Moonika Lehtniit Toomas Mastik

RÄPINA PIIRKONNA TURISMIPOTENTSIAALI ANALÜÜS

Tellijad: SA Põlvamaa Turismiarenduskeskus ja Räpina Linnavalitsus

Räpina 2002

1 30.september 2002 Moonika Lehtniit Toomas Mastik

Sisukord

I Ülevaade turismi hetkeolukorrast Räpina linnas ja Räpina vallas...... 3 1. Üldinfo ...... 3 1.1 Asend ja piirid...... 3 1.2 Pindala ja rahvaarv (andmed seisuga 01.01.2001)...... 3 2.Ajalooline taust ...... 3 3.Kultuur ...... 5 3.1 Laiemale üldsusele huvipakkuvad traditsioonilised kultuuri- ja spordiüritused Räpinas...... 5 4.Keskkond ...... 5 4.1 Perspektiivsed kaitstavad märgalad ...... 5 4.2 Looduskaitseväärtust omav luhaniit...... 5 4.3 Tähtsad linnualad ...... 5 5. Vaatamisväärsused/tähtsamad turismiobjektid Räpinas ...... 6 6. Infrastruktuur ...... 7 6.1 Olemasolevad viidad Räpina linnas...... 7 6.2 Olemasolevad viidad Räpina vallas ...... 7 6.3 Transport...... 8 6.4 Majutus ...... 9 6.5 Toitlustus ...... 9 6.6 Vaba aja ning aktiivse puhkuse veetmise võimalused ...... 9 7. Piirkonna külastatavus (Räpina Turismiinfokeskuse andmed) ...... 10 8. SWOT analüüs ...... 11 II Räpina turismipotentsiaali analüüs...... 12 1. Toote arendus...... 12 1.1 Vaatamisväärsuste ja turismiatraktsioonide väljakujundamine ja korrastamine...... 12 1.1.1 Probleemid ...... 12 1.1.2 Tegevused ...... 12 1.2 Projektid...... 12 1.2.1 Käimasolevad projektid ...... 12 1.2.2 Projektid, mis mõjutavad turismi arengut ...... 13 1.2.3 Planeeritavad projektid ...... 13 2. Turundus ...... 13 3. Tootearendus...... 13 4. Arengueelduste koondhinnang...... 13 5. Räpina piirkonna sihtgrupi analüüs...... 14 III Visioon ...... 15 IV Planeeritavate projektide eeltutvustus...... 16 1. Peipsi ranna korrastamine ja puhkevõimaluste väljaarendamine...... 16 2. Räpina trükiste koostamine ja väljaandmine (erinevates keeltes)...... 16 3. Linnalähise jalgrattatee väljaehitamine...... 17 4. Muuseumi atraktiivsuse tõstmine...... 17 Kasutatud kirjandus...... 18

2 30.september 2002 Moonika Lehtniit Toomas Mastik

I Ülevaade turismi hetkeolukorrast Räpina linnas ja Räpina vallas.

1. Üldinfo

1.1 Asend ja piirid

Räpina vald, keskusega Räpina linn asub Põlvamaa kirdeosas. Oma asendist tulenevalt külgneb vald põhjast vallaga (Tartu maakonna koosseisus), läänest Mooste vallaga, edelast Põlva vallaga, lõunast ja Mikitamäe vallaga (kõik Põlva maakonna koosseisus), idast Lämmijärvega.

1.2 Pindala ja rahvaarv (andmed seisuga 01.01.2001)

Linn Vald Territoorium km² 3,7 262,1 Rahavaarv 2900 3110 Asustustihedus el/km² 789,0 11,9

2. Ajalooline taust

Räpina piikonna ajaloopärand on rikkalik. Esimesed märgid inimese kokkupuudetest kõnealuse kandiga ulatuvad tervelt 3000 aasta tagusesse aega e.Kr, mil Võhandu suudme ümbrusesse jõudsid juhuasustajatena kütid ja kalastajad. Põhiliseks tegevusalaks sai aastatuhandeteks maaviljelus. Asustus levis ja laienes ajapikku, 9.-13. sajandist on teada juba mitmeid külakalmete paiku praegusel Räpina valla territooriumil.

Räpina nime esmamainimine on teada aastast 1582, mil Poola kuningas Stephan Batory loal rajati riigimõis Repin. Mõisale kuulus hiljem 38 küla. Rahvasuu räägib, et Räpina saanud oma nime pihlakate ("rjabina") järgi, mida kunagi siinkandis erakordselt palju kasvanud. Rootsi Kuningriigi valitsuse ajal rajati piirkonna majandamise võimekuse tõstmiseks Wibowski (Võõpsu) ja Leevakylle () mõisad. 1638. aastaks oli Räpina aladel 3 mõisa 80,5 adramaaga ning 3 kõrtsiga (Mehikoormas, Võõpsus ja Räpinas).

1636. aastal moodustati omaette Räpina kihelkond, mille alla kuulus 17. sajandi lõpuks juba 370 talu. 1734. aastal rajati Räpinas paberiveski, mis tol ajal varustas pea tervet Vene tsaaririiki. Paberiveski rajamine andis Räpina kirikukülale olulise arengutõuke. Lisaks paberiveskile laskis Räpina mõisavalitseja K. G. Löwenwolde rajada veel tellisevabriku ning jahu- ja saeveski. Tagasilöök arengus saabus Põhjasõja käigus 18. saj algusaastatel, mil hävisid mitmed külad, kirik, pastoraat ja mõis. Elanike arvu kahandas piirkonda tabanud katk.

3 30.september 2002 Moonika Lehtniit Toomas Mastik

1784. aastal sai Räpinas pearahamaksu kehtestamisest ajendatuna alguse talurahvaülestõus, mida ajaloos tuntakse puuaiasõja nime all. Puuaiasõda võib lugeda Räpina nn ajalooliseks tunnussündmuseks. 1840. aastal valmis kõrge arhitektuurilise väärtusega mõisa häärber - Sillapää loss, mille ümber kavandati 19. sajandi alguses liigirikas inglise ja prantsuse stiilis aedadest koosnev mõisapark.

Räpina kandis on juba pikka aega koos eksisteerinud kaks erinevat usundikultuuri - luteri ja vene õigeusk. 18. saj algul leidsid Venemaal tagakiusatud vanausulised e. raskolnikud siinkandis rahuliku elupaiga ja rajasid siia 1710. aastal kloostrigi, mis mõned aastad hiljem küll likvideeriti. Esimene puukirik ehitati Räpinasse juba 1636. aastal. Õigeusu Räpina koguduse esimene puust kirik valmis 1752. aastal, mis peale tules hävimist ehitati 1833. aastal üles juba kivikirikuna. 1785. aastal valmis Räpina EELK Püha Miikaeli kirik (klassitsistlikus stiilis).

Kooliharidus on Räpinas enam kui 300 aastat vana, lugemaõpetamise kool oli Räpinas juba 1693. aastal. Köstrikool rajati 1731. aastal, esimesed vallakoolid tekkisid 19. sajandil. 1907. aastal moodustati Räpina haridusselts. 1913. aastal alustas Räpinas tegevust kõrgem algkool, mis 1917. aastal muudeti Räpina reaalgümnaasiumiks. Reaalgümnaasiumi pooltest õpilastest moodustati põllumajandusklass, mille baasil alustas 1924. aastal tegevust põllumajandusgümnaasium (praegune Räpina Kõrgem Aianduskool).

20. sajandi alguses elas Räpinas umbes 400 elanikku, 1934. aastaks tõusis elanike arv 600-ni. Räpina kõrval oli teiseks piirkonna suuremaks keskuseks Võõpsu alev (alev aastatel 1921 kuni 1945), mille elanike arv ulatus vahepeal Räpina omast suuremakski. 1924. aastal valmis Võhandu jõe suudmes Võõpsu sadam, mille kaudu korraldati aktiivselt kaubavahetust ja reisijatevedusid. Võõpsu oli selleks ajaks kujunenud Peipsi läänekalda suurimaks kaubanduskeskuseks 20 kaubandusettevõttega. 1916. aastal oli loodud ka Võõpsu Kõrgem Rahvakool (tegevusaastad 1916-1969), mille õpilaste arv ulatus vahepeal enam kui 100 õpilaseni. 1939. aasta mais tabas Võõpsut suur tulekahju, milles hävis 39 elumaja koos kõrvalhoonetega. Peale saatuslikku tulekahju ei ole Võõpsu oma kunagist hiilgust taastada suutnud. Täna elab Võõpsu alevikus (alevik alates 1992. aastast) ca 260 elanikku.

Esimese Eesti Vabariigi ajal oli Räpina valla suuruseks 192.5 km2, vallas oli 741 talu, milles töötas kokku 3530 inimest, kellest alalisi1908. 1950. aastal Räpina vald likvideeriti ja moodustati samanimeline Räpina rajoon, mis hõlmas praeguse Põlva maakonna idaosa. Rajooni keskuseks oli 1945. aastal aleviks kuulutatud Räpina. Räpina rajoon eksisteeris kokku 11 aastat, 1961. aastal rajoon likvideeriti. Detsembris 1991 said Räpina vald ja alev omavalitsuse staatuse. 10. augustil 1993 nimetati Räpina Riigikogu otsusega omavalitsuslikku staatust omavaks linnaks.

4 30.september 2002 Moonika Lehtniit Toomas Mastik

3. Kultuur

Kohalike kultuuriasutuste tegevus on suunatud rahvakultuuri säilitamisele, kaitsmisele ja arengu tagamisele rahuldamaks elanike meelelahutuslikke, kultuurialaseid ja vaimseid vajadusi. Samas püütakse toetada seltsi- ja harrastustegevust aitamaks elanikel rahuldada nende eneseväljenduse ja loomingulise tegevuse vajadust. Kohalik kultuuri- ja seltsielu on küllalt aktiivne. Muu hulgas on Räpinas pikaajalised koorimuusika traditsioonid. Räpina kesklinnas asub ööklubi “Teine kodu”, mis korraldab suurüritusi noortele. Sillapää lossi ruumides asub Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum.

Laiemale üldsusele huvipakkuvad traditsioonilised kultuuri- ja spordiüritused Räpinas.

· Omakultuuripäevad · Rahvusvaheline motokross krossirajal · Jalgrattamaraton · Rahvusvaheline koertenäitus · Kümnevõistlus Räpina staadionil · Räpina päevad · Vabaõhulavastus (Sel aastal etendati “Ööpik Võhandu kaldal”) · Võõpsu pritsikuuri platsil suvised vabaõhukontserdid tuntud artistide osavõtul · Regulaarselt korraldatavad kontserdid muusikakoolis

4. Keskkond

4.1 Perspektiivsed kaitstavad märgalad ja võimalikud Natura alad. · Naha (Kalsa) soo · Paluküla soo 4.2 Looduskaitseväärtust omav luhaniit (perspektiivne kaitseala ja võimalik Natura ala). · Pahtpää jõe luht jõelõigul Rahumäe- 4.3 Tähtsad linnualad. · Globaalse tähtsusega linnuala: Räpina polder · Üle-Euroopalise tähtsusega linnuala: Meelva raba ( olemas kaitseala staatus maastikukaitsealana).

5 30.september 2002 Moonika Lehtniit Toomas Mastik

5. Vaatamisväärsused/tähtsamad turismiobjektid Räpinas

Linna märk: paisjärv ja selle ümbruses asuvad ajalooliselt tähtsad objektid ning kaunis maastik.

Linnas Hetkeolukord Sillapää mõisa härrastemaja ja park Härrastemaja restaureerimisel, park ja iluaed korras Räpina pargid: linna ujumiskoha ning Hooldatud bussijaama juures Mõisa aednikumaja Kahepere-elamu + lillepood Pargi rotund (musitempel) Korrastamist vajav Räpina Kõrgem Aianduskool Ümbrus hooldatud, maja välisilme kasin Räpina paberivabrik Momendil külastajatele suletud Räpina jahuveski Momendil külastajatele suletud Räpina muusikakool Heas korras Luteriusu Püha Miikaeli kirik Heas korras, torni viiv trepp vajab remonti Apostliku Õigeusu Püha Sakariase ja Heas korras Elisabethi kirik Vana kirikla pastoraadihoone Kiriklas tegutseb noorteklubi Vana leerimaja Vanadekodu Mälestussaammas vabadussõjas Hooldatatakse järjepidevalt hukkunuile II maailmasõjas hukkunute ühishaud Hooldatatakse järjepidevalt Puuaiasõja mälestusmärk “Puuaiasõdalane” Hooldatakse järjepidevalt ja park Mälestuskivi nõukogude võimu vastu Heas korras võidelnutele Räpina haldushoone Väga heas korras

Vallas Olukord Meelva sookaitseala. Meelva järv. Infostendiga varustatud, igaüheõiguse puhkekoht Kureküla linnamägi Võssa kasvanud, osaliselt eramaa Linte luhamäe ohverdamiskoht Viidaga varustatud Räpina polder Suur rändlindude pesitsus- ja peatuspaik Räpina rand Vajab arendamist Maarjamõisa kalmistupaik Jaamaküla kalmistupaik Mõned vanad kiviristid säilinud Toolamaa piknikupalts Heas korras Leevaku korsten Eravaldus Leevaku hüdroelektrijaam Ei tööta, sisse saab Punnküla koobas Veest vaadeldav

6 30.september 2002 Moonika Lehtniit Toomas Mastik

Männiallee (Vana-Võru maanteel) Looduslik objekt Lepistu õigeusu kalmistu Hooldatakse, puuduvad kuulsuste matmispaikade skeemid Liivamäe õigeusu kalmistu Hooldatakse, puuduvad kuulsuste matmispaikade skeemid Kõrgessaare kask Leevaku külas Eravalduses Tsõõrikmäe meteoriidikraater Viidastatud ja hooldatakse järjepidevalt Põhjasõja lahingupaika tähistav kivirist Tee ääres, heina kasvanud Kuuksi külas kalmistu Hooldatakse, puuduvad kuulsuste matmispaikade skeemid Ristipalo kääpad Metsas, võsastunud Põhjasõja lahingupaika tähistav kivi Tee ääres, heina kasvanud Ristipalos Võõpsu Munakivitee säilinud, pritsikuur ja mõisahoone (väljast) korras, sadam vajab korrastamist Võuküla linnamägi Võssa kasvanud, kohati eramaa

Enamusel loetletud objektidel puuduvad objektiviidad, mis annaksid kohalikule elanikule, külalisele ja turistile ülevaate, selgitamaks objekti väärtust.

6. Infrastruktuur

6.1 Olemasolevad viidad Räpina linnas:

· Tartu mnt. - Vabaduse tn - Võõpsu mnt. Ristmik: Keskus, Linte krossirada 1

· Võõpsu mnt. - Võhandu tn. Ristmik: Bussijaam; Miikaeli kirik; Sillapää loss; Muuseum; Aianduskool; Räpina Vallavalitsus; Räpina Linnavalitsus

· Võõpsu mnt. 29 vastas ehk linna keskel: Sillapää loss; Jahuveski; Paberivabrik; Staadion; Haigla, apteek; Räpina Vallavalitsus; Aianduskool; Ühisgümnaasium; Rahvamaja; Äriabikeskus; Gina baar; Pizza baar

· Võru - Apteegi tn. Nurgal: Õigeusu kirik; Lepistu kalmistu 1; Meteoriidikraater 2; Muusikakool

· Pargi tn - Võhandu tn. Ristmik: Sillapää loss; Muuseum; Bussijaam; Aianduskool; Räpina Vallavalitsus; Keskus

· Võõpsu - mnt.: Peipsi rand 5

6.2 Olemasolevad viidad Räpina vallas · Leevaku korsten

7 30.september 2002 Moonika Lehtniit Toomas Mastik

· Leevaku korsten 0,1 · Leevaku hüdroelektrijaam (2tk) · Lepistu kalmistu · Tsõõrikmäe meteoriidikraater (2tk) · Kureküla linnamägi (2tk) · Võuküla linnamägi · Linte Luhamäe ohverdamiskoht (2tk) · Ristipalo kääpad (2tk) · Toolamaa piknikuplats · Liivamäe kalmistu · Peipsi poldritamm (2tk)

6.3 Transport

Bussiliinid, mis läbivad Räpinat: · Räpina-Tartu-Tallinn · Räpina- Värska- Koidula · Räpina- Värska- Saatse · Räpina- Kauksi- Põlva · Räpina- Mooste- Põlva · Räpina- Põlva- Tartu- Tallinn · Räpina- Võru · Räpina- Lüübnitsa · Räpina- Orava · Räpina- Leevaku- - Veriora- Räpina · Räpina- Tartu- Narva · Räpina- Värska- Pihkva · Räpina- - Võnnu- Tartu · Obinitsa- Niitsiku- Räpina- Põlva- Võru

Takso: · Matto takso · Aavo takso

Rongiliiklus: · Ruusa - Tartu – Ruusa

Transpordiühendus suuremate linnadega/keskustega on hea. Bussiga reisija matka planeerimist Räpina piirkonda teeb lihtsamaks ja huvitavamaks Värska – Tartu laevaliin, seda näitas möödunud suvi, mil suurenes bussiga reisijate arv. Häirivaks teguriks on Tartu – Värska maantee kehv olukord. (Peale valda Räpina poole teekatte kvaliteet mitterahuldav)

8 30.september 2002 Moonika Lehtniit Toomas Mastik

6.4 Majutus (tunnustamata)

Linnas Vallas Räpina linnas pole hetkel ühtegi Räpina külalistemaja majutusettevõtet. Ristipalo (079) 79 191, 050 37 616 Kalda talu Võuküla (079) 52 142, 052 95 777 Haudamäe talu Toolamaa 052 34 202

6.5 Toitlustusettevõtted

Linnas Vallas Pizzabaar Partei pubi Kooli16 Ristipalo (079) 62 450 (079) 79 191, 050 37 616 Gina Hariduse 1 (079) 61 932 Aianduskooli söökla – baar Pargi 32 055 647 414 Bussijaama kohvik Võhandu 5A (079) 61 232 Toidutare Võõpsu mnt.27 (079) 62 913

6.6 Vaba aja ning aktiivse puhkuse veetmise võimalused

· Toolamaa matkarajad (RMK) · Kalda talu - ratsutamise võimalus ja koduloomaaed · Räpina spordiväljakud (jalgpall, korvapall, võrkpall, tennis, uisutamine, jäähoki jne.) · Ristipalo võrkpalliplats · Ööklubi “Teine kodu” · Suusarada Rahumäe metsas (RMK) · Rahumäe, Meelva, Toolamaa igaüheõiguse puhkekohad (RMK) · Nn Räpina ujula Võhandu paisjärvel · Sillapää lossi park ja teised Räpina pargid

9 30.september 2002 Moonika Lehtniit Toomas Mastik

7. Piirkonna külastatavus ( Turismiinfokeskuse andmed)

900 800 700 600 500 külastajad 400 300 200 100 0

okt.00 okt.01 jaan.00 apr.00juuli.00 jaan.01 apr.01juuli.01 jaan.02 apr.02juuli.02 aeg

10 30.september 2002 Moonika Lehtniit Toomas Mastik

8. SWOT analüüs Tugevused Nõrkused · Looduslike veekogude olemasolu · Kohalike elanike madal aktiivsus, · Saasatmata looduslik ressurss riskimishirm, tagasihoidlikkus · Huvitavad ajaloolised sündmused, · Läbi mõtlemata ning vähearendatud ajaloolised vaatamisväärsused piirkonna marketing · Petseri kloostri lähedus · Infrastruktuuride puudulik kasutamine, · Seto kultuuri mõjud infrastruktuur amortiseerunud · Ökoviljeluse traditsioonid · Konkurents naaberomavalitsustega · Head võimalused ökoturismiga · Teeninduse nõrk kvaliteet tegelemiseks · Majutusettevõtete vähesus · Kalastamise ja jahipidamise · Toitlustuskohtade vähesus ning nende võimalused vähene mahutavus · Teedevõrgu tihedus · Teede halb kvaliteet · Raudtee suhteline lähedus · Kaugus Tallinnast · Seni katkematu loogikaga külaelu · Alternatiivettevõtluse traditsioonide · Loodusobjektide tihedus puudumine · Igaüheõiguse objektide rohkus (RMK) · Rahaliste ressursside puudumine · Suhteliselt väike kuritegevus · Räpina “kaubamärgi” puudumine · Massiturismi puudumine · Oskuste puudumine turismitoodete · Privaatsuse olemasolu väljatöötamiseks ja müümiseks · Turvaline ja stressivaba keskkond · Paikkonna mahajäämus

Võimalused Ohud · Abiprogrammidesse lülitumine · Venemaa majandus ja poliitika · Välisinvesteerijate kaasamine · Riigi “euro-poliitika” · Heal tasemel klienditeenindus · Keskkonna-reostus atraktiivsete objektide läheduses · Turistide vähene tähelepanu · Fokusseeritud suunitlusega koolitused · Noorte ja haritud inimeste väljaränne · Huvi tõstmine piirkonna vastu · Ilmastikuriskid · Koostöö aktiivsete naabritega. · Eramaadega seotud piirangud · Piiriala võimaluste ärakasutamine · EL-ga liitumisega võimalikud · Öko-elustiili ja -majanduse levik piirangud ja kohustused · Koostöö kõigi tasandite ja valdkondade vahel · Teadlik tootearendus · Turismiobjektide külastuse organiseerimine · Tartu-Pihkva laevaliiklusse lülitumine · Paindlikum viisapoliitika · Räpina identiteedi tutvustamine kohalike kultuuriürituste kaudu · Kohaliku kultuuripärandi laiem rakendamine turismitootes

11 30.september 2002 Moonika Lehtniit Toomas Mastik

II Räpina turismipotentsiaali analüüs

1. Toote arendus

1.1 Vaatamisväärsuste ja turismiatraktsioonide väljakujundamine ja korrastamine.

1.1.1 Probleemid · Ööbimisvõimaluste vähesus · Väheintensiivne ning läbi mõtlemata reklaam ja mainekujundus · Allakäinud ja vähepopulaarseks muutunud Räpina rand · Lagunenud ja tähtsusetu Võõpsu sadam · Ebamäärasused Peipsil (Eesti-Vene piiril) häirivad kalaturismi · Lagunenud Sillapää loss · Karavanikohtade puudumine

1.1.2 Tegevused · Toetada kodumajutuse ja turismitalude loomist. Toetada ja koolitada kohalikke potentsiaalseid turismitalude loojaid. · Teostada järjepidevalt Räpina reklaami- ja mainekujundust. · Teha kõik, mis võimalik Tartu-Räpina-Koidula maantee transiidi säilitamiseks ja suurendamiseks. · Liita Räpina suurematesse turismikettidesse. · Leida vahendid Räpina ranna endise hiilguse taastamiseks ja Võõpsu sadama väljaehitamiseks. · Arendada kalaturismi . · Sillapää lossi remont ja korrastatud turismiobjektiks väljakujundamine. · Luua võimalused autokaravanide peatumiseks. · Vaja välja töötada kindel üritus või traditsioon, mille kaudu pääseks Räpina “kaardile”. · Paisjärve ümbruse korrastamine.

1.2 Projektid

1.2.1 Käimasolevad projektid · Räpina matkateed · Laevaturism Räpinas · Räpina paisjärve puhastamine ja ümbruse korrastamine · Sillapää lossi renoveerimine · Via Livonia muusikatee · Sillapää lossi ja pargi renoveerimine · Spordi- ja mänguväljakute välja ehitamine

12 30.september 2002 Moonika Lehtniit Toomas Mastik

1.2.2 Projektid, mis mõjutavad turismi arengut · Linna ajaloo- ja kultuurilooliselt tähtsamate objektide valgustamine · Väikelinnade linnaehitusliku identiteedi projekt

1.2.3 Planeeritavad projektid

· Linnalähise jalgrattatee väljaehitamine · Muuseumi atraktiivsuse tõstmine · Peipsi ranna korrastamine ja puhkevõimaluste väljaarendamine · Räpina-teemaliste trükiste koostamine ja välja-andmine · Turismiobjektide varustamine infotahvlitega

2. Turundus

Turundustegevuse kõige tähtsam ülesanne on Räpina märgi välja töötamine kaasates Peipsi järve (Lämmijärve) ning Räpina kultuuriloolist tausta. Märki saaks edaspidi kasutada Räpina meenetel, trükistel jm.

3. Tootearendus

Turismitoote arendamisel on vajalikud järgmised tegevused: · Paigaldada viidad ja infostendid üldtuntud ja korrastatud turismiobjektidele · Käivitada piirkonnale iseloomulike suveniiride tootmine ja müük · Luua võimalused uute majutusettevõtete tekkeks · Ajalooliste ja kultuuriliste objektide säilitamine ja avamine turistile · Korrastada supluskohad · Luua võimalusi aktiivseks (pere)puhkuseks · Maanteeäärne teenindus/puhkekohtade loomine

4. Arengueelduste koondhinnang

Tugevused Nõrkused · puhas loodus · konkurentsi puudumine · massiturismi puudumine · reklaami vähesus · privaatsuse olemasolu · teeninduse madal kvaliteet · ajaloo- ja kultuuripärandi olemasolu · madal infrastruktuuri areng · loodusturismi harrastamise võimalus · eraettevõtjate madal teadlikkus · Setumaa lähedus · Venemaa naabrus · Võhandu ja Lämmijärve olemasolu Võimalused Ohud · turismitoote- ja teeninduskvaliteedi · riikliku turismipoliitika vähene tõstmine mõju ja toetus piirkonnale

13 30.september 2002 Moonika Lehtniit Toomas Mastik

· turismialase tõmbekeskuse välja- · regionaalpoliitika ebastabiilsus arendamine · heitlik ilmastik · turismialase koolituse · turismialane nõrk koostöö süstematiseerimine · teadlikult suunatud turunduse organiseerimine · piiriäärsete asukohaeeliste ära- kasutamine

Räpina piirkonnal on kaks olulist ressurssi, mille baasil erinevaid arvestatavaid tooteid jätkusuutlikult arendada.

· Rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand: momendil eraettevõtjate käsutuses olevatele objektidele (paberivabrik, jahuveski koos veskitammiga) on omanike raha- nappuse tõttu vähe tähelepanu pööratud ning neid vähe eksponeeritud. Vesiveskite ja paberivabriku kompleks koos sildade ja tammide süsteemiga on Räpina üks omapäraseimaid, kõrge miljööväärtusega arhitektuuriansambleid ja vaatamisväärsusi.. See ainulaadne, Räpinale läbi aegade kuulsust toonud tehnikamälestiste korrastamine vajab kindlasti renoveerimist ning arendamist atraktiivsuse suunas, tuues siin koostööks kokku erinevaid huvigruppe (eraettevõtja, KOV) ühise eesmärgi nimel: luua Räpinas võimalused linna tutvustamiseks kohalikele elanikele ning külalistele/turistidele. Aja- ja kultuurilooliselt tähtis mõisakompleks stiilse Sillapää lossiga ning põliste parkidega on Räpina üks kaunima miljööga alasid, mille väärtust tõstaks kohati täiskasvanud haljastuse läbimõeldud kujundus ja romantiliste vaadete avamine nii hoonetele kui järvele ja jõele. · Teine, mitte vähemtähtis ressurss, on Räpina väga soodne looduslik asukoht. Räpinast voolab läbi eesti pikim jõgi, mis peale loodusliku ilu on mõjutanud linna kujunemist ja omab tähtsat kohta linna elus ka tänapäeval. Räpina ümbruses on mitmeid eri liiki metsi ja soid ning suures osas kasutamata on Euroopa suurima järve võimalused aktiivse puhkuse välja-arendamiseks nii suvel kui talvel. Lisaväärtust loob looduslikele objektidele maa kuivendamise eesmärgil rajatud Räpina polder, kus tänaseks on maa liigniiskuse tõttu maaharimine häiritud ning endale pesitsus- ja peatuspaiga leidnud nii üle paarikümne erineva linnuliigi kui ka kahepaiksed, putukalised, ulukid jm. Polder on planeeritav Natura 2000 ala.

5. Räpina piirkonna sihtgrupi analüüs

Võimalik sihtgrupp Võimalused Ornitoloogid · Linnuvaatlus poldril · Linnuvaatlus Meelva rabas

Loodushuvilised · Räpina polder · Meelva järv + piknikuplats · Telkimisvõimalused Räpina lähistel metsas (RMK) · Matkarajad eri tüüpi metsades (loodusõpperajad)

14 30.september 2002 Moonika Lehtniit Toomas Mastik

· Lossipark · Võhandu jõgi

Ajaloohuvilised · Räpina paberivabrik · Paisjärv koos vesirajatistega · Sillapää loss ja park · Kirikud · Kuulsuste sünnipaigad, matmispaigad · Ohverdamispaigad ja linnusepaigad · Kääbaskalmed · Meteoriidikraater Pered · Matkarajad/loodusõpperajad · Peipsi rand · Kalda talu võimalused (ratsutamine, kodu-loomaaed) · Kohalikud vaatamisväärsused Ühepäevakülastajad · Kohalikud vaatamisväärsused · Vaba aja veetmise võimalused · Matkarajad, jalgrattarajad koos piknikuplatsidega · Suuremad üritused Noored · Ööklubi “Teine kodu” · Matkamise ja sportimise võimalused

Eelpool toodud võimaluste läbivaks teemaks kõikide sihtgruppide juures on loodus ja aktiivne puhkus looduses ning teine meie suurim ressurss: ajaloo- ja kultuuripärand. Esile toodud võimalustest lähtuvalt on perspektiivis Räpina piirkonna peamisteks sihtgruppideks ajaloo- ja loodushuvilised inimesed. (Sh siis juba kitsamate sihtgruppidena: teadlased, pered, lapsed, noored, ühepäevakülastajad) Täpsema ülevaate sihtgruppide vajaduste ja eelistuste kohta annab tuleval hooajal planeeritav Räpina piirkonna külastajate küsitlus.

III Visioon:

Aastaks 2010 tuntakse Räpina valda kui piirkonda, kus on rikkalik ja hästi eksponeeritud ajaloo- ja kultuuripärand ning mitmekesised võimalused aktiivseks puhkuseks looduses.

Räpinat seostatakse üritusega, mis on iseloomulik ainult sellele väikelinnale. Teed ja sidesüsteemid on korrastatud ning turismiobjektid varustatud viitadega. Räpina on Lõuna-Eestis arvestatav tõmbekeskus.

15 30.september 2002 Moonika Lehtniit Toomas Mastik

IV Planeeritavate projektide eeltutvustus:

1. Peipsi ranna korrastamine ja puhkevõimaluste välja-arendamine

Eesmärk Räpina ranna korrastamine ja mitmekülgsete aktiivse puhkuse võimaluste loomine. · Külastajatele pakkuda avarustunnet poldri ja lämmijärve avarate vaadete näol. · Piirkonna maine parandamine läbi uue toote välja arendamise.

Tegevused 1. Peipsi ranna detailplaneering 2. Ranna puhastamine. 3. Atraktiivsuse lisamine - paadisildade, lõbustusatraktsioonide ehitamine. 4. Purjelaudadega sõitmiseks vajaliku infrastruktuuri rajamine. 5. Puhkemajanduse soodustamine.

Kasusaajad · Lõuna-Eesti elanikud – alternatiivne võimalus vaba aja veetmiseks, · Sise- ja välisturistid - turismivõimaluste avardumine vaba aja veetmiseks. · Kohalikud omavalitsused - turistide külastatavuse suurendamine tekitab vajaduse uute teenuste järele, mis soodustab uute töökohtade teket. · Kohalik elanikkond - kohalikud aktiivsed inimesed saavad hooajalist tööd või lisasissetuleku teenimise võimaluse. · Turistide arvu suurenemine nõuab uute teenuste teket ja olemasolevate kvaliteedi parandamist.

2. Räpina-teemaliste trükiste koostamine ja väljaandmine (erinevates keeltes)

Eesmärk · Eesmärgiks eelkõige Räpina piirkonna kohta üldise positiivse maine loomine. · Anda välja kompaktne Räpina piirkonda tutvustav trükis. · Tellida kvaliteetsed fotod (aastaringselt pildistatult), et hõlbustada edaspidist trükiste koostamist.

Tegevused/kirjeldus 1. Töögrupi moodustamine 2. Fotode tellimine spetsialistilt (võtted Räpina piirkonna turismiobjektidest ja elust meie piirkonnas läbi nelja aastaaja.) 3. Räpina piirkonna turismiinfo kogumine, kontrollimine, parandamine. 4. Turismiinfo tõlkimine saksa, inglise, vene keelde. 5. Kujunduse tellimine ja kooskõlastamine 6. Mainetrükise tellimine

16 30.september 2002 Moonika Lehtniit Toomas Mastik

Kasusaajad · Räpina piirkonda külastavad turistid ja teenuste pakkujad. · Piirkonna maine tervikuna. · Paraneb infomaterjalide väljanägemine ja kvaliteet, mis aitab turistides äratada huvi Räpina piirkonna väärtuste vastu. · Kohalik elanikkond.

3. Linnalähise jalgrattatee väljaehitamine Eesmärk – rajada Räpina-Ristipalo vaheline valgustatud ning asfalteeritud tee jalgsi ja jalgrattaga liikumiseks. Nõudlus kirjeldatud tee järgi on olemas ja eriti vajalik suveperioodil, kui piirkonnas liigub tavalisest rohkem turiste. Kõne all olev lõik on üks osa novembri lõpus valmivast jalgrattateest (Hetkel pooleliolev projekt - Räpina piirkonna matkateed).

4. Muuseumi atraktiivsuse tõstmine Räpinast on pärit paljud kuulsused ning Räpinal on olemas ressurss ajalooliselt tähtsate objektide näol. Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumil on väga põhjalik arhiiv- materjalide kogu, kuid puudu jääb artaktiivsusest. On vaja leida lahendus, kuidas eksponeerida olemasolevat materjali nii, et see paremini köidaks külastajaid. Eesmärk tõsta Räpina Koduloo – ja Aiandusmuuseumi atraktiivsust või leida väljund uue muuseumi näol. Eesmärgi saavutamiseks tuleb kaasata koostööks ajalooliselt tähtsate objektide omanikke ehk eraettevõtjaid, tegutsevat muuseumisõprade seltsi, turismiinfokeskust, kultuuritöötajaid ning kohalikku omavalitsust.

17 30.september 2002 Moonika Lehtniit Toomas Mastik

Kasutatud kirjandus

1. Põlvamaa maakonnaplaneering www.polvamaa.ee 2. Lõuna- Eesti turismi arengustrateegia aastani 2010 www.southest.ee 3. Hinsberg, A., Lelov, T. Kagu-Eesti turismi arengustrateegia ja –kava aastani 2006 www.polvamaa.ee 4. Hanser, L. Seitsme Eesti väikelinna identiteedi projekt 5. Räpina Turismiinfokeskuse dokumendid.

18 30.september 2002