National Energy Efficiency Action Plan
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Majandusaasta Aruanne 2019
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 ärinimi: Osaühing Ramsi VK registrikood: 10357298 tänava/talu nimi, Keskuse tee 1 maja ja korteri number: alevik: Ramsi alevik vald: Viljandi vald maakond: Viljandi maakond postisihtnumber: 71101 telefon: +372 4340160 e-posti aadress: [email protected] Osaühing Ramsi VK 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 8 Bilanss 8 Kasumiaruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 13 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 14 Lisa 4 Kinnisvarainvesteeringud 14 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 15 Lisa 6 Kapitalirent 16 Lisa 7 Kasutusrent 17 Lisa 8 Laenukohustised 18 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 19 Lisa 10 Sihtfinantseerimine 20 Lisa 11 Müügitulu 21 Lisa 12 Muud äritulud 21 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 22 Lisa 14 Tööjõukulud 22 Lisa 15 Muud ärikulud 23 Lisa 16 Intressikulud 23 Lisa 17 Seotud osapooled 23 Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva 24 Aruande allkirjad 25 Vandeaudiitori aruanne 26 2 TEGEVUSARUANNE 2019 OÜ Ramsi VK on asutatud 1994.a. munitsipaalettevõttena ja kujundatud ümber 1997.a. lõpus osaühinguks Ramsi VK. Osaühingu omanikuks on 100%-liselt Viljandi vald. Äriühing on registreeritud Viljandimaal Viljandi vallas Ramsi alevikus aadressil Keskuse tee 1. OÜ Ramsi VK peamiseks tegevusalaks on Viljandi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkondades tarbijate joogiveega varustamine ja reovee ärajuhtimine ning vee- ja kanalisasioonisüsteemide hooldamine. Teenust osutatakse Ramsi alevikus, Päri, Heimtali, Matapera, Kutsari, Tohvri, Oksa, Mustivere, Pärsti, Savikoti, Paistu, Holstre, Intsu, Saarepeedi, Karula, Mäeltküla, Ruudiküla, Vasara, Tusti ja Karula külades, Puiatu Erikooli piirkonnas, Mustla alevikus, Soe, Suislepa ning Kärstna külades. Kinnistute majandus-joogivee varustamisel on põhieesmärk müüa tarbijatele vabariigi valitsuse määrusega kehtestatud kvaliteediga joogivett ja tagada pidev veega varustamine. -
Käskkiri Siseminister Elektroonil
Regionaalministri käskkiri 11.07.2011 nr 1-4/148 Kergliiklusteede kava Vabariigi Valitsuse 11.05.2004 määruse nr 185 „Siseministeeriumi põhimäärus“ paragrahvi 22 lõike 2 punkti 2 ja regionaalministri 17.02.2011 käskkirja nr 34 „Kergliiklusteede toetusskeem“ punkti 8.2 alusel: 1. Kinnitan kergliiklusteede kavasse nimetatavate projektide eelistusnimekirja ja reservprojektide eelistusnimekirja (lisa). 2. Reservprojekte toetatakse, kui kergliiklusteede kavas eelistusnimekirja kantud projektide elluviimise arvelt vabaneb piisavalt vahendeid. (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Kergliiklusteede kava eelistusnimekiri LISA Taotleja nimi Projekti nimi Maksimaalne Minimaalne Projekti eeldatav Projekti eeldatav toetussumma omafinantseeri alustamise tähtaeg lõpetamise tähtaeg ngu määr Sangaste vald Sangaste-Keeni kergliiklustee 182 121,00 18,42% IV kv 2011 IV kv 2013 Kadrina vald Kadrina-Hulja kergliiklustee ehitus (Hulja aleviku 320 000,00 23,20% IV kv 2011 IV kv 2013 ühendamine Kadrina aleviku avalike teenustega)* Aegviidu vald Aegviidu kergliiklustee ehitamine* 207 203,00 15,00% IV kv 2011 IV kv 2011 Kanepi vald Kanepi-Erastvere-Põlgaste asulaid ühendava 320 000,00 17,11% IV kv 2011 IV kv 2012 kergliiklustee rajamine** Vihula vald Võsu-Käsmu kergliiklustee rajamine 320 000,00 66,37% IV kv 2011 IV kv 2012 Jõhvi vald Tammiku aleviku ühendamine Jõhviga*** 207 517,00 15,00% IV kv 2011 IV kv 2012 Audru vald Audru kooli Audru alevikuga ühendav kergliiklustee 138 763,86 15,00% III kv 2011 III kv 2012 Märjamaa vald Orgita-Märjamaa kergliiklustee -
The Baltic Republics
FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features. -
Südamekuu 2017 Üritused Raplamaal KOV Ürituse Nimetus Toimumise
Südamekuu 2017 üritused Raplamaal KOV Ürituse nimetus Toimumise koht Kuupäev Kontaktisiku ees- ja Telefon E-post Koduleht Lühikirjeldus ürituse kohta perekonnanimi Kaiu Jalgrattamatk Kaiu vald 1.05.2017 Aivo Sildee ja Kalev Kiviste 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluseeest. Sõidetakse ca 30 km nende objektide juurest läbi,mida Leadri toel sai korrastatudKaiu-Vahastu- Kuimetsa- Tolla-Karitsa. Kaiu Matk Aeli järve äärde Kaiu vald 29.04.2017 Aivo Sildvee ja Margus Kol 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluse eest. Sõidame bussiga Kadja järve teeotsani, sealt suundume rajale ja jõuame lõpuks Hirvelaande. Kaiu Murrame trennimüüte - Mirko Kaiu Rahvamaja 17.04.2017 Aivo Sildee Miralda 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jätkukoolitus tervislikust toitumisest ja liikumisest. Miilitsa loeng Sildvee, Kaja Heinsaar Kaiu Minu jõud ja minu oskused - Kaiu Jõusaal 15.04.2017Aivo Sildee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Eesmärk: kas mina jõuan 100-ni. Kõik Kaiu lamades surumine meestele ja jõusaali, et novembriks 2017.a. suruksin rinnalt naistele lamades 100kg ja naised 2x50 kg Kaiu Suveks saledaks - smuutid Kaiu lasteaia köök aprill Aivo ja Miralda Sildvee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Tervisliku toitumise praktiline koolitus Liis Läll jms, praktiline toidutegemise eestvedamisel õppus Kaiu Uuendame Kaiu terviseraja Kaiu terviserada aprill Aivo Sildvee ja Liis Kontkar 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jookseme rajal ning vaatame, kas uuendasime rekordeid rekordeid. Rapla Jüriöö matk ja jooks Rapla kesklinn, 20.04.2017Ülle Laasner 5284090 [email protected] www.rapla.ee Päeval toimub tervsiematk vankritega emadele, Vesiroosi puuetega inimestele, eakatele ja lasteaialastele, tervisepark õhtul jooskevad valla kooliõpilased ja asutuste võistkonnad 3,4 km Jüriööjooksu (22. -
Anija Valla Arengukava 2018-2025
ANIJA VALLA ARENGUKAVA 2018-2025 Kehra 2019 1 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 4 1. ANIJA VALLA ARENGUEELDUSED JA VÄLJAKUTSED ................................................................ 5 1.1 Üldiseloomustus ...................................................................................................................................... 5 1.2 Rahvastik ................................................................................................................................................ 5 1.3 Kehra kui tõmbekeskus ....................................................................................................................... 10 1.4 Anija valla arengueeldused ja väljakutsed ........................................................................................ 11 2. ANIJA VALLA ARENGUSTRATEEGIA .............................................................................................. 13 2.1 Visioon ja missioon .............................................................................................................................. 13 2.2 Anija valla laiemad strateegilised eesmärgid .................................................................................... 13 3. ANIJA VALLA OLUKORD JA ARENGUEESMÄRGID VALDKONNITI -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Jrk Ettevõtte Nimi Taimetervise Registri Number Kuum- Töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha Aadress
ISPM 15 Vastavusmärgiga märgistamise tegevusloaga ettevõtted/ Approved Estonian enterprises according to ISPM No 15 seisuga/updated 25.01.2021 Pakkematerjali Taimetervise registri Kuum- Jrk Ettevõtte nimi number töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha aadress Maakond Plant health Wood packaging material register Heat The adress of the No Name of the company number treatment Productions Distribution Repair production place County Niinsoni tee 2, Aegviidu 1 Aegviidu Puit AS 93 x x x alev, Anija vald, 74501 Harju 3308 Karula küla, Haljala vald, 2 Aivares OÜ x x x 45417 Lääne-Viru 1876 Tehase, Paganamaa küla, 3 AP Puit OÜ x x Rõuge vald, 66115 Võru Jänesselja tee 16, Sauga 4 Aralia Puit OÜ 4411 x x x alevik,Tori vald, 85008 Pärnu Ääsmäe küla, Saue vald, 5 Ardent AG 3740 x x 76403 Harju 161 Rakvere tee 12, Hulja alevik, Kadrina vald, 6 Aru Grupp AS x 45203 Lääne-Viru Uus tn 10, Märjamaa alev, Märjamaa vald, 7 AST Saeveski OÜ 4098 x 78304 Rapla 3095 Ämma tee, 80-1, Iru küla,Jõelähtme vald, 8 Ava-Ekspress OÜ x 74206 Harju 4717 Vana-Narva mnt 28, 9 AVP Integraal OÜ x Maardu, 74114 Harju 590 Kupu küla, Kuusalu vald, 10 Balti Spoon OÜ x 74610 Harju 3234 Kabala küla, Türi vald, 11 Baltic Pallet Group OÜ x x x 72001 Järva 56 Verijärve küla, Võru vald, 12 Barrus AS x x 65541 Võru 4858 Tammistu küla, Tartu 13 Benfort OÜ x x x vald, 60531 Tartu 1822 Valgu tee 3, Libatse küla, Põhja-Pärnumaa vald, 14 Boardic Eesti OÜ x x 87202 Pärnu 931 Tööstuse 3, Kose- Uuemõisa alevik, Kose 15 BT Seven OÜ x x vald, 75102 Harju 1680 Saeveski, Reopalu küla, 16 Combimill Reopalu OÜ x x Türi vald, 72811 Järva 3593 Olustvere tee 5a, Kõidama küla, Põhja- 17 Combimill Sakala OÜ x Sakala vald ,71504 Viljandi Rehe, Laheküla, 18 Composite Plus OÜ 4300 x Saaremaa vald, 93873 Saare 1700 Eametsa küla, Tori vald, 19 E. -
Hulja Turbatootmisala Keskkonnamõju Hindamise Programmi Avalikustamise Teade
Austatud menetlusosaline 04.06.2020 nr 6-3/20/7659-2 Hulja turbatootmisala keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamise teade Keskkonnaamet teatab Tootsi turvas OÜ Hulja turbatootmisala turba kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest. Kavandatava tegevuse eesmärk on turba kaevandamise taastamine mahajäetud Hulja turbamaardlas. Hulja mäeeraldis koosneb kahest lahustükist Hulja turbamaardla kesk- ja lõunaosas asuvatest hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokkidest 5 ja 6. Põhjapoolne mäeeraldis (Hulja tarbevaru plokk 5) asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Veltsi külas Hulja soos ja lõunapoolne (Hulja tarbevaru plokk 6) Kadrina valla ja Tirbiku külas Kanavõhma soos. Põhjapoolse mäeeraldise teenindusmaa jääb Haljala valda Auküla küla territooriumile. Keskkonnaamet algatas kavandatavale tegevusele KMH oma 19.11.2013 kirjaga nr V 10- 5/13/18803-5. Kavandatava tegevuse arendaja on Tootsi turvas OÜ (registrikood 10021374; aadress Papiniidu tn 5-Büroomaja 1 Pärnu, Pärnu Pärnumaa 80010; kontaktisik Evelin Krekker, telefon 52 05 916, e-post [email protected]). Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisikud on Camilla Kastein, telefon 5694 0905, e-post [email protected] ja Liis Jääger, telefon 5656 4094, e-post [email protected]). KMH ekspert on MAVES OÜ (registrikood 10097377; aadress Marja 4D, 10617 Tallinn; juhtekspert on Karl Kupits, telefon 509 3437, e-post [email protected]). KMH programmiga saab tutvuda 08.06-24.06.2020 (k.a.) Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee (alalehel uudised, pressiinfo) ja Hulja raamatukogus (aadress Tõnismäe tee 18 45203 Hulja Lääne-Virumaa). Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH programmi kohta saab esitada kuni 24.06.2020 (k.a.) otsustaja kontaktidel – Pargi 15, Jõhvi või e-posti aadressil [email protected]. -
KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 Määrusega Nr 10
KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 määrusega nr 10 Oktoober 2018 1 Sisukord Sisukord ..................................................................................... 2 Sissejuhatus .............................................................................. 4 1 Kiili valla arengueeldused ..................................................... 5 1.1 Asend ja ruumiline muster ........................................................... 5 1.2 Rahvastik ..................................................................................... 6 1.3 Peamised arengutegurid ja väljakutsed .................................... 12 2 Toimekeskkonna ülevaade ................................................. 14 2.1 Üldised valitsussektori teenused ............................................... 14 2.1.1 Valla juhtimine ..................................................................................... 14 2.1.2 Avalik ruum .......................................................................................... 17 2.2 Avalik kord ja julgeolek .............................................................. 19 2.3 Majandus ................................................................................... 20 2.3.1 Energiamajandus ................................................................................. 20 2.3.2 Teed ja tänavavalgustus ...................................................................... 21 2.3.3 Ühistransport ...................................................................................... -
Tartumaa Koolinoorte Sisekergejõustik P R O T O K O L L
Tartumaa koolinoorte sisekergejõustik p r o t o k o l l Tartu, 26.märts 2019.a. TU-14 60 m/ tj. 1. Mariliis Kivi 26.08. 2006 Ülenurme G 11,33 2. Mirelle Harak 13.07. 2006 Lähte ÜG 11,43 3. Kärola Jõgi 2.05. 2007 Puhja Kool 11,69 4. Aade Hiir 11.10. 2006 Elva G 11,93 5. Ingrid Hiiemäe 3.01. 2007 Elva G 12,76 6. Alesja Turovskaja 6.08. 2007 Puhja Kool 12,91 7. Loore-Lii Aviste 24.06. 2007 Võnnu KK 13,45 8. Kirke Ojasaar 6.07. 2007 Võnnu KK 13,87 Katariina Verst 6.03. 2007 Luunja KK DNQ PU-14 60 m/ tj. 1. Erik Tõnn Rast 25.09. 2006 Elva G 10,73 2. Gustav Jakob Porro 6.06. 2006 Luunja KK 11,47 3. Carl-Endrik Juhansson 1.08. 2007 Puhja Kool 12,32 4. Jan Erikson 21.02. 2007 Puhja Kool 12,42 5. Kasper Toilman 26.07. 2006 Võnnu KK 12,24 TU-16 60 m/ tj. 1. Karolin Kangur 10.06. 2005 Luunja KK 11,88 2. Grete-Ly Aarna 2.02. 2005 Ülenurme G 11,90 PU-16 60 m/ tj. 1. Joosep Pärnalaas 13.05. 2005 Luunja KK 10,05 TU-18 60 m/ tj. 1. Rebeka Käpa 10.07. 2003 Puhja Kool 12,92 PU-18 60 m/ tj. 1. Paul Jean Otto Faucheux 12.11. 2003 Puhja Kool 11,74 TC 60 m jooks 1. Laura Kübarsepp 24.05. 2006 Luunja KK 8,76 2. Kairiin Hermits 21.05. -
Visiting Castles and Baronial Estates
SELF - DRIVE / INDIVIDUAL Visiting castles and baronial estates Tallinn This tour introduces with the cultural the cultural and historical heritage left behind in the Baltic States by rulers over the course of several centuries – six outstanding castles in Latvia and seven in Estonia, along with ancient castle ruins. The route weaves through two national parks – the Gauja National Park in Latvia and the Lahemaa National Park in Estonia. You will spend time in enchanting small Baltic towns and visit important centres of culture and history, including Tartu and the two capital cities – Riga and Tallinn. Ac- commodations is organized at baronial estates and castles whereever its possible. Vilnius • • Length of the route: ~1100 km (7 days) General Route: Rīga – Limbaži – it’s building is united with a church; Cēsis – Rūjiena – Valga – Otepää – Tartu Ungurmuiža manor – the oldest wooden – Rakvere – Lahemaa Nationalpark - Tal- baroque manor in Latvia; Sightseeing in linn the town Cēsis – the old town, the ruins of the castle of the Livonian Order and Day 1 the new castle. In the garden of the castle Arrival in Rīga there is a workshop of a traditional jew- Pick up the hired car at the airport. Free eller, which can be visited; Dikļi Manor time in Rīga. Overnight in Rīga. (1896) – built in the style of neobaroque. There are collection of valuable antique Day 2 furniture, fireplaces and interior articles Rīga –Sigulda – Turaida- Bīriņi (77 km, inside the manor. Sightseeing in the town The ruins of the castle of the Livonian Order, Cēsis 100% Asphalt). Valmiera Breakfast. Sites and attractions en route: Sigulda medieval castle ruins and baro- Day 4 nial estate; Turaida museum reserve with Dikļi – Valmiera - Naukšēni – Taagepera - the ruins of a Livonia Order castle. -
Evaluation of the Implementation of the 1988 Ministerial Declaration Regarding Nutrient Load Reductions in the Baltic Sea Catchment Area
View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Helsingin yliopiston digitaalinen arkisto The Finnish Environment 524 INTERNATIONAL COOPERATION Ain Lääne, Heikki Pitkänen, Berit Arheimer, Horst Behrent,Waldemar Jarosinski, Sarmite Lucane, Karin Pachel, Antti Räike, Alexander Shekhovtsov, Lars M. Svendsen and Simonas Valatka Evaluation of the implementation of the 1988 Ministerial Declaration regarding nutrient load reductions in the Baltic Sea catchment area ••••••••••••••••••••••••••••••••• FINNISH ENVIRONMENT INSTITUTE The Finnish Environment 524 Ain Lääne, Heikki Pitkänen, Berit Arheimer, Horst Behrendt, Waldemar Jarosinski, Sarmite Lucane, Karin Pachel, Antti Räike, Alexander Shekhovtsov, Lars M. Swendsen and Simonas Valatka Evaluation of the implementation of the 1988 Ministerial Declaration regarding nutrient load reductions in the Baltic Sea catchment area HELSINKI 2002 FINNISH ENVIRONMENT INSTITUTE The Report is available in the Internet: http://www.vyh.fi/eng/orginfo/publica/electro/fe524/fe524.htm This Project has received funding from the Commission of the European Communities (the European Commission), Helsinki Commission and the Finnish Ministry of the Environment The views expressed in this report represent the opinions of the authors alone, and not necessarily the views of the Commission of the European Communities (European Commission) and the Baltic Marine Environment Protection Commission. The Commission of the European Communities is not liable for any use that may be made of the information of this report. The Finnish Environment Institute. Evaluation of the implementation of the 1988 Ministerial Declaration regarding nutrient load reductions in the Baltic Sea catchment area. The Finnish Environment 524, Helsinki, 2002. Information included in this publication or extracts therefore are free for citing on the condition that the complete reference of the publication in given as stated above.