RÄPINA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE HÄÄLEKANDJA Nr 125 august 2014 0,32 EUR SÜGISEL JÄLLE BUSSIGA UJUMA! Maakonnaliini nr 25 Ruusa – Räpina – Värska veekeskus – Räpina – Ruusa sõiduplaanid (käigus 01.09.2014 kuni 31.05.2015, v.a riiklikud pühad): TEISIPÄEV (reis nr 3) Väljumine / Peatuse nimi Väljumine / saabumine saabumine 8.15 Ruusa 11.45 8.17 Võuküla 11.43 8.22 Leevaku 11.38 8.24 Toolamaa 11.36 8.30 Räpina 11.30 8.32 Halduskeskus 11.28 8.34 Liivamäe 11.26 8.35 Ristipalo 11.25 8.38 Võõpsu 11.22 9.00 Värska veekeskus 11.00 NELJAPÄEV (reis nr 4) Väljumine / Peatuse nimi Väljumine / saabumine saabumine 13.05 Ruusa 17.00 13.07 Võuküla 16.58 13.12 Leevaku 16.53 13.14 Toolamaa 16.51 13.20 Räpina 16.45 TULE KINO TEGEMA! 13.22 Halduskeskus 16.43 13.24 Liivamäe 16.41 Filmikultuuri teemapäev Räpina loomemajas 6. septembril 2014 13.25 Ristipalo 16.40 Filmindus on tänapäeval mitte ainult Räpinas, vaid kogu Ees- Päevakava 13.28 Võõpsu 16.37 tis tervikuna jäänud ainult suurlinnade pärusmaaks. Septembrikuu 12.45–13.00 Kogunemine Räpina loomemajja 13.50 Värska veekeskus 16.15 esimesel laupäeval Räpina loomemajas toimuval fi lmikultuuri 13.00–17.00 Anima- ja fi lmitöötoad teemapäeval tuletatakse meelde fi lminduse ja kino kui olulise 18.00–18.15 Päeva kokkuvõte – töötubades valminu esit- Liini teenindab AS Harjumaa Liinid. kultuurivaldkonna olemasolu. lemine Bussisõit on ujujate jaoks tasuta! Tehnoloogiline areng meie ümber toimub üha kiirenevas 18.15–20.00 Ringvaade kohalikest kaadritest. Film NB! Veekeskuse pilet tuleb ujujal endal lunastada, piletite tempos ning tänapäeva lastele ja noortele avaldab see suurt Filmipäeva toimumist toetavad SA Räpina Kultuurkapital ja hinnad kehtestab Värska Veekeskus. mõju – juba maast madalast puutuvad nad virtuaalmaailmaga Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp. Vt veekeskuse hinnakirja http://www.spavarska.ee/Veekes- kokku arvutite, mobiiltelefonide, videomängude jms kaudu. Tä- kus/Hinnad. napäeva noored on harjunud visuaalselt mõtlema ning seetõttu Sügisest 2014 alustavad Räpina loomemajas tööd Info, küsimused ja ettepanekud ujumisliini osas on oodatud peaks neil olema suhteliselt lihtne, ent samas huvitav tutvuda anima- ja fi lmiring, kus on võimalus juba põhjalikumalt Räpina Vallavalitsuse telefonil 799 9511. oma tegemistes animafi lmi ja kinoga ning haarata lennult endasse tutvuda anima- ja fi lmikunstiga ning luua ise oma teoseid. selle valdkonna saladusi ning arendada meediaalast kirjaoskust. Täpsemat infot jälgi Räpina loomemaja kodulehelt ning Filminduse teemapäeva Räpinas viivad läbi koostöös MTÜ Ki- Facebookist. nobussiga kaks endist suurte kogemustega Kinobussi töötajat, kes on tänaseks elama asunud Räpina valda. Laupäeval, 6. septembril 2014 ongi Räpina loomemaja RÄPINA RAHVALEHE MÜÜGIKOHAD avatud kõikidele suurtele ja väikestele fi lmihuvilistele, kes soovi- vad osaleda animatsiooni- ja fi lmitöötubades, et tutvuda multika Räpina Rahvalehte saab osta järgmistest ja fi lmi tegemisega ning ise osaleda. Õhtu jätkub päeva jooksul kohtadest: valminud multikate ning fi lmide vaatamisega. Animatsioonitöötoas tutvustatakse erinevaid animatsiooni • Räpina Konsum liike. Multikat ise tegema asudes tuleb välja mõelda lühike lugu • Kauplus Leevaku või episood, mille tarbeks joonistatakse või meisterdatakse te- • Kauplus Linte gelaskujud ning ruum või taust, kus tegevus toimub. Animeerima asudes liigutatakse tegelaskujusid kaaderhaaval ning tegevus • Kauplus Ruusa salvestatakse animaprogrammis. Hiljem valmib liikuvatest piltidest • Kauplus Võõpsu koosnev multikajupp. Töötoa kestus on neli tundi. Filmitöötoas on võimalus luua ise või koos sõpradega lühi- • Räpina postkontor fi lm. Koostatakse stsenaarium, fi lmitakse see üles ning montee- • Põlvamaa Turismiinfokeskus ritakse kohapeal. Töötoa kestus on neli tundi. Valminud anima- ja fi lmiklipid saab töötoas osaleja soovi korral enda mälupulgal kaasa, kuid linateosed on hiljem vaadatavad ka Räpina Rahvaleht ootab kaastöid iga kuu Räpina loomemaja kodulehel. 10. kuupäevaks aadressil [email protected] 2 Räpina Rahvaleht august 2014 11. AUGUSTIL TOIMUS SAK – SIGADE AAFRIKA KATK ON PÕLVAMAA OMAVALITSUSTE LIIDU ÜLDKOOSOLEK REAALNE OHT SEAPIDAMISELE Sigade Aafrika katk (edaspidi SAK) on väga nakkusohtlik Veterinaararsti saabumiseni on oluline vältida võimaliku Üldkoosoleku päevakorras oli liidu 2014. aasta eelarve ning ägedalt kulgev nii kodu- kui metssigade viirushaigus, mida nakkuse levikut. Selleks: muutmine ning edastati infot 18.–26. augustil toimuva omavalit- iseloomustab palavik, verejooks, põletikulised muutused mitme- ● ära vii farmist välja elusloomi või korjuseid, inventari, susjuhtide koostöö- ja motivatsioonikoolituse kohta Gruusiasse sugustes elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). SAKi sööta, joogivett, sõnnikut, allapanu ja teisi võimalikke Adžaaria piirkonda. ei haigestu inimesed ning ka teised loomaliigid, kuid nad võivad nakkust edasikandvaid materjale ning jäätmeid; Koolituse eesmärgiks on maakonna omavalitsuste sõprus- viirust edasi kanda. SAKi ravi ning vaktsiin selle vastu puuduvad. ● takista kõrvaliste isikute sissepääsu farmi; linnade/ -piirkondade võrgustiku laiendamine, koostööprojektide ● takista teiste loomade ja näriliste kokkupuudet elussigade HAIGUSE LEVIK algatamine, kohaliku omavalitsuse töökorralduslike kogemuste või korjustega. Haigusetekitaja levib otsesel kontaktil haige looma või jagamine, tutvumine Gruusia omavalitsuste struktuuriga ning tema eritistega. Sigade nakatumine võib toimuda ka kaudselt, KUIDAS KAITSTA OMA LOOMI SAKi EEST? vahendada kogemuslikke näiteid väikeettevõtluse edulugudest. Juhatuse koosolek kinnitas muudatused maakonna aren- näiteks nakatunud loomadelt pärinevat liha sisaldava sööda Kaitsmaks oma loomi nakatumise eest tuleb järgida vähemalt duskomisjonis. Varasemalt komisjoni töös endise maavanema või toidujäätmete söötmisel, haigustekitajaga saastunud sööda, järgmisi bioohutusmeetmeid: esindajana osalenud Mart Madissoon arvati omal soovil komisjoni joogivee, sõiduvahendite, sisseseade, joogivee või riiete vahen- ● ära luba kõrvalisi isikuid loomapidamishoonesse; koosseisust välja. Komisjoni esimehe kohalt taandati Urmas dusel. Metssigade nakatumine toimub enamasti metsa viidud ● enne loomapidamishoonesse sisenemist vaheta riided, Klaas, kes seni esindas Kagu-Eesti saadikurühma, kuid jätkab kodusigade korjuste, tapajäätmete või toidujäätmete vahendusel. desinfi tseeri või vaheta jalanõud; nüüd endiste maavanemate esindajana, kuna Tartu linnapea Mõningates piirkondades levib haigus ka puukide vahendusel, ● hoia karja juurde toodav loom karjasolevatest loomadest staatus ei jäta enam piisavalt aega Põlvamaa arenduskomisjoni kuid Eestis vastavaid liike looduslikult ei leidu. eraldi (karantiin); juhtida. Uue esimehena jätkab ettevõtjate esindaja Kuldar Leis. Viirus on väliskeskkonna tingimustele väga vastupidav, ● hoia haige loom eraldi tervetest; Lähikuudel annab arenduskomisjonile tegevust maakonna aren- säilides: ● väldi viiruse pääsu loomapidamishoonesse sööda, alla- gukava uuendamisprotsessis osalemine. ● külmutatud lihas mitu aastat; panu või inventariga; ● soolatud lihas kuni 310 päeva; ● ära sööda sigadele toidujäätmeid; ● suitsutatud lihas kuni 6 kuud; ● teosta näriliste tõrjet; ● mullas ja pinnases kauem kui 6 kuud; ● takista metsloomade ja teiste koduloomade pääsemist ● loomakorjustel kuni 2 kuud; loomapidamishoonesse; ● viirus hävib kuumutamisel 70 kraadi juures. ● nõua nende bioohutusmeetmete täitmist kõigilt, kes sinu loomadega tegelevad. HAIGUSE KLIINILSED TUNNUSED Haiguse peiteperiood on tavaliselt 3–15 päeva ning kliinilised MIDA TEHA, ET KAITSTA METSSIGU NAKKUSE EEST? tunnused on väga varieeruvad sõltuvalt viiruse patogeensusest. Ära vii seakorjuseid ega muid loomseid saadusi loodusesse, Praegusel ajal Venemaal, Poolas, Leedus, Lätis ja Valgevenes kus metssead võivad neile ligi pääseda ja nakatuda. laialdaselt levivale SAKile on iseloomulik haiguse üliäge vorm, MIDA VEEL TEHA? mida iseloomustab sigade äkksurm ning muude haigustunnuste Informeeri oma valla volitatud veterinaararsti sigade olemas- puudumine. olust farmis, et oleks vajadusel võimalik abinõud tarvitusele võtta. SAKi DIAGNOOSIMINE Infot sigade arvu kohta peab andma ka PRIAle korra aastas SAKi kahtluse püstitab veterinaararst ja diagnoos pannakse 15. maiks. laboratoorsete analüüside, kliiniliste tunnuste ja lahanguleiu VAJALIKUD TELEFONINUMBRID alusel. POLi üldkoosolek. Foto: POL. Valla volitatud veterinaararst AIN PIIR 514 6363. POLi tegevdirektor Veiko Maastik selgitas Keskkonnaameti MIDA TEHA SAKi KAHTLUSE KORRAL? Põlvamaa Veterinaarkeskus 799 4413. Põlva-Valga-Võru regiooni ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu Loomade haigestumisest või hukkumisest peab loomapidaja ühisprojekti, mis on suunatud maakonna koolidele „Keskkonna- viivitamatult informeerima veterinaararsti. Loomaarsti või maa- Peep Mälberg, hariduslikud programmid Põlvamaa põhikoolide õpilastele konna veterinaarkeskust tuleb informeerida ka kõikidest muudest nakkushaiguste peaspetsilist 2015. aastal”. sündmustest, mis võivad viidata SAKile. 523 3097 Juhatuse lõpetuseks tutvustati võimalust taotleda EL-st toe- tust lairiba ühenduse arendamiseks maakonnas. Euroopa Komis- jon ootab vastavate projektide ideid ja plaane 15. oktoobrini 2014. Piiriveere Liider ootab huvilisi rahvusvahelises Laekunud projektide seast parimaile pakutakse võimalust saada põhjalikumat toetust individuaalse tagasiside, Maailmapanga teh- nilise abi ja Euroopa Investeerimispanga sihtfi nantseerimise näol. kultuuripärandialases projektis kaasa lööma Lisainfo: Piiriveere Liider osaleb Nordplus