismipotentsiaali Analüüs
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Moonika Lehtniit Toomas Mastik RÄPINA PIIRKONNA TURISMIPOTENTSIAALI ANALÜÜS Tellijad: SA Põlvamaa Turismiarenduskeskus ja Räpina Linnavalitsus Räpina 2002 1 30.september 2002 Moonika Lehtniit Toomas Mastik Sisukord I Ülevaade turismi hetkeolukorrast Räpina linnas ja Räpina vallas...........................3 1. Üldinfo .............................................................................................................3 1.1 Asend ja piirid..........................................................................................3 1.2 Pindala ja rahvaarv (andmed seisuga 01.01.2001)...................................3 2.Ajalooline taust .................................................................................................3 3.Kultuur ..............................................................................................................5 3.1 Laiemale üldsusele huvipakkuvad traditsioonilised kultuuri- ja spordiüritused Räpinas.......................................................................................................................5 4.Keskkond ..........................................................................................................5 4.1 Perspektiivsed kaitstavad märgalad .........................................................5 4.2 Looduskaitseväärtust omav luhaniit.........................................................5 4.3 Tähtsad linnualad .....................................................................................5 5. Vaatamisväärsused/tähtsamad turismiobjektid Räpinas ..................................6 6. Infrastruktuur ...................................................................................................7 6.1 Olemasolevad viidad Räpina linnas.........................................................7 6.2 Olemasolevad viidad Räpina vallas .........................................................7 6.3 Transport..................................................................................................8 6.4 Majutus ....................................................................................................9 6.5 Toitlustus .................................................................................................9 6.6 Vaba aja ning aktiivse puhkuse veetmise võimalused .............................9 7. Piirkonna külastatavus (Räpina Turismiinfokeskuse andmed) ........................10 8. SWOT analüüs .................................................................................................11 II Räpina turismipotentsiaali analüüs.........................................................................12 1. Toote arendus...................................................................................................12 1.1 Vaatamisväärsuste ja turismiatraktsioonide väljakujundamine ja korrastamine.............................................................................................12 1.1.1 Probleemid ......................................................................................12 1.1.2 Tegevused .......................................................................................12 1.2 Projektid...................................................................................................12 1.2.1 Käimasolevad projektid ..................................................................12 1.2.2 Projektid, mis mõjutavad turismi arengut .......................................13 1.2.3 Planeeritavad projektid ...................................................................13 2. Turundus ..........................................................................................................13 3. Tootearendus....................................................................................................13 4. Arengueelduste koondhinnang.........................................................................13 5. Räpina piirkonna sihtgrupi analüüs..................................................................14 III Visioon ..................................................................................................................15 IV Planeeritavate projektide eeltutvustus...................................................................16 1. Peipsi ranna korrastamine ja puhkevõimaluste väljaarendamine.....................16 2. Räpina trükiste koostamine ja väljaandmine (erinevates keeltes)....................16 3. Linnalähise jalgrattatee väljaehitamine............................................................17 4. Muuseumi atraktiivsuse tõstmine.....................................................................17 Kasutatud kirjandus....................................................................................................18 2 30.september 2002 Moonika Lehtniit Toomas Mastik I Ülevaade turismi hetkeolukorrast Räpina linnas ja Räpina vallas. 1. Üldinfo 1.1 Asend ja piirid Räpina vald, keskusega Räpina linn asub Põlvamaa kirdeosas. Oma asendist tulenevalt külgneb vald põhjast Meeksi vallaga (Tartu maakonna koosseisus), läänest Mooste vallaga, edelast Põlva vallaga, lõunast Veriora ja Mikitamäe vallaga (kõik Põlva maakonna koosseisus), idast Lämmijärvega. 1.2 Pindala ja rahvaarv (andmed seisuga 01.01.2001) Linn Vald Territoorium km² 3,7 262,1 Rahavaarv 2900 3110 Asustustihedus el/km² 789,0 11,9 2. Ajalooline taust Räpina piikonna ajaloopärand on rikkalik. Esimesed märgid inimese kokkupuudetest kõnealuse kandiga ulatuvad tervelt 3000 aasta tagusesse aega e.Kr, mil Võhandu suudme ümbrusesse jõudsid juhuasustajatena kütid ja kalastajad. Põhiliseks tegevusalaks sai aastatuhandeteks maaviljelus. Asustus levis ja laienes ajapikku, 9.-13. sajandist on teada juba mitmeid külakalmete paiku praegusel Räpina valla territooriumil. Räpina nime esmamainimine on teada aastast 1582, mil Poola kuningas Stephan Batory loal rajati riigimõis Repin. Mõisale kuulus hiljem 38 küla. Rahvasuu räägib, et Räpina saanud oma nime pihlakate ("rjabina") järgi, mida kunagi siinkandis erakordselt palju kasvanud. Rootsi Kuningriigi valitsuse ajal rajati piirkonna majandamise võimekuse tõstmiseks Wibowski (Võõpsu) ja Leevakylle (Leevaku) mõisad. 1638. aastaks oli Räpina aladel 3 mõisa 80,5 adramaaga ning 3 kõrtsiga (Mehikoormas, Võõpsus ja Räpinas). 1636. aastal moodustati omaette Räpina kihelkond, mille alla kuulus 17. sajandi lõpuks juba 370 talu. 1734. aastal rajati Räpinas paberiveski, mis tol ajal varustas pea tervet Vene tsaaririiki. Paberiveski rajamine andis Räpina kirikukülale olulise arengutõuke. Lisaks paberiveskile laskis Räpina mõisavalitseja K. G. Löwenwolde rajada veel tellisevabriku ning jahu- ja saeveski. Tagasilöök arengus saabus Põhjasõja käigus 18. saj algusaastatel, mil hävisid mitmed külad, kirik, pastoraat ja mõis. Elanike arvu kahandas piirkonda tabanud katk. 3 30.september 2002 Moonika Lehtniit Toomas Mastik 1784. aastal sai Räpinas pearahamaksu kehtestamisest ajendatuna alguse talurahvaülestõus, mida ajaloos tuntakse puuaiasõja nime all. Puuaiasõda võib lugeda Räpina nn ajalooliseks tunnussündmuseks. 1840. aastal valmis kõrge arhitektuurilise väärtusega mõisa häärber - Sillapää loss, mille ümber kavandati 19. sajandi alguses liigirikas inglise ja prantsuse stiilis aedadest koosnev mõisapark. Räpina kandis on juba pikka aega koos eksisteerinud kaks erinevat usundikultuuri - luteri ja vene õigeusk. 18. saj algul leidsid Venemaal tagakiusatud vanausulised e. raskolnikud siinkandis rahuliku elupaiga ja rajasid siia 1710. aastal kloostrigi, mis mõned aastad hiljem küll likvideeriti. Esimene puukirik ehitati Räpinasse juba 1636. aastal. Õigeusu Räpina koguduse esimene puust kirik valmis 1752. aastal, mis peale tules hävimist ehitati 1833. aastal üles juba kivikirikuna. 1785. aastal valmis Räpina EELK Püha Miikaeli kirik (klassitsistlikus stiilis). Kooliharidus on Räpinas enam kui 300 aastat vana, lugemaõpetamise kool oli Räpinas juba 1693. aastal. Köstrikool rajati 1731. aastal, esimesed vallakoolid tekkisid 19. sajandil. 1907. aastal moodustati Räpina haridusselts. 1913. aastal alustas Räpinas tegevust kõrgem algkool, mis 1917. aastal muudeti Räpina reaalgümnaasiumiks. Reaalgümnaasiumi pooltest õpilastest moodustati põllumajandusklass, mille baasil alustas 1924. aastal tegevust põllumajandusgümnaasium (praegune Räpina Kõrgem Aianduskool). 20. sajandi alguses elas Räpinas umbes 400 elanikku, 1934. aastaks tõusis elanike arv 600-ni. Räpina kõrval oli teiseks piirkonna suuremaks keskuseks Võõpsu alev (alev aastatel 1921 kuni 1945), mille elanike arv ulatus vahepeal Räpina omast suuremakski. 1924. aastal valmis Võhandu jõe suudmes Võõpsu sadam, mille kaudu korraldati aktiivselt kaubavahetust ja reisijatevedusid. Võõpsu oli selleks ajaks kujunenud Peipsi läänekalda suurimaks kaubanduskeskuseks 20 kaubandusettevõttega. 1916. aastal oli loodud ka Võõpsu Kõrgem Rahvakool (tegevusaastad 1916-1969), mille õpilaste arv ulatus vahepeal enam kui 100 õpilaseni. 1939. aasta mais tabas Võõpsut suur tulekahju, milles hävis 39 elumaja koos kõrvalhoonetega. Peale saatuslikku tulekahju ei ole Võõpsu oma kunagist hiilgust taastada suutnud. Täna elab Võõpsu alevikus (alevik alates 1992. aastast) ca 260 elanikku. Esimese Eesti Vabariigi ajal oli Räpina valla suuruseks 192.5 km2, vallas oli 741 talu, milles töötas kokku 3530 inimest, kellest alalisi1908. 1950. aastal Räpina vald likvideeriti ja moodustati samanimeline Räpina rajoon, mis hõlmas praeguse Põlva maakonna idaosa. Rajooni keskuseks oli 1945. aastal aleviks kuulutatud Räpina. Räpina rajoon eksisteeris kokku 11 aastat, 1961. aastal rajoon likvideeriti. Detsembris