Suured Koostööpartnerid Tagavad Rauameistri Edukuse

TOP Võrumaa 2002

11. september 2003 Metallifirma liidrikohal

Suured koostööpartnerid tagavad Rauameistri edukuse

Võrumaa TOPi esikümme 1. Rauameister AS 2. Auto Võru AS 3. Anro PT OÜ koht firma nimi punktisumma tegevusvaldkond asukoht 1. Rauameister AS 63 tootmine Väimela alevik 2. Auto Võru AS 91 transport Võru 3. Anro PT OÜ 92 tootmine Võru 4. Selista Ehitus OÜ 97 ehitus Võru 5. Kapa Puit AS 97 ehitusmaterjalitootmine Lasva vald 6. SKS Võru OÜ 102 kaubandus Võru 7. Arke Lihatööstus AS 103 toiduainetööstus Parksepa alevik 8. Laikum OÜ 108 metsatööstus Võru 9. Toftan AS 115 saematerjalitootmine Sõmerpalu vald 10. Semuehitus AS 115 ehitus Võru 2 Äripäeva lisa 11. september 2003

Käibe TOP 40

Võrumaa ettevõtete TOP 70 aastal 2002 koht firma nimi käive 2002 koht koond- (tuh kr) TOPis

koht firma nimi tegevusalad punkte 1. Toftan AS...... 250 148 ...... 9. 2. Võru Juust AS...... 186 000 ...... 62. 3. Võru Tarbijate Ühistu ...... 178 546 ...... 60. 1. Rauameister AS tootmine 63 4. Wõro Kommerts AS...... 177 275 ...... 27. 5. Barrus AS...... 144 736 ...... 43. 2. Auto Võru AS transport 91 6. Wermo AS** ...... 134 569 ...... 26. 3. Anro PT OÜ tootmine 92 7. Johnny AS ...... 99 885 ...... 45. 8. Semuehitus AS ...... 75 311 ...... 10. 4. Selista Ehitus OÜ ...... ehitus ...... 97 9. GM Panels OÜ ...... 64 470 ...... 15. 5. Kapa Puit AS ...... ehitusmaterjalitootmine ...... 97 10. Antsla Tarbijate Ühistu ...... 52 177 ...... 46. 6. SKS Võru OÜ ...... kaubandus ...... 102 11. Förmann NT AS...... 41 956 ...... 25. 7. Arke Lihatööstus AS ...... toiduainetööstus ...... 103 12. Rauameister AS...... 40 585 ...... 1. 13. Arke Lihatööstus AS...... 34 344 ...... 7. 8. Laikum OÜ ...... metsatööstus ...... 108 14. SKS Võru OÜ ...... 33 300 ...... 6. 9. Toftan AS ...... saematerjalitootmine ...... 115 15. Auto Võru AS ...... 32 641 ...... 2. 10. Semuehitus AS ...... ehitus ...... 115 16. Võru Trans OÜ ...... 30 330 ...... 21. 11. Võru Galvaanika AS ...... metallitööstus ...... 116 17. Emeri Kaubanduse OÜ ...... 29 524 ...... 41. 12. Ritico OÜ ...... tootmine ...... 124 18. Regor Puit OÜ ...... 28 948 ...... 49. 13. KPG AS ...... hulgikaubandus ...... 127 19. Võru Soojus AS ...... 25 438 ...... 14. 20. RehPol AS...... 25 334 ...... 29. 14. Võru Soojus AS ...... soojusenergia tootmine ...... 140 21. Enerel OÜ ...... 21 553 ...... 68. 15. GM Panels OÜ ...... tootmine ...... 142 22. Selista Ehitus OÜ ...... 21 000 ...... 4. 16. Kitt-Grupp OÜ ...... puidutööstus ...... 144 23. Võru EMPAK AS...... 20 361 ...... 19. 17. Spaatel OÜ ...... ehitus ...... 147 24. Mait & Mets OÜ ...... 19 710 ...... 33. 18. Raudpuu OÜ ...... kaubandus ...... 150 25. H-Central AS...... 18 980 ...... 42. 26. Mehka Võru AS...... 18 687 ...... 55. 19. Võru EMPAK AS ...... mööblitootmine ...... 156 27. Lapi Metallitööd AS ...... 18 616 ...... 52. 20. Lasva Liimpuidu AS ...... puit, tootmine ...... 157 28. PNK Grupp OÜ ...... 17 831 ...... 58. 21. Võru Trans OÜ...... transport ...... 157 29. Tootmisbaas (end Endor Tootmisbaas) OÜ ...... 16 733 ...... 50. 22. Suwem AS ...... mööblitootmine ...... 162 30. Lasva Liimpuidu AS...... 16 468 ...... 20. 23. Atorat OÜ...... kaubandus ...... 165 31. Võru Hallid AS...... 16 444 ...... 48. 24. Motelso OÜ ...... majutus, toitlustus...... 165 32. Kern-Liebers Eesti OÜ ...... 15 935 ...... 36. 33. Võru Kinnisvara OÜ ...... 15 012 ...... 28. 25. Förmann NT AS ...... saematerjali tootmine ...... 178 34. Abris AS...... 14 684 ...... 39. 26. Wermo AS ...... mööblitootmine...... 178 35. Kapa Puit AS ...... 14 422 ...... 5. 27. Wõro Kommerts AS ...... toiduainetööstus ...... 189 36. Eltron Projekt OÜ ...... 14 221 ...... 44. 28. Võru Kinnisvara OÜ ...... kinnisvara ...... 192 37. Sirje AS ...... 14 137 ...... 63. 29. RehPol AS ...... ehitusmaterjalitootmine ...... 195 38. Eritanes OÜ ...... 12 223 ...... 57. 30. Raam Transport OÜ ...... transport ...... 196 39. Saarlase Saeveski AS ...... 12 122 ...... 47. 40. Ritico OÜ ...... 12 011 ...... 12. 31. VK Traktorikaubad OÜ ...... kaubandus ...... 197 32. PMA AS ...... meditsiin ...... 199 33. Mait & Mets OÜ ...... kaubandus ...... 208 Kasumi TOP 40 34. Iibis Puit AS ...... saematerjalitootmine ...... 211 35. Altor-San OÜ ...... jaekaubandus ...... 213 koht firma nimi kasum 2002 koht koond- 36. Kern-Liebers Eesti OÜ ...... tootmine ...... 216 (tuh kr) TOPis 37. Võru Polar OÜ ...... kaubandus ...... 221 38. Sän & Män OÜ ...... kaubandus ...... 222 1. Wõro Kommerts AS...... 16 127 ...... 27. 39. Abris AS ...... tootmine ...... 228 2. Toftan AS...... 14 510 ...... 9. 3. Rauameister AS...... 5 518 ...... 1. 40. Kagu AUTO AS ...... kaubandus ...... 234 4. Arke Lihatööstus AS...... 5 100 ...... 7. 41. Emeri Kaubanduse OÜ ...... hulgikaubandus ...... 237 5. Förmann NT AS...... 4 872 ...... 25. 42. H-Central AS ...... tootmine, transport ...... 243 6. Võru Soojus AS ...... 3 752 ...... 14. 43. Barrus AS ...... saematerjalitootmine ...... 244 7. Auto Võru AS ...... 3 206 ...... 2. 44. Eltron Projekt OÜ ...... ehitus ...... 246 8. Anro PT OÜ ...... 2 707 ...... 3. 45. Johnny AS ...... kaubandus, kütus ...... 247 9. Võru Galvaanika AS...... 2 648 ...... 11. 10. Lasva Liimpuidu AS...... 2 492 ...... 20. 46. Antsla Tarbijate Ühistu ...... jaekaubandus ...... 247 11. GM Panels OÜ ...... 2 268 ...... 15. 47. Saarlase Saeveski AS ...... saematerjalitootmine ...... 249 12. Kern-Liebers Eesti OÜ ...... 2 100 ...... 36. 48. Võru Hallid AS ...... ehitusmaterjalitootmine ...... 254 13. Semuehitus AS ...... 2 014 ...... 10. 49. Regor Puit OÜ ...... saematerjalitootmine ...... 258 14. Võru Trans OÜ ...... 1 801 ...... 21. 50. Tootmisbaas OÜ ...... ehitusmaterjalitootmine ...... 258 15. KPG AS...... 1 765 ...... 13. 51. Lõunaratas OÜ ...... jaekaubandus ...... 258 16. Wermo AS...... 1 620 ...... 26. 17. Laikum OÜ ...... 1 560 ...... 8. 52. Lapi Metallitööd AS ...... masina- ja metallitööstus, plastitööstus ...... 260 18. Suwem AS ...... 1 477 ...... 22. 53. OptiPRO OÜ ...... kaubandus, meditsiin ...... 264 19. Ritico OÜ ...... 1 475 ...... 12. 54. Võru Seeder OÜ ...... kaubandus ...... 264 20. Kapa Puit AS ...... 1 472 ...... 5. 55. Mehka Võru AS ...... kaubandus ...... 264 21. Võru EMPAK AS...... 1 404 ...... 19. 56. Eesti Leivalinnase OÜ ...... toiduainetööstus ...... 269 22. Atorat OÜ ...... 1 328 ...... 23. 23. SKS Võru OÜ ...... 1 143 ...... 6. 57. Eritanes OÜ ...... jaekaubandus ...... 274 24. Antsla Tarbijate Ühistu ...... 1 123 ...... 46. 58. PNK Grupp OÜ ...... saematerjalitootmine ...... 278 25. Selista Ehitus OÜ ...... 1 100 ...... 4. 59. Võrko OÜ ...... teedeehitus ...... 280 26. RehPol AS...... 1 075 ...... 29. 60. Võru Tarbijate Ühistu ...... jaekaubandus ...... 283 27. Kitt-Grupp OÜ ...... 1 058 ...... 16. 61. Tarwe OÜ ...... kaubandus ...... 286 28. Võru Kinnisvara OÜ ...... 1 026 ...... 28. 62. Võru Juust AS ...... toiduainetööstus ...... 290 29. Eesti Leivalinnase OÜ ...... 991 ...... 56. 30.–31. Raam Transport OÜ ...... 965 ...... 30. 63. Sirje AS ...... mööblitootmine ...... 313 30.–31. Abris AS ...... 965 ...... 39. 64. Rõuge Puit OÜ ...... saematerjalitootmine ...... 326 32. Võru Juust AS ...... 959 ...... 62. 65. Ako AS ...... saematerjalitootmine, teenused ...... 328 33. Mehka Võru AS...... 933 ...... 55. 66. Linda Nektar AS ...... toiduainetööstus ...... 346 34. Barrus AS...... 911 ...... 43. 67. Võhandu Põllumajanduse OÜ ...... põllumajandus ...... 350 35.–36. PMA AS ...... 906 ...... 32. 68. Enerel OÜ ...... ehitus, energeetika ...... 366 35.–36. Regor Puit OÜ ...... 906 ...... 49. 37. Lapi Metallitööd AS ...... 905 ...... 52. 69. Vehu Trans AS ...... transport ...... 378 38. Raudpuu OÜ ...... 823 ...... 18. 70. Nancotex Eesti OÜ ...... rõivatööstus...... 397 39. H-Central AS...... 756 ...... 42. 40. Motelso OÜ ...... 709 ...... 24.

Käibe kasvu TOP 20 Kasumi kasvu TOP 20 Rentaabluse TOP 20 Omakapitali tootlikkuse TOP 20

firma nimi käibe kasv koht firma nimi kasumi kasv koht firma nimi rentaablus koht firma nimi varade koht (korda) koond- (tuh kr) koond- (%) koond- tootlikkus (%) koond- TOPis TOPis TOPis TOPis 1. SKS Võru OÜ ...... 7,78 ...... 6. 1. Toftan AS...... 9 135 ...... 9. 1. Võru Galvaanika AS...... 38,29 ...... 11. 1. Spaatel OÜ ...... 145,67 ...... 17. 2. Mait & Mets OÜ ...... 4,47 ...... 33. 2. Arke Lihatööstus AS...... 3 200...... 7. 2. Anro PT OÜ ...... 23,60 ...... 3. 2. Võru Polar OÜ ...... 139,00 ...... 37. 3. Selista Ehitus OÜ ...... 2,41 ...... 4. 3. Anro PT OÜ ...... 1 878 ...... 3. 3. Laikum OÜ ...... 20,82 ...... 8. 3. Selista Ehitus OÜ ...... 110,55 ...... 4. 4. Eritanes OÜ ...... 2,12 ...... 57. 4. Auto Võru AS ...... 1 814 ...... 2. 4. Atorat OÜ ...... 16,64 ...... 23. 4. Võru Galvaanika AS...... 92,83 ...... 11. 5. Raudpuu OÜ ...... 1,63 ...... 18. 5. Semuehitus AS ...... 1 725 ...... 10. 5. Eesti Leivalinnase OÜ ...... 15,84 ...... 56. 5. Kapa Puit AS ...... 87,95 ...... 5. 6.–7. GM Panels OÜ ...... 1,61 ...... 15. 6. Rauameister AS...... 1 428 ...... 1. 6. KPG AS...... 15,54 ...... 13. 6. Auto Võru AS ...... 82,44 ...... 2. 6.–7. Eltron Projekt OÜ ...... 1,61 ...... 44. 7. Kapa Puit AS ...... 1 236 ...... 5. 7. Suwem AS ...... 15,48 ...... 22. 7. SKS Võru OÜ ...... 82,18 ...... 6. 8. Spaatel OÜ ...... 1,60 ...... 17. 8. Selista Ehitus OÜ ...... 1 050 ...... 4. 8. Lasva Liimpuidu AS...... 15,13 ...... 20. 8. Arke Lihatööstus AS...... 77,27 ...... 7. 9. PNK Grupp OÜ ...... 1,55 ...... 58. 9. Võru Trans OÜ ...... 975 ...... 21. 9. Arke Lihatööstus AS...... 14,85 ...... 7. 9. Laikum OÜ ...... 73,11 ...... 8. 10. Motelso OÜ ...... 1,53 ...... 24. 10. KPG AS...... 954 ...... 13. 10. Võru Soojus AS ...... 14,75 ...... 14. 10. Motelso OÜ ...... 73,03 ...... 24. 11. Kapa Puit AS ...... 1,45 ...... 5. 11. SKS Võru OÜ ...... 849 ...... 6. 11. Rauameister AS...... 13,60 ...... 1. 11. Atorat OÜ ...... 67,87 ...... 23. 12. Semuehitus AS ...... 1,40 ...... 10. 12. Laikum OÜ ...... 799 ...... 8. 12. Kern-Liebers Eesti OÜ ...... 13,18 ...... 36. 12. GM Panels OÜ ...... 64,73 ...... 15. 13. Altor-San OÜ ...... 1,37 ...... 35. 13. Wermo AS...... 798 ...... 26. 13. Ritico OÜ ...... 12,28 ...... 12. 13. Kitt-Grupp OÜ ...... 63,62 ...... 16. 14. Anro PT OÜ ...... 1,35 ...... 3. 14. Võru Soojus AS ...... 769 ...... 14. 14. Raudpuu OÜ ...... 11,78 ...... 18. 14. Ritico OÜ ...... 61,69 ...... 12. 15. VK Traktorikaubad OÜ ...... 1,34 ...... 31. 15. Võru Hallid AS...... 743 ...... 48. 15. Förmann NT AS...... 11,61 ...... 25. 15. Rauameister AS...... 59,16 ...... 1. 16.–18. Rauameister AS ...... 1,32 ...... 1. 16. Võru Galvaanika AS...... 715 ...... 11. 16. Kitt-Grupp OÜ ...... 10,94 ...... 16. 16. Võru Kinnisvara OÜ ...... 58,29 ...... 28. 16.–18. Laikum OÜ ...... 1,32 ...... 8. 17. Võru EMPAK AS...... 712 ...... 19. 17. Spaatel OÜ ...... 10,50 ...... 17. 17. Raudpuu OÜ ...... 58,25 ...... 18. 16.–18. Johnny AS ...... 1,32 ...... 45. 18. Spaatel OÜ ...... 644 ...... 17. 18. Motelso OÜ ...... 10,42 ...... 24. 18. Sän & Män OÜ ...... 50,83 ...... 38. 19.–20. Ritico OÜ ...... 1,30 ...... 12. 19. Ritico OÜ ...... 643 ...... 12. 19. Kapa Puit AS ...... 10,21 ...... 5. 19. VK Traktorikaubad OÜ ...... 49,89 ...... 31. 19.–20. Kitt-Grupp OÜ ...... 1,30 ...... 16. 20. RehPol AS...... 613 ...... 29. 20. Auto Võru AS ...... 9,82 ...... 2. 20. Kagu AUTO AS...... 46,79 ...... 40.

. Võrumaa TOP Äripäeva lisa 11. september 2003 3

toimetaja Liina Leiten tel 667 0109, e-post [email protected] kommentaar

Kinnitusvahendid • Tööriistad • Kemikaalid

Puit, toit ja Euroopa Liit – Pikk 21 65604 Võru kas ainsad võimalused? Tel (078) 24 615 Faks (078) 21 208

Viimasel ajal omajagu maakon- maavanemast kõrgemalgi, olen dades ringi sõitnud inimesena näinud mitmeid ministreid võin tõdeda, et enamasti, kui raudteerööbastel seistes suuri enamlevinud ettevõtlusvald- sõnu lausumas, ent Võru- aavanema kondade vastu huvi ilmutan, maale lähedal asuvad küll Lu- m olen kohanud sama sõnapaari hamaa ja Pihkva, ent riiklik po- – puit ja toit. Ehk põllumajan- liitika nii siin- kui ka sealpool kommentaar dus-toiduainetööstus ja met- idapiiri tundub eelistavat Nar- sandus-saematerjalitööstus. vat. Ent muidugi – müts maha, Kolmas põhiline ettevõtlus- kui mõtted ja visioonid konk- ala on maakonniti veidi erine- reetse ilme saavad. nud. Ses mõttes pole ka Võru- Kuigi Võrumaad võib Kagu- Võrumaa – värav ida maa erand – sealsedki kaks vaa- Eestis majanduslikult edukai- la, millel majandus seni püsti maks maakonnaks pidada, vae- ja lääne vahel püsinud, on puit ja toit. vavad tedagi Tallinnast kaugel Nii kiitis Võru valla abival- asuvate piirkondade tüüpilised lavanemgi Võrumaa TOPis esi- probleemid. Ettevõtjate suuri- kohale jõudnud Rauameistrit maid muresid on kvalifitseeri- iseloomustades, et ometi mida- tud tööjõu puudus. Tõsi, Võru- Mait Klaassen gi, mis seda suurt puidukesk- maal on uhkusega ette näidata Võrumaa maavanem sust Kagu-Eestis vähendab. üks Eestis kõige paremini käi- Võrumaa ettevõtluse n-ö ma läinud ja toimiv kutsehari- kolmandale reale kannaksin tu- duskeskus – Väimelas asuv. Ent Võrumaa on ajalooliselt geograafilises punktis, kus läbi aega- rismi. Peaaegu igas maakonnas, sellest ei piisa. de on kohtunud kaks kultuuri – euroopalik lääne kultuur ja kus käinud olen, on selle valit- Nii nagu mitmel pool mujal- ida kultuur. Täpsem geograafiline piir on kulgenud piki Piusa sejad vestlustes maininud nen- gi on ka Võrumaa ettevõtjatel jõge. Huvitav on see, et hoolimata kõigest peavad inimesed de valitsemisala suurt turismi- töötajate harimine põhiliselt sellest piirist oma alateadvuses kinni ka praegu. potentsiaali. Võrumaa on üks nende enda mure. Kusjuures Järgmise aasta 1. maist tekib hoopis eriline olukord, kus näiteid, kus inimesed sõnadelt kohtab sealgi situatsiooni, mida meie maakonna idakülge tekib omapärase tähtsusega piir, mis kõige rohkem tegudele läinud. värvikalt kirjeldas Eesti Päeva- on eraldusjooneks ida ja lääne kultuuri vahel, aga ka majan- Kui naaber Valgamaa hiilgab lehe vastutav väljaandja Aavo duspiiriks Euroopa ja Aasia (kuigi ka osa Venemaast asub põhiliselt sündmus- või üritus- Kokk ühes kolumnis: poe juures Euroopas) vahel. Sellist olukorda pole ajaloos, vähemasti meie turismiga, siis Võrumaa niðð on istuvad mehed küsisid mööda- mäletatavas ajaloos, varem olnud, kus nii oluline piir on asu- seni vähemalt olnud taluturism. sõitvalt talumehelt kümnekat, Ajakirjanik Tiit Reinarti hinnangul on Võrumaal mitme teise nud sisuliselt meie koduõuel. Nüüd sõltub meie tarkusest, kas Nagu ka Garri Raagmaa Tar- kui see aga neid vihma eel kii- maakonnaga võrreldes osatud ära kasutada turismi suudame ja oskame tekkiva olukorra pöörata meie piirkonna tu Ülikooli Pärnu Kolledþist sel- resti abiks loogu kokku panema potentsiaali. arengumootoriks või ei. les lehes märgib, on Võrumaa kutsus ja sajalise lubas, siis sel- Paljud arvavad, et tekkiv piir on ajutine ja Vene Föderat- turismitalunduses juba number Maavanem Mait Klaassen ka teiste sealtkandi maakonda- leks meestel tahtmist ei jätku- sioon võetakse varsti Eoroopa Liitu. Soovitan mõelda veidi üks Eestis. Raagmaa visiooni näeb geograafilisele asendile de juhid. Klaassenit toetab nud. Nii on Võrumaa tööjõutu- laiemalt, võtta ette maailmakaart ning analüüsida veidi ELi järgi võib Võrumaa puhkema- tuginedes Võrumaa võimalusi veendumus, et Venemaa ei saa ru iseloomustamiseks ettevõt- toimimise strateegiat üldse. Ainuüksi geograafilises mõttes on janduskooslus õige pea olla lääne- ja idamaailma väravana. iial ELi liikmeks. Ise olen selle jad, kellega rääkinud olen, va- Venemaa liitumine ELiga nonsenss. Tekiks moodustis, mis asuks Otepää kandist suurem ja edu- Eelkõige tänu ELi astumisega väravate fetiðeerimise koha hel sunnitud kasutama sõna kahe ookeani, Vaikse ja Atlandi ookeani vahel ja hõlmaks kamgi. Võlusõna “potentsiaal” kaasnevale piiri kadumisele pealt veidi skeptiline. “hullumaja”. Just tahtmatust mitte kuuendiku maailmast, vaid juba tunduvalt suurema osa. kehtiv siis sealgi. lõunas. Sama mõtet heietavad Potentsiaalist on räägitud tööd teha silmas pidades. Majanduslikus mõttes on kehtivate põhimõtete rakendami- ne Venemaa liitumisel täiesti võimatu. Seda eelkõige regio- naalpoliitiliste tugirahade jaotamise süsteemi tõttu. Täna ka- TOPi koostamise metoodika sutatakse ELi eelarvest 80% põllumajanduse jaoks. Seda tingi- Kui firma andmed TOPis puuduvad mustes, kus põllumajandus ja maaelu on suhteliselt heal jär- Võrumaa ettevõtete TOP 70sse pääsemiseks peab ettevõtte re- jel. Käimasoleva laienemisvooruga liitub sedavõrd palju suh- gistreerimisaadress asuma Võru maakonnas. Samuti peab ettevõ- teliselt suure põllumajandustöötajate osakaaluga maid, et ise- te olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal. Kui firma andmed jõudsid küll õigel ajal Äripäeva, ent ei gi nende maade liitumisega tekib ELi eelarvele väga suur TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registri- ole TOPis, võib põhjus olla järgnevas: surve. Kujutage ette, mis juhtub, kui liituma peaks Vene Föde- keskusest 2001. aasta majandustulemuste põhjal käibelt suure- • Ettevõttel pole olnud aktiivset majandustegevust kahel ratsioon, mille pindalast enamik on abivajav piirkond. Euroo- mate Võrumaa ettevõtete andmed. Andmed saadeti ettevõtetele täielikul majandusaastal (2001–2002). pas lihtsalt ei leidu lähema 50 aasta jooksul sellist raha. kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2002. aasta majandus- • Puudusid mõned finantsnäitajad. Tabelisse pääsemise Iseküsimus on koostöö ja seda tehakse niikuinii. Meie piir- eelduseks on käibe, kasumi ja omakapitali avaldamine näitajatega. Andmebaasis on ka ettevõtted, kes Äripäeva kuulutu- konna eeliseks on ja jääb pikkadeks aastateks asukoht. Me ei sele reageerides ise oma majandustegevuse kohta teavet saatsid. 2001. ja 2002. aasta kohta. • Kui TOPi arvutamise metoodika tõttu ei pääsenud pea püüdma ennast seada kohta, kus on kättesaadavad mõle- Ettevõtted on seatud pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutami- mad suured turud – me olemegi siin! Mitte niivõrd Vene turu se aluseks võtsime 2002. aasta käibe, käibe kasvu võrreldes 2001. ettevõte 65 edukama hulka, sisalduvad tema andmed finantsnäitajate ja üldandmete koondtabelis. olemasolu meie kõrval, vaid võimalus teenindada seal turul aastaga, 2002. aasta kasumi, kasumi kasvu võrreldes 2001. aas- • Kui tabelis esineb tühje ridasid, tähendab see seda, et tegutsejaid, õpetada neid meie kogemuste baasil ja aidata taga, rentaabluse aastal 2002 ja omakapitali tootlikkuse aastal firma pole järelepärimistele vastanud või ei ole igati kaasa Venemaa arengule. Liitudes ELiga tekivad meie 2002. Iga näitaja põhjal reastati ettevõtted edetabelisse, iga koht toimetusel õnnestunud firmaga kontakteeruda. ettevõtjatel uued võimalused nii Euroopas kui ka Aasias. järjestuses andis kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punk- Loodan, et Võrumaa edukad ettevõtted hakkavad õige pea tid liideti. Võitja on kokkuvõttes kõige vähem punkte kogunud aitama ja õpetama teisi, vähem edukaid, sest nn kapitali es- ettevõte. mase akumulatsiooni periood hakkab läbi saama ning lähiajal hakkab kehtima põhimõte: ainult kõik koos oleme tugevad.

Erilehe toimetaja Liina Leiten tel: (372) 667 0109, e-post: [email protected] reklaamiprojektijuht Asso Laido tel:(372) 667 0072, e-post: [email protected] Äripäeva maakonna TOPid kujundaja: Eve Rammo ftp://ftp.mbp.ee/incoming/

Toimetus e-post: [email protected] tel: (372) 667 0111 ilmuvad 2003. aastal faks: (372) 667 0265 Reklaamiosakonde-post: [email protected] ÄP peatoimetaja: Igor Rõtov tel: (372) 667 0105 väljaandja: Äripäeva Kirjastuse AS faks: (372) 667 0200 Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn Tellimine ja levie-post: [email protected] tel: (372) 667 0111 tel: (372) 667 0099 18. september .....Ida-Virumaa TOP (372) 667 0222 faks: (372) 667 0300 faks: (372) 667 0265 Tellimishind 12 kuuks 1900 kr (372) 667 0165 Tellimine internetis http://pood.aripaev.ee 24. september .....Lääne-Virumaa TOP e-post: [email protected] WWW: http://www.aripaev.ee trükk: AS Kroonpress Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. 9. oktoober...... Hiiumaa TOP Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku 13. november ...... Harjumaa TOP nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363 4 Äripäeva lisa 11. september 2003 I koht Rauameister annab tööd ka Tallinnale

AS Rauameister on kust, efektiivsust, head hinna ja aga kiiresti vaja saada suuri joo- kvaliteedi suhet, vaid tellimuse niseid. Samas suruvad toodan- Hea meeskonnatöö ja üks väheseid maaet- alusel tehtavat toodangut ja gu valmimise tähtajad peale. inimeste tõsine meeskonnatööd. tevõtteid, mis pealin- “Eesti Telefoni väheste järelejää- töösse suhtumine on Rauameister mõistab oma nud investeerimisplaanide alla Rauameistri üks edu lasi tööga varustab – töötajaid, keda praegu on ca 60, paraku meie ühendus ei kuu- aluseid. 30% ettevõtte too- hinnata. Viimase kuue kuu kesk- lu,” on Harri Rantala murelik. Fotod: Andras Kralla dangust tehakse mine palk on olnud 8500 kroo- Kui vahel kiputakse väitma, ni, mis regiooni mõistes on kesk- et põhiline elu Eestis toimub Tal- allhankena Tallinnas. misest kõrgem. Nagu firma juht- linnas, siis Väimela ettevõtte ini- konnale tundub, on ka kohalik mesi Tallinnast kaugel asumine Tiit Reinart omavalitsus väga rahul, et vallas ei häiri. Eelisena tuuakse välja [email protected] selline tööandja asub. rahulikumat ettevõtluskeskkon- Võru valla abivallavanem da. Tõsi, transpordikulude võr- “Kui tavaliselt annab Tallinn Georg Ruuda hindab Raua- ra on nende kulud suuremad kui Rauameister ei planeeri tööd maaettevõtetele, siis meie meistrit kui tõsist ettevõtet, mis pealinna firmadel. Ent see ette- anname tööd Tallinnale,” tõdeb toodab keerukaid seadmeid. võtlust ei sega. hiigelkasumit ASi Rauameister meister Uno “Üks esiletõstmist vääriv asjaolu Eduka 2002. aasta järel eda- mln krooni Kase. Suurim partner pealin- on see, et ettevõtteid, mis otse- sisi prognoose tehes usub Harri nas on endine Ilmarine, nüüd- selt puiduga seotud pole, on Gunnar Rantala, et 2003. aasta käive 50 ne Masinaehituse OÜ. Lisaks te- siinkandis vähevõitu ja selles tuleb käibe poolest pea samasu- kasum hakse koostööd mitme väikse- suhtes on Rauameistri suundu- gune kui eelnenud aasta. Oluli- ma firmaga. mus õige. Muidu käikski elu siin selt edukam see ei saa tulla, sest Masinaehituse OÜ peadirek- ainult puidu ümber,” nendib firma ehitab praegu hoogsalt tor Neeme Kaarma tunnus- Ruuda. uut halli. “2004? No kuidas ar- tab häid suhteid Suuremad konku- vate, kas me oleme siis Euroopa Rauameistriga. rendid on Väimela Liidus?” viskab firmajuht küsi- 6,0 “Head koostööd näi- Rauameister on ettevõttel põhiliselt muse õhku. “Tegelikult on ELi 40,58 mln kr tab see, et oleme siia- positiivne firma Tallinnas. Ferreks, saamine meile hea,” usub Siret prognoos maani partnerid,” positiivsete Energoremont, Maru Rantala. “Logistiliselt paljud as- räägib Kaarma. inimestega. Teras – toob Harri jad lahenevad – siis saadame “Rauameister on po- Rantala mõned näi- kauba siit otse Poola, praegu 5,52 sitiivne firma posi- iseloomustab ted, kellega hinnapo- käib kaup suuresti läbi Soome.” tiivsete inimestega, koostööpartnerit liitika puhul arvesta- Harri Rantala arvates võib kes maksmisel on da tuleb. seoses Euroopa Liitu astumise- Masinaehituse OÜ 30,85 alati olnud kor- peadirektor Peamise problee- ga ka esialgu tagasilööke tulla. rektne.” Kaarma ar- Neeme Kaarma mina, millega ette- “Tööjõukulud suurenevad, pa- vates on Rauameist- võttel tuleb rinda pis- remad oskustöölised võib-olla ri hea ärikultuur suu- ta, toovad Raua- lähevad mujale õnne otsima,” resti tingitud soomlasest juhist. meistri inimesed välja riigipool- loetleb Harri Rantala. “Seega on “Samas erineb ta teistest Soo- se teinekord arusaamatuna tun- mitu tegurit, mille pärast peab 22,26 4,09 me tellijatest, kes sinu käest pea duva suhtumise. Näiteks soovib palka tõstma, ja see vähendab tasuta tööd tahavad,” lisab Kaar- metallifirma laieneda ja selleks ettevõtte konkurentsivõimet.” ma. maad soetada, aga asjaajamine AS Rauameister 1996. aasta alguses loodud võtab väga kaua aega.

Rauameistri toodangust põhili- “Kui nad loevad, et juhataja n asutamise aeg: 1996 se osa moodustavad metallist on Harri Rantala, siis on esime- 15,75 põhitegevusala: metallist transportöörid, väiksemal mää- ne reaktsioon: soomlane – see n transportööride ja mahutite ral tehakse mahuteid puiduhak- tahab niikuinii suvilat ehitada,” tootmine kele jms. Rauameistri tugevuse kirjeldab firmajuht ametnike taga on sellised suured koostöö- suhtumist. Nii on tulnudki 2,31 n asukoht: Väimela, Võru vald partnerid nagu näiteks Ahlström Rauameistri juhtidel kõrged Tal- n omanikud: 7 Soome eraisikut OY ja Raumaster OY. 95% Raua- linna otsustajad kohapeale kut- (igaüks 14%) meistri toodangust lähebki piiri suda ja näidata, et osta soovitav n tegevjuht: Harri Gunnar taha. “Raha tuuakse Eestisse ja maatükk ei ole mingi maaliline 1,68 Rantala transportöörid viiakse välja,” järvekallas, vaid nad tahavad n olulisemad partnerid: Eestis võtab Rauameistri tegevuse lü- tõesti püstitada tootmishoonet. Masinaehituse OÜ ja hidalt kokku firma soomlasest Muret teevad Rauameistri välismaal Ahlström OY, juht Harri Gunnar Rantala. inimestele ka internetiga seotud 1999 2000 2001 2002 2003 Raumaster OY jt 2002. aasta heade tulemuste probleemid sealkandis. Näiteks prognoos põhjuseks peavad firma juht pole Rauameistril veel püsi- Allikas: AS Rauameister Harri Gunnar Rantala ja juhiabi ühendust, siiamaani kasutatak- Allikas: AS Rauameister, Äripäev Siret Rantala head tootlik- se sissehelistamist – tellijailt on Võrumaa TOP Äripäeva lisa 11. september 2003 5

toimetaja Liina Leiten tel 667 0109, e-post [email protected]

Firma soomlasest omanik Harri Gunnar Rantala usub, et tänavune aasta tuleb käibe poolest eelmise sarnane.

Põhiline amet Rauameistris on keevitaja, keda firma ise välja koolitab. 6 Äripäeva lisa 11. september 2003 Võrumaa TOP

toimetaja Liina Leiten tel 667 0109, e-post [email protected] II koht Uus partner kasvatas Auto

ASi Auto Võru 2002. aasta edu üks põhjusi oli sisevedu- del suure partneri, Võru Juustu lisan- dumine.

Tiit Reinart [email protected]

ASi Auto Võru juhi Tõnis Koit-Pihu arvates tagas 2002. aasta head tulemused just töö- mahu ja käibe kasv tänu Võru Juustule. Auto Võru ostis ära Võru Juustu autopargi ja hak- kas juustuettevõttele piima kokku vedama. Et koostöö on sujunud häs- ti, kinnitab ka Võru Juustu ju- hataja Heiki Pensa. “ Meil oli algul endal transpordiüksus, aga siis võtsime vastu stratee- gilise otsuse, et teeme vaid seda, mida kõige paremini os- kame, ja keskendusime juustu- tootmisele,” räägib ta. “Nüüd, kui oleme kokkuvõtted teinud, leiame, et Auto Võru on olnud väga kindel partner.” Pensa sõ- nul seob neid transpordifirma- ga ka väga tugev leping – on ju piim selline kaup, mille vedu peab käima väga operatiivselt ja 24 tundi päevas. Lisaks Võru Juustule olid Auto Võru heade tulemuste ASi Auto Võru juhi Tõnis Koit-Pihu arvates tagas eelmise aasta hea tulemuse koostöö uue Oma uute Volvodega on Auto Võrul konkurentsieelis näiteks Venemaal, taga hästi toimivad ja tasuvad partneri Võru Juustuga. Fotod: Andras Kralla Itaalia–Peterburi veod. Koit- Pihu arvates ei saa alahinnata ka firma kokkuhoiupoliitikat. Auto Võru AS sündis 1975. hid. “Vene rahvusest juht os- AS Auto Võru aastal ETKVL Koondis Auto kab seal ikka suhelda ja tööd AS Auto Võru prognoosib kasumi vähenemist Võru majandina. Firma põhite- teha,” leiab Koit-Pihu. asutamise aeg: 1975 gevuseks on transporditeenuse Koit-Pihu sõnul ei kippuvat mln krooni n osutamine. Varem oli lisatege- Lääne sohvrid eriti talvel Vene- n asukoht. Võru linn 33 n omanikud: ETK (24,5%), Tõnis vusalaks ka mootorikütuse maale. Nii on Auto Võrul oma 32,6 käive 2003 Koit-Pihu (51%), Valjo müük, ent 2002. aasta algusest uute Volvode ja vene keelt kõ- 2002 kasum Liivamägi (24,5%) ollakse nn puhas autotranspor- nelevate juhtidega hea Vene 29,4 n tegevusala: difirma. karmis talves sealsete vedaja- 25,9 3,0 transporditeenused tega, kel peamiselt MAZid ka- 3,20 Sisevedudel sõidab firmas mln kr n kohad Äripäeva koostatud üle 30 auto, lisaks on mitmed sutada, konkureerida. 23,6 23,8 ettevõtete edetabelites: välisvedajad. Auto “Venemaa turg Autotranspordi TOP Võru siseveokäive on on pikas perspektii- 1,39 prognoos 1999. aastal 27. koht praegu suurem kui Lisaks Võru vis stabiilsem kui 2000. aastal 72. koht välisveokäive, ehkki Juustule olid väike ja heitlik Ees- 0,15 0,27 2001. aastal 28. koht aastatel 1993–2001 Auto Võru ti siin,” leiab Koit- elati põhiliselt välis- heade tulemus- Pihu. veokäibe najal. te taga hästi Peamise prob- Sisevedudel veab toimivad ja leemina, mis segab -2,0 Auto Võru põhiliselt tasuvad Itaalia– Auto Võrul veel toiduaineid. Lisaks Peterburi veod. edukam olla, nime- Võru Juustu varusta- tab Koit-Pihu auto- misele veetakse igal transpordi üldist 1998 1999 2000 2001 hommikul ETK Hulgi tulevikku. “Auto- Tartu terminalist külmikfurgoo- transport on kogu Euroopas Allikas: AS Auto Võru, Äripäev nidega jahutatud kaupa Lõuna- tunnistatud selliseks majandus- Eesti poodidele ning tehakse haruks, mis on keskkonnaoht- tellimusvedusid. lik,” räägib ta. “Tegutsetakse Välisvedajad viivad põhili- selle nimel, et autotransporti selt saematerjali Eestist välja. võimalikult vähe kasutataks – väga ruttu. Nelja-viie aasta va- Pihu, tuues näiteks veterinaar- kuludest tuleb juurde Venemaa Palju veetakse kaupa ka Itaa- näiteks minnakse üle raudtee- nuse autoga enam sõita ei saa tunnistuse, mis välisvedudel kindlustus, septembrist tuleb liast ja Saksamaalt Venemaale. vedudele.” ja osta seda autot ka keegi ei peab Eesti autodel olema, Ve- Saksamaa teedemaks,” loetleb Neil vedudel on koormaks põ- Samas ei taha ka autoteha- taha. nemaa ja Leedu autodel aga Koit-Pihu, lisades, et klientidelt hiliselt seadmed ja sihtpunkti- sed pankrotti minna, tootes üha “Lisaks muutuvad Eestis ja mitte. on kõrgema hinna saamine kü- Et töömehed Auto Võrus deks Perm, Tðeljabinsk, Sama- keskkonnasõbralikumaid auto- Ida-Euroopas transporti puudu- Samas jääb välisvedude sitav. rahul oleksid, pööratakse ra, Volgograd ja Peterburi. sid ja täiustades mootoreid. tavad seadused ja reeglid väga efektiivsus firmajuhi kinnitu- Firmajuhti rõõmustab vähe- firmas korraliku tehnika Sohvriteks neil teedel pea- Autod muutuvad aina kalli- kiiresti, kusjuures tihti ükstei- sel kogu aeg väiksemaks. “Poo- malt see, et enamjagu liisinguid kõrval tähelepanu ka miselt vene keelt kõnelevad ju- maks ja vananevad moraalselt sele vastukäivalt,” lausub Koit- las on kütuse sisseveo piirang, on Auto Võrus lõpukorral. sujuvale töökorraldusele. Võrumaa TOP Äripäeva lisa 11. september 2003 7

toimetaja Liina Leiten tel 667 0109, e-post [email protected]

k üsitlus Kas liitumine Euroopa Võru veomahtu Liiduga elavdab elu ja ettevõtlust Võrumaal?

Väino Palo ASi Abris juhatuse esimees n Vaatamata meie päringutele puudub informatsioon ELi nor- matiivide kohta, mis käsitlevad jalatsite tootmist.

Urmas Kadastu OÜ Altor-San tegevdirektor n Ühinemine ELiga elavdab kindlasti ettevõtluse arengut ja elu Võrumaal. Loomulikult ei toimu liitumismomendil min- git hüpet, kuid pikemas perspektiivis on see kahtlemata nii.

Janar Tammjärv ASi Barrus juhatuse liige n Kindlasti edendab Võrumaal elu kohalik võrumaalane ise. Naiivne oleks loota, et EList saabuv abiraha tõstab meie üldist heaolu.

Üllar Sikk OÜ Elton Projekt tegevjuht n Kindlasti elavdab ühinemine ELiga arengut ja elu Võru- maal. Suuremad rahavood ka nn ääremaale toovad kaasa tööd ja töökohti.

Elar Kuus Emeri Kaubanduse OÜ juhatuse esimees n Ühinemine ELiga mõjub kohaliku ettevõtluse edenemisele pigem soodsalt, eelkõige tänu loodetavale abi- ja toetus- programmide suurenemisele põllumajandusele ning maa- piirkondade ettevõtlusele.

Tiit Tomson OÜ Endor Transport tegevjuht n Loodame!

Hendrik Viksik Eritranes OÜ tegevjuht n Eesti ühinemine ELiga toob kaasa väikekaupmeeste tege- vuse lõpu.

Urmas Kalda ASi H-Central tegevdirektor n Loodame, et tulevikus on ühinemine ELiga Eestile ja Võrule kasulik.

Urmas Johanson ASi Johnny tegevjuht , kus sealsed vedajad kasutavad peamiselt MAZe. n Euroopa Liitu ei maksa võtta imerohuna, eeskätt parandab olukorda Võrumaal kohalike ettevõtete konkurentsivõime kasv. Pikas perspektiivis on Euroopa Liidu mõju Kagu-Eesti- le positiivne juhul, kui siia regiooni tuleb juurde raha inves- teeringute ja turistide kaudu.

Transpordifirmad on Ülo Raudsepp OÜ Karlsson Puit juhataja n Arvame, et ühinemisel Euroopa Liiduga elavneb mõnel mää- sageli koostööpartnerid ral kindlasti ettevõtluse areng ning ka elu Võrumaal, kui luuakse soodsad tingimused ettevõtluse arenguks. Näen Auto Võrus pigem koostööpartnerit kui konkurenti. Ants Urb Kuid konkurendina võib võtta ju iga transpordifirmat. Ent OÜ Kitt-Grupp juhataja kuna meie tegeleme ka transpordivahendite impordi-eks- n Ei ole huvitatud Euroopa Liiduga ühinemisest. pordiga, on transpordifirmad meile ka kliendid. Nii oleme ka Auto Võrut püüdnud pigem partnerina si- Jaak Uba ASi Linda Nektar tegevjuht duda. Egrit Viitkin n Usun, et ELiga liitumine elavdab elu Võrumaal. Piir Lätti ja ASi EKSO juhataja sealt edasi kaob ju ära. Kauplemine Venemaaga (Pihkva) peaks ka soodsamaks minema.

Mait Prätz OÜ Mait ja Mets juhataja Konkurents on tihe n Võrumaal on minu arvates väga raske üldse midagi muuta, kui ei muutu elanikkonna suhtumine majandusolukorda. Eks Auto Võru on meile konkurent, aga ta on vanem tegija, Keegi ei suvatsegi hakata äri ajama majandusliku teadlik- meie alustasime Plangi Transi nime all 1997. aastal. Samuti kusega. Enamik asju tehakse ära n-ö põlve otsas. Ilma iga- on Auto Võru suurem, autode arvu poolest vist isegi Võru- suguse ametliku käiguta. Ei liigu dokumente, ei peeta kinni maa suurim. Nüüd said nad tänu Võru Juustule ka piima- seadustest. Väga paljud ettevõtjad, eriti FIEd, ei tea midagi veod juurde, mis oluliselt nende mahtu kasvatas. Veel on maksuseadustest ega ka raamatupidamisseadusest. Tuleks neil hästi töötanud rahvusvahelised veod – just Venemaa üpris korralikult ette võtta kohustuslikud õppepäevad, sest suunal. isegi 400–500 krooni ei suvatse keegi õppe eest ära maksta. Ühest küljest on konkurents transporditeenuste turul kogu Ei tunta lausa algpõhimõtteid. Eestis väga tihe. Mütsiga lüüa selles sfääris ei saa. Ent seni oleme hakkama saanud. Peep Raid ASi Mehka Võru juhataja Vähemalt Võrumaal on transpordifirmade vahel ka oma- n Elavdab küll. Viimased noored lasevad jalga. jagu suhtlemist, nii et suhted on normaalsed. Vahel tuleb ka teistele firmadele koormaid pakkuda. Igaühel on küll omad Aira Tokko kliendid, aga vahel juhtub autodega midagi, ent tellimused ASi PMA juhatuse liige tuleb täita. Vaenujalal pole keegi, seni oleme kõik siia ilusas- n Seoses ELiga tulevad muudatused seadusandluses mõjuta- ti ära mahtunud. Arvo Sarapuu vad otseselt meie tööd – kaasnevad kõrgemad nõudmised Plangi Trans OÜ juhatuse liige meditsiinitöötajate kvalifikatsioonile. Pikapeale elavneb kindlasti ettevõtlus Võrumaal. Põhiline tegija on inimene ise. 8 Äripäeva lisa 11. september 2003 v aatlus Võrumaa püsib puidutöö

Eesti kagunurga majan- dust hoiavad stabiilselt tugevana puidutööstu- sed, samuti on ääremaa- le õnnestunud tõmmata hulgaliselt regionaal- 2002. aastal maakonnale arengu rahasid. eraldatud toetus regio- naalarengu programmidest Taavi Linnamäe [email protected] 4 681 520 krooni Võrumaa – enamikule eestlastest Valgamaa assotsieerub see eelkõige küngaste, Ühe leibkonna netosisse- veidra keele ja kehva elatustasemega. tulek aastas 22 642 krooni Kui võrokad on uhked Suure Muna- mäe ja Ööbikuoru üle ning teiselt poolt Emajõge tulnud külalisel tekkivad ras- kused võru keelest arusaamisega pa- nevad kohalikku vaid peenikest naeru Keskmine brutopalk pidama, siis Eesti keskmisest madala- 4753 krooni 2 ma elujärjega võrukesed kuidagi ra- hul olla ei taha. Siiski on põhjust ka rahuloluks – viimaste aastatega on toimunud hüpe kohalikus majandusarengus, aastate- taguselt punase laterna kohalt on as- tutud suur samm jõudmaks järele va- bariigi keskmistele majandusnumbri- Valga tele. Paljude näitajate poolest ollakse ees ka naabermaakondadest Valga- ja Põlvamaast. Võru maavalitsuse majandusaren- guosakonna juhataja Raul Tohv näeb Võrumaa arengumootorina eelkõige siia tehtavaid arvukaid investeerin- guid. “Võrukad on muidugi ka ise ak- tiivsed raha nõutama,” seletab ta seda, miks on viimastel aastatel suurene- nud Võrumaale tehtavate investeerin- gute hulk ja regionaalrahade laeku- mine. Investeeringute suurenedes suureneb tööhõive ning kasvavad ini- meste sissetulekud. Ka Lõuna-Eesti lihatööstuste lipu- laeva Wõro Kommertsi juhataja Aigar Pindmaa on Tohviga ühel nõul. “Maakonnasiseselt võib ju rahasum- masid jaotada ja omavahel ümber ja- gada, kuid rikkamaks see ei tee, aren- guks on vaja rahasüste väljastpoolt piirkonda,” lisab ta. Tohvi sõnul on viimase 7–8 aasta- ga sisse töötatud toimiv süsteem, kus maavalitsus aitab leida kohalikel oma- valitsustel erinevaid projekte ja rahas- tamisskeeme. Võrreldes naabermaa- kondadega on tema sõnul olnud pa- rem eri institutsioonide omavaheline koostöö ning tugevam ka tehtud lobi- töö. Aare Kittask, kes on Tohvi ame- tivend Valga maavalitsuses, peab naabrite peamiseks edu saladuseks pa- remat infrastruktuuri ning Eesti Vaba- riigi regionaalpoliitikat. Tema sõnul viidi mõni aasta tagasi välja käidud Võrreldes naabermaakondade Valga- ja Põlvamaaga on Võrumaal õnnestunud saada rohkem raha regionaalarenguprogrammidest, samuti on Võrumaal Suur-Võrumaa idee käigus naaber- maakonda üle mitmeid maakonnakes- Kittaski sõnul on Võrul oluline eelis palkide saagimine, vaid üha tähtsa- mus – juurdepääs kapitalile – ei ole ritele. “Kahjuks see hetkel linna priori- kusele funktsioneerimiseks vajalikke ka linnast mööduva Tallinna–Tartu– maks muutub just puidu töötlemine, enam nii suur probleem. teetide hulka ei kuulu,” tõdes ta ning asutusi. Suur-Võrumaa idee kohaselt Luhamaa maantee näol, millega Valga eelkõige mööbli ja selle detailide toot- “Võrumaal on olemas mitmekesi- lisas, et maakonnas on seda skeemi oleks nii Valga kui ka Põlva maakond raudteeliikluse sõlmpunkti võrrelda ei mine. ne majandusharude struktuur,” toob juba kohati rakendatud ning idee on liidetud Võrumaaga. anna. Kohalikel ettevõtetel on tekkinud Toots välja veel ühe eelise võrreldes ennast õigustanud. Kui Valgast peaks kaduma ka maa- Raul Tohvi sõnul püsib maakonna aga probleeme ekspordituru leidmi- naabermaakondadega. Tema sõnul Kuigi Võrumaa üheks märksõnaks valitsus, hääbub Kittaski arvates seal- majandus suuresti püsti tänu puidu- sega. “Kui suurtel firmadel on oma oleks linnale palju abi ka tööstusala- võib pidada ka turismi, siis majanduse ne elu veelgi. “Praegu regionaalpolii- tööstusele. Temaga sama meelt on ka eksporditurg aastatega juba välja ku- de projektist, mille käigus valmista- seisukohast see hetkel veel väga olu- tikat Eesti Vabariigis pehmelt öeldes Võrumaa Ettevõtluskeskuse juhataja junenud, siis tegevust alustavatel et- taks ette infrastruktuur ettevõtlusega list rolli ei mängi. Maakonnas on turis- ei ole,” viskab ta kivi valitsuse kapsa- Tiiu Toots, kelle sõnul pole peami- tevõtetel on sellega alguses raskusi,” tegelemiseks, et muuta linna atrak- mitalusid küll üle poolesaja, kuid ena- aeda. seks puidutöötlemise haruks enam lisab Toots. Aastatetagune võtmeküsi- tiivsemaks potentsiaalsetele investo- miku aastakäive jääb mõnesaja tuhan- Võrumaa TOP Äripäeva lisa 11. september 2003 9

toimetaja Liina Leiten tel 667 0109, e-post [email protected]

2002. eraldatudaastal

naalarengu maakonnale toetus östusel 4 regio- 140 programmidest 800 Ühe krooni tulek leibkonna aastas netosisse- 21 Põlva 508 krooni Keskmine

brutopalk 5054 Põlvamaa krooni

2002. aastal maakonnale eraldatud toetus regio- naalarengu programmidest 5 273 678 krooni Võru

Ühe leibkonna netosisse- tulek aastas 24 136 krooni

Keskmine brutopalk Võrumaa 5112 krooni

suurem leibkonna aastane sissetulek ja keskmine brutopalk.

de krooni juurde, mis liidetuna moo- Kõrgharidusega inimestele napib Pindmaa näeb peamise majandust kainena püsida ja oma töö ära teha,” et majandus hakkaks vaikses provint- dustavad hetkel üsna väikse osa maa- mägi-Eesti pealinnas professionaalset pidurdava tegurina linnakese kaugust tõdeb ta. Kuigi Võrumaa asukoht on silinnas allamäge veerema, pigem nä- konnas liikuvast rahast. väljakutset ja eneseteostamisvõima- pealinnast. “Meid Tallinnast lahutavad kehv, lihttöölisi napib ning vaid üksi- hakse ette praeguse kasvutempo jät- Majandusarengut pärssivatest tegu- lust ning samal ajal väärilist palka pak- 250 kilomeetrit annavad konkurenti- kute majandusnäitajate poolest küün- ku. ritest nimetab Tohv veel maakonna kuvaid töökohti. dele üsna suure eelise,” lausub ta. ditakse Eesti keskmiseni, on võrukad “Tähtis on, et inimesed tunnetavad geograafilist asendit ning inimressursi Viimase kümne aastaga on järjest Kui ülikooliharidusega inimestele tuleviku suhtes positiivselt meelesta- vajadust areneda,” sõnab Raul Tohv vähenemist – inimeste väljarännet vähenenud ka sündide arv. Nende napib Võrumaal tööd, siis Tootsi sõ- tud. ning lisab, et senikaua kuni Võrumaal provintsilinnast Võrust on väga raske tegurite koosmõjul on Võrumaa elani- nul kummitab paljusid ettevõtjaid just Nii Tohv kui ka Toots ei näe põh- jätkub ettevõtlikke inimesi, läheb ka takistada. Kord suuremasse linna õp- ke arv, mis 10 aastat tagasi küündis oskustööliste nappus. “Kohati on maa- just, mis võiks Võrumaa arengut pi- siinne elu ülesmäge ning peagi peak- pima ja tööle asunud võrukad ei ole peaaegu 45 000 inimeseni, praegu- piirkondades raske leida lihttöölist, durdada. Tootsi sõnul peaks mängu sid Võrumaa näitajad küündima vä- altid kodulinna naasma. seks vähenenud napi 39 000ni. kes suudaks ka kaheksa tundi päevas tulema mõni eriti must stsenaarium, hemalt Eesti keskmiste näitajateni. 10 Äripäeva lisa 11. september 2003

ü ldandmed Võrumaa firmade üldandmed

firma nimi tegevusalad tegevjuht asuta- asukoht kodulehekülg põhiosanikud (koos osalusprotsendiga) misaeg

Abris AS ...... jalatsite tootmine ja realiseerimine ...... Väino Palo ...... 1993 ...... Võru ...... www.abris.ee ...... oma vabriku töötajad ...... Ako AS ...... metsa ülestöötamine, saematerjali tootmine ning teravilja töötlemine ...... Agu Ilves ...... 1992 ...... Antsla vald ...... 4 * 25% eraisikud ...... Altor-San OÜ ...... sanitaartehnika jaekaubandus ...... Urmas Kadastu ...... 1992 ...... Võru ...... ei avalda ...... AMI Treipuit OÜ ...... mööblidetailide tootmine ja müük ...... Aivar Dobris ...... 1995 ...... Võru ...... – ...... Anro PT OÜ ...... puitdetailide valmistamine ...... Roland Luks ...... 1994 ...... Võru ...... www.anro.ee ...... ei avalda ...... Antsla Kütus OÜ*** ...... kütuse ja kauba jaemüük ...... Tarmo Tarend ...... 2001 ...... Antsla vald ...... – ...... Antsla Tarbijate Ühistu ...... jaekaubandus ...... Roman Provotorov ...... 1903 ...... Antsla ...... ühistu liikmed ...... Arke Lihatööstus AS ...... liha töötlemine ...... Andres Trumm ...... 1993 ...... Parksepa alevik ...... ei avalda ...... Atorat OÜ ...... puidu ost-müük ...... Urmas Uder ...... 1997 ...... Võru vald ...... ei avalda ...... Auto Võru AS ...... transporditeenused ...... Tõnis Koit-Pihu ...... 1975 ...... Võru ...... Tõnis-Koit Pihu 51%, Valjo Liivamägi 24,5%, Eesti Tarbijateühistute Keskühistu 24,5% ...... Barrus AS ...... saematerjali tootmine, liimitud puitkilbi ja ning täispuitmööbli tootmine ...... Arno Tammjärv ...... 1993 ...... Verijärve ...... www.barrus.ee ...... Arno Tammjärv 100% ...... Diibens AS* ...... mootorikütuse, määrdeainete ja muude ekspluatatsioonimaterjalide jaemüük .... Jaanus Mill ...... 1992 ...... Võru ...... – ...... Eesti Leivalinnase OÜ ...... leivalinnase tootmine ...... Arvi Prants ...... 1996 ...... Võru ...... Arvi Prants 33%, Ursel Kaarna 33%, Subbotsev 33% ...... Eltron Projekt OÜ ...... üldehitus, elektritööd, sh projekteerimine, sanitaartehnilised tööd ...... Üllar Sikk ...... 1995 ...... Võru ...... www.hot.ee/eltonprojekt .... ei avalda ...... Emeri Kaubanduse OÜ ...... külmutatud ja jahutatud toidukaupade hulgimüük ...... Elar Kuus ...... 1991 ...... Võru ...... ei avalda ...... Endor Transport OÜ ...... transpordi- ja veoteenused; mootorsõidukite remont ja hooldus ...... Tiit Tomson ...... 2000 ...... Võru ...... Urmas Uder 100% ...... Enerel OÜ ...... elektrimontaaþitööd, elektripaigaldiste projekteerimine, ventilatsioonitööd ...... Heiki Moltsaar ...... 1997 ...... Võru ...... www.enerel.ee ...... ei avalda ...... Eritanes OÜ ...... jaekaubandus ...... Hendrik Vikisk ...... 2000 ...... Võru ...... ei avalda ...... ET Torel OÜ* ...... sanitaartehnilised ja elektritööd ning seadmete müük ...... Genadi Kasemaa ...... 1994 ...... Võru ...... – ...... Förmann NT AS ...... saematerjali tootmine, rahvusvaheline autotransport ...... Henni Nassar ...... 1993 ...... Vastseliina ...... Henni Nassar 100% ...... GM Panels OÜ ...... liimpuitplaadi tootmine ...... Urmas Lillepalu ...... 2000 ...... Sõmerpalu vald ...... Gronbjerg Möbelindustri AS 100% ...... Hasler Kaubandus AS* ...... ehitusmaterjalide jae- ja hulgimüük ...... Roland Lust ...... 1992 ...... Võru ...... – ...... H-Central AS ...... hakkepuidu tootmine (36,3%), transporditeenused (633,1%) ...... Urmas Kalda ...... 1992 ...... Haanja ...... Urmas Kalda 19,6%, Jüri Planhof 19,2%, Aivo Võsu 19,6%, Uno Kons 18,8%, Ain Heier 12,8%, Jonas Iibis Puit AS ...... puidu töötlemine ...... Mati Siim ...... 1992 ...... Võru vald ...... ei avalda ...... Johnny AS ...... kütuse-, toidu-, ja esmatarbekauba jaemüük ...... Urmas Johanson ...... 1993 ...... Võru vald ...... www.johnny.ee ...... Urmas Johanson 25%, Kalmer Johanson 25%, Helgi Johanson 25%, Kalju Johanson 25% ...... Kagu AUTO AS ...... autokaupade müük ...... Kalmer Zahkna ...... 1994 ...... Võru ...... zone.ee/kaguauto ...... Hillar Zahkna 50% ja Kalmer Zahkna 50% ...... Kagu-Eesti Turvas AS* ...... kasvu-, väetis- ja alusturba tootmine ja realiseerimine ...... Olev Kauts ...... 1992 ...... Parksepa alevik ...... Mikskaar AS 41,5%, Niilo Peedosaar 12%, Ketal Võru OÜ 12% ...... Kapa Puit AS ...... täispuidust uste, suvemajade, aiamööbli ja profiilliistude tootmine ...... Arno Kirsimägi ...... 1993 ...... Lasva vald ...... Arno Kirsimägi 44%, Raivo Hallik 19%, Enn Järvpõld 15% ...... Karet Metall OÜ ...... metalltoodete valmistamine ...... Kalev Mandel ...... 1993 ...... Urvaste vald ...... Kivi, Mandel, Pihu, Raudpuu OÜ ...... Karlsson Puit OÜ ...... puidu kokkuost ja töötlemine, kaubandus, kosmeetika ...... Ülo Raudsepp ...... 1993 ...... Rõuge vald ...... Ülo Raudsepp 100% ...... Karu Logging AS* ...... metsa ülestöötamine, metsatehnika müük, hooldus, remont, varuosade müük ...... 1993 ...... Võru ...... – ...... Katro EA AS* ...... ravimite müük ...... Endel Allais ...... 1992 ...... Võru ...... – ...... Kern-Liebers Eesti OÜ ...... metall-lindist spiraalvedrude valmistamine ...... Igor Gorðkov ...... 1998 ...... Võru ...... www.kernliebers.com ...... ei avalda ...... Kitt-Grupp OÜ ...... puidu töötlemine ...... Ants Urb ...... 1998 ...... Võru ...... Ants Urb 48%, Indrek Kõivumägi 28%, Ülo Keem 24% ...... Kiviliiv OÜ ...... karjäärimajandus ja liiva töötlemine ...... Kalmer Kikkas ...... 1994 ...... Vastseliina vald ...... Kalmer Kikkas 50%, Madis Einla 50% ...... KPG AS ...... kummijalanõude, purgikaante ja tööriistade hulgimüük, toidukaupade jaemüük . Ursel Kaarna ...... 1996 ...... Võru ...... www.kpg.ee ...... ei avalda ...... K-Piim TÜH* ...... piima ost-müük, varumine, sisendite ost-müük ...... Kalmer Kongo ...... 1999 ...... Sõmerpalu vald ...... – ...... Kurmik AS* ...... üldehitus-, projekteerimis- ja remonditööd ...... Andri Needo ...... 1992 ...... Võru ...... – ...... Laikum OÜ ...... metsamaterjali ülestöötamine ...... Urmas Mürk ...... 1999 ...... Võru ...... Atsi Hütsi 100% ...... Lapi Metallitööd AS ...... põllumajandus- ja puidutöömasinate valmistamine, jaemüük ...... Kalev Piirimägi ...... 1992 ...... Võru vald ...... www.lapimetall.ee ...... Kalev Piirimägi 39%, Toivo Vare 39% ...... Lasva Liimpuidu AS ...... puidu töötlemine ...... Juho Toomik ...... 1994 ...... Lasva vald ...... www.lasvaliimpuidu.ee ...... Juho Toomik 70% ...... Linda Nektar AS ...... veinide tootmine ...... Jaak Uba ...... 1992 ...... Kobela alevik ...... Fermex International OÜ 71% ...... Lõunaratas OÜ ...... jalgrataste, nende tarvikute ja spordikaupade jaemüük ...... Hillar Zahkna ...... 1998 ...... Võru ...... Hillar Zahkna 100% ...... Mait & Mets OÜ ...... metsamaterjali ost-müük, raamatupidamisteenused ...... Mait Prätz ...... 1999 ...... Antsla ...... Mait Prätz 100% ...... Mehka Võru AS ...... metsa- ja aiatööriistade müük ja hooldus ...... Peep Raid ...... 1992 ...... Võru ...... ei avalda ...... Motelso OÜ ...... hotellimajandus, hotell Kubija ...... Hugo Prants ...... 1998 ...... Võru ...... www.kubija.ee ...... Aigar Pindmaa 100% ...... Nancotex Eesti OÜ ...... rõivaste õmblemine ...... Merike Gorðkova ...... 1993 ...... Võru ...... Hannu Kalmi 50%, Harri Kalmi 25%, Juhani Kalmi 25% ...... OptiPRO OÜ ...... prillide valmistamine ja jaemüük ...... Varju Lauri ...... 1993 ...... Võru ...... Varju Lauri 51%, Bruno Lauri 49% ...... Orcus-Hades OÜ* ...... toidu- ja esmatarbekaupade jaemüük ...... Janek Kangur ...... 1994 ...... Võru ...... – ...... P-Halling OÜ* ...... puidu hööveldamine ...... Erkki Luuk ...... 1994 ...... Võru ...... – ...... Plangi Trans OÜ* ...... autotransporditeenused ...... Urmas Plang ...... 1997 ...... Sõmerpalu vald ...... – ...... PMA AS ...... meditsiiniteenused ...... Aira Tokko ...... 1993 ...... Võru ...... Indrek Truija 85% ...... PNK Grupp OÜ ...... saematerjali tootmine ja müük ...... Aivar Kelder ...... 1993 ...... Vastseliina vald ...... Aivar Kelder 50%, Andres Nagel 50% ...... Raam Transport OÜ ...... transporditeenused, hooldus- ja remonditeenused ...... Meelis Raam ...... 1994 ...... Võru ...... Meelis Raam 67%, Peedu Metsik 33% ...... Rauameister AS ...... metallist transportööride tootmine ...... Harri Gunnar Rantala ...... 1996 ...... Väimela alevik ...... 7 Soome eraisikut kõik 14% osalusega ...... Raudpuu OÜ ...... saetööstusele transportööride ost-müük ning paigaldamine ...... Helve Alla ...... 1999 ...... Võru ...... Soome eraisikud 60%, Eesti ettev. 30%, Eesti eraisikud 10% ...... Regor Puit OÜ ...... saematerjali tootmine ...... Veiko Halle ...... 1995 ...... Võru ...... www.regorpuit.ee ...... Veiko Haller 51,3%, Rait Kolling 48,7% ...... RehPol AS ...... plast- ja liimpuitakende ja uste tootmine, paigaldamine; tisleritooted ...... Rain Raita ...... 1994 ...... Võru ...... www.rehpol.ee ...... Eesti eraisikud ...... Ritico OÜ ...... jalatsite, jalatsitarvikute tootmine ja hulgimüük ...... Rait Tillmann ...... 1993 ...... Võru vald ...... www.ritico.ee ...... Rait Tillmann 100% ...... Rugosa OÜ*** ...... saematerjali tootmine, töötlemine ja turustamine ...... Kalmer Kond ...... 2001 ...... Mõniste vald ...... – ...... Rõuge Puit OÜ ...... saematerjali tootmine ja kuivatamine ...... Johan Palu ...... 1991 ...... Rõuge vald ...... ei avalda ...... Saarlase Saeveski AS ...... saematerjali tootmine ...... Kalev Kirch ...... 1994 ...... Rõuge vald ...... ei avalda ...... Saka Kaubanduse AS* ...... toidukaupade müük (80%), ehituskaupade müük (16%) ...... Erki Saarman ...... 1992 ...... Võru ...... – ...... Selista Ehitus OÜ ...... üldehitus- ja viimistlustööd ...... Indrek Klampe ...... 1998 ...... Võru ...... ei avalda ...... Semuehitus AS ...... ehitus ja ehitusmaterjalide müük ...... Meelis Munski ...... 1993 ...... Võru ...... www.semuehitus.ee ...... Meelis Munski 100% ...... Semugrupp OÜ*** ...... ehitusmaterjalide müük ...... Riina Austa ...... 2001 ...... Võru ...... Riina Austa 100% ...... Sillepol OÜ* ...... metsamaterjali ost-müük, ümarmaterjali töötlemine ...... Joel Nool ...... 1999 ...... Rõuge vald ...... – ...... Sirje AS ...... puidust mööblidetailide valmistamine ...... Allar Toomik ...... 1991 ...... Võru ...... ei avalda ...... SKS Võru OÜ ...... sanitaar-, keskkütte- ja ventilatsioonimaterjalide jae- ja hulgimüük ...... Priit Pirn ...... 1999 ...... Võru ...... www.sks.ee ...... Priit Pirn 100% ...... Spaatel OÜ ...... ehitustegevus (98,2%) ...... Valdeko Jentson ...... 1998 ...... Võru ...... ei avalda ...... Stoik KBM AS* ...... alkohoolsete jookide jae- ja hulgikaubandus ...... Aivar Maask ...... 1998 ...... Võru ...... – ...... Suwem AS ...... täispuidust mööbli valmistamine ...... Kaido Mäesalu ...... 1992 ...... Võru ...... www.suwem.ee ...... Kaido Mäesalu 42,5%, Viljar Repp 42,5%, Gunnar Kirsipuu 7,5%, Raimo Mäesalu 7,5% ...... Sän & Män OÜ ...... ümar- ja saematerjali müük (91,1%), transporditeenused (8%) ...... Taivo Tuusis ...... 1997 ...... Rõuge vald ...... Taivo Tuusis 100% ...... Tarwe OÜ ...... uute kodumasinate müük, kodukaupade garantiiremont ja -hooldus ...... Peeter Reismann ...... 1992 ...... Võru ...... ei avalda ...... Toftan AS ...... saematerjali tootmine ja turustamine ...... Tiit Kolk ...... 1994 ...... Sõmerpalu vald .. www.toftan.ee ...... Hebeda Trä AB 60%, Thomesto OY 40% ...... Tootmisbaas OÜ ...... kaubabetooni ja raudbetooni tootmine ...... Ain Tarrend ...... 2000 ...... Võru ...... ei avalda ...... Vee-Ekspert OÜ* ...... kütte- ja veevarustussüsteemide ja -võrkude ehitus ja seadmete paigaldamine ... Toomas Sepp ...... 1997 ...... Vana-Antsla alevik ...... – ...... Vehu Trans AS ...... rahvusvaheliste transporditeenuste osutamine ...... Peedu Ventsel ...... 1994 ...... Võru maakond ...... Peedu Ventsel 100% ...... Wermo AS** ...... täispuidust toodete (71,3%) ja mööbli müük ...... Olev Lüütsepp ...... 1947 ...... Võru ...... www.wermo.ee ...... Neinar Seli 54%, Veljo Ipits 39,2%, Richard Mutso 4,9% ...... VGT AS ...... aparaadiehitus (gaasianalüsaatorid), masinaehituslikud metallallhanketööd ...... Einar Kuuse ...... 1993 ...... Võru ...... www.hot.ee/asvgt ...... – ...... Vimperg OÜ* ...... ehitus ja Rannila profiili müük ...... Lembit Vallner ...... 1996 ...... Võru ...... – ...... VK Traktorikaubad OÜ ...... traktorite, põllumajandusmasinate ja tagavaraosade import, jae- ja hulgmüük .... Vladimir Kulikov ...... 1999 ...... Võru ...... ei avalda ...... Võhandu Põllumajanduse OÜ ...... piima ja liha tootmine ...... Kalmer Kongo ...... 1993 ...... Sõmerpalu vald ...... ei avalda ...... Võrko OÜ ...... tänavate, kõnniteede korrashoid ja ehitus, haljasalade ja parkide hooldus ...... Jaan Haga ...... 1990 ...... Võru ...... Võru Linnavalitsus ...... Wõro Kommerts AS ...... vorsti- ja lihatoodete tootmine; Wõro kaubamärk ...... Aigar Pindmaa ...... 1993 ...... Võru ...... www.woro.ee ...... IMCO Valdus OÜ 91,9% ...... Võru Apteek OÜ* ...... ravimite jaemüük ...... Aime Rohtmaa ...... 1990 ...... Võru ...... Aime Rohtmaa 87,5%, Kaido Rohtmaa 12,5% ...... Võru Autoaed OÜ* ...... kasutatud autode müük ...... Leho Zerel ...... 1998 ...... Kose alevik ...... Leho Zerel 100% ...... Võru EMPAK AS ...... pehme mööbli tootmine ja ehitusmaterjalide jaemüük ...... Ats Ago ...... 1991 ...... Võru ...... www.empak.ee ...... Ats Ago 71,8%, Espak AS 15,5% ...... Võru Galvaanika AS ...... metallpindade galvaaniline kate ...... Igor Gorðkov ...... 1990 ...... Võru ...... www.vg.ee ...... ei avalda ...... Võru Hallid AS ...... ehituslike metallkonstruktsioonide tootmine ...... Ago Keir ...... 1995 ...... Võru ...... www.hallid.ee ...... Võru KEK AS 51,75%, eraisikud ...... Võru Juust AS ...... juustu tootmine ...... Heiki Pensa ...... 1995 ...... Võru ...... www.vjuust.ee ...... Saviola Eesti AS 57,7%, Sampo Pank 35,6% ...... Võru Kinnisvara OÜ ...... eluruumide haldamine ning sanitaartehnilised ja elektritööd ...... Mati Kriis ...... 1992 ...... Võru ...... Mati Kriis 100% ...... Võru Polar OÜ ...... elektroonikaseadmete hooldus, remont, müük, vahendus ...... Vijard Vello ...... 1993 ...... Võru ...... ei avalda ...... Võru Seeder OÜ ...... mööbli ja ehitusmaterjalide tootmine ja müük (92%) ...... Oleg Udodov ...... 1996 ...... Võru ...... www.hot.ee/voruseeder ..... Oleg Udodov 99,7% ...... Võru Soojus AS ...... soojusenergia tootmine ja müük ...... Tõnu Kulla ...... 1990 ...... Võru ...... Võru linn 100% ...... Võru Tarbijate Ühistu ...... jae- ja hulgimüük ...... Elmo Suiste ...... 1911 ...... Võru ...... www.vty.ee ...... ühistu liikmed 100% ...... Võru Teataja AS* ...... päevalehtede kirjastamine ...... Kalev Annom, ...... 1990 ...... Võru ...... www.estpak.ee/~teataja .... Kalev Annom, Naima Navi, Maire Kriis, Kaido Jakobi ...... Võru Trans OÜ ...... transporditeenused, kaubadeklaratsioonide koostamine ja maakleriteenused .... Hanno Järv ...... 1993 ...... Võru ...... www.vorutrans.ee ...... Autovedur OÜ 96,6% ...... Võru Vesi AS* ...... tarbijate veega varustamine ja kanalisatsiooni ärajuhtimine ning puhastamine .... Margus Sinimäe ...... 1990 ...... Võru ...... – ...... Väimela Põllumajanduse OÜ* ...... piimakarja- ja seakasvatus ning taimekasvatus ...... Priit Süüden ...... 1995 ...... Väimela alevik ...... – ...... Maakonna exceli- * justiitsministeeriumi registrikeskuse andmed Äripäeva maakonna TOPide andmebaasid ** konsolideeritud koos ettevõtete kontaktandmetega müügil ***ei ole tegutsenud kaht järjestikust majandusaastat ettevõtete internetipoes: pood.aripaev.ee andmebaasid Lisainfo telefonil 667 0380 Võrumaa TOP Äripäeva lisa 11. september 2003 11

toimetaja Liina Leiten tel 667 0109, e-post [email protected] f inantsandmed Võrumaa firmade finantsandmed

töötajate koht firma nimi realiseerimise realiseerimise puhaskasum puhaskasum prognoositav prognoositav omakapital omakapital koht arv 2002 TOPis netokäive netokäive (kahjum) (kahjum) realiseerimise puhaskasum 2001 2002 TOPis 2001 2002 2001 2002 netokäive 2003 (tuh kr) (tuh kr) (tuh kr) ...... 111 ...... 39. (tuh kr) (tuh kr) (tuh kr) (tuh kr) 2003 (tuh kr) ...... 37 ...... 65...... 4 ...... 35. Abris AS ...... 12 902 ...... 14 684 ...... 1 233 ...... 965 ...... 16 000 ...... 1 100 ...... 3 127 ...... 3 821 ...... 39...... 12 ...... – Ako AS ...... 6 783 ...... 7 335 ...... 52 ...... 50 ...... 8 400 ...... 300 ...... 3 930 ...... 3 898 ...... 65...... 22 ...... 3. Altor-San OÜ ...... 4 084 ...... 5 579 ...... 317 ...... 515 ...... 1 238 ...... 1 752 ...... 35...... 9 ...... – AMI Treipuit OÜ ...... 3 750 ...... 4 007 ...... 458 ...... 429 ...... 4 000 ...... 400 ...... 1 627 ...... 2 056 ...... – ...... 80 ...... 46. Anro PT OÜ ...... 8 469 ...... 11 469 ...... 829 ...... 2 707 ...... 3 012 ...... 8 719 ...... 3...... 49 ...... 7. Antsla Kütus OÜ*** ...... 5 659 ...... 12 285 ...... 302 ...... 357 ...... 1 270 ...... – ...... 12 ...... 23. Antsla Tarbijate Ühistu ...... 49 790 ...... 52 177 ...... 1 356 ...... 1 123 ...... 54 500 ...... 1 200 ...... 7 562 ...... 8 690 ...... 46...... 88 ...... 2. Arke Lihatööstus AS ...... 37 500 ...... 34 344 ...... 1 900 ...... 5 100 ...... 30 600 ...... 2 600 ...... 5 000 ...... 8 200 ...... 7...... 155 ...... 43. Atorat OÜ ...... 7 150 ...... 7 982 ...... 1 271 ...... 1 328 ...... 9 000 ...... 1 400 ...... 1 430 ...... 2 484 ...... 23...... 10 ...... – Auto Võru AS ...... 29 475 ...... 32 641 ...... 1 392 ...... 3 206 ...... 33 000 ...... 3 000 ...... 2 286 ...... 5 492 ...... 2...... 18 ...... 56. Barrus AS ...... 117 907 ...... 144 736 ...... 1 705 ...... 911 ...... 118 000 ...... 4 500 ...... 32 065 ...... 30 399 ...... 43...... 26 ...... 44. Diibens AS* ...... 13 570 ...... – ...... 321 ...... – ...... 2 242 ...... – ...... – ...... 11 ...... 41. Eesti Leivalinnase OÜ ...... 6 391 ...... 6 257 ...... 1 823 ...... 991 ...... 7 000 ...... 1 000 ...... 5 434 ...... 6 293 ...... 56...... 13 ...... – Eltron Projekt OÜ ...... 8 850 ...... 14 221 ...... 112 ...... 90 ...... 254 ...... 344 ...... 44...... 48 ...... 68. Emeri Kaubanduse OÜ ...... 27 051 ...... 29 524 ...... 507 ...... 557 ...... 29 000 ...... 500 ...... 1 823 ...... 2 031 ...... 41...... 12 ...... 57. Endor Transport OÜ ...... 2 809 ...... 3 360 ...... -182 ...... 513 ...... 3 700 ...... 600 ...... 518 ...... 1 031 ...... – ...... 24 ...... – Enerel OÜ ...... 26 404 ...... 21 553 ...... 2 440 ...... -498 ...... 24 000 ...... 1 000 ...... 3 689 ...... 2 786 ...... 68...... 68 ...... 25. Eritanes OÜ ...... 5 768 ...... 12 223 ...... -147 ...... 47 ...... 11 195 ...... 40 ...... -107 ...... -60 ...... 57...... 72 ...... 15. ET Torel OÜ* ...... 9 051 ...... – ...... 175 ...... – ...... 731 ...... – ...... – ...... 24 ...... – Förmann NT AS ...... 41 141 ...... 41 956 ...... 4 945 ...... 4 872 ...... 18 799 ...... 20 625 ...... 25. s Ljunggwist 10% ...... 35 ...... 42. GM Panels OÜ ...... 40 149 ...... 64 470 ...... 2 836 ...... 2 268 ...... 80 000 ...... 4 000 ...... 2 141 ...... 4 869 ...... 15...... 15 ...... 34. Hasler Kaubandus AS* ...... 7 452 ...... – ...... -246 ...... – ...... 1 839 ...... – ...... – ...... 125 ...... 45. H-Central AS ...... 16 641 ...... 18 980 ...... 935 ...... 756 ...... 20 000 ...... 850 ...... 3 241 ...... 3 996 ...... 42...... 5 ...... 40. Iibis Puit AS ...... 5 311 ...... 6 652 ...... 295 ...... 559 ...... 8 000 ...... 700 ...... 1 173 ...... 1 612 ...... 34...... – ...... – Johnny AS ...... 75 744 ...... 99 885 ...... 38 ...... 168 ...... 120 000 ...... 300 ...... 13 801 ...... 13 945 ...... 45...... 48 ...... 5. Kagu AUTO AS ...... 5 074 ...... 5 539 ...... 43 ...... 429 ...... 6 000 ...... 100 ...... 703 ...... 1 132 ...... 40...... 13 ...... – Kagu-Eesti Turvas AS* ...... 16 269 ...... – ...... 1 450 ...... – ...... – ...... – ...... 12 ...... – Kapa Puit AS ...... 9 965 ...... 14 422 ...... 236 ...... 1 472 ...... 16 000 ...... 1 500 ...... 938 ...... 2 410 ...... 5...... 16 ...... – Karet Metall OÜ ...... 3 589 ...... 2 510 ...... 172 ...... -248 ...... 1 722 ...... 1 474 ...... – ...... 10 ...... – Karlsson Puit OÜ ...... 4 367 ...... 4 051 ...... 325 ...... -4 ...... 4 300 ...... 300 ...... 1 485 ...... 1 481 ...... – ...... 15 ...... 36. Karu Logging AS* ...... 9 847 ...... – ...... -490 ...... – ...... 1 171 ...... – ...... – ...... 11 ...... 16. Katro EA AS* ...... 6 784 ...... – ...... -315 ...... – ...... 86 ...... – ...... – ...... 11 ...... – Kern-Liebers Eesti OÜ ...... 16 555 ...... 15 935 ...... 2 897 ...... 2 100 ...... 2 000 ...... 7 298 ...... 6 398 ...... 36...... 12 ...... 13. Kitt-Grupp OÜ ...... 7 449 ...... 9 669 ...... 595 ...... 1 058 ...... 11 000 ...... 1 000 ...... 1 129 ...... 2 196 ...... 16...... – ...... – Kiviliiv OÜ ...... 5 531 ...... 5 358 ...... 957 ...... 357 ...... – ...... – ...... – ...... 72 ...... – KPG AS ...... 8 804 ...... 11 356 ...... 812 ...... 1 765 ...... 14 000 ...... 1 000 ...... 3 762 ...... 5 528 ...... 13...... 8 ...... 8. K-Piim TÜH* ...... 167 656 ...... – ...... 1 993 ...... – ...... 2 540 ...... – ...... – ...... 68 ...... 52. Kurmik AS* ...... 18 940 ...... – ...... -330 ...... – ...... 1 137 ...... – ...... – ...... 44 ...... 20. Laikum OÜ ...... 5 661 ...... 7 494 ...... 761 ...... 1 560 ...... 7 500 ...... 1 354 ...... 2 914 ...... 8...... 14 ...... 66. Lapi Metallitööd AS ...... 16 782 ...... 18 616 ...... 2 510 ...... 905 ...... 20 000 ...... 1 000 ...... 5 257 ...... 6 162 ...... 52...... 9 ...... 51. Lasva Liimpuidu AS ...... 14 533 ...... 16 468 ...... 2 161 ...... 2 492 ...... 18 500 ...... 2 500 ...... 9 083 ...... 11 976 ...... 20...... 4 ...... 33. Linda Nektar AS ...... 4 399 ...... 4 737 ...... -930 ...... -513 ...... 5 000 ...... 300 ...... 4 124 ...... 3 612 ...... 66...... 22 ...... 55. Lõunaratas OÜ ...... 7 149 ...... 6 704 ...... 434 ...... 522 ...... 6 800 ...... 432 ...... 972 ...... 1 493 ...... 51...... 23 ...... 24. Mait & Mets OÜ ...... 4 411 ...... 19 710 ...... -4 ...... 114 ...... 15 000 ...... 85 ...... 212 ...... 326 ...... 33...... 35 ...... 70. Mehka Võru AS ...... 18 688 ...... 18 687 ...... 1 446 ...... 933 ...... 20 000 ...... 1 200 ...... 4 240 ...... 4 823 ...... 55...... 12 ...... 53. Motelso OÜ ...... 4 446 ...... 6 799 ...... 402 ...... 709 ...... 9 000 ...... 900 ...... 616 ...... 1 324 ...... 24...... 17 ...... – Nancotex Eesti OÜ ...... 4 796 ...... 4 244 ...... 86 ...... -161 ...... 500 ...... 40 ...... 40 ...... 70...... 1 ...... – OptiPRO OÜ ...... 3 723 ...... 4 128 ...... 545 ...... 404 ...... 4 500 ...... 500 ...... 887 ...... 1 291 ...... 53...... 27 ...... – Orcus-Hades OÜ* ...... 19 272 ...... – ...... 146 ...... – ...... 122 ...... – ...... – ...... 58 ...... 32. P-Halling OÜ* ...... 10 056 ...... – ...... 632 ...... – ...... 1 640 ...... – ...... – ...... 34 ...... 58. Plangi Trans OÜ* ...... 15 288 ...... – ...... 210 ...... – ...... 1 280 ...... – ...... – ...... 16 ...... 30. PMA AS ...... 9 013 ...... 10 412 ...... 530 ...... 906 ...... 10 000 ...... 900 ...... 2 492 ...... 3 398 ...... 32...... 60 ...... 1. PNK Grupp OÜ ...... 11 474 ...... 17 831 ...... 78 ...... 44 ...... 3 945 ...... 3 989 ...... 58...... 6 ...... 18. Raam Transport OÜ ...... 10 922 ...... 11 906 ...... 734 ...... 965 ...... 1 581 ...... 2 546 ...... 30...... 50 ...... 49. Rauameister AS ...... 30 852 ...... 40 585 ...... 4 090 ...... 5 518 ...... 50 000 ...... 6 000 ...... 7 582 ...... 11 074 ...... 1...... 52 ...... 29. Raudpuu OÜ ...... 4 298 ...... 6 987 ...... 394 ...... 823 ...... 1 002 ...... 1 825 ...... 18...... 34 ...... 12. Regor Puit OÜ ...... 26 497 ...... 28 948 ...... 2 209 ...... 906 ...... 34 000 ...... 2 000 ...... 4 595 ...... 5 653 ...... 49...... 28 ...... – RehPol AS ...... 24 028 ...... 25 334 ...... 462 ...... 1 075 ...... 27 000 ...... 1 300 ...... 2 854 ...... 3 929 ...... 29...... 22 ...... 64. Ritico OÜ ...... 9 263 ...... 12 011 ...... 832 ...... 1 475 ...... 15 000 ...... 1 700 ...... 1 719 ...... 3 063 ...... 12...... 29 ...... 47. Rugosa OÜ*** ...... 3 972 ...... 12 602 ...... 216 ...... 432 ...... 15 000 ...... 300 ...... 256 ...... 687 ...... – ...... 56 ...... – Rõuge Puit OÜ ...... 3 533 ...... 4 123 ...... 232 ...... 74 ...... 899 ...... 958 ...... 64...... 45 ...... 4. Saarlase Saeveski AS ...... 9 826 ...... 12 122 ...... -92 ...... 302 ...... 13 000 ...... 400 ...... 1 894 ...... 2 196 ...... 47...... 115 ...... 10. Saka Kaubanduse AS* ...... 23 991 ...... – ...... 163 ...... – ...... 1 718 ...... – ...... – ...... 1 ...... – Selista Ehitus OÜ ...... 8 711 ...... 21 000 ...... 50 ...... 1 100 ...... 30 000 ...... 2 500 ...... 239 ...... 1 751 ...... 4...... 4 ...... – Semuehitus AS ...... 53 953 ...... 75 311 ...... 288 ...... 2 014 ...... 90 000 ...... 4 000 ...... 4 005 ...... 6 019 ...... 10...... 83 ...... 63. Semugrupp OÜ*** ...... 6 302 ...... 16 483 ...... 37 ...... 51 ...... 16 000 ...... 100 ...... 77 ...... 128 ...... – ...... 14 ...... 6. Sillepol OÜ* ...... 11 584 ...... – ...... -74 ...... – ...... 3 ...... – ...... – ...... 10 ...... 17. Sirje AS ...... 12 754 ...... 14 137 ...... 1 756 ...... 169 ...... 18 000 ...... 1 200 ...... 7 258 ...... 7 447 ...... 63...... 7 ...... – SKS Võru OÜ ...... 4 278 ...... 33 300 ...... 293 ...... 1 143 ...... 53 000 ...... 4 700 ...... 819 ...... 1 962 ...... 6...... 27 ...... 22. Spaatel OÜ ...... 3 879 ...... 6 223 ...... 10 ...... 654 ...... 4 000 ...... 30 ...... 122 ...... 776 ...... 17...... 20 ...... 38. Stoik KBM AS* ...... 6 885 ...... – ...... 483 ...... – ...... 913 ...... – ...... – ...... 7 ...... 61. Suwem AS ...... 8 304 ...... 9 545 ...... 1 125 ...... 1 477 ...... 11 500 ...... 1 100 ...... 2 953 ...... 4 275 ...... 22...... 103 ...... 9. Sän & Män OÜ ...... 9 644 ...... 11 981 ...... 495 ...... 475 ...... 696 ...... 1 171 ...... 38...... 26 ...... 50. Tarwe OÜ ...... 6 886 ...... 6 951 ...... 442 ...... 331 ...... 7 000 ...... 360 ...... 560 ...... 1 091 ...... 61...... 10 ...... – Toftan AS ...... 235 872 ...... 250 148 ...... 5 375 ...... 14 510 ...... 26 906 ...... 41 416 ...... 9...... 16 ...... 69. Tootmisbaas (end Endor Tootmisbaas) OÜ ...... 12 947 ...... 16 733 ...... 177 ...... 114 ...... 20 000 ...... 1 000 ...... 435 ...... 550 ...... 50...... – ...... 26. Vee-Ekspert OÜ* ...... 6 335 ...... – ...... 860 ...... – ...... 3 269 ...... – ...... – ...... 120 ...... – Vehu Trans AS ...... 10 366 ...... 9 720 ...... 1 428 ...... -223 ...... 450 ...... 6 429 ...... 6 233 ...... 69. 2 ...... 12 ...... – Wermo AS ...... 114 394 ...... 134 569 ...... 822 ...... 1 620 ...... 125 000 ...... 3 800 ...... 38 094 ...... 37 914 ...... 26...... 5 ...... 31. VGT AS ...... 7 455 ...... – ...... -1 625 ...... – ...... 11 000 ...... 1 281 ...... – ...... – ...... 75 ...... 67. Vimperg OÜ* ...... 7 041 ...... – ...... 55 ...... – ...... 320 ...... – ...... – ...... 51 ...... 59. VK Traktorikaubad OÜ ...... 4 827 ...... 6 475 ...... 410 ...... 559 ...... 6 600 ...... 500 ...... 842 ...... 1 401 ...... 31...... 195 ...... 27. Võhandu Põllumajanduse OÜ ...... 10 150 ...... 9 983 ...... 1 734 ...... 125 ...... 15 856 ...... 15 982 ...... 67...... – ...... – Võrko OÜ ...... 6 894 ...... 7 394 ...... 354 ...... 372 ...... 8 000 ...... 500 ...... 1 427 ...... 1 799 ...... 59...... – ...... – Wõro Kommerts AS ...... 189 849 ...... 177 275 ...... 18 388 ...... 16 127 ...... 185 000 ...... 10 000 ...... 47 670 ...... 32 360 ...... 27...... 45 ...... 19. Võru Apteek OÜ* ...... 13 400 ...... – ...... 865 ...... – ...... – ...... – ...... 25 ...... 11. Võru Autoaed OÜ* ...... 15 599 ...... – ...... 2 698 ...... – ...... – ...... – ...... 47 ...... 48. Võru EMPAK AS ...... 16 800 ...... 20 361 ...... 691 ...... 1 404 ...... 22 000 ...... 1 500 ...... 3 888 ...... 5 202 ...... 19...... 129 ...... 62. Võru Galvaanika AS ...... 5 800 ...... 6 917 ...... 1 933 ...... 2 648 ...... 7 800 ...... 2 500 ...... 2 475 ...... 3 231 ...... 11...... 45 ...... 28. Võru Hallid AS ...... 17 541 ...... 16 444 ...... -252 ...... 490 ...... 20 000 ...... 530 ...... 1 904 ...... 2 794 ...... 48...... 6 ...... 37. Võru Juust AS ...... 201 977 ...... 186 000 ...... 3 772 ...... 959 ...... 200 000 ...... 31 525 ...... 30 566 ...... 62...... 28 ...... 54. Võru Kinnisvara OÜ ...... 14 618 ...... 15 012 ...... 658 ...... 1 026 ...... 1 323 ...... 2 199 ...... 28...... 39 ...... 14. Võru Polar OÜ ...... 4 800 ...... 6 000 ...... 123 ...... 278 ...... 6 800 ...... 200 ...... 122 ...... 278 ...... 37...... 296 ...... 60. Võru Seeder OÜ ...... 4 592 ...... 5 811 ...... 539 ...... 426 ...... 8 000 ...... 600 ...... 1 756 ...... 2 126 ...... 54...... – ...... – Võru Soojus AS ...... 23 393 ...... 25 438 ...... 2 983 ...... 3 752 ...... 23 000 ...... 1 500 ...... 15 514 ...... 19 265 ...... 14...... 35 ...... 21. Võru Tarbijate Ühistu ...... 169 724 ...... 178 546 ...... 826 ...... 520 ...... 210 000 ...... 500 ...... 18 238 ...... 18 747 ...... 60...... – ...... – Võru Teataja AS* ...... 6 451 ...... – ...... 218 ...... – ...... – ...... – ...... 77 ...... – Võru Trans OÜ ...... 27 664 ...... 30 330 ...... 826 ...... 1 801 ...... 30 330 ...... 1 800 ...... 5 797 ...... 7 598 ...... 21. Võru Vesi AS* ...... 8 876 ...... – ...... 1 527 ...... – ...... 7 795 ...... – ...... – Väimela Põllumajanduse OÜ* ...... 11 810 ...... – ...... 2 272 ...... – ...... 9 648 ...... – ...... –

* justiitsministeeriumi registrikeskuse andmed ** konsolideeritud ***ei ole tegutsenud kaht järjestikust majandusaastat 12 Äripäeva lisa 11. september 2003 Võrumaa TOP

reklaamitoimetaja Anne Zimbrot tel 667 0060, e-post [email protected] Võrumaa Võrumaa rühib edetabelite lõpust ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SIHTASUTUSE ülespoole Kubija allinna poolt vaadates tundub Võrumaa olevat kauge, Unehoiukeskus Tmetsadetagune ja mägine maa. Siinne maastik on soodus- tanud inimeste iseolemist ja iseotsustamist, teinekord aga takistanud ka ettevõtjate ja avaliku sektori juhtide vahelisi tulu- muudab norskaja said koostööleppeid.

Võrumaa metsad on ressurss, millel suuresti baseerub siinne peamine ja praegu edukaim majandusharu – puidu- ja mööbli- elu tööstus. Selle ala tegijad annavad suure osa Võrumaa ettevõtete kogukäibest ja tänu sellele ületab Võrumaa ekspordi-impordi Kubija hotelli juures alates 2002. aastast tegutsevas unehoiu- bilansis eksport importi umbes kaks korda. Puidusektor suunaga keskuses uuritakse ja ravitakse magusat und häirivaid tervise- töömahukale ja oskustööd nõudvale mööblitööstusele on vald- muresid. Unehoiukeskuse juhataja Mae Pindmaa sõnul on une- kond, mille arengupotentsiaalis Võrumaa jaoks ei kahtle keegi. häired ja norskamine üldjuhul ravitavad ning aina enam julgevad Enamik välisosalusega ettevõtteid Võrumaal tegutseb just selles selle probleemiga arsti poole pöörduda ka eestlased. sektoris. Oma investeerimisotsust Võrumaa kasuks on neid mõju- tanud tegema lisaks kvaliteetse puidu ja Eesti piirideni viivate kiirete ühendusteede olemasolule ka nüüdisaegse erialase välja- Kas selline unehoiukeskus nagu Kubijal on Eestis ainukene? õppega tööjõud. Ajakohast õpet jagab Võrumaa Kutseharidus- keskus Väimelas. Kubija hotelli unehäirete, sealhulgas uneaegsete hingamisseisakute ehk uneapnoe, diagnoosimise ja raviga tegelev erameditsiinikeskus on Eestis tõepoo- Mägised maad olid traditsioonilisele põllumajandusele õnne- lest ainuke. Uneapnoeproblemaatika tõsidusest aitas aru saada Tartu Ülikooli tuseks. Paljud keset kupleid ja järvi elavad inimesed näevad selles Kõrvakliiniku professor Mart Kull, kes on selliste haigetega tegelnud juba aga võimalust turismindusega tegelemiseks. Võrumaa on Otepää aastaid. kõrval üks tihedamalt väikesi maaturismiettevõtteid täis tipitud piirkondi. Üle-eestilise tähtsuse omandab lähiaastail Haanja tu- On uneuuringud siis omaette teadusharu? rismikeskus, kus on Phare finantseeringu kaasabil valmimas talispordikeskus ning uue näo saamas Munamäe torn. Haanja Maailmas alustati uneuuringute ja uneaegsete hingamishäirete raviga 1980. vallavalitsuse edukas tegevus erinevate finantseerimisvõimaluste aastate alguses. Et tegemist on tõsiseltvõetava meditsiiniharuga, sellest annab kasutamisel on muutnud sealse investeerimiskeskkonna ettevõt- tunnistust ka sel suvel Helsingis toimunud seitsmes ülemaailmne uneapnoe jatele atraktiivseks – kinnisvarahinnad Haanja asulas on kerkinud kongress. Sellel osaledes saime veel kord kinnitust, et uneapnoe ei ole pelgalt viimase aastaga peaaegu Võru linna tasemele. Haanjasse inves- “norskamise haigus”, vaid on otseses seoses südame-veresoonkonna haiguste, teerimise huvilisi käib Võrumaa ettevõtluskeskuses “pinda son- hingamispuudulikkuse, ülekaalulisuse, suhkruhaiguse ja teiste ainevahetushai- deerimas” päris tihti. guste tekkemehhanismidega. Loomulikult on Võrumaa majanduselu mitmepalgelisem ja Kas unehäired ja norskamine on alati ravitavad? Mida selleks enim valdkondi haarav kui tegelemine ainult puidu ja turistidega. teha? Heal järjel ja tuntud on mitmed toiduaine-, metalli- ja kergetöös- tusettevõtted. Muret tekitav on aga majanduse struktuuris “vana Unehäiretest ja norskamisest on võimalik vabaneda. Eduka ravi eelduseks tööstuse” traditsiooniliste ja lihtsate alade prevaleerimine ning on alati tervisehäire täpne diagnoosimine. Uneapnoel on väga erinevaid väljen- teadmistemahukama tootmise peaaegu täielik puudumine. “Aju- dusvorme – alates päevasest väsimusest ja stressist kuni tõsiste hingamis-, del” pole pahatihti võimalik siinmail rakendust leida ja nende südame- ja ajuhäireteni. Ka ravivõimalused on erinevad, alates eluviisi muutmi- äravool Tartusse-Tallinnasse kestab. Päris suur on oht neelduda sest ja konservatiivsest ravist kuni kirurgilise sekkumiseni välja. Sageli aitab aga kumulatiivse kahanemise tsüklisse – töövõimaluste vähenemine hingamise korrastamine, milleks kasutatakse une ajal positiivset rõhku hinga- viib väljarändeni ja rahvaarvu kahanemiseni, mis omakorda tä- misteedes hoidvaid aparaate. hendab alanenud nõudlust teenuste järele. Protsessi aitaks pidur- Kristiina Ðmigun käis Kubijal uneuuringutel dada paari uue majandusettevõtte tulek regiooni, kuid innova- Kuidas unehoiukeskuse esimene aasta läinud on? pärast Otepää MK-etappi ja kaks kuud enne tiivsetel tootmisaladel tegutsevate ettevõtete siia meelitamine ei maailmameistriks tulekut. Saadud nõuannetele ole kerge ülesanne. Vaatamata valdkonna uudsusele ja inimeste teadmatusele on meil seni tuginedes muutis Eesti suusakuulsus nii oma läinud hästi. Esialgu tegeleme rohkem hädaliste praktilise abistamisega, kuid treeningu- kui ka puhkereþiimi. Kuigi Võrumaa jääb praegu veel ettevõtlusaktiivsuselt Eesti tulevikus loodame jõuda ka teadusuuringuteni. maakondade passiivsemasse poolde, võib siinsete alustavate väi- keettevõtete tegusust riigi poolt pakutavate toetuste kasutamisel Kes on teie põhilised kliendid? hinnata Eesti keskmisest kõrgemaks. 2002. aastal taotles alustava ettevõtja stardiabi 27 inimest, neist toetuse sai 17. Sel aastal on Patsiendid on seni kõik olnud eestlased, kellel on olnud tõsiseid uneaegseid esitatud juba 20 taotlust. Statistika põhjal on Võrumaa ettevõtjad tervisehäireid. Kuna erinevat laadi unehäirete all vaevleb uskumatult palju ja omavalitsused olnud silmapaistvalt oskuslikud lisafinantsee- inimesi, siis on meie juurde teretulnud ka kõik need, kes soovivad saada teavet ringu taotlejad ettevõtluse toetamise ja regionaalprogrammidest – oma tervislikust seisundist ja ennetada unehäiretega kaasnevaid vaevusi. Võrumaa oli 2002. aastal umbes seitsme miljoni krooniga enim EASilt toetusraha saanud Kagu-Eesti maakond. Kas olete erapraksisega ka varem kokku puutunud? Millised on selle plussid ja miinused? Tundub, et ettevõtjate ja avaliku sektori pingutused siinse majanduse edendamisel on hakanud vilja kandma. Mõni aasta Erapraksisega pole küll varem kokku puutunud, kuid saan palju tuge Tartu tagasi Eesti töötute määra pingereas kindlalt esimene ja Eesti Ülikooli Kliinikumis töötatud aastate jooksul omandatud teadmistest ja koge- keskmise palga pingereas viimane Võrumaa on neilt häbistavatelt mustest. Miinuseks erapraksise pidamisel on see, et unehäirete diagnoosimine ja kohtadelt tõusnud keskmike hulka. Võrumaa edasise arengu ravi on küllalt kulukas nii teenuse osutajale kui ka patsiendile, eriti kui puudub võtmeks on kohalike juhtide oskus näha ette maailmamajanduse Eesti Haigekassa poolne toetus. Plussiks aga ala uudsus ja arenguvõimalused. arengusuundi ja suutlikkus kasutada nendest tulenevaid või- Kinnitust, et tegeleme õige asjaga, annavad meile teiste maade keskuste selleala- malusi oma ettevõtte ja maakonna arengu huvides. Ja seda sed kogemused ning see, et sageli soovitavad meile uusi patsiente need, kes ise senisest tihedamas ja usalduslikumas koostöös ettevõtjate ja meilt juba abi saanud. omavalitsuste vahel. Kui suured olid koguinvesteeringud unehoiukeskuse avamiseks?

Unehoiukeskusesse oleme seni investeeringuid üle miljoni krooni. Sissesea- deks on kõrgtehnoloogiline meditsiiniline aparatuur, mis on kasutusel üle kogu maailma. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus aitas tehnilise sisseseade muretse- misel stardiabiga suuruses 50 000 krooni.

Kas keskuse asukoht Võrumaa metsade vahel ka uneuuringutele kuidagi kaasa aitab?

Tiiu Toots Keskuse asukoht Võru linnas Kubija järvede vahel kauni männimetsa all on Võrumaa Arenguagentuuri juhataja uneuuringute jaoks ideaalne: jätkub nii vaikust, privaatsust, puhast õhku kui ka rahulikku personali. Tööd anname kaheksale inimesele, kõik nad on Võrumaa elanikud. Jõudnud Kubijale, on kerge jätta seljataha igapäevased muremõtted ja keskenduda oma terviseprobleemide lahendamisele. Võrumaa TOP Äripäeva lisa 11. septembr 2003 13

reklaamitoimetaja Anne Zimbrot tel 667 0060, e-post [email protected] EDULOOD

TOETATUD PROJEKTID Baltimaade suurim sisetaldade tootja asub Võrumaal Ettevõtja küsib Kes koostab nimekirja välisnäitustest, millel osalemist riik EASi kaudu toetab? Võrumaal Kirumpääl tegutsev sandaalide, susside ja sisetaldade võeti tööle kolm töötajat ja Tallinna kingatehastes nähtu põhjal vuristati valmis tootja OÜ Ritico on hea näide eestlaslikust töökusest ja visadu- esimesed võimlemissussid. Riiklikult toetatavate välisnäituste nimekiri koostatakse eriala- ja ettevõtlusorga- nisatsioonide poolt esitatud ettepanekute põhjal. Ettepanekuid kogutakse iga sest. Vaikselt, ent järjekindlalt tööd pusides on ettevõte arene- aasta lõpus ülejärgmise aasta nimekirja koostamiseks. Arvesse võetakse näituse nud Baltimaade ja vaat et kogu Ida-Euroopa suurimaks sisetalda- Jalatsid Põhjamaa inimesele potentsiaali, ettevõtjate huvi näituse vastu, näituse prioriteetsust vastavalt de valmistajaks, kes jõuab toota kuus korda nii palju, kui Eesti riiklikule ekspordipoliitikale ja riigieelarvest eraldatavaid rahalisi vahendeid. Ajapikku on Ritico tootevalikusse lisandunud ka sandaalid, toasussid ja 2003. ja 2004. aasta riiklikult toetatavate messide nimekirjaga saab tutvuda inimesed tarbida suudavad. aadressil http://www.export.ee/pages.php/010102. sisetallad, mis koondunud kaubamärkide Oma King ja HipHop alla, lisaks Kümme aastat tagasi sattus OÜ Ritico juhataja Rait Tillmann kokku Soome imporditakse ka Collonili jalatsihooldusvahendeid. Kui esimeste kaubapartiide Kes saavad osaleda Eesti riiklikul kingakaupmehega, kelle kaupa Eestis turustama hakkas. Kolme aasta jooksul sai poodidesse sissesaamine oli arvatult raske, siis nüüdseks on Ritico tooted siiski selgeks, et hulgimüük end väikesel Eestimaal ära ei õigusta. Tekkis mõte esindatud peaaegu kõigis suuremates kingakauplustes üle Eesti. Poole oma ühisstendil? ise jalavarje tootma hakata. “Võimalik, et otsust mõjutas ka tõsiasi, et juba minu toodangust ekspordib ettevõte välismaale – põhiliselt Soome, kus endiselt Ühisstendil saavad osaleda eksportivad ettevõtted ja vajadusel lisaks vastava vanaisa kingsepatööd tegi. Aga just nõnda, üsna juhuslikult, kõik alguse saigi,” müüduimaks tooteks sussid, aga ka Lätti, Leetu ja Rootsi. “Lähiajal püüame end sektori eriala- ja ettevõtlusorganisatsioon või teadusasutus. Ka on ühisstendil meenutab Rait Tillmann aastat 1996, mil osteti kaks õmblusmasinat ja stants, sisse saada Norra turule ja tugevdada positsioone Rootsis,” annab Rait Tillmann alati väljas Eestit tutvustavad materjalid. EASi kaudu riigieelarvest eraldatud rahalisi vahendeid võib kasutada ainult ühisstendi pinnaga otseselt seotud aimu tulevikusihtidest. Eesti turul on saavutatud positsioon, kust edasi areneda kulude katteks. Reisi- ja majutuskulud ning päevarahad peavad ühisstendil üsna raske. Näiteks sandaalitootmisele pole Eestis spetsialiseerunud ükski teine osalejad ise tasuma. ettevõte peale Ritico. Jalatsite ja sisetaldade valdkond on spetsiifiline – toode, mis sobib hästi Milliseid toetusi saavad taotleda lõunamaa inimesele, ei pruugi olla sobiv põhjamaalase jalale. “Oma toodete füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE)? puhul olemegi teadlikult kasutanud suuremaid liiste, et sandaalid ja sussid sobiksid põhjamaalaste keskmiselt suurematele jalgadele,” sõnab Tillmann. FIE saab ettevõtluse tugimeetmete raames taotleda koolitustoetust, nõustamis- toetust, messitoetust, stardiabi, töötajate ümberõppe ja täiendkoolituse toetust. Siinne kliima seab kõrged nõuded ka materjali vastupidavusele, sobivat toor- Kõikide programmide raames on ühiseks tingimuseks see, et ettevõtja peab ainet Ritico juhataja sõnul paraku Eestist ei leia. “Naha kvaliteet on kõikuv ja olema registreeritud maksuametis füüsilisest isikust ettevõtjana (registreeritus logistiline suutlikkus jätab soovida,” selgitab ta. Sestap tuuakse tooraine põhi- äriregistris ei ole kohustuslik), tal puuduvad maksuvõlad või on need ajatatud ning tema tegevusalad ei kuulu põllumajanduse (sh kalandus) või transpordi valdkon- liselt sisse Itaaliast, Hispaaniast ja Prantsusmaalt. da. Stardiabi puhul ei tohi ettevõtja registreerimisest olla möödunud rohkem kui üks aasta ning ettevõtja peab tegutsema väljaspool Tallinna. Nõudlus tingis laienemise Töötajate ümberõppe ja täiendkoolituse raames ei toetata Tallinna ettevõtjaid ning üldjuhul ka Tartu ja Pärnu ettevõtjaid. Iga programmi eritingimustega saab Viimastel aastatel on Ritico kogu aeg täisvõimsusel tootnud. Et tootmispin- tutvuda internetis aadressil www.erda.ee/tugisusteem.html da väheseks jäi, alustas ettevõte kevadel laienemistöödega. Septembri alguses valminud juurdeehituse tulemusel ulatub kogupind juba 1400 ruutmeetrini. Kas ja kuidas saab ettevõtja tellida oma Tööd jagub Riticos hetkel 38 inimesele, vastupidiselt levinud arvamusele kaadri firmasse EASi meedet Firmavisiit? voolavusest ääremaadel toob Rait Tillmann positiivsena esile just töötajaskonna püsivuse. EASi ja maakondlike ettevõtluskeskuste (edaspidi EVK) ühise koostööna käivitu- nud Firmavisiidi teenuse eesmärk on tutvustada ettevõtjatele suunatud riiklikke Oma roll tegevuspinna laienemisel, täpsemalt infrastruktuuri ettevalmista- toetusi, mis sobivad konkreetse ettevõtja äritegevuse arendamiseks. misel selleks, oli kanda ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel (EAS). Uue Firmavisiiti on õigus läbi viia maakondlike EVKde põhikohaga konsultantidel, kes hoone juurde viiva tee ehitust finantseeris EAS ligi 240 000 krooniga, tootmis- on läbinud testi EASi ja KredExi toodete tundmise kohta ning osalenud intervjuee- Ritico koolitab endale tööjõu välja ise. Pildil toimuv talla rimisalasel koolitusel. Selleks, et tellida oma ettevõttesse Firmavisiidi teenus, montaaþ on üks tootmisprotsessi viimastest osadest, hoone all oleva ja ehitust takistanud elektriliini ümberpaigutust ligi 70 000 tuleb ettevõtjal pöörduda maakondliku EVK poole (võib ka mitte oma maakonna krooniga. Nende kahe töö puhul pidi Ritico tasuma 35% tööde maksumusest. EVK poole) ja kokku leppida täpne aeg. EVKde nimekiri on toodud internetis sellele järgneb lõplik viimistlus ja pakkimine. 48 tunni aadressil www.erda.ee/tugisusteem.html. pärast on jalanõu kasutusvalmis. Koguinvesteering laienemisse ulatus Võrumaa jalatsite ja jalatsitarvikute tootjal aga 2,2 miljoni kroonini.

EASi TOOTED JA TEENUSED ETTEVÕTETELE JA TEADUSASUTUSTELE

SIHTRÜHM TOETUSE/TEENUSE NIMETUS TOETUSE/TEENUSE KIRJELDUS Kontakt: TOETUSED NÕUSTAMISTOETUS (tagastamatu rahaline toetus) Äriplaanide, finantsplaanide, ettevõtte strateegilise arenguplaani koostamine; juhtimisalased kohalik ettevõtluskeskus (EVK) või EAS, POTENTSIAALSELE Toetus kuni 15 000 kr kalendriaastas konsultatsioonid; partneriotsingud; kvaliteedi juhtimine; turu- ja turundusuuringud; tootmis- ja tel: (0) 627 9720 JA ALUSTAVALE Omafinantseering 50% kogumaksumusest tehnoloogiaalane nõustamine ETTEVÕTJALE ETTEVÕTLUSKONSULTANT(tasuta nõustamisteenus) Konsultatsiooniteenused kohalik EVK või EAS, tel: (0) 627 9720 STARDIABI (tagastamatu rahaline toetus) Masinate, seadmete ja/või muu projekti käivitamiseks vajaliku materiaalse põhivara soetamine; kohalik EVK või EAS, tel: (0) 627 9720 Toetus kuni 75% (kuni 100 000 kr ühe taotluse kohta) tootmis- ja/või teenindushoonete renoveerimine EAS Ida-Viru Agentuur, tel: (033) 95 600 Omafinantseering 25% EAS Lõuna-Eesti Agentuur, tel: (07) 386 000 ETTEVÕTJA INFOVÄRAV AKTIVA Informatsioon ja nõuanded ettevõtlusalaste regulatsioonide, avaliku sektori teenuste, ettevõtjale e.k www.aktiva.ee (tasuta informatsioon ja nõuanne läbi interneti) suunatud ürituste, ettevõtte asutamise, ettevõtte juhtimise kohta v.k rus.aktiva.ee EEL-, RAKENDUSUURINGU JA Eeluuringu toetusega finantseeritakse tehnoloogilise arendusprojekti ja rakendusuuringuprojekti EAS, tel: (0) 627 9700 TOOTEARENDUSPROJEKTIDE TOETUS ettevalmistamisega seonduvaid kulusid (nt uute toodete, tehnoloogiate või teenuste väljatöötamise (tagastamatu rahaline toetus ja laen) ettevalmistamiseks ettevõtetes). Rakendusuuringu toetusega finantseeritakse otseselt rakendusuuringu projektiga Toetus eeluuringul kuni 75%, seonduvaid kulusid; projekti tulemused peavad olema kasutatavad uute või olemasolevate toodete, tehnoloogiate ja rakendusuuringul kuni 50%, tootearendusel 25%. teenuste arendamiseks. Tootearenduse toetusega finantseeritakse otseselt tehnoloogiliste arendusprojektidega Laen rakendusuuringul ja tootearendusprojektidel kuni 75% seonduvaid kulusid lähtuvalt konkreetse projekti spetsiifikast (nt uute toodete, protsessitehnoloogiate või teenuste Omafinantseering vähemalt 25% projekti kuludest arendamine ja väljatöötamine ning olemasolevate täiendamine) TOETUSED ETTEVÕTJA INFOVÄRAV AKTIVA Informatsioon ja nõuanded ettevõtlusalaste regulatsioonide, avaliku sektori teenuste, ettevõtjale e.k www.aktiva.ee TEGUTSEVALE (tasuta informatsioon ja nõuanne läbi interneti) suunatud ürituste, ettevõtte asutamise, ettevõtte juhtimise kohta v.k rus.aktiva.ee JA LAIENEVALE EESTI JUHTIMISKVALITEEDI KESKUS Juhtimiskvaliteedialane informatsioon; koolitused ja konsultatsioonid; juhtimiskvaliteediga seonduvad uuringud; EAS, tel: (0) 627 9440 ETTEVÕTJALE (tasuta informatsioon) võrdlusuuringute läbiviimine; info kvaliteedialastest sündmustest, artiklitest ja kirjutistest; info juhtimiskvaliteediga tegelevate www.ejk.info organisatsioonide kohta NB! Keskuse tegevus hõlmab nii era- kui ka avaliku sektori organisatsioone KOOLITUSTOETUS (tagastamatu rahaline toetus) Koolitusfirma poolt pakutavad ärialased koolitused ettevõtjatele kohalik EVK või EAS, tel: (0) 627 9720 Toetus kuni 7000 kr kalendriaastas Omafinantseering 50% kogumaksumusest ÜMBERÕPE JA TÄIENDKOOLITUS (tagastamatu rahaline toetus) Ettevõtjate koolitusprojektid kohaliku tööjõu erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks; ettevõtjate majandustegevuse laiendamisega kohalik EVK või EAS, tel: (0) 627 9720 Toetuse alammäär 10 000 kr Omafinantseering 30–75% seotud uute töötajate erialane väljaõpe; kaasaegses tootmises vajalike uute erialade ja oskuste omandamine MESSITOETUS (tagastamatu rahaline toetus) Messil osalemisega seotud kulutused (osavõtutasu; messiboksi maksumus, messil stendide rentimise, ülespanemise ja kohalik EVK või EAS, tel: (0) 627 9720 Toetus kuni 9000 kr kalendriaastas Omafinantseering vähemalt 50% ekspluatatsiooniga seotud kulud, messiks vajalike reklaammaterjalide väljaandmise kulud) EKSPORDI INFOKESKUS Informatsioon välisriikide majandusülevaadete, välisturgude sektorspetsiifiliste uuringute, EAS, tel: (0) 627 9440 (info ja nõustamine) välisnäituste, välisriikide tollitariifide, seadusandluse ja importööride kohta EKSPORDIPLAANI PROGRAMM Eesti ettevõtete toetamine pikaajaliste ekspordiplaanide koostamisel ja plaanide elluviimise finantseerimine EAS, tel: (0) 627 440 Plaani koostamine (tagastamatu rahaline toetus konsultatsioonikuludeks) eesmärgiga suurendada ettevõtjate ekspordikäivet Plaani elluviimine (tagastamatu rahaline toetus turundustegevuseks) Toetus kuni 75 000 kr plaani koostamiseks, kuni 1 000 000 kr plaani elluviimiseks.Omafinantseering vähemalt 50% kogumaksumusest VÄLISMESSI TOETUS (tagastamatu rahaline toetus) Toetus fikseeritud Kompenseeritakse ühisstendi pinna ja ekspositsiooniga seotud kulutused EAS, tel: (0) 627 9440 summa olenevalt välisnäitusest. Omafinantseering vähemalt 50% INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE TOETUS Piirkonna ettevõtjate majandustegevuseks vajaliku tehnilise infrastruktuuri välisvõrkude väljaehitamise ja rekonstrueerimisega seotud kohalik EVK või EAS tel: (0) 627 9722, (tagastamatu rahaline toetus) projektid; piirkonna ettevõtjate majandustegevuseks vajalike ühendusteede ehituse ja/või rekonstrueerimise projektid. (0) 627 9724 Toetuse alammäär 100 000 kr NB! Toetust võivad taotleda ka kohalikud omavalitsused; ettevõtjate ühendused (mittetulundusühingud ja sihtasutused), EAS Ida-Viru Agentuur, tel: (033) 95 609 Omafinantseering 35% mille eesmärgiks on kindlas piirkonnas või territooriumil tegutsevate ettevõtjate omavahelise koostöö korraldamine ja ühiste EAS Lõuna-Eesti Agentuur, tel: (07) 386 000 probleemide lahendamine) EEL-, RAKENDUSUURINGU JA TOOTEARENDUSPROJEKTIDE TOETUS Eeluuringu toetusega finantseeritakse tehnoloogilise arendusprojekti või rakendusuuringuprojekti ettevalmistamisega seonduvaid EAS, tel: (0) 627 9700 (tagastamatu rahaline toetus ja laen) kulusid (nt uute toodete, tehnoloogiate või teenuste väljatöötamise ettevalmistamiseks ettevõtetes). Rakendusuuringu toetusega Toetus eeluuringul kuni 75%, rakendusuuringul kuni 50%, finantseeritakse otseselt rakendusuuringu projektiga seonduvaid kulusid; projekti tulemused peavad olema kasutatavad uute või tootearendusel 25%. Laen rakendusuuringul olemasolevate toodete, tehnoloogiate ja teenuste arendamiseks. Tootearenduse toetusega finantseeritakse otseselt tehnoloogiliste ja tootearendusprojektidel kuni 75% arendusprojektidega seonduvaid kulusid lähtuvalt konkreetse projekti spetsiifikast (nt uute toodete, protsessitehnoloogiate või Omafinantseering vähemalt 25% projekti kuludest teenuste arendamine ja väljatöötamine ning olemasolevate täiendamine) TOETUSED EEL-, RAKENDUSUURINGU JA TOOTEARENDUSPROJEKTIDE TOETUS Eeluuringu toetusega finantseeritakse rakendusuuringu projekti ettevalmistamisega EAS, tel: (0) 627 9700 TEADUSASUTUSTELE (tagastamatu rahaline toetus ja laen) seonduvaid kulusid. Rakendusuuringu toetusega finantseeritakse otseselt rakendusuuringu projektiga Vaata ka Toetus eeluuringul kuni 75%, rakendusuuringul kuni 50% seonduvaid kulusid; projekti tulemused peavad olema kasutatavad uute või olemasolevate toodete, www.estag.ee Omafinantseering vähemalt 25% projekti kuludest tehnoloogiate ja teenuste arendamiseks 14 Äripäeva lisa 11. september 2003 Võrumaa TOP

toimetaja Liina Leiten tel 667 0109, e-post [email protected]

III koht

Võru lähedal Kosel asuvas Anro PTs valmivad pehme mööbli puitdetailid – toolijalad, käetoed jms. Fotod: Andras Kralla Pidev investeerimine on toonud edu

Võru lähedal Kosel mahtusid,” räägib Sepp. Sepa tanud ka ning üritame neid mit- sõnul on Anro PTs ka hinna ja te minema lasta,” seletab Luks. tegutseva puidu- kvaliteedi suhe hästi paigas. Ja see on neil õnnestunud. 80% töötlemisettevõtte Viimaste aastate märksõna töötajatest on ettevõttes selle Anro PT edu ja Anro PTs on investeeringud. algusaegadest saadik ja tasapi- Välja on vahetatud peaaegu si on suudetud töötajate arvu stabiilse arengu on kaks kolmandikku masinapar- suurendada. taganud pidevad gist, samuti on seadmeid juur- Sellegipoolest on tööjõud de ostetud. Valmimisjärgus on väga suur probleem. “Ma üt- investeeringud, uus tootmishoone. leksin, et siin Lõuna-Eestis üks leiavad firma juhid. Pidevat investeerimist pea- tõsisemaid probleeme üldse,” vadki Luks ja Meriste firma väidab Luks. “Lihtne on leida edukuse üheks teguriks. Ehkki raha, osta seadmeid ja ennast Tiit Reinart omanikena on vahel tekkinud koolitada, aga kui ikkagi 20 [email protected] mõte: kaua võib, tahaks vahel tööküsijast oled sunnitud min- ise ka nii-öelda präänikut saa- gi põhjusel 19 tagasi saatma, OÜ Anro PT valmistab puit- da. siis on lugu ikka kehv.” detaile pehmet mööblit tootva- Ent investeerimata poleks Tooraine saab Anro PT põ- te ettevõtete jaoks – mööblijal- kuidagi saadud. “Meiesarna- hiliselt kohalikelt tegijatelt. gu diivanitele ja tugitoolidele, seid nullist alustajaid oli omal Saematerjalivajadus on praegu iluliiste, käetugesid. ajal päris palju,” rää- umbes 200 tihu- Firma asutamisajana on pa- gib Roland Luks. meetrit kaske kuus. berites kirjas 1994. aasta. “Al- “Eks neid kon- Alguses tegin Üheks parimaks guses ma tegin üksi,” räägib kurente tekib ka tä- vanaema juures tarnijaks peavad Anro PT üks omanikke ja di- na juurde ja et neist garaaþis – Luks ja Meriste OÜd rektor Davy Meriste. “Päris kuidagi üle ja ümber garaaþikanalis- Atorat, kellega on alguses tegin vanaema juures saada, oleme otsus- olnud stabiilseimad se tegin kuivati garaaþis – garaaþikanalisse te- tanud investeerin- suhted. Sama meelt gin kuivati ja kartulikeldris oli gute kasuks – et tõs- ja kartulikeldris on Atorati müügi- lakkimisruum.” ta oma kvaliteeti ja oli lakkimis- juht Tiit Rüütli: Anro PT juhatuse esimees Roland Luks Praegu varustab Anro PT võimsust.“ ruum. “Anroga pole olnud ja direkor Davy Meriste peavad firma OÜ Anro PT peaaegu kõiki Eestis tegutse- Praegu töötab mingeid probleeme, edu võtmeks pidevaid investeeringuid. vaid pehme mööbli tööstusi. Võru-Kosel asuvas Davy Meriste, koostöö on väga Fleming, Krisling, Neiser – loet- puidutöökojas 33 Anro PT direktor hästi sujunud.” n asutamise aeg: 1994 levad Meriste ja firma juhatuse inimest – selle On muidugi ka n tegevusala: puitdetailide tootmine esimees Roland Luks partne- numbriga ei julge mehed en- neid tarnijaid, kes lubavad ja “Palgad neil vaevalt ametli- mööblitööstustele reid. nast küll teab mis oluliseks töö- lubavad, ent kaugemale ei jõua. kud on, partneritele jäädakse n asukoht: Kose, Võru vald omanikud: Davy Meriste (33%), Roland Juba aastaid Anroga koos- andjaks vallas või maakonnas Nii ei olegi Võrumaal, kus met- võlgu ega kavatsetagi tagasi n Luks (67%) tööd teinud ASi Fleming toot- pidada. sa ja varujaid ju tegelikult pal- maksta,” kirjeldavad mehed si- juhatuse esimees: Roland Luks misjuhi Risto Sepa arvates on Ent palgad on Anro PTs üle ju, tooraine hankimine väga tuatsiooni. “Samas kui jälgid n neil Anroga kõik hästi sujunud. Eesti keskmise brutopalga. Ka lihtne. “Selline see Võru värk nende käitumist – kuidas nad “Nad on paindlikud ja kiire rea- võrreldes teiste puidutööstus- on,” ohkab Luks. “Siin ettevõt- ronivad meie kapsaaeda, meie geerimisega – ka n-ö kaheteist- ettevõtetega on Anro PT oma- lusega tegelemine on ikka üks klientide juurde, milliste juttu- just selle tarvis, et rohkem mas- med, mida mööda tõustud on, kümnendal tunnil antud telli- nike ja juhtide info kohaselt tõsine katsumus.” de ja lubadustega –, see võtab siga lüüa – et ei tekiks selliseid on meeste arvates alati enam- mused on alati tähtajaks täide- nende ettevõttes makstavad Ent neid, kes ettevõtlusega kukalt kratsima küll.” väikseid üritajaid juurde, kel- vähem ühesuurused olnud. tud,” iseloomustab Sepp. palgad paremad. Samas iseloo- siiski tegeleda tahavad, leidub. Tõsiseltvõetavat konkurent- lelt tellitakse 100–200 jalga,” Samasugust rahulikku aren- Sepp toob Anro PT suure mustavad nad olukorda tööjõu- Paraku leidub ka neid, kes sega- si samas mehed ei tunneta. Kee- räägib Luks. “Meie oleme sta- gut prognoosivad Anro PT ju- plussina esile ka nende toot- turul sõnaga “hullumaja”. vad normaalselt ja ausalt tööd gi ei suuda sealkandis praegu biilselt kuus tootnud üle hid ka tänavuseks ja järgmiseks misvõimsust. “Oleme ka paari “Need töölised, kes meil tä- tegemast, ehk nn turusolkijaist sellises mahus toota nagu Anro 100 000 jala.” aastaks. Uue tootmishoone val- väiksema mööblijalatootjaga na siin on, neid me nimetame konkurente. Neid, kes ei võistle PT. Ettevõtte juhid Davy Meris- mimisega ehk lisandub umbes üritanud koostööd teha, ent ikka headeks töölisteks. Eks me ausates konkurentsitingimus- “Kõik need investeeringud, te ja Roland Luks peavad Anro 20 protsenti käivet, loodavad need ei suuda tagada vajalikke oleme neid koolitanud ja õpe- tes. mida me teinud oleme, ongi PT arengut stabiilseks. Trepiast- mehed. Võrumaa TOP Äripäeva lisa 11. septembr 2003 15

toimetaja Liina Leiten tel 667 0109, e-post [email protected] v isioon Võrumaa paremad päevad on ees

Keskuste väiksus Võru- kohta on Võrumaa Eesti kesk- Seetõttu tasuks neid märksa maal on üks põhjus, miks miste hulgas, kuid lõviosa sel- julgemalt populaarkultuuriga Kõrgharidusega tööjõu osatähtsus Eesti kagunurk ei ole lest numbrist moodustavad siduda. Ummamuudu-taolistel suutnud kasvatada põllu- FIEd ja väikeettevõtted, mille rokk-folkansamblitel on maail- kogu tööjõus majandusele alternatiiv- laienemise ja töökohtade loo- mas lööki ja neid võiks juurde 2002, protsentides seid töökohti loovat ette- mise võime on kesine. Ettevõt- tekitada. Harju 26,6 võtlust – tööstust ja tee- lusaktiivsus on viimastel aasta- Seni arengut takistanud eri- Tartu 23,3 nuseid. Võrumaa elanik- tel pealegi oluliselt pidurdu- pära, elulaad ja traditsionaal- Saare 20,5 kond on “haldusreformi- nud. sus võib oskusliku asjaajamise- kogu Eesti 20,5 dest” ja väljarändest tule- Ühekülgne majandusstruk- ga ja oma rikast kultuuripäran- Lääne 17,8 Rapla 17,0 nevalt üha vähenenud, tuur ja madal äriline aktiivsus dit loovalt arendades hakata Põlva 16,1 mistõttu ollakse mitmete on tinginud omakorda välisin- õige kõvasti kasu tooma. Mõis- Ida-Viru 15,1 rahvastiku- ja haridusin- vesteeringute kesisuse – see tagi aga vaid siis, kui ollakse Pärnu 15,1 dikaatorite järgi Eestis näitaja ühe elaniku kohta on avatud ja teisalt ei ohustata Harju 14,7 maakondade rea lõpus. väiksem vaid Jõgevamaal. Ena- arendamistuhinas kultuuripä- Valga 12,6 Et lahkujaks on olnud mik investeeringuid on suuna- randit ennast. Seetõttu on Võ- Viljandi 12,1 Jõgeva 11,6 ikka noorem rahvas, on tud metsakompleksi (suured rumaal vaja tugevdada nii Võru Lääne-Viru 11,2 Võrumaa elanikkond va- saetööstused), teistes harudes Instituuti kui ka Väimela Ra- Järva 9,5 nanenud. Paljud otsused (toiduainetööstus, transport kenduskõrgkooli, et tagada as- Võru 9,5 on lähtunud pigem ala- jne) on seni investeeritud vähe. jatundjate olemasolu kohapeal. Allikas: Garri Raagmaa hoidlikkusest kui uute Areneb turismi- ja puhkema- Ka piiri kadumisest Lätiga arengute ja investeeringu- Garri Raagmaa jandus, mis on leidmas võru- ning suhete tugevnemisest Ve- te toomise huvist. Tartu Ülikooli Pärnu maalaste seas tunnustust kasu- nemaaga saab puhkemajandus valmistamine ning ettevõtete de tõttu. Kuigi mitu suurt kat- Teisalt ei ole Võrumaa- Kolledþ liku tegevusena – käima on lü- tublisti kasu lõigata. Läti turis- endi vaheline koostöö – turg set logistikaäri käima lükata on le rajatud suurtööstusi na- katud rida europrojektegi. Võ- miinfrastruktuur ei ole nii are- on Euroopa ja seda tuleb ikka untsu läinud, ei tasu püssi põõ- gu Ida-Virusse ja pole ka rumaa vaatamisväärsused ja nenud kui siinmail ja Võru on suure väega vallutada. sasse visata, sest ELi piiril või- maju sellisel määral ma- suurepärase looduse on avasta- Aluksne kõrval ikka suur linn. Puidusektori investeerin- malused Pihkvat-Novgorodi, jandite keskasulaisse kokku Võrumaa majandus on püsi- nud ennekõike siseturistid, vä- Riia rahvast annab massidena guid tuleb nii kaugelt kui lähe- ehk Piiteritki, Euroopasse va- veetud nagu Kesk-Eestis sotsia- nud seni kahel vaalal: põlluma- listuriste käib Eesti kaugeimas Haanja mägede peale meelita- dalt. Euroopa majandus peaks hendada suurenevad. Samas on listliku põllumajanduse viljas- jandusel-toiduainetööstusel ja maakonnas (Tallinnast vaa- da küll. Venemaa on odav ja pärast mõningast suurliitumis- Võrumaalt mitu edukat veofir- tavates tingimustes. Ent loodus metsakompleksil (saematerjali- dates) suhteliselt vähe. eksootiline. Seda nii eestlaste- järgset põdemist tempokalt kas- mat välja kasvanud ja vedami- tühja kohta ei salli. Arvestades ja mööblitööstus). Mõlemad ha- Terve Lõuna-Eesti on Otepää le kui ka põhjamaalastele. See- vama. Eriti idapoolne Kesk- se-ladustamise tööd tuleb seo- Võrumaa loodus- ja kultuuri- rud on traditsioonilised. Kui näitel leidnud, et puhkema- ga: enne kui Tallinna ja Tartu Euroopa vajab palju ehitusma- ses Tartu tööjõu ja kinnisvara ressursside huviväärsust uuele aga metsatööstuse arengut on jandus ja sport toovad hästi firmad Euroopa Liidu maade ja terjale ja ka mööblit – hinnad kallinemisega ilmselt juurde. majandusele, võib Võrumaale soosinud tooraine olemasolu ja sisse. Võrumaal on Haanjas Lähi-Venemaa turismivoogude seega tõusevad. Samas ei või- Toidutööstuski ei kao ku- loota ka paremaid päevi. praegune tööjõu suhteline oda- Otepääst paremadki puhke- vahendamise kullaaugu avasta- malda tööjõu kiire kallinemine hugi ja laiendab oma turgusid vus, siis põllumajandust künk- spordimajanduse vad, tuleb niðð Võru ja puudus tootmist laiendada arvatavalt nii lõunasse, põhja Olukord ja trendid lik pinnamood ei soodusta, eriti eeldused, rääkimata firmadel täita. Tais- Tartus, pigem hakkab tööma- kui ka itta. Siingi on konkurent- Võrumaa elanikkond on kogu võrreldes turgudele lähedamal Munamäest, Piusa ja Arvestades tol ja mõnel muulgi hukam puidu- ja mööblitööstus sieeliseks tööjõu odavus võrrel- sõjajärgse aja kahanenud. Väl- asuva ja suurte tasaste põl- Võhandu jõe müü- Võrumaa siitmailt välja kas- sealt 4–5 aasta pärast siiamaile des muu Eesti ja eriti Põhja- kolima, kus see veel teist sama jaränne maakonnast toimub dudega Kesk- ja Põhja-Eestiga. ridest. Ka on Võru loodus- ja vanud ettevõttel maadega. Samas tuleb toidu- kaua püsib. Et siis kõige täiega endiselt (viimastel aastatel on 1990. aastate reformid ja Ve- ikka linna moodi linn kultuurires- peaks selleks jaksu tootjail-töötlejail arvestada lõu- Pihkvamaale minna. nanaabrite ja Poola konkurent- lahkujaid enam veel vaid Ida- ne turu äralangemine lõi põllu- ja Tamula järve rand sursside olema. Virumaalt). Noorte osakaal täiesti võrreldav Pär- On vaid aja küsi- Seetõttu tuleb juba praegu siga. Ka ei looda toidutööstu- majandust valusalt ja selle osa- huviväärsust koos teiste Kagu-Eesti ja Lää- tähtsus on kahanenud Võrumaa nu rannaga. Sellest mus, millal Võru- mõtelda investeerimisele uu- ses ja põllumajanduses juurde uuele majandu- ne-Eesti maakondadega on Ees- tööhõives üheks Eesti väiksei- on ka aru saadud. maa puhkemajan- tesse masinatesse ja tootlikkuse töökohti. ti väikseim. Tööealiste osakaal maks. Uusi töökohti on küll loo- Teenindus on linnas sele, võib duskooslus Otepää tõusu. Kindlasti tasub Väimela Küll on praegustele viljele- on Eesti väikseim ja samas va- dud tööstuses ja teeninduses, märgatavalt parane- Võrumaale omast suuremaks baasil üles kasvatada oma pui- jatele võimaluseks alternatiiv- nemaealiste osakaal Eesti suu- kuid paraku märksa vähem kui nud, hotelle ja uusi loota ka pare- kasvab. Turismita- dutehnoloogide-disainerite- põllundus – Kesk-Eesti maad ja rim. vaja täishõive tagamiseks. Seal- söögikohti on juurde maid päevi. lunduses ongi Võru- konsultantide kaader. Vajalik viljelemistingimused on ikka 1990. aastail halvenes Võru- juures on suure osatähtsusega tekkinud, tehakse maa juba Eestis on ka traditsiooniliste käsitöö- sedavõrd palju paremad. Mõis- maa geo-ökonoomiline asend, teenindustöökohtade taga suu- reklaamigi. number üks. oskuste salvestamine ja edasi- tagi hooldavad talumehed olu- sest Eesti majandus pöördus resti avalik sektor (sh piirival- Nii on Tartust tunniajase Puidutööstus on viimas- viimine, millel on ülioluline si- list turismiressurssi – kultuur- läände, Põhjamaade ja Euroopa ve, toll, sõjavägi ja nende tee- sõidu kaugusel asuv piisavalt tel aastatel Võrumaal nagu mu- send omanäolisse tootearen- maastikku, mis kipub hoolda- Liidu suunas – suurem osa kau- nindamine). Töökohtade kadu teenustega tagatud ja odav jalgi Eestis kõvasti kasvanud. dusse. Palju annab koostöös ära mata kiiresti võsastuma. Ka pu hakkas liikuma Tallinna kau- põllumajanduses ja tööstuseski Võru näiteks tartlastele täiesti Metsa veel jagub. Kasulik on teha väikepartiide ja niðitoode- maastikuhoolduse eest tuleb li- du ning kontaktid Vene ja Läti ning tagasihoidlik teenuste arvestatav suvituslinn. ka sissesätitud äri üleaedsete- te turukorralduses. saraha. suunal muutusid piiride sulgu- areng on tinginud kõrge töö- Uue turismi- ja kultuurima- ga Pihkva mail, kus toore ja eriti Transport ja logistika mise tõttu raskeks. Eriti valu- puuduse ja see omakorda mas- janduse valguses on peamiseks töö palju odavam. Võtmetäht- kasvab kindlasti nii piiride ka- salt lõi see väiketootjaid, kelle silise väljarände ning suure osa kullasooneks aga Võru-Seto- susega on Väimela kutsehari- dumise kui ka eriti just Võru Samal teemal räägiti ka jaoks sulgus Pihkva põlluma- elanike tööturult lahkumise. maa kultuuripärand, mis on duskeskuse tipptasemel puidu- meeste konkurentsivõimeliste 10. septembril Võrumaa jandussaaduste turg. Ettevõtete arvult elaniku unikaalne terves maailmas. tehnoloogide ja töötajate ette- (st suhteliselt madalate) palka- ettevõtluskonverentsil p rognoos Kes Võrumaal prognoosida julgeb, teeb seda optimistlikult

Enamik prognoosi esikümnesse olevat kaubandus. Käibe kasvu napilt välja, ent kasvunumbrid taja stabiilset tõusujoones lii- Võrumaa ettevõtete Võrumaa ettevõtete sattunud ettevõtteid näeb tule- prognoosivad nii Võru kui ka on ka ses näitajas. kumist jätkama. käibeprognoosi TOP 10 kasumiprognoosi TOP 10 vikku ilusates värvides. Nii Antsla Tarbijate Ühistu. Edukat Üld-TOPi teine – Auto Võru Prognoosimise esikümnesse ootab oma käibes kasvu kahek- aastat näeb mõlema näitaja – on kasumi prognoosimisel on jõudnud ka kolm toiduaine- mln kr mln kr sa ettevõtet kümnest. Vaid osas ka AS Johnny. Eriti hästi küll kaheksas ja pakub selle vei- tootjat. TOPis 27. kohal olev 1. Võru Tarbijate Ühistu 210 1. Wõro Kommerts AS 10 mööblitootja Wermo ja saema- paistab oma tänavust aastat nä- di väiksema tulevat kui 2002. Wõro Kommerts ennustab tä- 2. Võru Juust AS 200 2. Rauameister AS 6 terjalitootja Barrus prognoosi- gevat SKS Võru – Võrumaa et- aastal, ent käivet loodetakse navu teenivat Võrumaa ettevõ- 3. Wõro Kommerts AS 185 3. SKS Võru OÜ 4,7 vad tänavu käibe vähenemist tevõtete koond-TOPis 6. koha kasvatada. Võrumaa TOPi kol- tetest suurima kasumi, mis küll 4. Wermo AS 125 4. Barrus AS 4,5 (vastavalt 134 mln kroonilt saanud ettevõte loodab käivet mas – Anro PT – ei julgenud möödunudaastasele alla jääb. 5. Johnny AS 120 5.– 6. GM Panels OÜ 4 125-le ja 144 mln kroonilt 118- tänavu kasvatada 20 mln ja ka- küll prognoosimise libedale tee- TOPi 62. – Võru Juust – loodab 6. Barrus AS 118 5.–6. Semuehitus AS 4 le). Samas ennustavad mõ- sumit ligi 4 mln krooni võrra. le astuda, ent vaadates nende saavutada suuruselt teise käi- 7. Semuehitus AS 90 7. Wermo AS 3,8 lemad ettevõtted oma kasumit Võrumaa TOPi esikolmikust stabiilset aste-astmelt parema- be, kasumi paraku on ettevõte sel aastal kasvavat. Barrus teeb on kasumi prognoosimisel üld- te tulemuste poole liikumist ennustamata jätnud. Mullusest 8. GM Panels OÜ 80 8. Auto Võru AS 3 seda koguni väga optimistlikult TOPi liider Rauameister n-ö hõ- läbi aastate ja teades neil val- kehvemat aastat näeb tänavu 9. Antsla Tarbijate Ühistu 54,5 9. Arke Lihatööstus AS 2,6 – kasv ligi 4 mln krooni võrra. bemedalil. Käibe prognoosimi- mivat uut tootmishoonet, peaks tulevat TOPi 4. koha omanik 10. SKS Võru OÜ 53 10.–12. Lasva Liimpuidu AS 2,5 10.–12 Selista Ehitus OÜ 2,5 Edukas tundub Võrumaal sel jäi ta (50 mln) TOP 10st Kosel asuv puitdetailide valmis- Arke Lihatööstus. ÄP Allikas: Äripäev 10.–12 Võru Galvaanika AS 2,5 Äripäeva tasuta lisa Võrumaa TOP 11. septembril 2003 ÄP Võrumaal Turism – Võrumaa Nokia?

Sõites ringi Võrumaal, on võimatu mitte märgata kümneid ja kümneid turismitalu- sid, mida on tihedalt täis pikitud terve maakond. Asjatundjate hinnangul võiks neid aga olla mitmeid kordi rohkem.

Taavi Linnamäe [email protected]

Esimesed turismitalud tekkisid Võrumaale möödunud sajandi viimase kümnendi algul. Ajal, mil suurem osa eestlastest üritas kohaneda keerulise olukorraga, mille tõi kaasa Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti iseseisvumine, leidus juba ka julgeid, kes alustasid teerajajatena turismitalunduses. Ühena esimestest hakkas koduturismiga tegelema Kaido Ja- kobi. Tema sõnul kutsusid projekti ellu sakslased, kes toetasid rahaliselt ning viisid läbi ka koolitusi. Võrumaa Turismiliidu juhatuse esimees Tiit Soosaar, kes 1990. aastate alguses oli ka Võru maavanem, ütleb, et sel ajal ei peetud turismi perspektiivikaks haruks. “Omavalitsused ei kiit- nud ideed heaks, eelistati traditsioonilist põllumajandust, taheti jääda juba tutta- Eriti just Haanja vate sigade ja lehmade juurde,” iseloo- ja Rõuge kup- mustab ta toonast situatsiooni. Praegu- pelmaastikul seks on tema sõnul näha, kui palju on võib peaaegu alles jäänud sigu ja lehmi, turismitalusid iga künka tagant on Võrumaal aga kuuekümne ringis. Eri- leida suurema ti just Haanja ja Rõuge ümbruse kuppel- või väiksema maastikul võib peaaegu iga künka ta- turismiga gant leida suurema või väiksema turis- tegeleva maja- miga tegeleva majapidamise. pidamise. Soosaare sõnul hakkasid paljud turis- miga tegelema ka olude sunnil – majan- dite lagunedes ei olnud inimestel maal enam midagi teha ning paljudele oli just turism pääseteeks. Nii Võrumaa Giidide Ühenduse esinaine Meeli Palujõe kui ka Soosaar kinnitab, et turismi arengut Võrumaal ei saa pidada ainult kauni looduse “süüks”. “Mäed on meil tagasihoidlikud,” kummutab Palujõe arusaama, nagu Võrumaal peale küngaste muud huvitavat ei olegi. Küngastest ja järvekestest palju tähtsa- maks peavad nad inimeste enda initsiatiivi ja tahtmist turismiga tegeleda. Küsimusele, millises suunas näeb ta turismi arenevat Võru- maal tulevikus, vastab Soosaar, et see peaks olema pereturismi suunitlusega. “Iga talu võiks oma põhitegevuse kõrvalt pakkuda ka näiteks kodumajutust koos vaba aja veetmise võimalusega,” hindab ta selle sektori arenguvõimalust vähemalt 3–4kordseks. “Tegelikult oleks pikemas perspektiivis potentsiaali isegi küm- nekordseks turismisektori kasvuks Võrumaal,” ütleb Soosaar. Sel- leks peaks aga rakenduma Kagu-Eesti ökologiseerimise projekt, mille käigus sellest piirkonnast saaks terviklik ökoloogiliselt pu- has tsoon. Kui praegu jääb välisturistide osakaal alla 10%, siis projekti rakendudes kasvaks ka see näitaja mitmekordselt. Metsamoor viib muinasjutumaailma

Metsamoori Perepark (MP) Antsla vallas on elamusturismi pak- Metsavenna talu omanik Meelis Mõttus on maa-alusest punkrist kujundanud Võrumaa turismimagneti. Foto: Väinu Rozental kuv talude ühendus Võrumaal. MPi taludes ootavad külastajaid Haldjatemaa puuimed ja taimesaladused, “elav loodus”, õnnera- da armunutele, kanajalgadel majake, sõnajalavooditega tervise- ait, mesila-muuseum, kogemuslik mesindusajaloo õpperada, kaa- Punkriturism Metsavenna talus nikasvandus ja terviseallikas, legendaarsed armastuskivid, köi- Metsavenna talu Vastse-Roosas miga tegelema ühest küljest ajalehtede esiküljel, sel suvel tev külaajaloorada, õnneleivakeste küpsetamine pagarikojas, suit- on saanud üheks Võrumaa tu- metsavennast isa mälestuse näitas elavat huvi üles ka Läti su-, ürdi-, meesaun ja teised eksootilised ajaveetmisvõimalused. rismimagnetiks. 1999. aasta hoidmiseks, teisalt oli vaja pe- Televisioon. Kõige selle tulemu- Perepargi projektijuhi Irje Karjuse sõnul, kes palub oma augustis punkrikaevamisvõist- rele elatusallikat. “Lõbumaja ju sel oli eelmisel aastal külasta- ametinimetuseks märkida metsamoor, tekkis idee selline projekt lusega alguse saanud talu pa- Tallinnast 300 kilomeetri kau- jaid peaaegu 6000, lisaks veel ellu kutsuda neli aastat tagasi. Alustati viie taluga, aja jooksul on kub enneolematut ekstreemtu- gusele ei tee ja sokikudumisega umbes teist sama palju huvili- ühinenud ka teised majapidamised. Karjuse sõnul ei olnud pro- rismi – spartalikku võimalust ka ära ei ela,” põhjendab Mõt- si, kes talu ja punkritega omal jekti käimatõmbamine sugugi lihtne, kuna inimesed kartsid. “Oli ööbida maa-aluses metsavenna tus tehtud valikuid. käel tutvust sobitasid. vaja natuke aega harjumaks mõttega, et nende kodus hakkavad punkris ja aduda osakest Eesti Kuigi Metsavenna talu on ÄP maakonnas: järgmine käima ja tegemisi jälgima turistid,” täpsustab metsamoor. sõltumatuse eest seisnud mees- väga tuntud mitte üksnes Ees- Samal teemal räägiti 10. Äripäeva arengukonverents Eelmisel aastal külastas pereparki umbes 8000 külastajat, kel- te igapäevaohtudest. tis, vaid ka Lätis, pole Mõttuse septembril toimunud toimub 17. septembril Ida- lest poole moodustasid koolide ekskursioonid, palju oli ka pen- Talu omaniku Meelis Mõt- sõnul reklaamile oluliselt raha Võrumaa arengukonve- Virumaal Toilas. sionäride rühmitusi. tuse sõnul hakati punkrituris- kulutatud. Korduvalt on oldud rentsil.