FUEL PEAT INDUSTRY in EU Country Reports Finland Ireland Sweden Estonia Latvia Lithuania

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

FUEL PEAT INDUSTRY in EU Country Reports Finland Ireland Sweden Estonia Latvia Lithuania PROJECT REPORT PRO2/P2079/05 30.12.2005 FUEL PEAT INDUSTRY IN EU Country reports Finland Ireland Sweden Estonia Latvia Lithuania Authors Teuvo Paappanen & Arvo Leinonen (editors) Publicity: Confidential VTT PROCESSES PREFACE This work was ordered and funded by European Peat and Growing Media Association (EPAGMA), with Kati Kaskeala as a contact person. The work was coordinated by VTT in Finland and the person in charge was Arvo Leinonen. The authors of the country reports were: Biosystem Engineering, NovaUCD from Ireland, Matti Parikka from Sweden, Sulev Soosaar from Estonia, Ansis Šnore from Latvia, Albinas Cerniauskas and Juozas Daukantas from Lithuania and Teuvo Paappanen, Arvo Leinonen, Martti Flyktman and Kari Hillebrand from Finland. The separate summary report has been made by VTT according to results of the country reports. The summary report is published under the title “Fuel peat industry in EU, summary report 2006”. Editors 3 04.01.2006 FUEL PEAT INDUSTRY IN FINLAND Authors Teuvo Paappanen, Arvo Leinonen, Martti Flyktman and Kari Hillebrand SUMMARY The objective of the study is to give a clear picture of the overall socio-economic and energy impact of peat used for energy purposes in the European Union. This breafing is a country report of Finland. The breafing describes the peat industry related to production and use of fuel peat and shows the socio-economic and energy impacts on national, regional and local level. Finland has three major peat producers, Vapo Oy (total production area 50 500 hectares), Turveruukki Oy (6 900 hectares) and small-scale producers (about 250 producers, 7600 hectares). The typical annual production volume in 2000’s has been 11 – 25 TWh, and on average about 19 TWh, 1 630 ktoe. The share of milled peat has typically been 92 % and the rest is sod peat. The manufacturing of peat pellets started in 2004 and the volume is about 45 000 tons. Peat is mainly used in CHP-power plants. The total number of largest power plants is about 60, from which 20 are municipal, 27 industrial plants and 10 plants produce condensing power. The categorization of plants is not unambiguous, because many power plants serve both public and private sector and the production of condensing power is determined by energy markets and fuel prices. The boiler capacity of individual plants is 20 – 550 MWth being about 7 200 MWth in total. The annual peat use in municipal plants in 2000’s has been 690 – 1030 ktoe (8 – 12 TWh), in industry 515 – 600 ktoe (6 – 7 TWh) and on production of condensing power 260 – 860 ktoe (3 – 10 TWh). Industrial power plants are mainly on forest sector, where peat is used to compensate the poor heat value of own fuels, e.g. by-products like bark and sludges. The number of district heating plants is over 120 and the peat use about 170 ktoe. The use of energy peat on recent years has been 5 – 7 % from the total energy consumption, being 6,6 % in 2003. In 2003 about 8 % of all electricity was produced with peat. In municipal CHP-plants this share was about 16 %, in industry about 6 % and in condensing power generation about 8 %. Considering the households connected to district heating network and fuels used on heat production, it can be estimated that the calculatory number of people getting heat from peat is about 480 000. Similarly, the electricity which is produced with peat and delivered to network could heat about 310 000 average size detached houses. The peat use is lowest on southern parts of the country and it increases towards north- east. The highest share of peat use on county level was about 83 % from the total fuel use and the average share was about 40 %. The total employment effects of peat at present production level can be estimated to be about 7000 man-years, which include direct and indirect employment. The employment of production is 3300 man-years, transport 850, processing of peat 160, power plants 2500, consulting services and R&D 110 and covernmental activities 50 man-years. The total direct employment effects are 3400 and indirect effects 3600 man-years. The employment effects at regional level are emphasized, because production volume is 2 largest on the northern and eastern parts of the country. These parts have less living opportunities than on more populated southern parts of the country. Peat brings also extra income to farmers, whose living is limited by the small farm size and poor climate conditions. The value of domestic peat sales at present situation is about 200 million euros. At the moment the international trade of fuel peat is not significant. The basic idea of Finnish energy management is to emphasize the decentralized energy production, which forms of many fuels and delivery sources and has sufficient domestic content. Due to this, the production and use of domestic fuels has been developed. Large investments have been made to peat-fired plants and to the integrated use of peat and wood in recent years. The use of peat and wood is strongly tied together. Existing power plants use wood fuels as much as availability and technical restrictions of boilers allow. Peat is either main fuel or it supports and supplements the use of wood, when problems arise on availability and quality of wood. The volumes of reserve supply of peat in 1990’s has correspond to 9 – 17 months use which, together with stable price of peat makes peat a good fuel for power plants. The predicted weakening position of peat on energy market and the substitution peat has been studied. Wood (forest chips and by-products) and agro-biomasses are the domestic alternatives to peat. By-products can be divided to saw dust and bark. The replaceability of peat depends on the power plant’s fuel handling system, boiler technique and the properties of a fuel. On fluidized bed boilers by-products can be used as an only fuel, but in practice the low energy content limits the use. The increase of by-products is possible only if production capacity of forest sector or production increases, if the starting point is to secure the upgrading of by-products with present volumes. The availability of forest chips varies between regions. The main restricting factor of forest chips use is the boiler technique. The combustion of chips produces slag layers to superheaters, which weakens the heat transfer. The difficulty on agro-biomass use is the low energy density of fuel. The replaceability of peat with imported fuels like coal, oil and natural gas depends on the individual boiler. Some power plants can theoretically replace all peat with coal. In practice, the quality and availability of coal and transport of coal can become a problem. Bubbling bed boilers are the most common type of fluidized bed boilers and in these boilers the use of coal is limited. The use of natural gas is limited by the distribution network, which covers only minor part of southern Finland. 3 PREFACE This breafing describes the effects and importance the fuel peat industry in Finland. The work was ordered and funded by EPAGMA (European Peat and Growing Media Association). This report was made in VTT Processes, which is one research unit of Technical Research Centre of Finland. The person in charge of this work was Arvo Leinonen from VTT Processes. Teuvo Paappanen, Kari Hillebrand and Martti Flyktman from VTT participated also to the preparation of the report. The breafing is based on research results and clearings made by VTT, ElectroWatt-Ekono, Ministry of Trade and Industry, Thule Institute and peat producers and users, to mention the most important ones. 4 CONTENTS SUMMARY ......................................................................................................................2 PREFACE..........................................................................................................................4 1 BACKGROUND AND TARGET...............................................................................6 2 INDUSTRY AND PEAT.............................................................................................6 2.1 PEAT PRODUCERS.........................................................................................6 2.2 PEAT USERS.....................................................................................................7 2.3 MACHINE MANUFACTURERS .....................................................................8 2.4 CONTRACTORS...............................................................................................9 2.5 SERVICE COMPANIES...................................................................................9 3 IMPORTANCE OF PEAT ..........................................................................................9 3.1 IMPORTANCE OF PEAT IN NATIONAL LEVEL ........................................9 3.2 IMPORTANCE OF PEAT IN REGIONAL LEVEL.......................................10 3.3 IMPORTANCE OF PEAT IN LOCAL LEVEL..............................................12 3.4 ECONOMIC ASSESMENT............................................................................14 3.5 PEAT SALES...................................................................................................15 3.6 INTERNATIONAL TRADE ...........................................................................16 4 THE ROLE OF PEAT IN SECURITY OF ENERGY SUPPLY ..............................16 5 STAKEHOLDERS ....................................................................................................17 5 1 BACKGROUND AND TARGET The objective of the study is to give a clear picture of the overall socio-economic
Recommended publications
  • Audru Valla Ja Lavassaare Valla Ühinemise Analüüs (25.03.13)
    AUDRU VALLA JA LAVASSAARE VALLA ÜHINEMISE ANALÜÜS Tellijad: Audru Vallavalitsus ja Lavassaare Vallavalitus Täitja: Pärnumaa Omavalitsuste Liit PÄRNU 2013 Audru ja Lavassaare valla ühinemise analüüs 2013 Sisukord Eessõna ....................................................................................................................................... 3 1. Analüüsi osad.......................................................................................................................... 4 2. Haridus ................................................................................................................................... 4 3. Sotsiaal ................................................................................................................................... 7 4. Kultuur ................................................................................................................................... 9 5. Sport ..................................................................................................................................... 11 6. Kommunaalmajandus ............................................................................................................ 12 7. Spetsialistid ........................................................................................................................... 14 8. Planeeringud ......................................................................................................................... 15 9. Finants .................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Pärnu Linna Investeeringute Kava Aastateks 2020-2024
    Lisa 2 Pärnu linna eelarvestrateegia aastateks 2020-2024 juurde Pärnu linna investeeringute kava aastateks 2020-2024 2020 2021 2022 2023 2024 prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine Avaliku sektori teenused (01) Kaasav eelarve 80,00 80,00 80,00 80,00 80,00 Raekoja hoone (Nikolai 3) renoveerimine 500,00 700,00 Avaliku sektori teenused kokku 580,00 780,00 80,00 80,00 80,00 sh laenu arvelt 500,00 700,00 sh omaosalus 80,00 80,00 80,00 80,00 80,00 Teede ja tänavate korrashoid (04) Ülekäiguradade ohutumaks muutmine (valgustatud, hästi tähistatud) 24,00 24,00 Teede ja tänavate remont 1 514,50 1 429,24 1 400,00 1 400,00 1 400,00 Munitsipaalteede mustkatted ja kruusakattega teede remont (Audru, Paikuse, Tõstamaa) 335,00 480,00 530,00 574,00 600,00 Rüütli, Uue ja Hommiku tänava rekonstrueerimine 500,00 Uus-Sauga tn kergliiklustee ühendamaks linna Audru ja Tori vallaga 500,00 Pika tänava rekonrueerimine 20,00 500,00 Pikk, Ringi, Rüütli ja Aia tänava vahelise linnaruumi väljaehitamine (II etapp) 1 000,00 Kesklinna silla renoveerimine (sh projekteerimine) 869,00 1 700,00 Uue kesklinna silla projekteerimine 500,00 Teatri esise istutusala uuendamine koos ümbritseva teedevõrgu ja valgustuse uuendamisega (sh arhitektuurikonkursss) 20,00 Audrus, Paikusel ja Tõstamaal keskväljakute kavandamine 25,00 400,00 Ranna puiestee, Supeluse ja Pühavaimu tn muutmine ühiskasutusega tänavateks 20,00 Paikuse OV Varsakabja elamuala arendamine 50,00 Audru aleviku Metsa tn - Audru kiriku kergliiklustee
    [Show full text]
  • 530 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    530 buss sõiduplaan & liini kaart 530 Rõngu Vaata Veebilehe Režiimis 530 buss liinil (Rõngu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rõngu: 6:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 530 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 530 buss saabub. Suund: Rõngu 530 buss sõiduplaan 53 peatust Rõngu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:15 teisipäev 6:15 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 6:15 Pauluse neljapäev 6:15 24a Riia Tänav, Tartu reede 6:15 Kaare laupäev Ei sõida 2a Ümera Tänav, Tartu pühapäev Ei sõida Ravila 31 Viljandi Maantee, Tartu Eerika 21 Lepiku Tee, Estonia 530 buss info Suund: Rõngu Märja Peatust: 53 Viljandi mnt, Estonia Reisi kestus: 120 min Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Pauluse, Kaare, Ranna Ravila, Eerika, Märja, Ranna, Haage, Pihva, Peedimäe, Asusilla, Rõhu, Pakla, Väike-Ulila, Haage Ridaküla, Ilvese, Ulila, Karjääri, Rämsi, Kaimi, Mõisanurme, Puhja, Ristimäe, Järvaküla, Kobilu, Pihva Lembevere, Erumäe, Annikoru, Soova, Saksjaagu, Majala, Arbimäe, Elva, Nooruse, Turuplatsi, Lille, Peedimäe Enno, Uderna Tee, Tammiste, Puiestee, Kirepi, Teedla, Vilsi, Lobjaku, Valguta Asula, Valguta, Lapetukme, Asusilla Paaslangi, Koruste, Kingu, Rõngu Kalmistu, Rõngu Kool, Rõngu Rõhu 2 Kesk-Rõhu Tee, Estonia Pakla Väike-Ulila Ridaküla Ilvese Ulila 22111, Estonia Karjääri Rämsi 6 Rämsi Tee, Estonia Kaimi Mõisanurme Puhja 1a Reku Tee, Puhja Ristimäe 16a Nooruse Tänav, Puhja Järvaküla Kobilu Lembevere Erumäe Annikoru Soova Saksjaagu Majala Arbimäe Tartu mnt, Elva Elva 2 Pargi Tänav, Elva Nooruse 14 Jaani Tänav, Elva Turuplatsi 3 Turuplatsi Tänav, Elva Lille 17d Valga Maantee, Elva Enno Uderna Tee Tammiste Puiestee Kirepi Teedla 2 Uus Tänav, Estonia Vilsi Lobjaku Valguta Asula Valguta 13 Valguta Tee, Estonia Lapetukme Paaslangi Koruste Kingu Rõngu Kalmistu Rõngu Kool Rõngu 2a Tartu Maantee, Estonia 530 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Ne,N,NV I+II No,M,MV I+II KOKKU KOHT Audru 838 1071 1909 I Saarde 795 1069 1864 II Sauga 817 997 1814 III Tõstamaa 833 896 1729 4
    PÄRNUMAA XLVII SUVEMÄNGUD TÕSTAMAAL, 7-8.06.2008 KERGEJÕUSTIKU PUNKTIARVESTUS Ne,N,NV I+II No,M,MV I+II KOKKU KOHT Audru 838 1071 1909 I Saarde 795 1069 1864 II Sauga 817 997 1814 III Tõstamaa 833 896 1729 4. Halinga 542 1013 1555 5. Are 747 799 1546 6. Tahkuranna 647 688 1335 7. Lavassaare 743 549 1292 8. Sindi 672 269 941 9. Tootsi 138 791 929 10. Paikuse 384 465 849 11. Häädemeeste 330 448 778 12. Vändra alev 290 430 720 13. Tori 248 248 14. Koonga 45 45 15. PEAKOHTUNIK: PRIIT NEEME Rahvusvahelise Kategooria A-litsents PEASEKRETÄR RITA PETERSELL I C kategooria Neiud100m Nr. Nimi Sünniaeg Vald Eeljooks Finaal Tuul Koht Punktid 1Liis Tint 18.01.1992Tootsi 13,2 13,0 1,6 I 51 2Ege Rozentov 24.09.1992Halinga 13,2 13,2 1,6 II 49 3Triinu Joosep 17.02.1991Audru 13,2 13,3 1,6 III 48 4Jana Gnezdova 23.05.1992Halinga 13,4 13,4 1,6 4 47 5Laura Pärna 10.01.1992Tõstamaa 13,5 1,2 5 46 6Anelle Avaste 5.10.1994Saarde 13,8 1,2 6 45 7Sandra Kuusik 12.09.1992Audru 14,2 1,3 7 44 8Mari-Heleen Lillemäe 13.12.1994Tootsi 14,4 1,5 8 43 9Gerli Künnap 14.12.1994Saarde 14,5 1,2 9 42 10Krislyn Kask 5.02.1995Are 14,7 1,1 10 41 11Eva-Lotta Raat 11.04.1993Häädemeeste 14,8 1,3 11 40 12Kerttu Lindma 4.09.1993Lavassaare 15,0 1,5 12 39 13Karolin Stimmer 15.01.1996Tahkuranna 16,3 1,2 13 38 14Gerda Koop 18.07.1996Saarde 16,6 1,5 14 37 15Siiri Univer 24.01.1993Sindi 16,7 1,3 15 36 16Mari Küla 24.10.1992Are 16,8 1,5 16 35 17Kadri Koop 26.11.1992Saarde 16,8 1,3 16 35 18Egle Aak 1.08.1991Are DNF 19Kerstin Plastunov 6.06.1996Lavassaare DNF Neiud800m Nr Nimi Sünniaeg Vald Aeg
    [Show full text]
  • The World´S Largest Biofuel CHP Plant Alholmens Kraft, Pietarsaari
    OPET Finland ENERGIE The world´s largest biofuel CHP plant Alholmens Kraft, Pietarsaari § exploitation of pulp and paper mill and saw Project background mill by-products as fuel Pietarsaari, founded in 1652, is located on the § optimisation of the plant size and process Swedish-speaking west coast of Finland. The parameters total area is 93 km2 and there are 19 600 § sufficient fuel resources within economical inhabitant living in Pietarsaari. 56% of the transportation distance working population are employed by service The main innovation sector, 1% by forestry and agriculture and 40% by the industry, the biggest employer being the Alholmens Kraft Ltd builds the worlds largest pulp and paper mill of UPM-Kymmene. biofuelled power plant and the CFB boiler one of the biggest. The plant is an industrial CHP During the last years the utilisation of biofuels plant producing steam for forest industry and as on large scale has been focused on forest a utility producing district heat for the industry sites where large amounts of biomass is municipality. The wood fuel procurement available. system is also innovative and based on bailing the forest residues. Alholmens Kraft Ltd aims to When the planning of Alholmens Kraft new use annually 300 000 bales of forest residues. power plant (AK2) was started, the most important objectives were: Project description § electricity production with competitive Alholmens Kraft power plant introduces the price “best-practise” biomass/fossil fuel cofired § exploitation of process steam in the paper power plant concept with extremely diverse fuel mill and in town’s district heating selection – suitable to be replication almost anywhere in Europe.
    [Show full text]
  • Tuesday June 2 Wednesday June 3
    Tuesday June 2 14:00- Registration 18:30 19:30 Welcome reception Wednesday June 3 08:00- Registration 09:00 09:00- Welcome and Introduction 09:15 09:15- Targeting Ebola Chair: Steven Kern 10:45 09:15- Conducting clinical trials in challenging Steven Kern 09:30 environments 09:30- France Estimating an effective dose for a repurposed 09:55 Mentré drug to treat Ebola: the case of favipiravir Estimating an effective dose for a new drug to 09:55- Matthias treat Ebola with incomplete information: the 10:20 Machacek case of Zmapp 10:20- An Adaptive Platform Trial for Ebola: Scott Berry 10:45 Application to Future Epidemics 10:45- Coffee break, Poster and Software session I 12:15 Posters in Group I (with poster numbers starting with I-) are accompanied by their presenter 12:15- Diabetes Chair: IñakiTrocóniz 12:55 Page | 1 12:15- Roberto A model of glucose clearance to improve the 12:35 Bizzotto description of glucose homeostasis A longitudinal HbA1c model elucidates genes 12:35- Rada Savic linked to disease progression on metformin 12:55 therapy 12:55- Lunch 14:25 On the 20th anniversary of 'Nonlinear 14:25- Chair: France models for repeated measurement 15:15 Mentré data' 14:25- David Why write a book in 1995 on nonlinear mixed 14:50 Giltinan effects modeling? 14:50- Marie Subsequent developments in nonlinear mixed 15:15 Davidian effects modeling 15:15- Tea break, Poster and Software session II 16:40 Posters in Group II (with poster numbers starting with II-) are accompanied by their presenter 16:40- Other diseases Chair: Ana Ruiz 17:40 José
    [Show full text]
  • Uuriv Õppetöö B
    B. G. Forseliusc Seltsi Toimetised nr Studia Forseiiana I Uuriv õppetöö B. G. Forseliuse Seltsi XII suvekool Laelatu puisniidul augustis 2001. Selgitusi jagab Peeter Vissak (vt “Orhideedest...” lk 88). STUDIA FORSELIANA I UURIV ÕPPETÖÖ SISUKORD Madis Linnamägi. Studia Forseiiana...........................................................................................................3 JUHENDAJAD JAGAVAD KOGEMUSI Inge Unt. Uurimismeetod kui õpimeetod Johannes Käisi loomingus....................................................4 Maie Kitsing. Rahvusliku identiteeditunde kujundamine Eesti koolis................................................... 6 Viivi Rohtla. Uuriva õppetöö planeerimisest ja juhendamisest.......................................... ................... 8 Vilja Vendelin. Õpilasuurimistööde juhendamise kogemus Tartu Descartes’i Lütseumis............... 11 Anu-Merike Eenmäe. Rakvere Gümnaasiumi uurimistöö aluste kursusest......................................... 13 Silva Kärner. Uurimine kui õppevorm.....................................................................................................17 Tiiu Ojala. Uuriv õppimine ja ainetevaheline integratsioon ajaloo õpetamisel .................................18 Tiina Kapten. Uuriva õppetöö vajalikkusest ja võimalikkusest loodusainete õpetamisel............... ..21 Marje Loide. Uuriv õppetöö arendab last............................... ................................................................23 Eha Jakobson. Rahvusvahelised projektid väikekoolis........................................................................26
    [Show full text]
  • Volikogu Yldplank
    VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S Vana-Võidu 29. jaanuar 2020 nr 1-3/ Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamine (EELNÕU) Rahvaraamatukogu seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alusel on rahvaraamatukogu eesmärk tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning rahvaraamatukogu on seaduse tähenduses munitsipaalraamatukogu, kes kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018 ütleb: „Rahvaraamatukogud peavad 21. sajandil olema usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Eesti raamatukogude missioon on aidata kaasa kultuursete, haritud ja elus hästi hakkama saavate inimeste kujunemisele.“. Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019 määruse nr 82 „Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määruse nr 41 „Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025“ muutmine“ §-ga 1 muudeti Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 lisa 2. Eelnimetatud määruse lisa 2 „Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-2023“ punkt 1.10 näeb ette Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamist aastatel 2020-2023. Ümberkorralduse soovitud tulem on Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 tegevuskavas sõnastatud järgmiselt: raamatukoguteenuse
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Majandusliku, Sotsiaalse Ja
    Lisa 1 Viljandi valla arengukavale aastateks 2019 - 2025 V i l j a n d i v a l l a a r e n g VILJANDI VALLA MAJANDUSLIKU, SOTSIAALSE u k JA KULTUURILISE NING LOODUSKESKKONNA a v HETKEOLUKORRA ANALÜÜS NING ARENGU a l PIKAAJALISED SUUNDUMUSED JA VAJADUSED e a a s t a t e k s 2 0 1 9 - 2 0 2 5 VILJANDI 2020 Paiknemine ja rahvastik Viljandi vald on rõngasvald, mis ümbritseb täielikult Viljandi maakonna suurimat tõmbekeskust Viljandi linna. Viljandi vald moodustus 5. novembril 2013 nelja valla – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi – ühinemise tulemusena. 25. oktoobril 2017. aastal liitusid Viljandi vallaga Tarvastu vald ja Kolga-Jaani vald. Viljandi vald ümbritseb Viljandi linna ja piirneb Mulgi, Põhja-Sakala, Tõrva, Elva ja Põltsamaa valdadega. Viljandi valla ida- ja kirdepiir jookseb mööda Eesti suurima siseveekogu, Võrtsjärve kallast. Osa Viljandi vallast – Paistu, Pärsti ja Tarvastu piirkond, asub mulgi keele- ja kultuuripiirkonnas. Viljandi valda läbivad suurematest riigimaanteedest Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme, Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia ja Viljandi–Rõngu maantee ning Tallinn–Rapla–Viljandi raudtee. Viljandi vald on seisuga 1. jaanuar 2020 pindalalt Viljandimaa suurim ja rahvaarvult Viljandi linna järel maakonna teine omavalitsusüksus. Seisuga 01.01.2020 elas Viljandi vallas Eesti rahvastikuregistri andmetel 13 614 elanikku. Asustustihedus on 10,0 elanikku km² kohta. Valla pindala on 1 371,64 km² ning vallas on 126 küla ja neli alevikku – Ramsi, Viiratsi, Mustla ja Kolga-Jaani. Elanikkond Viljandi valla elanike arvu vähenemine on aastatel 2014- 2019 jätkunud tempoga ligikaudu 1,3% aastas. Samal perioodil on Viljandi valla territooriumil sündinud 771 last ja surnud 1156 inimest.
    [Show full text]
  • Tamula Rannapromenaad Uuenduskuuri Ootel
    VLÕRU INNA L EHT Oktoober 9 (138) 2018 Tamula rannapromenaad uuenduskuuri ootel Linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Risto Aim, linnaarhitekt Diana Vene ja ehitusspetsialist Kalmer Vislapuu kaalumas Tamula rannapromenaadi remontimise võimalusi. Foto: Ulis Guth uleva aasta kevadel on Võru linnavalitsusel kavas alustada Võru linna Kavandatavate tööde käigus on tarvis eemaldada amortiseerunud ühe visiitkaardi – Tamula rannapromenaadi – põhjalikku remonti. Tunnustused laudtee, asendada pinkide amortiseerunud puitosad, valgustus ja betoon- T Võru linna eelarvestrateegias on selleks otstarbeks 2019.–2020. aastal 2009. aastal kuulutas Eesti Maastikuarhitektide Liit välja kivisillutis, korrastada ripp-pinkide kandepostid koos vundamentidega, ette nähtud kokku 300 000 eurot. maastikuarhitektuuri teo, milleks valiti ülekaalukalt Tamula rannaala. rekonstrueerida purskkaev ja korrastada oaasi ümbritsevad betoonist 2009. aasta septembris valminud, ligi 1,1 miljonit eurot maksnud ja 2010. aastal valis Eesti Kodukaunistamise Ühendus Tamula tugipiirded. „2019. aasta kevadel alustame amortiseerunud puitkonst- umbes 800-meetrisel rannalõigul laiuv objekt, mille kaasrahastajaks oli rannapromenaadi konkursi „Kaunis Eesti Kodu 2010” parimaks ruktsioonide väljavahetamisega, korrastame ja lisame mõned täiendavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, on aja möödudes märkimisväärselt tervisespordirajatiseks. lasteatraktsioonid, kivikonstruktsioonidega seotud tööde algus selgub lä- vananenud ja lagunenud. 2018. aasta kevadel paigaldati Tamula järve kaldale
    [Show full text]
  • Tootsi Suursoo Ala Ja Tuulepargi Teemaplaneering
    0 Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Pärnu mnt 27, Tallinn http://www.hendrikson.ee Töö nr 1885/13 Projektijuht: Kuido Kartau (litsents KMH0034) Tartu 2014 1 Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering II köide SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................... 3 1 ÜLEVAADE TEEMAPLANEERINGUST JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEST HINDAMISEST ............................................................ 4 1.1 TEEMAPLANEERINGU EESMÄRK JA SISU .......................................................... 4 1.2 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE TEEMAPLANEERINGU OSANA ................ 5 1.3 PLANEERINGU JA KSH OSAPOOLED .............................................................. 7 1.4 TEEMAPLANEERINGU ALUSED – ÕIGUSLIK TAUST ............................................... 8 1.5 SEOS MUUDE ASJAKOHASTE PLANEERIMIS- JA ARENGUDOKUMENTIDEGA ................. 10 1.5.1 Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering ................................... 10 1.5.2 Pärnu maakonna teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused: väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik ............................................ 10 1.5.3 Vändra valla üldplaneering ja arengukava ...................................................................... 11 1.5.4 Energeetika-alased dokumendid ......................................................................................
    [Show full text]