VANEMUISE HOOAJAKIRI 2015/2016 kameeleon, kes kõnnib omapead Aiv Jaan Koiduaru – Vanemuise masinavärgi meister /Põnevad Hispaania toidud /Värske repertuaariülevaade Reigo Tamm jaRasmus Kull /Valguskunstniku vaikne jamärkamatu töö /Kuidas sündissuvelavastus „Obinitsa” / Ain Mäeots: „Laval Vanemuise särisema!”/ peab balletitagasihoidlik /Noored, esipaar ja andekad ilusad tenorid – ar Tomming a s
Teater Vanemuine Vanemuise 6, 51003 Tartu Piletid: 744 0165, [email protected] Piletimaailm, Piletilevi, Ticketpro vanemuine.ee facebook.com/vanemuine
Kaanefoto: Alan Proosa Kujundus: Aide Eendra Üksinda ja koos
Foto: Maria Jakobson
Teater on kollektiivne kunst ning viljakatest koostöövormidest rähnid ja oravad. See annab jõudu, et hooaja kestel taas aktiiv- on ka seekordses ajakirjanumbris mitmel moel juttu. Oma selt kollektiivse kunstiga tegeleda. Ain Mäeots omakorda koosolemise ja -töötamise loo räägivad Hayley Blackburn ja tõdeb, et lavastamine on väga üksildane amet, sest nähtamatu Silas Stubbs – Vanemuise balleti brittidest esipaar. Noored joon näitleja ja lavastaja vahel on alati olemas. Nähtamatu ooperitähed Reigo Tamm ja Rasmus Kull tõdevad, et vaata- sein laval- ja saalisolijate vahel on muidugi ka alati olemas, mata omavahelisele professionaalsele konkurentsile on aga vaatamata sellele sünnib etendus näitlejate ja publiku nende kahe kooslusest laval tekkivat löögijõudu raske üle- koostöös. On täiesti ennustamatu, millisel etendusel tekib tada. Teater on paik, kus inimesed on pidevas omavahelises sellest koostööst sünergia, mis muutub elamuseks nii saali sõltuvuses. Teineteist inspireeritakse, toetatakse ja muidugi kui lava jaoks. sööstetakse vajadusel ka tulistesse konfliktidesse. Nii tõdeb Vanemuine annab aastas umbes pooltuhat etendust, valgustaja Imbi Mälk, et tegelikult oleks teatris töötades vaja nii et koostööpartnereid on vaja hulgaliselt. Tulge siis nii psühholoogipabereid kui diplomaadiharidust – ikka sel- Vanemuisesse koostööd tegema! Elamused ootavad loomist leks, et erinevate inimestega enda ümber sujuvalt hakkama ja kogemist. saada. Ometi ei saa me oma teatrilugudes mööda ka üksinduse Teatris näeme, teemast. Kaanepersoon Aivar Tommingas hoiab väljaspool Ave-Marleen Rei teatrit pigem omaette, uitab mööda Raplamaa metsi, seltsiks ajakirja koostaja 4 Portreelugu Aivar Tommingast 12 Vanemuise masinavärgi meister – Jaan Koiduaru 16 Intervjuu Vanemuise balleti tagasihoidliku esipaariga 24 Ain Mäeotsa lavastajatee 30 Jacob Hoover – ameeriklane, kes naudib eesti keelt 34 Kostüümid rambivalguses 44 Reigo Tamm ja Rasmus Kull – vägev löögijõud ooperilaval 50 Valguskunstnik Imbi Mälgu vaikne töö 54 Noortetöö 64 Hispaania köök 66 Reportaaž lavastuse „Obinitsa” sünnist 70 Draamarepertuaar 90 Muusikarepertuaar 102 Tantsurepertuaar 110 Lastelavastused 118 Mängukava 2015/2016 Toomas Peterson juhib kogu Vanemuise teatrit 1. jaanuarist 2013. Tema meeskonda kuuluvad 3 kunstilist juhti, 15 alajuhti ja üldse kokku kõik 357 vanemuislast. Alanud hooajal sünnib kokku 15 uuslavastust.
RAMP 2015/2016 3 Aivar Tommingas – kameeleon, kes kõnnib omapead
Tekst Ave-Marleen Rei — Fotod Alan Proosa, erakogu, Vanemuine, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
4 RAMP 2015/2016 Rambi ees
Aivar Tommingas tähistab 28. septembril oma 60. sünnipäeva. Üle poole oma Aivar Tommingas – senisest elust – 37 aastat – on ta pühendanud Vanemuise teatrile. Ometi peab ta ise ennast põhjaeestlaseks, kes Tartus kunagi päris kodunenud pole. Teatrist vabad hetked viivad teda praegugi Raplamaale, vanaemalt-vanaisalt päritud tallu, kus hoolitsevat kätt vajab 10 hektarit metsa. Nii kondab Eesti üks hinnatumaid meesnäitlejaid suvel saega mööda metsi, seltsiks rähnid ja oravad. Aivari sõnul on mets kõige mõnusam paik väljaspool teatrit.
RAMP 2015/2016 5 7-aastane Aivar
Rapla valvekaupluse katusel olid suured vineerist sirp ja vasar. Püüdsime seda kaunistust jupp aega väga erinevate vahenditega hävitada.
Just sealsamas vanaema-vanaisa juures Raplamaa metsade ja „Omega” koosseisu, kus Margus mängis bassi, mina kitarri ja põldude vahel möödusid ka väikese Aivari suved. „Mäletan, Toivo Susi trummi. Hiljem liitusid veel Jaan Luksepp ja Anne et tollel ajal oli seal metsaveeres palju rästikuid, aga vanaema Vaarmann, kellest mõne aasta pärast sai Anne Veski. Anne neid ei kartnud. Käisime koos lehma heinamaale viimas, vend Mati kirjutas meile kolmehäälseid seadeid ja lõpuks me vanaemal olid jalas vaid mingid kerged tennised: läks pläts saime tarifitseerimisel selle kõige võimsama A1 grupi kätte. pläts minu ees ja mina siis kummikutes tema kannul. Nüüd See andis võimaluse esineda üle kogu Eesti,” meenutab Aivar. ma pole seal madusid enam näinud. Ega seal ka inimesi tihti Rapla Keskkoolis oli tegelikult suisa kaks bändi – konkurenti- ei näe – olen viimane talu enne metsa ja harva, kui keegi see- del oli solistiks ja trummariks Aivari sõber Margus Mikomägi. nele või marjule satub. Naabrimees Vaiko Eplik astub aegajalt Nii käis prooviruumide pärast sageli tihe rebimine. läbi, siis teeme sauna ja muusikat,” räägib Aivar. Omamoodi rebimine toimus ka Aivari ümber, kes pika Lapsepõlvest olulisi mõjutajaid otsides tulevad Aivarile poisina oli väga oodatud korvpallitrenni ja seal mõnda aega meelde naabripoiss Margus Jehe, kes õpetas Aivarile selgeks tsentri positsioonis ka mängis, aga lõpuks jäi muusika peale. esimesed kitarriakordid, ja muusikaõpetaja Ülo Väling, kes Sõprus korvpallipoistega siiski säilis ja koos saadeti korda nii utsitas noori bändi tegema. „Mina kuulusin kolmandasse mõnigi rumalus, mida võis hea tahtmise korral ka nõukogude
Ansambel Omega lõpetab kooli. Pildil vasakult: Aivar, Toivo, Anne, Margus ja Jaan
6 RAMP 2015/2016 Rambi ees
Aivar on elu jooksul kuulnud mitmetesse bändidesse. Pildil 1980-ndatel Tartus tegutsenud ansambel Kolmikhüpe
võimu vastaseks võitluseks nimetada. „Miilitsamaja vahetus genereeris ideid ja meie siis viisime ellu. Muidugi olid need läheduses, Rapla valvekaupluse katusel, olid suured vinee- etteasted tobedad ja diletantlikud, põlve otsas tehtud, aga rist sirp ja vasar. Püüdsime seda kaunistust jupp aega väga me ise nautisime seda ja loodetavasti sai oma osa ka publik.” erinevate vahenditega hävitada. Küll loopisime sinna pihta Niisiis ei olnud bändi ja naljamehele Tommingale lava sugugi mune, küll püüdsime vahtkustuti seest kougitud ampulliga võõras paik, aga lavakunstikoolist polnud ta keskkooli lõppe- (mille arvasime olevat happelise) seda kärsatada. Miski ei des kuulnudki. Õnneks sattus Margus Mikomägi olema ärksa mõjunud! Ja no siis ühel heal ööl võtsid sõbrad korvpallurid vaimuga ja hakkaja noormees, kes Aivari lavakooli katsetele sirbi ja vasara sealt katuselt lihtsalt alla ja tassisid Rapla jõkke. kaasa vedas. Juhtumisi said mõlemad poisid kooli sisse, kur- Mina tol ööl küll kambas polnud, aga loo tagajärgedega pidin suse võttis vastu Kaarin Raid. tegelema siiski. Nimelt sai suurem sats korvpallimeeskonnast Keskkoolis pigem reaalainetes tugev olnud Aivar avas- selle pahanduse tõttu võistluskeelu, aga Võrus olid mingid tas ennast humanitaarvaldkonnast, aga kohanes kiiresti ja võistlused tulemas ja siis oli vaja asendusmängijaid. Mina ja hakkas alates 3. kursusest saama kõrgendatud Paul Pinna klassivend Andres Sõber saime kamba kuidagi kokku ja käi- nimelist stipendiumit 75 rubla kuus. „Raha kulus põhiliselt sime seal võistlustel ikkagi ära,” meenutab Aivar. ikka toidu peale, pidudeks ei jäänud eriti aega. Eks selle kooli Nooruses harrastatud korvpall on Aivari lemmik siiani, mahv oli suur, ma polnud varem midagi sellist kogenud muidugi jälgib ta seda nüüd tugitooli mugavast sügavusest. ja pingutasin väga, et hakkama saada,” tõdeb Aivar, kellel Rapla meeskonnale ja Andres Sõbra juhitud Rakvere Tarvale näitlejameisterlikkusega kooli jooksul mingeid raskusi ei elab ta rohkem kaasa kui Tartu korvpalluritele. Üldisemat tekkinud. Küll aga tabas teda hirm koolist väljalangemise ees, pilti vaadates kurdab aga külalismängijate liigse rohkuse üle. kui selgus, et maailmakirjanduse eksamiks tuleks läbi lugeda „Eks see korvpall ole praegu üsna imelik, külalisi on nii palju kogu Lääne-Euroopa kirjandus alates Piiblist. „Õnneks oli ja enam ei saa aru, kelle poolt peaks olema. Ma igatsen tagasi õppejõud Ott Ojamaa mõnus mees, eksamipäeval pani ta pile- vanu aegu, kui teadsid, et Eesti võistkonnas mängivad eestla- tid lauale, võttis siis oma piibu ja läks klassist välja. Sellel ajal, sed ja Gruusia võistkonnas grusiinid. Nüüd on kõik segamini, kui tema piipu tegi, vaatasime meie endale sobilikud piletid kellel rohkem raha, see saab osta parema võõrleegionäri...” välja ja vastasime siis kõik neljadele-viitele. Kogu seda mater- Teatri peale polnud Aivaril spordi ja muusika kõrvalt eriti jali ei oleks meist keegi suutnud läbi lugeda.” Toredaid õppe- aega mõelda. Klassiga muidugi teatris käidi, aga see jättis jõude oli lavakoolis muidugi palju, aga eriliselt on Aivarile noore Aivari suhteliselt külmaks. Väikseid teatritegemise hinge jäänud Reet Neimar, kes pidas loenguid vene teatrist. algeid võis ehk leida paralleelklassivenna Ervin Õunapuuga „Teadsime, et Reet oleks ka ise tahtnud saada näitlejaks, aga koostöös sündinud „kapustnikutest”. „Ervin on üks kõige teda ei võetud vastu. Ilmselt paistis see teatriveri, mis temas suurem fantast, keda ma oma elus olen kohanud. Tema
RAMP 2015/2016 7 1976. aastal Noorsooteatris esietendunud 8. lennu diplomilavastust „Me otsime Vargamäed” peetakse selle kursuse kõige õnnestunumaks
pulbitses, loengutes selgelt välja. Ta tegi materjali nii elavaks, et ma olen siiamaani vene teatri fänn ning usun ennast käivat Stanislavski ja teiste selliste meeste jälgedes.” „Me otsime Vargamäed” oli väga äge Esimene lavalugu, milles Aivar näitlemise mõnu tunne- tama hakkas, oli 1976. aastal Noorsooteatris esietendunud tükk, üks ilusamaid elamusi minu 8. lennu diplomilavastus „Me otsime Vargamäed” (lav. näitlejakarjääris! Kaarin Raid), kus Aivaril oli täita Pearu osa. „See oli väga äge tükk, üks ilusamaid elamusi minu näitlejakarjääris! Ja Tammsaare... see mees oleks pidanud ikka Nobeli saama, ta on fantastiline! Või tegelikult on totter säärase mehe puhul sellist sõna kasutada... Ei teagi, mis oleks õigem sõna. See näitasin näo ära. Ird oli alati ette helistanud ja ma teadsin, on midagi väga suurt, mis ta on kirjutanud! „Me otsime et mind ei võeta. Aga siis tuli Tartusse järsku uus komissar, Vargamäed” tegemise ajast on mulle eredalt meelde jäänud tema ei teadnud minust midagi ja teater teda üldse ei huvi- Urmas Alender. Tema mängis selles lavastuses Jussi – väga tanud. Tol korral arstid, kes mind läbi vaatasid, küsisid veel, ilusti mängis, muide, ja kirjutas lavastusele ka muusika ja et kas leiutame sulle mingi tõve, aga ma vastasin uljalt, et laulusõnad. Mina elasin tookord Lasnamäel, tema Odra täna- pole vaja, mul on Ird selja taga. Kui ma siis lõpuks alasti seal val. Pärast kooli võtsime poest veini, läksime tema juurde, komisjoni ees seisin, öeldi: “Deper nada iti.” Küsisin, et kas te kuulasime Genesist, väike Yoko magas ja Urmas kirjutas teete nalja, et mul on ju Moskva ringreisid tulemas... Komissar sellele tükile uusi laulusõnu.” vastu, et tema ei tea sellest midagi ja teda ei huvita. Jooksin Lavakunstikooli 8. lennu viimane diplomilavastus tuli siis Irdi juurde... ja Ird hakkas asju ajama,” meenutab Aivar. 1978. aasta aprillis välja Vanemuises. Kursuse juhendaja Tookord ei suutnud ka kõikvõimas Ird enam Aivarit armee- Kaarin Raid tegi Aivarile ettepaneku jääda Vanemuisesse ja teenistusest päästa, aga ta suutis korraldada asju nõnda, et ta jäigi. On siiani. Peanäitejuhiks oli tollal muidugi legen- Aivar jäeti tõenäolise Afganistani saatmise asemel Tallinnasse daarne Kaarel Ird, keda Aivar on hiljem väga veenvalt ka laval miilitsapataljoni. 15. mail läks Aivar sõjaväkke ja 17. mail oli kehastanud. Vastuolulise Irdiga sai Aivar hästi läbi, teinekord Tartus tagasi, et teha proove sügiseseks Moskva ringreisiks. kutsuti teda kuulsa teatrimehe kabinetti kohvigi jooma ja Esimesed pool aastat viibis Aivar oma väeosas üsna harva – tänu Irdile õnnestus Aivaril mitmeid aastaid lükata edasi ikka anti kuu või poolteist vabadust proovideks ja paaripäeva- armeeteenistust. „Ma käisin igal aastal seal komissariaadis, seid linnalube, et käia Tartus etendusi mängimas. „Juulikuus,
8 RAMP 2015/2016 Rambi ees
Lavastuses „Tali” (1996) Arno Talina Aivar Tommingas ja Terje Heido Jaan Toominga lavastuses „Maarahvas” (1992) siis olin sõjaväes – teised olid kõik õppustele saadetud, mina töllasin niisama ringi. Teiselpool müüri oli Tallinna vangla, seal seisis suure automaadiga Tarmo Leinatamm ja valvas Teisel pool müüri oli Tallinna vangla, vange, ajasime üle müüri juttu.” Tartusse etendustele ja tagasi sõitmine nägi välja nii, et miilitsavormis Tommingas tõstis seal seisis suure automaadiga Tarmo maantee ääres saua püsti, peatas auto ja lasi ennast sobilikku Leinatamm ja valvas vange. paika sõidutada. Tartust Tallinna poole sõites olid tal sageli kaasas ka suured kilekotid saiade ja kringlitega, sest pataljoni- kaaslase ema oli Kaunase restoranis kondiiter ja saatis pois- tele süüa. Nii sujus kõik peaaegu alati veatult, välja arvatud ühel korral. „Üks „Lahtihüppe” (lav. Viljo Saldre, 1980) eten- dus on minu pärast tõesti ära jäänud, sest mind ei lastud väe- osast välja. 800 inimest ootasid, saal oli välja müüdud ja ma ei Ärkasin muusika peale ja vaatasin läbi lavahorisondi, et kõik saanud Tallinnast tulema, sest siit ei jõudnud kiri õigeks ajaks on laval ja eesriie läheb ette. Aga mina???!!! See oli õudne siseministrini, kes pidi omakorda meie ülemusele andma tunne – võrreldav näitleja õudusunenäoga. Saad aru, et käsu mind vabaks lasta. Kuna seda kirja ei olnud, siis kedagi midagi on kohutavalt halvasti, aga ei adu kohe, mis see on... ei huvitanud – läksime hoopis lasketiiru põmmutama...” Ma kadusin nii ruttu kui sain garderoobi, panin riidesse ja Kõik ülejäänud korrad oma näitlejakarjääri jooksul on hiilisin koju. Arvasin, et see on minu karjääri lõpp, aga Aivar etenduse alguseks kohal olnud. Tõsi küll, ühel eten- sellesse suhtuti siiski üsna heatahtlikult ja mingit jama ei dusel ei jõudnud ta viimasesse stseeni, sest jäi lava taga tulnud.” magama. „Ma olen ju väga varajane ärkaja ja õhtuste eten- Oma teatritee jooksul on Aivar läbi lugenud sadu näiden- duste ajal on mul juba uni peal. Oli meil kunagi selline pikk deid ja nendest suurt osa ka laval esitanud. Nii pole hobideks pikk ja pime tükk „Maarahvas” (lav. Jaan Tooming, 1992), või muu kirjanduse jaoks väga palju aega jäänud. Mõned kus ma mängisin kurttumma, kes lõpus rääkima hakkas. Mul suured lemmikud tal siiski on. „„Kevade” oli mul noorena oli kaks lehekülge monoloogi ja selle ajal pidin ülejäänud algusest lõpuni peas. Ma muud eriti ei lugenudki, ikka ja jälle tegelastele leiba jagama. Vaat sellesse stseeni ma ei jõudnud. „Kevadet”. See on nii tore raamat mu arust! Ja mis eriti tore: Olin lava taga pimeduses ja magasin, inspitsient kutsus küll, ma olen saanud kõik suured meesrollid selles teosest ära aga ma ei kuulnud ja keegi ei osanud mind sealt ka otsida.
RAMP 2015/2016 9 Mladen Kieselovi lavastus „Maetud laps”. Dodge – Aivar Tommingas, Tilden – Margus Jaanovits
Abikaasa Mare Tomminga muusikalises lavastuses „Mees La Manchast” (1995). Pildil koos Sancho Panzat kehastanud Tõnu Kattaiga
10 RAMP 2015/2016 Rambi ees
Olen olnud nii Toots, Arno kui Kiir ja ühes lavastuses isegi Luts.
mängida: olen olnud nii Toots, Arno kui Kiir ja ühes lavastu- ses isegi Luts. Need tegelased on minu jaoks nii armsad, et ma mängiks neid edasi kes teab kui kaua veel, aga eluaastaid on juba liiga palju,” muheleb Aivar ja lisab, et talle meeldib kehastada just lüürilisi tegelasi ja eks Arno seda võimalust ka pakkus. „Tegelikult püüan ma igas tegelases leida midagi lüürilist ja midagi koomilist ka. Muidu ma tükki üldse ei tee, kui ei ole lüüriline ja koomiline. Või noh, eks ma teen ikka, aga oma osasse püüan leida lüürilisi ja koomilisi nüansse. Eks see lüürika sealt Rapla metsast tuleb.” Teine Aivari lemmiktegelane, kelles saavad kokku lüüri- line, koomiline ja traagiline, on Don Quijote, keda tal õnnes- tus kehastada abikaasa Mare Tomminga lavastuses „Mees La Manchast” (1995). „Kirjanduskriitikud on öelnud, et see on maailma kõikide aegade kõige parem romaan ja ma nõustun. Kuigi aegajalt muutub ta igavaks ja on vigu täis, aga peab mõistma ka, millistes oludes Cervantes seda kirjutas – ühest vangikongist teise rännates. Oluline on, et selles raamatus on suur kandev idee ja näitlejana oli rõõm saada osa selle idee edastamisest. Ei saa ka mainimata jätta, et minu arvates oli Lutsu „Suvi” (1984) ja Tootsi roll. Aivari selja taga Kiire rollis see Marel üks väga õnnestunud lavastus. Mina mõistan Don Andrus Allikvee Quijote tegelaskuju suurepäraselt, kuigi ma ise ei ole tuule- veskitega võitleja ega vastanduja. Pigem ikka kohaneja.” Aivari sõnul on kohanemine ka tema kui näitleja kreedo. „Ma ei ole jonniga oma asja ajaja, püüan teha seda, mida lavastaja soovib. Minu arvates on kasulikum, kui näitleja on kameeleon.” Aivar on lavastamise tööd teatri ettepanekul ka ise mõnel korral proovinud, kuid leiab, et tal pole selleks Kultuurkapitali loomingulise stipendiumi (2008), riikliku piisavalt võimukust, vaimukust ega sära. „Kui lavastaja särab, kultuuripreemia 2010. aasta loominguliste saavutuste eest ja siis selle säraga ta näitab, et usub sellesse, mida ta teeb ning Valgetähe IV klassi teenetemärgi Vabariigi Presidendilt (2011). kui ta ei sära, siis tekib kahtlus, kas ajame ikka õiget asja,” Kõige südantsoojendavamaks peab Aivar aga Vikerraadio tõdeb Aivar, kes jääb säravamate eesti lavastajate väljatoomi- kuulajate „Lemmiknäitleja 2012” tiitlit. „See oli mulle väga sel delikaatseks ja nimetab vaid kadunud Mladen Kiselovi, suur pauk ja üllatus! Kui publik on nii arvanud ja mind tun- kellega oleks olnud suur soov veel koostööd teha. „Tegelikult nustanud, siis järelikult olen elus õiget asja ajanud.” ma arvan, et Eestis on praegu liiga palju teatrit. Minu hin- Oma näitlejateel kõikvõimalikke žanre viljelenud ja nangul on meil viis-kuus, maksimum seitse head lavastajat. kõiksugu lavastajaid näinud Aivar tõdeb, et aastatega jääb Näitlejaid peaks olema nii palju, et jaguks parasjagu nendele avastamisrõõmu teatris vähemaks. Eks kõike ole juba tehtud. lavastajatele. Praegune teatrimaastik on liiga laiali valgunud. „Ird ütles muidugi omal ajal, et eesti mees enne 40-45ndat Kahjuks on kadumas see elitaarsus, mis teatril kunagi oli. eluaastat ei mängi üldse midagi, alles sealt alates muutub Teater võiks olla rohkem selline väike tsunft, kes teeb vähe, huvitavaks. Ma peaksin siis nüüd juba väga huvitav olema... aga hästi.” Aga mingid piirid vanus siiski seab – žanridest on minu suur Aivar ise ei kipu tsunftidesse ja organisatsioonidesse, lemmik olnud farss, aga enam ei jõua seda mängida, füüsis ei on ikka rohkem see kass, kes Raplamaa metsades omapead pea vastu. Selles žanris on vaja 40-45-aastase mehe võhma, kõnnib. Nii ei olnud ta omal ajal pioneer ega kuulu ka praegu 60selt seda enam ei tee, sama asi on muusikalidega. Ei sobi ei Teatriliitu ega Näitlejate Liitu. Teeb oma tagasihoidli- enam. Kui mul endal miski veel sees kripeldab, mida tahaks kul moel tööd, mida ta üle kõige armastab ja võtab aegajalt teha, siis absurdi, sellist suure ideega kandvat asja nagu näi- vastu mõne preemia või auhinna. Nii on ta pälvinud Eesti teks „Godot’d oodates” või „Rosencrantz ja Guildenstern on Teatriliidu muusikateatri auhinna ja Salme Reegi nimelise surnud,”” mõtiskleb Aivar pisut nukral moel, aga tema silma- auhinna (2004), Aasta Vanemuislase tiitli (2006), Tartu nurgast sähvatab mängulust. Ka 60selt.
RAMP 2015/2016 11 Jaan Koiduaru – Vanemuise masinavärgi meister
Tekst Ave-Marleen Rei — Fotod Maris S
12 RAMP 2015/2016 Rambi taga
Jaan Koiduaru – Vanemuise masinavärgi meister
RAMP 2015/2016 13 Jaan ja Vanemuise pöördlava- alune. Siin nokitsedes on möödu- nud paljud Jaani tööpäevad.
Minu arvates on oluline, et teatris ei oleks igav, et kogu aeg midagi juhtuks.
„Mäletan, et see maja oli just avatud ja et tükk, mida vaata- sime, oli vist pealkirjaga „Jõuluime“. Kõik oli uus ja uhke ja kollane. Maja sisekujunduses oli kasutatud kollast plüüsi – eks sellest siis säärane mälestus ka jäi,“ meenutab Jaan. Mõlemad vanemad haigustele kaotanud Jaan ei taha lapse- põlvest eriti rääkida. Võõraste inimeste kasvatada jäänud ja õest eraldatud Jaanile anti tema sõnul küll hästi süüa, aga sama hästi ka malka. Armastust võõras pere pakkuda ei suut- nud. Ometi oli Jaan koolis tubli ja jõudis õpingutega keskkooli- ni. Seal aga ei istunud talle vene keel sugugi ja nii otsustas ta koos sõbraga hoopis Tartu Elektromehaanika Tehnikumi ja tugevvoolu eriala kasuks. Tehnikahuvi oli temas olemas juba ammu ning nüüd sai seda välja elada, aga paraku mitte kauaks. Ajaloolised sündmused haarasid Jaani endaga: „1949. aasta märtsis, siis oleks mul minek olnud. Natuke aimasin ka, et äkki tullakse otsima. Kui öösel aiavärav kõige täiega maha löödi, siis oli selge, et pole õige asi. Panin jooksu,“ meenutab Jaan ja arvab, et küllap ta kellelegi tehnikumis tüliks oli – ennekõike ilmselt sellega, et keeldus komsomoli astumast. Esimese öö sai Jaan veeta õpetaja Vello Saage kodus, kes lubas leida talle edasise varjupaiga oma õdede juures. Vanemuise vaneminsener Jaan Paraku selgus järgmisel päeval, et ka Vello õed olid ära vii- dud. Siis võttis Jaan sihiks jõuda oma õe juurde Põltsamaale, Koiduaru on mitmes mõttes haruldane aga bussid sinna ei käinud ning sõita sai vaid Viljandini. mees. Esiteks on vähe neid inimesi, kes Kuna Viljandis elas üks Jaani tädidest, sobis ka see variant. Kavilda ürgorus pidasid püssimehed aga bussi kinni… „Siis suudavad ühes asutuses töötada 48 mõtlesin küll, et kurat, ikka ei jõudnud kaugemale! Vaatasid aastat. Muidugi on vähe ka neid, kes mu passi ja küsisid, et mis sa teed siin. Tehnikumil ei olnud tol hetkel koolivaheaega, aga mulle tuli õnneks meelde, et jäävad pensionile alles 84-aastaselt. Veel keskkoolil just oli. Ütlesin, et vaheaeg on ja sõidan õe juurde. vähem on Eestis mehi, kes võiksid öelda, Jäid uskuma. Aga mõned inimesed võeti sealt bussist ikkagi kaasa.“ et on oma kätega valmis meisterdanud Viljandis tädi juures öö mööda saatnud, võttis Jaan ja käima lükanud suure teatrimaja suuna Põltsamaa poole, jalas vaid nahktallaga suvekingad ja seljas kerge palitu. Külm ja märg tikkusid ligi. Põltsamaal õe lavatehnika. Jaani töötoa seinal rippus elamisse jõudnud, sai Jaan just pliidi ette sooja istuda, kui pikki aastaid arhitektide nägemus püssimehed uksele koputasid. „Ma olin ikka väga üllatunud, et kuidas nad nüüd nii ruttu mind siit teadsid otsima tulla… 1967. aastal valminud Vanemuise suurest Uurisid jälle dokumente ja seda, et mis ma siin teen. Mul oli majast. Jaani ajasild on aga nõnda pikk, too koolivaheaja jutt siis juba varrukast võtta. Jäid uskuma ja läksid ära,“ meenutab Jaan, kelle edasised päevad ja ööd möö- et tema mälestustes on koht ka selle dusid erinevate tuttavate ja sugulaste pool – ühelt sai öömaja, maja eelkäijal, 1939. aastal valminud teiselt paari saapaid, kolmas ei andnud üht ega teist. Jaan kaalus ka metsa minekut, kuid loobus sellest plaanist. „Ei Vanemuise uuel teatrihoonel, mis olnud ma nii kõva mees, et oleksin metsa jäänudki. Tundsin, 1944. aasta pommirünnakus hävis. et ma ei saaks sellega hakkama. Rändasin ikka mööda tutta- vaid kuni sügiseni. Siis tundus olukord juba rahulikum ja tulin Tartusse tagasi.“
14 RAMP 2015/2016 Rambi taga
Jaan soovis tehnikumis õpinguid jätkata, mõni õpetaja Vanemuise suure maja hiiglasliku pöördlava panevad oli selle poolt, aga leidus ka vastalisi. Niisiis ei jäänud muud liikuma kaheksa mootorit. Kogu lavatehnikat liigutavad üle, kui hakata tööd otsima – seegi polnud lihtne. Lõpuks 64 mootorit. Ainuüksi 43 dekoratsioonitõstuki jaoks on 24 õnnestus tööd saada raudteel, ent 1. detsembril 1950 võeti mootorit. Alalisvooluga mootorite kiirust saab reguleerida küüditamisest pääsenud Jaan hoopiski vene sõjaväkke. ning torude kõrgust võib määrata sentimeetrise täpsusega. „Eks ma mõtlesin ise ka, et kuidas ma nüüd järsku sinna Niisiis on tegemist tõelise masinavärgiga sõna otseses mõttes. kõlban. Aga kuuldavasti oligi selline plaan olnud, et panna Lavatehnikat on aegade jooksul muidugi pisut ümber ehita- vastalised sõjaväkke, sealt nad ei pääse kuhugi,“ arutleb Jaan, tud, aga suurem osa seadmetest, sealhulgas suured kummist kes teenis aega Eesti väeosa sidepataljonis ja toksis päevad kanderullid, millel lava liigub, töötavad siiani. Jaani sõnul läbi morset. Päris nii rahuliku koha ja tegevuse peale teda ei ole tema 48-aastase staaži jooksul ükski etendus suures siiski terveks ajateenistuseks ei jäetud. Järgmisel kevadel majas jäänud ära lavatehnika rikke tõttu. „Ükskord läks küll saadeti Jaan Novgorodi oblasti miiniväljadele. „Eks ta oli töö etenduse ajal üks pöördlava ajamitest katki, aga see sai vahelt nagu iga teinegi. Hommikul kell kaheksa läksime ametisse ja ära tõmmatud ja teised töötasid edasi,“ meenutab Jaan, kes hakkasime miine otsima. Esimestel päevadel oli natuke kõhe, tegi viimased täiendused seadmetesse eelmisel, 2014. aastal aga see töö muudab ruttu tuimaks. Ma terve päeva ei otsinud – nõnda võib öelda, et tema jaoks on Vanemuise lavatehnika ka. Pärastlõunal oli minu ülesanne õhkimisi ette valmistada ja ehitus kestnud 47 aastat. „Tegin tülli ja vaheriide juhtimise neid läbi viia,“ jutustab Jaan. ümber. Toited on piiratud: alguses oli nii, et saad liigutada kas tülli või vaheriiet. Aga paljusid asju on ju vaja just korraga lii- gutada. Seda siis seadistasimegi.“ Suuremat sorti lavatehnika vahetust on teater plaaninud juba mitmeid aastaid. Siiani pole see teoks saanud. Nii jääb Jaan väljateenitud pensionile Hommikul kell kaheksa läksime enne kui tema armastusega hooldatud lavatehnika. ametisse ja hakkasime miine Kui palju on aga Jaani ellu mahtunud seda, mis toimub teatrilava peal, mitte all? „Muidugi olen ma palju teatrit vaa- otsima. danud. Viimasel ajal küll üha harvemini. Minu arvates on oluline, et teatris ei oleks igav, et kogu aeg midagi juhtuks. Muusikalidele ja tantsulavastustele eelistan pigem head draamat. Aga kui etenduses väga palju lärmatakse ja ropenda- 1953. aastal sõjaväest Tartusse naasnud, kohtus Jaan takse, siis ma ei taha vaadata. Eks aeg on ju teine ja inimesed õpetajaga, kes kutsus teda kooli tagasi. Ka direktor arvas, ka. Neid see ei huvita, mis mind. Aga ega ma ise ka Koidula- et tagakiusamise ajad on möödas ja tulgu aga. Kui kool läbi aegseid tükke ei oleks kiitma läinud. Igaühel meist on oma sai, oleks Jaanil olnud võimalus minna hea palgaga tööle ajastu,“ muheleb Jaan. Venemaale. Aga Jaan ei tahtnud Venemaale minna, isegi Tallinna ei tahtnud ja nii jäigi Tartusse raudteele järelevaata- jaks ning hiljem rongimeistriks. 1964-ndal aastal sai temast tehnikumis õpetaja, aga 1968-ndal otsustati kool Tallinnasse üle viia ja sinna Jaan taas kaasa ei kippunud. Õnneks kutsus kunagine tehnikumikaaslane Jaani Vanemuisesse. „Ta uuris, et kuna teatrisse tulevad magnetvõimendid, kas ma nendest Kotkaristi teenetemärgi kuldristi kavaler ka midagi tean. Teadsin ikka: see tähendab, et ma olin nen- dest kuulnud, aga oma ihusilmaga näinud polnud,“ räägib Kotkaristi teenetemärk asutati 1928. aastal ja seda antakse Jaan, kes võttis kutse julgelt vastu, aga magnetvõimendeid riigikaitseliste teenete eest. Jaanil on säärane uhke märk eest ei leidnudki. „Võimendid olid trehvanud rongi peale, kodus olemas. Ta pälvis selle ühe üsna omamoodi julgustüki mis viis nad Vladivostokki. Alustasime lavatehnika ehitusega eest. 1. septembril, tollel hetkel laiutas lava asemel lihtsalt suur auk. 9. detsembril pidi toimuma juba esimene esietendus. Jaan on lõpetanud Tartu 15. algkooli ja sellel maja küljes oli Magnetvõimendid jõudsid kohale alles novembris, aga enne esimese Eesti Vabariigi ajal marmortahvel Vabadussõjas seda pidi veel tähistama oktoobrirevolutsiooni aastapäeva. hukkunud inimeste nimedega. Kui maja pärast sõda remonti- Tegin siis kõik niimoodi ringi, et asjad töötasid mootorgene- ma hakati, visati tahvel prügihunnikusse. Jaani ja tema kooli- raatori peal,“ meenutab Jaan, kes pidi paljud lahendused nö venna poole pöördus tänaval üks härra, kes rääkis neile marmor- põlve otsas leiutama, sest Eestis polnud keegi varem sellist tahvli olukorrast, poisid pidasid plaani ja otsustasid tahvli lavatehnikat ehitanud ja kogemusi polnud kuskilt võtta. päästa. „Öösel me ei julgenud minna, see oleks olnud liiga „Muidugi see, mille projekteerijad tegid, on kõik paigas, aga riskantne, sest NKVD maja oli sealsamas plangu taga. Võtsin juhtimised ja toited olen ise ümber teinud.“ Töö käis täie kodust kartulikoti ja tõime selle tahvli päise päeva ajal sealt hooga, lavaalust tehnikat meisterdati ka proovide ajal ja prügihunnikust ära,“ meenutab Jaan. Esialgu paigutasid nad sageli poole ööni. Vanemuise suure maja esimeseks esieten- plaadi sõbra veranda alla, kuid kui sõber ära kolis, tõi Jaan duseks saadi kõik vajalik liikuma. Esimeses lavastuses, Eino tahvli enda koju ja hoidis seda kuni Eesti taasiseseisvumiseni Tambergi ooperis „Raudne kodu“, pöördlava veel ei kasuta- riidekapi all. 1997. aastal sai tahvel oma õigele ja väärikale tud, aga peatselt toodi väikesest majast suurde üle lavastus kohale tagasi paigutatud ning Jaanile andis kaitsevägede „Meestelaulud“, kus läks käiku ka pöördlava ning sai siis Jaani ülemjuhataja 2000. aastal Kotkaristi teenetemärgi kuldristi. mäletamist mööda publikult lausa omaette aplausi.
RAMP 2015/2016 15 Vanemuise balleti brittidest esipaar esile ei tüki
Küsinud ja tõlkinud Ave-Marleen Rei — Fotod Alan Proosa, Jack Devant, Vanemuine
16 RAMP 2015/2016 Rambi ees
Hayley Blackburn ja Silas Stubbs on välismaalt tulnud balletisolistidele tavapärast teatrist teatrisse liikumise tava arvestades jäänud Vanemuisesse püsima väga kauaks. Hayley’l on täis saanud 10 aastat, Silasel 8. Nende aas- tate sisse on mahtunud palju tööd – suur hulk nimi- ja peaosi, paras ports erine- vaid auhindu ja preemiaid ning Silasel ka juba kaks lavastajatööd. Vaatamata suurepärastele saavutustele ei kipu neist kumbki esiplaanile. Mõlemad iseloo- mustavad ennast pigem tagasihoidlike inimestena, kes väljaspool teatrit elavad üsna vaikselt ja omaette. Rahuliku elustiili tingib nende sõnul ka see, et balletisolisti töö nõuab täit pühendu- must ja nõnda palju energiat, et kõigeks muuks jääb väga vähe aega ja jaksu.
RAMP 2015/2016 17 Selles koolis tahavad kõik tantsida ja kõigil on sama eesmärk. Võisime loomulikult pöörduda vanemate õpilaste poole, sest nad olid seda kõike juba kogenud ja kindlasti oli neist ka abi. Juba väga noorest east alates
on treeningud rasked ja sinult Kas te nii noorena tõesti teadsite, et ballett on see, mil- oodatakse palju. lega te tahate tegeleda kogu oma elu? Silas: See on ebatavaline, et tuleb tõesti nii varakult otsus- tada – karjääriaeg ja -iga on väga lühikesed, ehkki selle ameti nõuetele vastamiseks treenitakse väga pikalt. On väga harv juhus, kui keegi otsustab alles 17-aastaselt, et tahab saada tantsijaks – selles vanuses minnakse tegelikult juba tööle. Kas tantsima hakkamine oli teie endi otsus või tuli see Mina osalesin 9-10 aastaselt ühe suure teatrimaja juures toi- pigem vanematelt? muvas tantsuprogrammis, sain seal esineda ja nägin kõrvalt Hayley: Minu ema oleks omal ajal tahtnud tantsuga tegeleda, professionaalide tööd. Nad kõik olid läbi teinud täpselt sama aga tal ei olnud selleks võimalust. Olin umbes kolmene, kui ta teekonna: läinud noorelt kodust ära kooli ja treeninud päevad mind balletitundidesse saatis. Hiljem on ta küll öelnud, et ei läbi. Vaadates neid töötamas, tahtsin ise jõuda sama kaugele tahtnud minust sugugi professionaalset tantsijat kasvatada, ja sinna jõudmiseks olid võimalikud vaid sellised valikud. sest see hävitab mu jalad. Aga nüüd pole enam midagi parata. Paljudes teistes ametites ei saa tulevikuperspektiivi nii selgelt Vabandust, ema… (naerab). ja konkreetselt näha, mulle oli see väga motiveeriv. Silas: Minagi alustasin kolmeaastaselt, põhjuseks see, et mu vanem vend juba tantsis. Tahtsin tema moodi olla. Ta on neli Hayley: Minul oli teistmoodi. Läksin Kuningliku Balletikooli aastat vanem, aga meil olid noorena üsna sarnased huvid. katsetele, sest mu tantsuõpetaja arvas, et peaksin proovima. Nüüd on ta näitleja. Mulle tundus see hoone väga põnev ja erutav – maja asus keset parki ja oli natuke muinasjutuline. Alles teisel kooli- Hayley hakkas 12-aastaselt õppima Briti Kuninglikus aastal käisime vaatamas tõelist balletti. Kui Kuninglik Ooperi- Balletikoolis ja Silas 11-aastaselt Elmhursti maja pärast remonti taas avati, osalesime avagalal. Seal oli Tantsukoolis. Kuidas te nii noorelt kodust kaugel elami- väga erinevaid etteasteid ja ma hakkasin aru saama, mille sega hakkama saite? suunas me treenime. Mõistsin, et see on lahe karjäär ja ma Hayley: Raske oli ehk esimene pool aastat, kui oli suur kodu- saan teha samasugust tööd, kui treenin piisavalt kõvasti. Aga igatsus. Ma liitusin kooliga nö teisest aastast – enamik tüdru- see oli pigem vanuses 13-14. kuid olid seal juba aasta olnud, sõpru leidnud ja tundsid ennast mugavamalt. Kui esimene koolivaheaeg kodus mööda Kas balletitantsija peab olema oma arengult küpsem kui sai, sain aru, et mu kool on päris cool ja seal on lõbus. Pärast tema eakaaslased? seda tundsin ennast palju paremini ja nautisin elu selles koo- lis täiel rinnal. Silas: Ma ei teagi. Muidugi sunnib kodust ära kolimine kiire- mini suureks kasvama. Pead ise oma asju tegema ja otsustama Silas: Mina ei muretsenud eriti, pigem olid mures mu vane- hakkama. mad. Ma ei mäleta, et mul oleks kuidagi eriliselt raske olnud. See tundus õige asi, millega tegeleda. Mul olid sõbrad ja… Hayley: Peab olema teatud tüüpi inimene, sest juba väga noorest east alates on treeningud rasked ja sinult oodatakse Hayley: …tal oli hamster (naerab). Meie koolis lemmikloomi palju. Koolide sisseastumiskatsetel toimuvad ju ka vestlused, võtta ei lubatud. et veenduda, kas lapsel on selleks tööks vajalikku iseloomu. Silas: Meil oli väiksem koduloom lubatud – seni, kuni ta elas puuris ja ei põgenenud. Võib-olla aitas ka see (naerab). Eks see sõltub inimesest, mõnede jaoks oli kodust eemalolek Kas te saite sealt koolidest kõik, mis tööks vaja? tõesti raske. Hayley: Koolist saab baasi, tehnilise vundamendi. Koolist Hayley: Mina käisin kodus iga kahe nädala tagant. Kuna toh- ei saa seda elukogemust, mida läheb vaja, kui pead looma tisime ära sõita laupäeva pärastlõunal ja pidime pühapäeva erinevaid karaktereid ja rolle – see tuleb kasvades ja oma elu õhtuks tagasi olema ning minu sõit kestis 2,5 tundi, siis ma ei elades. teinud seda sagedamini – sõit oli päris väsitav. Kui vanemaks Silas: Tehniliselt saab siiski kõik, mis vaja. sain, siis jäid käigud veelgi harvemaks, sest teismelisena ju Hayley: Tehniliselt küll, aga kooli lõpetamine ei tähenda, et naudidki enim just oma sõprade seltskonda. oled valmis. Töötad ikka päevast päeva edasi, et paremaks saada. Ei saa endale öelda, et see on minu tipptase, siit edasi Balletikoolis ei ole kindlasti kerge õppida, panused on ma ei liigu. Terve karjäär on püüe saada paremaks. Balletis suured ja koormused ka. Kuidas toime tulla, kui oma ei lõpe õppimisprotsess kunagi, ikka õpetab sind keegi: peret pole toetamas? Oli teil mõni vanem sõber või õpe- treenerid, repetiitorid ja lavastajad annavad sulle infot ning taja, kelle poole saite murega pöörduda? tagasisidet. Silas: Tavakoolis on inimestel väga erinevad huvid. Silas: Sa ei saa kunagi olla perfektne. Balletikoolis on kõigil üks eesmärk ja see aitab omajagu. Hayley: Aga kool annab teadmise, kuidas pingutada, kuidas
18 RAMP 2015/2016 Rambi ees
„Raimonda”. Jacob Hoover (Abderachman), Hayley Blackburn (Raimonda)
oma karjääri üles ehitada, kuidas keskenduda. Distsipliin ja pühendumus – neid harjutati meile sisse terve kooliaja. Vaatasin internetist Vanemuise kodulehte ja see meeldis mulle, Vanemuises peate tantsima väga erinevaid stiile, kas tundus kuidagi väga moodne. saite selleks piisava ettevalmistuse? Hayley: Minu koolis õpetati üsna palju kaasaegset tantsu, meil olid ka iiri ja šoti tantsu ning džässtantsu tunnid. Kool Miks su isa Eestit soovitas? püüdis meile erinevaid stiile kaasa anda. Tööd tehes võid aga Hayley: Ma ei teagi, ta lihtsalt küsis, et kas sa oled seda riiki kohtuda lavastajaga, kellel on täiesti isiklik ja unikaalne stiil, vaadanud ja ma mõtlesin, et miks mitte, tundus väga põnev milleks ei saanud eraldi treenida, aga kõik need erinevad tun- kolida välismaale. Ja siis see koduleht muidugi (naerab). nid, mis on läbi tehtud, aitavad uute stiilidega kohaneda. Saatsin oma materjalid Marele (Tommingas – toim.) ning ta Silas: Me peame olema kohanemisvõimelised. Tuleb uus arvas, et neil oleks minu pikkuses tantsijat vaja. Tulin siia koreograaf ja kui tahad rolli tema lavastuses, siis pead tema prooviesinemisele ja mulle meeldis väga – oli suvi, soe ja stiiliga kohanema. mõnus, vaikne ja rahulik. Mõtlesin, et sellises kohas elamine Hayley: Kui kooli lõpetad, siis pead olema valmis tegema võiks mulle sobida, saaksin siin tööle keskenduda. kõike. Silas: Minu esimene aasta pärast kooli möödus Hiinas. Silas: Ja kui valdad erinevaid stiile, saad ka lihtsamini tööd. Osad minu koolist pärit tantsijad tulid aga Vanemuisesse ja Kui oskad ainult ühte asja, siis sobivad sulle vaid mõned kui Hiina-aasta hakkas läbi saama, saatsin oma video siia ja kohad ja kohti on niigi vähe. õnneks Mare võttis mu isegi ilma prooviesinemiseta tööle.
Kuidas te Vanemuise ja Eesti leidsite? Mis oli sinu esimene mulje Tartust? Kas oli ka suvi ja soe? Hayley: Minu isa soovitas, et vaata Eestit. Ma vaatasin siis Silas: Jah (naerab), tore oli suvel alustada. Ma olin uueks internetist Vanemuise kodulehte ja see meeldis mulle, tundus seikluseks valmis – mulle meeldib reisida ja see on hea ette- kuidagi väga moodne. kääne vahetada teatrit.
RAMP 2015/2016 19 Meil on teiste inimestega võrreldes tõesti veider graafik, seetõttu on kindlasti kergem leida enda kõrvale keegi, kes töötab teatris.
Kuidas te teineteist leidsite? Kas tegu oli armastusega esimesest silmapilgust? Hayley: Tutvusime kõigepealt põhjalikumalt. Umbes aasta läks aega. Silas: Jah, see võttis aega. Hayley: Siis avastasime, et meeldime teineteisele.
Kas see on tantsijale ainus lahendus – olla koos teise tant- sijaga, sest mittetantsija ei mõistaks seda rütmi, mis teie elus on? Te ju elategi selles majas, teil pole oma aega… Hayley: Meil on teiste inimestega võrreldes tõesti veider graa- fik, seetõttu on kindlasti kergem leida enda kõrvale keegi, kes töötab teatris, sest meil pole eriti aega kohata kedagi väljast- „Raimonda”. Maria Engel (Raimonda), Silas Stubbs (Jean de Brienne) poolt teatrimaja. Kuigi on inimesi, kellel ka see on õnnestu- nud (naerab). Aga meil läks niipidi.
Öeldakse, et ära võta tööd koju kaasa – teil see vist väga Kas teie sõbrad küsisid ka, miks te siia, maailma lõppu, ei õnnestu? kolisite? Silas: Mis seal salata, me räägime küll tööst, jah. Silas: Kogu aeg! Tegelikult on tantsijakarjäär üsna eripärane Hayley: On raske rääkida millestki muust, sest me ei teegi ja inimesed ei tea sellest palju, selliseid küsimusi tekib tihti. midagi muud (naerab). Sageli ei saada sellest aru, et ma saangi tantsimise eest palka ja elan sellest ära. Paljud küsivad, et kas ma õpetan siin. Hayley: Praegu on balletimaailmas väga tavaline, et reisitakse Midagi te ju siiski teete lisaks tantsimisele? Mis see on? ringi ja töötatakse väga erinevates riikides ja teatrites. See Silas: Mulle meeldib fotograafia ja mulle meeldib kohv – ja- on rahvusvaheline karjäär ja kui sa selleks valmis ei ole, on jaa, see on ka hobi: me käime kohvikutes. võimalused väga piiratud. Väga paljud teevad seda. Inimesed Hayley: Kui meil on vaba aeg, siis oleme tavaliselt väsinud, otsivad kohti, kuhu nad kõige paremini sobivad. Erinevad nii et hobid on reeglina lõõgastavad asjad. tantsijad sobituvad erinevatesse teatritesse. Pead ise silmad lahti hoidma. Silas: Oleks veider, kui meil oleksid aktiivsed hobid, sest meil on juba niigi aktiivne töö. Silas: Ärgem unustagem, et tegemist on alaga, kus konku- rents on väga kõva! Ühte töökohta ihalevad väga paljud tantsijad. Olite veebruaris kutsutud Vabariigi Presidendi ballile, kuidas teile seal meeldis? Silas: Oli väga prestiižne. Kui konkurentsitihe on see ala siin Eestis, kas tunnete, kuidas keegi teile pidevalt kuklasse hingab? Hayley: See oli tõesti väga põnev, oli suur privileeg selline kutse saada. Hayley: Meil on teatav surve kogu aeg peal. Peame pidevalt paremaks saama. Kellelegi ei tule selles ametis midagi lihtsalt kätte. Meie teatris on tantsijate vahel siiski pigem positiivne Kas tantsisite seal ka või ei hakanud ennast vabal päeval konkurents. Keegi ei taha maha jääda, kõik tahavad saada vaevama? paremaks. Ikka püütakse teisest parem olla ja oma tehnikat Silas: Meil tuli kätlemist nii kaua oodata, et kui me tantsu- arendada ning taset tõsta. saali jõudsime, oli juba üsna hilja. Õnneks oli ootamine ka väga mõnusaks tehtud.
20 RAMP 2015/2016 Rambi ees
Hayley: Pidime järgmisel päeval laval olema, seetõttu ei saa- nud me väga kauaks jääda, aga tegime ühe või kaks valssi. Vahva atmosfäär oli – kõik olid väga ilusad ja elegantsed. Igatahes oli tore veeta üks õhtu väljas. Silas: Ilmselt oli see meie elu ainus kord, kui olime nii kõrgel tasemel üritusele kutsutud.
Millised rollid on olnud senise karjääri jooksul kõige olulisemad? Hayley: Kõik on olnud omamoodi vajalikud ja kasulikud ning mulle midagi õpetanud. Olen saanud väga erinevaid rolle teha.
Milline on olnud sulle endale kõige lähedasem? Hayley: Ma püüan iga rolli endale lähedale tuua, leida Hayley ja Silas Eesti presidendi vastuvõtul 24. veebruaril 2015 midagi, mis võiks minus orgaaniliselt olemas olla. Võib- olla ma ei teagi enam, kes ma ise olen (naerab). Kui ma tegin Giselle’i, nautisin seda, kui tegin Aurorat, nautisin sama- Kas lavastamine pani sind tantsija ametit nägema moodi. Raimonda puhul oli huvitav püüda tunnetada tema teisest perspektiivist? teekonda selles loos. Belle „Kaunitaris ja koletises“ oli ka väga Silas: Jah, muidugi! Ma ei saanud enne ise lavastama hakka- põnev, seda muuhulgas sellepärast, et lavastas Silas. Tatjana mist aru, mida see töö endast täpselt kujutab – arvasin, et see „Oneginis“ on kõige täiskasvanulikum roll, mida ma väga noo- on lihtsam, kui tegelikult oli. Aga kuna olen ise samas teatris rena pidin tantsima – selles oli palju emotsioone. On olnud ka tantsija, siis andis see mulle eelise – ma teadsin, millised palju erilisi väljakutseid ja võimatu on neist ühte välja valida. on ühe või teise tantsija nõrkused ja tugevused, millised nad Silas: Ma ütleksin sedasama – pead tegema maksimumi inimestena on. Teine perspektiiv tekib juba seetõttu, et pead sellest, mis sulle teha antakse. Kõrghetk on minu jaoks ehk kõike otsustama ja juhtima. Tantsijana oled harjunud käsklusi see, kui saan tantsida enda koreograafiat. Sest see, mille ma vastu võtma, mitte jagama. Sellega tuli jupp aega harjuda. ise olen loonud, on minu stiil ja see annab teise emotsiooni. Siis ma tean täpselt, kuidas tantsida ja liikuda – see annab enesekindluse.
„Kaunitar ja koletis”. Ilja Mironov (Thomas), Hayley Blackburn (Belle)
RAMP 2015/2016 21 Kas käite teatris etendusi vaatamas, kui teil on vaba Minu arvates on Eestis elanike päev? arvu arvestades proportsionaalselt Hayley: Kui meil on puhkus, siis küll. palju rohkem kultuurihuvilisi Silas: Vaatame küllalt palju etendusi internetist. Oluline on teada, mis mujal maailmas toimub. Milliseid lavastusi inimesi kui Suurbritannias. tehakse, mida tantsijad suudavad – latt tõstetakse aina kõrge- male ja inimesed teevad laval aina hullumeelsemaid asju. Hayley: Me saame sealt inspiratsiooni. Millised on teie nõrkused ja tugevused tantsijatena? Silas: On mõned tantsijad, kes suudavad teha sada pööret ja Kui vaatate muu maailma vägevaid, siis kus Vanemuine mõned, kes ei suuda. Osad suudavad hüpata väga kõrgele ja selles võrdluses asub? teised ei suuda. Mina olen selles mõttes üsna keskmine, aga mu tugevus on ehk see, et minu peale saab alati loota. Ma Silas: Ma pole kunagi nii võrrelnud – iga teater on oma olen usaldusväärne ja järjekindel. Kui peab minema kiiresti näoga… lavale – kas väheste proovidega või üldse ilma (kui on juhtu- Hayley: Vanemuise juures on tore see, et siin on vabadust nud vigastus vms), siis oodatakse sult ikkagi head etendust ja valida repertuaari. Me teeme palju uuslavastusi, samas kui mina saan sellistes olukordades hästi hakkama. See on tuge- mõned suured teatrid peavad esitama samu lavastusi ikka ja vus, aga nõrkus… kui vähegi võimalik, siis ma olen laisk. Mis jälle. See on osa nende pärandist. Vanemuine on väga loov mu nõrkused on, Hayley? teater. Hayley: Ma ei oska ka nõrkusi välja tuua, aga Silase tugevus Silas: Siin võetakse rohkem riske ja see on tantsijale huvitav. on see, et ta on väga tundlik lavapartner ja tal on hea tehnika. Hayley: Me ei tea, mida uuelt hooajalt oodata, sest sageli Silas: Hayley tugevus on, et ta on väga hea näitleja, väga kont- on see midagi täiesti uut. Koreograafid, lavakujundajad ja sentreeritud ja pühendunud oma töös. Ta analüüsib kõike. kostüümikunstnikud teevad uue asja just sellele lavale, vahel Kui keegi teeb talle märkuse, siis ta realiseerib selle kohe. kirjutatakse selle teatri jaoks isegi originaalmuusikat! See pole Koreograafid hindavad seda kõrgelt. paljudes teistes teatrites võimalik.
Mis on teie ameti juures kõige raskem? Mis teid häirib? Eestis on 1,4 miljonit elanikku ja mitte kõik ei käi teat- ris, veel vähem on neid, kes käivad balletti vaatamas. Hayley: On palju asju, mis teevad tantsija ameti raskeks – on Kas see häirib teid, et potentsiaalset publikut pole nii hetki, kui on väga valus, sest see töö nõuab füüsiliselt väga palju kui mujal maailmas? palju. Aga positiivsed asjad korvavad valu. Saad näiteks teada, kui tugev oled isiksusena. Kõige raskemad asjad selle ameti Hayley: Minu arvates on Eestis elanike arvu arvestades pro- juures on ühtlasi ka parimad asjad. Üsna raske on leppida portsionaalselt palju rohkem kultuurihuvilisi inimesi kui teadmisega, et sa ei saa kunagi olema piisavalt hea. Tuled Suurbritannias. igal hommikul tööle ja keegi loeb sulle üles su vead ning Silas: Igal juhul on teater siin kõrgemalt hinnatud kui … pead püüdma neid parandada. See võib tekitada pingeid, sest Hayley: …suure elanike arvuga Briti linnades. Üllatavalt suur sageli saad enda peale pahakseks ja mõtled: “Miks nii suure hulk siinseid inimesi ikkagi hindavad kultuur ja teatrit ning töö järel asi juba parmaks ei muutu?” Samal ajal just see teebki mulle tundub, et meil on kõrge külastatavus. Me väärtustame tantsija töö huvitavaks. See hoiab motiveerituna ja seetõttu neid, kes käivad meid vaatamas! püüad alati olla täna parem, kui olid eile. Meil on siin toredad treenerid, kes leiavad uusi aspekte, tehnikaid ja rollilahen- dusi. Pidevalt õppida on huvitav. Tantsija karjäär on lühike – millisena näete oma tulevikku? Hayley: Ma ei tea… Elan hetkes ja teen seda, mis tundub Balletitantsija peab vist olema väga tugev isikusus, kas praegu õige. Plaanid niikuinii muutuvad ja elu muudab neid… te vahel nutate ka? Silas: Alustame ju nii noorelt ja seetõttu on raske leida hetke, Hayley: (naerab) Jah, muidugi! Vahel ma vihastan enda millal oleks õige lõpetada. Lõpetada nii, et ei hakkaks kahet- peale, kui asi ei liigu selles suunas, kuhu tahaks. sema. Ei tea ju, mis tunne sind pärast seda valdab. Oleme Silas: Tantsijana oled sageli ka suure surve all – treener või näinud inimesi, kes kahetsevad. Muidugi teame, et see aeg lavastaja sunnivad sind takka. Nii et frustratsioon on kerge tuleb ükskord niikuinii, kui me enam tantsida ei suuda ja tekkima. peame tegema midagi muud. Aga loodan, et keegi otsustab Hayley: Ma võin mingites olukordades olla väga emotsio- seda meie eest. Mina tahaksin suunduda rohkem lavastamise naalne, aga samas arvan, et see omadus aitab mind, kui pean ja koreograafia juurde, aga seal on kõva konkurents ja ei tea, laval emotsionaalset rolli esitama. On hea teada, et see kõik kuidas läheb... Kui see ei õnnestu, siis teen ma endale kohviku on minu sees niikuinii olemas. Pidasin seda varem nõrkuseks, ja olen iseenda peremees. aga nüüd olen rõõmus, et saan seda etendustes ära kasutada.
22 RAMP 2015/2016 Rambi ees
Silas Stubbs Sündinud 24. juuli 1987, Suurbritannia Haridus 1998–2006 õppis Elmhursti Balletikoolis (Suurbritannia) Lavatee 2007–2008 Suzhou Balletiteater Hiinas Alates 2008 Vanemuise teatri balletiartist Lavastused Vanemuises „Gatsby” (2015) „Kaunitar ja koletis” (2013) Rollid Vanemuises Nikanor Ivanovitš Bossoi (korteriühistu esimees), Aloizi Mogarõtš (pealekaebaja), Juudas – „Meister ja Margarita” (lavastajad Janek Savolainen ja Katrin Pärn, 2015); „GO – mäng kahele” (lavastaja-ko- Hayley Blackburn reograaf Teet Kask, 2014); Keiser Franz-Joseph II – „Õhtu Straus- Sündinud siga“ (lavastaja-koreograaf Fabrice Gibert, 2012); Jean de Brien- 5. aprill 1986, Suurbritannia ne – „Raimonda” (lavastaja-koreograaf Jelena Pankova, 2013); Roti- kuningas – Pjotr Tšaikovski „Pähklipureja“ (lavastaja-koreograaf Pär Haridus Isberg, 2004), „Casanova“ (lavastaja-koreograaf David Sonnenbluck, 2005 lõpetas Briti Kuningliku Balletikooli, teiste seas on tema 2011); „Evita” (lavastaja Georg Malvius, 2009); „Peeter Paan” (ko- balletiõpetajateks olnud Age Oks, Darcy Bussell ja Antoinette Sibley reograaf-lavastaja Oksana Titova, 2008), „Savoy ball” (lavastaja Lavatee Georg Malvius, 2008); „Vanamees ja meri” (koreograaf-lavastaja 2005 veebruaris ja märtsis osales koos teiste Briti Kuningliku Balleti- Janek Savolainen, 2010),; „Abba” (lavastaja-koreograaf Ruslan kooli lõpetajatega turneel Jaapanis ja Ameerika Ühendriikides Stepanov, 2011); „Queen” (lavastaja Mare Tommingas), „Moonlight Neli aastat Saksamaal elades osales Saksa televisiooni saates Express” (lavastaja Mare Tommingas); Faun, Maur – „Petruška „Kinderquatsch” ja seriaalis „Aus Heiteren Himmel” pärastlõuna” (koreograaf-lavastaja Pontus Lidberg, 2010); Albert, Alates 2005 Vanemuise teatri balletiartist Giselle’i sõber – „Giselle” (koreograaf-lavastaja Stanislav Fečo, 2007); Noormees – „Uinuv kaunitar” (koreograaf-lavastaja Pär Is- Rollid Vanemuises berg, 2008); Kiir – „Kevade“ (koreograaf-lavastaja Ruslan Stepanov, Henriette, Manon – „Casanova” (lavastaja-koreograaf David Son- 2009); Kaa „Mowgli” (koreograaf-lavastaja Mare Tommingas, 2010); nenbluck, 2011); Henriette – „Õhtu Straussiga” (lavastaja-koreograaf Lenski – „Onegin” (lavastaja Vassili Medvedjev, 2007) Fabrice Gibert, 2012); Raimonda – „Raimonda” (lavastaja-koreograaf Jelena Pankova, 2013); „Go – mäng kahele” (lavastaja-koreograaf Teet Kask, 2014); Lühiballetid „Gatsby / La Dolce Vita” (lavastaja- koreograaf Silas Stubbs ja Giorgio Madia, 2015); „E-duur” (lavastaja Toomas Edur); „Sõduri lugu” (lavastaja Rachid Tika); Solveig – „Peer Gynt” (lavastaja Mare Tommingas, 2006); Wendy – „Peeter Paan” (lavastaja Oksana Titova, 2008); Solist, Fantaasiaolend – „Petruška pärastlõuna” (koreograaf-lavastaja Pontus Lidberg, 2010); Giselle – „Giselle” (lavastaja Stanislav Fečo, 2007); Tatjana – „Onegin” (la- vastaja Vassili Medvedjev, 2007); Aurora – „Uinuv kaunitar” (lavas- taja Pär Isberg, 2008); Teele – „Kevade” (lavastaja Ruslan Stepanov, 2009); Bajadeer, Tüdruk külas, Valge Kobra – „Mowgli” (koreograaf- lavastaja Mare Tommingas, 2010); osalemine lavastustes „Abba”, „Queen”, „Moonlight Express”, „Carrrmen!”; Majateenija/Lumeku- ninganna – „Pähklipureja” (lavastaja Pär Isberg, 2004/2011); Belle – „Kaunitar ja koletis” (lavastaja-koreograaf SIlas Stubbs, 2013) Tunnustus: 2001 ja 2002 jõudis konkursil „The Young British Dancer of the Year” finalistide hulka 2009 pälvis Ida Urbeli nimelise preemia 2014 pälvis Eesti Teatriliidu balletilavastuste auhinna nimiosa eest balletis „Raimonda” ja Belle rolli eest lavastuses „Kaunitar ja koletis”.
RAMP 2015/2016 23 Ain Mäeots: Laval peab särisema!
Tekst Anu Tonts — Fotod Gabriela Liivamägi, Eesti Filmi Instituut
Ain Mäeots tuli Vanemuisesse 1994. aastal koos kursusekaaslaste Helena Merzini, Riho Kütsari ja Margus Jaanovitsiga ning on siia jäänudki. Kõrgema Lavakunstikooli näitlejadiplomiga lõpeta- nud Ainist on saanud praeguseks lavastaja ja filmirežissöör, kes vahel siin-seal ka mõne rolli teeb. Loojana huvitavad teda inimesed ja eriti nende tumedam pool. Hetkel Vanemuise mängukavas olevate „Fanny ja Alexandri”, „Ellingu”, „Heliseva muusika” ning „Detektiiv Lotte” kõrval on juba minevikku jäänud lavastused „Undiin”, „Mägede iluduskuninganna”, „Pühak”, „Mesimees”, „Salemi nõiad”, „Taarka”, „Peko” jpt. Filmirežissöörina on Aini kontol kaks täispikka mängufilmi: „Taarka” ja „Deemonid” ning TV-seriaal „ENSV”.
Oled Vanemuises olnud 21 hooaega. Mis mõtteid see Koolist saad kaasa mingid lähtekohad, aga kõik tuleb ise läbi number tekitab? tunnetada – igal tasandil loeb ainult praktika, praktika ja veel Mida vanemaks saad, seda suhtelisemaks muutub suhe ajaga. kord praktika. Number on ju suur, aga ausalt – ise ei saa arugi. Nagu eile oleksin siia tulnud! No mitte eile, aga mõned päevad tagasi. Mis on selle aja jooksul muutunud Eesti teatrimaailmas? Fakt jääb muidugi faktiks, aga tuleb tunnistada, et see aeg on Kui võtta lahti vanad ajalehed, siis see, millega tegeles kriiti- küll kiiresti läinud. ka 20 aastat tagasi – mida ta ootas ja millele teater ei vasta- nud – need probleemid on praegugi põhiomadustelt samad. Mis on sinus ja sinu töös aja jooksul muutunud? Tegelikult ju struktuurseid muutusi pole toimunud. On tekki- Kui praegu mõtlen oma esimeste lavastuste peale, siis on nud väga palju vabatruppe ja väiksemaid truppe, aga paljuski tunne, et: „Issand, kui koba ma ikka olin!” Aga samas on para- on teatrimaastik sama. Kas see on hea või halb, ei oska mina tamatus, et selles töös saab õppida ainult läbi tegude endi. vastata.
24 RAMP 2015/2016 Intervjuu
Lavastad „lugudega” näidendeid, mida praeguses Narratiivi võib ju lammutada ja teatrikontekstis võib vabalt ka vanaaegseks teatriks nimetada. Oled sa vahel tundnud tõmmet ka nn post- näiliselt ära kaotada, aga loost ei dramaatilise teatri poole? pääse sa tegelikult mitte kunagi Võib-olla ma tunneksin seda tõmmet, aga ma ei tea, mis see on! Ma ei vastanda end absoluutselt mitte millelegi, minu mitte kuhugi. meelest on see erakordselt kihvt, et meil on väga palju erine- vat teatrit ja ma väidan, et üks ei ole teisest parem või halvem. Olen saanud elus päris palju teatrifestivalidel käia. Ütleme, et suurem osa nendest tükkidest, mida ma seal läbi aastate olen ta loll.” Selles mõttes olen kindlasti vanamoodne inimene, näinud, on just see postdramaatiline teater: narratiivi ei ole, et mulle läheb väga korda, mida inimesed arvavad. See ei tuntud või suurt lugu ei ole (või kui on, siis on see lammu- tähenda mingil juhul vaatajaga flirtimist, aga küsimus on aus- tatud assotsiatiivsete piltide reaks). Laias laastus on nende tuses vaataja vastu. Võib ja peab tegema väga julgeid asju ja tükkidega samamoodi nagu narratiivse teatrigagi: suurem ma olen seda meelt, et publikust peab alati sammu võrra ees osa lavastustest on oma tasemelt korralikud või keskmised. olema, aga seda, et üldse ei hooli... Küsimus on dialoogis – Küsimus on pigem selles, millise energiaga see on tehtud ja mul ei ole midagi intensiivse ja kõnetava postdramaatilise mida tegijad sinna sisse on pannud – pole mingit vahet, kas kunsti vastu. Kas Teater NO99 „Savisaar” on postdramaatiline see teater on narratiivne, postdramaatiline või mis iganes. teater? Kes seda nägi, võib kinnitada, et see oli väga narra- Mul on üks teatriallergia ka. Ma kutsun seda mõttes „oma tiivne lavastus – kõige klassikalisem, ja ometi oli tegemist naba kratsimiseks”. See on see teater, kus tegijate eelhoiak väga värske, terava ja sotsiaalse teatriga. on: „Meil on sügavalt kama, mis te meist arvate – me teeme Narratiivi võib ju lammutada ja näiliselt ära kaotada, aga ise, mis me tahame ja see on kõva kunst. Meid ei huvita, mida loost ei pääse tegelikult mitte kunagi mitte kuhugi. Sa võid keegi sellest arvab, aga andke meile selleks kõigeks raha! sellega võidelda, aga lõpuks räägid ikkagi millegi või kellegi Publik meid ei huvita ja kui keegi meist aru ei saa, siis on lugu. Loodusseadusi ei saa eirata.
RAMP 2015/2016 25 tuleme uuesti kokku. Filmi puhul on see võimatu. Tohutult pingeline tööperiood, millel on omad väga head küljed ja ka mõned miinused, on raputav ja puhastav kogemus. Kui oled koos filmiga võimsa teekonna läbi teinud ja tuled teisest Ma ei tea ühtegi head näidendit, otsast välja, siis on teine tunne kui teatris. See on hästi inten- mis ei räägiks inimestest. siivne kogemus ja mulle see sobib. Teatris on protsess palju-palju hajutatum. Samas on teatri puhul jälle hea, et saab asju setitada ja proovida. Proovid ühte stseeni niipidi ja naapidi – kuni töötab. Filmis on ühe stseeni tegemiseks 3-4 tundi ja siis peab ta olemas olema, sest uut On sul mõni teema, millega sa tahaksid teatris või filmis võimalust selle tegemiseks ei tule enam kunagi. tegeleda, aga pole olnud veel mahti või võimalust? Ma usun küll, et tänu sellele, et olen saanud filmi teha, olen ka palju parem teatrilavastaja. Tegelikult on nii, et kõik teemad, mis mulle korda lähevad, on ühes heas või väga heas dramaturgias alati rohkemal või vähemal määral sees. Olen tihtipeale mõelnud, vaadates On sul järgmine filmiprojekt juba teada? mingeid rebel-asju (ik rebel – mässuline, toim.), kus on oma- Jah, vaikselt arendame. See on täispikk komöödiafilm seriaali tehtud tekst, et väga tore, aga Tšehhov ja Shakespeare on selle ENSV põhjal. Aasta 1980, olümpiatule teekond Moskvast loo juba väga ammu ja väga geniaalselt kirja pannud. Milleks Tallinna. Aga selle tegemiseni läheb veel paar aastat aega. kümme korda lahjemalt oma teksti punnitada? Lugege, leidke need lood üles! Et lugejad su maitsest pisut parema ettekujutuse Lõpuks taandub kõik nagunii alati inimesele. Ma ei tea saaksid, nimetad ehk mõned lemmikrežissöörid, ühtegi head näidendit, mis ei räägiks inimestest. Võib kõlada lemmiknäitlejad? triviaalselt, aga inimene – see, mida ta teeb ja kuidas erineva- Mulle meeldivad filmid ja dramaturgia, mis tegelevad inimese tes olukordades käitub, on meeletult huvitav. Teater ei pääse tumedama poolega. Ingmar Bergman, David Cronenberg, inimesest üle ega ümber. Võib teha tehnoloogilist teatrit ja David Lynch... sellised mehed. Lemmiknäitlejaid nii Eestist lõpuks räägib see ikkagi inimesest, rääkigu tegijad mis tahes. kui mujalt on mul väga palju, aga neid ma esile tooma ei Inimene on ju vastuvõtja. Teatrit ei saa kunagi teha masin või hakka. Meeldivad näitlejad, kes on isiksused. Kusjuures näit- arvuti. leja ei pea olema eraelus meeletult huvitav isiksus, piisab sel- lest, et ta on isiksus laval või ekraanil. Selle väite parim näide Mis on lavastamise juures on põnev ja mis on raske? on Anthony Hopkins, kes – mul muidugi ei ole au teda tunda Minu jaoks on alati kõige raskemad lavastuse ettevalmistus- –, räägitakse, on eraelus kohutavalt vaikne, eemaletõm- periood ja proovide algus. Kui mul on materjali suhtes huvi bunud ja eraldiseisev. Kui me aga mõtleme tema Hannibal või kirg, siis tuleb välja mõelda, mis vahenditega see, mis Lecteri peale, siis... millise sisemise jõuga tegelane! Või Bryan mind huvitab, tööle panna, reaalselt lavale tuua. Keeruline on Cranston, „Breaking Badi” peategelane... Mina olen seda just see tõlkimise protsess. Tavaliselt on nii, et nauding oma meelt, et näitleja ei saa mängida kedagi teist, kõik tuleb enda tööst tekib kusagil proovide keskel, kui udu järsku hakkab seest üles otsida. Ma ei usu karakteri mängimisse, ma ei usu hajuma. Ma olen väga halb eeltöö tegija – loen ja uurin väga väliste vahenditega karakteri tegemisse. palju taustu ja kutsun kindlasti tarku inimesi trupiga rääkima, aga ma pole see lavastaja, kes esimeses proovis oskab öelda, Lõpetasid Lavakunstikooli näitlejana ning pole praegu- et selles stseenis teeme nii ja seal naa. See pole ka see, et ma ei seni näitlemisest päris loobunud? teaks, mida ma tahan – mul on alati nn „3-” või „3+” variandid Jah, omal vaiksel moel. Väga hea on mõnikord teha roll olemas, aga need mind ei rahulda, ma tahaksin sealt edasi laval või filmis. Millist vaeva ma olen näinud, et siis roostet minna. Hetk, kui tekib see tunne, mis mul oli näidendit luge- endalt maha hõõruda! Kui ei näitle, siis näitlejamehhanism des – ma olen hästi visuaalse mõtlemisega ning tunnen ja ju seisab... Lavastaja- ja näitlejatöö on ikkagi väga erinevad. saan aru ainult asja reaalselt nähes – , kui see tunne hakkab Samas, väga kasulik on endale kui lavastajale aeg-ajalt meelde järsku elama, siis on see kõige suurem nauding üldse. See, mis tuletada, et see, mida ma näitlejatelt nõuan, pole midagi nii laval toimub, peab olema elus. Ükskõik, kui võõritatud see asi enesestmõistetavat. on või mis žanris on tükk – vahet ei ole. Inimeste vahel peab olema elu ja intensiivsus – see päris tunne. See ei tähenda Lavastasid hiljuti Soomes, oled teinud seda varemgi. mingit psühholoogilist realismi – absoluutselt mitte. Peab Ka sinu seto- ja võrukeelsed lavastused on ju veidi särisema! võõrkeelne teater? Mis on võõrkeelset lavastust tehes teistmoodi? Jagad end juba palju aastaid teatri ja filmi vahel. Kuidas Keelt peab mingil miinimumtasemel tajuma, et julgeksin sa seda vahekorda kommenteerid? minna selles keeles lavastama. Kui mind praegu Rootsi või See on nii, et ühte tehes puhkad teisest ja õpid samal ajal teist Saksamaale lavastama kutsutaks, siis peaksin küll tõsiselt paremini tegema. Nii ongi. Filmi juures on see tõsiasi, et kui järele mõtlema, sest keel mõjutab väga palju mõtlemist ja on võtteperiood, ei saa selle kõrvalt olla mingit muud elu. eneseväljendust. Keel on mingis mõttes nagu muusika: kas Teatris on paratamatu, et päeval on proov, aga õhtul läheb tabad seda või mitte. Soome puhul saan ikkagi keelest aru ja igaüks oma koju või on mingi muu etendus ja järgmisel päeval tajun seda. Küsimus on mustris ja rütmis – kui need on täiesti
26 RAMP 2015/2016 Ain mängufilmi „Deemonid” võtetel Intervjuu
Tänu sellele, et olen saanud filmi teha, olen ka palju parem teatrilavastaja.
RAMP 2015/2016 27 Aini ja Kauksi Ülle viljakas koostöös on sündinud kolm suurt suvelavastust – „Taarka”, „Peko” ning „Obinitsa”, aga ka mängufilm „Taarka”, mille võtteperioodist pärineb ka see pilt.
omakeelset sõna armastuse kohta polegi. Eesti keeles puudub jälle tulevik. Kui mõelda, siis see mõjutab maailma tajumist Kummaline asi, näiteks seto väga palju. Teine kummaline asi on keele pikkus. Soomes keeles pole olemas väljendit ma avastasin „Amadeust” lavastades, et lavastuse esimene täisläbimäng kestis neli tundi. Täiesti võimatu! Soome keel „Ma armastan sind.” on üks pikemaid keeli maailmas. Inglise keele „I love you” kõlab soome keeles „Ma rakastan sinua” – korrutame kahega! „Amadeus” kestab inglise keeles ca 2,5 tundi ja soome keeles tundmatud, siis pole mõtet torkima minna, sest puudub vaja- 4 tundi! lik tunnetus. Seto keele, soome keele ja ehk ka inglise keele puhul usun, et tajun neid töötamiseks piisavalt hästi. Nimeta raamatuid, milleta sinu maailm oleks vaesem! Neid on õnneks hästi palju. Nimetan neid oma mõttes „sisen- Keel on ühtpidi vahend, aga teistpidi ka loob mingeid diks” – nii nagu meie keha vajab toitu, et elada ja toimida, on maailmu? Kas seto keeles kirjutatud näidend ongi kui- ka meie vaimuga – kui see sisend ehk sissevoolav peaks min- dagi „teisest maailmast?” gitel põhjustel muutuma ahtakeseks, siis kuivab väljund ka Jaa, ongi! Küsimus pole ainult keeles, milles tegelased kohe kokku. Seetõttu, nui neljaks, katsun ma igal vabal hetkel räägivad, vaid see määrab mingit üldisemat tunnetust, ole- vaadata filme, lugeda, nii palju kui võimalik, väga erinevaid mist. Mulle meeldib ikka see näide, et võru või seto keeles asju, aga käia ka teatris. Kui loed midagi head, vabastab see ropendamine ei mõju ropuna. Keegi ütleb midagi vänget või ka sinus endas mingi energia. Mõtted saavad tekkida siis, kui teravat ja see ei mõju banaalselt – see käib kuidagi olemus- tegeled millegi muuga. Minu jaoks on üks kaasaegse lääne likult asja juurde. Kui eesti keeles öelda üks ropp sõna, siis kultuuriruumi huvitavamaid kirjanikke praegu kahtlemata tekib vastuvõtjal kohe rida blokke... Kummaline asi, näiteks Michel Houllebecq. Niivõrd vastikult valusat, ausat ja hea, seto keeles pole olemas väljendit „Ma armastan sind.” Polegi terava huumoriga meest annab otsida. Kunagi oli näiteks olemas! Saab öelda: „Mu süä kisk su mano”, aga sellist päris Milan Kundera minu jaoks hästi oluline kirjanik....
28 RAMP 2015/2016 Intervjuu
Lavastaja amet on väga üksildane amet.
Eesti teater ja elamused? mõtiskleda selle üle, miks perekond Le Pen on Prantsusmaal Minu jaoks on hetkel Eesti teatri kõige huvitavam ja erilisem nii populaarne, miks Timo Soini ja Põlissoomlased on Soomes lavastaja Renate Keerd. Ta on vapustavalt andekas inimene. edukad või miks EKRE läbi murdis. Selle eitamine või popu- Hea näide sellest, kuidas on võimalik käsitleda olemuslikke ja lismiks sildistamine ei aita. Nad on murdnud läbi, sest on teravaid teemasid, olla sotsiaalne ja lahata inimsuhteid – tal puudutanud mingeid valupunkte, mis on olemas. Kui võimul- on kõik kihistused lavastustes sees. Näiliselt publikust hoo- olevad inimesed ilma silmakirjalikkuseta nende valupunkti- limata saavutab ta samal ajal kontakti. On tunda, et ta võib dega ei tegele, siis see võib lõppeda väga-väga halvasti. Selle olla inimeste suhtes ülimalt kriitiline ja samas omab mingit pärast valutan ma küll südant. sügavat sisemist respekti. See on väga suur paradoks. Minu meelest on ta geenius. Kui keegi kirjutaks neil teemadel näidendi, kas tahaksid Aga õppinud olen ma kõigilt – Mati Unt, Ingo Normet, seda lavastada? Priit Pedajas, Elmo Nüganen... Need näidendid on juba olemas ja väga ammu kirjutatud. Sellest on kirjutanud Ibsen, sellest on kirjutanud Shakes- Oled sa tavaelus seltskondlik inimene? peare, Bergman... Tänapäevast poliitilist kabareed mulle Lavastaja amet on väga üksildane amet. Mul on väga palju endale teha ei meeldiks. See ei tähenda, et ma ei tahaks seda häid sõpru nii näitlejate kui näitlejannade hulgas, aga parata- vaadata – ma hindan seda väga, aga ise teha ei tahaks. Ma matult on nii, et kui me teeme koos tükki, siis on meie vahel tahaksin laval selleni mõnel teisel kujul jõuda. See, mida mingi nähtamatu joon. Jah, me võime küll pärast proovi koh- teeb Teater NO99, on minu meelest väga kihvt ja nauditav. vikus istuda ja lobiseda ja mõne õlle võtta (ja tihtipeale seda Seesama „Savisaar” on parim näide tänapäevasest poliitilisest tehaksegi), aga prooviprotsessi ajal on see joon paratamatult teatrist. Jumal tänatud, et meil on Ojasoo ja Epner, kes sellist olemas. Pärast seda kaob joon ära, aga järgmise koostöö ajal asja teevad! Seda on väga vaja. on see jälle olemas. Kui ma mõtlen teiste lavastajate peale, keda ma tean ja Millised on su tulevikuunistused? tunnen siis.... (Ain prahvatab naerma) – kõik on sellised üksil- Unistus on, et ma tunneksin ära õiged asjad, mida siin ja dased tüübid! praegu teha. Teatris tahaksin lavastada Tšehhovit. Tahaksin lavastada nii, nagu ta ise on öelnud – pööraselt naljakana. Kuidas sa stressi maandad? Kindlasti tahan veel lavastada Bergmanit. Eks neid maandajaid on erinevaid proovitud.... Kunstiinimeste pingemaandusega seostub ilmselt joo- Millest sõltub inimese rahulolu ja õnn? mine ja laaberdamine, aga paraku ei ole need väga jätkusuut- Õnnetunne sõltub ainult iseendast. Keegi ei saa olla õnne- likud tegevused, ehkki on ka neid proovitud. Tegelikult ei lik, kui ta püüab muuta teisi ja maailma enda ümber. See on ole paremat pingelangetajat kui füüsiline töö – puid tuleb tupiktee ja lõpeb igal juhul halvasti – olgu siis abielulahutuse, lõhkuda, metsas ragistada, midagi ehitada, maad kaevata! hullumaja, totaalse rahulolu ja mandumise või antidepres- Banaalne, aga toimib. santidega. Ainus, keda saad paremaks teha, oled sa ise. Olen elus aru saanud, et ka siis, kui mul läheb väga halvasti ja keegi Kas poliitika ja kõik see, mis meie ümber maailmas ehk soovibki mulle halba, pole mõtet süüdistada kedagi teist. toimub, huvitab sind? Jõuab see mingil moel ka sinu Mingi hetke võin ma seda teha, aga hiljem võtan sõnad tagasi: loomingusse? järelikult oli kaudnegi põhjus minus. Väga huvitab, aga otseseid, päevakajalisi asju püüan oma töö- Teine asi: inimesed peavad vastutama oma tegude eest. des vältida. Küll aga läheb mulle näiteks väga korda, mis toi- Pean õigeks ja nõuan, et inimesed, kellega ma koos olen, töö- mub Venemaal ning jälgin tähelepanelikult, kuhu kasvab ISIS tan ja elan, vastutaksid oma tegude eest. ning kui kaugele tal minna lastakse. Kõige suurem oht lääne Ideaalsest inimesest olen ma väga kaugel, aga püüan ühiskonnale on minu meelest silmakirjalikkus. Me võiksime paremuse poole.
RAMP 2015/2016 29 30 RAMP 2015/2016 Intervjuu
Jacob Hoover – kahe aastaga eesti keel suus
Küsinud Deivi Tuppits — Fotod Alan Proosa, Jack Devant
Jacob Hoover on ruugete lokkis juuste ja oliivi- seal, Tšehhis, Slovakkias, Ungaris, Soomes roheliste silmadega noormees. Ameeriklane. kui Norras ja leidis viimaks töökoha hoopis Jacob on taimetoitlane, kes ütleb, et Eestis Vanemuises. on taimedest toituda raskem kui tema kodulin- Jacob ei osanud kaks aastat tagasi Eestisse nas Bostonis, kuid ta saab hakkama. Tema suur tulles ainsatki eestikeelset sõna. Nüüd soovib unistus on leida võimalus tantsu ja matemaa- ta intervjuu küsimustele vastata kirjalikult ja tika ühendamiseks. Kui mitte interdistsipli- eesti keeles ning teeb seda peaaegu veatult naarselt, siis personaalselt. (vastuste kirjapilt on toimetamata kujul Jacobi Jacob tantsib, sest talle see lihtsalt meel- enda sulest!). dib, ta pole tantsimist iial elukutsena plaani- Jacob on olnud Vanemuise balletiartist nud. Balletiõpinguid alustas ta 12-aastaselt 2013. aastast ning tema leping lõppes 2015. aasta ning 18-aastaselt leidis oma esimese kutselise suvel. Järgmiseks plaanib ta külastada oma töö balletitantsijana José Mateo balletitrupis USAs elavat peret ning suundub siis ootus- Cambridge’i Massachusettsis. Seal tekkis pöö- rikkalt uutele väljakutsetele vastu – millises rane idee Euroopasse kolida. Niisiis ostis ta riigis, millisel erialal ja millises keeles, on veel üheotsapileti Saksamaale, käis katsetel nii üks põnev teadmatus.
RAMP 2015/2016 31 Kahtlemata ei ole eesti keele õppimine „hüper-vajadus” Vanemuise balletitantsijale.
Kuidas sa kirjeldaksid Eestit tantsija vaatenurgast? kasutada inglise keelt, sest suurem osa töökaaslasi eesti keelt Noh, ma olen töötanud tantsijana ainult ühel kohal enne siia ei räägi. Ning alles hiljuti jõudis mu oma eesti keel tasemele, tulekut, sellepärast ei ole mul palju kogemusi, millega võr- kus ma saaksin seda kasutada selgesti (kuid aeglaselt). Ja relda, aga need kogemused on äärmiselt erinevad. Üldiselt niisamuti ma olen harjunud inglise keelt kasutama eesti töö- ei ole Eestis tantsulavastamine sisuliselt palju erinev sellest, kaaslastega, sest kui ma siia tulin ja ei osanud ühtegi sõna milline on näiteks USAs, sest lavastamismetoodika on ena- eesti keelt, alustasin nendega inglise keeles. Nüüd, kui ma masti rahvusvaheline. Eestis on ehk rohkem Sankt-Peterburgi räägiksin nendega eesti keeles, tunduks, nagu läheks mu tantsukooli mõjusid kui USAs, aga sealgi leiab neid mõjutusi. suhtlustase alla. Aga jällegi mõne ametialaga siin – kõik ei Tartu siiski ei ole väga suur linn – Vanemuine on selline räägi inglise keelt või ei taha ning siis ma saan nendega ainult Euroopa-tüüpi linnateater. See tähendab, et ta on päris suur eesti keeles rääkida. Ja mulle meeldib! organisatsioon, mis ühendab nii balletti, draamat, koori, orkestrit jpt. Ameerikas oleks see ebatavaline. Tavaliselt, ka Tants – nii nagu iga kunstivorm – on ühtlasi teatud suuremas linnades, on ballett, orkester, ooperikoor, draama „keel”, sümbolikeel. Kas sa verbaliseerid oma tantsu kõik ikka eraldi. Ma arvan, et see võiks olla niimoodi ka mõttes? Ja kui nii, siis töötades ja tegutsedes võõras teistes Euroopa teatrites, küll aga mitte Ameerikas. Nii et kultuurikontekstis – teed sa seda emakeeles või näiteks selline kogemus, nagu töötamine koos näitlejatega lavastuses eesti keeles, sest publik on valdavalt eestlased? „Meister ja Margarita” või muusikutega „GO’s”, see oli täiesti Tantsides ma oma tegevust ei sõnasta. Või kui ma seda ka uus kogemus – ja suurepärane kogemus! Ma ei ole kunagi teen, siis hoopis prantsuse keeles, sest see on balletikeel – varem muusikutega laval olnud. Eriti huvitavaks tegi asja see, aga see sõnastamine pole tähtis. Minu meelest on üks tantsu et „GO”-s olid need muusikud helilooja tütred. kõige võimsamaid asju just see, et keel ei ole üldse vajalik arusaamiseks. Tantsukeel, nagu muusikakeel, on sügavam kui Oled õppinud eesti keelt? Oli see praktiline vajadus, kõnekeel, mida me kõik mõistame sama hästi, ilma tõlketa. mis sundis sind õppimist alustama või miski muu? Mitte „olen õppinud“, vaid „õpin”. Ma ei ole kindlasti ligilähe- Milline oli sinu eesti keele õppimise meetod? dalgi meisterlikkusele! Balletikoosseisud ongi tavaliselt rah- Ma võtsin Rahvaülikoolis kursusi. Minu jaoks oli oluline igal vusvahelised ja Vanemuise oma ei ole erand. Me kasutame nädal käia kaks korda tunnis, grammatikat õppida ja kõnele- inglise keelt kogu aeg treeningutes ja proovides. Kahtlemata mist harjutada. Püüan eesti keelt kasutada iga päev, näiteks ei ole eesti keele õppimine „hüper-vajadus“ Vanemuise balleti- Tartus väljas käies, sest ma tean, et see on ainus viis, mille tantsijale. Mul on lihtsalt huvi keelte vastu, ma teadsin isegi kaudu saaks tõesti keele ära õppida. Aga ausalt öeldes, aeg- enne, kui ma lahkusin Ameerikast, et ma tahaksin õppida ajalt olen ma laisk või arglik, ja toetun inglise keelele sage- selle riigi keelt, kuhu ma lõpuks satun. damini kui peaks. Mõnikord ongi raske leida enesekindlust eesti keeles rääkimiseks, kui ma tean, et inimene, kellega ma On see raske? Kuidas sa sellega me tuled? kõnelen, tõenäoliselt oskab täiuslikult inglise keelt, ja eriti kui Ongi keeruline. Aga ainus lohutus sellele on, et harjutami- tal on kiire. sega paraneb. Ja ei ole nii võimatu, nagu üteldakse… Kõige raskem on leida võimalusi, kus ma saan – ja pean – kasutama Milliseid keeli sa veel oskad? eesti keelt. Tavaliselt see töökaaslastega ei ole vajalik, millest Vabalt oskan rääkida ainult inglise keelt, aga olen õppinud on kahju. kaks ja pool aastat ülikoolis päris intensiivselt jaapani keelt. Samuti olen ühe semestri õppinud araabia keelt, lisaks his- Kui palju sa igapäevaselt selles keeles asju ajad? paania, heebrea ja vanainglise keelt. Proovin seda kasutada siis, kui saan, aga tavaliselt on lihtsam
32 RAMP 2015/2016 Intervjuu
Jacob Hoover ja Hayley Blackburn Teet Kase lavastuses „Go – mäng kahele”.
Kas keele õppimine on matemaatiline protsess? et õppida magistriõppes… mulle meeldib matemaatika ja ma Minu jaoks ei ole üldse matemaatiline. On öeldud, et mingil igatsen sellega tegeleda. Oma bakalaureuse sain ma kolm aas- määral on matemaatika ise nagu keel, sel määral on ka keele tat tagasi just matemaatikas. Ma tahaks leida viisi, kuidas ma õppimise protsess nagu matemaatika. Mina naudin keele saan matemaatika-alal õppida, kaotamata ühendust nende vaatamist matemaatilisel viisil, aga ma arvan, et see ei aita kunstiliste asjadega, mis on olulised ja millepärast ma olen palju kaasa õppimisele. Keele õppimine saab küll olla loogi- ka tantsija olnud. Tahaksin leida mingi kompromissi või viisi, line protsess, kuid minu meelest, liigne loogika raskendab kuidas ühendada endas tantsu ja matemaatikat. Ent kindel õppimist. on see, et põhiliselt tegeleksin matemaatikaga, sest õpitu hakkab juba ununema. See on veel ähmane plaan, aga kui viie aasta pärast oleksin ma edukalt kusagil sellel rajal, oleksingi Kas sa plaanid ka järgmises riigis, kuhu satud, keele ära õnnelik. õppida? Aga muidugi! Ja samal ajal pean leidma viisi, kuidas saaksin Millised on peamised asjad, mille eest Vanemuisele oma eesti keelt hoida. tänulik olla? Töö ja üks Eestis asuv perekond (sest loomulikult on äge, et Millised on su tulevikuplaanid? Kellena kujutled end saan elatist teenida tantsimise varal, ja et sellega tegelemisega näiteks viie aasta pärast? olen saanud Vanemuise perekonna osaks). Lisaks sellele – Minu tööleping Vanemuises lõppeb selle hooajaga ning ma mul on õnne eesti keelt õppida. See ongi ebaharilik võimalus, ei pikenda seda. Tegelikult tahan ma minna tagasi ülikooli, eks ole?
RAMP 2015/2016 33 Kostüümid rambivalguses
Fotod Gabriela Liivamägi — Valgus Maris S — Tekst Ave-Marleen Rei Täname: Piret Univer, Ivika Jõesaar, Ruth Rehme-Rähni, Eva Kõiv, Erik Makarov, Tartu Kaubamaja
Enamasti ei lähe näitleja lavale iseendana, vaid rollis ja tavaliselt kannab ta laval oma rõivaste asemel kostüümi. Isegi kui selleks kostüümiks on teksad ja t-särk, on need ikkagi kostüümikunstniku poolt valitud ja peaksid aitama näitlejal rolli sisse elada. Publik saalis ei vaata reeglina muidugi kostüüme, vaid näitleja mängu ja lavastuse tervikut. Vanemuise kostüümiladudes on palju sellist, mis väärib suisa eraldi imetlemist. Nii sündiski otsus tuua mõned neist kostüümidest varasalvest välja, panna nad lavale ilma näitlejata ja lasta omaette särada. Kogu protseduuri, mis jääb kunstniku kostüümikavandi ja valmis kostüümi vahele, ei mahu siinkohal kirjeldama. Juurdelõikaja Ruth Rehme-Rähni sõnul on just ajalooliste lavastuste ettevalmistamine õmblejatele suur nauding. Samas on teatri tarbeks ajaloolise kostüümi õmblemine ka suur väljakutse – esiteks on nende jaoks raske materjali leida, sest tänapäevased kangad on reeglina õhe- mad, teiseks peab kostüüm lavalt küll paistma ajalooliselt autentne, ent õmbleja peab leidma sinna juurde kaasaegseid lahendusi, et riie oleks ka kiiresti seljast võetav ja pestav. Materjali tellitakse kostüümide tarbeks enamasti kataloogist, sest poodidest nii suuri koguseid ei saa. Väike näide – ooperi „Carmen” ühe flamenkokleidi jaoks kulus 12 meetrit alusmaterjali, 6 meetrit pealisriiet ning 60 meetrit kante! Iga uuslavastuse jaoks muidugi uusi kostüüme ei õmmelda – Vanemuise kostüümilaos on seismas tuhandeid juba loodud kostüüme ja sealt jõuavad pal- jud rõivad uuesti nn taaskasutusse. Huvitav fakt: lavastuses „Paplid tuules” olid kõigil kolmel mehel (A. Tommingas, H. Kaljujärv, J. Lumiste) laval seljas Aivar Tommingase kostüümid mitmest varasemast lavastusest. Selle ajakirjanumbri fotodel säravad kostüümid, mis on loodud spetsiaalselt nende lavastuste jaoks ning rõivaste valmistamisele on kulunud paljude õmb- lejate pikad töötunnid. Neil lehekülgedel saate kostüüme silmitseda rahus ja vaikuses. Kui aga tahate neid näha lavaelu elamas, siis tulge lavastusi vaatama – kõik neli on sellel hooajal mängukavas!
34 RAMP 2015/2016
Muusikal „Ooperifantoom” vigastatud ja veidi saladuslik. Kuna treeningutel on tantsijad valges (aluseks Edgar Degas’ maal Madame Giry kostüüm, mida Vanemuise laval „Tantsutund”, 1873), tundus sobilik riietada kannab kas Merle Jalakas või Janika Sillamaa. tema tegelaskuju musta. Repetiitorid kannavad Kostüümikunstnik Ellen Cairns (Šotimaa): sageli just seda värvi, et tantsijad saaksid nende kehajoont paremini jälgida. Ka nende seelik on „Madame Giry kostüümiks sain inspiratsiooni lühem, et jalad oleksid näha. piltidelt, mis kujutavad 19. sajandi itaalia Kui olin teinud kavandid ja valinud kangad, tantsijat Carlotta Grisit, samuti seisis mu silme said Vanemuise õmblejad ja juurdelõikajad ees majapidajanna Mrs Danversi tegelaskuju kasutada oma fantaasiat ja oskusi, et lisada Alfred Hitchcocki filmist „Rebecca”. Mõtlesime, detaile, mis on näha lähemalt vaadates.” et Madame Giry võiks olla endine tantsija –
36 RAMP 2015/2016 RAMP 2015/2016 37 Draama „Fanny ja Alexander” Emilie Ekdahli kostüüm, mida lavastuses kannab Ragne Pekarev.
Kostüümikunstnik Gerly Tinn: „Tegemist on puhtalt ajaloolise tükiga ja kostüümide loomisel tuli lähtuda ka ainult ajastust. Sajandialguse kostüümid on väga inspireerivad ning töö oli puhas lust ja rõõm. Pildil olev kleit väljendab noore naise rõõmu, kevadet hinges, uusi algusi ja õnneootust. Tegemist on pulmakleidiga. Õunapuuõis – habras ja ilus. Kuid liialt habras – ilu ja õitsemine on üsna üürikesed...”
38 RAMP 2015/2016
Ooper „Carmen”
Kunstnik Maarja Meeru: „Võtsime eesmärgiks, et „Carmeni” kostüümid oleksid ilusad, detailirohked ja säravad. Läbivaks teemaks on sinine värv, mis Hispaania kultuurikeskkonnas on tugevalt esindatud nii majoolika (keraamikatehnika – toim.) kui mosaiigi puhul. Tegelikult näebki „Carmeni” kostüümides ja lavakujunduses vaid kaht põhitooni – sinist ja savipunast.”
40 RAMP 2015/2016
Ooper „Rehepapp”
Kunstnik Iir Hermeliin: „Leidsin Hingekeste kostüümide vormi Tauno Aintsi muusikat kuulates. Tema esivanemate vaimudele kirjutatud ukulelede-ansambli vindiga meloodia on vaimukas kollaaž eesti rahvamuusikast ja kosmosest. Tauno muusika on puhastatud kõigest liigsest või magusast. Vastuseks muusikale kasutasingi maskide ja kostüümide kujunduses esivanemate konte ja luid. Maskid koosnevad selgroolülidest, sõrme- ja vaagnaluudest, mis on välja voolitud vahtplastist ja värvitud akrüülidega ning kehaks sai skelett.”
42 RAMP 2015/2016
mitte ainult noored ja ilusad
Tekst Ave-Marleen Rei — Fotod Maris S, Vanemuine
— Rasmus Kull — — Reigo Tamm — Rambi ees
Naljaga pooleks võib öelda, et nii palju noori ja ilusaid tenoreid pole Vanemuise ooperitrupis olnud hulk aega. Reigo Tamm ja Rasmus Kull on muidugi palju rohkemat kui lihtsalt noored ja ilusad. Vaatamata sellele, et nad on Vanemuise trupis väga värsked liikmed, on nad laval tugevalt kanda kinnitanud ja juba ka erinevate tiitlitega pärjatud. Võtsime korraks Eesti ainsa kolmežanriteatri legendaarseima juhi Kaarel Irdi toas istet, hingasime sisse aja- loolist kohvi- ja konjakihõngu ning rääkisime tõusuteel olevate noormeeste tänapäevast.
Kumb pinge paremini maha võtab ja hääle lahti teeb, Reigo: Rasmus tõestab minu meelest kogu aeg, et ta suudab kas pits konjakit või toores muna? rasketes oludes tegutseda stabiilselt. Sul oli ju ükskord kolm Rasmus: Ma pole kunagi proovinud… etendust päevas? Reigo: Minul võtab pinge maha see, kui tean, et olen kõik Rasmus: No see juhtus etenduste planeerijatel kogemata. õigesti teinud: olen harjutanud, pole olnud liiga pikka pidu, Kahe etenduse vahele jäi 15 minutit. Need pole küll suured ma pole midagi kuritarvitanud, olen puhanud, söönud ja hästi rollid, aga ikkagi… Muidugi oleksin võinud öelda, et ma ei ole söönud. Ikka liha peab sööma – see on proteiine täis ja annab nii nõus… lihastele tuge, ka häälelihastele. Niisiis: kui ma teen kõik õigesti, Reigo: Aga tegid. Enamik oleks vinguma hakanud, aga sina ei siis peab kõik hästi minema. Ja kui siis ikkagi halvasti läheb, oli vingunud ja tegid ära, nii et polnud probleemi. Ole nüüd liht- see mingi karma-värk! Laulmine algab ju tegelikult peast. Pead salt ettevaatlik, et nii ei hakkakski olema! (naerab) aitavad mul viimasel ajal korras hoida kohv ja apelsin. Reigo, oled õppinud lavakunstikoolis aasta ka draama- Aga kui hääl on täitsa ära? näitlemist, sul on hea võrdlusvõimalus: kui erinev on Rasmus: Mina joon nii palju sooja vett, kui minusse mahub draamarolli ja ooperirolli sünd, kui palju on muusika ja loodan keha ennasttervendavasse jõusse. Üks asi, mis muu- sees üldse võimalusi rolliloomeks? seas mõjub nina-kõrva-kurguhaigustele hästi, on mõõdukas Reigo: Jah, põhimõtteliselt on vahet väga lihtne tõmmata. laulmine. See parandab hapnikuvoolu lihastesse ja aitab para- Draamanäitleja läheneb esimesena tekstile, ta õpib selle nemisprotsessile kaasa. selgeks ja otsib sealt teist plaani: mida üks või teine sõna tegelikult tähendab. Ta teeb põhjaliku tekstianalüüsi. Sõna Reigo, sa ütlesid, et pinge võtab maha teadmine, et oled on näitlejale kõige olulisem. Lauljale on tema teoses kõige kõik õigesti teinud. Kui tihti te lähete etendusele selle olulisemad harmoonia ja meloodia ehk see, kuidas muusika teadmisega? areneb. Kõik algab muusikast ja alles hiljem lisandub tekst. Reigo: Varem, kui ma olin vabakutseline, eksis ühte kuusse Rasmus: Mina arvan vastupidi, et tekst, mille helilooja saab kolm-neli etendust. Et etendus õnnestuks, pidi paar päeva libretisti käest, on siiski kõige aluseks. Ooperirolli luues peab enne seda olema tips-tops. Kuna täna võib etendusi olla 10 arvestama, et muusika on teatud tonaalsuses, teatud kõrgu- või isegi rohkem ja kui igaühele lisada kaks eelnevat päeva, ses, teatud värviga ja tavaliselt on muusika juures märge, siis saamegi terve kuu – ei olegi enam üldse vaba aega! Ainult kuidas seda esitada: rahulikult, raevukalt jne. Hästi palju on taastun ja valmistun. ette kirjutatud. Draama on teksti interpretatsioon rohujuure tasandil, aga ooperis peab üritama mõista, mida libretist ja Rasmus: Savonlinna ooperifestivali kooris oli üks sopran, helilooja on koos öelda tahtnud. kes ütles, et laulja taset ei näita mitte see, kui hästi ta suudab laulda ideaalsetes oludes, vaid see, kui hästi ta laulab pigem Reigo: Igal juhul on lauljal rohkem raame. Hiljuti arutasin halbades tingimustes. Mul oli veebruaris 19 etendust, mida on ühe oma draamanäitlejast sõbraga, kui palju on mul lauljana päris palju. Mingil hetkel lihtsalt mõistad, et ei saa igal eten- asju, mida pean laval jälgima: meloodia, mida ma ise laulan, dusel gaasi põhja vajutada, vaid peab üritama teha stabiilselt. siis saade, rütm, dirigent, partner ning tekst, mida tihti lau- lan veel ka võõras keeles… Andekas on see, kelle puhul need
RAMP 2015/2016 45 raamid ja kammitsad välja ei paista! Kui näitlejal läheb tekst Ei saa panna orkestrit seisma, et oot, meelest ära, siis on võimalik panna paus kandma ja mõelda, kuidas olukorda lahendada. Lauljal läheb muusika ju kogu ma meenutan, mis sõna seal nüüd aeg edasi, ei saa panna orkestrit seisma, et oot, ma meenutan, oli... mis sõna seal nüüd oli...
Nii et ooperilaval improviseerida on üsna raske? Rasmus: Jah, võõras keeles on see üsna keeruline, kuigi annab teha ka nii, et publik midagi ei märka. Reigo: Kui tekst läheb meelest ära, siis mõtled sõnad välja ja Kui palju ooperilavastajad abistavad lauljat rolli pudistad selle koha kuidagi ära. Laval vait jääda ei tohi – see loomisel? on oluline õpetus, mis ma olen kaasa saanud. Reigo: Ma vaataksin seda pilti laiemalt. Minu arvates võiks Rasmus: Barokkooperis “Haldjakuninganna” on mõned Eestis õpetada lauljaid kahel suunal – ühel suunal neid, kel- fraasid, mida korratakse mitu korda. Kokku oli minu aarias lest saavad pigem kontsertlauljad ja koorilauljad ning teisel umbes kuus lauset, millest kaks ehk ütlesin ära ja teised liht- suunal neid, kes lavakunsti osakonna all õpivad, et kunagi salt improviseerisin. Laulsin kauneid häälikuid, mis tundu- töötada teatris solistide või koorisolistidena. Lavakunsti osa- sid sinna sobivat. Kuna see on inglisekeelne ooper, siis olin konda kandideerivate lauljate vastuvõtmisel oleks katsetel kindel, et inimesed saavad aru ja tullakse ütlema. Aga ma ei oluliseks kriteeriumiks näitlejameisterlikkus, mida hindavad teagi, kas nad siis ei kuula nii täpselt või kui subtiitrid on all, kompetentsed õpetajad, kes hiljem nende noortega tööle siis kujutavad ette, et kuulsidki just seda, mida lugesid.... hakkavad. Reigo: Muidugi, aga kui juba kahel järjestikusel etendusel ühes Kindlasti hinnatakse näitlejameisterlikkust mingil määral ja samas kohas eksid, siis võib tekkida selle koha ees hirm. Ma ei ka praegu, aga seda võiks lauljate sisseastumiskatsetel teha ole “Rehepapis” tavaliselt eksinud, ent ühel korral ajasin sassi ja palju põhjalikumalt ning selle arendamisele peaks õppekavas olin sellest totaalses šokis – et kuidas see sai nii juhtuda! Midagi praegusest oluliselt enam tähelepanu pöörama. Olles ise veel puterdasin ära, aga järgmisel korral olin enne seda kohta täie- õppija, näen, et see, mida tehakse, on hea, aga seda on vähe. likus paanikas. Kui see siis lõpuks õnnestus ikkagi ära laulda, Lavakunstikoolis saavad tudengid 3 tundi näitlemist päevas, oli: “Yeesss!!!, mul ei tulnudki krampi!” Sest kui oleksin ka teist aga lauluosakonnas saavad tudengid 3 tundi näitlemist näda- korda eksinud, oleks see mind kummitama jäänud. las. Proportsioon on paigast ära, kuid on lavastusi, kus lauljad peavad koos näitlejatega laval võrdselt mängima. Täna ma
Muusikal „Ooperifantoom”. Monsieur Reyer – Rasmus, Ubaldo Piangi – Reigo. Pildil veel Hanna-Liina Võsa, Pirjo Jonas ja kooriartistid.
46 RAMP 2015/2016 Rambi ees
Kuna Taavi Tampuu õpetab nii Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis kui Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, saavad tenorid valida, kus linnas õpetajaga tööd teevad.
näen proovides, et kuna lauljate sellealane ettevalmistus on nimetatakse ülelaulmiseks. Mul on ju lisaks muusikale ka puudulik, vajavad nad lavastajalt just seda õpetust liiga palju draamakirg sees, nii et mina tahaks teha ka draamatükke... ning ootused on eriti kõrged nende lavastajate suhtes, kes tulevad draamapoolelt. Teatrikoolis räägitakse palju sellest, Teil on ühine õpetaja – Taavi Tampuu. Mida tema teile et näitlejatel on ühine keel – näitleja mõistab lavastajat poo- teele kaasa on andnud? lelt sõnalt. Lauljad peaksid koolist kaasa saama samasuguse Rasmus: Taavi on oma soovides väga järjekindel. Ta har- oskuse – suuta mõista lavastaja juhiseid rolli loomisel ning jutab ise palju ja katsetab oma uusi teooriaid ka meie peal. vajadusel olla võimelised rolli ka ise looma. Taavi annab väga kindlad ülesanded, mida laulmisel meeles pidada. See on teinud õppimise hästi metoodiliseks ning on Te teete kaasa erinevates žanrites. Olen kuulnud, et see mind väga palju edasi viinud, sest ma pean ühte asja väga pidavat laulja häälele halvasti mõjuma, see nö ooperi- palju kordama, et see mulle meelde jääks. hääl saab kannatada? Reigo: Taavi on toetanud ka seda mõtet, et on õige kompida Rasmus: Kõike annab teha mõistusega. Jagame ennast ära, piire, proovidagi muusikale, draamat ja operette – teha erine- aga üleminekud peaksid olema sujuvamad, sest ümberlüli- vaid stiile mõttega, et nii saad teele kaasa suurema seljakoti. tumine on raske. Mul olid kaks prooviperioodi samaaegselt Anu Lamp õpetas lavakunstikoolis mulle samuti, et enne – “Reigi õpetaja” ja “Sööbik ja Pisik”. Siis vahepeal võis küll kui reisile lähed, tuleb asju kohvrisse koguda, et oleks ikka lolliks minna nende vahetustega. Rahu tuleb leida, siis saab külmadeks ja soojadeks päevadeks, casual ja pidulik riietus hakkama. Me võiksime muusikalavastusi rohkem plokkides jne. Nende erinevate žanrite vahel liikumine ja soov neid mängida. Kas ma hakkasin nüüd oma teatrit kritiseerima või? teha ei ole hullus sära järele, seal taga on mõte, et ma korjan (naerab) kogemusi. Öeldakse, et 35-aastane on noor tenor – sel juhul Reigo: Irdi tuba mõjub niimoodi, et hakkad teisi õpetama meie oleme veel imikud. Ma praegu alles kujunen. Taavi ei (naerab). Eks see tasakaalu otsimine käib niikuinii kogu ole minu jaoks ainult õpetaja, ta on ka väga lähedane sõber ja aeg. Algajatel lauljatel on suur oht, et mootorivärk on kõva kolleeg. Tema suurimaid plusse on, et ta on ka ise tegevlaulja ja tegutsemissoov suur ning siis tõmmatakse üle – häälest ja ja väga hea! peast ja füüsisest ära. Peab endale meelde tuletama, et me ei hakka kohe surema: ei pea kohe esimese hooajaga kõiki Kui Taavi on hea sõber, siis kuidas teie kaks omavahel rolle ära tegema. Ei pea! Neid tenoreid on paraku palju, kes läbi saate: kas olete sõbrad või konkurendid? on kiirelt ereda leegiga alustanud ja siis kustunud – seda Rasmus: Mul tuleb sellega seoses meelde, kuidas ma Reigot
RAMP 2015/2016 47 Paremat löögijõudu, kui meie kaks koos laval, on raske välja mõelda.
48 RAMP 2015/2016 Rambi ees
Rasmus Kull lõpetas 2011. aastal laulu- õpingud Heino Elleri nimelises Tartu Muusika- koolis (õpetaja Viviane Kallaste), 2014 lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia baka- laureusediplomiga klassikalise laulu erialal (õpetaja Taavi Tampuu) ja jätkab sealsamas oma magistriõpinguid. 2006 lõpetas Tartu Ülikooli inglise keele ja kirjanduse eriala bakalaureusediplomiga ja aastal ja 2008 Glasgow’ Ülikooli magistrikraadiga (MLitt) foneetika ja sotsiolingvistika erialal. Aastast 2013 on Rasmus Vanemuise teatri ooperi- solist.
REIGO TAMM lõpetas 2008. aastal Tapa Gümnaasiumi ja asus õppima Eesti Muu- sika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli Ooper Rehepapp. Kubjas Hans – Reigo, sulane Jaan – Rasmus. näitleja erialale, juhendajaks Elmo Nüganen. Täiendas ennast näitlemises Londonis Rose Bruford College’is. Aastast 2009 õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klassikalist Kindlasti hinnatakse näitleja- laulu õppejõud Taavi Tampuu juures. On meisterlikkust mingil määral ka osalenud Jenny Anvelti, Giacomo Aragalli ja Virgilijus Noreika meistrikursustel. Aastast praegu, aga seda võiks lauljate 2014 on Reigo Vanemuise teatri ooperisolist. sisseastumiskatsetel teha palju põhjalikumalt. esimest korda nägin. Tema alustas Taavi juures õppimist ideid genereerida. Vahel kohtad laval inimesi, kes ei tule su varem. Kord, kui ma Taavi juures tunnis olin, astus Reigo mänguga kaasa, aga Reigoga seda muret pole – temas on lust sisse ja ütles mind nähes Taavile: “Issand jumal, sul on nüüd sees. uus tenor! Ma ei saa nüüd küll täna kontserdile minna!” Reigo: See oli nali. Olete mõlemad ka juba tähelepanu pälvinud ja tiitlitega Rasmus: Muidugi oli see nali, aga see pani mingi põhja paika. pärjatud. Reigo on Tartu Noor Kultuurikandja 2014 ja Sa mängisid, nagu oleksid ilgelt löödud, kuigi oli aru saada, et Rasmus Aasta Vanemuislane 2014. Kuidas see teid mõju- sul on täiesti ükskõik. tanud on? Reigo: (naerab kõvasti) Reigo: Tunnustus kohustab. Pärast selle tiitli saamist oli mu esimene etendus “Rehepapp”. Mõtlesin enne, et kindlasti on Rasmus: See maalis sinust pildi. saalis inimesi, kes mind pole varem kuulnud ega näinud, aga Reigo: Pildi sellest, et mul on siiralt suva? teavad, et ma preemia sain ja mõtlevad pärast, et kurat, mille Rasmus: Ei, sellest, et hõljud kõige kohal ja mingid asjad sind eest ta sai! Pärast etendust tuli meie dirigent Taavi Kull minu ei puuduta. Tahaksin ise ka selline olla, aga päris nii ma ei juurde ja ütles tunnustavalt, et ma pole seda etendust kunagi saa. Reigole tegelikult teised tenorid ei meeldi, aga mind on ta nii hästi teinud. Vaat, mida tiitel inimesega teeb! respekteerinud. Me oleme oma häälerühma sees ikkagi väga Rasmus: Mind kohustab see tiitel olema parem kolleeg. erinevad: mina olen karakterrollide peal, ehk siis naljakas Reigo: Aa – tahad pugeda? Arvan, et seda tiitlit teist aastat kõrvaltegelane ja Reigo on esimene armastaja. Tema on prints järjest samale inimesele ei anta (naerab)! Aga jah, mis seal ja mina olen kojanarr. See suhe tundub talle sobivat. salata, see on olnud meeletu aasta. Pöörded lähevad aina Reigo: No ma ei tea, kas on ikka nii! Lõppude lõpuks on kõik suuremaks, rollid suuremaks, pakkumised suuremaks, interv- lauljad veidi konkurendid ja sinna pole parata. Eks ma üritan juu siin, intervjuu seal. See muudkui kasvab ja kasvab, aga ise teiste tenoritega hakkama saada, aga Rasmus on eelkõige ikka muutud seesmiselt aina väiksemaks ja saad aru, et ei saa veel sõber. midagi aru ning nii palju on veel õppida. Alguses on noorel Rasmus: Me oleme sõbrad, aga alati jääb midagi meie vahele. inimesel ikka see tunne, et miks te mind ei märka, miks te Ma olen kade, et pole looduse poolt saanud sama kõrget häält! ei kirjuta! Aga kui märgatakse, siis hakkad vaiksemaks tõm- Reigo: Ja mina olen kade, et sa oled nii töökas ja usin! buma – hakkad mõtestama seda, mida ütled ja kuidas seda Rasmus: Aga paremat löögijõudu, kui meie kaks koos laval, tõlgendatakse ning kas seda on üldse vaja. Elus on ju lained ja on raske välja mõelda. Reigol on teadmised lavakunstist ning me oleme praegu sinna laineharjale liginemas. Ikka mõtled, väga hea lavaline kohalolek ja mõtlemine. Tema pealt on hea et kui ta nüüd viskab su alla, mis siis saab? Peaasi, et hääl ja mõistus peaksid vastu, siis kestame veel kaua!
RAMP 2015/2016 49 Küll kukkus sealt ülevalt valgussillalt publikusse sukavardaid, küll kohvi...
50 RAMP 2015/2016 Rambi taga
Imbi Mälk – valgusala vaikne daam
Tekst Ave-Marleen Rei — Fotod Maris S
Kui Imbi Mälk 29 aastat tagasi Vanemuisesse tööle asus, olid prožektorid suured nagu jänesepuurid. Tehnika on teinud aastakümnetega kosmilise hüppe. Imbi on jäänud paigale, see tähendab truuks ühele teatrile ja erialale. Ta on valgusmeister ja -kunstnik ühes isikus.
„Minu esimesed mälestused uuest töökohast ongi just need valmistanud. „Eks põhimõtted on ju jäänud ikka samaks: hiiglaslikud prožektorid. Jaapanlased oleksid sellisest pro- on lava ja on valgus, mida sinna suunata, lihtsalt vahendid, žektorist auto teinud. Valgusjõu poolest olid seal sees kolme- kuidas seda teha, on muutunud. Kui tuua võrdlus automaail- kilovatised lambid, mis olid tohutult suured, aga kui need mast, siis oleme Žigulid Volvode vastu vahetanud.“ lavale suunati, siis näha polnud ikka midagi. Tegemist oli ju Miks valgusmeistri ametisse harva naisi satub, pole hõõglampidega, mis muutusid tulikuumaks ja kui katki läk- teada. Imbi on juba pikki aastaid Vanemuise valgusala ainus sid, siis ikka nii, et sädemeid lendas, klaasikilde kukkus ja käis daam. „Diskrimineerimist pole küll vist kordagi kogenud, jube jumakas. Enamasti kostus see muidugi ka publikusse,“ vähemalt mitte oma maja inimeste poolt. Mind hoitakse. meenutab Imbi, kes esialgu ei asunud tööle üldse mitte Eks igas ametis peab oma vajalikkust tõestama ja mina olen valguspulti, vaid nn jälgijatüdrukuna. Lahtiseletatuna oli seda ammu teinud. Vahel harva on külalisteatrite töötajatega tema see, kes prožektori valgusjoa vajalikul hetkel vajalikku veidraid situatsioone tekkinud. Külalistele, kes meie majas kohta suunas. mängivad, tuleme omalt poolt ikka appi ja pakume tehnilist Vanemuise suures majas on publiku kolmanda rea kohal tuge. Ükskord sattus siia noormees, kes vaatas mind pealaest valgussild ehk siis koht, kus vanadel aegadel jälgijatüdrukud jalatallani ja küsis: „Sina oled valgustaja, vä?!“ Käitus mõnda istusid ja prožektoreid liigutasid. Paljud Imbi töötunnid möö- aega ikka väga ülbelt, aga ma ei lasknud ennast sellest segada. dusid just seal. „Lavastus „Aeg tulla, aeg minna“ kestis neli Jõudsime puldini, ma aitasin tal valguspildid valmis teha ja tundi ja ega meie siis sealt silla pealt kuhugi minna ei tohti- hakkasin minema. Alles siis tuli temalt peaaegu ahastav karje: nud. Küll kukkus sealt ülevalt publikusse sukavardaid, küll „Kas sa lähed ära või?!! Ma ei saa hakkama…“. Aga sellest oleks kohvi. Selliseid asju ikka juhtus,“ meenutab Imbi. Kui vanasti võinud ju alustada,“ jutustab Imbi oma naerataval ja malbel oli töö valguspuldis paljuski mehaaniline, siis nüüd on see moel. Selliseid seiku tuleb siiski haruharva ette, sest Eesti suures osas arvutikeskne. Prožektoreid tuleb siiski ka täna- on väike ja sama eriala inimesed tunnevad üksteist. „See on päeval inimkäte abil vajalikesse kohtadesse paigaldada, Imbi amet, kus kaadri voolavust eriti pole, sest selleks, et oma töö turnib redelitel ja valgussildadel meestega võidu. Tehnika olemusest aru saada, kulub väga palju aega. Esimesel aastal ei arenguga kaasas käimine ei ole Imbile mingit peavalu taipa inimene veel tuhkagi, teisel hakkab aru saama, aga seegi
RAMP 2015/2016 51 Kui ma teatrist ära lähen, tahan kohe psühholoogi paberid kätte saada.
on vaid pinnavirvendus – teadmised ja kogemused tulevad algus hilinenud 40 minutit. Ei ole nii, et kui oled valgustaja, alles aastatega.“ siis oskad kõiki lavastusi – need peensused pannakse proovi- Lugeja jaoks oleks nüüd oluline lahti seletada ameti- des paika. Kui ma poleks pidanud kõiki detaile üksipulgi sele- nimetused “valguskunstnik” ja “valgusmeister”. Imbi puhul tama, siis oleks etendus õigel ajal alanud.“ sobivad küll mõlemad, aga tööd ise on päris erinevad. Valguskunstniku töö algab näidendi tekstiraamatu läbi- Valguskunstnik loob sündivale lavastusele oma originaalsed lugemisest. Imbi sõnul selle pealt siiski veel kujundust luua ei valguspildid. Valgusmeister aga istub reaetendustel valgus- saa, sest tekstiraamatusse ei ole sisse kirjutatud lavastaja fan- puldis ja mängib kunstniku tehtud valgusrea vaatajale ette. taasia ja kontseptsioon. Seepärast tuleb vaadata lavaproove ja „Mitte iga valgusmeister ei suuda teha kujundusi ja ideaalis läbimänge, nende pealt hakkab nö film silme ees jooksma ja ei peaks valguskunstnik igaõhtuseid reaetendusi tegema. siis jääb üle see valguspuldile selgeks teha ning arvutisse sal- Aga elus on asjad teisiti. Enamasti olen pea igal õhtul valgus- vestada. Imbi sõnul ei ole tal valguskunstnikuna olnud eriti puldis ja teenindan etendust,“ tõdeb Imbi ja lisab, et igal kontimurdvaid töid - kui on midagi keerulist, siis on need valgusmeistril on oma kindlad lavastused, mida ta alati teeb. ikka inimsuhted. „Ma olen tuttavate seas seda nalja teinud, Teisele meistrile oma töö üle andmine on üsna keerukas. Imbi et kui ma teatrist ära lähen, tahan kohe psühholoogi paberid toob näiteks lavastuse „Hea põhjatuule vastu“, kus laval on kätte saada. Selleks, et saada läbi väga erinevate lavastaja- vaid kaks näitlejat, kelle vahel toimub suhtlus arvuti teel, nad tega, pead olema nii psühholoog kui diplomaat. Nad kõik on on teineteisest seinaga eraldatud ning räägivad kordamööda. isiksused, neil on oma nägemus. Mulle meeldib, kui lavastaja „Selles lavastuses on heli, video, valgus ja näitleja laval nii usaldab mind, siis on kogu protsess lihtne,“ räägib Imbi ning ühtne tervik, et kui üks eksib, viib see kogu rütmi paigast ära. toob viimaste tööde seast näiteks Andres Noormetsa lavas- Näitlejad sõltuvad minust ja mina näitlejatest. tuse „Deemonid“. „Meil polnud lavastusprotsessi lõppfaasis Kui laval on rohkem näitlejaid, siis saavad nad mingi vea aega tehniliseks päevaks, et teha eraldi valgusproove, niisiis korral teineteist abistada, selles tükis ei tohi näitlejad aga tegin valguskujundust lavaproovide ajal. Esietenduse peol omavahel otse suhelda ja see teeb asja keerulisemaks. Seda Noormets tänas ja ütles: „Aitäh Imbile, kes oma vaiksel ja lavastust ei ole võimalik teisele meistrile edasi anda, ma ei saa märkamatul moel tegi valgust.“ Kui valgust õnnestus teha näitlejaid alt vedada. Nagu igal näitlejal on oma kindlad rol- märkamatul moel, siis on see mulle suur tunnustus. Kui valgus- lid, on minul oma kindlad tükid ja kindel teatrimaja ehk siis kujundaja hakkab rabistama, siis see segab ka lavastajat.“ Vanemuise väike maja, kus ma igapäevaselt töötan.“ Kõige rohkem meeldib Imbile töötada lavastajatega, Etendust puldist juhtival valgusmeistril on muidugi enne kellel on kindel nägemus ja kontseptsioon. Imbil, kes oma etendust ka abilisi, kes prožektoreid paigaldada aitavad. tööaastate alguses pidas oopereid masendavateks ja õudse- Imbile tuleb meelde ka üks näide, kus õiged mehed polnud teks, jagub nüüd kiidusõnu just kahele ooperile: „Jevgeni õigel ajal õiges kohas: „Ain Mäeots lavastas Sadamateatris Oneginile“ ja „Maria Stuardale“. Viimase juures oli Imbi lavakunstikooli tudengitega Stoppardi „Utoopia“. Oli viimane kuulsa Rootsi valguskunstniku Palle Palmé abiliseks. „See etendus ja vaatama saabus eksamikomisjon eesotsas Ingo lavastus oli suurepärane tervik! Roman Hovenbitzeril oli kõik Normetiga. Valgust pidid mul aitama üles panna nii suure peensusteni paigas, filigraanne maalritöö! Ma jälgisin teda kui väikese maja mehed ja loomulikult siis ka Sadamateatri ühe proovi alguses ja nägin, et ta istub saalis ja dirigeerib – valgustaja. Viimane oli aga koos väikese maja meestega sattu- täiesti täpselt, ilma, et tal nooti ees oleks. Ta teabki oma oope- nud pidutsema ja nad ei ilmunud välja. Nii ma siis seisin seal reid peast! Uskumatu inimene! See on lavastamise kõrgem Sadamateatris koos kahe mehega, kes ei teadnud selle lavas- pilotaaž. Kui suudad näha kogu tervikut ja suudad teistele tuse valgusest ööd ega mütsi. Aeg muudkui tiksus ja mina lahti seletada, mida nad tegema peavad, nii et mingit info- seletasin üksipulgi, kuhu mingi prožektor käib. Normet seisis sulgu ei teki, siis oled professionaal.“ ukse taga ja ootas. Kui valgus lõpuks paika sai, oli etenduse
52 RAMP 2015/2016 Rambi taga
Tehnika on aastatega teinud läbi kosmilise hüppe - Imbi ja tänapäevane valguspult Vanemuise väikeses majas.
Imbi valguskujundused, mida praegu Vanemuise repertuaaris näha võib: Tantsulavastus „Meister ja Margarita” (lavastajad Janek Savolainen ja Katrin Pärn) Draama „Deemonid” (lavastaja Andres Noormets) Draama „Hea põhjatuule vastu” (lavastaja Rein Pakk) Komöödia „Naeru Akadeemia” (lavastaja Aare Toikka) Ooper „Jevgeni Onegin” (lavastaja Dmitri Bertman) Ooper „Rehepapp” (lavastaja Marko Matvere)
Alati rõõmsameelne ja rahulik Imbi ei suuna valgust On üks huvitav fakt Imbi kohta, mida mõned kolleegidki ehk mitte ainult lavale, vaid särab ka kolleegide jaoks. Kuidas see ei tea. Nimelt on Imbi Figuurisõber ja teinud mõne aja eest tal õnnestub? Kuidas mitte langeda rutiini, kui ühes kohas läbi suure kaalumuutuse. Elus pikalt kõhna inimese rolli nau- on töötatud pea 30 aastat, kust saada inspiratsiooni ja moti- tinud Imbile hakkasid lisakilod muret tegema 5-6 aasta eest vatsiooni? „Inspiratsiooni annavad ikka uued lavastused ja ja siis tuli iga aastaga paar kilo juurde. Lõpuks otsustas ta motivatsiooni inimesed siin teatris. Näiteseltskonnaga oleme ohjad enda kätte haarata ja liitus Figuurisõpradega. Vaid aasta ju nii kaua koos olnud, nemad on suureks toeks. Kui mulle keskendumist ja 15 kilo kadusid nagu vits vette! Imbi sõnul ei siin üldse ei meeldiks, küllap ma oleks siis juba ka ära läinud. olnud see vähemalt tema jaoks üldse nii raske ettevõtmine Aastatega on lisandunud vaid rohkem kevadväsimust ja suvi kui ehk siit-sealt kuulda on. „Muidugi pidasin alguses nendest tundub lühem. Aga sügisel, kui näed uusi lavastusi tööplaa- reeglitest täpselt kinni, sest vastasel juhul kilod lihtsalt ei kao nis, näed uusi väljakutseid, uusi makette… siis tahad jälle kuhugi. Aga praegu ei ole kaalu hoidmises minu jaoks midagi tööd teha,“ tõdeb Imbi ja naeratab. keerulist.“ Teatritööga seotud ebaregulaarsed söögiajad on Imbi asendanud kaasavõetud toitude ja snäkkidega. Teatri- inimestele üsna omast öist söömisharjumust pole tal kunagi olnudki.
RAMP 2015/2016 53 Noortetöö Vanemuise teatris
UUS! UUS!
HARIDUSLIKUD Draamatund Orkestrihommik „Valmisolek on kõik” Lasteaiaealistele LAVASTUSED Vanemale kooliastmele Sind huvitab muusika, aga ei tea, millist pilli õppida? Ka dirigendi amet tundub lihtne ja Vanemuise tiheda mängukava Lavastaja Tiit Palu, mängivad Kärt Tammjärv põnev, aga mida ta tegelikult ikkagi seal or- ja Reimo Sagor kõrval leiab teatrist ka tõhusat kestri ees teeb? lisa koolides õpitavale. Noortetöö Millist häält teevad erinevad orkestripillid ja raames käivitatud haridusprogramm Uurime interaktiivses vormis sõnateatri väljendusvahendite abil erinevaid rolle nii mis roll neil orkestris on, saate teada orkestri- sisaldab lavastusi, erinevaid töö- laval kui elus. Teater ei toimu ainult laval, hommikul. tubasid ja konkursse. Õppimis- vaid kõikjal meie ümber. See, kuidas me elus võimaluse leiab Vanemuisest igas hakkame saame, sõltub väga palju sellest, kui Orkestrihommikud toimuvad: eas õppija. hästi suudame kanda ja vahetada oma elu- 29.09.2015 kell 10.30, dirigent Lauri Sirp rolle. Kus võime leida teatrit, kuidas seda esile 18.02.2016 kell 10.30, dirigent Martin Sildos kutsuda ning kuidas sellest õppida ja kasu saada, sellest räägibki draamatund.
Draamatundi on võimalik kooli tellida järgnevatel kuupäevadel: 2./3./4./6.11.2015 2./23./26.02.2016 1./2./3.03.2016 21./22.04.2016
54 RAMP 2015/2016 Noortetöö
Appi, ooper?! 1. tund Nooremale ja keskmisele kooliastmele
Lavastaja Robert Annus, kunstnik Maarja Meeru
Satute täiesti ebatavalisse tundi – ooperitundi, kus õpetajateks on Vanemuise ooperisolistid Merle Jalakas ning Jaan-Willem Sibul ning kontsertmeister Made Sõlg. Tunnis saate teada, kuidas ooperit kuulata ning vaadata. Tants läbi aegade Räägitakse ooperimajast ning inimestest, kes UUS SARI! Nooremale ja keskmisele kooliastmele seal töötavad. Elavas esituses saab kuulata erinevatest ajastutest pärit aariaid, millest Lavastaja Elena Poznjak-Kõlar Kuulsusega teatris mõnigi võib tunduda tuttav ning soovi korral saab isegi kaasa laulda. Näidatakse hulganisti Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilaste Huvitav, kas kuulsad inimesed käivad teatris uhkeid kostüüme ning tragimad publiku seast esituses näete kauneid tantsunumbreid erine- ja kui, siis mida nad vaatavad? Kutsume tun- saavad lähemalt vaadata rekvisiite. vatest ajastutest. Tunni käigus tutvute tantsu- tud inimese vaatama Vanemuise etendust ja Kõlavad katkendid ooperitest: Bizet’ „Carmen“, kunsti ajalooga, saate teada, millal ja kus vahetame koos temaga etendusejärgses Mozarti „Võluflööt“, Humperdincki „Hansuke ja sündis ballett ning milline on tants tänapäeval. vestlusringis nähtust-kuuldust muljeid. Greteke“, Lortzingi „Salakütt“, Nielseni „Maske- Räägitakse ka sellest, milline on klassikalise raad“ ja Händeli „Xerxes“. tantsu juurde kuuluv riietus ning millest on 10.12.2015 tantsulavastus „Gatsby/ La Dolce tehtud varvaskingad, millega baleriinid laval Vita“ ja üllatusesineja! Jälgi reklaami! „Appi, ooper?! 1“ muusikatundi on võimalik tantsivad. kooli tellida järgnevatel kuupäevadel: 9.03.2016 ooper „Rehepapp“ 3./4./5.02.2016 Tantsutundi „Tants läbi aegade“ on võimalik ning Kristel Aaslaid ja Grete Klein tellida alates 1. novembrist 2015
Appi, ooper?! 2. tund Koolipäev teatris Eesti lavamuusika Vanemale kooliastmele Nooremale ja keskmisele kooliastmele Õppimine ei toimu üksnes klassiruumis. Mõne Lavastajad Merle Jalakas ja Jaan-Willem Sibul teema läbimiseks on teater igati sobilik paik. Koolipäev Vanemuise teatris sisaldab kolme Selles tunnis kuulete läbi aegade parimaid ainetundi: palu Eesti ooperi-, opereti- ja muusikalilavas- Kirjandus. Eesti teatri ja Vanemuise lugu. tustest. Lisaks uutele ja huvitavatele teadmis- Mida teame Eesti teatrielust enne Koidulat ja tele eesti muusikaloost saate aimu teatrigrim- rahvusliku teatri sündi? Eesti teatri sünd ja mi tegemise nippidest ja kaasa lüüa kohapeal areng kuni kutselise teatri alguseni. sündivas väikeses lavastuses. Kõik meie oma eesti muusika! K. A. Hermanni “Uku ja Vane- Füüsika. Optika: valguskiir; nägemine; valguse muine”, E. Aava “Vikerlased”, G. Ernesaksa murdumine; värvusspektrid ja muu läbi teatri- “Tormide rand”, E. Arro ja L. Normeti “Rummu töö prisma. Jüri”, E. Tambergi “Cyrano de Bergerac”, Kehaline kasvatus. Õpime tundma klassikali- O. Ehala “Nukitsamees”. se balleti põhipositsioone. Kehalise kasvatuse Muusikatunni viivad läbi juba tuntud õpetajad tunniks palume võtta kaasa vaba liikumist või- – Vanemuise ooperisolistid Merle Jalakas ja maldavad riided (teksased pole selles tunnis Jaan Willem Sibul. väga mugav lahendus!). Sel hooajal toimuvad koolipäevad teatris Muusikatundi „Appi, ooper?! 2. Eesti lavamuu- järgmistel kuupäevadel: sika“ on võimalik tellida järgnevatel kuupäeva- 4./5.11.2015 kell 10-13 Vanemuise suures majas del: 9./10./11./12.02.2016 19.04.2016 kell 10-13 Vanemuise suures majas
RAMP 2015/2016 55 Koolivaheaja Kollased Kassid
Koolivaheajal tuleb kindlasti teatrisse tulla! Ka selle hooaja koolivaheaegadel saavad lap- sed 1 tund enne etenduse algust ning etendu- se vaheajal koos Kollaste Kassidega teatrisaali fuajees meisterdada. Kollased Kassid on kohal:
18.10.2015 kell 12 Nukitsamees, Vanemuise väike maja 22.10.2015 kell 18 Detektiiv Lotte, Vanemuise suur maja 24.10.2015 kell 19 Helisev muusika, Vanemuise suur maja
3.01.2016 kell 16 Helisev muusika, Vanemuise suur maja 6.01.2016 kell 18 Pähklipureja, Vanemuise suur maja 10.01.2016 kell 12 Pähklipureja, KOLLASED KASSID Vanemuise suur maja 18.03.2016 kell 19 Lotte Unenäomaailmas, KUTSUVAD Nordea Kontserdimaja 19.03.2016 kell 13 Lotte Unenäomaailmas, Nordea Kontserdimaja 19.03.2016 kell 19 Lotte Unenäomaailmas, Nordea Kontserdimaja 20.03.2016 kell 13 Lotte Unenäomaailmas, Nordea Kontserdimaja 24.03.2016 kell 19 Helisev muusika, Kollase Kassi Kollase Kassi Vanemuise suur maja teatritund töötoad: 26.03.2016 kell 12 Lotte Unenäomaailmas, Vanemuise suur maja Lasteaiaealistele Butafoorse koogi valmistamine Ettetellimisel Vanemuise väikeses majas Keskmisele vanuseastmele 26.03.2016 kell 18 Lotte Unenäomaailmas, Ettetellimisel Vanemuise suures majas. Vanemuise suur maja Oled Sa vahel mõelnud, kuidas teatrisse tulla? Kuidas teatris olla? Mis on teatris teistmoodi Töötoa käigus õpitakse lähemalt tundma kui kodus? Mis on lava peal? Kas teater lõpeb kunstnik-butafoori tööd ning seda, kuidas lava taga ära? Koos Kollaste Kassidega õpitakse käiakse lavastustes ümber toiduga. Tutvutak- Sünnipäev koos tundma teatri etiketti, käiakse laval ja uuritakse, se erinevate butafoorsete toitudega. Töötoas Kollaste Kassidega mis on lava taga. Teatritund kestab ca 1 tund. valmivad hõrgu välimusega koogilõigud, mille Vanemuise suures majas asuvas Kollase Kassi iga laps saab endaga koju viia. Töötoa kestus lastetoas saab tähistada erinevaid sündmusi. on ca 1,5 tundi. Lastetuba on sisustatud teatripäraselt – sealt Teatriekskursioon leiab nii mõnegi dekoratsiooni, kostüümi või paruka, käpiknukusirmi ja muidugi ka lava ja Keskmisele ja vanemale vanuseastmele. Kipsmaski valmistamine eesriided. Sünnipäevatuba on sobiv 3-10-aas- Ettetellimisel Vanemuise suures majas Keskmisele ja vanemale vanuseastmele. tastele lastele ning sinna mahub pidutsema Ettetellimisel Vanemuise suures majas. kuni 15 last. Ringkäik teatrimajas selle kõige klassikalise- mas võtmes. Tutvustame külastajale teatri Töötoa käigus tutvutakse ajaloo eri perioodide Kollase Kassi sünnipäevapakett sisaldab ajalugu ning lavastuse valmimise protsessi. põnevate maskitüüpide ja nende kasutamise- lastetoa kasutust kolme tunni vältel, millest Piilume teatri töökodadesse ning võimalusel ga teatrikunstis. Töötoas saab endale valmis- 1 tunni sisustavad Kollased Kassid, kes tutvus- käime ka laval. Ekskursiooni kestus on orien- tada kipsmarlist täis- või poolmaski. tavad lastele teatrimaja ja mängivad erinevaid teeruvalt 1 tund. teatriteemalisi mänge.
56 RAMP 2015/2016 Noortetöö
Kollase Kassi Suvekool Keskmisele ja vanemale kooliastmele Suve- kool on ainulaadne aeg, mil 10 päeva jooksul tuleb osalejatel valmis saada lavastus, seal- hulgas luua lavakujundus, valida kostüümid, vajaminevad dekoratsioonid-rekvisiidid, leida sobiv valgus ja heli ning tegeleda ka müügi- tööga. Suvekooli lõpus kantakse valminud lavastus ette Vanemuise laval. 2015. a suve- kooli lõpulavastuse „Nooremuine“ tõid noo- red lavale lavastajate Rasmus Kulli ja Reigo Tamme juhendamisel.
Suvekooli infot jälgige kodulehelt vanemuine.ee
KONKURSS TELLIMISINFO Arukas arvustaja Hariduslikud etendused Valmisolek on kõik / draama Tellimisel, hind 190 EUR Vanemale kooliastmele Appi, Ooper!? I / muusika Tellimisel, hind 190 EUR Ootame gümnasiste arutlema nähtud Vanemuise Appi, Ooper!? II / muusika Tellimisel, hind 190 EUR teatri lavastuste üle. Oma arvustused palume Tants läbi aegade / tants Tellimisel, hind 190 EUR saata aadressil Vanemuise 6, Tartu 51003 või Koolipäev teatris 5 EUR/ osaleja [email protected]. Tööde esitamise Orkestrihommik 5 EUR/ osaleja tähtaeg on 15.12.2015. Parimad tööd avaldame Kuulsusega teatris Eelregistreerimine piletit ostes, sissepääs uue hooaja Rambis ning nende autorid kutsume vastava etenduse piletiga pidulikule autasustamisele. Kollased Kassid kutsuvad Ekskursioon 40 € lapsed / 50 € täisk. / max. 30 in., iga järgmine +2 € Kollase kassi teatritund 40 € lapsed / max. 30 in., iga järgmine +2 € Butafooria töötuba 50 € / max. 25 in Sünnipäeva tähistamine 90 € kuni 15 in, iga järgmine +5 € Suvekool 75 € Teatritundide tellimine ja lähem info telefonil 744 0189, aadressil [email protected]
RAMP 2015/2016 57 Uue draamatunni sõnum – Valmisolek on kõik! Tekst Mall Türk — Fotod Tõnis Järs
Valminud on uus teatritund, seekord draamatund. Lavastajaks Tiit Palu, mängivad Kärt Tammjärv ja Reimo Sagor. Draamatunni päris esimene esinemine toimus Jõgeva Gümnaasiumis. Sealseid muljeid vahendamegi. Alates sügisest 2015 saab iga huviline kool selle tunni ka enda juurde kutsuda.
58 RAMP 2015/2016 Noortetöö
“Suu pärani! Nii lahti kui võimalik! Ja nii- Reimo: “Kas olete kunagi „Romeot ja Juliat“ moodi täpselt 1 minut!” Lõkendavpõsine ise ka lavastanud-mänginud? Kärt õhutab publikut kaasa tegema. Näitle- Õpilane Kristjan: “Mina olen kunagi mingit jate soojendusharjutused on vürtsikas segu katkendit pidanud tegema, mul oli jube hingamise, hääle ja keha käivitamisest ning kitsas kostüüm ja hästi ruttu tuli tekst pähe ei jää oma intensiivsuselt alla tippsportlaste õppida, aga äratundmisrõõm oli igatahes trennile. suur.” Draamatunni järgmine episood viib Itaalia Reimo: “Oled partneriga kõrvuti ja mängid sumedasse suveöösse ja meie ees on Ro- nii, justkui sa ei näekski teda, mängid publi- meo ja Julia ning hõrk rõdustseen. Ja siis kule. Kuidas tundub?” etüüdid kohtumisest, ootamisest, taaskoh- tumisest… Kristjan: “Mul tekkis kohe kujutluspilt, mulle tundus, et see nagu oligi öösel, väga huvi- Teater saab laval toimuvaks ainest kõigest. tav!” Iga karakter, tegelaskuju või situatsioon on peegeldus elust – inimestest tänaval, Kärt: “Milliseid lahendusi te sellele null- koolis, teatris – kõikjal. See, kuidas mingit tekstiga etüüdile annaksite?” rolli kehastada – nii oma igapäevases elus Reimo: “Situatsioonid olid taasnägemine, kui artistina laval, sõltub eelkõige valmis- jällenägemine ja ootamine. Mis te arvate, olekust. Valmisolek märgata, reageerida või kas publikult võiks mõni situatsioon tulla, peatuda, kui vaja. Valmisolek on laval tõe- kui teeksime paar stseeni ette? poolest tähtis ning seda (ja muudki) Kärt ja — Kindlasti tuleb variante. Reimo draamatunnis näitavadki. — Oleneb, kui hästi publik kaasa tuleb. Oleme Jõgeval. Tegu on draamatunni — Võib juhtuda nii, et vaadatakse teile „Valmisolek on kõik“ esietendusega. Pärast tuima näoga otsa ja nii ongi. etendust toimub improviseeritud esieten- duse pidu. Istume Kärdi, Reimo ja lavastaja — Oleksin tahtnud etüüde kaasa teha. Tiidu ning Jõgeva gümnasistidega keskpõ- — Et oleks nii, et meie ütleme märksõna ja randale väikesele piknikule ja ajame juttu. teie teete? Küsivad vaatajad: — Äge oleks näha improvisatsiooni! Kuidas te selle asja üldse kokku panite? võimalik. Materjali oleks palju: on ju olemas Kärt: “Mõtlesime ka selle üle, et mida siis Mõtlesite, et mida me õppida võiksime või nii palju erinevaid teatristiile ja teatrikeeli. teha, kui publik kaasa ei tule. Aga eks siis tuli kõik lihtsalt niisama, viie minutiga? Meie eesmärk ei ole tulla teile mingit abso- lahendame selle olukorra kuidagi teisiti. Kärt: “Selle soojenduse bloki mõtlesime luutset tõde kuulutama – et nii on ja teisiti Tiit: “Me teadsime, et tuleme täna ideaalse kohe. Näitasime teile praegu umbes küm- teha ei saa. Teater on performance – üks publiku ette ja see ongi nii olnud meie poolt met minutit, tavaliselt teeme ennast enne inimene läheb läbi toa, teine vaatab teda ja vaadatuna. Kuidas teile endile tundub – etendust soojaks umbes 1,5 tundi. Soojendus- – juba ongi teater.” olete te draamatunni õige publik?” harjutused ei ole see, mida me lihtsalt koolis Tiit: “Mida te veel ootaksite draamatunnilt? — Jaa! õppisime, vaid see on see, mida me tõepoo- Praegu saate meile näpunäiteid anda. Mis lest teeme.” — Me tuleks jälle vaatama! siin võiks veel olla?” — Tulge sügisel kindlasti uuesti! Reimo: “Üks meie õppejõud ütles, et vane- “See võiks pikem olla!” kostab üksmeelselt. mad näitlejad mõtlevad ennast kodus soo- Kärt: “Oleme seda lavastust seni omavahel jaks, nooremad peavad teatrisse soojendust Reimo: “Teeme haridusministeeriumile kolmekesi teinud, teie olete draamatunni tegema tulema. Ja nii on ka.” ettepaneku, et koolitund oleks 1,5 tundi! esimene publik. Meile on teie tagasiside Aga mul on ka küsimus: paljud teist on väga tähtis.” Kärt: “Kindlasti on ka näitlejaid, kes tulevad kooliteatri lapsed – kas teie jaoks oli midagi varakult enne etendust teatrimajja, mõt- Aitäh, et olite nõus meiega kaasa mõtlema uut?” levad teksti läbi ja saavad nii lavasoojaks. ja oma arvamust jagama, Jõgeva gümna- Igaühel on oma meetod.” — Soojendusharjutustest olid mõned sistid! tehnilised tegevused täitsa uued. Reimo: “Võtsime teatritundi erinevaid asju — Kaasa teha oli tore, ja kuna etenduse aeg on suhteliselt lühi- Valmisolek on kõik! ke – ühe koolitunni pikkune – siis näiteks — See oli suisa lõbus! tantsunumbrit siia sisse lavastada ei olnud — See oli super! Alati!
RAMP 2015/2016 59 Teater on võlupaik Tekst Mall Türk — Fotod Kristi Liivamägi
Vanemuise teatris käib hooaja jooksul umbes 10 000 last, kes ei tule mitte etendust vaatama, vaid tutvuma teatri tegemistega eesriide taga. Selle käigu ajal saavad lapsed teatriga tuttavaks. Ülnurme lasteaia Sipsiku rühma lapsed tulid ühel kenal päeval teatriga tutvust tegema. Kollane Kass uuris nendelt, mida nad teatrist enne ekskursiooni juba teavad ja kuulnud on…
60 RAMP 2015/2016 Noortetöö
Vestlus teatrist Ülenurme lasteaia Sipsiku rühma lastega
Kas te teate, kes mina olen? — Teatris tehakse nii, et keegi ei tea, — Tšello. — Kass! kuidas hunt kellegi ära sööb ja tal kõht — Klaver. — Sabaga kass. paksuks läheb. — Kandled. — Kollase sabaga kass! — Teatris peab oskama lennata, ma tean, — Mikrofonid peavad olema! — Mul on kodus ka kass. ma olen seda näinud! — Jah, lauljatel peavad olema, siis ei pea — Mul on kodus 10 kassi! hästi kõvasti hõikama. Kes teatris töötavad? — Lauljal on selline pisike pall põse küljes Mida Kollane Kass teatris teeb? — Näitlejad. — ma olen näinud! Nad arvavad, et ma — Ta juhatab teatrit. — Kui nad on koduriietega, siis nad ei tohi ei näe, aga mina ükskord nägin! — Etendust ja inimesi juhatab. lavale minna. — Teatrikass on natuke teistmoodi, kui — Ei, kui sa oled tavaline inimene, siis Aga kas te teate, et ooperis ei kasutata kodukass. lähed tavaliste riietega lavale, kui oled üldse mikrofoni. Mis ooper on? — Ta on natuke nagu inimene. näitleja, siis lähed kostüümiga! — Oi, mina olen “Ooperifantoomias” käinud! Aga räägime teatrist. Aga mis laval peab olema? — Kuidas nad siis nii valjult saavad rääki- Teatrimaja on hästi suur, mis ruumid siia — Laval peab mänguasju olema. da, kui neil mikrofone ei ole? ära mahuvad? — Laval peab olema asju, millega saab — Nad karjuvad, saad aru! — Teatriruumid! trikke teha. — Riietusruumid. — Seal peab olema mingi taust, mille peale Aga tantsuetendustel pannakse jalga — Mõtlemisruumid. tuleb valgus. varvaskingad. — Lavaruumid. — Nöörid peavad olema, et inimesi üles — Need on balletikingad. — Orkestrikoht on ka, see on üks auk! tõsta. — Meil on ka rühmas üks baleriin! Mina olen siin ükskord käinud, siis me — Kardin peab olema. — Balletikingadega saab paremini nägime auku! — Auke peab olema, et saaks lava sisse ja varvastel seista. — Mina olen siin oma perega käinud. Ma välja käia. — Need kingad tuleb tantsuks jalga olen isegi Lottet vaatamas käinud! — Orkestriauk peab olema! panna, siis varbad ei valuta. — Teatril on oma maja vaja, õues ei saa ju — Ma oskan juba ilma sussideta ka teatrit teha. Miks orkester augus mängib? varvastel seista – ma näitan kohe! — Jah, vihma hakkab sadama ja kõik saab — Muidu ei saa esineda. Nad võtavad nii — Jah, aga sussidega püsib paremini, märjaks. palju ruumi, et näitlejad ei mahu ära. ma proovisin. — Kõik pillid peavad korraga mängima. Mis selle teatri nimi on? Miks see balletisussi nina kõva on? — Väike Vanemuine! Kuidas nad seda oskavad? — Et see ära ei kuluks. — Ei, see on suurem, kõige suurem Vane- — Neil on noodid! — Et varbad katki ei läheks. muine! — Ei, neil on dirigent. Ta näitab pulgaga, — Seal on kivi sees! mis noot on. Mida Vanemuine tähendab? — Ta peab kõige ees olema, tagant teda Aga miks peab tantsima varvaste peal? — Et see on vana teater. keegi ei näeks. — Sest ballett ei ole üldse tavaline tants! — Vanemuine on üks nimi. Ma olen „Pähklipurejas“ näinud, et tant- — ühe vana mehe nimi! Mis pillid orkestris mängivad? sitakse varvaste peal. — Viiul. — Mina tahan balletitantsijaks saada! Mida teatris tehakse? — Hästi palju viiuleid! — Aga mina tahan orkestris kontrabassi ja — Teater on võlupaik. — Kontrabass. süntesaatorit ja kitarri mängima hakata.
RAMP 2015/2016 61 Maalisaal on üks põnevamaid paiku teatris. Pildidl kohtuvad lapsed kunstnik-butafoori Terje Kihoga.
Kui näitleja läheb lavale, tehakse talle — Kui teist korda lähed, siis ei ole enam nii grimm. Mis see on? huvitav. — See on meik. — Siis kui lähed mõnda teist teatrit vaata- — Seda on vaja, et kui mõni vanem näit- ma, siis ikka on huvitav! leja läheb lavale, siis tal on kortsud ja need saab ära peita. Millised teatrilood on teie lemmikud? — Ja sellega saab ennast ehtida ka! — “Lotte”! — Grimmiga saab joonistada ka! — 1000 korda “Lotte”! — Ja kassi näo saab ka teha! — Nõidade lood on huvitavad. — Vaata, kui sa kutsud sünnipäevale — Mina olen balletti näinud! mõne tegelase, siis tema teeb ka sulle — “Pettsonit ja Findust”! grimmi – siis öeldakse selle kohta näo- — “Nukitsameest”! maaling. — Mina olen “Lottet” ja “Ooperifantoo- — Minule on tehtud näomaalingut. miat” näinud. Ja tead, kui see reklaami- — Meesnäitlejatel ei värvita silmi, suud ja paus hakkas, siis enne seda seal üleval põski. midagi praksus ja kukkus alla, see oli — Näitlejad peavad parukat ka kandma – ikka jube pauk mulle! näiteks nõial on vaja. — Mina olen “Kuldvõtmekest” käinud — Muidu me ei arvaks, et ta on nõid. vaatamas. — Ja Pipi peab ka paruka panema – ise — Teatris võib ainult vahepausi ajal süüa. niimoodi ei saa patse teha! Mina sõin vahepausi ajal jäätisekokteili. — Pipi peab riided ka panema – tal erine- — Ja võib kodus enne kõhu täis ka süüa. vad sokid. — Nõial peavad olema mustad riided. Tublid Ülenurme lapsed vadistavad veel — Nõiariided ei ole eriti korralikud. pikalt, kui mitu korda tuleks ühe nädala — Nõid on vana ja kole, aga näitleja on jooksul teatris käia ja kes on maailmas noor ja ilus. Siis pannakse talle nõia üldse kõige rohkem teatris käinud. nina, et ta koledam oleks. Vurre siludes mõtleb Kollane Kass: Miks teile teater meeldib? “Õigust, räägivad, õigust!” — Vaata, kui lähed esimest korda, siis on väga huvitav.
62 RAMP 2015/2016 KOSTÜÜMILAENUTUS Vanemuise teatri kostüümilaenutusest on võimalik valida endale sobiv kostüüm rohkem kui 3000 eseme hulgast.
KOSTÜÜMILAENUTUS TÖÖTAB TEATRIHOOAJAL: T ja K – laenutus avatud kl 10–15 N ja R – laenutus avatud kl 12–18 Esmaspäeval laenutamist ei toimu, kostüüme saab tagastada kl 12–18
Soovitame eelregistreerumist telefonil 744 0125. Kostüümilaenutuse sissepääs asub Vanemuise suure maja taga, kus vastavad viidad juhatavad laenutaja õigesse paika. Ühe eseme laenutamine nädalaks maksab 1–7,60 €, eriti kallite ja ajalooliste kostüümi- komplektide puhul 12–13 eurot. Kostüüme ei laenutata kauemaks kui üks nädal. Parukaid, vuntse ja jalanõusid Vanemuine ei laenuta.
VANEMUISE TEATRI KÜLALISTEMAJA Tartu kesklinna vahetus läheduses, aadressil Kuperjanovi 54a asub Vanemuise teatri külalistemaja.
Kokku on majas 15 tuba: Igas toas on olemas: Lisainfo: · 2 topeltlaia voodiga tuba · pesemisvõimalus ja WC Kaili Pärn · 1 ühekohaline tuba · kööginurk ja toidunõud külalistemaja administraator · 12 kahekohalist tuba · teler koos SAT TVga T +372 744 0107 · WIFI leviala F +372 744 0116 Külalistemajas on võimalik M +372 5800 6282 korraga majutada 29 inimest. [email protected]
RAMP 2015/2016 63 Illustratsioon: Andra Seepter Andra Illustratsioon:
64 RAMP 2015/2016 Hispaania KÖÖK Põnevaid retsepte jagab Vanemuise ooperikoori tenor German Javier Gholami Torres-Pardo German tuli Eestisse Erasmuse vahetusprogrammi raames ja õppis ühe aasta Tartu Ülikoolis eesti keelt. Samal ajal kuulis ta, et Vane- muise ooperikoor otsib tenori häälerühma uut lauljat ning tuli katsetele. Ooperikoori liige on ta alates 2012. aasta augustist. Germani sõnul meeldib talle teatritöö väga ja tema unistuseks ongi olla laval ning laulda ka solisti rolle. Söömine ja toidu valmistamine meeldi- vad talle aga samuti ning sellest räägib ta ise nii: „Minu jaoks on ülioluline, et toit oleks maitsev ja kvaliteetne. Olen elu jooksul palju reisinud ning alati igal maal õppinud toidu kohta midagi uut ja huvitavat. Tore on proovida uusi toite ja eksperimenteerida ootamatute maitsetega! Tänapäeva kiire elutempo tekitab sageli stressi ja tihti on tööd nii palju, et tervisliku ja maitsva toidu valmistamine jääb tahaplaanile, ehkki see on tähtis. Olen pärit Vahemere äärest. Meie sealne menüü koosneb värsketest mereandidest, puuviljadest ning köögiviljadest, neid on seal väga suur valik. Hommikusöögiks süüakse Hispaanias tavaliselt croissanti, moosiga röstsaia ja juuakse kohvi. Lõunasöök koosneb aperitiivist, esime- sest käigust (salat), teisest käigust (praad) ja magustoidust. Õhtusöök pole nii oluline, siis süüakse üsna vähe. Hispaania toidus on väga tähtsal kohal oliiviõli, seda kasutatakse enamikes soolastes toitudes, ka baguette´i ehk pika saia leiab igast Hispaania kodust. Kokkamise juures on ülioluline komponent hea tuju – siis tuleb ka toit parem. Mulle näiteks meeldib süüa tehes laulda ilusaid ooperiaariaid. Õpetan teid tegema paari populaarsemat Hispaania rooga. Kõik retseptid on mõeldud neljale inimesele.”
PISTO PAELLA KARTULIOMLETT — 1 suur sibul — ümarateraline riis (700 g) — 8 muna — 1 küüslauguküüs — 1 paprika — 8 kartulit — 8 kartulit (kuubikutena) — 1 suur sibul — 3 sibulat — 400 g tomatikastet — 1 küüslauguküüs — soola ja oliiviõli — 1 väike suvikõrvits — 2 porgandit — 3 keskmise suurusega tomatit — 2 kanafileed Kõigepealt praeme oliiviõlis tükeldatud sibu- — 2 porgandit — 200 g mereande (karbid, lad ja seejärel viilutatud kartulid. Kui kartulid — 2 paprikat kalmaarid, krevetid jne) on pehmed, lisame pannile 8 eelnevalt lahti — oliiviõli, soola ja pipart — 5 g safranit klopitud muna. Tuleb olla ettevaatlik, et miski — 2 muna — sidrunimahl, sool, pipar ja oliiviõli ei läheks kõrbema! Kui omlett hakkab panni äärtest juba lahti tulema ja peal pole enam Praeme sibulaid oliiviõlis, kuni nad muutuvad Esmalt praeme oliivõlis tükeldatud sibulat, liiga palju küpsemata muna, keerame omleti kuldseks, siis lisame kuubikuteks lõigatud kuni see on kuldpruun, seejärel lisame paprika ümber. Ümberkeeramiseks kasutame taldri- suvikõrvitsa, porgandid, paprika, küüslaugu ja porgandid. Kui paprika ja porgandid on peh- kut: paneme selle pannile ja keerame siis koos ja tomatid ning segame. Samal ajal keedame med, lisame tükeldatud kanafilee. Samal ajal panniga nii ümber, et omlett on taldrikul ning kuubikuteks lõigatud kartulid. Kui kartulid on keedame mereande, nende keeduvesi võiks seejärel libistame selle taldrikult ettevaatlikult keedetud, lisame ka need pannile ning kallame olla sama soolane nagu merevesi. Keedetud tagasi pannile. Pärast seda praeme veel paar juurde tomatikastme ja veidi oliiviõli, maitseks mereannid võtame veest välja (keeduvett ära minutit ning ongi valmis! lisame soola ja pipart. Praemunad lisame ei viska!) ja lisame köögiviljade hulka, seejärel taldrikul olevale pistole. lisame pannile küüslaugu. Nüüd paneme juur- de ka riisi, praeme seda natuke ning kallame siis mereandidest järele jäänud puljongi paellale. Lisame soola ja pipra. Toitu tuleb riisi valmimiseni pannil pidevalt segada. Lõpetuseks lisame safrani, sidrunimahla ja natuke oliiviõli ning segame väga korralikult, et maitseained seguneksid.
RAMP 2015/2016 65 Vihm, vigastused ja võrkpall ehk kuidas sündis suvelavastus „Obinitsa”
Tähelepanekuid tegi Marika Goldman — Pildistasid Marika Goldman, Ragne Pekarev, Ott Sepp ja Veiko Porkanen
Selleks, et lavastuse trupp saaks sõita 9. juunil Setumaale Obinitsa külla proove te- gema, tehti ettevalmistusi juba alates märtsi keskpaigast, kui toimus Kauksi Ülle näidendi esimene lugemine. Lisaks näidendile on aga ühe teatrilavastuse sünniks vaja veel lava- kujundust, kostüüme, muusikat, rääkimata eelarvest ja lepingutest. Nii olin ma “Obinit- sa” produtsendina Obinitsa-lainel juba palju varem kui sellel päikeselisel juunihommikul, mil terve trupp ja vahvad Eller Brassi muusi- kud Vanemuise bussi istusid ja teele asusid. Kohale jõudes laotasime oma asjad ja pillid hetkega mänguplatsile laiali ning lavastuse proovidega võiski alustada.
Esimesel proovinädalal sõitsime igal õhtul koju Tartusse tagasi. Kardetud pikad bussi- sõidud (Tartust Obinitsa kestab sõit peaaegu poolteist tundi ja tagasi teist samapalju) möö- dusid tegelikult aina kiiremini. Bussis arutati proovides toimunut, võrreldi päevitusrante ja vahepeal õpiti isegi teksti. Alles laupäeval, nä- dala viimasel tagasisõidul, oli meie seltskond kuidagi vaiksem ja väsinum. Eks nädala jagu sõitmist ja palju tööd pani kõigile oma templi.
Esimese nädalaga kogesime kohe suurt suve- soojust ning päevitusrandid olid uhked. Kõige jumekam (loe: roosakam) oli siiski Ain (Mäe- ots, toim), kes viibis prooviplatsil kõikidest kõige rohkem – teda oli ju vaja igas stseenis. Esimene nädal oli eriline ka selle poolest, et siis olid Obinitsas kohal ainult näitlejad, tehni- line meeskond liitus meiega nädal hiljem. See tähendas aga, et kõik rekvisiitide liikumised ja muutused laval pidid toimuma veidi teistmoo- di kui tavalises teatritöös harjunud ollakse. Hommikune „lava” valmis sättimine käis nii, et näitlejad vedasid kohale vajaliku vankri ja muud rekvisiidid ning õhtul, enne bussi istu- mist, viisid ruttu asjad tuppa tagasi.
66 RAMP 2015/2016 Kui esimene sõidunädal läbi sai, olime val- mis „päriselt” Obinitsa kolima. Algas täielik laagrielu – sõime üheskoos hommikusööki, sõitsime hommikul koos mänguplatsile, te- gime proovi, sõime lõunat, jätkasime proo- viga ning hilisõhtul sõitsime ööbimispaika tagasi. Veetsime suurema osa päevadest just mänguplatsil ja selle taga olevas aias, ootehetkedel sisustasid trupi liikmed oma aega erinevalt. Proovidest päris vabal ajal jalutati metsas, mängiti võrkpalli, pentangi ja küpsetati näiteks ka rabarberikooki nagu tegi Priit (Strandberg, toim).
Esimese nädala suvesoojus asendus teiseks nädalaks vihmase, külma ning rõske ilmaga. „Kas kella 19ks lubati lund?” tuli asjakohane küsimus Ainilt, kui taaskord lõdisedes plat- sil proove tegime.
Kolmandal nädalal ehk nädal enne esieten- dust tuli lahendada mitmeid murekohti. Näiteks tekkis ootamatult tehniline prob- leem: valgustajatele vajalik elektrigeneraa- tor ehk „genekas” ei soovinud kuidagi meie valgustehnikaga koostööd teha. Ei hakanud tööle esimene ega teinegi kohaletoodu. Toodi kohale ka kolmas genekas, mis koos vajaliku valguse tekitamisega tegi sellist lärmi, et oleks poole publikust etenduse ajal kurdistanud. Nii tõime kohale ka neljanda generaatori, mis oli lõppude lõpuks meie valgustehnikaga koostööaldis ning sobivalt vagura loomuga ning viimaks tekkis meie lavastusele ka valgus. Halleluuja!
Nipet-näpet probleeme oli teisigi. Näiteks tuli leida lahendus, kuidas Merca seljalt pärast automaadivalangut verd voolama hakkaks. Spetsiaalselt selle jaoks tuli Obi- nitsa oma ala asjatundja Armin Altorf, kes õpetas meie lavamees Imrele (Toomeoks, toim), kuidas verelaenguid ehitada.
Esietenduse nädal oli ootuspäraselt veidi pingelisem ning nädala esimene läbimäng lõppes sellega, et pidime kaks korda järjest Võrru EMO-sse sõitma. Esmalt kukkus proovis õnnetult tuubamängija Siim (Naa- ber, toim) ja seejärel õnnestus Marianil (Heinat, toim) oma jalg vankrikodarate vahele kinni jätta. Kaks vigastatut ning kaks päeva esietenduseni! Mis siis muud, kui uuesti suund Võru poole ning karkude laenutusse – tänu tohtrite hoolitsusele ning mõningastele kohendustele lavastuses said aga kõik etendused kenasti tehtud ning ka jalad paranesid.
RAMP 2015/2016 67 Täiesti eraldi teema on sünnipäevad – neid selle kuu jooksul ikka toimus. Vananesid meie rekvisiitor Riin, näitlejad Ott ja Marje, brassipoiss Imre ning noor trupiliige Sädeli. Sünnipäevade puhul laulsime päeva- kangelastele ning sõime kooki, mis aasta- ajast sõltuvalt oli pea alati imemaitsev maasika-vahukoore kook.
Kontrolletenduse päev osutus kontrolliks kõige otsesemas mõttes. Pärast päevast proovi hakkas järsku paduvihma sadama – sellist, mida meie silmad polnud enne seal- mail näinud. 30 minutit hiljem oli publiku sissepääsu juures hiigelsuur porilomp, mis kuidagi ei tahtnud enam ära minna. Lava- poisid haarasid kiiresti labidad ja hakkasid kraavi kaevama, aga vesi liikus vaevaliselt ja lähenev etenduse algusaeg ning jätkuvalt suur porilomp tegid olemise aina närvilise- maks. Naabrimees Mati tõi abivalmilt killus- tikku, milles oli küll rohkem mulda kui kive ning paraku muutus kogu olemine seetõttu aina soisemaks. Meie kohapealne partner Evar tellis kiiresti juurde 30 tonni killustikku ning vähem kui poole tunniga oli võimas laadung kohal. Asi hakkas veidi rohkem sissepääsu ilmet võtma, kuid tasasusest ning kaubanduslikust välimusest jäi asi veel kaugele. Päeva päästis teatri haldusjuht Kalle (Kukk, toim), kes hakkas minikaubiku- ga teerulli mängima. Muudkui edasi-tagasi- edasi-tagasi, kuni teekate taas enam-vähem sile ning tihke oli. Poolteist tundi hiljem saa- bunud publik ei saanud (loodetavasti) üldse aru, et veel loetud tunnid tagasi oli sobiv sissepääsutee olemas vaid veesõidukitele.
Ja käes ta oligi – esietenduse päev! Kuna eelnevatel päevadel tehtud läbimängud olid läinud tõusvas joones ning lavastaja oli tehtud tööga rahul, siis esika hommi- kul proovi ei toimunud, lõõgastuti hoopis. Kõigepealt mängiti võrkpalli, seejärel püüti kala, lasti märki, siis söödi püütud kala ja valmistuti etenduseks. Kuidagi kiirelt jõudis kätte aeg, kui laadalised hakkasid etendus- platsi kõrval oma asju üles sättima – ikka käsitööna valminud kausid, vahvlid, kodu- õlu, võileivad, küpsetised ning palju muud maitsvat ja ilusat. Ja oligi aeg sealmaal, et jalaga tagumikku anda ehk teatrikeeles „Head esikat!” soovida.
68 RAMP 2015/2016 Etendus läks väga hästi ja tundus, et ka publikule meeldis, sest lõpuaplausiks tõusid kõik püsti. Järgnes üks korralik setu-stiilis pidu koos elava muusikaga, mis hiljem jät- kus Piusal suitsusaunas.
Etendused olid jaotatud kahte nädalasse ning kui teisel etendustenädalal tagasi Obi- nitsa tulime, olid olud varasemaga võrreldes muutunud. Vahepeal oli tohutu maru mängu- platsi laastanud ning meie müügitelgid ja osa toolidest laiali pildunud. Lisaks algas nüüd nädal, kus pea pooltel etendustel sadas vihma. Publik oli väga vapper ning vaatas olenemata ilmast etendust väga keskendunult. Suuremat peavalu ja hulga lisatööd tekitas see ilm meie riietajatele, kes muudkui pesid ja kuivatasid kostüüme. Erinevalt kõigist ülejäänutest lõppes nende tööpäev tublisti pärast südaööd, sest kos- tüüme, mida pärast etendust korrastada, oli ju kümneid.
Ja siis äkitselt oligi see käes – 33 päeva pärast esmakordselt Obinitsa saabumist pidasime Piusal eelviimase etenduse pidu ning sellele järgneval pühapäeval mängiti maha hooaja viimane „Obinitsa”. Ikka täis- saalile ja püstiseisvale publikule.
Viimase etenduse järel algas kiire lava mahavõtmine – äkitselt olid platsilt kadu- nud valgustehnika, helitehnika, majast haih- tusid grimmitarbed ja rekvisiidid. Järgmisel päeval muutsid lavamehed mänguplatsi samasuguseks, nagu see oli seal enne meie saabumist. Eemaldati kogu platsi kattev puutükikestest kate, pesti puhtaks maja seinad ja aknad, eemaldati salakonksud, korjati kokku tuhanded väiksed herneterad, paigaldati tagasi aed ja palju muud. Lahkudes jäi maha hoov, kus seda kõike – proovinädalaid ja etendusi – nagu polekski olnud. Kui aga saatus soosib, tuleme Obinitsa tagasi juba suvel 2016.
RAMP 2015/2016 69 146. hooaeg draama
70 RAMP 2015/2016 Draamahooaeg
Tiit Palu toob uusi tuuli Vanemuise draama- poolele alates sügisest 2013. Tema suunab käes- oleval hooajal 26 draamanäitleja, 2 dramaturgi ja 2 lavastaja vaimuväge. Sünnib kaheksa draamalavastust. Foto: Madis Palm Foto:
RAMP 2015/2016 71 Uuslavastused
Urmas Vadi Head tüdrukud lähevad taevasse (teised vaatavad ise, kuidas saavad) Tragikomöödia
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu Kunstnik Silver Vahtre Kostüümikunstnik Reet Aus Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla Teater) Osades: Kärt Tammjärv, Piret Laurimaa, Piret Rauk (Kuressaare Linnateater), Raivo E. Tamm
Urmas Vadi näidendis saavad uue hinga- mise ja sõnumi Raja Teele, „Libahundi” Tiina, Polkovniku lesk ja veel mitu tuntud Eesti kirjanduse arhetüüpset kangelannat. Saab kuulda ja näha, mis nendega vahe- peal juhtunud on ja mida nad tänasest elust arvavad.
Esietendus 5. septembril 2015 Sadamateatris
Uku Uusberg Üritus Inimlik tragöödia
Lavastaja Uku Uusberg (Eesti Draama- teater) Kunstnik Kaspar Jancis Osades: Aivar Tommingas, Külliki Saldre, Ott Sepp, Jüri Lumiste, Margus Jaanovits, Jaanika Arum, Linda Kolde, Markus Dvinjaninov, Maria Soomets ja Uku Uusberg
HELLE: Sa seda ikka tead, et arenenud tubades öeldakse meie ajal „sündmus”, mitte „üritus”. Et ”üritus” on nurjunud katse. LEO: Kes ütleb, et see nurjub? Leofred Luuk on endine näitleja, kes töö- tas kunagi Vanas Teatris. Nüüd on ta tagasi. Sest ta saab homme kuusküm- mend. Nii lihtsalt ka ei saa. Lugu on Armastusest.
Esietendus 28. septembril 2015 Vanemuise väikeses majas
72 RAMP 2015/2016 Draamalavastused
Richard Bean Tiina Laanem Tom Stoppard Üks mees, kaks bossi Pildilt kukkujad Arkaadia Farss skiffle’i-rütmis Draama Draama kahes vaatuses
Tõlge inglise keelest Kalle Hein Lavastaja, kunstnik ja muusikaline Tõlge inglise keelest Anu Lamp Lavastaja Andres Dvinjaninov (Emajõe kujundaja Andres Noormets Lavastaja Ain Mäeots Suveteater) Osades: Maria Soomets, Merle Jääger, Lavakunstnik Kristiina Põllu (Tartu Uus Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti Aivar Tommingas, Helgur Rosenthal Teater) Draamateater) Kostüümikunstnik Gerly Tinn Muusikajuht Ele Sonn See on lugu, mis toimus või toimub siinsa- Osades: Jaanika Arum, Priit Strandberg, Osades: Andres Mähar, Marika mas Eestis, ükskõik kelle sõprade, naabrite Sten Karpov, Jüri Lumiste, Ragne Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Ragne või iseenda peres. Meie kõigi elud koos- Pekarev, Piret Laurimaa, Marian Heinat, Pekarev, Priit Strandberg, Reimo Sagor, nevad põhjuste ja tagajärgede katkema- Tanel Jonas, Markus Dvinjaninov, Reimo Sten Karpov, Riho Kütsar, Raivo Adlas, tust reast, millel on tervikule määrav mõju: Sagor, Margus Jaanovits, Karol Kuntsel Peeter Volkonski, Märt Koik, Mihkel elukutse valik, elukaaslase valik, töökoha Kallaste jt valik, julgus oma elus midagi muuta, hirm Kaasaegse inglise dramaturgia nimekaima Ansambel koosseisus: Alari Piispea ebaõnnestumise ja üksijäämise ees... Kui näitekirjaniku Tom Stoppardi 1993. aastal (kontrabass), Karl Laanekask(kitarr), kõik on läinud absoluutselt teisiti kui loot- Royal Shakespeare’i Theatre’is esieten- Margus Tammemägi (löökpillid), Priit sid, kust võtta siis usku ja jõudu edasi dunud ”Arkaadia” on vaieldamatult üks Strandberg (rütmikitarr), Ele Sonn minemiseks? tänapäeva näitekirjanduse tippteoseid. (klahvpillid) Omapärase ajaloolise detektiiviloo tegevus toimub Inglismaal Derbyshire’i maakonna Esietendus 21. novembril 2015 Maailma suurimaid komödiograafe, uhkes mõisas Sidley Parkis paralleelselt Sadamateatris 18. sajandi itaalia teatrimehe Carlo Goldoni minevikus (1809, 1812) ja tänapäeval. üks tuntumaid teoseid on “Kahe isanda 19. sajandi tasand keskendub mõisapreili teener” – pöörane sündmuste virrvarr, Thomasina Coverly ning tema koduõpe- mille keskmes kavalpeast teener, kes taja Septimus Hodge’i koolitundidele, kuhu satub teenima kaht isandat korraga. See pidevalt sekkub ümbritsev igapäevane elu komöödiaklassika kullafondi kuuluv teos oma värvikirevuses - armulood, mõisa aia on olnud korduvalt ka Eesti lavadel, viimati ümberkujundamine, Hodge’i sõbra lord alles äsja Ugalas. Briti kaasaegne drama- Byroni külaskäik... Kaasajas toimetavad turg Richard Bean otsustas tuua selle selle mõisa raamatukogus ja arhiivides vana loo ajas ja ruumis pisut lähemale ning teadlased, kes haistavad minevikus toimu- maandus 1963. aasta Brightonis. Londonis nud sündmuste tolmukorra alt põnevaid mõne aasta eest lavale jõudnud versioo- teaduslikke avastusi ning efektseid peal- nist sai menuk mitmeks hooajaks. kirju akadeemilistes väljaannetes. Pole mingit lootust hakata ülevaadet Loos on koomikat, traagikat, saladusi ja andma kõigist selles loos ette tulevatest kirge ning salapärast aastate hõngu, mida sündmustest. Ütleme vaid, et asi saab hoovab vanadest hoonetest, kus on enne alguse kihluspeol, kuhu ootamatult sajab meid elanud, igatsenud, nutnud, naer- sisse surnuks peetud eelmine peigmehe- nud ja armastanud möödunud aegade kandidaat. Edasises hakkavad omavahel inimesed. kohti vahetama pätid ja politseinikud, teenrid ja isandad, supid ja praed, mehed ja naised, meheriietes naised ja… Hinge- Esietendus 13. veebruaril 2016 tõmbeks aga astub üles Eesti parim skiffle’i Vanemuise suures majas -muusika bänd.
Esietendus 31. oktoobril 2015 Vanemuise suures majas
RAMP 2015/2016 73 Uuslavastused
Conor McPherson Maksim Gorki Üks asi Öörändurid Väikekodanlased Eksperimentaalses draamasarjas “Üks asi” /The Night Alive/ Draama esietendub 2016. aasta kevadel Andres Draama kahes osas Noormetsa lavastus, mille pealkiri ja mater- Tõlge vene keelest Sven Karja jal selguvad sügishooaja jooksul. Tõlge inglise keelest Erkki Sivonen Lavastaja ja tekstiredaktsiooni autor Esietendus 23. aprillil 2016 Lavastaja Tiit Palu Kertu Moppel Vanemuise väikeses majas Kunstnik Silver Vahtre Kunstnik Arthur Arula Osades: Kärt Tammjärv, Hannes Kaljujärv, Osades: Linda Kolde, Marian Heinat, Riho Kütsar, Andres Mähar, Veiko Kärt Tammjärv, Jaanika Arum, Markus Porkanen Dvinjaninov, Veiko Porkanen, Reimo Sagor, Priit Strandberg, Külliki Saldre, Dublini äärelinna maalilises lobudikus Aivar Tommingas veeretab oma päevi õhtusse Tommy ning teeb koos oma semu Dociga plaane, kui- Gorki on vene klassik, keda Eestiski haka- das kiiresti rikkaks saada. Ühel õhtul toob tud vaikselt taasavastama. Muu maailma Tommy oma onu majja noore naise, keda jaoks on Gorkil olnud alati oma sõnum, mis tema endine poiss-sõber on äsja tänaval kaugelt laiem kui proletaarse (maailma) rünnanud. Salapärane naine, kes ei rutta revolutsiooni kuulutamine. Tema läbiva- oma minevikult katet kergitama, käivitab teks teemadeks on inimlikkuse piirid ja nelja mehe vahel sündmusteahela, milles olemus, inimese ülevus ja madalus, mis on oma koht (armu)kadedusel ja vihkami- pannakse proovile teravates maailma- sel, hoolimisel ja unistustel, aga ka iiri lugu- vaatelistes vastasseisudes. dele omasel kirbel huumoril, mis teravaid Vanemuises mängiti viimati Gorkit 30 olukordi muhedamaks mahendab. aastat tagasi, antud näidendit 70 aastat Iiri päritolu kaasaegse dramaturgi Conor tagasi. McPhersoni looming on Eestis üsna tun- “Väikekodanlased” räägib perekonnast, tud (“Teisel pool”, “See pärnapuulehtla”jt). mille kaks põlvkonda elavad ühe katuse Vanemuine on üsna hiljuti mänginud tema all. Isa on raske tööga kõik pere heaoluks ühemehetükki “Rumm ja viin”. “Öörändurid” vajaliku välja teeninud ning ei mõista, miks on tema värskeim täispikk näidend (2013), tema ammu täiskasvanuks saanud lapsed mis jõudis pea korraga nii Londoni kui New ei suuda astuda reaalsesse ellu. Elatakse Yorgi lavadele ja pälvis kohe New Yorgi olukorras, kus vanad väärtused enam ei kriitikutelt ka aasta parima uue näidendi kehti ning uued ei ole veel kanda kinnita- preemia. nud. Gorki kirjutas oma põlvkondadeva- helisest konfliktist rääkiva näidendi aastal Esietendus 20. veebruaril 2016 1902 väga ärevates ühiskonnaoludes. Vanemuise väikeses majas Praegu on selles näidendis palju mõtteid ja teemapüstitusi, mille juurde oleks aeg tagasi tulla. Kertu Moppel
Esietendus 16. aprillil 2016 Sadamateatris
74 RAMP 2015/2016 Draamalavastused
Avtandil Varsimašvili Armastan! Armastan! Idülliline armastuslugu Gruusia Armastan! mägikülas, millesse jõhkralt Lüüriline armastuslugu sekkub sõda. Tõlge gruusia keelest Natali Lohk Lavastaja Avtandil Varsimašvili (Gruusia) Kunstnik Silver Vahtre Muusikaline kujundaja Avtandil Varsimašvili Valguskunstnikud Andres Sarv ja Jaanus Moor Osades: Jaanika Arum, Linda Kolde, Kärt Tammjärv, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Reimo Sagor, Markus Dvinjaninov, Tanel Jonas
Õnnelik Gruusia mägiküla elab oma idülli- list elu: inimesed, loomad ja loodusnähtu- sed elavad harmoonias ja üksteisemõist- mises, noormees ja neiu on otsustanud oma saatused ühendada. Õnnetuseks hakkab üks suurriik nende kodumaad ähvardama ning noormehel tuleb minna sõjaväljale..... Jah, see on (peaaegu et) muinasjutt. Ometi pole see lastelugu, sest suured teemad Armastus, Headus, Surm ja Andestus tulevad siin arutlusele viisil, millele võiks (ja peaks) mõtlema igas eas inimene. Seda kaunist, poeetilist ja kurba lugu on sageli nimetatud ka Gruusia “Romeoks ja Juliaks”.
Esietendus 25. augustil 2014 Sadamateatris
RAMP 2015/2016 75 Eelmistest hooaegadest repertuaaris
Lars Norén Deemonid Draama kahes vaatuses
Tõlge rootsi keelest Ülev Aaloe Lavastaja Andres Noormets Kunstnik Maarja Meeru Muusikaline kujundaja Andres Noormets Valguskunstnik Imbi Mälk Osades: Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Margus Jaanovits, Sten Karpov
“Deemonid” on ehe ja tänapäevane draama, kus oma suhtes keerukasse etappi jõudnud Frank ja Katarina kutsuvad hetkeimpulsi ajel külla samas majas elava abielupaari, keda nad eriti ei tunnegi. Õhtu Jenna ja Thomasega algab meeldivalt, ent lõpeb täieliku krahhiga. Küllakutsujate omavahe- listes suhetes valitsevad deemonid tulevad päevavalgele, võtavad võimust ja viivad sõbraliku naabripere hapra pereidülli puru- nemise äärele. “Deemoneid” on ülesehituse ja meele- olude tõttu sageli võrreldud Edward Albee kuulsa näidendiga “Kes kardab Virginia Woolfi?” ning kindlasti mitte asjatult, sest pinget, ootamatuid pöördeid ja valusalt vaimukat dialoogi on selles loos küllaga.
Esietendus 19. septembril 2014 Vanemuise väikeses majas
Suhetelugu paarist, kellel on raske olla koos, aga võimatu olla ka lahus.
76 RAMP 2015/2016 Draamalavastused
Andra Teede Valgustab vana ja valgustab last – Estoplastist näidendi. Teksti aluseks on hästi valgustab Estoplast! toonaste töötajatega tehtud intervjuud Estoplast ning arhiivimaterjalid. Ometi pole see Pildid valguse tegemisest Sellise lausega reklaamis oma toodangut dokumentaalnäidend tavapärases mõistes, 1959. aastal Eestis loodud ja seoses riigi- sest autentsele materjalile on lähenetud Lavastaja Sander Pukk korra vahetumisega hääbunud Estoplasti loominguliselt, lisatud fiktiivseid seiku ja Kunstnik Annika Lindemann nimeline tehas. Siin tehtud valgusteid tegelasi. Saame veenduda, et kunagise Muusika- ja helikujundaja Ardo Ran leidus igas ENSV kodus, aga ka partei- ja üleliidulise tähtsusega tootmisettevõtte Varres valitsusjuhtide kabinettides ning lausa argipäev mõjub täna absurdselt ja ehmata- Valguskujundaja Priidu Adlas (Vaba Lava) Kremli tagatubades. Just need viimased valt, kohati peaaegu müstiliselt. püsivad veel praegugi oma kohal. Nagu Videokujundaja Terina Tikka (Endla Näidend “Estoplast” pälvis 2013. aastal muidugi ka paljud kodused valgusallikad. Teater) Eesti Teatri Agentuuri korraldatud näiden- Vana Tooma-nimelist lambikest mäletate? Osades: Külliki Saldre, Merle Jääger, divõistlusel kolmanda koha. Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Seegi on Estoplasti looming. Jaanika Arum, Aivar Tommingas, Andres Nüüd on noor dramaturg, nõuka-aja Esietendus 29. novembril 2014 Mähar, Karol Kuntsel, Margus Jaanovits, lõpus sündinud ja seni luuletaja ning krii- Sadamateatris Markus Dvinjaninov, Veiko Porkanen tikuna tuntud Andra Teede kirjutanud
Pildikesi kunagise suurettevõtte “Estoplast” argi- ja pidupäevadest.
RAMP 2015/2016 77 Eelmistest hooaegadest repertuaaris
Sofi Oksanen Kui tuvid kadusid /Kun kyyhkyset katosivat/ Ühe eestlaste põlvkonna vastu- Draama kahes vaatuses oluline võitlus ellujäämise,
Tõlge soome keelest Maimu Berg õnne ja armastuse eest. Lavastaja Tiit Palu Kunstnik Eugen Tamberg Muusikaline kujundaja Toomas Lunge Valguskunstnik Andres Sarv Osades: Sten Karpov, Linda Kolde, Reimo Sagor, Marian Heinat, Andres Mähar, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Maria Kallaste, Markus Dvinjaninov
“Kui tuvid kadusid” jätkab Eestit puudu- tavat teemaderingi, millega Sofi Oksanen alustas romaanides “Stalini lehmad” ning “Puhastus”. Loo tegevus toimub Eestis kolme okupatsiooniaastakümne jooksul – 1941-1965, teemadeks armastus, petmine, kohandumine võõra võimuga, reetmine. Sõda, võimuvahetused ning totalitaarne režiim lõhkusid Eestis paljusid inimsaatusi, nõukogude võimu tingimustes said sageli kangelasteks põhimõttelagedad konfor- mistid ja kollaboratsionistid. Juuditi ja Edgari õnnetu abielu annab võimaluse vaadelda lähemalt ühe eestlaste põlvkonna vastuolulist võitlust ellujäämise, õnne ja armastuse eest. 2012. aastal ilmunud romaanist vormis Sofi Oksanen ise ka lavaversiooni, mis esietendus 2013. aasta novembris Soome Rahvusteatris.
Esietendus 28. veebruaril 2015 Vanemuise suures majas
78 RAMP 2015/2016 Draamalavastused
Anton Hansen Tammsaare / Urmas Lennuk Meie oma tõde, A. H. Tammsaare „Tõel ja õigusel” meie oma õigus põhinevad elutõe otsingud. Draama kahes vaatuses Et LÕPUS oleks kõik hästi.
Lavastaja Tanel Jonas Kunstnik Kristina Lõuk Muusikaline kujundaja Priit Strandberg Valguskujundaja Tõnis Järs Osades: Veiko Porkanen, Karol Kuntsel, Kärt Tammjärv, Jaanika Arum, Maria Soomets, Riho Kütsar, Priit Strandberg, Aivar Tommingas
Vanemuise teatri selle sajandi esimene Tammsaare alustab “Tõe ja õiguse” esi- mesest osast. Andres ja tema noor naine Krõõt jõuavad Vargamäele, kõik on veel ees, kõik on veel võimalik. Aga millisel määral? Kui oleks võimalik kõike uuesti läbi elada, teades oma tegude hinda ja tagajärgi – kas oleksime valmis midagi teisiti tegema? Või vähemasti olnut ümber hindama? Tanel Jonas: Me elame selleks, et lõpus oleks kõik hästi. Kui ma ütlen lõpus, siis ma mõtlen LÕPUS. Ja kui ma ütlen kõik, siis ma mõtlen KÕIK. Õige lõpp on ikka õnnelik. Vastupidise ees on mul hirm. Ma usun, et Sinul ka. Aga ega teistmoodi vist ei saagi: hirm ongi see, mis meid edasi ajab. Selle poole, et lõpus oleks kõik hästi. Ja kui ei ole, siis öeldakse vist epic fail. Või elukatastroof. Kuidas soovite. Aga mida siis teha? Kas kahtlustada või usaldada? Armastada või vihata? Lasta sead naabrimehe rukkisse või sillutada öö otsa teed, et ta saaks oma surnud eide ilusasti kalmistule viia? Eks need valikud tuleb endal teha. Ja siis lõpus selgub, kas sai õigesti või läks viltu.
Esietendus 19. veebruaril 2015 Sadamateatris
RAMP 2015/2016 79 Eelmistest hooaegadest repertuaaris
Vaimukas vägikaikavedu näitekirjaniku ja tsensori vahel.
Koki Mitani Naeru Akadeemia Komöödia kahes vaatuses
Tõlge jaapani keelest Margit Juurikas Lavastaja Aare Toikka (VAT teater) Lavakunstnik Iir Hermeliin Kostüümikunstnik Eve Ormisson Valguskujundaja Imbi Mälk Osades: Hannes Kaljujärv ja Riho Kütsar
On 1940. aasta sügis Tokyos. Juba 27. septembril kirjutakse Berliinis alla Jaapani-Saksa-Itaalia kolmikpaktile, mille- ga Jaapanist saab Hitleri Saksamaa sõja- line liitlane. Kuid praegu on veel septembri algus ja teatrihooaeg on algamas. Komöödiakirjanik ja teatritrupi “Naeru Aka- deemia” lavastaja on valmis saanud uue näitemängu ja tahab selle kiiresti lavale tuua. Näidendi etendamiseks tuleb saada tsensori luba, kuid see on Jaapani kultuu- ris tavaline rutiin. Paraku pole äsja ame- tisse astunud tsensoril vähimatki huumori- meelt. Ta nõuab teksti ümbertegemist. Siis uut ümbertegemist, ja siis järgmist ümbertegemist. Nädal aega kestev vaimne vägikaikavedu peab välja selgitama, kas huumor, vaimukus ja vaba vaim suudavad seljatada juhmi käsumajanduse.
Esietendus 17. aprillil 2015 Vanemuise väikeses majas
80 RAMP 2015/2016 Draamalavastused
Farss, mis keerleb ümber sukkpükstes mehe.
Ray Cooney andekamaid meestantsijaid, Rudolf Nure- jev. See sündmus pälvis terve maailma Minu järel, seltsimees! tähelepanu ning oli keeruliste poliitiliste /Chase Me Comrade/ malekäikude ja intriigide allikaks. Nure- Farss kahes vaatuses jevi Läände hüppamine sai ka kuulsa briti komöödiameistri Ray Cooney inspiree- Tõlge inglise keelest Vello Janson, Tanel rijaks, kes tantsija põgenemise ja tema Jonas peitmise Londoni eliitrajoonis on valanud Lavastaja Tanel Jonas vaimukasse farsivormi. Kunstnik Rosita Raud Kui komöödia aastate eest Londonis esi- Osades: Markus Luik (Eesti etendus, käis ka Nurejev ise seda kordu- Draamateater), Maria Soomets, Aivar valt vaatamas ning naeris laval nähtu üle Tommingas, Hannes Kaljujärv, Karol südamest.. Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Veiko Porkanen, Liisa Pulk, Tanel Jonas Esietendus 9. novembril 2013 Vanemuise suures majas 1961. aastal põgenes Nõukogude Lii- dust Läände üks maailma balletiajaloo
RAMP 2015/2016 81 Eelmistest hooaegadest repertuaaris
Daniel Glattauer lugu räägib tõelisest armastusest – sellest, saab toitu just kujutlusvõimest ja meie mis põleb meie südametes ja toidab meie ihalduse objektid pole mitte pelgalt seksi- Hea põhjatuule vastu kujutlusvõimet. kad kehad, vaid seksikad isiksused – /Gut gegen Nordwind/ kehad koos mõtete, tunnete, ihade ja kõige Mees ja naine kohtuvad internetiavarustes Netiromanss kahes vaatuses muu inimlikuga. Tõeliste tunnetega lae- juhuslikult. Eksikombel valesse postkasti tud sõnad on alati seksikamad kuitahes sattunud kirjast sünnib kirjavahetus, mis Tõlge saksa keelest Piret Pääsuke kuulsa jalgpallitähe supermodellist kallima paisub võimsaks tundetormiks kahe ini- Dramatiseerija ja lavastaja Rein Pakk bikiinipildiseeriatest. mese elus, kes ei tea teineteisest reaalselt Annika Pakk Kunstnik mitte midagi – ei vanust, elukohta, ametit, Ehk kirjaniku enda sõnadega peategelase Muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres juuksevärvi ega kinganumbritki. Ent ometi suu läbi: „Kirjutage mulle, Emmi, kirjuta- Mängivad Elina Purde ja Andres Mähar jõuavad nad teineteisele intiimselt väga mine on just nagu suudlemine, ainult lähedale, lähemale kui eales varem kui- ilma huulteta. Kirjutamine on suudlemine tahes… reaalsete partneritega. peaga!” Kui Austria-Saksa kirjaniku Daniel Glat- Kaasaegses kultuuris, keset seda seksi- taueri romaan “Hea põhjatuule vastu” keskset kehakultust, mis püüab armuasju 2006. aastal ilmus, võitis see kohe süda- Esietendus 28. septembril 2013 käsitledes suunata meie tähelepanu meid kõikjal üle Euroopa ja kaugemalgi. Vanemuise väikeses majas pidevalt niuete piirkonda, tuletab “Hea Just südameid, sest tundeküllane ja kirglik põhjatuule vastu” meelde, et tõeline iha
Tundeküllane ja kirglik netiromanss.
82 RAMP 2015/2016 Draamalavastused elektrooniline tekstimuusikal noortest inimestest, keda ei huvita ajaloost või vanematelt päritud formaadid.
kadrinoormets see on lugu noortest inimestest, keda ei see on lugu, mille mõistmiseks peab huvita ajaloost või vanematelt päritud laskma oma mina tajumaastikele uitama go neo und romantix formaadid. nende olemine on lahtine, ava- ja mitte kartma ohtu, sest teekond on elektrooniline tekstimuusikal tud – see on rohkem pilt kui plaan, rohkem juhitud ja vähem kui paari tunniga jõu- tajumine kui rääkimine – piirid pole teema, takse koju tagasi. kas see on just seesama Lavastaja ja lavakujundaja Andres neid poleks nagu kunagi olnudki. on loo- koht, kust alustati, on vaataja risk – see on Noormets mulik liikuda korraga kõikjal, olla fragmen- tänane teater, kus elektroonilisse muusi- Muusika autor ja esitaja Cubus Larvik teeritud, elada sekundit kui päeva. sõnad kasse sisse voolavad sõnad moodustavad Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla pole vaid suhted ja konfliktid – sõnad on muusikali, mis jääb otsustavalt väljapoole Teater) muster, sõnad on rütm. broadwayd, kuid on sellest hoolimata emotsionaalne ja kõnelev. Kostüümid Maarja Noormets see on lugu, mis ühel hetkel peatub ja teeb Osades: Kärt Tammjärv, Reimo Sagor, ruumi võimalikule tulevikule, mis tühistab see on lugu, kus saavad kokku armastus, Markus Dvinjaninov, Kais Adlas, Raivo lineaarse aja ja liigub meele ja taju ruu- surm ja unenäod – romantiline draama, Adlas, Piret Laurimaa, Sten Karpov midesse, mis asuvad üksteise all ja kohal, tragikomöödia ja thriller korraga. töötavad samaaegselt, kasvavad teinetei- kohtumispaik – sadamateater. Andres Noormets: sest läbi. see on lugu ühest tüdrukust, kes laseb see on lugu, mis räägib kaasa kvantfüü- endale tätoveeringud teha ja sellest, kui- sikast pärit teesile, et meid moodustav Esietendus 25. aprillil 2015 das need tätoveeringud avavad talle uued mateeria ei ole alati sama, vaid muutub Sadamateatris reaalsused ja juhivad armastuseni. vastavalt vaatleva teadvuse fookusele, kus vaataja on kaaslooja.
RAMP 2015/2016 83 Eelmistest hooaegadest repertuaaris
Soe ja lihtne lugu, mis läbi lapse silmade püüab mõtestada täiskasvanute maailma õiglust ja ebaõiglust.
Harper Lee / Urmas Lennuk Lavastus põhineb Harper Lee romaanil, Harper Lee romaani on maailmas müü- mis 1960. aastal võitis Pulitzeri preemia. dud üle 30 miljoni eksemplari. 1960. aas- Tappa laulurästast Selles lavaloos on kolm last ja kaks täis- tal Pulitzeri võitnud teos püsib kordus- /To Kill a Mockingbird/ kasvanut. Lapsed – Nirksilm, Dill ja Jem – trükkidena edetabelites veel XXI sajandi Urmas Lennuki fragmentaarium tegelevad oma lapsemaailma mõtestamise alguseski. ning igapäevaste mängudega. Mängumaa- Romaani tõlkija Valda Raud ilma turvalisusse löövad aga mõra täiskas- Lavastaja Urmas Lennuk vanute maailma suhtumised ja probleemid, Esietendus 9. veebruaril 2012 Kunstnik Liisa Soolepp mis lastele tunduvad arusaamatud ja eba- Sadamateatris Muusikaline kujundaja Tarmo Kesküll õiglased. Kindlasti on selles loos nii mõn- (Rakvere Teater) dagi, mis tuletab meile meelde, et kõik me Valguskujundaja Andres Sarv olime kunagi väiksed ja uskusime, et maa- Osades: Liisa Pulk, Maria Soomets, ilm ongi selline nagu paistab. Kas poleks Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Liina jälle aeg seda häbenemata meenutada? Olmaru
84 RAMP 2015/2016 Draamalavastused
Ingmar Bergman Fanny ja Alexander Ühe perekonna saaga kolmes osas
Tõlge rootsi keelest Ülev Aaloe Dramatiseerijad Ain Mäeots, Ülev Aaloe Värvikas ja traagiline peresaaga Lavastaja Ain Mäeots 19. sajandi Rootsist. Lavakunstnik Kristiina Põllu (Tartu Uus Teater) Kostüümikunstnik Gerly Tinn Liikumisjuht Marika Aidla Muusikajuht Ele Sonn Valguskunstnik Rene Liivamägi (Ugala Teater) Osades: Mait Malmsten (Eesti Draama- teater), Liina Tennosaar, Margus Jaanovits, Ragne Pekarev, Riho Kütsar, Ott Sepp, Aivar Tommingas, Raivo Adlas, Kaia Skoblov, Maria Kallaste, Merle Jääger, Kais Adlas, Elina Purde, Priit Strandberg, Kristina Nukka, Eva Püssa, Ele Sonn, Sten Karpov, Mikk Kaasik või Karl Kristjan Puusepp, Sandra Reigo.
Ingmar Bergmani poolautobiograafiline meistriteos maalib värvika pildi rootslaste perekonnaelust eelmise sajandi alguse Uppsalas. Pärast elurõõmsa isa Oscari surma muutub Fanny ja Alexandri elu kardinaalselt, sest nende ema Emilie abiellub range ja tundetu piiskopi Vergerusega. Võõrasisa asub peagi vahendeid valimata naist ja lapsi enda tah- tele allutama. Film „Fanny ja Alexander“ jõudis publiku ette 1982. aastal, maailmanimega Rootsi filmi- ja teatrilavastaja Ingmar Bergman sai selle eest oma kolmanda võõrkeelse filmi Oscari.
Esietendus 1. märtsil 2014 Vanemuise väikeses majas
RAMP 2015/2016 85 Eelmistest hooaegadest repertuaaris
Indiaani folklooril põhinev lugu kahest eakast naisest, kes ei anna elule alla.
Velma Wallis Atapaski legendil põhinev liigutav lugu reetmisest ja sõprusest. Kaks vana naist Kaks vana naist hüljatakse nälja sunnil nende oma rahva Rännakulugu ühes osas poolt talve hakul ja jäetakse surema. Nai- sed otsustavad siiski kõige kiuste ellu Tõlge inglise keelest Arvo Valton jääda ning hoolimata Alaska karmist klii- Dramatiseerija ja lavastaja Merle Jääger mast see neil teineteise toel õnnestubki. Lavaruumi kujundaja Imre Toomeoks Saab ilmsiks, et kahel vanal naisel on siiski Kostüümikunstnik Epp Margna veel midagi anda – maailmale, oma rahvale Muusikaline kujundaja Merle Jääger ja teineteisele. Valguskujundaja Jaanus Moor See legend ütleb mulle: inimese võimetel Videorežii Hindrek Hallik pole piire – vähemalt mitte vanuselisi –, Osades: Anne Veesaar, Terje Pennie, et saavutada elus, mis vaja. Igaühes siin Andres Mähar, Ragne Pekarev, Maria suures ja keerulises maailmas elab häm- Soomets, Karol Kuntsel, Andres Vainura, mastav võime olla ülev. Ent harva, kui just Merle Jääger saatus meilt seda ei nõua, ärkab see pei- detud anne ellu. Velma Wallis
Esietendus 12. aprillil 2014 Sadamateatris
Koomiline ja südamlik lugu kahest mehest, kes pärast aastaid hooldusasutuses on lülitumas tavaliste inimeste igapäevasesse ellu.
Axel Hellstenius / Ingvar Ambjørnsen südamlik lugu kahest mehest, kes pärast Axel Hellstenius. Näidend esietendus aastaid hooldusasutuses on lülitumas samal aastal Oslos ning sai tohutu publiku- Elling tavaliste inimeste igapäevasesse ellu. See menu osaliseks (125 etendust ja 60 000 /Elling og Kjell Bjarne/ tundub hirmutav, sest kumbki varases vaatajat). Peter Næss, kes oli näidendi Tragikomöödia keskeas meestest pole iial varem oma elu esmalavastaja, tegi sama materjali põhjal ise pidanud korraldama. Kes koristab, kes mõned aastad hiljem filmi, mida on ka Tõlge norra keelest Karin Sooväli käib poes? Mismoodi saadakse tuttavaks Eestis PÖFFi raames näidatud. Lavastaja Ain Mäeots naistega? Liina Unt, Liina Tepand Kunstnikud Kahe täiskasvanud mehe suured võidud Esietendus 8. detsembril 2006 Osades: Riho Kütsar, Margus Jaanovits, väikeste asjade üle tuletavad meelde, kui Saksa Kultuuri Instituudis Markus Luik, Ragne Pekarev ainukordsetest asjadest koosneb õnn. Ja need koostisosad on kõigi jaoks erinevad. Vanemuise püsirepertuaari vanim liige, NB! Etendused toimuvad keda publiku jätkuva poolehoiu tõttu ikka Norra kirjaniku Ingvar Ambjørseni “Ellingu” Sadamateatris! veel pensionile ei lasta, on koomiline ja dramatiseeris 1999. aastal teine norrakas
86 RAMP 2015/2016 Draamalavastused
Tragikomöödia, mis räägib kolmest keskealisest mehest ning pingetest, mida nüüdisaegne ühiskond meessoos tekitab.
Mika Myllyaho Leo, Max ja Joni on edukad isased, kes „Paanika“ jõudis ülimenukalt lavale 2005. ühtäkki ei saa oma eluga enam hakkama. aastal Helsingi Ryhmäteatteris, teost on Paanika Ühiskond ja lähedased ootaksid neilt just- tänaseks edukalt lavastatud nii Soome Tragikomöödia kui midagi enamat. Mida ometi?! Häda- teatrites kui ka mitmel pool mujal maa- olukorras mõeldakse välja kodune rühma- ilmas. „Paanikale” on järgnenud näidendid Tõlge soome keelest Maimu Berg teraapia, mis võtab nii kummalisi vorme, et „Kaos” (2007) ja „Harmoonia” (2009), mis Lavastaja Taago Tubin (Ugala Teater) ajab kõrvaltvaataja ühtaegu nii nutma kui kokku moodustavad triloogia. Kunstnik Jaanus Laagriküll ka naerma. Jaanus Moor Valguskujundaja Mika Myllyaho (1966) on soome noo- Esietendus 6. märtsil 2010 Osades: Raivo E. Tamm, Riho Kütsar, rema põlvkonna üks juhtivamaid lavasta- Sadamateatris. Ain Mäeots jaid ja näitekirjanikke. Tema esiknäidend
RAMP 2015/2016 87 Kauksi Ülle Obinitsa ühe seto pere lugu
Lavastaja ja kaasautor Ain Mäeots Kunstnik Liina Unt Muusikaline kujundaja Ele Sonn Osades: Merle Jääger, Ragne Pekarev, Marian Heinat, Tanel Jonas, Andres Mähar, Priit Strandberg, Karol Kuntsel, Veiko Porkanen, Marje Metsur, Kaia Skoblov, Ott Sepp, Artur Linnus, Vaino Linnus, Ele Sonn, Helena Kesonen, Päivi Kahusk, Maarja Hõrn, Kärt Kooser, Väino Järv, Pärtel Külvik, Helen Külvik, Iti Toom, Truvar Riitsaar, Ott Kilusk, Merli Urbanik jt. Muusikud: Eller Brass
Obinitsa külas asub kaunis 30ndatel aas- tatel valminud puumaja, mida omal ajal kutsuti selle ehitanud ja seal elanud kaup- mehe pere järgi Kalju Maja. Maja hüüti ka Obinitsa aknaks, seal võeti seto kombe kohaselt vastu riigimehi, usurändureid ja teadlasi. Fotokunstnikud Carl Sarap ja Aleksander Roop jäädvustasid klaas- negatiividele Obinitsa ja viie kaunitarist peretütre ilu. Siis tuli nõukogude võim, kel- lele maja meeldis, aga pere ei meeldinud... Velskripunkt, meierei, kultuurimaja, raamatukogu, kolhoosi kontor – poole sajandi vanused ei tea enam Kaljudest midagi. Nende pereliikmed võtsid läände põgenedes või külmale maale sõites pildi- albumid kaasa... Kas avada Obinitsa aken ja olla taas pere maskiballil või õdede kaksikpulmas, kas näha nii lähedalt sirpi, mis lõikab ja haam- rit, mis lööb? Kas elada läbi meie maa perede saatust ida ja lääne väraval, kus tuul kogu aeg tõmbab ja puhub meid laiali nagu õitsenud võilille ebemeid?
“Obinitsa” – eepiline lugu ühest seto perest läbi 100 aasta.
Esietendus 2. juulil 2015 Seto Ateljee-Galerii õuel, Obinitsas
88 RAMP 2015/2016 Draamalavastused
Ühe seto pere saatus ida ja lääne väraval, Obinitsas.
RAMP 2015/2016 89 146. hooaeg muusika
90 RAMP 2015/2016 Muusikahooaeg
Paul Mägi ja Vanemuine on seotud alates 2011. aastast. Pauliga koos teevad muusikat veel 3 dirigenti, 65 orkestranti, 9 ooperisolisti ja 33 koorilauljat. Sünnib kolm uuslavastust: operetiõhtu, ooper ning lastemuusikal. Foto: Madis Palm Foto:
RAMP 2015/2016 91 Uuslavastused
Õhtu Kálmániga Lucia di Lammermoor Ooper Muusikajuht ja dirigent Taavi Kull Salvadore Cammarano libreto Walter Libretist ja näitejuht Jaan Willem Sibul Scotti romaani „Lammermooride mõrsja“ Lavastaja-koreograaf Fabrice Gibert ainetel Kunstnik Maarja Meeru Solistid: Pirjo Jonas, Karmen Puis, Merle Helilooja Gaetano Donizetti Jalakas, Reigo Tamm, Rasmus Kull, Simo Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Breede, Jaan Willem Sibul Lavastaja Roman Hovenbitzer Vanemuise Sümfooniaorkester ja (Saksamaa) ooperikoor, Vanemuise Tantsu- ja Kunstnik Roy Spahn (Saksamaa) Balletikooli õpilased Donizetti ooperi keskmes on ühe naise Seekord heidame pilgu ühe 20. sajandi saatus. Meeste valitsetud maailma intriigid tuntuima operetihelilooja – Imre Kálmáni ei lase tal end kehtestada. Lucia soovid – loomingusse. Ungarlane vallutas oma heidetakse kõrvale, tema tahe surutakse muusikaga nii nõudliku Viini kui pirtsaka alla, tema eluõnn tuuakse ohvriks. Kui Pariisi, sest Kálmáni meelisteemad – kodu- eksistentsiaalseid tundeid ei saa väljen- maaigatsus, mustlaselu ning -kombed, dada avatult ja ausalt, plahvatavad need Pariisi kõrgseltskonna elu ja intriigid, aga tuumapommi jõuga. Donizetti „Lucia di ka Idamaade temaatika – leidsid helilooja Lammermoor“ – justkui Šoti madalmaa loomingus kajastust omal iseloomulikul ja „Romeo ja Julia“ – pole pelgalt eraviisiline publikut puudutaval viisil. armastustragöödia, vaid ka harukordselt poliitiline lugu, milles maskuliinne võimu- „Õhtu Kálmániga“ koosneb neljast lühen- süsteem moonutab inimsuhteid sügavuti datud operetist, mille värvikus, särav ja need viimaks lõplikult hävitab. Petetud orkestreering, soojad ja leidlikud meloo- armastuse mäslemist ja lahtumist ilmestab diad teevad teatris veedetud õhtust kind- Donizetti väljendusrikkaima muusikaga: lasti ühe meeldejääva mälestuse. kättemaks on verine, hullumeelsus tappev. Kuritarvitatud tunded laostavad kõike ja kõiki. Esietendus 7. novembril 2015 Vanemuise väikeses majas Roman Hovenbitzer
Esietendus 2. aprillil 2016 Vanemuise väikeses majas
Itaalia keeles, eesti- ja inglisekeelsete tiitritega
92 RAMP 2015/2016 Muusikalavastused
Carmen Sensuaalsus, kirg ja saatuslik armastus – Ooper Georges Bizet’ maailmakuulus ooper! Helilooja Georges Bizet Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Lavastaja-koreograaf, valguskunstnik Giorgio Madia (Itaalia) Kunstnik Maarja Meeru Osades: Aleksandra Kovalevitš (Ooperiteater Helikon, Moskva), Jānis Apeinis (Läti Rahvusooper) või Jevgeni Hrebtov (Leedu RO), Diana Higbee (Prantsusmaa) või Anna Denisova (Venemaa), Märt Jakobson, Pirjo Jonas, Karmen Puis, Taavi Tampuu, Simo Breede, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul, Kalli Pikas jt. Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased, Tartu Poistekoor
„Ma olen elus näinud umbes 1400 etendust. Vanemuises olen näinud neid umbes 65 aasta jooksul ja ka üsna paljudes maades ja kuulsates teatrites, kaasa arvatud New Yorgi Metropolitan Opera. Ja ma olen vaadanud telekanalist Mezzo põhiliselt Euroopa pari- mate ooperiteatrite kõige kuulsamaid klassi- kalisi oopereid kõige kuulsamate dirigentide juhatusel. Olen uhke ja õnnelik, et saan Vane- muises niisugust „Carmenit“ vaadata. See on esimene „Carmen“ mu elus, mida ma sellise naudinguga olen vaadanud. Millised koorid, milline täpsus! Nüüd ma mõistan, missugune maailmaime on see, kui ooperilavastaja on koreograaf. Ma oleksin seda „Carmenit“ nau- tinud liikumise ja visuaalse külje pärast ka siis, kui ei oleks olnud muusikapiuksugi. Ja millised meisterlikud lauljad! Ma kujutan ette, et võiksin seda „Carmenit“ ka Mezzo kanalilt näha. Minu meelest ületab lavastuse tase nii kujunduse kui ka häälte poolest kõvasti seda, mis seal kanalis näha on.“ Evald Kampus, Tartu Postimees Ooper valmis 1875. aastal ja põhineb Pros- per Mérimée samanimelisel jutustusel. Kui „Carmen“ Pariisis esmakordselt lavale jõudis, peeti ooperi süžeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks. Bizet šokeeris publikut, tuues ooperilavale inimesed rahva seast. Esieten- dusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Tänaseks on „Carmenist“ saanud Georges Bizet’ tun- tuim teos ja just tänu muusikale kuulub see maailmas enim lavastatud ooperite hulka.
Esietendus 22. aprillil 2015 Vanemuise suures majas Prantsuse keeles, eesti- ja inglisekeelsete tiitritega
RAMP 2015/2016 93 Eelmistest hooaegadest repertuaaris
Verdi laotab meie ette inimsuhete kirju paleti ja varem või hiljem seisavad kõik peaosalised valiku ees: kas jääda truuks kodumaale või valida armastus?
Aida Radamesi, armastuse eest. Varem või hiljem seisavad kõik kolm ka valiku ees: Ooper kas jääda truuks kodumaale või valida armastus? Helilooja Giuseppe Verdi Verdi laotab meie ette inimsuhete kirju Muusikajuht ja dirigent Erki Pehk paleti – usk, armastus, vihkamine, mani- Dirigent Martin Sildos puleerimine, lootus(etus) ja reetmine. Sel- Lavastaja ja kunstnik Madis Nurms gub, et üheks kõige vaatemängulisemaks Koreograaf Teet Kask peetud ooper on paradoksaalsel kombel Jelena Karpova Liikumisjuht hoopis üsna kammerlik. Kui sellest läh- Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla tuda, tundub Vanemuise väike maja oma Teater) intiimse õhustikuga „Aida“ lavastusele Osades: Jomante Šležaite (Leedu), Märt suurepäraseks keskkonnaks olevat. Jakobson, Anželina Švatška (Ukraina) või Valentina Kremen, Eduard Martõnjuk (Valgevene), Samsons Izjumovs (Läti Esietendus 20. mail 2015 RO), Romans Polisadovs (Läti RO), Reigo Vanemuise teatri väikeses majas Tamm või Rasmus Kull Vanemuise Sümfooniaorkester, ooperi- Itaalia keeles, eesti- ja inglisekeelsete tiitritega koor ning Tartu Noortekoor, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased Vanemuise teatri ja Pärnu Rahvusvahe- lise Ooperimuusika Festivali PROMFEST Ooperi peategelased on kaks printsessi koostööprojekt Aida ja Amneris, kes võitlevad sama mehe,
94 RAMP 2015/2016 Muusikalavastused
Andrew Lloyd Webber Tänaseks on originaalromaani varjutanud paljud järgnenud lava- ja filmiversioonid, Ooperifantoom mille hulgast on tuntumad 1925. aastast Muusikal pärinev tummfilmiklassikasse kuuluv teos Kõigi aegade kuulsaim Richard Stilgoe & Andrew Lloyd Webberi Lon Chaney’lt ja Rupert Julianilt ning loo- libreto põhineb Gaston Leroux’ romaanil mulikult Andrew Lloyd Webberi 1986. aas- muusikal! „Le Fantôme de l’Opéra“ tal loodud lummava ja unustamatu kõlaga muusikal. Andrew Lloyd Webber Helilooja Ambitsioonika, hetketi hirmutava ja üle Laulutekstide autor Charles Hart jõu käivana tunduva muusikali „Ooperi- Täiendavad laulutekstid Richard Stilgoe fantoom“ lavastuse tõi väärikalt publiku Eestikeelne tõlge Leelo Tungal ette Vanemuise lavastustrupp Georg Mal- Lavastaja Georg Malvius (Rootsi) viuse käe all. Kirja saadud tulemus väärib Muusikaline juht Tarmo Leinatamm kõrget hinnet. /…/Teater teatris topelt- Dirigent Martin Sildos tegevustik aktiveerib vaatajat. Mõnel het- Kunstnik Iir Hermeliin kel ei saa küll sotti, kas vaatame mõne uue Kostüümikunstnik Ellen Cairns (Šotimaa) ooperi proovi Pariisi ooperis või Webberi Koreograaf Adrienne Åbjörn (Rootsi) muusikali Vanemuises. Toimivad tegelikult Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) mõlemad. Vaataja saab aimu teatri lava- Videokunstnik Taavi Varm tagustest, teatri tinglikkusest. „Ooperifan- Osades: Stephen Hansen (Norra) või toomi“ kummituselgi on topeltroll: ta hoiab Koit Toome, Hanna-Liina Võsa või Maria lummuses näiteseltskonda ja see oma- Listra, Koit Toome või Kalle Sepp, Pirjo korda saalis istuvat publikut. Jonas või Kristina Vähi, Reigo Tamm, Alo Põldmäe, Tartu Postimees Aivar Kaseste, Lauri Liiv, Priit Strandberg, Janika Sillamaa, Merle Jalakas, Linda Kolde, Hedi Maaroos, Simo Breede, Esietendus 4. oktoobril 2014 Rasmus Kull jt. Vanemuise suures majas Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp, bänd Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega. Esmakordselt tutvustas maailmale ooperi- fantoomi prantsuse kirjanik Gaston Leroux’ – tema romaan Le Fantôme de l’Opéra avaldati järjejutuna 1909. aasta septemb- rist kuni 1910. aasta jaanuarini väljaandes Le Gaulois. Osaliselt inspireerisid romaani kirjutamist 19. sajandil Pariisi ooperis ka tegelikult asetleidnud sündmused.
RAMP 2015/2016 95 Eelmistest hooaegadest repertuaaris
Andrus Kivirähki suurepärase ja vaimuka romaani suurepärane ja vaimukas ooperiversioon Marko Matverelt!
Rehepapp Ooper nagu elu ise, ainult et veel värvikam. Meist endist eile, täna, homme... sest ühel Ooper määrdunud maal elab kummaline segu Andrus Kivirähki romaani ainetel rahvast, kes usub ja loodab ikka paremat, kuigi neid ümbritseb aasta läbi üks lõputu Helilooja Tauno Aints november. Libretist Urmas Lennuk Loo keskmes on Rehepapp Sander, kes Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi vaatab oma rahva kasuahnust ja suu- Dirigent Taavi Kull remaid ning väiksemaid unistusi pealt, Marko Matvere Lavastaja püüdes neid riukalikust pragmaatilisusest Kunstnik Iir Hermeliin suunata inimlikematesse sfääridesse. Koreograaf Marika Aidla Valguskujundaja Imbi Mälk Kui ikka muusika peale hakkavad karvad Osades: Marko Matvere, Lauri Saatpalu, tõusma, pole vahet, kas see on Metsa- Merle Jalakas, Kädy Plaas, Reigo Tamm, töll, „Rongisõidu“ – laul või Vanemuise Karmen Puis, Märt Jakobson, Rasmus sümfooniaorkester! Kull, Pirjo Jonas, Valentina Kremen, Jaan Tauno Aints Willem Sibul, Simo Breede, Kristiina Raahel Uiga või Liisa Tämm, Janek Savolainen jt. Esietendus 18. oktoobril 2013 Vanemuise väikeses majas Publiku huvi erinevate „Rehepapi” – ilmin- Eesti keeles, eesti- ja inglisekeelsete gute vastu on vaibumatu. Kivirähk on tiitritega romaaniga loonud suurepärase ja vaimuka üldistuse, milles ei puudu huumor ega ka ühiskonnakriitika. Väga vaimukas, terav- meelne – nagu Kivirähk ikka...
96 RAMP 2015/2016 Muusikalavastused
Reigi õpetaja Truppi iseloomustab laval veenev ja tervik- lik ansamblimäng. Ja viimane osutub ülla- Saatuslik armastus Ooper tavalt oluliseks, et peategelaste sisemine 1642. aastal Hiiumaal Aino Kallase romaani ainetel jõud (iseäranis Jassi Zahharovi puhul) leiaks nii laval kui saalis kõlapinda. See on Reigi kirikumõisas. Helilooja Eduard Tubin suurepärane näide sellest, kui tähtis on Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi liita trupp koos hingavaks ja motiveeritult Dirigent Taavi Kull ühist eesmärki täitvaks tervikuks. Lavastaja Roman Baskin Mihkel Truman, kultuur.err.ee Kunstnik Iir Hermeliin Kostüümikunstnik Kristel Maamägi Koreograaf Janek Savolainen Paavali Lempeliuse tegelaskuju kõrge- Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla tasemelise vokaalse ja lavalise teostuse Teater) eest Tubina ooperis „Reigi õpetaja” pälvis Jassi Zahharov 2015. aastal Eesti Teatri- Osades: Jassi Zahharov (RO Estonia), liidu Aasta muusikaauhinna Karmen Puis, Reigo Tamm, Pirjo Jonas, Annaliisa Pillak, Valentina Kremen, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul, Simo Esietendus 4. aprillil 2014 Breede jt. Vanemuise väikeses majas
„Reigi õpetaja“ on etendunud vaid harva- Eesti keeles, eesti- ja del kordadel Eesti ajaloos, lastes publikul inglisekeelsete tiitritega end ikka ja jälle paar aastakümmet oodata. Küpse helilooja ja elutarga mõtleja poolt komponeeritud teose lugu on küll lihtne, kuid sügavalt mitmetahuline. Viimaks jääb teosest kõlama ennekõike inimlik armas- tus, see kõikvõimas universaal. Loo tegevus toimub 1642. aastal Hiiumaal Reigi külas ning Tallinnas. Peategelasteks on Reigi kirikuõpetaja Paavali Lempelius ja tema noor naine Catharina, kes armub Stockholmist saabunud diakon Jonas Kempesse. Külas levivad jutud, et Kempe on Stockholmist pagendatud seepärast, et pani sealse pastori naise nõiduse abil endasse armuma. Lempelius süüdistab Kempet taas mustas maagias. Armunud põgenevad, aga tabatakse ning huka- takse Tallinna linnaväljakul, süüdistatuna abielurikkumises. Roman Baskin on E. Tubina küllalt selge- piirilistele karakteritele (ka kõrvalrollide puhul) lisanud peenetundeliselt loomulik- kust ja psühholoogilist avarust. Ühelt poolt tõusevad esile rohkem tähelepanu pälvi- vad peategelased, kuid teisalt on nende ja kõrvalrollide vahel säilitatud hea tasakaal.
RAMP 2015/2016 97 Eelmistest hooaegadest repertuaaris
Jevgeni Onegin Aleksandr Puškini samanimelisele värss- sünnivad alateadlikult, purskuvad sisemu- romaanile loodud ooper „Jevgeni One- sest ja pimestavad vaatajaid oma säraga””. Ooper gin“ on vaieldamatu meistriteos vene Ja teiseks, kogu lavastus on stiilipuhas: Konstantin Stanislavski 1922. aasta ooperiklassikas. lavastuse redaktsioon muusikaline materjal on säilitanud kõiges Unistav ja tagasihoidlik Tatjana armub elu- oma eheduse, autori remarkidest on pea- põletajast Oneginisse, kuid mees suhtub aegu alati nüansipeensusteni kinni peetud Helilooja Pjotr Tšaikovski neiu tunnetesse üleolevalt. Aastaid hiljem ja lava visuaalne külg kostüümidest kuni Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi kohtuvad nad uuesti ja Onegin näeb noort äärmiselt lakoonilise, kuid meeleolusid toe- Lavastaja Dmitri Bertman (Ooperiteater naist hoopis teise pilguga... tava pildilise vormistuseni viib meid kaasa Helikon, Moskva) Puškini aega. Kunstnik Igor Nežnõi (Ooperiteater Melanhoolne, igatsev, kirglik ja armas- Helikon, Moskva) tusest pakatav ooper pakub imekau- /.../Vanemuise „Jevgeni Onegini” lavastus Kostüümikunstnik Tatjana Tulubjeva neid voolavaid meloodiaid, naudita- vääriks salvestust Mezzo kanali tarbeks – (Ooperiteater Helikon, Moskva) vaid koorinumbreid ja kaasahaaravat et väärt teostus saaks nähtavaks laiale Valguskujundajad Imbi Mälk, Andres tantsumuusikat. ringile!” Sarv „Esiteks, üle pikkade aastate kohtusin Tiiu Levald, Sirp Osades: Karmen Puis, Jovita ooperivaldkonnas lavastusega, kus on lugu Eesti Teatriliidu muusikalavastuste auhind Vaskeviciute (Leedu RO), Roland Liiv peetud ühest äärmiselt olulisest fakto- 2014 – Vanemuise teatri lavastusmees- (Soome RO), Annaliisa Pillak, Valentina rist – alateadvusest, mille ajel on inimeste konnale, orkestrile ja trupile – Pjotr Tšai- Kremen, Märt Jakobson, Simo Breede, käekäigus ajast aega ette tulnud ette- kovski ooperi „Jevgeni Onegin“ kunstiliselt Jaan Willem Sibul, Aivar Kaseste või arvamatult lõppevaid sündmusi. Panso nauditava tulemuse eest. Mehis Tiits jt. on sõnastanud oma sellekohased mõtted samas artiklis järgmiselt: „Mis on meie kunstisuunast kasu, kui ei puhke „kõige Esietendus 6. aprillil 2013 peenemad, sügaval peituvad tundmused”; Vanemuise väikeses majas kui me põhjahoovuse asemel lepime pealis- virvendusega, kui puuduvad „inspirat- Vene keeles, eesti- ja inglisekeelsete sioonimomendid, mille ajal kohanemised tiitritega
Tšaikovski igatsev, kirglik ja armastusest pakatav ooper pakub imekauneid elamusi!
98 RAMP 2015/2016 Muusikalavastused
Helisev muusika Muusikal
Helilooja Richard Rodgers Laulusõnade autor Oscar Hammerstein Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht Tarmo Leinatamm Dirigent Lauri Sirp Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik Gerly Tinn Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Antton Laine (Soome) Osades: Hanna-Liina Võsa või Birgit, Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm, Eva Püssa, Karmen Puis, Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas või Rein Pakk, Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Riho Kütsar, Karol Kuntsel või Rasmus Kull, Liisa Pulk jt.
Maria Augusta von Trappi memuaar- romaanil põhinev lugu noorest naisest, kes satub guvernandiks lesestunud kap- ten von Trappi paljulapselisse perre, on läbi Hollywoodi filmiversiooni (peaosades Julie Andrews ja Christopher Plummer) tuntud ja armastatud terves maailmas. Imekaunis muusika, head näitlejatööd ja lugu, mis paneb kaasa elama ja liigutab hingepõhjani – see ongi „Helisev muusika“. Laval kõlavad igas vanuses publiku hulgas armsaks saanud populaarsed laulud, nagu „Edelweiss“, „Lemmikasjad“, „Do-re-mi“ jt. „Helisev muusika“ kestvas headuses Vanemuise laval!
Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega Esietendus 27. novembril 2010 Vanemuise suures majas
Lugu kloostris kasvanud Mariast, kelle soojus ja muusikaarmastus suudab korda saata kauneid inimlikke imesid.
RAMP 2015/2016 99 100 RAMP 2015/2016 Kontserdihooaeg
Vanemuise Sümfooniaorkestri ja MEMORY 2016 Vanemuise kontserdimaja hooaja Muusikalikontsert avakontsert 7.01 kell 19 Vanemuise suures majas 18.09.2015 kell 19 Vanemuise kontserdimajas 8.01 kell 19 Vanemuise suures majas 19.09.2015 kell 16 Estonia kontserdisaalis 9.01 kell 19 Paide Kultuurikeskuses 10.01 kell 16 Estonia kontserdisaalis Johannes Brahms Saksa reekviem 16.01 kell 19 Vanemuise suures majas Kristina Hansson (sopran, Rootsi) 17.01 kell 16 Jõhvi kontserdimajas Jakob Högström (bariton, Rootsi) Koit Toome, Maria Listra, Birgit jt. Vanemuise Sümfooniaorkester ja ooperikoor, Tartu Noortekoor Dirigent Paul Mägi Vanemuise Sümfooniaorkester Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt Dirigent Martin Sildos Kontserdisari „Sibelius 150” Ooperigala 12.11.2015 kell 19 Estonia kontserdisaalis R 5.02.2016 kell 19 Vanemuise kontserdimajas 13.11.2015 kell 19 Vanemuise kontserdimajas Vanemuise ooperisolistid, sümfooniaorkester ja ooperikoor Alban Berg Viiulikontsert Dirigent Paul Mägi Jean Sibelius Sümfoonia nr 1 e-moll, op. 39 Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt
Nils-Erik Sparf (viiul, Rootsi) Vanemuise Sümfooniaorkester Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Dirigent Paul Mägi Vanemuise kontserdimaja hooaja Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt lõppkontsert 20.05.2016 kell 19 Vanemuise kontserdimajas Vanemuise Sümfooniaorkestri 21.05.2016 kell 19 Estonia kontserdisaalis advendikontsert Edward Elgar Enigma-variatsioonid op. 36 (I, IV, V, VII, IX, XI, XIV) 19.12.2015 kell 18 Tartu Jaani kirikus Giuseppe Martucci La canzone dei ricordi op. 68b metsosopranile ja orkestrile Felix Mendelssohn-Bartholdy Kontsertavamäng Hebriidid Pjotr Tšaikovski Sümfoonia nr 5 e-moll op. 26 Tõnu Kõrvits Hümnid virmalistele Aleksandra Kovalevitš (metsosopran, Ooperiteater Helikon, Wolfgang Amadeus Mozart Sinfonia Concertante viiulile, Moskva) vioolale ja orkestrile Es-duur Vanemuise Sümfooniaorkester Dirigent Paul Mägi Triin Ruubel (viiul) Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt Andres Kaljuste (vioola) Vanemuise Sümfooniaorkester Dirigent Taavi Kull Vanemuise Sümfooniaorkestri suvekontsert 31.07.2016 kell 20 Kassitoome orus Tartus Dirigent Paul Mägi
RAMP 2015/2016 101 146. hooaeg ballett
102 RAMP 2015/2016 Balletihooaeg
Mare Tommingas on Vanemuise balleti juhtinud kindlakäeliselt juba aastast 1998. Tema alluvuses töötab alanud hooajal 35 tantsijat ja 5 repetiitorit. Sünnib kaks uuslavastust täiskasvanutele ja kaks lastele. Foto: Madis Palm Foto:
RAMP 2015/2016 103 Uuslavastused
Klaver Kesköö Pariisis Lumekuninganna Ballett-draama Ballett Ballett H. Chr. Anderseni muinasjutu ainetel Koreograaf, lavastaja, stsenarist Muusika George Gershwin Marika Aidla Koreograaf-lavastaja Michael Shannon Muusika Ottorino Respighi, Zoltan Kunstnik Maarja Meeru (USA) Kodaly jt. Videokunstnik Janek Savolainen Libretistid Mare Tommingas, Michael Muusikajuht ja dirigent Martin Sildos Heliloojad Michael Nyman ja Dario Shannon Dirigent Taavi Kull Marianelli Lavakujundus ja kostüümid Mare Libretist, lavastaja, kunstnik Mare Tommingas Tommingas „Inimesed, kes tundsid Ada McGrath’i, Videokunstnik Taavi „Miisu“ Varm Lavastaja-koreograaf Silas Stubbs jutustasid ikka ja jälle lugu Adast ja tema Valguskujundajad Imbi Mälk, Mare Kostüümikunstnik Louise Flanagan tiibklaverist. Seda ei pajatanud sugugi Tommingas (Inglismaa) ainult naised; kõrtsis ja mõisas arutasid Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla seda ka mehed – mõned värisedes, teised Lavastuse libreto sündis lavastaja Michael Teater) imestades, kui kaugele armastuse või Shannoni ja kunstnik Mare Tomminga ühi- Vanemuise balletitrupp ja sümfoonia- kire nimel ometi võidakse minna. Loos sest armastusest George Gershwini muu- orkester, Vanemuise Tantsu- ja oli midagi vastupandamatut, mis pakkus sika ja Pariisis 1920 – 50ndatel kujutavas Balletikooli õpilased kõigile põnevust.“ kunstis, teatri- ja moelavadel tegutsenud Klaver. Proloog, J. Campion ja K. Pullinger silmipimestavate isiksuste vastu – Romain Muinasjuttu Lumekuningannast on tõlgen- de Tirtoff (Erté), Elsa Schiaparelli, Miró, datud erinevalt. Seekord on näha erinevus Josephine Baker, Salvador Dalí ja teised. täiskasvanute „postermaailma“ ja laste Esietendus 30. jaanuaril 2016 Oma ajastut ja tulevikku kujundavad loojad siiraid tundeid ja uskumist täis maailma Sadamateatris on lavastusmeeskonna poolt mänguliselt vahel, kus tõelised tunded võidavad külma ja vabalt tervikusse põimitud – ei puudu mõistuse. armastuskolmnurk, sellega kaasnevad ahvatlused ja intriigid, hea koreograafia Anderseni muinasjutt võlub oma värvi- ning lausa suurepärane muusika. küllaste nüanssidega erinevate karakterite kirjeldamisel – tal on lumehelbed kui suu- red kanad, ringi lendavad „lumemesilased“, Esietendus 24. oktoobril 2015 pisaratest tärkavad roosid ja Gerda hinge- Vanemuise väikeses majas õhust tekkivad inglid… Kui väga tahta, siis elu võib olla kui muinas- jutt ja muinasjutt ei olegi nii elukauge kui täiskasvanud arvavad.
Esietendus 12. märtsil 2016 Vanemuise suures majas
104 RAMP 2015/2016 Tantsu- ja balletilavastused
Inetu pardipoeg Balletigala – Ülo Vilimaa 75 Lasteballett Lea Tormis on tema loomingu kohta öelnud nii: „Ülo Vilimaa lavastused Koreograaf-lavastaja Jelena Karpova ja ka sooloesinemised väljaspool teatrirepertuaari on hakanud nagu Kunstnik Ain Austa endastmõistetavalt kuuluma mingisse laiemasse üldkunstiliste nähtuste Kostüümikunstnik Külli Kukk sfääri – Vanemuise balletiõhtutel võib näha inimesi, kes balletist suurt Muusika Camille Saint-Saëns, Pablo lugu ei pea, või siis kinnitavad, et nad „balletist palju ei taipa“. Sarasate, Franz Schubert, Jacques Offenbach, Edward Elgar, Nikolai Rimski- Vilimaa ei kasuta oma lavastustes virtuooslikult arendatud klassikalise Korsakov balleti keelt, on enamasti vaba ka paljusid häirivatest balletistampidest. Tema tantsulooming on sageli (mitte alati!) lihtsustamatult lihtne sel ainuõigel tabamatul viisil, mis vallandab intensiivse emotsionaalse ja Hans Christian Anderseni muinasjutus mõttelise kiirguse lavalt saali.“ „Inetu pardipoeg“ koorus ühest munast ilusate partide perre poeg, kes erines kõi- Erakordselt põnev ja mitmekülgne kunstnik – Vanemuise tantsija, koreo- gist ülejäänutest – ta oli suur ja inetu. Ühel graaf ning peaballettmeister Ülo Vilimaa 75! Taastame Ülo Vilimaa ilusal päeval sai temast täiesti ootamatult koreograafiaga numbreid, näitame filmi vahendusel teda ennast tantsi- kaunis luik. Loo sellest, kuidas sünnivad mas ja ootame külalisi, kes tulevad juubilari õnnitlema. Kindlasti avame imed, toovad vaatajateni Vanemuise 13.03.2016 Vanemuise suure maja fuajees ka Ülo Vilimaa maalide näituse. Tantsu- ja Balletikooli õpilased.
30. aprillil 2016 Esietendus 19. septembril 2015 Vanemuise suures majas Teatri Kodus
RAMP 2015/2016 105 Eelmistest hooaegadest repertuaaris
Meister ja Margarita Dramaatilis-tantsuline tõlgendus Mihhail Bulgakovi romaanist Tantsu ja draama sümbioos, müstika ja armastus. Hästi visuaalne lavastus. Muusika Elliot Goldenthal, Alfred Schnittke jt. Lavastajad Janek Savolainen ja Katrin Pärn Kunstnik Liina Unt (Endla Teater) Videokunstnik Argo Valdmaa (Endla Teater) Osades: Jüri Lumiste, Katrin Pärn, Ragne Pekarev, Helgur Rosenthal, Janek Joost, Janek Savolainen, Aivar Kallaste ja Vanemuise balletitrupp
Bulgakov suri 1940. aastal teadmisega, et tema teost ei avaldata mitte kunagi. Poolelioleva käsikirja lõpetas tema naine, Margarita peamine prototüüp, Jelena Bul- gakova. Iga meister on Meister ainult koos oma Margaritaga... „Meistri ja Margarita“ erinevate tõlgendus- tega jääb alati midagi ütlemata. Materjal on tekitanud lavastajas – ja tekitab tingi- mata ka vaatajas – teatud aupaklikkuse, huvi ning uudishimu. Sellega on seletatud ka uue lavaversiooni sünd. Esitamisele tuleb tantsu ja draama sümbioos, müstika ja armastus, mustkunst, piiride paljusus ja paigalpüsimatus. Tohutut rõõmu pakuvad pisidetailid, mis panevad dramaturgi ees aukartust tundma. Esteetilise naudingu otsijaid kõditavad nii muuseas lavastusse pikitud üligraatsilised tantsusammud. Üllatusi on palju. Üks uustõlgendus sellisest suur- teosest peab looma uusi seoseid, uusi vaatekohti. Seda verivärske lavastus ka teeb. /…/Lavastajad on suutnud suurepära- selt integreerida välismaise tantsutrupi ja sõnateatri esindajad. Kõik on orgaaniline, loomulik. Tants ja sõna põimuvad ning kui Margarita avab suu ja hakkab kõnelema saksa keeles, tundub see ainuõige olevat. Siim Lill, Tartu Ekspress
Esietendus 7. märtsil 2015 Vanemuise väikeses majas
106 RAMP 2015/2016 Tantsu- ja balletilavastused
Gatsby / La Dolce Vita Lühiballetid Gatsby Siirad tunded, peen iroonia, huumor, glamuur ja unistused! Muusika Graham Reynolds (Duke Ellingtoni põhjal) Lavastaja ja koreograaf Silas Stubbs Kostüümid Mare Tommingas, Ellen Cairns (Šotimaa) Valguskujundaja Tõnis Järs
La Dolce Vita Giorgio Madia ballett Nino Rota muusikale
Lavastaja ja koreograaf, valguskunstnik Giorgio Madia (Itaalia) Kostüümikunstnik ja lavastaja assistent Adriana Mortelliti (Itaalia) Dekoratsioonikunstnik Maarja Meeru Videokujundus Janek Savolainen
Kõik, mida me laval näeme, on lihtne, inimlik ja inimesest lähtuv. Igaühe unistused ja naudingud mõjuvad niivõrd argistena, et nende koreograafiline, kohati ehk isegi frivoolsuse piiril balansseeriv väljendus on meeldivalt sugestiivne. Vaatamata sellele, et “La Dolce Vita” on oluliselt jõulisem ja kirevam, on ta sisult ja vormilt sama väljapeetud kui “Gatsby”. Tinglik lavakujundus on lavastuse meeleolude ja sündmuste huvides maksimaalselt ära kasutatud. /…/Nii “Gatsby” kui “La Dolce Vita” on tugevad ja terviklikud balletilavastused, milles on teenitult esile tõstetud tantsija ja tema inimene. Kuna trupp koosneb väga erineva päritolu ja taustaga tantsijatest, on galerii mitmekesine ja põnev. Mihkel Truman, kultuur.err.ee
Esietendus 25. jaanuaril 2015 Vanemuise suures majas
RAMP 2015/2016 107 Eelmistest hooaegadest repertuaaris
Pähklipureja Ballett Libreto Elsa Beskovi lasteraamatu “Petters och Lottas Jul” (“Petteri ja Lotta jõulud”) ainetel Pär Isberg ja Erik Näslund
Helilooja Pjotr Tšaikovski Koreograaf-lavastaja Pär Isberg (Rootsi) Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp Dirigent Erki Pehk Kunstnik Bo-Ruben Hedwall (Rootsi) Kostüümikunstnik Ann-Mari Anttila (Rootsi) Valguskunstnik Torkel Blomkvist (Rootsi) Osades: Hayley Blackburn või Tarasina Masi, Jacob Hoover või Alain Divoux, Matthew Jordan, Diego Cardelli, Benjamin Kyprianos, Raminta Rudžionyte, Janika Suurmets, Amy Bowring, Matteo Giulio Tonolo, Silas Stubbs jt.
Ballett, mida etendatakse igal aastal just jõulude ja aastavahetuse paiku, äratab ühtviisi vaimustust nii lastes kui täiskas- vanutes – süda põksub vaheldumisi põne- vusest ja hingeliigutusest. Kaks orbu, Petter ja Lotta, elavad koos oma tädide Pruuni, Rohelise ja Lillaga. See on nende esimene koosveedetud jõulu- aeg, kus lapsed saavad ise minna metsast jõulukuuske tooma ja seda hiljem ehtida. Jõuluettevalmistused on täies hoos. Paljugi sellest salapärasest saginast on lastele arusaamatu, kuna nad ei ole kunagi varem jõule pidanud. Tulevad külalised, ilmub Jõulusokk kingitustega…Lotta saab endale jõulusoku pea kujulised pähkli- tangid ja Petter kepphobuse. Kui külalised on ära läinud, on ka lastel aeg magama minna ja siis alles tõeliselt sala- pärased lood juhtuma hakkavad…
Esietendus 26. novembril 2004 Vanemuise suures majas
108 RAMP 2015/2016 Tantsu- ja balletilavastused
Pjotr Tšaikovski imekauni muusikaga karge ja kaunis põhjamaine jõulu- muinasjutt on osake jõulutundest.
RAMP 2015/2016 109 146. hooaeg Lastelavastused Uuslavastused
Lotte Unenäomaailmas Inetu pardipoeg Lumekuninganna Lastemuusikal Lasteballett Ballett H. Chr. Anderseni muinasjutu ainetel Helilooja Priit Pajusaar Koreograaf-lavastaja Jelena Karpova Idee autorid Heiki Ernits, Janno Põldma Kunstnik Ain Austa Muusika Ottorino Respighi, Zoltan Laulusõnade autor Leelo Tungal Kostüümikunstnik Külli Kukk Kodaly jt. Lavastaja Tanel Jonas Muusika Camille Saint-Saëns, Pablo Muusikajuht ja dirigent Martin Sildos Muusikajuht ja dirigent Martin Sildos Sarasate, Franz Schubert, Jacques Dirigent Taavi Kull Dirigent Taavi Kull Offenbach, Edward Elgar, Nikolai Rimski- Libretist, lavastaja, kunstnik Mare Kunstnikud Rosita Raud ja Iir Hermeliin Korsakov Tommingas Osades: Linda Kolde, Adeele Sepp (Ugala Lavastaja-koreograaf Silas Stubbs Teater), Jaanus Tepomees, Kaarel Targo, Hans Christian Anderseni muinasjutus Kostüümikunstnik Louise Flanagan Rasmus Kull, Priit Strandberg, Simo „Inetu pardipoeg“ koorus ühest munast (Inglismaa) Breede, Jaan Willem Sibul, Pirjo Jonas, ilusate partide perre poeg, kes erines kõi- Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla Merle Jalakas, Karol Kuntsel, Lauri Liiv, gist ülejäänutest – ta oli suur ja inetu. Ühel Teater) Veiko Porkanen, Markus Dvinjaninov, ilusal päeval sai temast täiesti ootamatult Vanemuise balletitrupp ja sümfoonia- Marian Heinat, Hedi Maaroos, German kaunis luik. Loo sellest, kuidas sünnivad orkester, Vanemuise Tantsu- ja Gholami, Alo Kurvits, Oliver Timmusk, imed, toovad vaatajateni Vanemuise Balletikooli õpilased Leino Rei, Kärt Tammjärv, Marin Mägi- Tantsu- ja Balletikooli õpilased. Efert (Rakvere Teater) Muinasjuttu Lumekuningannast on tõlgen- datud erinevalt. Seekord on näha erinevus Esietendus 19. septembril 2015 täiskasvanute „postermaailma“ ja laste Jänes Adalbert jääb tukkuma ja ei pääse Teatri Kodus enam Unenäomaailmast välja. Midagi on siiraid tundeid ja uskumist täis maailma seal küll vist juhtunud, sest kohalikud vahel, kus tõelised tunded võidavad külma elanikud käituvad salapäraselt ja ette- mõistuse. arvamatult. Une-Mati ise on sõitnud Lapi- Anderseni muinasjutt võlub oma värvi- maale ning jätnud oma lapsed Peedu ja küllaste nüanssidega erinevate karakterite Liisu ning uneliivaveskid sahmerdava Kana kirjeldamisel – tal on lumehelbed kui suu- Berta hoole alla...Lotte ja Albert lähevad red kanad, ringi lendavad „lumemesilased“, asja uurima ja muidugi jõuab nendega pisaratest tärkavad roosid ja Gerda hinge- koos koju tagasi ka Adalbert. õhust tekkivad inglid… Kui väga tahta, siis elu võib olla kui muinas- Esietendus 28. novembril 2015 jutt ja muinasjutt ei olegi nii elukauge kui Vanemuise suures majas täiskasvanud arvavad. 10. detsembril 2015 Nordea Kontserdimajas Esietendus 12. märtsil 2016 Vanemuise suures majas
RAMP 2015/2016 111 Eelmistest hooaegadest repertuaaris
Vennad Grimmid Punamütsike Muinasjutt
Dramatiseerija ja lavastaja Veikko Täär Kunstnik Marge Martin Muusikaline kujundaja Toomas Lunge Valguskunstnik Tauri Kötsi Osades: Kärt Tammjärv, Kais Adlas, Ragne Pekarev, Reimo Sagor, Raivo Adlas
Lugu punase mütsiga väikesest tüdru- kust, kes läks haigele vanaemale kooki viima, pole ilmselt vaja kellelegi tutvustada. Tegemist on tõesti ühe maailma tuntuima muinasjutuga, mis – nagu muinasjutud enamasti – sai alguse rahvajutust vähe- malt tuhat aastat tagasi ning millel on loendamatuid erinevaid teisendeid ja variante. Eesti laps võib võtta nii Charles Perrault’ kui vendade Grimmide poolt kirja pandud versiooni ja tulla seejärel etendu- sele Teatri Kodus.
Vanemuise viimasest “Punamütsikesest” on möödas üle kolmekümne aasta (1982) ja oma side on tal ka praeguse lavastu- sega: toonane lavastaja Raivo Adlas ning rebase osatäitja Kais Adlas teevad nüüdki kaasa, seekord aga hoopis teistes rollides.
Esietendus 15. novembril 2014 Teatri Kodus
Lugu punase mütsiga väikesest tüdrukust, kes läks haigele vanaemale kooki viima.
112 RAMP 2015/2016 Lastelavastused
Sööbik ja Pisik Lastemuusikal Thorbjørn Egneri Lastemuusikal hambas raamatu ainetel elavatest trollidest. Helilooja Urmas Sisask Laulusõnade autor Lemme Krimm Libretist ja lavastaja Jaan Willem Sibul Muusikajuht ja dirigent Taavi Kull Kunstnik Maarja Meeru Koreograaf Marika Aidla Videokunstnik Janek Savolainen Kontsertmeister Ele Sonn Osades: Rasmus Kull, Simo Breede, Peeter Volkonski, Marika Aidla
„Sööbik ja Pisik“ on Norra lasteraamat, mille peategelasteks on hambatrollid Söö- bik ja Pisik, kes elavad Jussi-nimelise poisi hambaaukudes. Neil on väga hea elu, kuna Juss sööb siirupiga saia ja ei pese pärast seda hambaid. Lõpuks peab talle appi tulema hambaarst. Humoorikate piltide ja tähtsa sõnumiga „Sööbik ja Pisik“ on saanud lastekirjanduse klassikaks juba paljude põlvkondade laste jaoks nii Skandinaavias kui mujal. Eesti keeles on „Sööbik ja Pisik“ ilmunud Arvo Alase tõlkes 1972. aastal.
Esietendus 7. veebruaril 2015 Teatri Kodus
RAMP 2015/2016 113 Eelmistest hooaegadest repertuaaris
Sven Nordqvist Pettson ja Findus Soe, vaimukas ja õpetlik laste- Lugu sõprusest lavastus, kus tegelasteks kassipoeg Tõlge rootsi keelest Ülle Kiivet Lavastaja Marko Mäesaar Findus ja vanamees Pettson. Kunstnik Liisa Soolepp Dramatiseerija Jonas Svensson Mängivad Karol Kuntsel ja Ott Sepp
Pettson on üksik vanamees, kes elab oma metsatalus. Ühel kaunil päeval helistatakse tema ukse taga kella ja sisse astub... Kin- gitus ise! Ei saa öelda, et Pettson poleks üllatunud, kui kingikastist ilmub kass. Küsimustele, kuidas vanamehest ja kassist sõbrad saavad ning miks on parem olla kahekesi kui üksi, võivad väikesed vaata- jad leida vastuseid Teatri Kodus etendu- vast lastelavastusest „Pettson ja Findus“.
Esietendus 7. septembril 2012 Teatri Kodus
114 RAMP 2015/2016 Lastelavastused
Vana hea muinasjutt, mis räägib armastuse, headuse ja hoolimise jõust.
Nukitsamees Uku-Markus Simmermann, Oliver Timmusk Lastemuusikal Oskar Lutsu raamatu Lavastuses osalevad Vanemuise ainetel sümfooniaorkester ja ooperikoor.
Helilooja Olav Ehala Lugu metsa eksinud Itist ja Kustist, kes Leelo Tungal Libretist satuvad Metsamoori majja ning peavad Laulusõnade autorid Juhan Viiding, seal tegema rasket tööd ja hoolitsema pisi- Leelo Tungal kese Nukitsamehe eest, on tuttav paljudele Lavastaja Eva Klemets põlvkondadele. Eesti lastekirjanduse klassi- Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp kasse kuuluvast Oskar Lutsu „Nukitsa- Dirigent Taavi Kull mehest“ tegi Helle Karis 1981. aastal Kunstnik Iir Hermeliin mängufilmi, sellele kirjutas muusika Olav Valguskunstnik Airi Eras Ehala. „Nukitsamehe“ laule tuntakse ja Valguskujundaja Andres Sarv armastatakse – „Päikeseratas“, „Valulaul“ ja Koreograaf Janek Savolainen „Kodulaul“ on olnud ka laulupidude kavas. Osades: Pirjo Jonas, Rasmus Kull, Merle Jääger, Jaan Willem Sibul, Simo Breede, Karmen Puis, Ivar Saks, Elmar Pool, Merle Esietendus 6. märtsil 2010 Jalakas, Helen Hansberg, Siiri Koodres, Vanemuise väikeses majas.
Helisev muusika Maria Augusta von Trappi memuaar- romaanil põhinev lugu noorest naisest, Muusikal kes satub guvernandiks lesestunud kap- ten von Trappi paljulapselisse perre, on Helilooja Richard Rodgers läbi Hollywoodi filmiversiooni (peaosades Laulusõnade autor Oscar Hammerstein Julie Andrews ja Christopher Plummer) Lavastaja Ain Mäeots tuntud ja armastatud terves maailmas. Muusikajuht Tarmo Leinatamm Imekaunis muusika, head näitlejatööd ja Dirigendid Lauri Sirp, Martin Sildos lugu, mis paneb kaasa elama ja liigutab Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti hingepõhjani – see ongi „Helisev muusika“. Draamateater) Laval kõlavad igas vanuses publiku hulgas Kostüümikunstnik Gerly Tinn armsaks saanud populaarsed laulud, nagu Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) „Edelweiss“, „Lemmikasjad“, „Do-re-mi“ jt. Koreograaf Antton Laine (Soome) „Helisev muusika“ kestvas headuses Osades: Hanna-Liina Võsa või Birgit, Vanemuise laval! Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm, Eva Lugu kloostris kasvanud Püssa, Karmen Puis, Külliki Saldre või Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete Mariast, kelle soojus Kais Adlas, Raivo Adlas või Rein Pakk, tiitritega Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Riho ja muusikaarmastus Kütsar, Karol Kuntsel või Rasmus Kull, Esietendus 27. novembril 2010 suudab korda saata Liisa Pulk jt. Vanemuise suures majas kauneid inimlikke imesid.
RAMP 2015/2016 115 Eelmistest hooaegadest repertuaaris
Koeratüdruk Lottest saab detektiiv, sest vaja on üles leida isa Oskari leiutatud suhkrumasin!
Detektiiv Lotte Sedakorda püüab koeratüdruk Lotte välja mõelda, kelleks ta suurena saada võiks Lastemuusikal ning algav päev annab talle suurepärase idee, sest ootamatult läheb kaotsi isa Helilooja Priit Pajusaar Oskari leiutatud suhkrumasin. Lotte ja ta Idee autorid Heiki Ernits, Janno Põldma sõber Bruno ei jää käed rüpes istuma, vaid Laulusõnade autor Leelo Tungal otsustavad hakata detektiivideks ning Lavastaja Ain Mäeots suhkrumasina üles otsida. Muusikajuht Tarmo Leinatamm Dirigendid Taavi Kull, Martin Sildos Kunstnik Iir Hermeliin Esietendus 28. novembril 2008 Osades: Gerli Padar, Robert Annus Vanemuise suures majas (Eesti Draamateater), Aivar Tommingas või Leino Rei, Maria Soomets või Helen Hansberg, Adeele Sepp (Ugala Teater), Margus Jaanovits või Marko Mäesaar, Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Veikko Täär või Tanel Jonas, Märt Jakobson, Vanemuise ooperikoor, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased, Vanemuise Sümfooniaorkester ja bänd
116 RAMP 2015/2016 Lastelavastused
Pähklipureja Pjotr Tšaikovski imekauni Ballett muusikaga karge ja kaunis Libreto Elsa Beskovi lasteraamatu “Petters och Lottas Jul” (“Petteri ja Lotta põhjamaine jõulumuinasjutt jõulud”) ainetel Pär Isberg ja Erik Näslund on osake jõulutundest.
Helilooja Pjotr Tšaikovski Koreograaf-lavastaja Pär Isberg (Rootsi) Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp Dirigent Erki Pehk Kunstnik Bo-Ruben Hedwall (Rootsi) Kostüümikunstnik Ann-Mari Anttila (Rootsi) Valguskunstnik Torkel Blomkvist (Rootsi) Osades: Hayley Blackburn või Tarasina Masi, Jacob Hoover või Alain Divoux, Matthew Jordan, Diego Cardelli, Benjamin Kyprianos, Raminta Rudžionyte, Janika Suurmets, Amy Bowring, Matteo Giulio Tonolo, Silas Stubbs jt.
Ballett, mida etendatakse igal aastal just jõulude ja aastavahetuse paiku, äratab ühtviisi vaimustust nii lastes kui täis- kasvanutes – süda põksub vaheldumisi põnevusest ja hingeliigutusest. Kaks orbu, Petter ja Lotta, elavad koos oma tädide Pruuni, Rohelise ja Lillaga. See on nende esimene koosveedetud jõuluaeg, kus lapsed saavad ise minna metsast jõulukuuske tooma ja seda hiljem ehtida. Jõuluettevalmistused on täies hoos. Paljugi sellest salapärasest saginast on lastele arusaamatu, kuna nad ei ole kunagi varem jõule pidanud. Tulevad külalised, ilmub Jõulusokk kingitustega… Lotta saab endale jõulusoku pea kujulised pähklitangid ja Petter kepphobuse. Kui külalised on ära läinud, on ka lastel aeg magama minna ja siis alles tõeliselt sala- pärased lood juhtuma hakkavad…
Esietendus 26. novembril 2004 Vanemuise suures majas
RAMP 2015/2016 117 Mängukava 2015/2016 Mängukava
K 7 �10 19 HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE Sadam September N 8 �10 11 SÖÖBIK JA PISIK TK
L 5 �9 19 HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE N 8 �10 12 DETEKTIIV LOTTE SM
Esietendus! Sadam N 8 �10 18 SÖÖBIK JA PISIK TK
P 6 �9 12 SÖÖBIK JA PISIK TK N 8 �10 19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam
P 6 �9 14 SÖÖBIK JA PISIK TK R 9 �10 19 HELISEV MUUSIKA SM
P 6 �9 16 NAERU AKADEEMIA VM R 9 �10 19 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam
R 11 �9 16 ESTOPLAST (Draamafestival) Sadam L 10 �10 19 GATSBY / LA DOLCE VITA SM
T 15 �9 19 KAKS VANA NAIST Sadam L 10 �10 19 KAKS VANA NAIST Sadam
K 16 �9 19 HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE Sadam P 11 �10 12 INETU PARDIPOEG TK
N 17 �9 19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM P 11 �10 16 HEA PÕHJATUULE VASTU VM
R 18 �9 19 HOOAJA AVAKONTSERT VKM P 11 �10 16 GO NEO UND ROMANTIX Sadam
L 19 �9 12 INETU PARDIPOEG Esietendus! TK T 13 �10 18 PETTSON JA FINDUS TK
L 19 �9 19 MEISTER JA MARGARITA VM K 14 �10 11 PETTSON JA FINDUS TK
L 19 �9 19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam K 14 �10 19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam
P 20 �9 12 INETU PARDIPOEG TK N 15 �10 19 CARMEN SM
P 20 �9 16 NAERU AKADEEMIA VM N 15 �10 19 NAERU AKADEEMIA VM
P 20 �9 16 KAKS VANA NAIST Sadam R 16 �10 19 MEISTER JA MARGARITA VM
K 23 �9 19 HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE Sadam L 17 �10 12 PETTSON JA FINDUS TK
N 24 �9 18 PUNAMÜTSIKE TK L 17 �10 19 GO NEO UND ROMANTIX Sadam
R 25 �9 11 PUNAMÜTSIKE TK P 18 �10 12 NUKITSAMEES VM
R 25 �9 19 CARMEN SM P 18 �10 16 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM
R 25 �9 19 PAANIKA Sadam T 20 �10 19 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam
P 27 �9 12 SÖÖBIK JA PISIK TK K 21 �10 11 PETTSON JA FINDUS TK
P 27 �9 14 SÖÖBIK JA PISIK TK N 22 �10 18 DETEKTIIV LOTTE SM
P 27 �9 16 GATSBY / LA DOLCE VITA SM N 22 �10 19 PAANIKA Sadam
P 27 �9 16 PAANIKA Sadam R 23 �10 11 INETU PARDIPOEG TK
E 28 �9 19 ÜRITUS Esietendus! VM R 23 �10 19 HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE Sadam
T 29 �9 11 INETU PARDIPOEG TK L 24 �10 19 HELISEV MUUSIKA SM
T 29 �9 19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam L 24 �10 19 KESKÖÖ PARIISIS Esietendus! VM
K 30 �9 11 SÖÖBIK JA PISIK TK L 24 �10 19 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam
K 30 �9 12 DETEKTIIV LOTTE SM P 25 �10 12 SÖÖBIK JA PISIK TK
K 30 �9 19 ÜRITUS VM P 25 �10 14 SÖÖBIK JA PISIK TK
K 30 �9 19 HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE Sadam P 25 �10 16 KAKS VANA NAIST Sadam P 25 �10 19 ÜRITUS VM Ringreisid K 28 �10 19 KESKÖÖ PARIISIS VM
E 7 �9 19 HEA PÕHJATUULE VASTU Viljandi Sakala Keskus N 29 �10 11 PETTSON JA FINDUS TK
T 8 �9 19 HEA PÕHJATUULE VASTU Paide KK N 29 �10 19 REHEPAPP VM
K 9 �9 19 HEA PÕHJATUULE VASTU Pärnu Endla R 30 �10 19 KESKÖÖ PARIISIS VM
L 12 �9 19 HEA PÕHJATUULE VASTU Tallinn, NO99 L 31 �10 19 ÜKS MEES, KAKS BOSSI Esietendus! SM P 13 �9 19 HEA PÕHJATUULE VASTU Rakvere Teater L 19 �9 16 HOOAJA AVAKONTSERT Estonia KS November
P 1 �11 12 NUKITSAMEES VM Oktoober P 1 �11 16 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam
N 1 �10 11 PUNAMÜTSIKE TK T 3 �11 11 PETTSON JA FINDUS TK
N 1 �10 19 ÜRITUS VM T 3 �11 18 PETTSON JA FINDUS TK
R 2 �10 11 SÖÖBIK JA PISIK TK T 3 �11 19 ÜKS MEES, KAKS BOSSI SM
R 2 �10 19 ÜRITUS VM K 4 �11 19 KUI TUVID KADUSID SM
L 3 �10 19 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam K 4 �11 19 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam
P 4 �10 12 PUNAMÜTSIKE TK N 5 �11 11 PUNAMÜTSIKE TK
P 4 �10 16 REHEPAPP VM N 5 �11 19 CARMEN SM
P 4 �10 16 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam N 5 �11 19 ÜRITUS VM
T 6 �10 19 NAERU AKADEEMIA VM N 5 �11 19 HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE Sadam
K 7 �10 11 INETU PARDIPOEG TK R 6 �11 19 GATSBY / LA DOLCE VITA SM
K 7 �10 19 KUI TUVID KADUSID SM R 6 �11 19 GO NEO UND ROMANTIX Sadam
K 7 �10 19 MEISTER JA MARGARITA VM L 7 �11 19 ÜKS MEES, KAKS BOSSI SM L 7 �11 19 ÕHTU KÁLMÁNIGA Esietendus! VM
RAMP 2015/2016 119 P 8 �11 12 DETEKTIIV LOTTE SM N 3 �12 19 ÕHTU KÁLMÁNIGA VM P 8 �11 16 KESKÖÖ PARIISIS VM R 4 �12 11 PETTSON JA FINDUS TK P 8 �11 19 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam R 4 �12 12 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM T 10 �11 19 ÜRITUS VM R 4 �12 18 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM N 12 �11 19 ÜKS MEES, KAKS BOSSI SM R 4 �12 19 KESKÖÖ PARIISIS VM R 13 �11 19 Kontserdisari SIBELIUS 150 VKM R 4 �12 19 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam R 13 �11 19 MEISTER JA MARGARITA VM L 5 �12 12 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM R 13 �11 19 GO NEO UND ROMANTIX Sadam L 5 �12 19 ÜKS MEES, KAKS BOSSI SM L 14 �11 19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM L 5 �12 19 JEVGENI ONEGIN VM P 15 �11 11 INETU PARDIPOEG TK L 5 �12 19 PILDILT KUKKUJAD Sadam P 15 �11 16 KUI TUVID KADUSID SM P 6 �12 12 PÄHKLIPUREJA SM P 15 �11 16 JEVGENI ONEGIN VM P 6 �12 16 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam P 15 �11 16 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam P 6 �12 19 ÕHTU KÁLMÁNIGA VM T 17 �11 11 PETTSON JA FINDUS TK T 8 �12 11 PUNAMÜTSIKE TK T 17 �11 18 PETTSON JA FINDUS TK T 8 �12 18 INETU PARDIPOEG TK T 17 �11 19 ÕHTU KÁLMÁNIGA VM T 8 �12 19 ÕHTU KÁLMÁNIGA VM K 18 �11 12 NUKITSAMEES VM T 8 �12 19 KAKS VANA NAIST Sadam N 19 �11 11 INETU PARDIPOEG TK K 9 �12 11 INETU PARDIPOEG TK N 19 �11 19 REHEPAPP VM K 9 �12 19 MEISTER JA MARGARITA VM R 20 �11 19 NAERU AKADEEMIA VM K 9 �12 19 PAANIKA Sadam L 21 �11 19 HELISEV MUUSIKA SM N 10 �12 11 PETTSON JA FINDUS TK L 21 �11 19 KESKÖÖ PARIISIS VM N 10 �12 18 PETTSON JA FINDUS TK L 21 �11 19 PILDILT KUKKUJAD Esietendus! Sadam N 10 �12 19 GATSBY / LA DOLCE VITA SM P 22 �11 12 PUNAMÜTSIKE TK N 10 �12 19 NAERU AKADEEMIA VM P 22 �11 14 PUNAMÜTSIKE TK R 11 �12 11 INETU PARDIPOEG TK P 22 �11 16 CARMEN SM R 11 �12 19 NAERU AKADEEMIA VM P 22 �11 16 PILDILT KUKKUJAD Sadam R 11 �12 19 PILDILT KUKKUJAD Sadam T 24 �11 19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM L 12 �12 19 ÜKS MEES, KAKS BOSSI SM T 24 �11 19 HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE Sadam L 12 �12 19 KESKÖÖ PARIISIS VM K 25 �11 11 INETU PARDIPOEG TK P 13 �12 12 INETU PARDIPOEG TK K 25 �11 19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam P 13 �12 16 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam N 26 �11 19 NAERU AKADEEMIA VM T 15 �12 12 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM N 26 �11 19 PILDILT KUKKUJAD Sadam T 15 �12 18 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM R 27 �11 19 NAERU AKADEEMIA VM T 15 �12 19 NAERU AKADEEMIA VM R 27 �11 19 KAKS VANA NAIST Sadam K 16 �12 12 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM L 28 �11 12 LOTTE UNENÄOMAAILMAS Esietendus! SM K 16 �12 19 ÜKS MEES, KAKS BOSSI SM L 28 �11 18 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM K 16 �12 19 HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE Sadam L 28 �11 19 KESKÖÖ PARIISIS VM N 17 �12 11 PUNAMÜTSIKE TK L 28 �11 19 PAANIKA Sadam N 17 �12 18 PÄHKLIPUREJA SM P 29 �11 12 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM N 17 �12 19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM P 29 �11 16 MEISTER JA MARGARITA VM R 18 �12 19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM P 29 �11 16 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam L 19 �12 12 INETU PARDIPOEG TK L 19 �12 18 ADVENDIKONTSERT Jaani kirik Ringreisid L 19 �12 19 KUI TUVID KADUSID SM N 12 �11 19 Kontserdisari SIBELIUS 150 Estonia KS L 19 �12 19 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam P 20 �12 12 PÄHKLIPUREJA SM P 20 �12 16 ÜRITUS VM Detsember T 22 �12 19 ÕHTU KÁLMÁNIGA VM P 27 �12 16 ÕHTU KÁLMÁNIGA VM
T 1 �12 11 PUNAMÜTSIKE TK T 29 �12 19 NAERU AKADEEMIA VM
T 1 �12 12 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM K 30 �12 19 BALL SM/VKM T 1 �12 18 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM T 1 �12 19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam Ringreisid
K 2 �12 11 PUNAMÜTSIKE TK N 10 �12 13 LOTTE UNENÄOMAAILMAS Nordea KM
K 2 �12 12 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM N 10 �12 19 LOTTE UNENÄOMAAILMAS Nordea KM
K 2 �12 19 ÜRITUS VM R 11 �12 13 LOTTE UNENÄOMAAILMAS Nordea KM
K 2 �12 19 HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE Sadam R 11 �12 19 LOTTE UNENÄOMAAILMAS Nordea KM
N 3 �12 12 PÄHKLIPUREJA SM L 12 �12 13 LOTTE UNENÄOMAAILMAS Nordea KM N 3 �12 19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM
120 RAMP 2015/2016 Mängukava
L 12 �12 19 LOTTE UNENÄOMAAILMAS Nordea KM K 27 �1 19 ÜRITUS VM P 20 �12 16 ÕHTU KÁLMÁNIGA RO ESTONIA N 28 �1 19 OOPERIFANTOOM SM R 29 �1 19 OOPERIFANTOOM SM R 29 �1 19 HEA PÕHJATUULE VASTU Viimast korda! VM Jaanuar L 30 �1 19 OOPERIFANTOOM SM L 30 �1 19 FANNY JA ALEXANDER VM
P 3 �1 16 HELISEV MUUSIKA SM L 30 �1 19 KLAVER Esietendus! Sadam
T 5 �1 11 INETU PARDIPOEG TK P 31 �1 12 INETU PARDIPOEG TK
T 5 �1 18 INETU PARDIPOEG TK P 31 �1 16 OOPERIFANTOOM SM
T 5 �1 19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM P 31 �1 16 FANNY JA ALEXANDER VM T 5 �1 19 HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE Sadam K 6 �1 18 PÄHKLIPUREJA SM Ringreisid
K 6 �1 18 SÖÖBIK JA PISIK TK L 9 �1 19 MEMORY 2016 Paide KM
N 7 �1 11 SÖÖBIK JA PISIK TK P 10 �1 16 MEMORY 2016 Estonia KS
N 7 �1 19 MEMORY 2016 SM P 17 �1 16 MEMORY 2016 Jõhvi KM N 7 �1 19 DEEMONID VM R 8 �1 19 MEMORY 2016 SM R 8 �1 19 KESKÖÖ PARIISIS VM Veebruar R 8 �1 19 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam L 9 �1 12 SÖÖBIK JA PISIK TK T 2 �2 12 NUKITSAMEES VM L 9 �1 14 SÖÖBIK JA PISIK TK K 3 �2 11 PETTSON JA FINDUS TK L 9 �1 19 ÜKS MEES, KAKS BOSSI SM K 3 �2 19 NAERU AKADEEMIA VM P 10 �1 12 PÄHKLIPUREJA SM K 3 �2 19 KAKS VANA NAIST Sadam P 10 �1 16 KAKS VANA NAIST Sadam N 4 �2 11 INETU PARDIPOEG TK T 12 �1 18 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM N 4 �2 19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam T 12 �1 19 NAERU AKADEEMIA VM R 5 �2 19 OOPERIGALA VKM T 12 �1 19 PILDILT KUKKUJAD Sadam R 5 �2 19 KESKÖÖ PARIISIS VM K 13 �1 11 PETTSON JA FINDUS TK R 5 �2 19 HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE Sadam K 13 �1 19 ÕHTU KÁLMÁNIGA VM L 6 �2 19 HELISEV MUUSIKA K 13 �1 19 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam L 6 �2 19 DEEMONID VM N 14 �1 19 FANNY JA ALEXANDER VM L 6 �2 19 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam N 14 �1 19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam P 7 �2 12 PUNAMÜTSIKE TK R 15 �1 19 CARMEN SM P 7 �2 16 CARMEN SM R 15 �1 19 ÜRITUS VM P 7 �2 16 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam R 15 �1 19 HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE Sadam T 9 �2 11 SÖÖBIK JA PISIK TK L 16 �1 19 MEMORY 2016 SM T 9 �2 13 SÖÖBIK JA PISIK TK L 16 �1 19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM K 10 �2 19 KLAVER Sadam L 16 �1 19 PAANIKA Sadam N 11 �2 19 KESKÖÖ PARIISIS VM P 17 �1 12 PETTSON JA FINDUS TK R 12 �2 11 SÖÖBIK JA PISIK TK P 17 �1 14 PETTSON JA FINDUS TK R 12 �2 13 SÖÖBIK JA PISIK TK P 17 �1 16 GATSBY / LA DOLCE VITA SM R 12 �2 19 PILDILT KUKKUJAD Sadam P 17 �1 16 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam L 13 �2 12 INETU PARDIPOEG TK T 19 �1 11 SÖÖBIK JA PISIK TK L 13 �2 19 ARKAADIA Esietendus! SM T 19 �1 19 KUI TUVID KADUSID SM L 13 �2 19 REHEPAPP VM K 20 �1 12 NUKITSAMEES VM L 13 �2 19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam N 21 �1 19 KAKS VANA NAIST Sadam P 14 �2 12 NUKITSAMEES VM R 22 �1 12 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM P 14 �2 16 ARKAADIA SM R 22 �1 18 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM N 18 �2 11 INETU PARDIPOEG TK R 22 �1 19 KESKÖÖ PARIISIS VM N 18 �2 19 KLAVER Sadam L 23 �1 12 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM L 20 �2 12 PETTSON JA FINDUS TK L 23 �1 19 REHEPAPP VM L 20 �2 14 PETTSON JA FINDUS TK L 23 �1 19 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam L 20 �2 19 ÖÖRÄNDURID Esietendus! VM P 24 �1 12 NUKITSAMEES VM L 20 �2 19 PILDILT KUKKUJAD Sadam P 24 �1 12 PUNAMÜTSIKE TK P 21 �2 16 ÖÖRÄNDURID VM P 24 �1 14 PUNAMÜTSIKE TK T 23 �2 19 ESTOPLAST Sadam P 24 �1 16 PILDILT KUKKUJAD Sadam N 25 �2 11 PUNAMÜTSIKE TK P 24 �1 19 DEEMONID VM N 25 �2 19 OOPERIFANTOOM SM T 26 �1 19 NAERU AKADEEMIA VM N 25 �2 19 ÜRITUS VM K 27 �1 11 INETU PARDIPOEG TK N 25 �2 19 HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE Sadam
RAMP 2015/2016 121 R 26 �2 19 OOPERIFANTOOM SM P 20 �3 16 NAERU AKADEEMIA VM R 26 �2 19 FANNY JA ALEXANDER VM P 20 �3 19 HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE Sadam L 27 �2 12 OOPERIFANTOOM SM T 22 �3 11 PUNAMÜTSIKE TK L 27 �2 19 OOPERIFANTOOM SM T 22 �3 18 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM L 27 �2 19 FANNY JA ALEXANDER VM T 22 �3 19 PAANIKA Sadam P 28 �2 12 PETTSON JA FINDUS TK K 23 �3 12 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM P 28 �2 16 OOPERIFANTOOM SM K 23 �3 18 LUMEKUNINGANNA SM P 28 �2 16 ÖÖRÄNDURID VM K 23 �3 19 ESTOPLAST Sadam P 28 �2 16 KLAVER Sadam N 24 �3 19 HELISEV MUUSIKA Viimast korda! SM N 24 �3 19 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam Ringreisid L 26 �3 12 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM
T 2 �2 19 GATSBY / LA DOLCE VITA RO Estonia L 26 �3 18 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM
N 18 �2 19 OOPERIFANTOOM Nordea KM T 29 �3 11 PETTSON JA FINDUS TK
L 19 �2 19 OOPERIFANTOOM Nordea KM K 30 �3 11 INETU PARDIPOEG TK
L 20 �2 19 OOPERIFANTOOM Nordea KM K 30 �3 19 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam N 31 �3 19 ÜKS MEES, KAKS BOSSI SM N 31 �3 19 KLAVER Sadam Märts Ringreisid
T 1 �3 12 NUKITSAMEES VM K 2 �3 19 REHEPAPP RO ESTONIA
T 1 �3 19 DEEMONID vkh VM R 18 �3 19 LOTTE UNENÄOMAAILMAS Nordea KM
T 1 �3 19 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam L 19 �3 13 LOTTE UNENÄOMAAILMAS Nordea KM
K 2 �3 11 PUNAMÜTSIKE TK L 19 �3 19 LOTTE UNENÄOMAAILMAS Nordea KM
K 2 �3 19 ESTOPLAST Sadam P 20 �3 13 LOTTE UNENÄOMAAILMAS Nordea KM N 3 �3 11 PETTSON JA FINDUS TK N 3 �3 19 ÖÖRÄNDURID VM R 4 �3 19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam L 5 �3 19 REIGI ÕPETAJA VM Aprill
L 5 �3 19 KAKS VANA NAIST Sadam R 1 �4 19 ÜKS MEES, KAKS BOSSI SM
P 6 �3 12 INETU PARDIPOEG TK L 2 �4 19 ARKAADIA SM
P 6 �3 16 ARKAADIA SM L 2 �4 19 LUCIA DI LAMMERMOOR Esietendus! VM
P 6 �3 16 PAANIKA Sadam L 2 �4 19 PILDILT KUKKUJAD Sadam
T 8 �3 19 PILDILT KUKKUJAD Sadam P 3 �4 12 PUNAMÜTSIKE TK
K 9 �3 11 PUNAMÜTSIKE TK P 3 �4 16 ÜRITUS vkh VM
K 9 �3 19 REHEPAPP vkh VM P 3 �4 16 HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE Sadam
K 9 �3 19 ESTOPLAST Sadam T 5 �4 11 PUNAMÜTSIKE TK
N 10 �3 11 PETTSON JA FINDUS TK T 5 �4 19 LUCIA DI LAMMERMOOR VM
N 10 �3 19 ÜRITUS VM K 6 �4 11 PETTSON JA FINDUS TK
N 10 �3 19 HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE Sadam K 6 �4 13 PETTSON JA FINDUS TK
R 11 �3 19 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam K 6 �4 19 OOPERIFANTOOM SM
L 12 �3 12 SÖÖBIK JA PISIK TK N 7 �4 19 OOPERIFANTOOM SM
L 12 �3 14 SÖÖBIK JA PISIK TK N 7 �4 19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam
L 12 �3 18 LUMEKUNINGANNA Esietendus! SM R 8 �4 19 OOPERIFANTOOM SM
L 12 �3 19 FANNY JA ALEXANDER Viimast korda! VM R 8 �4 19 NAERU AKADEEMIA VM
P 13 �3 16 LUMEKUNINGANNA SM L 9 �4 19 OOPERIFANTOOM SM
P 13 �3 16 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam L 9 �4 19 ÖÖRÄNDURID VM
T 15 �3 18 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM L 9 �4 19 KLAVER Sadam
T 15 �3 19 ÖÖRÄNDURID VM P 10 �4 12 INETU PARDIPOEG TK
K 16 �3 11 SÖÖBIK JA PISIK TK P 10 �4 16 OOPERIFANTOOM SM
K 16 �3 13 SÖÖBIK JA PISIK TK P 10 �4 16 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam
K 16 �3 19 ARKAADIA SM T 12 �4 11 SÖÖBIK JA PISIK TK
K 16 �3 19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam T 12 �4 13 SÖÖBIK JA PISIK TK
N 17 �3 19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM K 13 �4 19 LUCIA DI LAMMERMOOR VM
N 17 �3 19 REIGI ÕPETAJA VM N 14 �4 19 KESKÖÖ PARIISIS VM
N 17 �3 19 KLAVER Sadam L 16 �4 19 VÄIKEKODANLASED Esietendus! Sadam
R 18 �3 19 KESKÖÖ PARIISIS VM P 17 �4 16 NAERU AKADEEMIA VKH VM
R 18 �3 19 KAKS VANA NAIST Sadam P 17 �4 19 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam
L 19 �3 19 ÜKS MEES, KAKS BOSSI SM T 19 �4 19 VÄIKEKODANLASED Sadam
L 19 �3 19 PILDILT KUKKUJAD Sadam K 20 �4 11 PUNAMÜTSIKE TK
122 RAMP 2015/2016 Mängukava
K 20 �4 12 LUMEKUNINGANNA SM R 20 �5 19 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Vaba Lava K 20 �4 19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam L 21 �5 19 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Vaba Lava N 21 �4 19 AIDA VM L 21 �5 19 HOOAJA LÕPPKONTSERT Estonia KS N 21 �4 19 ESTOPLAST Viimast korda! Sadam R 27 �5 19 OOPERIFANTOOM Nordea KM R 22 �4 19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! Viimast korda! SM L 28 �5 19 OOPERIFANTOOM Nordea KM R 22 �4 19 HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE Sadam P 29 �5 16 OOPERIFANTOOM Nordea KM L 23 �4 12 PETTSON JA FINDUS TK L 23 �4 19 ARKAADIA SM L 23 �4 19 LUCIA DI LAMMERMOOR VM L 23 �4 19 PAANIKA Sadam P 24 �4 12 LUMEKUNINGANNA SM P 24 �4 12 SÖÖBIK JA PISIK TK P 24 �4 14 SÖÖBIK JA PISIK TK P 24 �4 16 VÄIKEKODANLASED Sadam T 26 �4 12 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM T 26 �4 18 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM T 26 �4 19 KAKS VANA NAIST Sadam K 27 �4 11 INETU PARDIPOEG TK K 27 �4 12 LOTTE UNENÄOMAAILMAS SM K 27 �4 19 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam N 28 �4 19 ÜKS MEES, KAKS BOSSI SM N 28 �4 19 KLAVER Sadam R 29 �4 19 ÖÖRÄNDURID VM R 29 �4 19 PILDILT KUKKUJAD Sadam L 30 �4 19 BALLETIGALA SM L 30 �4 19 AIDA VM L 30 �4 19 VÄIKEKODANLASED Sadam
Ringreisid R 15 �4 19 OOPERIFANTOOM Nordea KM L 16 �4 19 OOPERIFANTOOM Nordea KM P 17 �4 16 OOPERIFANTOOM Nordea KM
Mai
K 4 �5 19 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam N 5 �5 19 KLAVER Sadam R 6 �5 19 VÄIKEKODANLASED Sadam L 7 �5 19 ÜKS ASI Esietendus! VM L 7 �5 19 PILDILT KUKKUJAD Sadam P 8 �5 16 KAKS VANA NAIST Sadam T 10 �5 19 ÜKS ASI VM T 10 �5 19 PAANIKA Sadam N 12 �5 19 KESKÖÖ PARIISIS VM N 12 �5 19 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam L 14 �5 19 AIDA VM T 17 �5 19 ÖÖRÄNDURID VM K 18 �5 19 ÜKS ASI VM K 18 �5 19 HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE Sadam N 19 �5 19 ÜKS ASI VM N 19 �5 19 VÄIKEKODANLASED Sadam R 20 �5 19 HOOAJA LÕPPKONTSERT VKM
L 21 �5 19 KESKÖÖ PARIISIS VM SM – Suur maja VM – Väike maja Sadam – Sadmateater KM – Kontserdimaja TK – Teatri kodu Ringreisid Muudatused mängukavas
L 7 �5 13 LOTTE UNENÄOMAAILMAS Nordea KM Ikka juhtub, et kõik ei lähe plaanipäraselt. Hädavajalikuks osutunud muudatustest män- L 7 �5 19 LOTTE UNENÄOMAAILMAS Nordea KM gukavas annab teater teada oma kodulehel ja teeb oma parima, et info jõuaks külastaja- teni. Käesolev mängukava sisaldab infot seisuga 12.08.2015. P 8 �5 13 LOTTE UNENÄOMAAILMAS Nordea KM
RAMP 2015/2016 123 RESTORAN KLUBI KONVERENTS CATERING LASTEKOHVIK SUVETERRASS
astus Sinu elu parimate hetkede korduvlin
Esinduslik restoran Restoranis Atlantis ootab Teid hea teenindus, hõrgutavad maitseelamused Säravaim ööklubi ja kauneimad meloodiad! Lustakas lastekohvik Hubane suvekohvik Club Atlantis - Sinu elu säravamad hetked, kehade veetlev liikumise rütm muusikas, Avar konverentsikeskus müstika ja maagia maailmas, kus klient on kuningas ning peol pole lõppu... Kvaliteetne catering teenus Restoran vaatega Emajõele Konverentsi- ja peokeskus Toiduelamused bu eest seminaridest Hotell linna südames Spa galaõhtusöögini suur valik massaaže, pidulike bankettideni 205 mugavat tuba, suurepärane vaade ja rahulik miljöö spa-ja iluhoolduseid Restoran Atlantis Club Atlantis P-N 12 - 00 T -N 11 - 04 R, L 12 -01 R, L 11 -05
Soola 6, Tartu • www.dorpat.ee • Info ja broneerimine: 733 7180, [email protected] NARVA MNT.2 TARTU 51009 7 385 495 WWW.ATLANTIS.EE Teater Vanemuine tänab ASi Giga, Tartu linna ja Kultuuriministeeriumi Kassitoome kontsert 2015 kontsert Kassitoome
RESTORAN KLUBI KONVERENTS CATERING LASTEKOHVIK SUVETERRASS astus Sinu elu parimate hetkede korduvlin
Esinduslik restoran Restoranis Atlantis ootab Teid hea teenindus, hõrgutavad maitseelamused Säravaim ööklubi ja kauneimad meloodiad! Lustakas lastekohvik Hubane suvekohvik Club Atlantis - Sinu elu säravamad hetked, kehade veetlev liikumise rütm muusikas, Avar konverentsikeskus müstika ja maagia maailmas, kus klient on kuningas ning peol pole lõppu... Kvaliteetne catering teenus Restoran vaatega Emajõele Konverentsi- ja peokeskus Toiduelamused bu eest seminaridest Hotell linna südames Spa galaõhtusöögini suur valik massaaže, pidulike bankettideni 205 mugavat tuba, suurepärane vaade ja rahulik miljöö spa-ja iluhoolduseid Restoran Atlantis Club Atlantis P-N 12 - 00 T -N 11 - 04 R, L 12 -01 R, L 11 -05
Soola 6, Tartu • www.dorpat.ee • Info ja broneerimine: 733 7180, [email protected] NARVA MNT.2 TARTU 51009 7 385 495 WWW.ATLANTIS.EE
PRODUIT DE FRANCE www.cognac-larsen.fr Viimseni lihvitud liikumine... kinema Viimseni lihvitud liikumine... kinema vanemuine.ee Hind 2 €